Raport - A7-0076/2014Raport
A7-0076/2014

RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arengukavas

31.1.2014 - (COM(2013)0500 – C7‑0219/2013 – 2013/0233(COD)) - ***I

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Claude Turmes
PR_COD_1amCom


Menetlus : 2013/0233(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0076/2014
Esitatud tekstid :
A7-0076/2014
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arengukavas

(COM(2013)0500 – C7‑0219/2013 – 2013/0233(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0500),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0219/2013),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A7-0076/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... 2013. aasta määrusega (EL) nr …/2013 kehtestatud algatuse „Horisont 2020 – teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm (2014–2020)” (edaspidi raamprogramm „Horisont 2020”) eesmärk on mõjutada senisest rohkem uurimis- ja innovatsioonitegevust, tugevdades avaliku ja erasektori partnerlust, sealhulgas liidu osalemise kaudu mitme liikmesriigi algatatud programmides kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 185.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... 2013. aasta määrusega (EL) nr .../20135 kehtestatud algatuse „Horisont 2020 – teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm (2014–2020)” (edaspidi raamprogramm „Horisont 2020”) eesmärk on mõjutada senisest rohkem uurimis- ja innovatsioonitegevust, suurendades selleks koostoimet, parandades koordineerimist ja vältides tarbetut kattumist rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike teadusprogrammidega. Avaliku sektori sisesed partnerlused, sealhulgas liidu osalemine mitme liikmesriigi poolt ELi toimimise lepingu artikli 185 kohaselt algatatud programmides, peaksid saavutama need eesmärgid, täitma kõnealuses määruses, eelkõige selle artiklis 20 sätestatud tingimused ning olema täielikult kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020”suhtes kohaldatavate üldpõhimõtetega.

__________________

__________________

5 ELT… [raamprogramm „Horisont 2020”].

5 ELT ... [raamprogramm „Horisont 2020”].

Selgitus

Selle lisandusega rõhutatakse neid tähtsaid põhimõtteid, milles lepiti kokku raamprogrammi „Horisont 2020” läbirääkimistel avaliku sektori siseste partnerluste kohta, ja mida nendega tuleks saavutada.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Intelligentse elukeskkonna kava alusel toimuv teadus- ja innovatsioonitegevus peaks olema täielikult kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” üldpõhimõtetega, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse, avatud juurdepääsu ja eetikapõhimõtetega. Järgida tuleks ka eetikapõhimõtteid ja muid asjakohaseid põhimõtteid, mis on sätestatud riiklikes, liidu ja rahvusvahelistes õigusaktides, sh Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja selle lisaprotokollides. Eriti tuleks silmas pidada proportsionaalsuse põhimõtet, õigust eraelu puutumatusele, õigust isikuandmete kaitsele, õigust kehalisele ja vaimsele puutumatusele, õigust mittediskrimineerimisele ning vajadust tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

 

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b) Raamprogrammi „Horisont 2020” artiklis 16 sätestatakse, et raamprogrammis tagatakse soolise võrdõiguslikkuse ja sooliste aspektide tulemuslik edendamine teadus- ja innovatsioonitegevuses. Erilist tähelepanu tuleks pöörata soolise tasakaalu tagamisele hindamiskomisjonides ja sellistes organites nagu nõuande- ja eksperdirühmad lähtuvalt konkreetsest olukorrast. Soolisi aspekte tuleks teadus- ja innovatsioonitegevuse puhul strateegiates, programmides ja projektides nõuetekohaselt arvesse võtta ning neid tuleks järgida kõikides teadustegevuse etappides.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) 2012. aasta detsembris esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande intelligentse elukeskkonna ühiskava vahehindamise kohta8. Hindamise viis läbi ekspertide rühm. Ekspertide rühma üldise arvamuse kohaselt oli intelligentse elukeskkonna ühiskava oma eesmärkide saavutamisel edukas ning tulemused olid märkimisväärsed, samuti leiti, et see peaks jätkuma ka pärast praegust rahastamisperioodi. Siiski tõi ekspertide rühm esile mõned puudujäägid, eelkõige vajaduse kaasata projektidesse kasutajaid senisest enam ning tõhustada veelgi rohkem tegevuse tulemuslikkust seoses ajaga, mis kulub lepingu sõlmimiseni ja väljamakse tegemiseni.

(4) 2012. aasta detsembris esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande intelligentse elukeskkonna ühiskava vahehindamise kohta8. Hindamise viis läbi ekspertide rühm. Ekspertide rühma üldise arvamuse kohaselt oli intelligentse elukeskkonna ühiskava oma eesmärkide saavutamisel edukas ning tulemused olid märkimisväärsed, samuti leiti, et see peaks jätkuma ka pärast praegust rahastamisperioodi. Siiski tõi ekspertide rühm esile mõned puudujäägid, eelkõige vajaduse kaasata võimalikult varajasest etapist projektidesse kasutajaid senisest enam ning tõhustada veelgi rohkem tegevuse tulemuslikkust seoses ajaga, mis kulub lepingu sõlmimiseni ja väljamakse tegemiseni.

__________________

__________________

8 KOM(2010) 763 lõplik, 16.12.2010.

8 KOM(2010) 763 lõplik, 16.12.2010.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) 2010. aasta vahehindamisel ja 2012. aasta konsulteerimisprotsessis tõsteti esile eelkõige asjaolu, et erinevate rahastamisvahendite, rahastamiskõlblikkuse eeskirjade ja hüvitamissüsteemide killustatus ja ebapiisav kooskõlastatus mõjutavad osalemist ja on innovatsioonitakistuseks. Osalevad riigid peaksid intelligentse elukeskkonna ühingu üldkogu raames kokku leppima iga projektikonkursi ühtsetes rahastamiseeskirjades, mida rakendataks kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” eeskirjadega.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Teatises „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit”10 märkis komisjon, et rahvastiku vananemine on üks ühiskondlikke väljakutseid, mille puhul võivad innovatsiooni valdkonna läbimurded osutuda väga oluliseks ja ergutada konkurentsi, võimaldada ELi ettevõtjatel olla uute tehnoloogiate väljaarendamisel esirinnas, suurendada ja täita üleilmset juhtrolli uuel kasvaval turul, parandada avaliku sektori teenuste kvaliteeti ja tõhusust ning aidata luua arvukalt uusi kvaliteetseid töökohti.

(6) Teatises „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit”10 märkis komisjon, et rahvastiku vananemine on üks ühiskondlikke väljakutseid, mille puhul võivad innovatsiooni valdkonna läbimurded osutuda väga oluliseks ja võimaldada ELi ettevõtjatel olla uute tehnoloogiate väljaarendamisel esirinnas, suurendada ja täita üleilmset juhtrolli uuel kasvaval turul, parandada avaliku sektori teenuste kvaliteeti ja tõhusust ning aidata luua arvukalt uusi kvaliteetseid töökohti.

__________________

__________________

10 KOM(2010) 546 lõplik, 6.10. 2012.

10 KOM(2010) 546 lõplik, 06.10.12.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Kogu liidus töötavad tervise- ja sotsiaalvaldkonnas ligikaudu 20 miljonit inimest ning see arv peaks hinnangute kohaselt rahvastiku vananemise tõttu lähiaastatel suurenema. Selles tundlikus sektoris peaks koolitus ja elukestev õpe olema esmatähtsal kohal. Seetõttu tuleks täpsemalt hinnata, kui palju on vaja tervise- ja sotsiaalvaldkonna töökohti ja kui palju on vaja investeerida tänapäevastesse oskustesse, nagu infotehnoloogia kasutamine.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Innovaatilise liidu egiidi all rajatud täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse raames loodetakse, et IKT-lahendused aitavad olulisel määral kaasa partnerluse eesmärgi täitmisele, milleks on saavutada 2020. aastaks kaks täiendavat tervena elatud aastat, aga ka parandada kodanike elukvaliteeti ja ELi tervishoiusüsteemide tõhusust. Selle strateegilises rakenduskavas tuuakse välja prioriteedid aktiivse ja tervisliku vananemise alase innovatsiooni kiirendamiseks ja suurendamiseks kogu liidus. Prioriteedid hõlmavad kolme valdkonda: ennetustöö ja tervise edendamine, hooldus ja ravi ning iseseisvana vananemine ja sotsiaalne kaasamine.

(9) Innovaatilise liidu egiidi all rajatud täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse raames loodetakse, et innovaatilised lahendused, sealhulgas IKT-d kasutavad tooted ja teenused aitavad olulisel määral kaasa partnerluse eesmärgi täitmisele, milleks on saavutada 2020. aastaks kaks täiendavat tervena elatud aastat, aga ka parandada kodanike elukvaliteeti ilma igasuguse diskrimineerimiseta vanuse, soo, etnilise kuuluvuse, puude, usutunnistuse või seksuaalse sättumuse alusel ning parandada ELi tervishoiusüsteemide tõhusust. Selle strateegilises rakenduskavas tuuakse välja prioriteedid aktiivse ja tervisliku vananemise alase innovatsiooni kiirendamiseks ja suurendamiseks kogu liidus. Prioriteedid hõlmavad kolme valdkonda: ennetustöö ja tervise edendamine, hooldus ja ravi ning iseseisvana vananemine ja sotsiaalne kaasamine; vanuse ja soo igakülgne arvessevõtmine on väga oluline meetod ja vahend poliitika kujundamiseks asjaomastes valdkondades.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Kuna IKT-süsteemid käitlevad suurt hulka isikuandmeid ja -profiile ning töötavad reaalajas ühenduse abil, mistõttu nendega kaasneb andmeturbe rikkumise suur oht, tuleks programmi raames hinnata projektide andmekaitset, et tagada kõrgetasemeline andmekaitse ja andmeturve.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arengukava (edaspidi „intelligentse elukeskkonna kava”) puhul tuleks lähtuda eelmise kava saavutustest ning tegeleda selle puudujääkidega – julgustada tuleks kasutajate suuremat kaasamist projektidesse ning kava paindlikumat rakendamist.

(10) Aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arengukava (edaspidi „intelligentse elukeskkonna kava”) puhul tuleks lähtuda eelmise kava saavutustest ning tegeleda selle puudujääkidega – tagada tuleks kasutajate tihe kaasamine kõikidesse projektidesse alates algetapist, millega kindlustatakse, et kõik väljatöötatud lahendused on vastuvõetavad ja vastavad konkreetsetele vajadustele. Peale selle on vaja kava lihtsustatud, järjepidevat ja paindlikku rakendamist.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Intelligentse elukeskkonna kavas tuleks arvesse võtta innovatsiooni laia määratlust, mis hõlmaks organisatsioonilisi, ärilisi, tehnoloogilisi, ühiskondlikke ja keskkonnaalaseid aspekte. See peaks tagama multidistsiplinaarse lähenemisviisi ja sotsiaalteaduste integreerimise tegevuskavasse.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b) Kooskõlas sihtnäitajatega, mis käsitlevad VKEde osalemist raamprogrammi „Horisont 2020” kaudsetes meetmetes, tuleks intelligentse elukeskkonna kava eelarvest 20% eraldada VKEdele suunatud kaudsetele meetmetele.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 c) Intelligentse elukeskkonna kava rakendamisel tuleks arvesse võtta ka soolisi aspekte, mis tuleks nõuetekohaselt kaasata teadus- ja innovatsioonitegevusse ning mida tuleks järgida kõikides teadustegevuse etappides, nagu on rõhutatud Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2012. aasta resolutsioonis naiste vananemisega seotud haiguste ennetamise kohta1a ja Euroopa Parlamendi 7. septembri 2010. aasta resolutsioonis naiste rolli kohta vananevas ühiskonnas1b.

 

____________

 

1a Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0482.

 

1b ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 49.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) Mitteosalevatest liikmesriikidest pärit üksuseid, kes soovivad osaleda intelligentse elukeskkonna kava tegevustes, ei tohiks diskrimineerida juurdepääsul raamprogrammi „Horisont 2020” rahalistele vahenditele käesoleva tegevuskava raames. Sellistel üksustel peaks olema projektikonkurssidel osalemise õigus tingimusel, et nad tagavad oma kaasrahastamise.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Kooskõlas määruse (EL) nr .../2013 [raamprogramm „Horisont 2020”] eesmärkidega peaks iga liikmesriik või raamprogrammiga „Horisont 2020” ühinenud riik olema sobiv osalemiseks intelligentse elukeskkonna kavas.

(12) Kooskõlas määruse (EL) nr .../2013 [raamprogramm „Horisont 2020”] eesmärkidega peaks iga liikmesriik või raamprogrammiga „Horisont 2020” ühinenud riik olema igal ajal sobiv osalemiseks intelligentse elukeskkonna kavas.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Intelligentse elukeskkonna kava ühine rakendamine nõuab rakendusstruktuuri. Osalevad riigid on leppinud kokku intelligentse elukeskkonna kava rakendusstruktuuris ning asutanud 2007. aastal Belgia õigusruumi kuuluva rahvusvahelise mittetulundusühingu „Intelligentse elukeskkonna ühing” (edaspidi „intelligentse elukeskkonna ühing”). Arvestades, et vahehindamise tulemusel valminud aruande kohaselt on praegune intelligentse elukeskkonna ühiskava juhtimisstruktuur tõestanud oma tõhusust ja kvaliteeti, tuleks intelligentse elukeskkonna ühingut kasutada rakendusstruktuurina ning intelligentse elukeskkonna kava vahendeid eraldava ja järelevalvet teostava organina. Intelligentse elukeskkonna ühing peaks haldama liidu rahalist toetust ja tagama intelligentse elukeskkonna kava tõhusa rakendamise.

(14) Intelligentse elukeskkonna kava ühine rakendamine nõuab rakendusstruktuuri. Osalevad riigid on leppinud kokku intelligentse elukeskkonna kava rakendusstruktuuris ning asutanud 2007. aastal Belgia õigusruumi kuuluva rahvusvahelise mittetulundusühingu „Intelligentse elukeskkonna ühing” (edaspidi „intelligentse elukeskkonna ühing”). Arvestades, et vahehindamise tulemusel valminud aruande kohaselt on praegune intelligentse elukeskkonna ühiskava juhtimisstruktuur tõestanud oma tõhusust ja kvaliteeti, tuleks intelligentse elukeskkonna ühingut kasutada rakendusstruktuurina ning intelligentse elukeskkonna kava vahendeid eraldava ja järelevalvet teostava organina. Intelligentse elukeskkonna ühing peaks haldama liidu rahalist toetust ja tagama intelligentse elukeskkonna kava tõhusa rakendamise. Intelligentse elukeskkonna kava kujundamisel ja rakendamisel tuleks arvesse võtta naiste ja meeste vahelisi erinevusi majandus- ja sotsiaalvaldkonnas. Samuti tuleks tähelepanu pöörata naiste suurema osaluse tagamisele teadustegevuses ja poliitikakujundamise protsessis.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) ELi finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist toetust vähendada, sellest loobuda või see lõpetada juhul, kui intelligentse elukeskkonna kava on vääralt, osaliselt või hilinemisega rakendatud või kui osalevad riigid ei osale või osalevad osaliselt või hilinemisega kava rahastamises. Nimetatud õigused peaksid olema sätestatud liidu ja intelligentse elukeskkonna ühingu vahel sõlmitavas delegeerimislepingus.

(17) ELi finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist toetust proportsionaalsete meetmete kaudu tagasi nõuda, vähendada, sellest loobuda või see lõpetada juhul, kui intelligentse elukeskkonna kava on vääralt, osaliselt või hilinemisega rakendatud või kui osalevad riigid ei osale või osalevad osaliselt või hilinemisega kava rahastamises. Nimetatud õigused peaksid olema sätestatud liidu ja intelligentse elukeskkonna ühingu vahel sõlmitavas delegeerimislepingus.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Osalemist intelligentse elukeskkonna kavast rahastatud kaudsetes meetmetes reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... 2013. aasta määrusega (EL) nr .../2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad15. Intelligentse elukeskkonna kava eriliste tegevusvajaduste tõttu tuleks kooskõlas nimetatud määruse artikli 1 lõikega 3 näha ette erandid sellest määrusest.

(18) Osalemist intelligentse elukeskkonna kavast rahastatud kaudsetes meetmetes reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... 2013. aasta määrusega (EL) nr .../2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad15. Intelligentse elukeskkonna kava eriliste tegevusvajaduste tõttu tuleks kooskõlas nimetatud määruse artikli 1 lõikega 3 näha ette erandid sellest määrusest. Samuti tuleb veelgi vähendada erinevate rahastamisvahendite, abikõlblikkuse eeskirjade ja hüvitamissüsteemide killustumist ja ebapiisavat kooskõlastamist, sest see takistab innovatsiooni.

__________________

__________________

15 ELT L …, …, lk … [raamprogramm „Horisont 2020”].

15 ELT L …, …, lk … [raamprogramm „Horisont 2020”].

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Spetsiifiliste erandite tegemine määrusest (EL) nr .../2013 [raamprogramm „Horisont 2020”] on vajalik seetõttu, et intelligentse elukeskkonna kava on ette nähtud nn turulähedase kavana, milles on ühinenud eri riikide rahastamisvood (teaduse ja innovatsiooni, tervishoiu ja tööstuse rahastamise kavad). Nendel riigi tasandi kavadel on olemuslikult eri osalemiseeskirjad ja ei saa loota, et need langevad täielikult kokku määrusega (EL) nr .../2013 [„Horisont 2020” osalemiseeskirjad]. Lisaks on intelligentse elukeskkonna kava põhisihtrühm just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ja kasutajaorganisatsioonid, kes tavaliselt ELi uurimis- ja innovatsioonitegevuses ei osale. Selleks et lihtsustada nende ettevõtjate ja organisatsioonide osalemist, eraldatakse liidu rahalised vahendid kooskõlas vastavate riiklike programmide eeskirjadega, mida hästi tuntakse, ning kohaldatakse üksiktoetusena koos vastava riikliku toetusega.

(19) Spetsiifiliste erandite tegemine määrusest (EL) nr .../2013 [raamprogramm „Horisont 2020”] on vajalik seetõttu, et intelligentse elukeskkonna kava on ette nähtud nn turulähedase kavana, milles on ühinenud eri riikide rahastamisvood (teaduse ja innovatsiooni, tervishoiu ja tööstuse rahastamise kavad). Nendel riigi tasandi kavadel on olemuslikult eri osalemiseeskirjad ja ei saa loota, et need langevad kohe täielikult kokku määrusega (EL) nr .../2013 [„Horisont 2020” osalemiseeskirjad]. Kuid intelligentse elukeskkonna kavas tuleks võtta arvesse ka erinevate riikide rahastamis- ja abikõlblikkusest tulenevat keerukust ning selle mõju rakendamisele ja osalusele. Lisaks on intelligentse elukeskkonna kava põhisihtrühm just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ja kasutajaorganisatsioonid, kes tavaliselt ELi uurimis- ja innovatsioonitegevuses ei osale. Selleks et lihtsustada nende ettevõtjate ja organisatsioonide osalemist, tuleks liidu rahalised vahendid eraldada riiklike rahastamisasutuste kaudu kooskõlas hästituntud eeskirjadega ning kohaldada üksiktoetusena koos vastava riikliku toetusega.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Komisjon peaks teostama vahehindamise, milles ta analüüsib ennekõike intelligentse elukeskkonna kava kvaliteeti ja tõhusust ning eesmärkide täitmise edukust. Samuti tuleks teostada lõpphindamine ja koostada kahe hindamise kohta aruanne.

(21) Komisjon peaks teostama välise vahehindamise, milles ta analüüsib ennekõike intelligentse elukeskkonna kava kvaliteeti ja tõhusust ning eesmärkide täitmise edukust ning algatuse üldist panust riiklike teadus- ja innovatsioonitegevuse kavade kooskõlastatuse ja koostalitlusvõime parandamisse. Samuti tuleks teostada väline lõpphindamine ja koostada kahe hindamise kohta aruanne.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a) Intelligentse elukeskkonna kava raames kavandatud meetmetega tuleks aidata toetada Euroopa tervishoiusüsteeme ja tervisekindlustust, kuna tegemist on hädavajalike vahenditega, millega hoida sotsiaalset heaolu ning vähendada varanduslikku ebavõrdsust, mis piirkondade ja elanikkonnarühmade vahel praeguse majandus- ja sotsiaalkriisi tõttu ohtlikult suureneb.

 

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Intelligentse elukeskkonna kava peaks tagama soolise võrdõiguslikkuse tõhusa edendamise ning olema kooskõlas raamprogrammis „Horisont 2020” osutatud eetikapõhimõtetega.

(23) Intelligentse elukeskkonna kava peaks tagama soolise võrdõiguslikkuse tõhusa edendamise ning olema kooskõlas raamprogrammis „Horisont 2020” kehtestatud eetikapõhimõtetega.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Mis tahes muu liikmesriik või määrusega (EL) nr .../2013 asutatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020” (2014–2020) (edaspidi raamprogramm „Horisont 2020”) ühinenud riik võib ühineda intelligentse elukeskkonna kavaga tingimusel, et on täidetud käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud kriteerium. Liikmesriigid või ühinenud riigid, kelle puhul on täidetud käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud kriteerium, on käesoleva otsuse tähenduses osalevad riigid.

2. Mis tahes muu liikmesriik või määrusega (EL) nr .../2013 asutatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020” (2014–2020) (edaspidi raamprogramm „Horisont 2020”) ühinenud riik võib igal ajal ühineda intelligentse elukeskkonna kavaga tingimusel, et on täidetud käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud kriteerium. Liikmesriigid või ühinenud riigid, kelle puhul on täidetud käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud kriteerium, on käesoleva otsuse tähenduses osalevad riigid.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Iga üksus mõnest muust riigist, mis on raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud, võib igal ajal osaleda intelligentse elukeskkonna kava kaudsetes meetmetes tingimusel, et ta tagab oma kaasrahastamise.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liidu maksimaalne rahaline toetus intelligentse elukeskkonna kavale peab katma selle haldus- ja tegevuskulud ning on 175 000 000 eurot. Rahalised vahendid eraldatakse liidu üldeelarve assigneeringutest, mis on nähtud ette raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammi vastavate osade jaoks. Kava on sätestatud otsusega .../2013/EL kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktiga vi ning artiklitega 60 ja 61.

1. Liidu maksimaalne rahaline toetus intelligentse elukeskkonna kavale peab katma selle haldus- ja tegevuskulud ning on 166 250 000 eurot. Rahalised vahendid eraldatakse liidu üldeelarve assigneeringutest, mis on nähtud ette raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammi vastavate osade jaoks. Kava on sätestatud otsusega .../2013/EL kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktiga vi ning artiklitega 60 ja 61.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) osalevate riikide tõendusmaterjal selle kohta, et intelligentse elukeskkonna kava on koostatud kooskõlas raamprogrammis „Horisont 2020” kindlaks määratud eesmärkide ja teadusuuringute prioriteetidega;

Selgitus

Selle lisandusega rõhutatakse, et avaliku sektori sisese partnerlustegevuse ja raamprogrammis „Horisont 2020” kindlaks määratud teadusuuringute prioriteetide vahel peaks olema suur sidusus.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b) osalevate riikide tõendusmaterjal selle kohta, et intelligentse elukeskkonna kava on koostatud raamprogrammis „Horisont 2020” kindlaks määratud põhimõtete ja eelkõige soolist võrdõiguslikkust käsitleva artikli 16 kohaselt;

Selgitus

Selle lisandusega rõhutatakse, et oluline on avaliku sektori siseste partnerlussuhete vastavus raamprogrammi „Horisont 2020” üldpõhimõtetele, nagu avatud juurdepääs, sooline võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine, milles lepiti kokku raamprogrammi „Horisont 2020” läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a c) osalevate riikide tõendusmaterjal selle kohta, et intelligentse elukeskkonna kava on koostatud kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 26 sätestatud tingimustega;

Selgitus

Selle lisandusega rõhutatakse neid tähtsaid põhimõtteid, milles lepiti kokku raamprogrammi „Horisont 2020” läbirääkimistel avaliku sektori siseste partnerluste kohta, ja mida nendega tuleks saavutada.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõiked 3–5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Erandina määruse (EL) nr .../2013 [millega kehtestatakse raamprogrammi „Horisont 2020” osalemis- ja levitamiseeskirjad] artikli 16 lõikest 1 allkirjastab taotlejatega sõlmitavad toetuslepingud selleks otstarbeks määratud riiklik programmide haldamise asutus.

3. Erandina määruse (EL) nr .../2013 [millega kehtestatakse raamprogrammi „Horisont 2020” osalemis- ja levitamiseeskirjad] artikli 16 lõikest 1 allkirjastab taotlejatega sõlmitavad toetuslepingud selleks otstarbeks määratud riiklik programmide haldamise asutus. Avaldatakse lepingute sõlmimise tähtaeg, mis piirdub viie kuuga.

4. Erandina määruse (EL) nr .../2013 [millega kehtestatakse raamprogrammi „Horisont 2020” osalemis- ja levitamiseeskirjad] [artiklist 19] [artikli 19 lõigetest 1 ja 5–7] ja artiklitest 22–29 kehtivad määratud riiklike kavade rahastamise eeskirjad riiklike programmide haldamise asutuste hallatavate toetuste suhtes.

4. Erandina määruse (EL) nr .../2013 [millega kehtestatakse raamprogrammi „Horisont 2020” osalemis- ja levitamiseeskirjad] [artiklist 19] [artikli 19 lõigetest 1 ja 5–7] ja artiklitest 22–29 kehtib määratud riiklike kavade rahastamise eeskiri toetuste suhtes, mida haldavad määratud riiklike programmide haldamise asutused ja mis allkirjastatakse enne 31. detsembrit 2015.

 

31. detsembriks 2015 hindavad osalevad riigid ja intelligentse elukeskkonna ühing kehtivaid rahastamiseeskirju ja võtavad vastu ühtsed rahastamiseeskirjad, mida kohaldatakse 2016. aastast allkirjastatavate toetuste suhtes, eesmärgiga vähendada eri riiklike kavade rahastamiseeskirjade kasutusega seonduvat killustatust ja keerukust.

5. Erandina määruse (EL) nr .../2013 [millega kehtestatakse raamprogrammi „Horisont 2020” osalemis- ja levitamiseeskirjad] artiklitest 38–46 kohaldatakse riiklike kavade eeskirju, millega reguleeritakse tulemusi ja taustandmetele juurdepääsu õigusi.

5. Kohaldatakse määruse (EL) nr .../2013 [millega kehtestatakse raamprogrammi „Horisont 2020” osalemis- ja levitamiseeskirjad] artikleid 38–46, mis käsitlevad juurdepääsuõigusi taustandmetele ja tulemustele, sealhulgas nõudeid, mis on seotud avatud juurdepääsuga teaduspublikatsioonidele, mis tuleb tagada raamprogrammi „Horisont 2020” alusel.

 

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 1 ja artikli 128 lõikes 1 sätestatud läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtete kohaselt avaldatakse intelligentse elukeskkonna ühiskava raames korraldatavad projektikonkursid raamprogrammi „Horisont 2020” osalejate veebiportaalis.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. 31. detsembriks 2017 teostab komisjon intelligentse elukeskkonna kava vahehindamise. Seejärel koostab komisjon hindamisaruande, milles on esitatud hindamise järeldused ja komisjoni tähelepanekud. Komisjon esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. juuniks 2018.

1. Komisjon korraldab 30. juuniks 2017 intelligentse elukeskkonna kava sõltumatu vahehindamise. Seejärel koostab komisjon hindamisaruande, milles on esitatud sõltumatu hindamise järeldused ja komisjoni tähelepanekud. Komisjon esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2017. Intelligentse elukeskkonna kava sõltumatu vahehindamise tulemusi võetakse arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” vahehindamisel.

 

Et reageerida ettenägematutele olukordadele või uutele arengutele ja vajadustele, võib komisjon pärast määruse (EL) nr 1291/2013 artikli 32 lõikes 3 osutatud programmi „Horisont 2020” vahehindamist vaadata läbi käimasoleva programmi, sealhulgas vaadata iga-aastase eelarvemenetluse raames läbi intelligentse elukeskkonna kava eelarve.

2. Liidu intelligentse elukeskkonna kavas osalemise aja lõpuks, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2022, teostab komisjon intelligentse elukeskkonna kava lõpphindamise. Seejärel koostab komisjon hindamisaruande, milles on esitatud hindamise tulemused. Komisjon esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. Liidu intelligentse elukeskkonna kavas osalemise aja lõpuks, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2022, teostab komisjon intelligentse elukeskkonna kava sõltumatu lõpphindamise. Seejärel koostab komisjon sõltumatu hindamisaruande, milles on esitatud hindamise tulemused. Komisjon esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande intelligentse elukeskkonna kava tulemusel saavutatud edusammude kohta. Aruanne sisaldab rakendamise üksikasju (sh rahastamiseks valitud projektitaotluste arv, osalejate liik, sh VKEd) ning statistilisi andmeid riikide kaupa.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – punktid 1.1 kuni 1.3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.1. kiirendama IKT-l põhinevate uuenduslike toodete ja teenuste kasutuselevõttu, et pikendada eakate täisväärtuslikku eluperioodi kodus, kogukonnas või tööl ning suurendada seeläbi nende elukvaliteeti, iseseisvust, osalemist ühiskonnaelus, oskusi ja konkurentsivõimet, aga ka tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste tõhusust;

1.1. kiirendama asjakohaste ja taskukohaste uuenduslike integreeritud, sealhulgas IKT-l põhinevate lahenduste, toodete ja teenuste kasutuselevõttu puuetega inimeste jaoks ning et pikendada eakate täisväärtuslikku eluperioodi kodus, kogukonnas või tööl eesmärgiga parandada nende elukvaliteeti, sotsiaalset heaolu ja kaasatust, iseseisvust, osalemist ühiskonnaelus, oskusi ja tööalast konkurentsivõimet, aga ka tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste tõhusust, asjakohasust ja tulemuslikkust;

 

1.1 a. toetama selliste lahenduste väljatöötamist, millega edendatakse eakate sõltumatust ja leevendatakse nende sotsiaalse isolatsiooni tunnet, kusjuures IKT komponent ei tohiks asendada inimlikku kontakti, vaid peaks seda täiendama. Kava raames toetatavad IKT-põhised lahendused tuleks välja töötada nii, et nad hõlmaksid ka aspekte väljaspool IKT valdkonda;

1.2. säilitama ja arendama liidu tasandil rakenduslike uuringute, arengu ja innovatsiooni kriitilist massi IKT-l põhinevate toodete ja teenuste valdkonnas, mis aitavad pikendada täisväärtuslikku eluperioodi;

1.2. säilitama ja arendama liidu tasandil rakendusuuringute, arengu ja innovatsiooni kriitilist massi, hõlmates sealhulgas IKT-l põhinevaid lahendusi, tooteid ja teenuseid, mis aitavad pikendada täisväärtuslikku eluperioodi ja on toeks puuetega inimestele;

1.3. arendama välja kulutõhusaid lahendusi, kehtestades sealhulgas asjakohased koostalitlusvõime standardid ning lihtsustades selliste ühiste lahenduste leidmist ja kohandamist, mis sobivad kokku eri sotsiaalsete eelistuste ja reguleerimisaspektidega riigi või piirkondlikul tasandil, mille puhul austatakse eakate eraelu puutumatust ja väärikust ning vajaduse korral toetatakse juurdepääsu teenusele maapiirkondades või äärepoolsetes piirkondades või muude isikukategooriate, nagu puudega inimeste jaoks.

1.3. arendama välja kulutõhusaid ja energiatõhusaid lahendusi, kehtestades sealhulgas asjakohased koostalitlusvõime standardid ning lihtsustades selliste ühiste lahenduste leidmist ja kohandamist, mis sobivad kokku eri sotsiaalsete eelistuste, sotsiaal-majanduslike tegurite (sh kütteostuvõimetus, sotsiaalne kaasatus), sooliste aspektide ja reguleerimisaspektidega riigi või piirkondlikul tasandil, mille puhul austatakse eakate eraelu puutumatust ja väärikust, tagatakse isikuandmete kaitse ja turvalisus ning vajaduse korral toetatakse juurdepääsu teenusele maapiirkondades või äärepoolsetes piirkondades või muude isikukategooriate, nagu puudega inimeste jaoks. Et parandada kättesaadavust, tagatakse universaaldisaini kontseptsiooni kohustusliku rakendamisega selliste toodete arendamine ja kasutuselevõtt, mis on eakatele, puuetega inimestele ja laiemale elanikkonnale täielikult kättesaadavad.

 

1.3.a tagama, et kõik toetatavad IKT-tooted ja -teenused sisaldavad lõimitud eraelukaitse funktsiooni, et tagada isikuandmete konfidentsiaalsuse, andmekaitse ja eraelu puutumatuse kaitse kõrgeim tase alates kavandamise etapist;

 

1.3.b kaitsma eakaid suurte energiaarvete eest ning aitama kaasa energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele, edendades energiatõhusust parandavaid lahendusi, sh lõppkasutaja seisukohast.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Intelligentse elukeskkonna kavaga luuakse soodne keskkond väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemiseks.

2. Intelligentse elukeskkonna kavaga luuakse soodne keskkond väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemiseks. Iga-aastaste projektikonkursside raames toetusi saavatesse konsortsiumidesse peab kuuluma vähemalt üks VKE.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Intelligentse elukeskkonna kavaga tagatakse soolise võrdõiguslikkuse tulemuslik edendamine.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Intelligentse elukeskkonna kavas keskendutakse turuvajadustest lähtuvatele rakenduslikele uuringutele ja innovatsioonile ning kava on täiendus vastavale pikemaajalisele uurimistegevusele ja laiaulatuslikule innovatsioonile, mis on sätestatud raamprogrammis „Horisont 2020” ning muudes liidu ja riigi tasandi algatustes. Ühtlasi peab kava andma panuse täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlevasse Euroopa innovatsioonipartnerlusse.

3. Intelligentse elukeskkonna kavas keskendutakse turuvajadustest lähtuvatele rakenduslikele uuringutele ja innovatsioonile ning kava on täiendus vastavale pikemaajalisele uurimistegevusele ja innovatsioonile, mis on sätestatud raamprogrammis „Horisont 2020”, ning seda kooskõlastatakse asjakohasel viisil muude liidu ja riigi tasandi algatustega, nagu ühise kavandamise algatused ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevused. Ühtlasi peab kava andma panuse täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlevasse Euroopa innovatsioonipartnerlusse.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu otsus

II lisa – I osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Intelligentse elukeskkonna kava rakendamine toetab peamiselt turuvajadusest lähtuvaid teadus- ja innovatsiooniprojekte täisväärtusliku eluperioodi pikendamise valdkonnas, mis tõestavad suutlikkust leida projekti tulemustele kasutust realistliku aja jooksul. Kaudsete meetmete rahastamine intelligentse elukeskkonna kavast toimub põhiliselt toetuse vormis. Samuti võib rahastamine toimuda preemiate, kommertskasutusele eelnevate hangete või avalike hangetena innovatiivsetele lahendustele.

1. Intelligentse elukeskkonna kava rakendamine toetab peamiselt turuvajadusest lähtuvaid teadus- ja innovatsiooniprojekte täisväärtusliku eluperioodi pikendamise valdkonnas, mis tõestavad suutlikkust leida projekti tulemustele kasutust realistliku aja jooksul. Kaudsete meetmete rahastamine intelligentse elukeskkonna kavast toimub põhiliselt toetuse vormis. Samuti võib rahastamine toimuda preemiate, kommertskasutusele eelnevate hangete või avalike hangetena innovatiivsetele lahendustele ning juurdepääsuna rahastamisvahenditele.

2. Lisaks võidakse toetada meetmeid, mille eesmärk on maaklerlus, kava reklaamimine või praeguste saavutuste suhtes teadlikkuse tõstmine, innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtu edendamine ning nõudluse ja pakkumisega seotud organisatsioonide ja investorite omavahel kokku viimine.

2. Lisaks võidakse toetada meetmeid, mille eesmärk on vahendada, kava reklaamida või tõsta teadlikkust olemasoleva võimekuse suhtes, kiiremini kasutusele võtta innovaatilisi lahendusi, mis viivad omavahel kokku nõudluse ja pakkumisega seotud organisatsioone ja investoreid.

3. Võidakse toetada ka meetmeid, mille eesmärk on täiustada projektide kvaliteeti, teostatavusuuringuid või seminare. Võidakse ette näha liidu eri piirkondade vaheline koostöö, et suurendada intelligentse elukeskkonna kavaga seotud sidusrühmade ringi.

3. Võidakse toetada ka meetmeid, mille eesmärk on täiustada projektide kvaliteeti, teostatavusuuringuid või seminare. Võidakse ette näha koostöö liidu eri piirkondadega, mis on kas osalevatest või mitteosalevatest riikidest, et suurendada intelligentse elukeskkonna kavaga seotud sidusrühmade ringi.

 

3 a. Toetatakse meetmeid, mille eesmärk on hinnata ja parandada ettepanekute energiatõhusust, näiteks aidatakse mõõta väljatöötatud IKT-toodete, -võrkude ja -teenuste keskkonnajalajälge, sealhulgas lõppkasutaja seisukohast.

 

3 b. Meetmete eesmärk on koondada ja analüüsida lõppkasutajate kaasatuse erinevaid meetodeid, et töötada välja tõenditel põhineva parima tava suunised.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu otsus

II lisa – I osa – punkt 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c. Intelligentse elukeskkonna kavaga edendatakse tervishoiu innovatsiooni ja e-tervist: suurendatakse patsiendiregistrite ja muude e-tervise lahenduste, nagu asjade internetti kasutavate lahenduste koostalitlusvõimet.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu otsus

II lisa – II osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Intelligentse elukeskkonna kava rakendatakse aastaste töökavade alusel, milles on määratletud hankekonkursside teemad.

1. Intelligentse elukeskkonna kava rakendatakse aastaste töökavade alusel, milles on määratletud käsitletavad probleemid ja prioriteedid ning kasutatavate vahendite liigid (hankekonkursid või muud vormid, nagu preemiad, kommertskasutusele eelnevad hanked või avalikud hanked innovaatiliste lahenduste leidmiseks).

2. Aastased töökavad koostatakse kokkuleppel komisjoniga ning need moodustavad aluse liidu iga-aastasele rahalisele toetusele.

2. Aastased töökavad koostatakse kokkuleppel komisjoniga ning need moodustavad aluse liidu iga-aastasele rahalisele toetusele.

3. Intelligentse elukeskkonna kava rakendamisega kaasneb konsulteerimine asjaomaste sidusrühmadega (sealhulgas avaliku sektori otsustajad, kasutajate esindajad, erasektori teenuseosutajad ja kindlustusteenuse pakkujad, aga ka tööstus, sh, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) rakendusliku teaduse ja innovatsiooni prioriteetidega tegelemise teemal.

3. Intelligentse elukeskkonna kava rakendamisega kaasneb konsulteerimine aastaste töökavade üle asjaomaste sidusrühmadega (sealhulgas avaliku sektori otsustajad, kasutajate esindajad, erasektori teenuseosutajad ja kindlustusteenuse pakkujad, aga ka tööstus, sh, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) rakendusliku teaduse ja innovatsiooni prioriteetidega tegelemise teemal.

4. Intelligentse elukeskkonna kava rakendamisel võetakse arvesse demograafilisi suundumusi ja valdkondlikke uuringuid, et pakkuda lahendusi, mis kajastavad kogu liidu sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.

4. Intelligentse elukeskkonna kava rakendamisel võetakse arvesse demograafilisi suundumusi ja valdkondlikke uuringuid, et pakkuda lahendusi, mis kajastavad kogu liidu sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.

 

4 a. Intelligentse elukeskkonna kava rakendamisel võetakse arvesse innovatsiooni laia määratlust, mis hõlmab organisatsioonilisi, ärilisi, tehnoloogilisi, ühiskondlikke ja keskkonnaalaseid aspekte. See tagab multidistsiplinaarse lähenemisviisi ja sotsiaalteaduste integreerimise tegevuskavasse.

 

4 b. Intelligentse elukeskkonna kava rakendamisel tuleb arvesse võtta digitaalse lõhe tõttu tekkivaid olukordi, et tagada lõppkasutajate kavas osalemine.

 

4 c. Intelligentse elukeskkonna kava rakendamine aitab kaasa liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisele, sest sellega edendatakse energiatõhusust ja käsitletakse vajadust lahendada probleemid seoses kütteostuvõimetusega.

5. Nõuetekohaselt ja kooskõlas rahvusvaheliste suunistega tuleb võtta arvesse võimalikke soolisi, eetilisi ja eraelu puutumatuse küsimusi.

5. Nõuetekohaselt ja kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” põhimõtete ja eeskirjadega, asjakohaste liidu ja siseriiklike õigusaktidega ning rahvusvaheliste suunistega tuleb võtta arvesse soolisi, eetilisi ja eraelu puutumatuse küsimusi. Intelligentse elukeskkonna kava rakendamine on eelkõige kooskõlas eetikapõhimõtete ja asjakohaste riiklike, liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega, sh Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle lisaprotokollidega. Eriti peetakse silmas proportsionaalsuse põhimõtet, õigust eraelu puutumatusele, õigust isikuandmete kaitsele, õigust kehalisele ja vaimsele puutumatusele, õigust mittediskrimineerimisele ning vajadust tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

 

6. Kooskõlas intelligentse elukeskkonna kava turuvajadusest lähtumise põhimõttega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruses (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju, kehtestatud eeskirjadega sätestab intelligentse elukeskkonna ühing toetuse kestuse ja selle väljamakse aja suhtes minimaalsed tulemuseesmärgid, lähtudes [osalemiseeskirjadest ja] [finantsmäärusest] ning tagab, et osalevad riigid tegutsevad intelligentse elukeskkonna kava rakendamise ajal kooskõlas nimetatud dokumentidega.

6. Kooskõlas intelligentse elukeskkonna kava turuvajadusest lähtumise põhimõttega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruses (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju, kehtestatud eeskirjadega sätestab intelligentse elukeskkonna ühing toetuse kestuse ja selle väljamakse aja suhtes minimaalsed tulemuseesmärgid, lähtudes [osalemiseeskirjadest ja] [finantsmäärusest] ning tagab, et osalevad riigid tegutsevad intelligentse elukeskkonna kava rakendamise ajal kooskõlas nimetatud dokumentidega. Osalevad riigid avalikustavad kavas osalejatele toetuse andmise tähtaja, mis ei ületa ühelgi juhul viit kuud.

7. Iga osalev riik hõlbustab turunõudluse poolt esindavate organisatsioonide kaasamist.

7. Iga osalev riik tagab turunõudluse poolt esindavate organisatsioonide osaluse, nad kaasatakse kõigi kava raames rahastatavate teadus- ja innovatsiooniprojektide varaseimast etapist alates.

8. Iga osalev riik kaasrahastab määratud riiklike programmide haldamise asutuste vahendusel riiklikes kavades osalejate projekte, mis on osutunud väljavalituks. Nimetatud asutused suunavad seejärel intelligentse elukeskkonna ühingu hallatavad liidu vahendid edasi, võttes aluseks ühtse projektikirjelduse, mis kuulub määratud riiklike programmide haldamise asutuste ja iga rahastatava projekti osalejate vahel sõlmitava lepingu juurde.

8. Iga osalev riik kaasrahastab määratud riiklike programmide haldamise asutuste vahendusel riiklikes kavades osalejate projekte, mis on osutunud väljavalituks. Nimetatud asutused suunavad seejärel intelligentse elukeskkonna ühingu hallatavad liidu vahendid edasi, võttes aluseks ühtse projektikirjelduse, mis kuulub määratud riiklike programmide haldamise asutuste ja iga rahastatava projekti osalejate vahel sõlmitava lepingu juurde.

9. Pärast projektikonkursi sulgemist teostab intelligentse elukeskkonna ühing koostöös määratud riiklike programmide haldamise asutustega üldise rahastamiskõlblikkuse kontrolli. Nimetatud kontroll põhineb intelligentse elukeskkonna kava jaoks kehtestatud üldistel rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidel, mis avaldatakse projektikonkursi teates.

9. Pärast projektikonkursi sulgemist teostab intelligentse elukeskkonna ühing koostöös määratud riiklike programmide haldamise asutustega üldise rahastamiskõlblikkuse kontrolli. Nimetatud kontroll põhineb intelligentse elukeskkonna kava jaoks kehtestatud üldistel rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidel, mis avaldatakse projektikonkursi teates.

10. Määratud riiklike programmide haldamise asutuste abil kontrollib intelligentse elukeskkonna ühing projektikonkursi teates kehtestatud täiendavate riiklike rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide täitmist.

10. Määratud riiklike programmide haldamise asutuste abil kontrollib intelligentse elukeskkonna ühing projektikonkursi teates kehtestatud täiendavate riiklike rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide täitmist.

11. Riiklikud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid on seotud üksnes üksiktaotlejate õigusliku ja finantsstaatusega ega käsitle konkursi sisu. Need peavad sisaldama järgmiseid aspekte:

11. Riiklikud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid on seotud üksnes üksiktaotlejate õigusliku ja finantsstaatusega ega käsitle konkursi sisu. Need peavad sisaldama järgmiseid aspekte:

11.1. taotleja liik, sealhulgas õiguslik staatus ja tegevuseesmärk;

11.1. taotleja liik, sealhulgas õiguslik staatus ja tegevuseesmärk;

11.2. kohustused ja elujõulisus, sealhulgas rahanduslik usaldusväärsus ning maksu- ja sotsiaalkohustuste täitmine.

11.2. kohustused ja elujõulisus, sealhulgas rahanduslik usaldusväärsus ning maksu- ja sotsiaalkohustuste täitmine.

12. Rahastamiskõlblikke taotlusi hindab ja valib intelligentse elukeskkonna ühing välja sõltumatute ekspertide kaasabil, lähtudes ühtsetest läbipaistvatest hindamiskriteeriumidest, mis on sätestatud avaldatud projektikonkursi teates. Intelligentse elukeskkonna ühingu üldkogu tehtud valik on osalevate riikide jaoks siduv.

12. Rahastamiskõlblikke taotlusi hindab ja valib intelligentse elukeskkonna ühing välja sõltumatute ekspertide kaasabil, lähtudes ühtsetest läbipaistvatest hindamiskriteeriumidest, mis on sätestatud avaldatud projektikonkursi teates. Intelligentse elukeskkonna ühingu üldkogu tehtud valik on osalevate riikide jaoks siduv.

13. Kui projektis osaleja ei vasta ühele või mitmele riiklikule rahastamiskõlblikkuse kriteeriumile või kui vastavad riigipoolsed assigneeringud on ammendunud, võib intelligentse elukeskkonna ühingu juhatus otsustada viia asjaomase taotluse täiendava üldise sõltumatu hindamise läbi koostöös sõltumatute ekspertidega, eesmärgiga hinnata taotlust kas ilma vastava osaleja kaasamiseta või asendava osalejaga, kes on eeldatav projektiosaline.

13. Kui projektis osaleja ei vasta ühele või mitmele riiklikule rahastamiskõlblikkuse kriteeriumile või kui vastavad riigipoolsed assigneeringud on ammendunud, võib intelligentse elukeskkonna ühingu juhatus otsustada viia asjaomase taotluse täiendava üldise sõltumatu hindamise läbi koostöös sõltumatute ekspertidega, eesmärgiga hinnata taotlust kas ilma vastava osaleja kaasamiseta või asendava osalejaga, kes on eeldatav projektiosaline.

14. Rahastamiseks välja valitud projektides osalejatega seotud õigus- ja finantsküsimusi käsitleb määratud riiklik programmide haldamise asutus. Kohaldatakse riiklikke halduseeskirju ja -põhimõtteid.

14. Rahastamiseks välja valitud projektides osalejatega seotud õigus- ja finantsküsimusi käsitleb määratud riiklik programmide haldamise asutus. Kohaldatakse riiklikke halduseeskirju ja -põhimõtteid.

 

14 a. Et tagada kava tulemuslik ja õigeaegne rakendamine, piiratakse rahastamiseks välja valitud projektides osalejate vaheliste konsortsiumikokkulepete sõlmimise aega. Projektides osalejate vahel sõlmitud konsortsiumikokkulepetele kirjutatakse alla kõige hiljemalt viie kuu jooksul alates valiku tegemise teatamisest.

  • [1]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Võttes arvesse 65–80aastaste inimeste arvu oodatavat suurenemist (40 % ajavahemikul 2010–2030), on täisväärtusliku eluperioodi pikendamisele ja demograafilistele muutustele lahenduste leidmine Euroopa jaoks 21. sajandil tähtis ja kiireloomuline ülesanne. Peale selle on nn hall majandus ka võimalus innovatiivsete teenuste ja toodete väljatöötamiseks, mis rahuldavad ühtlasi sotsiaalseid vajadusi ja soodustavad majandusarengut ning uute ärimudelite teket.

Mitmed algatused on Euroopa teadusruumis kiiresti arenenud, et lahendada täisväärtusliku eluperioodi pikendamise probleem, sh Euroopa innovatsioonipartnerlus ning tulevikus teadmis- ja innovaatikakogukonna loomine Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudis. Raportöör usub, et rahastamisvahendite pakkumine täisväärtusliku eluperioodi pikendamise kava kaudu on põhjendatud ja täiendab neid algatusi, ning avaldab heameelt teise intelligentse elukeskkonna ühiskava kooskõlastamise üle Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärkidega.

2010. aasta detsembris teostatud vahehindamine ning seoses seadusandliku ettepanekuga kaasneva mõju hindamisega teostatud avalik konsulteerimine on samas tõstnud esile probleeme ja puudusi, mida on praeguses komisjoni ettepanekus ainult osaliselt lahendatud. Raportöör teeb seetõttu ettepaneku teha mitu muudatust, et võtta neid muresid arvesse ja tugevdada kava eesmärke seoses laiaulatuslikemate poliitiliste eesmärkidega, selle kava rakendamise tulemuslikkuse ja kooskõlastamisega raamprogrammi „Horisont 2020” reguleerimisalaga.

Lõppkasutajate alates varajasest etapist kaasamise tagamine ja sotsiaalse innovatsiooni soodustamine

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) võib olla tähtis roll eakate inimeste elukvaliteedi ja nende karjääri parandamises ning hoolduse kulutõhususe suurendamises. Nii väline vahehindamine kui ka mõju hindamine rõhutasid lõppkasutajate ebapiisavat kaasatust arendamisetapis kui kõige olulisemat takistust innovatsiooni jaoks IKT-valdkonnas ja vananemise puhul. See kaasatus innovatsiooniprotsessi kõige varasemast etapist on eriti tervishoiusektoris oluline, et töötada välja lahendused, mille lõplikud abisaajad vastu võtavad ja mida nad vajavad.

Raportöör toetab seetõttu rõhu asetamist vajadusele parandada lõppkasutaja kaasamist kavas osalemisse ning teeb ettepaneku, et see muudetaks kõigi projektide jaoks protsessi algusest peale ametlikuks nõudeks. Kavas peaks võtma vastu ka innovatsiooni laiaulatusliku määratluse, sh organisatsioonilised, ärilised, tehnoloogilised, ühiskondlikud ja keskkonnaaspektid. See tagab ka multidistsiplinaarse lähenemisviisi ja sotsiaalteaduste integreerimise kavasse, et parandada mitte ainult kulutõhusaid aspekte, vaid hõlmata nõuetekohaselt ka sotsiaal-majanduslikke tegureid, nagu sotsiaalne kaasatus, heaolu ja jätkusuutlikkus.

Energiatõhusate lahenduste toetamine, k.a lõpliku abisaaja jaoks

IKT-põhised lahendused võivad aidata tervishoiu- ja sotsiaalhooldussüsteemi energiatõhusust suurendada, vähendades võimaluse korral näiteks transpordivajadust. Samas võib intelligentse elukeskkonna tehnoloogia rohkus, kui seda pole nõuetekohaselt hinnatud, tähendada kulude lõppkasutajate energiaarvele ülekandmist. See oleks kahjulik eelkõige nende inimeste suhtes, kes on kütteostuvõimetusega vastamisi või kellel puudub juurdepääs kaasaegsetele energiateenustele.

Lahenduste väljatöötamisel peaks neid seisukohti nõuetekohaselt arvesse võtma. Tuleks toetada meetmeid, mille eesmärk on ettepanekute energiatõhususe suurendamine, näiteks tugiteenuste osutamine väljatöötatud IKT-toodete, -võrkude ja -teenuste keskkonnajalajälje kvantifitseerimiseks, sh lõppkasutaja seisukohast.

Puuetega inimeste vajaduste rahuldamine

Raamprogrammi „Horisont 2020” eriprogramm toob väljakutse punktis „1.4.1. Aktiivne vananemine, iseseisev ja toetatud elu” esile prioriteetsed tegevused, mida tuleks selles valdkonnas teha. Puuetega inimesed on koos eakatega selgelt sihtrühmana mainitud, kuigi seda ei ole piisavalt sõnaselgelt praeguses intelligentse elukeskkonna ühiskava ettepanekus väljendatud. Raportöör teeb ettepaneku, et oleks tagatud nende poliitiliste prioriteetide parem kooskõlastamine.

Kooskõla tagamine eetikapõhimõtetega ja eelkõige andmekaitsenõuetega ning eraelu puutumatuse tagamine

Kuna intelligentse elukeskkonna ühiskava tegevust rahastatakse programmi „Horisont 2020” kaudu, peavad selle kava tegevused täielikult selle üldpõhimõtteid ja -nõudeid austama. Need on eelkõige vastavuses eetikapõhimõtete ja asjakohaste siseriiklike, liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega, sh Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle lisaprotokollidega.

Nagu on sätestatud raamprogrammis „Horisont 2020”, tuleb erilist tähelepanu pöörata proportsionaalsuse põhimõttele, õigusele eraelu puutumatusele, õigusele isikuandmete kaitsele, õigusele kehalisele ja vaimsele puutumatusele, õigusele mittediskrimineerimisele ja vajadusele tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Need nõuded on eriti asjakohased kõnealuse programmi jaoks, kus IKT ja isikuhooldus on ühendatud.

IKT-lahendused töötavad paljusid isikuandmeid ja -profiile kasutades, sh reaalajas ühenduse abil, ning on seetõttu seotud kõrge andmeriski, turvalisusnõuete rikkumise ja eraelu puutumatusega seotud probleemidega. Kava raames tuleks läbi viia projektide andmekaitse ja andmete puutumatuse hindamine, et tagada andmekaitse ja -turbe kõrge tase, ning kava peaks igalt rahastatud projektilt nõudma sisseehitatud lõimitud eraelukaitse funktsioone.

Lihtsustamine ja Euroopa teadusruumi täiendava edasiarendamise toetamine

Aluslepingu artikli 185 kohaselt tehtud algatused on üks Euroopa teadusruumi vahendeid, mis loodi eesmärgiga jõuda riiklike rahastamiskavade integreerimiseni ELi tasandil. Intelligentse elukeskkonna ühiskava on selle protsessi hea näide, kuna see on edukalt viinud ühise aastase kava koostamiseni, kus ELi tasandi projektikonkursid töötatakse välja koos osalevate riikidega.

Samas tuvastasid vahehindamine ja konsultatsiooniprotsess selgelt, et erinevate rahastamisvahendite, rahastamiskõlblikkuse eeskirjade ja hüvitamissüsteemide killustatus ja ebapiisav kooskõlastatus kujutavad endast takistusi innovatsioonile. Keerukus, mis tuleneb riikide erinevatest finants- ja riiklike rahastamiskõlblikkuse eeskirjadest tegevuskava kohaldamisel, mõjutab osalemist. Riiklike maksete ajakavade erinemine projekti ajakavast tekitab likviidsusprobleeme. Keeruline haldamiskord venitab lepingu sõlmimise aja pikaks ning tekitab halduskoormuse nii osalejate kui ka riiklike rahastamisasutuste jaoks.

Raportöör avaldab kahetsust, et komisjon esitas vähe konkreetseid ettepanekuid nende probleemide tuvastamiseks ja selle tagamiseks, et kõnealuse vahendiga üritataks jätkata Euroopa teadusruumi integreerimist areneva protsessina.

Raportöör teeb seetõttu ettepaneku otsida lahendusi, mis pakuksid välja ühtsemad ja lihtsustatud eeskirjad, kooskõlastades võimalikult suures ulatuses intelligentse elukeskkonna ühiskavas osalemise eeskirju raamprogrammi „Horisont 2020” eeskirjadega.

Kooskõlastada tuleks eelkõige tulemuste levitamist ja ärakasutamist käsitlevad eeskirjad, et pakkuda kõikidele osalejatele samasugust õiguskindlust, samu õigusi ja kohustusi. Iga projektikonkursi jaoks tuleks kehtestada ka ühtsed hüvitamiseeskirjad, et lihtsustada ja kiirendada haldusmenetlusi.

Komisjon ja riiklikud rahastamisasutused peaksid Euroopa Parlamendis koos kõigi asjaomaste osalistega arutlema laiaulatuslikumalt tegevuskava rakendamise täpse korralduse üle ühtsemas ja lihtsustatumas raamistikus, sh arutlema intelligentse elukeskkonna ühingu rolli üle.

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (18.12.2013)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arengukavas
(COM(2013)0500 – C7‑0219/2013 – 2013/0233(COD))

Arvamuse koostaja: Chrysoula Paliadeli

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Raamprogrammi „Horisont 2020” II peatüki 1. jaos sätestatakse, et raamprogrammis tagatakse soolise võrdõiguslikkuse ja sooliste aspektide tulemuslik edendamine teadus- ja innovatsioonitegevuses. Erilist tähelepanu tuleks pöörata soolise tasakaalu tagamisele hindamiskomisjonides ja sellistes organites nagu nõuande- ja eksperdirühmad, lähtuvalt konkreetsest olukorrast. Soolisi aspekte tuleks teadus- ja innovatsioonitegevuse puhul strateegiates, programmides ja projektides nõuetekohaselt arvesse võtta ning neid tuleks järgida kõikides teadustegevuse etappides.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Teatises „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus”9 rõhutas komisjon, et rahvastiku vananemine on suur probleem kõigis liikmesriikides ning uute tehnoloogiate laialdasem kasutamine aitaks hoida kulusid kontrolli all, parandada eakate heaolu ja propageerida nende aktiivset osalemist ühiskonnaelus ning parandaks liidu majanduse konkurentsivõimet.

(5) Teatises „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus”9 rõhutas komisjon, et rahvastiku vananemine on suur probleem kõigis liikmesriikides ning uute tehnoloogiate laialdasem kasutamine võiks aidata hoida kulusid kontrolli all, parandada eakate heaolu ja propageerida nende aktiivset osalemist ühiskonnaelus, rakendades näiteks nende kogemust ettevõtjate juhendamiseks, ning parandaks liidu majanduse konkurentsivõimet.

__________________

__________________

9 KOM(2006) 571 lõplik, 12.10.2006.

9 COM(2006) 571 final, 12.10.2006.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Innovaatilise liidu egiidi all rajatud täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse raames loodetakse, et IKT-lahendused aitavad olulisel määral kaasa partnerluse eesmärgi täitmisele, milleks on saavutada 2020. aastaks kaks täiendavat tervena elatud aastat, aga ka parandada kodanike elukvaliteeti ja ELi tervishoiusüsteemide tõhusust. Selle strateegilises rakenduskavas tuuakse välja prioriteedid aktiivse ja tervisliku vananemise alase innovatsiooni kiirendamiseks ja suurendamiseks kogu liidus. Prioriteedid hõlmavad kolme valdkonda: ennetustöö ja tervise edendamine, hooldus ja ravi ning iseseisvana vananemine ja sotsiaalne kaasamine.

(9) Innovaatilise liidu egiidi all rajatud täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse raames loodetakse, et IKT-lahendused aitavad olulisel määral kaasa partnerluse eesmärgi täitmisele, milleks on saavutada 2020. aastaks kaks täiendavat tervena elatud aastat, aga ka parandada kodanike elukvaliteeti ilma igasuguse diskrimineerimiseta vanuse, soo, etnilise kuuluvuse, puude, usutunnistuse või seksuaalse sättumuse pärast, ning parandada ELi tervishoiusüsteemide tõhusust. Selle strateegilises rakenduskavas tuuakse välja prioriteedid aktiivse ja tervisliku vananemise alase innovatsiooni kiirendamiseks ja suurendamiseks kogu liidus. Prioriteedid hõlmavad kolme valdkonda: ennetustöö ja tervise edendamine, hooldus ja ravi ning iseseisvana vananemine ja sotsiaalne kaasamine; vanuse ja soo igakülgne arvessevõtmine on väga oluline meetod ja vahend poliitika kujundamiseks asjaomastes valdkondades.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Intelligentse elukeskkonna kava rakendamisel tuleks arvesse võtta ka soolisi aspekte, mis tuleks nõuetekohaselt kaasata teadus- ja innovatsioonitegevusse, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2012. aasta resolutsioonis naiste vananemisega seotud haiguste ennetamise kohta12 a ja Euroopa Parlamendi 7. septembri 2010. aasta resolutsioonis naiste rolli kohta vananevas ühiskonnas12 b.

 

____________

 

12 a Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0482.

 

12 b ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 49.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Intelligentse elukeskkonna kava ühine rakendamine nõuab rakendusstruktuuri. Osalevad riigid on leppinud kokku intelligentse elukeskkonna kava rakendusstruktuuris ning asutanud 2007. aastal Belgia õigusruumi kuuluva rahvusvahelise mittetulundusühingu „Intelligentse elukeskkonna ühing” (edaspidi „intelligentse elukeskkonna ühing”). Arvestades, et vahehindamise tulemusel valminud aruande kohaselt on praegune intelligentse elukeskkonna ühiskava juhtimisstruktuur tõestanud oma tõhusust ja kvaliteeti, tuleks intelligentse elukeskkonna ühingut kasutada rakendusstruktuurina ning intelligentse elukeskkonna kava vahendeid eraldava ja järelevalvet teostava organina. Intelligentse elukeskkonna ühing peaks haldama liidu rahalist toetust ja tagama intelligentse elukeskkonna kava tõhusa rakendamise.

(14) Intelligentse elukeskkonna kava ühine rakendamine nõuab rakendusstruktuuri. Osalevad riigid on leppinud kokku intelligentse elukeskkonna kava rakendusstruktuuris ning asutanud 2007. aastal Belgia õigusruumi kuuluva rahvusvahelise mittetulundusühingu „Intelligentse elukeskkonna ühing” (edaspidi „intelligentse elukeskkonna ühing”). Arvestades, et vahehindamise tulemusel valminud aruande kohaselt on praegune intelligentse elukeskkonna ühiskava juhtimisstruktuur tõestanud oma tõhusust ja kvaliteeti, tuleks intelligentse elukeskkonna ühingut kasutada rakendusstruktuurina ning intelligentse elukeskkonna kava vahendeid eraldava ja järelevalvet teostava organina. Intelligentse elukeskkonna ühing peaks haldama liidu rahalist toetust ja tagama intelligentse elukeskkonna kava tõhusa rakendamise. Intelligentse elukeskkonna kava kujundamisel ja rakendamisel tuleks arvesse võtta naiste ja meeste vahel majanduslikus ja sotsiaalvaldkonnas valitsevaid erinevusi. Samuti tuleks tähelepanu pöörata naiste suurema osaluse tagamisele teadustegevuses ja poliitikakujundamise protsessis.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) ELi finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist toetust vähendada, sellest loobuda või see lõpetada juhul, kui intelligentse elukeskkonna kava on vääralt, osaliselt või hilinemisega rakendatud või kui osalevad riigid ei osale või osalevad osaliselt või hilinemisega kava rahastamises. Nimetatud õigused peaksid olema sätestatud liidu ja intelligentse elukeskkonna ühingu vahel sõlmitavas delegeerimislepingus.

(17) ELi finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist toetust proportsionaalsete meetmete kaudu tagasi nõuda, vähendada, sellest loobuda või see lõpetada juhul, kui intelligentse elukeskkonna kava on vääralt, osaliselt või hilinemisega rakendatud või kui osalevad riigid ei osale või osalevad osaliselt või hilinemisega kava rahastamises. Nimetatud õigused peaksid olema sätestatud liidu ja intelligentse elukeskkonna ühingu vahel sõlmitavas delegeerimislepingus.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Osalevate riikide tõendusmaterjal selle kohta, et intelligentse elukeskkonna kava on koostatud raamprogrammis „Horisont 2020” sätestatud põhimõtete ja eelkõige soolist võrdõiguslikkust käsitleva artikli 15 kohaselt.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesoleva otsuse rakendamisest tulenevad lepingud, toetuslepingud ja -otsused sisaldavad sätteid, millega antakse komisjonile, intelligentse elukeskkonna ühingule, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselge õigus teostada vastavalt oma pädevusele auditeid ja uurimisi.

3. Käesoleva otsuse rakendamisest tulenevad lepingud, toetuslepingud ja -otsused sisaldavad sätteid, millega antakse liikmesriikidele, komisjonile, intelligentse elukeskkonna ühingule, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselge õigus teostada vastavalt oma pädevusele auditeid ja uurimisi.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. 31. detsembriks 2017 teostab komisjon intelligentse elukeskkonna kava vahehindamise. Seejärel koostab komisjon hindamisaruande, milles on esitatud hindamise järeldused ja komisjoni tähelepanekud. Komisjon esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. juuniks 2018.

1. 31. detsembriks 2017 teostab komisjon intelligentse elukeskkonna kava vahehindamise, kasutades kõnealuse kava edukuse üle otsustamiseks asjakohaseid ja realistlikke sihttasemeid, mis peaksid sisaldama soolise võrdõiguslikkuse mõõdet. Seejärel koostab komisjon hindamisaruande, milles on esitatud hindamise järeldused ja komisjoni tähelepanekud. Komisjon esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. juuniks 2018.

MENETLUS

Pealkiri

Liidu osalemine mitme liikmesriigi ühiselt algatatud aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arengukavas

Viited

COM(2013)0500 – C7-0219/2013 – 2013/0233(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

10.9.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

FEMM

10.9.2013

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Chrysoula Paliadeli

5.9.2013

Arutamine parlamendikomisjonis

26.11.2013

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

16.12.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

15

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Iratxe García Pérez, Mikael Gustafsson, Lívia Járóka, Constance Le Grip, Astrid Lulling, Elisabeth Morin-Chartier, Norica Nicolai, Britta Thomsen, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, Doris Pack, Rui Tavares, Angelika Werthmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Biljana Borzan, Hans-Peter Mayer

MENETLUS

Pealkiri

Liidu osalemine mitme liikmesriigi ühiselt algatatud aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arengukavas

Viited

COM(2013)0500 – C7-0219/2013 – 2013/0233(COD)

EP-le esitamise kuupäev

10.7.2013

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

10.9.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

10.9.2013

EMPL

10.9.2013

FEMM

10.9.2013

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

BUDG

5.9.2013

EMPL

9.10.2013

 

 

Raportöör(id)

nimetamise kuupäev

Claude Turmes

15.10.2013

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

9.1.2014

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

23.1.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Amelia Andersdotter, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Jürgen Creutzmann, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Norbert Glante, Edit Herczog, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Michèle Rivasi, Jens Rohde, Paul Rübig, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Alejo Vidal-Quadras, Zbigniew Zaleski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Maria Badia i Cutchet, Věra Flasarová, Elisabetta Gardini, Jolanta Emilia Hibner, Ivailo Kalfin, Vladko Todorov Panayotov, Lambert van Nistelrooij

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Jean-Paul Besset

Esitamise kuupäev

31.1.2014