RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta

4.2.2014 - (COM(2013)0620 – C7‑0264/2013 – 2013/0307(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Pavel Poc

Menetlus : 2013/0307(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0088/2014

Esitatud tekstid :

A7-0088/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 16/04/2014 - 7.30
CRE 16/04/2014 - 7.30
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0425

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta

(COM(2013)0620 – C7‑0264/2013 – 2013/0307(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0620),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0264/2013),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud Austria Liidunõukogu põhjendatud arvamust, mille kohaselt ei vasta seadusandliku akti eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. jaanuari 2014. aasta arvamust[1],

– olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja kalanduskomisjoni arvamusi (A7-0088/2014),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Võõrliikide – loomade, taimede, seente või mikroorganismide – esinemine uutes kohtades ei ole alati murettekitav. Märkimisväärne osa võõrliikidest võib aga muutuda invasiivseks ja kahjustada rängalt bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid ning avaldada muud majanduslikku ja sotsiaalset mõju, mida tuleks vältida. Ligikaudu 12 000 Euroopa Liidus ja teistes Euroopa riikides esinevatest liikidest on võõrliigid, millest hinnanguliselt umbes 10–15 % on invasiivsed.

(1) Võõrliikide – loomade, taimede, seente või mikroorganismide – esinemine uutes kohtades ei ole alati murettekitav. Märkimisväärne osa võõrliikidest võib aga muutuda invasiivseks ja kahjustada rängalt bioloogilist mitmekesisust nii maa- kui ka linnapiirkondades ja ökosüsteemi teenuseid ning avaldada muud majanduslikku ja sotsiaalset mõju, mida tuleks vältida. Ligikaudu 12 000 Euroopa Liidus ja teistes Euroopa riikides esinevatest liikidest on võõrliigid, millest üle 40 % on osades Euroopa riikides pärismaised ja sattunud muudesse Euroopa riikidesse inimtegevuse tagajärjel ning millest hinnanguliselt umbes 10–15 % on invasiivsed.

Selgitus

Määrusest ei tohiks välja jätta liike, mis on ühes biogeograafilises piirkonnas pärismaised, kuid teises invasiivsed võõrliigid. Invasiivne liik, mille puhul oleks kasu ELi koostöömeetmetest, on kogu ELi puudutav probleem, olgu liik ELis pärismaine või mitte.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Selleks et toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta),⁷ nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta),⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)),⁹ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik)¹⁰ eesmärkide saavutamist, peaks käesoleva määruse peamine eesmärk olema vältida, vähendada nii palju kui võimalik ja leevendada invasiivsete võõrliikide kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele ning vähendada nende majanduslikku ja sotsiaalset mõju.

(6) Selleks et toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta),⁷ nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta),⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)),⁹ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik)¹⁰ eesmärkide saavutamist, peaks käesoleva määruse peamine eesmärk olema vältida, vähendada nii palju kui võimalik ja leevendada invasiivsete võõrliikide kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi teenustele, rahvatervisele ja ohutusele ning vähendada nende majanduslikku ja sotsiaalset mõju.

__________________

⁷ ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.

⁸ EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

⁹ ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

¹⁰ EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

Selgitus

Invasiivsed võõrliigid võivad tõsiselt kahjustada rahvatervist ja mõjutada ohutust, näiteks Madalmaades, kus üleujutused on suur probleem, kui ondatra arvukust ei piirata, kuna see invasiivne võõrliik põhjustab veerajatistele suurt kahju.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Mõned liigid kanduvad ühest kohast teise keskkonnas toimuvate muutuste tõttu. Seetõttu ei tuleks neid pidada invasiivseteks võõrliikideks uues keskkonnas ning seega tuleks need välja jätta invasiivseid võõrliike käsitlevate uute eeskirjade reguleerimisalast.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Liidu tasandil sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanek loomatervist käsitleva uue määruse kohta¹¹ sätteid, milles käsitletakse loomahaigusi, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue määrusega taimekahjustajate vastaste meetmete kohta¹² on ette nähtud taimekahjustajaid käsitlevad eeskirjad. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivis 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta)¹³ sätestatud kord, mida kohaldatakse geneetiliselt muundatud organismide suhtes. Seetõttu peaksid invasiivseid võõrliike käsitlevad uued eeskirjad olema ühtlustatud ning need ei tohiks nimetatud õigusaktidega kattuda. Samuti ei saa neid kohaldada kõnealuste õigusaktidega reguleeritud organismide suhtes.

(8) Liidu tasandil sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanek loomatervist käsitleva uue määruse kohta¹¹ sätteid, milles käsitletakse loomahaiguste tekitajaid, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue määrusega taimekahjustajate vastaste meetmete kohta¹² on ette nähtud taimekahjustajaid käsitlevad eeskirjad. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivis 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta)¹³ sätestatud kord, mida kohaldatakse geneetiliselt muundatud organismide suhtes. Seetõttu peaksid invasiivseid võõrliike käsitlevad uued eeskirjad olema ühtlustatud ning need ei tohiks nimetatud õigusaktidega kattuda. Samuti ei saa neid kohaldada kõnealuste õigusaktidega reguleeritud organismide suhtes.

__________________

¹¹ COM(2013) 260 final.

¹² COM(2013) 267 final.

¹³ EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

Selgitus

Arvestades, et selles määruses käsitletakse „liike”, tundub olevat asjakohasem ja selgem kasutada „loomahaigustega” kõrvuti terminit „haigusetekitajad”.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Eeskirjad, milles käsitletakse luba teatavate võõrliikide kasutamiseks teatavaks otstarbeks, on ette nähtud nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 708/2007 võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses,¹⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrusega (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist,¹⁵ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta¹⁶. Teatavate liikide kasutamine on nimetatud sätete alusel uute eeskirjade jõustumise ajal juba lubatud, kuna need liigid ei too kaasa vastuvõetamatut riski keskkonnale, inimeste tervisele ja majandusele. Selleks et tagada sidus õigusraamistik, tuleks need liigid uute eeskirjade reguleerimisalast välja jätta.

(9) Eeskirjad, milles käsitletakse luba teatavate võõrliikide kasutamiseks teatavaks otstarbeks, on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrusega (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist,¹⁵ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta¹⁶. Teatavate liikide kasutamine on nimetatud sätete alusel uute eeskirjade jõustumise ajal juba lubatud, kuna need liigid ei too kaasa vastuvõetamatut riski keskkonnale, inimeste tervisele ja majandusele. Selleks et tagada sidus õigusraamistik, tuleks need liigid uute eeskirjade reguleerimisalast välja jätta.

__________________

¹⁴ ELT L 168, 28.6.2007, lk 1.

¹⁵ ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

¹⁶ ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

Selgitus

Määruses (EÜ) nr 708/2007 käsitletakse liidu vesiviljeluses kasutatavaid invasiivseid võõrliike ja selle IV lisas loetletud liigid on selles sätestatud menetlustest välja jäetud. Invasiivseid liike käsitleva määruse kohaldamisala on laiem, kuna see sisaldab invasiivseid võõrliike, mida kasutatakse teistel tegevusaladel ja teistes valdkondades, näiteks lemmikloomakaubanduses või loomaaedades ja akvaariumides. Kuna seetõttu on otstarbekas jätta IV lisa liigid määruses (EÜ) nr 708/2007 sätestatud menetlustest välja, tuleks need liigid lisada invasiivsete liikide määrusesse ja kohaldada nende suhtes selles esitatud menetlusi.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Kuna invasiivseid võõrliike on palju, on oluline tagada, et kõigepealt käsitletakse neid invasiivseid võõrliike, mida peetakse kogu liidu jaoks probleemseteks. Seepärast tuleks koostada kogu liidu jaoks probleemseteks peetavate invasiivsete võõrliikide loetelu. Invasiivset võõrliiki tuleks pidada kogu liidu jaoks probleemseks, kui kahju, mida see põhjustab kannatada saanud liikmesriikides, on sedavõrd suur, et see õigustab selliste erimeetmete võtmist, mille reguleerimisala laieneb kogu liidule, sealhulgas liikmesriikidesse, keda kõnealune liik veel ei mõjuta või isegi ei hakka tõenäoliselt mõjutama. Selleks, et kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide osa oleks proportsionaalne, tuleks loetelu välja töötada järg-järgult nii, et kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide esialgseks piirmääraks seatakse 3 % ligikaudu 1 500 Euroopas leiduvast invasiivsest võõrliigist, ning loetelu peaks hõlmama eelkõige selliseid liike, mis põhjustavad või võivad põhjustada märkimisväärset majanduslikku kahju, sealhulgas kahju, mis tuleneb bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest.

Selgitus

Nimetatud protsendimäär on meelevaldne ja ei ole õigustatud ning seetõttu ei saa seda toetada. Ka peaks loetelusse arvamine põhinema selgetel kriteeriumidel piiranguid kehtestamata.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Peamine vahend nende uute eeskirjade kohaldamiseks on kriteeriumid, mille alusel kogu liidu jaoks probleemseteks peetavad invasiivsed võõrliigid loetellu kantakse. Komisjon teeb kõik endast oleneva, et esitada komiteele kõnealustel kriteeriumidel põhineva loetelu ettepanek ühe aasta jooksul pärast kõnealuse õigusakti jõustumist. Kriteeriumid peaksid sisaldama riskianalüüsi nende kohaldatavate sätete alusel, mis on kokku lepitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingutes liike käsitlevate kaubanduspiirangute kehtestamise kohta.	(11) Peamine vahend nende uute eeskirjade kohaldamiseks on kriteeriumid, mille alusel kogu liidu jaoks probleemseteks peetavad invasiivsed võõrliigid loetellu kantakse. Komisjon peaks seetõttu võtma kõnealustel kriteeriumidel põhineva esimese loetelu vastu 18 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Kriteeriumid peaksid põhinema kõige viimastel teaduslikel tõenditel ja järgima raamistikku, millega selgitatakse välja oht seoses bioloogilise invasiooni peamiste etappidega: transport, kohandumine, levik ja mõju. Kriteeriumid peaksid sisaldama ka riskianalüüsi nende kohaldatavate sätete alusel, mis on kokku lepitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asjaomastes lepingutes liike käsitlevate kaubanduspiirangute kehtestamise kohta.

Selgitus

Kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide esmase loetelu vastuvõtmise konkreetse tähtaja kehtestamine on oluline, et tagada uute sätete tulemuslik rakendamine. Lisaks muudab see kogu protsessi läbipaistvamaks ja annab sidusrühmadele võimaluse uue õigusaktiga kohaneda ja sellele reageerida. Esildatud määrus sisaldab küll üksikasju riskihindamiste kohta, mis tuleks teostada, et anda teavet nende liikide väljavalimiseks, mille suhtes määrusi kohaldatakse, kuid puudub teave selle kohta, millel valikukriteeriumid põhinevad.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Selleks et tagada vastavus Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadele ja kõnealuste eeskirjade ühtne kohaldamine, tuleks kehtestada ühised kriteeriumid riskihindamise läbiviimiseks. Nende kriteeriumidega seoses tuleks võimaluse korral kasutada olemasolevaid riiklikke ja rahvusvahelisi standardeid ning need peaksid hõlmama järgmisi aspekte: liikide omaduste eri aspektid, liitu sisenemise risk ja viisid, liikide negatiivne majanduslik ja sotsiaalne mõju ning mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kasutusviiside võimalik kasu ja riskivähendamismeetmete kulud võrreldes negatiivse mõjuga, samuti kvantifitseeritud prognoos keskkonna-, majandusliku ja sotsiaalse kahjuga seotud kuludest liidu tasandil, millega tõendatakse, et liik on probleemne kogu liidu jaoks, mis omakorda õigustab liidu tasandil meetmete võtmist. Selleks et töötada süsteem välja järk-järgult ja omandatud kogemuste põhjal, tuleks üldist lähenemisviisi hinnata viie aasta pärast.

(12) Selleks et tagada vastavus Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadele ja kõnealuste eeskirjade ühtne kohaldamine, tuleks kehtestada ühised kriteeriumid riskihindamise läbiviimiseks. Nende kriteeriumidega seoses tuleks võimaluse korral kasutada olemasolevaid riiklikke ja rahvusvahelisi standardeid ning need peaksid hõlmama järgmisi aspekte: liikide omaduste eri aspektid, liitu sisenemise risk ja viisid, liikide negatiivne majanduslik ja sotsiaalne mõju ning mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kasutusviiside võimalik kasu ja riskivähendamismeetmete kulud võrreldes negatiivse mõjuga, samuti hinnang keskkonna-, majandusliku ja sotsiaalse kahju võimalike kulude kohta liidu tasandil, millega tõendatakse, et liik on probleemne kogu liidu jaoks. Selleks et töötada süsteem välja järk-järgult ja omandatud kogemuste põhjal, tuleks üldist lähenemisviisi hinnata viie aasta pärast.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 a) Mõned liigid, mis on liidus tervikuna invasiivsed, on mõnes konkreetses liikmesriigis pärismaised. Seega on asjakohane, et sätteid, mis seonduvad kogu liidu jaoks probleemseks peetava invasiivse võõrliigiga, mis on ühes liikmesriigis pärismaine, ei kohaldataks sellise liikmesriigi territooriumil (välja arvatud ohjeldamismeetmed, et vältida liigi levimist teistesse liikmesriikidesse). Lisaks tuleks kehtestada paindlikud võimalused selleks, et liikmesriigid saaksid taotleda teatavate käesoleva määruse sätete puhul konkreetse erandi tegemist seoses võõrliikidega, mis ei ole nende territooriumil invasiivsed, või seoses eriliselt keeruliste sotsiaal-majanduslike tingimustega, mille tõttu oleks meetmete võtmine erakordselt kulukas ja saavutatava kasuga võrreldes ebaproportsionaalne ning mis takistaks vajalike meetmete nõuetekohast rakendamist.

Selgitus

Liikmesriigid vajavad rohkem paindlikkust, eelkõige selleks, et käsitleda liike, mis on ühes piirkonnas pärismaised ja teises invasiivsed. Erandeid tuleks võimaldada ainult seda taotleva liikmesriigi territooriumil. Erandid tuleks ette näha ka juhtudeks, kus on tegemist eriliselt keeruliste sotsiaal-majanduslike tingimustega, kus vajalike meetmete võtmisega seotud kulud takistaksid meetmete nõuetekohast rakendamist.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Mõned liidu jaoks invasiivsed liigid võivad olla pärismaised mõnes liidu äärepoolseimas piirkonnas ja vastupidi. Komisjoni teatises „Äärepoolseimad piirkonnad: Euroopa eelis”¹⁸ tõdeti, et äärepoolseimate piirkondade tähelepanuväärse bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks tuleb välja töötada ja rakendada meetmeid, millega ennetatakse ja ohjatakse invasiivsete võõrliikide levikut nendes piirkondades, mis on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingus, võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 29. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/718/EL Saint-Barthélemy saare staatuse muutmise kohta Euroopa Liidu suhtes¹⁹ ning 11. juuli 2012. aasta otsust 2012/419/EL, millega muudetakse Mayotte’i staatust Euroopa Liidu suhtes²⁰. Seepärast tuleks kõiki uute eeskirjade sätteid kohaldada liidu äärepoolseimatele piirkondadele, välja arvatud sätted, mis on seotud selliste kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikidega, mis on kõnealustes piirkondades pärismaised. Selliste piirkondade bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks peavad asjaomased liikmesriigid koostama kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelu täienduseks konkreetsed loetelud nende äärepoolseimates piirkondades esinevatest invasiivsetest võõrliikidest, mille suhtes tuleks samuti uusi eeskirju kohaldada.

(15) Mõned liidu jaoks invasiivsed liigid võivad olla pärismaised mõnes liidu äärepoolseimas piirkonnas ja vastupidi. Komisjoni teatises „Äärepoolseimad piirkonnad: Euroopa eelis”¹⁸ tõdeti, et äärepoolseimate piirkondade tähelepanuväärse bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks tuleb välja töötada ja rakendada meetmeid, millega ennetatakse ja ohjatakse invasiivsete võõrliikide levikut nendes piirkondades, mis on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingus, võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 29. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/718/EL Saint-Barthélemy saare staatuse muutmise kohta Euroopa Liidu suhtes¹⁹ ning 11. juuli 2012. aasta otsust 2012/419/EL, millega muudetakse Mayotte’i staatust Euroopa Liidu suhtes²⁰. Seepärast tuleks kõiki uute eeskirjade sätteid kohaldada liidu äärepoolseimatele piirkondadele, välja arvatud sätted, mis on seotud selliste kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikidega, mis on kõnealustes piirkondades pärismaised. Selliste piirkondade bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks peavad asjaomased liikmesriigid koostama ja ajakohastama kõikidel asjakohastel juhtudel kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelu täienduseks konkreetsed loetelud nende äärepoolseimates piirkondades esinevatest invasiivsetest võõrliikidest, mille suhtes tuleks samuti uusi eeskirju kohaldada. Nimetatud loetelu peaks jääma lahtiseks ja see tuleks vaadata läbi, kui on välja selgitatud uued invasiivsed võõrliigid, mille puhul on põhjust arvata, et need kujutavad endast ohtu, arvestades, et mõned liidu jaoks invasiivsed liigid võivad olla pärismaised mõnes liidu osas ja äärepoolseimas piirkonnas ja vastupidi.

__________________

¹⁸ KOM(2008) 642 lõplik.

¹⁸ COM (2008)642 final.

¹⁹ ELT L 325, 9.12.2010, lk 4.

²⁰ ELT L 204, 31.7.2012, lk 131.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Invasiivsete võõrliikidega seotud riskid ja probleemid on piiriülese tähtsusega probleem, mis mõjutab kogu Euroopa Liitu. Seepärast on oluline kehtestada liidu tasandil keeld kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide tahtliku liitu sissetoomise, paljundamise, kasvatamise, vedamise, ostmise, müümise, kasutamise, vahetamise, pidamise ja keskkonda viimise kohta, et tagada meetmete järjepidevus kogu liidus, millega välditakse siseturu moonutusi ning olukordi, kus ühe liikmesriigi tegevusetus vähendab teises liikmesriigis võetud meetmete tulemuslikkust.

(16) Invasiivsete võõrliikidega seotud riskid ja probleemid on piiriülese tähtsusega probleem, mis mõjutab kogu Euroopa Liitu. Seepärast on oluline kehtestada liidu tasandil keeld kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide tahtliku või hooletusest mis tahes liikmesriiki sissetoomise, paljundamise, kasvatamise, vedamise, ostmise, müümise, kasutamise, vahetamise, pidamise ja keskkonda viimise kohta, et tagada meetmete järjepidevus kogu liidus, millega välditakse siseturu moonutusi ning olukordi, kus ühe liikmesriigi tegevusetus vähendab teises liikmesriigis võetud meetmete tulemuslikkust.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Teadusuuringute ja ex situ säilitamistoimingute võimaldamiseks on vaja ette näha erieeskirjad, milles käsitletakse selliseid kogu liidu jaoks probleemseid invasiivseid võõrliike, kellega seoses nimetatud toiminguid tehakse. Neid toiminguid tuleks teostada suletud ruumides, kus organisme hoitakse suletud tingimustes ning võetakse kõik vajalikud meetmed, et vältida kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide väljapääsemist või ebaseaduslikku keskkonda viimist.

(17) Teadusuuringute ja ex situ säilitamistoimingute võimaldamiseks ja mõnel juhul suure majandusliku, sotsiaalse või keskkonnaalase väärtusega liikide kaubanduslikul eesmärgil kasvatamiseks ja aretuseks on vaja ette näha erieeskirjad, milles käsitletakse selliseid kogu liidu jaoks probleemseid invasiivseid võõrliike, kellega seoses nimetatud toiminguid tehakse. Neid toiminguid tuleks teostada suletud ruumides, kus organisme hoitakse suletud tingimustes ning võetakse kõik vajalikud meetmed, et vältida kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide väljapääsemist või ebaseaduslikku keskkonda viimist.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Võib olla juhtumeid, kus liidu piiril esineb või liidu territooriumil avastatakse võõrliik, mis ei ole veel tunnistatud kogu liidu jaoks probleemseks invasiivseks võõrliigiks. Seepärast tuleks liikmesriikidele anda võimalus võtta kättesaadavate teaduslike tõendite põhjal teatavaid kiireloomulisi meetmeid. Sellised kiireloomulised meetmed annaksid liikmesriigile võimaluse viivitamata reageerida seoses liikidega, mille sissetoomine, kohandumine ja levimine asjaomases riigis võib kaasa tuua riske. Samal ajal saab liikmesriik Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingute kohaldatavate sätete alusel hinnata tegelikke riske, et tunnistada need liigid kogu liidu jaoks probleemseteks võõrliikideks. Lisaks liikmesriigi kiireloomulistele meetmetele peab olema võimalus võtta kiireloomulisi meetmeid liidu tasandil, et järgida Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingute sätteid. Liidu tasandil võetavad kiireloomulised meetmed pakuksid liidule mehhanismi kiireks tegutsemiseks kooskõlas ettevaatusprintsiibiga, kui on leitud uus invasiivne võõrliik või kui on olemas otsene oht sellise liigi sisenemiseks liitu.	(18) Võib olla juhtumeid, kus liidu piiril esineb või liidu territooriumil avastatakse võõrliik, mis ei ole veel tunnistatud kogu liidu jaoks probleemseks invasiivseks võõrliigiks, ja mis võib ohustada keskkonda, kuhu see liik võib juhusliku või tahtliku tegevuse tõttu sattuda. Seepärast tuleks liikmesriikidele anda võimalus võtta kättesaadavate teaduslike tõendite ja hea tava põhjal teatavaid kiireloomulisi meetmeid. Sellised kiireloomulised meetmed annaksid liikmesriigile võimaluse viivitamata reageerida seoses liikidega, mille sissetoomine, kohandumine ja levimine asjaomases riigis võib kaasa tuua riske. Samal ajal saab liikmesriik asjaomaste Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingute kohaldatavate sätete alusel hinnata tegelikke riske, et tunnistada need liigid kogu liidu jaoks probleemseteks võõrliikideks. Lisaks liikmesriigi kiireloomulistele meetmetele peab olema võimalus võtta kiireloomulisi meetmeid liidu tasandil, et järgida asjaomaste Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingute sätteid. Liidu tasandil võetavad kiireloomulised meetmed pakuksid liidule mehhanismi kiireks tegutsemiseks kooskõlas ettevaatusprintsiibiga, kui on leitud uus invasiivne võõrliik või kui on olemas otsene oht sellise liigi sisenemiseks liitu. Juhul kui kiireloomulised meetmed nõuavad hävitamist, vähendamist või ohjeldamist, tuleb arvesse võtta sihtloomade ja mittesihtloomade heaolu. Pädevad asutused peaksid võtma vajalikud meetmed, et vähendada protsessist loomadele tulenevat valu, stressi ja kannatusi, võttes nii palju kui võimalik arvesse valdkonna parimaid tavasid.

Selgitus

Invasiivsete võõrliikidega tegelemisel on väga oluline võtta arvesse loomade heaolu. See on ka keskse tähtsusega kodanike toetuse saamiseks kõnealuste liikide vastu tegutsemisel. Parimad tavad hõlmavad näiteks Maailma Loomatervise Organisatsiooni väljatöötatud juhtpõhimõtteid loomade heaolu kohta.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Liikmesriikidel tuleks lubada säilitada või võtta vastu invasiivsete võõrliikide ohjamise riiklikud eeskirjad, mille nõuded on käesolevas määruses sätestatust rangemad.

Selgitus

Praegu kehtib liikmesriikides seoses invasiivsete võõrliikidega mitmesuguseid impordi-, kaubandus- ja/või turunduskeelde. Need on praeguseks kehtestatud 13 liikmesriigis. Lähtudes teadmisest, et vahendite piiratus võib teatavate meetmete rakendamist takistada, tuleb süsteem kujundada nii, et see võimaldaks võimalikult suurt paindlikkust ning arvestaks asjaoluga, et liikmesriikides on invasiivsete võõrliikide tõrjeks juba teatavaid meetmeid võetud. Seetõttu peab olema selge, et liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada rangemad meetmed.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Liikmesriikidel peaks olema võimalik võtta rangemaid meetmeid invasiivsete võõrliikide tõrjeks ja rakendada ennetavalt meetmeid kõigi selliste liikide suhtes, mis ei ole kantud kogu liidu jaoks probleemsete võõrliikide loetellu. Selleks, et võtta loetellu kandmata liikide suhtes ennetavam seisukoht, tuleks nõuda, selliste invasiivsete võõrliikide keskkonda viimiseks, mis ei ole kantud kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetellu, kuid mille puhul liikmesriigid on leidnud tõendeid, et need liigid kujutavad endast riski, taotletakse luba. Vesiviljeluses invasiivsete võõrliikide kasutuselevõtuks vajalike lubade andmise üksikasjalikud eeskirjad on juba sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 708/2007 ning liikmesriigid peaksid neid sellega seoses arvesse võtma.	(19) Liikmesriikidel peaks olema võimalik võtta kõigi selliste liikide suhtes, mis ei ole kantud kogu liidu jaoks probleemsete võõrliikide loetellu, mis tahes vajalikke ennetavalt meetmeid, reguleerides näiteks nendega kauplemist, nende kasutamist, vedu ja loodusesse viimist. Selleks et võtta loetellu kandmata liikide suhtes ennetavam seisukoht, tuleks nõuda loa taotlemist selliste invasiivsete võõrliikide keskkonda viimiseks, mis ei ole kantud kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetellu, kuid mille puhul liikmesriigid on leidnud tõendeid, et need liigid kujutavad endast riski. Vesiviljeluses invasiivsete võõrliikide kasutuselevõtuks vajalike lubade andmise üksikasjalikud eeskirjad on juba sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 708/2007 ning liikmesriigid peaksid neid sellega seoses arvesse võtma.

Selgitus

Koostada tuleks kõige sobivamate meetmete mittetäielik näidisloetelu. Liikmesriikide võimalust kehtestada rangemad meetmed käsitletakse eraldi põhjenduses. Tuleks teha selgeks, et liikmesriigid võivad rakendada mis tahes meetmeid oma kohaliku loomastiku ja taimestiku kaitsmiseks, sealhulgas piirata kaubandust riigi tasandil, et võidelda invasiivsete liikide vastu.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Suur osa invasiivsetest võõrliikidest tuuakse liitu sisse juhuslikult. Seepärast on oluline hallata juhusliku sissetoomise teid ja viise. Meetmeid tuleks võtta järk-järgult, kuna kogemusi on selles valdkonnas vähe. Meetmed peaksid hõlmama vabatahtlikke meetmeid (nt meetmed, mis on kavandatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumendis Guidelines for the Control and Management of Ships' Biofouling) ja kohustuslikke meetmeid ning seejuures tuleks tugineda liidu ja liikmesriikide kogemustele teatavate liikumisteede ja –viiside haldamisel, sealhulgas meetmetele, mis on kehtestatud laevade ballastvee ja sette kontrolli ning käitlemise rahvusvaheline konventsiooniga. Komisjon peaks sellest tulenevalt võtma kõik vajalikud meetmed, et innustada liikmesriike nimetatud konventsiooni ratifitseerima, sealhulgas edendama võimalusi aruteludeks ministrite tasandil. Ilma et see piiraks sätteid liikmesriikide tegevuskavade kohta, peaks komisjon esitama hiljemalt [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] aruande selle kohta, kuidas liikmesriigid on neid vabatahtlikke meetmeid rakendanud, ja peaks esitama vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud kõnealuste meetmete lisamiseks liidu õigusaktidesse.

Selgitus

Komisjoni mõjuhinnangu koostamise ajal olid ainult neli liikmesriiki konventsiooni ratifitseerinud, kuid komisjonile esitatud IEEPi aruandes (2010) märgiti, et käitlemata ballastvee väljalaskmine ja saastunud laevakere on ühed kõige märkimisväärsemad võõrliikide juhusliku sissetoomise kanalid. Juhul kui vabatahtlikud meetmed ei osutu edukaks, peaks komisjon kaaluma kõnealuses valdkonnas seadusandlike meetmete võtmist.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Et töötada välja piisav teadmistebaas invasiivsete võõrliikidega seotud probleemide lahendamiseks, on oluline, et liikmesriigid viiksid läbi uuringuid nende liikide kohta ning teostaksid nende üle seiret ja järelevalvet. Kõige sobivamad vahendid uute invasiivsete võõrliikide varajaseks avastamiseks ja juba kohandunud liikide leviku kindlakstegemiseks on seiresüsteemid. Selliste süsteemide kehtestamiseks peaksid liikmesriigid tegema nii konkreetse eesmärgiga kui ka üldiseid uuringud ning kaasama eri sektoreid ja sidusrühmi, sealhulgas kohalikke kogukondi. Seiresüsteemides peaks pidevat tähelepanu pöörama igale uuele invasiivsele võõrliigile mis tahes Euroopa Liidu paigas. Tulemuslikkuse ja kulutasuvuse huvides tuleks kohaldada olemasolevaid liidu õigusaktidega ettenähtud piirikontrolli-, järelevalve- ja seiresüsteeme, eelkõige neid, mis on sätestatud direktiivides 2009/147/EÜ, 92/43/EMÜ, 2008/56/EÜ ja 2000/60/EÜ.

(21) Et töötada välja piisav teadmistebaas invasiivsete võõrliikidega seotud probleemide lahendamiseks, on oluline, et liikmesriigid viiksid läbi uuringuid nende liikide kohta ning teostaksid nende üle seiret ja järelevalvet ja vahetaksid parimaid tavasid invasiivsete võõrliikide ennetamise ja ohjamise valdkonnas. Kõige sobivamad vahendid uute invasiivsete võõrliikide varajaseks avastamiseks ja juba kohandunud liikide leviku kindlakstegemiseks on seiresüsteemid. Selliste süsteemide kehtestamiseks peaksid liikmesriigid tegema nii konkreetse eesmärgiga kui ka üldiseid uuringud ning kaasama eri sektoreid ja sidusrühmi, sealhulgas piirkondlikke asutusi. Seiresüsteemides peaks pidevat tähelepanu pöörama igale uuele invasiivsele võõrliigile mis tahes Euroopa Liidu paigas ning selle eesmärk peaks olema eelkõige äärmiselt tulemusliku ja sidusa arusaama loomine olukorrast liidu tasandil. Tulemuslikkuse ja kulutasuvuse huvides tuleks kohaldada olemasolevaid liidu õigusaktidega ettenähtud piirikontrolli-, järelevalve- ja seiresüsteeme, eelkõige neid, mis on sätestatud direktiivides 2009/147/EÜ, 92/43/EMÜ, 2008/56/EÜ ja 2000/60/EÜ.

Selgitus

Teadmistebaasi tagamise süsteeme (hoiatus-, teavitamis- ja järelmeetmete süsteemid) ei tohiks jätta ainult üksikute riikide hooleks, need peaksid pigem looma äärmiselt tulemusliku ja sidusa arusaama olukorrast ELi tasandil ning kogu invasiivsete võõrliikide ohjamise tsüklist.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Mõnede invasiivsete võõrliikide hävitamine ja ohjamine võib põhjustada loomadele valu, ängi, hirmu või muid kannatusi ka juhul, kui kasutatakse parimaid kättesaadavaid tehnilisi vahendeid. Sel põhjusel peaksid kõik invasiivsete võõrliikide hävitamise, vähendamise või ohjeldamisega seotud liikmesriigid ja ettevõtjad võtma vajalikud meetmed, et vähendada nii palju kui võimalik protsessist loomadele tulenevat valu, stressi ja kannatusi, võttes nii palju kui võimalik arvesse valdkonna parimaid tavasid, näiteks Maailma Loomatervise Organisatsiooni väljatöötatud juhtpõhimõtteid loomade heaolu kohta.

(24) Mõnede invasiivsete võõrliikide hävitamine ja ohjamine, kui seda peetakse vajalikuks, võib põhjustada loomadele valu, ängi, hirmu või muid kannatusi ka juhul, kui kasutatakse parimaid kättesaadavaid tehnilisi vahendeid. Sel põhjusel peaksid kõik invasiivsete võõrliikide hävitamise, vähendamise või ohjeldamisega seotud liikmesriigid ja ettevõtjad võtma vajalikud meetmed, et vältida protsessist loomadele tulenevat valu, stressi ja kannatusi, võttes nii palju kui võimalik arvesse valdkonna parimaid tavasid, näiteks Maailma Loomatervise Organisatsiooni väljatöötatud juhtpõhimõtteid loomade heaolu kohta. Kui kaalutakse hävitamist või ohjamist, tuleks kasutada humaanseid ja teaduslikult kontrollitud meetodeid ning liikmesriigid peaksid kaasama otsustamisprotsessi kõik asjaomased sidusrühmad ja teaduseksperdid. Kaaluda tuleks mittesurmavaid meetodeid ja mis tahes meetmed peaksid minimeerima mõju mittesihtliikidele.

Selgitus

Põhjenduse 24 loomade heaolu toetav sõnastus on tervitatav, kuid peaks minema kaugemale. Valu, stress või kannatused ei ole vastuvõetavad ja neid tuleks vältida, mitte minimeerida. Kui liigi vähendamine osutub vajalikuks (ja seda toetavad piisavad teaduslikud tõendid), tuleks kasutada ainult humaanseid meetodeid ja liikmesriike tuleks kohustada kaasama otsustamisprotsessi sidusrühmi, näiteks loomade heaoluga tegelevaid organisatsioone.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Invasiivsed võõrliigid kahjustavad ökosüsteeme ja vähendavad nende vastupanuvõimet. Seepärast on vaja võtta taastamismeetmeid, et tugevdada ökosüsteemide vastupanuvõimet invasioonile, korvata tekitatud kahju ja tugevdada liikide ja nende elupaikade kaitsestaatust kooskõlas direktiivi 2009/147/EÜ artikliga 4 ja direktiivi 92/43/EMÜ artikliga 6, parandada siseveekogude, üleminekuvee, rannikuvee ja põhjavee ökoloogilist seisundit kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 11 ning mereakvatooriumi keskkonnaseisundit kooskõlas direktiivi 2008/56/EÜ artikliga 13.

(25) Invasiivsed võõrliigid kahjustavad ökosüsteeme ja vähendavad nende vastupanuvõimet. Seepärast tuleks võtta asjakohaseid taastamismeetmeid, et tugevdada ökosüsteemide vastupanuvõimet invasioonile, korvata tekitatud kahju ja tugevdada liikide ja nende elupaikade kaitsestaatust kooskõlas direktiivi 2009/147/EÜ artikliga 4 ja direktiivi 92/43/EMÜ artikliga 6, parandada siseveekogude, üleminekuvee, rannikuvee ja põhjavee ökoloogilist seisundit kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 11 ning mereakvatooriumi keskkonnaseisundit kooskõlas direktiivi 2008/56/EÜ artikliga 13. Kui leitakse, et ettevõtjad on vastutavad liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide tahtliku või hooletusest tuleneva sissetoomise ning levimise eest, tuleks need ettevõtjad vastutusele võtta ning nad peaksid kandma märkimisväärse osa taastamiskuludest vastavalt põhimõttele „saastaja maksab”.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Invasiivsete võõrliikidega seotud probleemide lahendamise süsteem peaks toetuma kesksele teabesüsteemile, mis koondab olemasolevat teavet liidus esinevate võõrliikide kohta ja võimaldab juurdepääsu teabele liikide esinemise, leviku, ökoloogia ja varasema invasiooni kohta ning kogu muule teabele, mida on vaja meetmete ja ohjamisega seotud otsuste tegemiseks, aga ka heade tavade vahetamisele. Piiriülene koostöö, eelkõige naaberriikidega, ja liikmesriikidevaheline kooskõlastamine, eelkõige liidu sama biogeograafilise piirkonna siseselt, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ, on käesoleva õigusakti tõhusa rakendamise vältimatu eeltingimus. Invasiivsete võõrliikide teabesüsteem peaks sisaldama teavet olemasolevatest andmebaasidest nii eri liikmesriikide, Euroopa piirkondade (NOBANIS) kui ka Euroopa kui terviku (DAISIE) tasandil. Keskse teabesüsteemi väljatöötamisel peaks komisjon saama tugineda ka Euroopa Keskkonnaametile, kui meetme laad ja ameti konkreetne pädevus seda nõuetekohaselt õigustab. Kui komisjon otsustab seda teha, peaks ta võtma nõuetekohaselt arvesse ameti juhtimisstruktuurile ning selle rahalistele ja inimressurssidele avaldatavat mõju.

Selgitus

Elupaikade direktiivis 92/43/EMÜ osutatakse üheksale Euroopa Liidu biogeograafilisele piirkonnale, millel on konkreetsed tunnusjooned: Alpide piirkond, Atlandi piirkond, Musta mere piirkond, boreaalne piirkond, mandripiirkond, Makaroneesia piirkond, Vahemere piirkond, Pannoonia piirkond ja stepipiirkond. Keskne koordineeritud teabesüsteem on kavandatavate meetmete edu pant ning komisjon peaks kasutama rakendamise toetamiseks kõiki olemasolevaid vahendeid, sh eelkõige Euroopa Keskkonnaameti vägagi asjakohaseid eksperditeadmisi. Töötajaid tuleks eraldada vastavalt vajadusele, võttes ülesannete delegeerimisel loomulikult arvesse kulutasuvust.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/35/EÜ, milles on sätestatud üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse,²¹ on loodud raamistik avalikuks konsultatsiooniks keskkonnaga seotud otsuste vastuvõtmisel. Invasiivsete võõrliikidega seoses peaks üldsuse tõhus kaasamine otsuste tegemisse võimaldama üldsusel väljendada ja otsustajatel arvesse võtta arvamusi ja probleeme, mis võivad olla selliste otsuste puhul asjakohased, ning suurendada otsustamisprotsessi vastutustundlikkust ja läbipaistvust, panustada üldsuse teadlikkusesse keskkonnaküsimustes ning avaldada toetust vastuvõetavatele otsustele.	(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/35/EÜ, milles on sätestatud üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse,²¹ on loodud raamistik avalikuks konsultatsiooniks keskkonnaga seotud otsuste vastuvõtmisel. Invasiivsete võõrliikidega seoses peaks üldsuse tõhus kaasamine otsuste tegemisse võimaldama üldsusel väljendada ja otsustajatel arvesse võtta arvamusi ja probleeme, mis võivad olla selliste otsuste puhul asjakohased, ning suurendada otsustamisprotsessi vastutustundlikkust ja läbipaistvust, panustada üldsuse teadlikkusesse keskkonnaküsimustes ning avaldada toetust vastuvõetavatele otsustele. Üldsuse varajane ja tulemuslik kaasamine on eriliselt oluline kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelu vastuvõtmise või ajakohastamise ning liikmesriikide tegevuskavade ja meetmete kehtestamise ajal. Kohalikud ja piirkondlikud asutused peavad samuti olema kaasatud liikmesriikide poolt invasiivsete võõrliikide vastu võitlemisega seotud otsuste tegemisse, kuna neil on väga oluline roll nende otsuste rakendamisel ning üldsuse teadlikkuse suurendamisel ja teavitamisel.
____________	_____________
²¹ELT L 156, 25.6.2003, lk 17.	²¹ ELT L 156, 25.6.2003, lk 17.

Selgitus

Üldsus on piiravate meetmete suhtes alati väga tundlik. Invasiivsete võõrliikidega tegelemisel ei ole võimalik üldsuse tõhusa toetuseta edu saavutada.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27 a) Käesoleva määruse rakendamine, eelkõige seoses kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelu koostamise ja ajakohastamise, riskihindamise, kiireloomuliste meetmete ja kiire hävitamisega invasiooni varajases etapis, peaks põhinema usaldusväärsetel teaduslikel andmetel, mis eeldab seetõttu teadusringkondade asjaomaste liikmete pidevat ja mõjusat kaasatust. Teadlaste abi tuleks aktiivselt otsida nendega korrapäraselt konsulteerides ning eelkõige komisjoni nõustava sihtotstarbelise organi (teadusfoorum) moodustamise abil.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelu vastuvõtmiseks ja ajakohastamiseks, erandite tegemiseks kiire hävitamise kohustusest ning liidu kiireloomuliste meetmete vastuvõtmiseks, tuleks rakendusvolitused anda komisjonile. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes²².	(28) Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, konkreetsete erandite tegemiseks riikidele ja erandite tegemiseks kiire hävitamise kohustusest ning liidu kiireloomuliste meetmete vastuvõtmiseks, tuleks rakendusvolitused anda komisjonile. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes²².
______________	_____________
²²ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.	²² ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Selleks et võtta arvesse teaduse uusimaid arengusuundi keskkonna valdkonnas, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks, mille alusel järeldada, kas invasiivne võõrliik on suuteline looma elujõulist populatsiooni ning levima, samuti selleks, et sätestada riskihindamise ühised elemendid. On eriti oluline, et komisjon peaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	(29) Selleks et võtta arvesse teaduse uusimaid arengusuundi keskkonna valdkonnas, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et koostada ja ajakohastada kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelu, määrata kindlaks, mille alusel järeldada, kas invasiivne võõrliik on suuteline looma elujõulist populatsiooni ning levima, samuti selleks, et sätestada riskihindamise ühised elemendid. On eriti oluline, et komisjon peaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil teadusfoorumiga konsulteerides. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Et tagada vastavus käesolevale määrusele, on tähtis, et liikmesriigid kehtestaksid rikkumiste suhtes sanktsioonid, mis oleksid rikkumise iseloomu ja raskust arvestades hoiatavad, tõhusad ja proportsionaalsed. Sanktsioonide kohaldamisel tuleks arvesse võtta „saastaja maksab” põhimõtet ja neid tuleks kohaldada kõikide isikute (äriühingute või muude) suhtes, kes vastutavad võõrliikide tahtliku või tahtmatu sissetoomise eest.

Selgitus

Direktiivis 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta on loodud pretsedent „saastaja maksab“ põhimõtte seadusandlikuks kasutamiseks, eelkõige seoses liikide ja looduslike elupaikade kaitsmisega.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Selleks et võimaldada kogu liidu jaoks probleemseid invasiivseid võõrliike omavatel ettevõtjatel, kel võivad olla õiguspärased ootused (nt need, kes on saanud loa kooskõlas määrusega (EÜ) nr 708/2007), oma varud kõrvaldada, kui need uued eeskirjad jõustuvad, on põhjendatud, et neile antakse kaks aastat aega isendid tappa, need müüa või üle anda uuringu- või ex situ säilitamisega tegelevatele ettevõtjatele.

(32) Selleks et võimaldada kogu liidu jaoks probleemseid invasiivseid võõrliike omavatel ettevõtjatel (nt need, kes on saanud loa kooskõlas määrusega (EÜ) nr 708/2007) oma varud kõrvaldada, kui need uued eeskirjad jõustuvad, on põhjendatud, et neile antakse kaks aastat aega isendid humaanselt hukata, need müüa või vajaduse korral üle anda uuringu- või ex situ säilitamisega tegelevatele ettevõtjatele.

Selgitus

Sõna „tapmine” ei ole selles kontekstis kõige parem, kuna seda kasutatakse sageli seoses loomade tapmisega toiduks või nahkade saamiseks; selle asemel tuleks öelda „hukatakse humaanselt”.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigile artikli 3 lõikes 2 määratletud invasiivsetele võõrliikidele liidus.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigile artikli 3 lõikes 2 määratletud invasiivsetele võõrliikidele.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) reguleeritud loomahaigustele, mis on määratletud määruse (EL) nr XXX/XXXX [loomatervishoidu käsitlev õigusakt, COM(2013) 260 (final)] artikli 4 lõike 1 punktis 14;

(c) haigusetekitajatele, mis põhjustavad reguleeritud loomahaigusi, mis on määratletud määruse (EL) nr XXX/XXXX [loomatervishoidu käsitlev õigusakt, COM(2013) 260 (final)] artikli 4 lõike 1 punktis 14;

Selgitus

Arvestades, et selles määruses käsitletakse „liike”, näib olevat kohasem ja selgem rääkida pigem „haigusetekitajatest” kui ainult „loomahaigustest”.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) määruse (EL) nr 708/2007 IV lisas loetletud liikidele;

välja jäetud

Selgitus

Sidusa õigusraamistiku tagamiseks invasiivsete võõrliikide osas (vt ka põhjendust 9) on vaja, et liigid või tegevused jäetakse käesoleva määruse reguleerimisalast välja üksnes juhul, kui nende kahjulik mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele hoitakse ära teiste õigusaktidega. Määruse 708/2007 IV lisas loetletud liigid on kõnealuses määruses sätestatud menetlustest vesiviljeluse puhul välja jäetud, kuid invasiivseid võõrliike käsitleva määruse kohaldamisala on laiem, kuna see sisaldab liike, mida kasutatakse teistes valdkondades, näiteks lemmikloomakaubanduses või loomaaedades ja akvaariumides. Need liigid tuleks seega käesolevasse määrusesse lisada ja nende suhtes tuleks kohaldada selle määruse menetlusi.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „võõrliik” – elusisend, mis kuulub looma-, taime-, seene- või mikroorganismi liiki, alamliiki või madalamasse taksonoomilisse üksusesse, sealhulgas kõik selliste liikide osad, sugurakud, seemned, munad või levised, aga ka hübriidid, sordid või tõud, mis on viidud sisse väljapoole nende tänapäevast või ajaloolist looduslikku levilat ja mis suudavad uues levilas ellu jääda ja hiljem paljuneda;

(1) „võõrliik” – elusisend, mis kuulub looma-, taime-, seene- või mikroorganismi liiki, alamliiki või madalamasse taksonoomilisse üksusesse, sealhulgas kõik selliste liikide osad, sugurakud, seemned, munad või levised, aga ka metsistunud koduloomad, hübriidid, sordid või tõud, mis on viidud sisse väljapoole nende tänapäevast või ajaloolist looduslikku levilat või mis on sinna rännanud ja mis suudavad uues levilas ellu jääda ja hiljem paljuneda;

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) „invasiivne võõrliik” — võõrliik, mille puhul on riskihindamise põhjal leitud, et selle sissetoomine ja levitamine ohustavad bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid, ning mis võivad avaldada negatiivset mõju ka inimeste tervisele ja majandusele;

(2) „invasiivne võõrliik” – võõrliik, mille puhul on riskihindamise põhjal leitud, et selle sissetoomine ja levitamine ohustavad või mõjutavad bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid, ning mis võivad avaldada negatiivset mõju ka inimeste tervisele, majandusele ja ühiskonnale üldiselt;

Selgitus

Selle väikese muudatusettepanekuga tagatakse kooskõla artikli 4 lõike 2 punktiga b ning artikli 5 lõike 1 punktidega b–d. Selgitus on kooskõlas käesoleva määruse artiklis 1 nimetatud esmase eesmärgiga.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) „kogu liidu jaoks probleemne invasiivne võõrliik” — invasiivne võõrliik, mille negatiivne mõju on selline, et see nõuab kooskõlastatud tegevust liidu tasandil vastavalt artikli 4 lõikele 2;

(3) „kogu liidu jaoks probleemne invasiivne võõrliik” – invasiivne võõrliik, mis on liidu territooriumil võõrliik, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades, või mis on võõrliik liidu ühes biogeograafilises piirkonnas, kuid on teises pärismaine, mille negatiivne mõju ühele või mitmele liikmesriigile on selline, et see nõuab kooskõlastatud tegevust liidu tasandil vastavalt artikli 4 lõikele 2;

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 a) „liikmesriigi jaoks probleemne invasiivne võõrliik” – invasiivne võõrliik, mis ei ole kogu liidu jaoks probleemne invasiivne võõrliik, mille puhul on selle keskkonda viimise ja seal levimise kahjulik mõju, isegi kui see ei ole täielikult kindlaks tehtud, teaduslike tõendite põhjal liikmesriigi hinnangul tema territooriumile või selle osale märkimisväärne ning eeldab meetmete võtmist selle liikmesriigi tasandil;

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) „uuring” — kirjeldav töö või katsed, mida tehakse reguleeritud tingimustel selleks, et saada uusi teadmisi või töötada välja uusi tooteid, sealhulgas invasiivsete võõrliikide geneetiliste tunnuste (välja arvatud invasiivsuse) esialgne identifitseerimine, iseloomustamine ja isoleerimine üksnes sellisel määral, mis on hädavajalik nende tunnuste arendamiseks mitteinvasiivsetel liikidel;

(7) „uuring” — kirjeldav töö või katsed, mida tehakse reguleeritud tingimustel eesmärgiga saada uusi teaduslikke leide või töötada välja uusi tooteid, sealhulgas invasiivsete võõrliikide geneetiliste tunnuste (välja arvatud omadused, mis muudavad liigi invasiivseks) esialgne identifitseerimine, iseloomustamine ja isoleerimine üksnes sellisel määral, mis on hädavajalik nende tunnuste arendamiseks mitteinvasiivsetel liikidel;

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) „hävitamine” – invasiivse võõrliigi populatsiooni täielik ja lõplik kõrvaldamine füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste vahenditega;

(12) „hävitamine” – invasiivse võõrliigi populatsiooni täielik ja lõplik kõrvaldamine surmavate või mittesurmavate füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste vahenditega;

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) „ohjamine” — mis tahes füüsikaline, keemiline või bioloogiline meede, mille eesmärk on invasiivse võõrliigi populatsioon hävitada, seda vähendada või ohjeldada;

(14) „ohjamine” — mis tahes surmav või mittesurmav füüsikaline, keemiline või bioloogiline meede, mille eesmärk on invasiivse võõrliigi populatsioon hävitada, seda vähendada või ohjeldada, vältides ühtlasi mõju mittesihtliikidele ja nende elupaikadele;

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) „populatsiooni vähendamine” — füüsikalised, keemilised või bioloogilised meetmed, mida kohaldatakse invasiivsetele võõrliikidele, et hoida isendite arv võimalikult madalal, millega tagatakse, et juhul, kui liiki ei ole võimalik hävitada, viiakse selle invasiivsus ja kahjulik mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele või inimeste tervisele ja majandusele miinimumini.

(16) „populatsiooni vähendamine” – surmavad või mittesurmavad füüsikalised, keemilised või bioloogilised meetmed, mida kohaldatakse invasiivsetele võõrliikidele, vältides ühtlasi mõju mittesihtliikidele ja nende elupaikadele, et hoida isendite arv võimalikult madalal, millega tagatakse, et juhul, kui liiki ei ole võimalik hävitada, viiakse selle invasiivsus ja kahjulik mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele või inimeste tervisele ja majandusele miinimumini.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võtab lõikes 2 sätestatud kriteeriumide põhjal rakendusaktidega vastu kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelu ning ajakohastab seda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	1. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et koostada lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel loetelu, milles on välja toodud kogu liidu jaoks probleemsed invasiivsed võõrliigid ja taksonoomilised liigirühmad. Loetelu koostatakse käesoleva määruse lisa vormis.

Selgitus

Kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelu on õigusakti keskse tähtsusega element, mis on tihedalt seotud selle kohaldamisalaga, mistõttu tuleks loetelu esitada alusakti lisas. Loetelu lisamine alusaktile võimaldab ühtlasi suuremat õigusselgust kui eraldiseisev loetelu. Seetõttu on asjakohane kasutada määruse lisas esitatud loetelu kindlaksmääramiseks ja ajakohastamiseks delegeeritud õigusakte. Määrusesse tuleks vajaduse korral lisada sarnaste ökoloogiliste nõuetega taksonoomilised liigirühmad, et ennetada olukorda, kus kauplemine läheb kogu liidu jaoks probleemsete liikide loetelusse kuuluvalt liigilt üle sarnasele, kuid loetelusse kandmata liigile (nt kui määruse (EÜ) nr 338/97 B lisasse lisati punakõrv-kilpkonn, läks kauplemine lihtsalt üle kollakõrv-ilukilpkonnale).

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt ... * [Väljaannete talitus, palun sisestada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Selgitus

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel lõikes 1 osutatud loetelu.

Selgitus

Loetelu ajakohastamise menetlus peaks olema loetelu koostamisest selgelt eraldiseisev.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Invasiivsed võõrliigid kantakse lõikes 1 osutatud loetellu üksnes juhul, kui nad vastavad kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

2. Invasiivsed võõrliigid või taksonoomilised liigirühmad kantakse lõikes 1 osutatud loetellu üksnes juhul, kui nad vastavad kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

Selgitus

Määrusesse tuleks lisada sarnaste ökoloogiliste nõuetega lähisugulasliikide taksonoomilised rühmad, et ennetada olukorda, kus kauplemine läheb kogu liidu jaoks probleemsete liikide loetelusse kuuluvalt liigilt üle sarnasele, kuid loetelusse kandmata liigile (nt kui määruse (EÜ) nr 338/97 B lisasse lisati punakõrv-kilpkonn, läks kauplemine lihtsalt üle kollakõrv-ilukilpkonnale).

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) võttes arvesse olemasolevat teaduslikku tõendusmaterjali, on leitud, et nad on liidu territooriumil võõrliigid, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades;

(a) olemasoleva teadusliku tõendusmaterjali põhjal on leitud, et nad on invasiivsed võõrliigid ühes või mitmes liikmesriigis, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades, või nad on võõrliigid liidu ühes biogeograafilises piirkonnas, kuid pärismaised teises piirkonnas;

Selgitus

Praegu hõlmab määrus ainult neid liike, mis on võõrliigid kogu ELi territooriumil. Käesolev muudatusettepanek on vajalik, et lisada määruse reguleerimisalasse liigid, mis on ühes liidu osas võõrliigid, kuid teises pärismaised.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) võttes arvesse olemasolevat teaduslikku tõendusmaterjali, on leitud, et nad on praegustes või prognoositavates kliimamuutuste tingimustes võimelised looma elujõulise populatsiooni ja keskkonnas levima kõikjal liidus, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades;

(b) võttes arvesse parimat ja viimast olemasolevat teaduslikku tõendusmaterjali, on leitud, et nad on praegustes või prognoositavates kliimamuutuste tingimustes võimelised looma elujõulise populatsiooni ja keskkonnas levima kõikjal liidus, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades;

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad esitada komisjonile taotluse invasiivse võõrliigi kandmiseks lõikes 1 osutatud loetellu. Kõnealused taotlused hõlmavad kõiki järgmisi kriteeriume:	Liikmesriigid võivad esitada komisjonile taotluse invasiivse võõrliigi kandmiseks lõikes 1 osutatud loetellu. Kõnealused taotlused hõlmavad kõiki järgmisi andmeid:

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) liigi nimi;

(a) liigi või taksonoomilise liigirühma nimi;

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tõendid selle kohta, et liik vastab lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele.	(c) tõendid selle kohta, et liik või taksonoomiline liigirühm vastab lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Lõikes 1 osutatud loetellu kuuluvad liigid valitakse kriteeriumide alusel, mis võtavad arvesse seda, millises ulatuses liik on või võib muutuda liidu territooriumil invasiivseks, ja tegeliku või võimaliku mõju ulatust bioloogilisele mitmekesisusele või ökosüsteemi teenustele ja inimeste tervisele või majandushuvidele.

Selgitus

Esildatud määrus sisaldab küll üksikasju riskihindamiste kohta, mis tuleks teostada selleks, et anda teavet nende liikide väljavalimiseks, mille suhtes määrusi kohaldatakse, kuid puudub teave selle kohta, millel valikukriteeriumid põhinevad.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b. Lõikes 1 osutatud loetelus märgitakse, kas mõni liikmesriik on taotlenud artikli 4 a kohase erandi tegemist või kas selline erand on tehtud.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõikes 1 osutatud loetelu koosneb maksimaalselt 50 liigist, sealhulgas liigid, mis võidakse lisada artikliga 9 ettenähtud kiireloomuliste meetmete tulemusel.

välja jäetud

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4 a

Riikidele kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide suhtes tehtavad erandid

1. Kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide puhul, mis on ühes liikmesriigis pärismaiseid, ei kohaldata selle liikmesriigi territooriumil artikli 7 lõike 1 punktides b–g ning artiklites 8, 11–13 ja 15 osutatud piiranguid.

2. Liikmesriigid võivad esitada komisjonile taotluse, et neile tehtaks erand teatavatest või kõikidest artikli 7 lõike 1 punktides b–g ning artiklites 8, 11–15 ja 19 osutatud piirangutest kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide suhtes.

3. Erandi tegemise taotlus esitatakse ainult juhul, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a) usaldusväärsete teaduslike andmete põhjal on tõendatud, et kõnealune liik ei ole selle liikmesriigi territooriumil invasiivne ega põhjusta märkimisväärset kahju naaberliikmesriikides;

b) kulude-tulude analüüs näitab olemasolevate andmete põhjal ja põhjendatud kindlusega, et kulud oleksid erakordselt suured ja saadava kasuga võrreldes ebaproportsionaalsed, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi sotsiaal-majanduslikku olukorda.

4. Erandi tegemise taotlus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja sellega koos tuleb esitada lõike 3 punktide a või b kohane tõendusmaterjal.

5. Komisjon võtab taotluse heakskiitmise või tagasilükkamise otsuse vastu rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6. Liikmesriigid tagavad ohjeldamismeetmete võtmise liigi edasise leviku vältimiseks, kuni lõikes 5 osutatud otsus on vastu võetud.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5

Riskihindamine ja delegeeritud õigusaktid

1. Komisjon või liikmesriik, vastavalt sellele, kumb on asjakohane, viib läbi artikli 4 lõike 2 punktis c ja lõike 3 punktis b osutatud riskihindamise, võttes arvesse järgmisi elemente:

1. Komisjon viib – vajaduse korral liikmesriikide abil – läbi artikli 4 lõike 2 punktis c ja lõike 3 punktis b osutatud riskihindamise, võttes arvesse järgmisi elemente:

(a) liigi kirjeldus, sealhulgas selle taksonoomiline identsus, selle ajalugu, kohalik levimus, võimalik levimus;

(a) liigi kirjeldus, sealhulgas selle taksonoomiline identsus, selle ajalugu, kohalik levimus ja võimalik levimus;

(b) liigi paljunemis- ja levimisviiside kirjeldus, sealhulgas hinnang selle kohta, kas on olemas sobivad keskkonnatingimused paljunemiseks ja levimiseks;

(b) liigi paljunemis- ja levimisviiside ning dünaamika kirjeldus, sealhulgas hinnang selle kohta, kas on olemas sobivad keskkonnatingimused paljunemiseks ja levimiseks;

(c) võimalike tahtliku ja juhusliku sisenemise ning levimise teede ja viiside kirjeldus, sealhulgas, vajaduse korral, kaubad, millega liik on tavaliselt seotud;

(d) põhjalik hinnang sisenemis-, kohandumis- ja levimisriski kohta asjaomases biogeograafilises piirkonnas nii praegustes tingimustes kui ka prognoositava kliimamuutuse tingimustes;

(e) kirjeldus liigi praeguse leviku kohta, sealhulgas teave selle kohta, kas liiki juba esineb liidus või naaberriikides;

(e) kirjeldus liigi praeguse leviku kohta, sealhulgas teave selle kohta, kas liiki esineb juba pärismaise või võõrliigina liidus või naaberriikides ning prognoos tema tõenäolise leviku kohta tulevikus;

(f) bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele avalduva negatiivse mõju kirjeldus, sealhulgas mõju pärismaistele liikidele, kaitsealadele, ohustatud elupaikadele, inimeste tervisele ja majandusele, ning hinnang tulevase mõju ulatuse kohta;

(f) bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele avalduva negatiivse mõju kirjeldus või parimatel kättesaadavatel teaduslikult põhjendatud teadmistel põhinev hinnang, sealhulgas mõju pärismaistele liikidele, kaitsealadele, ohustatud elupaikadele, majandusele, rahvatervisele ning turvalisusele;

(g) kahjudega seotud kulude kvantitatiivne prognoos liidu tasandil, mis näitab probleemi tähtsust liidu jaoks; see omakorda õigustab veelgi meetmete võtmist, sest kogukahju kaaluks üles kahju vähendamise kulud;

(g) kahjudega seotud võimalike kulude hindamine liidu tasandil, mis näitab probleemi tähtsust liidu jaoks;

(h) kõnealuste liikide võimalike kasutusviiside ja nendest tuleneva võimaliku kasu kirjeldus.

(h) kõnealuste liikide võimalike kasutusviiside ja nendest tuleneva võimaliku kasu kirjeldus;

(h a) invasiivse võõrliigi sissetoomise ja levimise ohu vähendamise võimaluste hinnang ja valik.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et veelgi täpsustada artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud olemasoleva teadusliku tõendusmaterjali liiki ning näha ette üksikasjalik kirjeldus käesoleva artikli lõike 1 punktides a–h sätestatud elementide kohaldamiseks, sealhulgas metoodika, mida kasutatakse nende elementide hindamiseks, võttes arvesse asjaomaseid riiklikke ja rahvusvahelisi standardeid ning asjaolu, et kõigepealt tuleb võtta meetmeid selliste liikide tõrjeks, millega seondub märkimisväärne majanduslik kahju või mis võivad seda põhjustada, sealhulgas kahju, mis tuleneb bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et veelgi täpsustada artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud olemasoleva teadusliku tõendusmaterjali liiki ning näha ette üksikasjalik kirjeldus käesoleva artikli lõike 1 punktides a–h a sätestatud elementide kohaldamiseks, sealhulgas metoodika, mida kasutatakse nende elementide hindamiseks, võttes arvesse asjaomaseid riiklikke ja rahvusvahelisi standardeid ning asjaolu, et kõigepealt tuleb võtta meetmeid selliste liikide tõrjeks, millega seondub märkimisväärne kahju inimeste tervisele ja majandusele, või mis võivad seda põhjustada, sealhulgas kahju, mis tuleneb bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 4 lõikes 1 osutatud loetellu kantud liikidele, mis on pärismaised äärepoolseimas piirkonnas, ei kohaldata artiklite 7, 8, 11 ja 13–17 sätteid selles äärepoolseimas piirkonnas, kus nad on pärismaised.	1. Kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide puhul, mis on pärismaised äärepoolseimas piirkonnas, ei kohaldata artiklite 7, 8, 11 ja 13–17 sätteid selles äärepoolseimas piirkonnas, kus nad on pärismaised.

Selgitus

Kuna kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide mõiste on juba määratletud, on parem viidata sellele mõistele selgesõnaliselt kogu tekstis.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7

Kogu liidu jaoks probleemseid invasiivseid võõrliike käsitlev keeld

Kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide puhul kohaldatavad piirangud

1. Artikli 4 lõikes 1 osutatud loetellu kantud liike ei tohi tahtlikult:

1. Kogu liidu jaoks probleemseid invasiivseid võõrliike ei tohi tahtlikult ega ka hooletusest:

(a) tuua liidu territooriumile või vedada läbi liidu territooriumi;

(a) liikmesriiki sisse tuua ega vedada läbi liikmesriigi territooriumi;

(b) paljundada;

(d) turule viia;

(d) turule viia või müügiks pakkuda;

(e) kasutada või vahetada;

(f) pidada või kasvatada, sealhulgas suletud tingimustes;

(f) olenemata artiklist 8, pidada või kasvatada, sealhulgas suletud tingimustes;

(g) keskkonda viia.

2. Liikmesriigid ennetavad kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide juhuslikku sissetoomist vastavalt artikli 11 lõike 3 ja 4 sätetele.

2. Liikmesriigid ennetavad mis tahes muud kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide juhuslikku sissetoomist vastavalt artikli 11 lõike 3 ja 4 sätetele.

2 a. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada rangemad riiklikud eeskirjad eesmärgiga hoida ära kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide sissetoomine, kohandumine ja levik.

(Tehakse ettepanek muuta „keeld” „piiranguks” läbivalt kogu tekstis. Muudatusettepaneku vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8

Uuringuid ja ex situ säilitamist käsitlevad load

Load

1. Erandina artikli 7 lõike 1 punktides a, b, c, e ja f sätestatud keeldudest, kehtestavad liikmesriigid lubade süsteemi, millega võimaldatakse teadusuuringute läbiviimiseks või ex situ säilitamisega seotud tegevusteks loa saanud ettevõtjatel teostada nimetatud toiminguid seoses kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikidega.

1. Erandina artikli 7 lõike 1 punktides a, b, c, d, e ja f sätestatud piirangutest, kehtestavad liikmesriigid lubade süsteemi, millega võimaldatakse teadusuuringute läbiviimiseks või ex situ säilitamisega seotud tegevusteks loa saanud ettevõtjatel teostada nimetatud toiminguid seoses kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikidega. Liikmesriigid võivad ühtlasi kehtestada lubade süsteemi, mis võimaldab spetsialiseeritud asutustel, kes tegelevad liikide kasvatamisega kaubanduslikul eesmärgil või nõukogu direktiivi 98/58/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate loomade kaubandusliku aretamisega, tegelda sellise tegevusega kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide osas, eeldusel et need liigid on suure majandusliku, sotsiaalse või keskkonnaalase väärtusega ja ilma et see piiraks direktiivi 92/43/EMÜ artikli 22 punkti b ja direktiivi 2009/147/EÜ artikli 11 kohaldamist.

2. Liikmesriigid annavad asjaomastele pädevatele asutustele õiguse anda välja lõikes 1 osutatud lube toimingute läbiviimiseks suletud tingimustes, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

(a) kogu liidu jaoks probleemseid invasiivseid võõrliike peetakse ja käideldakse lõikes 3 osutatud suletud ruumides;

(b) toiminguid viivad läbi pädevate ametiasutuste poolt ettenähtud teaduslikku ja tehnilist kvalifikatsiooni omavad töötajad;

(b) toiminguid viivad läbi pädevate ametiasutuste poolt ettenähtud teaduslikku või tehnilist kvalifikatsiooni omavad töötajad;

(c) vedu suletud ruumi ja sealt välja toimub pädeva asutuse loal ning tingimustel, millega välistatakse invasiivsete võõrliikide väljapääsemine;

(d) kui invasiivsed võõrliigid on loomad, siis nad võimaluse korral märgistatakse;

(d) kui kogu liidu jaoks probleemsed invasiivsed võõrliigid on loomad, siis nad võimaluse korral märgistatakse selliste meetodite abil, mis ei põhjusta välditavat valu, stressi ega kannatusi;

(e) väljapääsemise, levimise või kõrvaldamise riski ohjatakse tõhusalt, võttes arvesse liigi identsust, bioloogiat ja levimise viise, kavandatud toiminguid ja suletud ruumi, vastastikmõju keskkonnaga ning muid asjaomaseid tegureid, mis on seotud kõnealuste liikide põhjustatud riskiga;

(f) võimaliku väljapääsu või levimise korral tegutsemiseks koostatakse pideva järelevalve ja situatsiooniplaan, sealhulgas hävitamiskava;

(f) võimaliku väljapääsu või levimise korral tegutsemiseks koostatakse pideva järelevalve ja situatsiooniplaan, sealhulgas viimase võimalusena hävitamiskava.

(g) lõikes 1 osutatud luba antakse piiratud arvu liikide ja isendite jaoks, mis on vajalik asjaomasteks uuringuteks ja ex situ säilitamiseks ning see ei ületa suletud ruumi mahutavust. See sisaldab piiranguid, mis on vajalikud asjaomase liigi väljapääsemise ja levimise riski vähendamiseks. Luba on selles käsitletud invasiivsete võõrliikidega kaasas alati, kui neid liitu sisse tuuakse, liidus hoitakse või veetakse.

(g) lõikes 1 osutatud luba antakse piiratud arvu liikide ja isendite jaoks, mis ei ületa suletud ruumi mahutavust. See sisaldab piiranguid, mis on vajalikud asjaomase liigi väljapääsemise ja levimise riski vähendamiseks. Luba on selles käsitletud invasiivsete võõrliikidega kaasas alati, kui neid liitu sisse tuuakse, liidus hoitakse või veetakse.

3. Isendeid käsitatakse suletud ruumis hoituna, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a) nad on füüsiliselt isoleeritud ning nad ei pääse välja ega levi ning kõrvalised isikud ei saa neid suletud ruumist välja viia; koristus- ja hooldustööde korraga tagatakse, et ükski isend ega selle paljundatav osa ei pääse välja ega levi ning kõrvalised isikud ei saa seda välja viia;

(a) nad on füüsiliselt isoleeritud ning nad ei pääse välja ega levi ning kõrvalised isikud ei saa neid suletud ruumist välja viia; koristus- ja hooldustööde ning jäätmekäitluse korraga tagatakse, et ükski isend ega selle paljundatav osa ei pääse välja ega levi ning kõrvalised isikud ei saa seda välja viia;

(b) nende väljaviimine ruumidest või kõrvaldamine või hävitamine toimub nii, et välistatakse nende paljundamine või paljunemine väljaspool kõnealuseid ruume.

(b) nende väljaviimine ruumidest või kõrvaldamine, hävitamine või humaanne hukkamine toimub nii, et välistatakse nende paljundamine või paljunemine väljaspool kõnealuseid ruume.

4. Loa taotlemisel esitab ettevõtja kõik vajalikud tõendid, et pädev asutus saaks hinnata, kas lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimused on täidetud.

4. Loa taotlemisel esitab taotleja kõik vajalikud tõendid, et pädev asutus saaks hinnata, kas lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimused on täidetud.

4 a. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teostavad kontrolle, et tagada lõikes 3 osutatud ruumide vastavus väljastatud loas ettenähtud tingimustele.

4 b. Komisjon võib rakendusakti kujul vaidlustada lõike 2 kohaselt väljastatud loa selle alusel, kui mõni selles lõikes osutatud tingimus ei ole täidetud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Asjaomane liikmesriik teostab kättesaadava tehnilise ja teadusliku teabe põhjal viivitamata, ja igal juhul 24 kuu jooksul alates kiireloomulisi meetmeid käsitleva otsuse vastuvõtmisest, artikli 5 kohase riskihindamise seoses liikidega, mille suhtes kiireloomulisi meetmeid võetakse, pidades silmas kõnealuste liikide kandmist artikli 4 lõikes 1 osutatud loetellu.

3. Asjaomane liikmesriik või vajaduse korral komisjon teostab kättesaadava tehnilise ja teadusliku teabe põhjal viivitamata, ja igal juhul 12 kuu jooksul alates kiireloomulisi meetmeid käsitleva otsuse vastuvõtmisest, artikli 5 kohase riskihindamise seoses liikidega, mille suhtes kiireloomulisi meetmeid võetakse, pidades silmas kõnealuste liikide kandmist artikli 4 lõikes 1 osutatud loetellu.

Selgitus

Juhul kui komisjon on juba teostanud artikli 5 lõike 1 kohase riskihindamise, peaksid liikmesriigid saama seda teavet kasutada.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10

Piirangud, mida kohaldatakse asjaomase liikmesriigi jaoks probleemse invasiivse võõrliigi tahtliku keskkonda viimise suhtes

Liikmesriigi jaoks probleemse invasiivse võõrliigi suhtes kohaldatavad piirangud

1. Liikmesriigid keelavad selliste muude kui kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide tahtliku keskkonda viimise, mille kohta liikmesriik on teaduslike tõendite põhjal arvamusel, et nende keskkonda viimine ja seal levimine avaldab asjaomase liikmesriigi territooriumil märkimisväärset negatiivset mõju isegi juhul, kui selline mõju ei ole täielikult kindlaks tehtud („liikmesriigi jaoks probleemne invasiivne võõrliik”); tahtlik keskkonda viimine on protsess, mille käigus viiakse organism ükskõik millisel eesmärgil keskkonda, võtmata selle väljapääsemist ja levimist takistavaid meetmeid.

1. Liikmesriigid võtavad liikmesriigi jaoks probleemse invasiivse võõrliigi suhtes meetmeid, mis sisaldavad artikli 7 lõikes 1 sätestatud mis tahes piiranguid, või säilitavad või kehtestavad rangemad riiklikud eeskirjad eesmärgiga hoida ära liikmesriigi jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide sissetoomine või tõrjuda populatsioonide loomist ja arengut.

2. Liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike liikidest, mida ta peab liikmesriigi jaoks probleemseks invasiivseks võõrliigiks.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike liikidest, mida nad peavad liikmesriigi jaoks probleemseks invasiivseks võõrliigiks, ning annavad teada ka kooskõlas lõikega 1 kehtestatud piirangutest.

2 a. Liikmesriigid tagavad liikmesriigi jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikidega seoses oma territooriumil meetmete võtmisel tegevuse kooskõlastamise asjaomaste naaberliikmesriikidega, kui on olemas märkimisväärne risk, et selline invasiivne võõrliik levib naaberliikmesriigi territooriumile, või juhul, kui ühismeetmed oleksid tulemuslikumad, eesmärgiga võtta selliste liikidega seoses vastu ühised tegevuskavad.

3. Liikmesriikide pädevad asutused võivad teataval juhul anda loa liikmesriigi jaoks probleemse invasiivse võõrliigi tahtlikuks keskkonda viimiseks eeldusel, et järgmisi tingimusi on täielikult arvesse võetud:

(a) puuduvad alternatiivsed mitteinvasiivsed liigid, mida saaks kasutada samasuguse kasu saamiseks;

(b) keskkonda viimise kasu on erakordselt suur võrreldes asjaomase liigi tekitatava kahju ohuga;

(c) keskkonda viimisel rakendatakse riskivähendamismeetmeid, et vähendada nii palju kui võimalik mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele, samuti inimeste tervisele ja majandusele;

(d) on olemas piisav järelevalve ja liikide hävitamist käsitlev situatsiooniplaan, mida kohaldatakse juhul, kui liikide tekitatud kahju on pädeva asutuse arvates vastuvõetamatu.

4. Luba vesiviljeluses kasutatavate võõrliikide sissetoomiseks antakse välja vastavalt määruse (EÜ) nr 708/2007 sätetele.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid teostavad hiljemalt [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – lisada kuupäev] invasiivsete võõrliikide juhusliku sissetoomise ning levimise teede ja viiside põhjaliku analüüsi oma territooriumil ning teevad kindlaks, milliste liikumisteede ja -viiside suhtes tuleb kõigepealt meetmeid võtta („prioriteetsed liikumisteed ja -viisid”) sel moel liitu sisenevate liikide hulga või nende tekitatud kahju tõttu. Seda tehes keskenduvad liikmesriigid eelkõige kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide sissetoomisteede ja -viiside analüüsile.	1. Liikmesriigid teostavad kahe aasta jooksul pärast artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu vastuvõtmist kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide juhusliku sissetoomise ning levimise teede ja viiside põhjaliku analüüsi oma territooriumil ning teevad kindlaks, milliste liikumisteede ja -viiside suhtes tuleb kõigepealt meetmeid võtta („prioriteetsed liikumisteed ja -viisid”) sel moel liitu sisenevate liikide hulga või nendega seonduvad võimaliku ohu tõttu.

Selgitus

Kogu protsess peab toimuma kindlas järjekorras: liikmesriik ei saa töötada välja tegevuskava, kuni invasiivsete liikide loetelu ei ole kehtestatud. Analüüsi teostamiseks soovitatakse anda ka pikem tähtaeg, sest esialgne ajaline raamistik võib osutuda ebareaalseks. Sarnased muudatusettepanekud on tehtud ka artikli 11 lõike 2, artikli 12 lõike 1 ning artikli 13 lõike 1 kohta.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Iga liikmesriik koostab hiljemalt [kolm aastat alates käesoleva määruse jõustumisest – lisada kuupäev] tegevuskava ja rakendab seda lõike 1 kohaselt kindlakstehtud prioriteetsete liikumisteede ja -viiside käsitlemiseks. Kõnealune tegevuskava sisaldab tegevuse ajakava ning selles kirjeldatakse meetmeid, mida võetakse prioriteetsete liikumisteede ja -viiside käsitlemiseks ning selleks, et ennetada invasiivsete võõrliikide juhuslikku sissetoomist liitu ja ning nende levimist keskkonnas.	2. Iga liikmesriik koostab kolme aasta jooksul pärast artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu vastuvõtmist tegevuskava ja rakendab seda lõike 1 kohaselt kindlakstehtud prioriteetsete liikumisteede ja -viiside käsitlemiseks. Kõnealune tegevuskava sisaldab tegevuse ajakava ning selles kirjeldatakse meetmeid, mida võetakse prioriteetsete liikumisteede ja -viiside käsitlemiseks ning selleks, et ennetada invasiivsete võõrliikide juhuslikku sissetoomist liitu ja ning nende levimist keskkonnas.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõikes 2 osutatud tegevuskava sisaldab meetmeid, mis on välja töötatud kulude ja tulude analüüsi põhjal ning mis hõlmavad vähemalt järgmist:

3. Lõikes 2 osutatud tegevuskava sisaldab meetmeid, sh vajaduse korral reguleerivaid ja vabatahtlikke meetmeid ning heade tavade juhiseid (kuid ei piirdu nendega), mis hõlmavad järgmist:

(a) teadlikkuse tõstmise meetmed;

(a) teadlikkuse tõstmine;

(b) reguleerivad meetmed, et vähendada kaupade, sõidukite ja seadmete saastumist invasiivsete võõrliikidega; sealhulgas meetmed, millega käsitletakse invasiivsete võõrliikide vedu kolmandatest riikidest;

(b) reguleerivad meetmed, et vähendada invasiivsete võõrliikide soovimatute reisijatena sissetoomise ohtu kolmandatest riikidest kaubaveol ning sõidukite ja seadmete liikumise käigus, sealhulgas meetmed, millega käsitletakse invasiivsete võõrliikide vedu kolmandatest riikidest;

(d) meetmed, mis on sätestatud rahvusvahelises konventsioonis laevade ballastvee ja selle sette kontrolli ja käitlemise kohta.

Selgitus

Sissetootmisteede- ja viisidega seotud tegevuskavade meetmed peavad olema kõige asjakohasemad ja ei pea piirduma reguleerivate meetmetega. Ei ole asjakohane siduda EL konventsiooniga, mille on allkirjastanud ainult neli liikmesriiki. Ka on ballastvesi kõigest üks sissetootmistee paljudest, seetõttu ei ole asjakohane seda eraldi välja tuua. Sissetootmisteede- ja viisidega seotud tegevuskavade meetmed peavad olema kõige asjakohasemad ja ei pea piirduma reguleerivate meetmetega.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriikides on hiljemalt [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – lisada kuupäev] kehtestatud järelevalvesüsteem, mille kaudu kogutakse uuringute, seire või muude menetluste abil andmeid keskkonnas esinevate invasiivsete võõrliikide kohta ja talletatakse need, et vältida invasiivsete võõrliikide levimist liitu.	1. Liikmesriikides on 18 kuu jooksul pärast artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu vastuvõtmist kehtestatud järelevalvesüsteem, mille kaudu kogutakse uuringute, seire või muude menetluste abil andmeid keskkonnas esinevate invasiivsete võõrliikide kohta, ja talletatakse need, et kinnitada, et invasiivseid võõrliike ei ole, tuvastada nende esmakordne saabumine või vältida invasiivsete võõrliikide levimist liitu.

Selgitus

Soovitatud sõnastus vastab paremini järelevalvesüsteemi eesmärkidele. Järelevalve käigus on oluline talletada teave selle kohta, et teatavat liiki ei esine, kuna see võib aidata arvutada välja tõenäosuse, et liik tegelikult esineb, aga seda ei ole tuvastatud.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Liikmesriigid kehtestavad teavitamisnõude artikli 4 lõike 1 kohaselt koostatavasse loetelusse kantud liiki kuuluvate ja mittekaubanduslikel eesmärkidel peetavate lemmikloomade omanikele.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hiljemalt [12 kuud alates käesoleva määruse jõustumisest – lisada kuupäev] on liikmesriikides täielikult toimivad struktuurid, et teostada liitu toodud loomade ja taimede, sealhulgas seemnete, munade või leviste ametlikke kontrolle, mis on vajalik kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide tahtliku sissetoomise vältimiseks.	1. Hiljemalt 12 kuud pärast artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu vastuvõtmist on liikmesriikides täielikult toimivad struktuurid, et teostada liitu toodud loomade ja taimede, sealhulgas seemnete, munade, teatud arenguetapis isendite või leviste ametlikke kontrolle ja järelevalvesuutlikkust, mis on vajalik kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide tahtliku sissetoomise vältimiseks.

Selgitus

Arenguetappide mainimine on oluline eelkõige seoses selgrootute vastsete, nümfide ja nukkude, selgroogsete embrüote ning kahepaiksete ja kalade ontogeneesietappidega.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Liikmesriigi piirivalveametnikud peavad arvestust liikmesriigi jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide üle, mille kohta neile on esitatud artikli 10 lõikes 2 sätestatud teave ja mille nad on avastanud oma kontrollide käigus.

Selgitus

On tähtis, et liikmesriigi jaoks probleemsete invasiivset võõrliikide avastamisega seotud teave ei läheks kaduma.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Liikmesriigid töötavad välja suunised ja koolitusprogrammid, et hõlbustada kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide identifitseerimist ja avastamist kõigi lõike 2 kohaste kontrollide teostamisega seotud ametiasutuste vahelise koostöö kaudu. Tolliasutustele ettenähtud koolitusprogrammides antakse teavet selle kohta, kuidas täita ühtset haldusdokumenti, mille alusel täidetakse tollideklaratsioon.

7. Komisjon töötab parimatele tavadele tuginedes koos liikmesriikidega välja suunised ja koolitusprogrammid, et hõlbustada kogu liidu jaoks ja võimaluste piires liikmesriigi jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide identifitseerimist ja avastamist kõigi lõike 2 kohaste kontrollide teostamisega seotud ametiasutuste vahelise koostöö kaudu.

Selgitus

Oluline on lisada võimaluste piires teave liikmesriigi jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide kohta, kuna neist kujunevad tõenäoliselt tulevikus liidu jaoks probleemsed liigid ja nad on näidanud oma mõju invasiivse võõrliigina.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Hävitamismeetmete kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et kasutatud meetodid on tulemuslikud asjaomase invasiivse võõrliigi populatsiooni täielikuks ja lõplikuks kõrvaldamiseks; sealjuures võetakse nõuetekohaselt arvesse inimeste tervist ja keskkonda ning sihtloomi säästetakse välditavast valust, stressist ja kannatustest.

2. Hävitamismeetmete kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et kasutatud meetodid on tulemuslikud asjaomase invasiivse võõrliigi populatsiooni täielikuks ja lõplikuks kõrvaldamiseks; sealjuures võetakse nõuetekohaselt arvesse inimeste tervist ja keskkonda ning nii sihtloomi kui ka mittesihtloomi säästetakse välditavast valust, stressist ja kannatustest.

Selgitus

Muudatusettepanekuga tagatakse see, et nõuetekohast tähelepanu pööratakse ka mittesihtloomadele.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Eranditaotlus põhineb usaldusväärsetel teaduslikel tõenditel ning see esitatakse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

2. Eranditaotlus põhineb usaldusväärsetel teaduslikel tõenditel ning see esitatakse üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

Selgitus

Põhjendused, mille alusel võib taotleda erandit kiire hävitamise kohustusest, on eraldi põhjendused, mitte kumulatiivsed. Erandi võimaldamiseks piisab ühe, mitte kõigi tingimuste täitmisest.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) hävitamismeetodid ei ole kättesaadavad või on olemas, kuid avaldavad väga suurt negatiivset mõju inimeste tervisele või keskkonnale.

(c) hävitamismeetodid ei ole kättesaadavad või on olemas, kuid avaldavad väga suurt negatiivset mõju inimeste tervisele, keskkonnale või muudele liikidele.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a) asjaomane invasiivne võõrliik ei ole märkimisväärse negatiivse piiriülese mõjuga.

Selgitus

Kui liikmesriigid taotlevad erandi tegemist teatavale liigile, tuleks välistada sellest erandist (naaber)liikmesriikidele tulenev negatiivne mõju.

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kaksteist kuud pärast invasiivse võõrliigi kandmist artikli 4 lõikes 1 osutatud loetellu, on liikmesriik kehtestanud selliste kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide ohje meetmed, mille puhul liikmesriik on leidnud, et need liigid on tema territooriumil laialt levinud; kõnealuste meetmetega vähendatakse nii palju kui võimalik mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele ning inimeste tervisele ja majandusele. Ohjemeetmed põhinevad kulude ja tulude analüüsil ning hõlmavad ka artikli 18 kohaseid taastamismeetmeid.

1. Hiljemalt 12 kuud pärast invasiivse võõrliigi kandmist artikli 4 lõikes 1 osutatud loetellu on liikmesriik kehtestanud selliste kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide ohje meetmed, mille puhul liikmesriik on leidnud, et need liigid on tema territooriumil laialt levinud; kõnealuste meetmetega vähendatakse nii palju kui võimalik mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele ning inimeste tervisele ja majandusele. Ohjemeetmed sisaldavad kulude ja tulude analüüsi, võttes arvesse keskkonnale avaldatavat mõju, ning need hõlmavad ka artikli 18 kohaseid taastamismeetmeid.

Selgitus

Sõna „sisaldama” kasutamine annab liikmesriikidele suurema paindlikkuse asjakohaste ohjemeetmete kindlaksmääramiseks. Otsuste taandamine ainult majanduslikele kaalutlustele ei ole ei piisav ega ka asjakohane (nt hiid-karuputke näide).

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ohjemeetmed koosnevad füüsikalistest, keemilistest või bioloogilistest meetmetest, mille eesmärk on invasiivse võõrliigi populatsioon hävitada, seda vähendada või ohjeldada. Vajaduse korral hõlmavad ohjemeetmed meetmeid, mida kohaldatakse vastuvõtvale ökosüsteemile, et suurendada selle vastupanuvõimet praegustele ja tulevastele invasioonidele.

2. Ohjemeetmed koosnevad surmavatest või mittesurmavatest füüsikalistest, keemilistest või bioloogilistest meetmetest, mille eesmärk on invasiivse võõrliigi populatsioon hävitada, seda vähendada või ohjeldada. Vajaduse korral hõlmavad ohjemeetmed meetmeid, mida kohaldatakse vastuvõtvale ökosüsteemile, et suurendada selle vastupanuvõimet praegustele ja tulevastele invasioonidele.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Artikliga 12 ettenähtud järelevalvesüsteemi kavandatakse ja kasutatakse selliselt, et jälgida, kui tõhusad on hävitamis-, populatsiooni vähendamise või ohjeldamise meetmed bioloogilise mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele, inimeste tervisele ja majandusele avalduva mõju vähendamisel.

Selgitus

Seire võib aidata ohjamismeetmeid edasi viimistleda.

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Kui seire käigus leitakse, et hävitamis-, populatsiooni vähendamise või ohjeldamise meetmed ei ole lõikes 4 osutatud mõju vähendamiseks tulemuslikud, analüüsitakse seda, et kas meedet muuta või selle kohaldamine lõpetada.

Selgitus

Kui otsustatakse, et meede ei ole tulemuslik, tuleb seda hinnata, et teha otsus selle kohta, kas meedet muuta või selle kohaldamine lõpetada, et vältida tarbetut ressursikasutust ja tähtsusetut mõju.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kui on märkimisväärne risk, et kogu liidu jaoks probleemne invasiivne võõrliik levib naaberliikmesriiki, teavitab see liikmesriik, kus liik on laialt levinud viivitamata naabruses asuvaid liikmesriike ja komisjoni. Vajaduse korral kehtestavad asjaomased liikmesriigid ühiselt kokkulepitud ohjemeetmed. Juhul, kui on oht, et liik levib ka kolmandasse riiki, kaalub mõjutatud liikmesriik vajadust teavitada asjaomaseid kolmandaid riike.

5. Kui on märkimisväärne risk, et kogu liidu jaoks probleemne invasiivne võõrliik levib naaberliikmesriiki, teavitab see liikmesriik, kus liik on laialt levinud viivitamata naabruses asuvaid liikmesriike ja komisjoni. Vajaduse korral kehtestavad asjaomased liikmesriigid ühiselt kokkulepitud ohjemeetmed. Juhul, kui on oht, et liik levib ka kolmandasse riiki, teavitab mõjutatud liikmesriik asjaomaseid kolmandaid riike.

Selgitus

Asjaomase kolmanda riigi teavitamine on samavõrra ka ELi liikmesriikide huvides ja kooskõlas määruse eesmärgiga (invasiivsete võõrliikide levimise vältimine).

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 18

Kahjustatud ökosüsteemide taastamine

1. Liikmesriigid võtavad proportsionaalsed taastamismeetmed, et aidata taastada ökosüsteemi, mille seisukorda on halvendanud või mida on kahjustanud või mille on hävitanud kogu liidu jaoks probleemne invasiivne võõrliik.

1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid taastamismeetmed, et aidata taastada ökosüsteemi, mille seisukorda on halvendanud või mida on kahjustanud või mille on hävitanud kogu liidu jaoks probleemne invasiivne võõrliik, välja arvatud juhul, kui kulude ja tulude analüüs näitab olemasolevate andmete põhjal ja põhjendatud kindlusega, et nende meetmetega kaasnevad kulud on erakordselt suured ja taastamismeetmetega saavutatava kasuga võrreldes ebaproportsionaalsed.

2. Lõikes 1 osutatud taastamismeetmed sisaldavad vähemalt järgmist:

(a) meetmed, millega suurendatakse häiringutele vastuvõtliku ökosüsteemi suutlikkust pidada vastu häiringu mõjudele, taluda võõrliikide kohandumist nii, et selle mõju ökosüsteemile puuduks või oleks väike, ning taastuda kõnealustest mõjudest;

(a) meetmed, millega suurendatakse häiringutele vastuvõtliku ökosüsteemi võimet pidada vastu häiringu mõjudele, taluda võõrliikide kohandumist nii, et selle mõju ökosüsteemile puuduks või oleks väike, ning taastuda kõnealustest mõjudest;

(b) meetmed, millega välditakse uut invasiooni pärast liigi hävitamist.

(b) meetmed, millega toetatakse uue invasiooni vältimist pärast liigi hävitamist.

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 18 a

Vastutus

1. Et hoida ära ja parandada invasiivsete võõrliikide tekitatud kahju ökosüsteemile, võtavad liikmesriigid, tuginedes põhimõttele „saastaja maksab”, meetmeid tagamaks, et ettevõtja (füüsiline või juriidiline, avalik-õiguslik või eraisik), kes on tõestatult vastutav liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide tahtliku või hooletusest tuleneva sissetoomise ning levimise eest, võetakse vastutusele ning aitab olulisel määral kanda taastamiskulusid.

2. Invasiivsete võõrliikide tahtliku või hooletusest tuleneva sissetoomise või levimise eest tõestatult vastutava ettevõtja kohustus osaleda taastamises kestab seni, kuni liik on tõhusalt eemaldatud ja ökosüsteem taastatud.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide levik liikmesriigi territooriumil;

(b) kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide levik liikmesriigi territooriumil ja mereakvatooriumis, sealhulgas teave rände- või paljunemisviiside kohta;

Selgitus

Selline teave aitab teavitada teisi liikmesriike teatavate invasiivsete merevõõrliikidega seonduvast võimalikust ohust.

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt e a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(e a) andmed liitu imporditud või läbi liidu veetavate liidu ja liikmesriigi jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide kohta vastavalt artikli 10 lõikele 2;

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) artiklis 8 osutatud lubade vorm.

(f) artikli 8 lõikes 2 osutatud lubade vorm ja arv ning artikli 8 lõikes 4 a osutatud kontrollide tulemused;

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f a) määruse rakendamise kulud;

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt f b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f b) meetmed, mis on võetud üldsuse teavitamiseks võõrliikide olemasolust, ning meetmed, mida kodanikel on palutud võtta.

Selgitus

Tihti võib kodanikel olla võõrliikide edasise leviku ärahoidmisel oma osa. Seetõttu on oluline, et liikmesriigid võtaksid üldsuse teavitamiseks meetmeid.

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Viie aasta jooksul alates [vastuvõtmise kuupäev] hindab komisjon käesoleva määruse tõhusust, sealhulgas artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu, artikli 11 lõikes 3 osutatud tegevuskavasid, järelevalvesüsteemi, piirikontrolli, hävitamise ja ohjamise kohustusi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele võib lisada ettepanekud määruse muutmiseks, sealhulgas artikli 4 lõike 1 kohase loetelu muutmiseks.

(3) Viie aasta jooksul alates [vastuvõtmise kuupäev] hindab komisjon käesoleva määruse tõhusust, sealhulgas artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu, artikli 11 lõikes 3 osutatud tegevuskavasid, järelevalvesüsteemi, piirikontrolli, hävitamise ja ohjamise kohustusi, samuti seda, kas rakendamist rahastatakse asjakohaselt, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele võib lisada ettepanekud määruse muutmiseks, sealhulgas artikli 4 lõike 1 kohase loetelu muutmiseks, ning milles tehakse finantstausta uurimise alusel ettepanek liidu rahalise toetuse kohta järgmises finantstsüklis.

Selgitus

Käesoleva määruse sätete rakendamise toetamiseks ei ole ette nähtud spetsiaalseid rahastamisvahendeid, ehkki praeguseks avaldatud hinnangute järgi kulub invasiivsete võõrliikide vastaseks võitluseks ELi tasandil 12 miljardit eurot aastas. Seepärast on väga oluline, et viieaastane hindamine hõlmaks ka rahalisi aspekte ning et Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatav aruanne sisaldaks ettepanekut rahastamise väljatöötamise kohta, mida saaks järgmise finantstsükli ettevalmistamise ja läbirääkimiste käigus paremini rakendada.

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – pealkiri


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teabetoetusmehhanism	Teabetoetussüsteem

Selgitus

Mehhanismi asemel oleks parem kasutada mõistet „süsteem”, millega välditakse ühtlasi segiajamist artikli lõikes 2 osutatud andmetoetusmehhanismiga.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon kehtestab järk-järgult teabetoetusmehhanismi, mis on vajalik, et hõlbustada käesoleva määruse kohaldamist.	1. Komisjon kehtestab 12 kuu jooksul pärast artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu vastuvõtmist teabetoetussüsteemi, mis on vajalik, et hõlbustada käesoleva määruse kohaldamist.

Selgitus

Teabetoetussüsteem on kogu protsessi IT-toe äärmiselt oluline osa ning seega tuleb see kehtestada tervikuna ja kindlaks tähtajaks.

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Algetapis hõlmab süsteem andmetoetusmehhanismi, mis ühendab invasiivseid võõrliike käsitlevaid olemasolevaid andmesüsteeme, pöörates erilist tähelepanu teabele kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide kohta, et hõlbustada artikliga 19 ettenähtud aruandlust.	2. Süsteem hõlmab andmetoetusmehhanismi, mis ühendab invasiivseid võõrliike käsitlevaid olemasolevaid andmesüsteeme, pöörates erilist tähelepanu teabele kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide kohta, et hõlbustada artikliga 19 ettenähtud aruandlust.

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Teises etapis saab lõikes 2 osutatud andmetoetusmehhanismist vahend, mis aitab komisjonil käsitleda artikli 14 lõikega 2 nõutud teateid.	3. Lõikes 2 osutatud andmetoetusmehhanismist saab vahend, mis aitab komisjonil käsitleda artikli 14 lõikega 2 nõutud teateid.

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kolmandas etapis saab lõikes 2 osutatud andmetoetusmehhanismist vahend teabe vahetamiseks muude käesoleva määruse kohaldamisega seotud aspektide kohta.	4. Lõikes 1 osutatud teabetoetussüsteem sisaldab mehhanismi teabe vahetamiseks muude käesoleva määruse kohaldamisega seotud aspektide kohta, eelkõige seoses invasiivsete võõrliikide varajase avastamise ja kiire hävitamisega.

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 4 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Komisjon võib teha teabetoetussüsteemi käitamise osaliselt või täielikult Euroopa Keskkonnaameti ülesandeks, võttes nõuetekohaselt arvesse nende ülesannete delegeerimise kulutasuvust ning ameti juhtimisstruktuurile ja selle rahalistele ja inimressurssidele avaldatavat mõju.

Selgitus

Keskne koordineeritud teabesüsteem on kavandatavate meetmete edu pant ning komisjon peaks kasutama rakendamise toetamiseks kõiki olemasolevaid vahendeid, sh eelkõige Euroopa Keskkonnaameti vägagi asjakohaseid eksperditeadmisi. Töötajaid tuleks eraldada vastavalt vajadusele, võttes ülesannete delegeerimisel loomulikult arvesse kulutasuvust.

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 21

Üldsuse osalemine

Üldsuse ja sidusrühmade osalemine

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 11 kohaste tegevuskavade ja artikli 17 kohaste meetmete väljatöötamisel antakse üldsusele varakult võimalus võtta tõhusalt osa nende ettevalmistamisest, muutmisest ja läbivaatamisest, kasutades korda, mille liikmesriigid on juba kindlaks määranud vastavalt direktiivi 2003/35/EÜ artikli 2 lõike 3 teisele lõigule.

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 11 kohaste tegevuskavade ja artikli 17 kohaste meetmete väljatöötamisel antakse üldsusele ja asjaomastele sidusrühmadele varakult võimalus võtta tõhusalt osa nende ettevalmistamisest, muutmisest ja läbivaatamisest, kasutades korda, mille liikmesriigid on juba kindlaks määranud vastavalt direktiivi 2003/35/EÜ artikli 2 lõike 3 teisele lõigule.

1 a. Komisjon tagab liikmesriikide ja muude huvitatud osaliste, sealhulgas asjaomaste sidusrühmade esindajate tasakaalustatud osalemise käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes, kaasa arvatud artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu koostamisel ja ajakohastamisel ning kiireloomuliste meetmete vastuvõtmisel vastavalt artikli 9 lõikele 4. Need osalised kohtuvad nõuandefoorumil. Komisjon kasutab seda foorumit ka liikide leviku ja ohjamise võimalustega, sh humaansete vähendamismeetmetega seotud teabe vahetamise edendamiseks.

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 22 a

Teadusfoorum

1. Komisjon asutab eriotstarbelise organina teadusfoorumi. Foorum esitab arvamuse komisjonile ja artiklis 22 osutatud komiteele käesoleva määruse rakendamise ja eriti selle artiklite 4 ja 5, artikli 9 lõike 4 ning artikli 16 rakendamisega seotud kõigi teaduslike või tehniliste küsimuste kohta. Teadusfoorumi ülesanded on eelkõige järgmised:

(a) esitada arvamusi liikide kohta, kelle puhul võiks kaaluda riskihindamise teostamist, et lisada need potentsiaalselt kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetellu, võttes arvesse nende tegelikku või potentsiaalset ohtu muutuda liidus invasiivseks; komisjon konsulteerib teadusfoorumiga ka enne seda, kui teeb ettepaneku eemaldada mõni liik kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelust, ning

(b) taotluse korral riskihinnangute tegemine.

2. Teadusfoorumi tööd juhatab komisjon. See koosneb liikmesriikide poolt lõikes 1 määratletud ülesannete täitmisega seotud asjakohaste ekspertteadmiste ja kogemuste alusel ametisse nimetatud teadusringkondade esindajatest. Teadusfoorumi liikmete arv määratakse kindlaks vastavalt vajadusele ja võttes arvesse geograafilist esindatust, mis peegeldab teaduslike probleemide ja lähenemisviiside mitmekesisust liidus.

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 23	Artikkel 23
Delegeerimine	Delegeerimine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.	1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 5 lõikes 2 osutatud volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.	2. Artikli 4 lõigetes 1 ja 1 b ning artikli 5 lõikes 2 osutatud volitused antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu pikendamisele vastuväite.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.	3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõigetes 1 ja 1 b ning artikli 5 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 5 lõike 2 alusel vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.	5. Artikli 4 lõigete 1 ja 1 b ning artikli 5 lõike 2 alusel vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 24

Haldusmeetmed ja -karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad haldusmeetmeid ja -karistusi käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud meetmed ja sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1 a. Ilma et see piiraks pädeva asutuse järelevalvevolitusi, on tal õigus kehtestada vähemalt järgmised haldusmeetmed ja -karistused:

(a) korraldus, millega nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkumise ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

(b) korraldus, millega nõutakse selliste nõuetele mittevastavate kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide konfiskeerimist;

(d) tegevusloa alaline kehtetuks tunnistamine;

(e) rahaline halduskaristus;

(f) korraldus, millega nõutakse, et füüsiline või juriidiline isik võtaks heastamismeetmeid või aitaks märkimisväärsel määral kanda taastamiskulusid või mõlemad.

1 b. Pädevad asutused võtavad haldusmeetmete ja -karistuste liigi kindlaksmääramisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas järgmist:

(a) rikkumise raskus ja kestus;

(b) invasiooni eest vastutava isiku osalemise määr;

(d) rikkumisest tulenev keskkonna-, sotsiaalne ja majanduslik kahju;

(e) vastutava isiku koostöö tase pädeva asutusega;

(f) vastutava isiku varasemad rikkumised;

(g) tekitatud kahju majanduslik mõju ja põhimõte, et saastaja peaks maksma.

1 c. Liikmesriigid tagavad, et otsuseid, mida pädev asutus käesoleva artikli kohaselt teeb, saab edasi kaevata.

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 25

välja jäetud

Sanktsioonide kehtestamise õigus

1. Pädeval asutusel on õigus kehtestada haldusmeetmed ja -karistused mis tahes füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kes ei vasta käesoleva määruse sätetele.

2. Ilma et see piiraks pädeva asutuse järelevalvevolitusi, on tal õigus kehtestada vähemalt järgmised haldusmeetmed ja -karistused:

(a) korraldus, millega nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkumise ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

(b) korraldus, millega nõutakse selliste kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide konfiskeerimist, mis ei vasta nõuetele;

(d) tegevusloa alaline kehtetuks tunnistamine;

(e) rahaline halduskaristus;

3. Pädevad asutused võtavad haldusmeetmete ja -karistuste liigi kindlaksmääramisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas järgmist:

(a) rikkumise raskus ja kestus;

(b) invasiooni eest vastutava isiku osalemise määr;

(d) rikkumisest tulenev keskkonna-, sotsiaalne ja majanduslik kahju;

(e) vastutava isiku koostöö tase pädeva asutusega;

(f) vastutava isiku varasemad rikkumised.

4. Liikmesriigid tagavad, et otsuseid, mida pädev asutus käesoleva artikli kohaselt teeb, saab vaidlustada.

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Erandina artikli 7 lõike 1 punktidest c ja f, lubatakse selliste lemmikloomade omanikel, kes kuuluvad artikli 4 lõikes 1 osutatud loetellu kantud liiki ning keda peetakse muul kui kaubanduslikul otstarbel, pidada neid kuni loomade loomuliku surmani, kui on täidetud järgmised tingimused:	1. Erandina artikli 7 lõike 1 punktidest c ja f lubatakse selliste lemmikloomade omanikel, kes kuuluvad kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetellu kantud liiki ning keda peetakse muul kui kaubanduslikul otstarbel, pidada neid kuni loomade loomuliku surmani, kui on täidetud järgmised tingimused:

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 3 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a a) pädevaid asutusi on teavitatud;

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b a) isendid on märgistatud vastavalt artikli 8 lõike 2 punktile d;

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Sellistele muudele kui kaubanduslikul otstarbel invasiivseid võõrliike omavatele isikutele, kes ei saa tagada, et lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, pakuvad liikmesriigid võimalust isendid ära anda, pöörates sealjuures nõuetekohast tähelepanu loomade heaolu tagamisele nende kohtlemisel.

3. Sellistelt muudel kui kaubanduslikul otstarbel invasiivseid võõrliike omavatelt isikutelt, kes ei saa lõikes 1 esitatud nõudeid täita, võtavad liikmesriigid isendid ära, tagades, et neid säästetakse välditavast valust, stressist ja kannatustest.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga soovitakse tagada, et omanikud ei saaks oma lemmikloomi edasi pidada, kui nad ei suuda täita lõikes 1 sätestatud tingimusi ega hoida ära nende väljapääsemist või keskkonda viimist.

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Lõikes 3 nimetatud isendeid võib hoida artiklis 8 osutatud asutustes või spetsiaalselt selleks otstarbeks sisse seatud ruumides.

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Sellise invasiivsete võõrliikide isendite kaubandusliku varu valdajal, mis on omandatud enne nende kandmist artikli 4 lõikes 1 osutatud loetellu, lubatakse kuni kaks aastat pärast loetellu kandmist neid liike pidada ja vedada selleks, et need varude hävitamiseks tappa või et elusisendeid või nende paljundatavaid osi müüa või üle anda artiklis 8 osutatud ex situ säilitamisega tegelevatele asutustele tingimusel, et isendeid hoitakse ja veetakse suletud tingimustes ning võetakse kõik asjakohased meetmed, millega tagatakse, et isendite paljunemine või väljapääs on võimatu.

1. Selliste invasiivsete võõrliikide isendite kaubandusliku varu valdajal, kes on omandatud enne nende kandmist artikli 4 lõikes 1 osutatud loetellu, lubatakse kuni 12 kuud pärast loetellu kandmist neid liike pidada ja vedada selleks, et need varude hävitamiseks humaanselt hukata või et elusisendeid või nende paljundatavaid osi müüa või üle anda tingimusel, et isendeid hoitakse ja veetakse suletud tingimustes ning võetakse kõik asjakohased meetmed, millega tagatakse, et isendite paljunemine või väljapääs on võimatu.

Selgitus

On oht, et kui piirata määruse-eelsete varude müüki ex situ säilitamisega tegelevate asutustega, toob see müüjate jaoks kaasa väärtuse languse. Kompromisslahendusena see piirang kaotatakse, kuid lubatud müügiperioodi lühendatakse 12 kuule. Lisaks ei ole „tapmine” selles kontekstis kõige parem väljend, kuna seda kasutatakse sageli seoses loomade tapmisega toiduks või nahkade saamiseks; selle asemel tuleks öelda „hukatakse humaanselt”.

[1] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Võõrliigid kanduvad nende looduslikult levialalt üle ökoloogiliste piiride edasi otseselt või kaudselt inimtegevuse tulemusena. Mõned nendest liikidest ei suuda uues keskkonnas kohaneda ja surevad seal kiiresti välja, teised võivad aga ellu jääda, paljuneda ja levida.

Invasiivsed võõrliigid on liigid, mille sissetoomine või levik on kahjulik bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele või keskkonnale, inimeste tervisele ja sotsiaal-majanduslikule arengule. Invasiivsed võõrliigid hõlmavad loomi, taimi, seeni ja mikroorganisme ning need mõjutavad ELi maismaaterritooriumi ja veekogusid, meresid ja saari.

Bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme mõjutab ainult 11% Euroopas dokumenteeritud enam kui 12 000 võõrliigist, teatavat majanduslikku mõju omab 13 %.

Nende mõju bioloogilisele mitmekesisusele on aga märkimisväärne ning invasiivseid võõrliike peetakse elupaikade kadumise järel teiseks kõige olulisemaks bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjustajaks ja liikide väljasuremise põhjuseks.

Invasiivsed võõrliigid võivad edasi kanda haigusi või põhjustada ise terviseprobleeme (nt astma, dermatiit, allergiad) ning sellel on sotsiaalne ja majanduslik mõju. Invasiivsed võõrliigid võivad kahjustada taristut ja puhkevõimalusi ning takistada metsandust või tekitada kahju põllumajandusele.

Eeldatavasti on bioloogiline invasioon Euroopas kasvamas. Usaldusväärsetel olemasolevatel andmetel põhinevate hinnangute kohaselt on invasiivsete võõrliikide arv näidiseks võetud taksonoomilistes üksustes, elupaikade liikides või asjaomastes piirkondades kasvanud Euroopas viimase 35 aasta jooksul 76%.

Praegustest uute liikide kohandumisel ilmnevatest suundumustest on näha, et probleem ei ole kaugeltki kontrolli all ning eeldatavasti avaldab see edaspidi bioloogilisele mitmekesisusele veel tõsisemat mõju, kuna probleemiga on seotud üha rohkem liike ning ökosüsteemid on invasioonide suhtes muu surve tõttu (elupaikade kadumine, halvenemine, killustumine ja ülemäärane kasutamine ning kliimamuutused) üha tundlikumad.

Hinnanguliselt on invasiivsed võõrliigid läinud ELile viimase 20 aasta jooksul maksma vähemalt 12 miljardit eurot aastas ning kahju suurus üha kasvab. Invasiivsete liikide leviku ärahoidmise, reguleerimise ja nende hävitamise maksumus ELis jääb aastas 40–100 miljoni euro vahemikku.

Ettepaneku taust

Invasiivsed võõrliigid on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kohaselt esmatähtis valdkond. Ühe konkreetse Nagoya-järgse eesmärgi kohaselt (Aichi bioloogilise mitmekesisuse üheksas eesmärk) peavad invasiivsed võõrliigid ja liikumisteed olema 2020. aastaks kindlaks määratud ja prioriseeritud ning esmatähtsad liigid kontrolli all või hävitatud, samuti tuleb aastaks 2020 võtta meetmeid liikumisteede kontrollimiseks, et vältida invasiivsete võõrliikide sissetoomist ja kohandumist.

Euroopa Parlament ja keskkonna nõukogu kiitsid 2009. aastal kindlalt heaks ELi invasiivsete võõrliikide strateegia väljatöötamise.

Invasiivsete võõrliikide küsimus on ühtlasi üks bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava kümnest esmatähtsast eesmärgist ning viies eesmärk aastani 2020 koostatud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias, mille eesmärk on tagada ELi tasandi terviklik ja kooskõlastatud lähenemine kahjulike invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja leviku vältimiseks ja kontrollimiseks ELis.

Uue bioloogilise mitmekesisuse strateegia kohaselt pidi komisjon esitama 2012. aastaks ettepaneku võtta vastu sihipärane õiguslik vahend, mille abil lahendada invasiivsete võõrliikidega seotud ühised probleemid ELis.

Komisjoni ettepanek

Euroopa Komisjon avaldas invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamist ja ohjamist käsitleva õigusakti ettepaneku 9. septembril 2013. aastal.

Komisjon jõudis juba varem järeldusele, et invasiivsete võõrliikide küsimuse tulemuslikuks käsitlemiseks on ainsana kasu põhiõigusaktist. See leidis kinnitust mõjuhinnangus. Seetõttu esitaski komisjon ettepaneku võtta vastu määrus. Tulemuslikkuse tagamiseks peaks sellega kaasnema kohustus hävitada kiirelt kogu liidu jaoks probleemsed invasiivsed võõrliigid, mis on alles kohandumisjärgus.

Õigusakt kohustab liikmesriike viivitamatult tegutsema ja teavet jagama. Erandid on võimalikud, kui komisjon need heaks kiidab.

Ettepaneku eelnõu põhielement on loetelu koostamine kogu liidu jaoks probleemsetest invasiivsetest võõrliikidest, mille negatiivne mõju on selline, et nõuab kooskõlastatud tegevust liidu tasandil. Loetelu koostab komisjon koostöös liikmesriikidega. Liigid, mida peetakse kogu liidu jaoks probleemseks, keelatakse (teatavate piiratud eranditega). Liikmesriigid peavad võtma meetmeid, et tagada nende liikide sissetoomise, nendega kauplemise ning nende pidamise, aretamise või keskkonda viimise ärahoidmine ELis. Need liigid võivad põhjustada kahju kas kogu liidus või ainult selle üksikutes osades, kuid nende mõju tõsidus õigustab teiste ELi liikmesriikide abi palumist.

Komisjon on teinud ettepaneku kanda kogu liidu jaoks probleemsete liikide nimekirja esialgu 50 liiki, et keskenduda kõige ohtlikumatele liikidele ja luua liikmesriikide jaoks piisav õiguskindlus, et seada sisse vajalikud ohjamisstruktuurid.

Ettepanekus on ette nähtud ka varajase hoiatamise süsteem. Kui liikmesriigi territooriumil avastatakse järsku invasiivne võõrliik, peab liikmesriik komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamatult hoiatama, et peatada selle edasine levik.

Kui kogu liidu jaoks probleemsete liikide loetellu kuuluv liik on juba mõnes liikmesriigis levinud, peab see liikmesriik võtma meetmeid liigi hävitamiseks või ohjamiseks ning tagama olukorra kontrolli all hoidmise.

Raportööri ettepanek

Raportöör jagab komisjoni seisukohta, et ettepanek peaks rajanema järgmisel kolmel peamisel põhimõttel.

• ENNETAMINE

Ennetamise eesmärk on vähendada ELi toodavate uute invasiivsete võõrliikide arvu ning vältida seeläbi bioloogilise mitmekesisuse üha suuremat ohustamist, aga ka ühiskonnale ja majandusele avaldatavat kahjulikku mõju.

• PRIORITEETIDE SEADMINE

Prioriteetide seadmine võimaldab tulemuslikult tegutseda, kuna vahendeid kasutatakse sihipäraselt kõige ohtlikumate invasiivsete võõrliikide vastu, st seal, kus sellest on bioloogilise mitmekesisuse jaoks ning ühiskonna ja majanduse seisukohast kõige rohkem kasu.

• KOORDINEERIMINE

Sidus ja koordineeritud tegutsemine kogu ELis suurendab liidu tasandi meetmete tulemuslikkust, sest nii välditakse olukorda, kus ühes liikmesriigis võetud meetmed nullitakse teise liikmesriigi tegevusetusega.

Raportöör peab komisjoni ettepanekut kiiduväärseks, kuid on seisukohal, et mitut selle aspekti tuleb muuta.

Raporti projektis esitatud peamised muudatusettepanekud

• Loetellu kantud liikide arvu piiramine

Ettepanek piirata loetelu 50 invasiivse võõrliigiga ja võimaldada nimekirja läbivaatamist alles viie aasta möödumisel, kujutab endast tõsist vajakajäämist. Mõjuhinnangus 50 liigi piiri kehtestamist ei käsitleta ning mõjuhinnangu kokkuvõttes on isegi öeldud, et võimatu on ette teada, kui paljude ja milliste invasioonidega on vaja tegeleda ning millised ja kui paljud liigid kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetellu kantakse.

Euroopas kohanduvate invasiivsete võõrliikide arv tuleks viia miinimumini ja vähemalt kõige ohtlikumate invasiivsete võõrliikide mõju vastuvõetavale tasemele kärpimiseks tuleks võtta meetmeid. Selle näitaja puhul ei eksisteeri aga kvantitatiivseid eesmärke.

Teadusringkondades ollakse nõus, et käesoleva määruse kohaldamise esildatud piiramine viiekümneliigilisele kitsale nimekirjale ei ole teaduslikult põhjendatud ning et selle kindel tagajärg oleks tõsiasi, et EL ei suuda 2020. aastaks Aichi bioloogilise mitmekesisuse üheksandat eesmärki saavutada. Selline piir tuleks kaotada ja asendada süsteemiga, mis on paindlik, reageerimisvõimeline ja mida on võimalik ajakohastada nii sageli kui vajalik.

• Invasiivsete võõrliikide loetelu koostamine ja ajakohastamine

• Liigid, mis on mõnes Euroopa osas pärismaised, kuid teistes osades invasiivsed

Võitluses liikidega, mis on liidu territooriumi teatud osades invasiivsed, võivad liidu tasandi koostöömeetmed osutuda kasulikuks sõltumata sellest, kas liik on mõnes muus liidu osas pärismaine või on liitu toodud väljastpoolt. Kõikide invasiivsete liikide üldine loetellu kandmine sõltumata sellest, kas liik on mõnes ELi osas endeemiline või mitte, tähendaks, et kõik liikmesriigid peaksid kaaluma, millise tasandi koostöömeetmed on liigi mõju vältimiseks või ohjamiseks vajalikud või põhjendatud.

• Liikmesriigi jaoks probleemsed invasiivsed võõrliigid (vabatahtlik meede)

Liikmesriigi tasandil meetmete võtmist oleks kasulik lubada seoses invasiivsete võõrliikidega, mis ei ole kantud kogu liidu jaoks probleemsete võõrliikide loetellu, kuid mille keskkonda viimisel on liikmesriikide hinnangul arvestatav kahjulik mõju, kuigi see ei pruugi olla täielikult kinnitust leidnud. See, kas võõrliiki käsitletakse liikmesriigi jaoks probleemsena või mitte, on liikmesriigi otsustada. Sellega kaasneb liikmesriikidele üksnes kohustus kehtestada enda territooriumil probleemseks peetavate liikide keskkonda viimiseks loasüsteem.

• Rangemate eeskirjade lubamine

Lähtudes teadmisest, et vahendite piiratus võib teatavate meetmete rakendamist takistada, tuleb süsteem kujundada nii, et see võimaldaks võimalikult suurt paindlikkust ning arvestaks asjaoluga, et liikmesriikides on invasiivsete võõrliikide ohjamiseks juba teatavaid meetmeid võetud. Seetõttu on raportööri eesmärk tagada, et liikmesriigid võivad kehtestada rangemad meetmed (või need säilitada).

• Erandid

Erandite tegemisel suuremast osast (aga mitte kõikidest) piirangutest ja kohustustest on eesmärgiks ja sihiks piirkondlike erinevuste võimaldamine seoses liikide kohandumise või leviku vältimiseks võetavate meetmete põhjendatuse ja vajalikkusega, et lubada liikmesriikidel ise otsustada, millised meetmed on nende territooriumi tingimustes asjakohasemad, sest nii vähendataks biogeograafilistest asjaoludest tingitud kulusid.

• Teabetoetussüsteem

Raportöör on veendunud, et teabetoetussüsteem on määruse eduka rakendamise eeltingimus ning et see tuleb kasutusele võtta 12 kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Süsteemi puhul võib kasu olla ka Euroopa Keskkonnaameti asjaomastest eksperditeadmistest.

• Üldsuse osalemine

Üldsuse kaasamist käsitlevaid sätteid tuleks tugevdada, sest üldsuse tulemuslik kaasamine võimaldaks üldsusel väljendada ja otsustajatel arvesse võtta arvamusi ja probleeme, mis võivad olla selliste otsuste puhul asjakohased, ning nii suurendataks otsustamisprotsessi usaldusväärsust ja läbipaistvust, aidataks suurendada üldsuse teadlikkust keskkonnaküsimuste kohta ning avaldataks toetust vastuvõetavatele otsustele.

• Teadusfoorum

Võttes arvesse määruse laia reguleerimisala, on oluline luua sihtotstarbeline tehniline/teaduslik organ, mis toetaks otsustamisprotsessi eksperditeadmistega.

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (24.1.2014)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta
(COM(2013)0620 – C7-0264/2013 – 2013/0307(COD))

Arvamuse koostaja: Catherine Bearder

LÜHISELGITUS

Raportöör tervitab komisjoni kauaoodatud ettepanekut võtta vastu määrus invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta, et kehtestada õiguslik raamistik, milles sätestatakse ennetamise, varajase avastamise, kiire tõrje ning pikaajalise ohjamise ja kontrolli põhimõtted. Need põhimõtted tagavad hindamatu loodusliku mitmekesisuse säilimise Euroopas ka tulevikus ja ELil on suurepärane positsioon tegevuse koordineerimiseks selles valdkonnas. Euroopa Liidus on hinnanguliselt 12 000 looduslikult mitteesinevat looma- ja taimeliiki, mis on tekkinud inimese tahtliku ja tahtmatu tegevuse tulemusena.

Raportöör jagab komisjoni arvamust, et tugev koordineeritud lähenemisviis invasiivsete võõrliikide ohjamisele ja kontrollile on parim edasine strateegia, mis tagab meie hindamatu loodusliku mitmekesisuse kaitse ja viib miinimumini potentsiaalselt laastava majandusliku, keskkonna- ja ökoloogilise kahju, mis võib tekkida invasiivsete võõrliikide tahtliku ja tahtmatu sissetoomise tõttu, mis on praegu hinnanguliselt 12 miljardit eurot aastas, arvestades toodete kvaliteedi kahjustamist ja saamata jäänud toodangut.

Raportöör hindab asjaolu, et määruse ettepanekus käsitletakse mitte ainult invasiivsete võõrliikide ELi sissetoomise tõttu tekkivat keskkonnamõju, vaid ka sellest tulenevat märkimisväärset sotsiaalset ja majanduslikku mõju; siiski on ta seisukohal, et aktiivselt jälgitavate liikide arvu piiramine 50 liigile oleks mõttetu kitsendus ning see oleks ka vastuolus globaalse ulatusega, mida tuleb rakendada olemasolevate invasiivsete võõrliikide probleemi tõhusaks lahendamiseks. See ei ole kooskõlas esitatud mõjuhinnanguga. Seetõttu takistab „liigi” mõiste laiendamine taksonoomilisele liigirühmale lihtsat ümberorienteerumist liidu loendisse kantud liikidega kauplemiselt kauplemisele samasse taksonoomilisse liigirühma kuuluva sarnase liigiga, mis ei ole loendisse kantud.

Legaalne lemmikloomadega kauplemise ja toidukaubanduse maht oli 2010. aastal ainuüksi Ühendkuningriigis 5,9 miljardit naela. Kuid mitte kogu kaubandustegevus ei ole seaduslik, ohustatud ja/või eksootiliste loomade salakaubaveoks ja kauplemiseks kasutatakse tulutoovaid võimalusi, varjudes seaduslikkuse taha ja kujutades nii märkimisväärset ohtu looduslikule taimestikule ja loomastikule. Elusloodusega ebaseadusliku kauplemise kogumaht maailmas on hinnanguliselt 7,8–10 miljardit USA dollarit. Käesolevas määruses käsitletakse seadusliku kaubanduse võimalikke tagajärgi, kuid arvestades seda, et mustal turul on puidukaubanduse maht hinnanguliselt 7 miljardit USA dollarit ja kalakaubanduse maht 4,2–9,5 miljardit USA dollarit, tuleb võtta täiendavaid meetmeid piirivalve tegevuse pädevuse ja piirikontrolli tõhususe tagamiseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Eeskirjad, milles käsitletakse luba teatavate võõrliikide kasutamiseks teatavaks otstarbeks, on ette nähtud nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 708/2007 võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses,¹⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrusega (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist,¹⁵ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta¹⁶. Teatavate liikide kasutamine on nimetatud sätete alusel uute eeskirjade jõustumise ajal juba lubatud, kuna need liigid ei too kaasa vastuvõetamatut riski keskkonnale, inimeste tervisele ja majandusele. Selleks et tagada sidus õigusraamistik, tuleks need liigid uute eeskirjade reguleerimisalast välja jätta.	(9) Eeskirjad, milles käsitletakse luba teatavate võõrliikide kasutamiseks teatavaks otstarbeks, on ette nähtud nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 708/2007 võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses,¹⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrusega (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist,¹⁵ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta¹⁶. Teatavate liikide kasutamine on nimetatud sätete alusel uute eeskirjade jõustumise ajal juba lubatud, kuna need liigid ei too kaasa vastuvõetamatut riski keskkonnale, endeemiliste liikide püsimisele, inimeste ja loomade tervisele ning majandusele. Selleks et tagada sidus õigusraamistik, tuleks need liigid uute eeskirjade reguleerimisalast välja jätta.
_______________	_______________
^14.ELT L 168, 28.6.2007, lk 1.	¹⁴ ELT L 168, 28.6.2007, lk 1.
¹⁵ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.	¹⁵ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.
¹⁶ ELT L 309, 24.11.2009, lk 1	¹⁶ ELT L 309, 24.11.2009, lk 1

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Selleks, et kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide osa oleks proportsionaalne, tuleks loetelu välja töötada järg-järgult nii, et kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide esialgseks piirmääraks seatakse 3 % ligikaudu 1 500 Euroopas leiduvast invasiivsest võõrliigist, ning loetelu peaks hõlmama eelkõige selliseid liike, mis põhjustavad või võivad põhjustada märkimisväärset majanduslikku kahju, sealhulgas kahju, mis tuleneb bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest.	(10) Selleks, et kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide osa oleks proportsionaalne ja vastaks ennetamisele keskendumise eesmärgile, on oluline loetelu pidevalt uuendada ja tagada, et see sisaldaks kõige värskemaid andmeid. Loetelu peaks olema avatud, see peaks tunnistama hinnangute kohaselt Euroopa Liidus praegu elavat 1 500 invasiivset võõrliiki ja nende invasioonimäära kasvu ning hõlmama kõiki taksonoomilisi rühmi, mis sisaldavad sarnaste ökoloogiliste elutingimustega liigirühmi, et vältida Euroopa Liitu sarnaste, kuid loendisse mittekuuluvate liikide sissetoomise erandeid. Loetelu peaks hõlmama eelkõige selliseid liike, mis põhjustavad või võivad põhjustada märkimisväärset majanduslikku kahju, sealhulgas kahju, mis tuleneb bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Peamine vahend nende uute eeskirjade kohaldamiseks on kriteeriumid, mille alusel kogu liidu jaoks probleemseteks peetavad invasiivsed võõrliigid loetellu kantakse. Komisjon teeb kõik endast oleneva, et esitada komiteele kõnealustel kriteeriumidel põhineva loetelu ettepanek ühe aasta jooksul pärast kõnealuse õigusakti jõustumist. Kriteeriumid peaksid sisaldama riskianalüüsi nende kohaldatavate sätete alusel, mis on kokku lepitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingutes liike käsitlevate kaubanduspiirangute kehtestamise kohta.

(11) Peamine vahend nende uute eeskirjade kohaldamiseks on kriteeriumid, mille alusel kogu liidu jaoks probleemseteks peetavad invasiivsed võõrliigid loetellu kantakse. Komisjon esitab komiteele kõnealustel kriteeriumidel põhineva loetelu ettepaneku ühe aasta jooksul pärast kõnealuse õigusakti jõustumist. Kriteeriumid peaksid põhinema uusimatel teaduslikel tõenditel ja sisaldama riskianalüüsi nende kohaldatavate sätete alusel, mis on kokku lepitud asjaomastes Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingutes liike käsitlevate kaubanduspiirangute kehtestamise kohta.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Invasiivsete võõrliikidega seotud riskid ja probleemid on piiriülese tähtsusega probleem, mis mõjutab kogu Euroopa Liitu. Seepärast on oluline kehtestada liidu tasandil keeld kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide tahtliku liitu sissetoomise, paljundamise, kasvatamise, vedamise, ostmise, müümise, kasutamise, vahetamise, pidamise ja keskkonda viimise kohta, et tagada meetmete varajane võtmine ja järjepidevus kogu liidus, millega välditakse siseturu moonutusi ning olukordi, kus ühe liikmesriigi tegevusetus vähendab teises liikmesriigis võetud meetmete tulemuslikkust.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Võib olla juhtumeid, kus liidu piiril esineb või liidu territooriumil avastatakse võõrliik, mis ei ole veel tunnistatud kogu liidu jaoks probleemseks invasiivseks võõrliigiks. Seepärast tuleks liikmesriikidele anda võimalus võtta kättesaadavate teaduslike tõendite põhjal teatavaid kiireloomulisi meetmeid. Sellised kiireloomulised meetmed annaksid liikmesriigile võimaluse viivitamata reageerida seoses liikidega, mille sissetoomine, kohandumine ja levimine asjaomases riigis võib kaasa tuua riske. Samal ajal saab liikmesriik Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingute kohaldatavate sätete alusel hinnata tegelikke riske, et tunnistada need liigid kogu liidu jaoks probleemseteks võõrliikideks. Lisaks liikmesriigi kiireloomulistele meetmetele peab olema võimalus võtta kiireloomulisi meetmeid liidu tasandil, et järgida Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingute sätteid. Liidu tasandil võetavad kiireloomulised meetmed pakuksid liidule mehhanismi kiireks tegutsemiseks kooskõlas ettevaatusprintsiibiga, kui on leitud uus invasiivne võõrliik või kui on olemas otsene oht sellise liigi sisenemiseks liitu.	(18) Võib olla juhtumeid, kus liidu piiril esineb või liidu territooriumil avastatakse võõrliik, mis ei ole veel tunnistatud kogu liidu jaoks probleemseks invasiivseks võõrliigiks ja mis võib ohustada keskkonda, kuhu see liik võib juhusliku või tahtliku tegevuse tõttu sattuda. Seepärast tuleks liikmesriikidele anda võimalus võtta kättesaadavate teaduslike tõendite ja hea tava põhjal teatavaid kiireloomulisi meetmeid. Sellised kiireloomulised meetmed annaksid liikmesriigile võimaluse viivitamata reageerida seoses liikidega, mille sissetoomine, kohandumine ja levimine asjaomases riigis võib kaasa tuua riske. Samal ajal saab liikmesriik asjaomaste Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingute kohaldatavate sätete alusel hinnata tegelikke riske, et tunnistada need liigid kogu liidu jaoks probleemseteks võõrliikideks. Lisaks liikmesriigi kiireloomulistele meetmetele peab olema võimalus võtta kiireloomulisi meetmeid liidu tasandil, et järgida asjaomaste Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingute sätteid. Liidu tasandil võetavad kiireloomulised meetmed pakuksid liidule mehhanismi kiireks tegutsemiseks kooskõlas ettevaatusprintsiibiga, kui on leitud uus invasiivne võõrliik või kui on olemas otsene oht sellise liigi sisenemiseks liitu.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18 a) Liikmesriikidel tuleks lubada säilitada või võtta vastu invasiivsete võõrliikide ohjamise riiklikud eeskirjad, mille nõuded on käesolevas määruses sätestatust rangemad.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Suur osa invasiivsetest võõrliikidest tuuakse liitu sisse juhuslikult. Seepärast on oluline paremini kontrollida juhusliku sissetoomise teid ja viise. Meetmeid tuleks võtta järk-järgult, kuna kogemusi on selles valdkonnas vähe. Meetmed peaksid hõlmama vabatahtlikke meetmeid (nt meetmed, mis on kavandatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumendis Guidelines for the Control and Management of Ships' Biofouling) ja kohustuslikke meetmeid ning seejuures tuleks tugineda liidu ja liikmesriikide kogemustele teatavate liikumisteede ja –viiside haldamisel, sealhulgas meetmetele, mis on kehtestatud laevade ballastvee ja sette kontrolli ning käitlemise rahvusvaheline konventsiooniga.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33 a) Liikmesriigid tohivad säilitada või võtta vastu invasiivsete võõrliikide ohjamise riiklikud eeskirjad, mille nõuded on käesolevas määruses kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide suhtes sätestatust rangemad, ning tohivad kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide sätteid laiendada ka liikmesriigi jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide suhtes.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g a) määruse (EL) nr 708/2007 kohaselt kinnistes vesiviljelusrajatistes kasvatatavatele liikidele.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „võõrliik” – elusisend, mis kuulub looma-, taime-, seene- või mikroorganismi liiki, alamliiki või madalamasse taksonoomilisse üksusesse, sealhulgas kõik selliste liikide osad, sugurakud, seemned, munad või levised, aga ka aga ka kodustatud metsikud liigid, hübriidid, sordid või tõud, mis on viidud sisse väljapoole nende tänapäevast või ajaloolist looduslikku levilat ja mis suudavad uues levilas ellu jääda ja hiljem paljuneda;

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 a) „liikmesriigi jaoks probleemne invasiivne võõrliik” – invasiivne võõrliik, mis ei ole kogu liidu jaoks probleemne, kuid mille puhul on selle keskkonda viimise ja seal levimise kahjulik mõju, isegi kui see ei ole täielikult kindlaks tehtud, liikmesriigi hinnangul tema territooriumil märkimisväärne;

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võtab lõikes 2 sätestatud kriteeriumide põhjal rakendusaktidega vastu kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelu ning ajakohastab seda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	1. Komisjon võtab lõikes 2 sätestatud kriteeriumide põhjal rakendusaktidega vastu kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide või taksonoomiliste liigirühmade loetelu ning ajakohastab seda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Invasiivsed võõrliigid kantakse lõikes 1 osutatud loetellu üksnes juhul, kui nad vastavad kõikidele järgmistele kriteeriumidele:	2. Invasiivsed võõrliigid või taksonoomilised liigirühmad kantakse lõikes 1 osutatud loetellu üksnes juhul, kui nad kõik vastavad kõikidele järgmistele kriteeriumidele, arvestades rahvusvahelisi standardeid:

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) võttes arvesse olemasolevat teaduslikku tõendusmaterjali, on leitud, et nad on liidu territooriumil võõrliigid, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades;

(a) võttes arvesse ühes või mitmes liikmesriigis olemasolevat teaduslikku tõendusmaterjali (välja arvatud äärepoolseimates piirkondades), on leitud, et nad on invasiivsed võõrliigid;

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) liigi nimi;	(a) liigi või taksonoomilise liigirühma nimi;

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) tõendid selle kohta, et liik vastab lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele.	c) tõendid selle kohta, et liik või taksonoomiline liigirühm vastab lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõikes 1 osutatud loetelu koosneb maksimaalselt 50 liigist, sealhulgas liigid, mis võidakse lisada artikliga 9 ettenähtud kiireloomuliste meetmete tulemusel.	välja jäetud

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artikli 4 lõikes 1 osutatud loetellu kantud liike ei tohi tahtlikult:

1. Artikli 4 lõikes 1 osutatud loetellu kantud liike ei tohi tahtlikult või hooletusest:

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt d


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kui invasiivsed võõrliigid on loomad, siis nad võimaluse korral märgistatakse;	(d) kui invasiivsed võõrliigid on loomad, siis nad võimaluse korral märgistatakse; nende loomade tuvastamine ja registreerimine võimaldab jälgida omandust ja lihtsustada kontrollimist.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hiljemalt [12 kuud alates käesoleva määruse jõustumisest – lisada kuupäev] on liikmesriikides täielikult toimivad struktuurid, et teostada liitu toodud loomade ja taimede, sealhulgas seemnete, munade või leviste ametlikke kontrolle, mis on vajalik kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide tahtliku sissetoomise vältimiseks.	1. Hiljemalt [12 kuud alates käesoleva määruse jõustumisest – lisada kuupäev] on liikmesriikides täielikult toimivad struktuurid, et teostada liitu toodud loomade ja taimede, sealhulgas seemnete, munade või leviste, parasiitide ja haigustekitajate ametlikke kontrolle, ja järelevalvesuutlikkus, mis on vajalik kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide tahtliku või mittetahtliku sissetoomise vältimiseks.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Hävitamismeetmete kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et kasutatud meetodid on tulemuslikud asjaomase invasiivse võõrliigi populatsiooni täielikuks ja lõplikuks kõrvaldamiseks; sealjuures võetakse nõuetekohaselt arvesse inimeste tervist ja keskkonda ning sihtloomi säästetakse välditavast valust, stressist ja kannatustest.	2. Hävitamismeetmete kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et kasutatud meetodid on tulemuslikud asjaomase invasiivse võõrliigi populatsiooni täielikuks ja lõplikuks kõrvaldamiseks; sealjuures võetakse nõuetekohaselt arvesse inimeste tervist, endeemiliste liikide tervist ja ellujäämist ning keskkonda ja sihtloomi säästetakse välditavast valust, stressist ja kannatustest.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) hävitamismeetodid ei ole kättesaadavad või on olemas, kuid avaldavad väga suurt negatiivset mõju inimeste tervisele või keskkonnale.	(c) hävitamismeetodid ei ole kättesaadavad või on olemas, kuid avaldavad väga suurt negatiivset mõju inimeste tervisele, endeemiliste liikide tervisele või keskkonnale.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ohjemeetmete rakendamisel tagavad liikmesriigid, et kasutatud meetodite puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse inimeste tervist ja keskkonda ning sihtloomi säästetakse mis tahes välditavast valust, stressist või kannatusest.	3. Ohjemeetmete rakendamisel tagavad liikmesriigid, et kasutatud meetodite puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse inimeste tervist, endeemiliste liikide tervist ning keskkonda ja sihtloomi säästetakse mis tahes välditavast valust, stressist või kannatusest.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt e a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(e a) artikli 10 lõike 2 kohaselt andmed, mis on seotud liidu ja asjaomase liikmesriigi invasiivsete võõrliikidega, mis on imporditud liitu või mida veetakse transiidina läbi liidu;

MENETLUS

Pealkiri	Invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja leviku ennetamine ja kontrollimine
Viited	COM(2013)0620 – C7-0264/2013 – 2013/0307(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 12.9.2013
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	INTA 24.10.2013
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Catherine Bearder 27.11.2013
Vastuvõtmise kuupäev	21.1.2014
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	27 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laima Liucija Andrikienė, Maria Badia i Cutchet, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, María Auxiliadora Correa Zamora, Christofer Fjellner, Yannick Jadot, Metin Kazak, Franziska Keller, Bernd Lange, David Martin, Vital Moreira, Paul Murphy, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Henri Weber, Jan Zahradil, Paweł Zalewski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Catherine Bearder, Béla Glattfelder, Syed Kamall, Elisabeth Köstinger, Katarína Neveďalová, Tokia Saïfi, Matteo Salvini, Peter Skinner, Jarosław Leszek Wałęsa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Sophie Auconie, Franco Frigo

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (23.1.2014)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta
(COM(2013)0620 – C7‑0264/2013 – 2013/0307(COD))

Arvamuse koostaja: Chris Davies

LÜHISELGITUS

Euroopa Liidus on hinnanguliselt üle 12 000 looma- ja taimeliigi, mis ei ole algselt siia loomulikul teel tekkinud. Inimeste liikumise, kaubanduse suurenemise ja kliimamuutuse tõttu muutub see arv järjest suuremaks. Sellised liigid võivad 10–15 %-l juhtudest kiiresti ja kontrollimatult paljuneda ning põhjustada majandusele ja keskkonnale ränki tagajärgi.

Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt võib sellise kahju ja kaotatud toodanguga kaasnenud kahju suurus olla juba 12 miljardit eurot aastas. Samuti on sellel tõsised tagajärjed bioloogilisele mitmekesisusele. Probleem on üha suurenev, selle olemus on riikidevaheline ja nõuab kooskõlastatud tegevust. Komisjoni ettepanekute eesmärk on nimetatud liikide levimist ennetada, need liigid kõrvaldada ja vajaduse korral neid ohjata.

Seetõttu lepitakse kokku selliste invasiivsete võõrliikide loetelus, mida ei või liitu tuua, liidus pidada, müüa, kasvatada või keskkonda viia. Liikmesriigid võivad kehtestada vastavalt vajadusele kiireloomulisi kontrollmeetmeid ning neilt nõutakse tegevuskavade koostamist selliste liikide saabumise avastamiseks ja selliste liikidega tegelemiseks, kui need on juba olemas. Neilt nõutakse ka mitmete meetmete võtmist kahjustatud ökosüsteemide taastamiseks.

Kuna meetmed hõlmavad kaubanduspiiranguid, võivad lahendamist vajada mõningad siseturu ja WTO küsimused.

Teatavasti ei ole nõukogu komisjoni pakutud käsitlusviisi põhimõtte vastu, kuigi kavandatud meetmete kulude ja tõhususe üle on kavas läbi viia arutelu.

Parlamendis on kõnealuse küsimuse üle otsustamisel juhtroll keskkonnakomisjonil. Raportöör on seetõttu käesolevas arvamuse projektis esitanud oma ettepanekud nende küsimuste kohta, mis võivad olla tähtsad merekeskkonna või vesiviljeluse seisukohast.

Esimese olulise sammuna tuleb muuta komisjoni ettepanekut piirduda kogu liidu jaoks probleemsete liikide loetelus 50 liigiga. See on täiesti ebaloomulik põhimõte, mis on vastuolus komisjoni enda hinnanguga selle kohta, kui kallid tagajärjed on suutmatusel probleemiga tegeleda. Ainuüksi Belgia on näiteks identifitseerinud 28 taimeliiki, mida ei tohi istutada. Prioriteetide seadmine on tähtis, kuid liidu nimekiri tuleks koostada teadusliku nõuanderühma poolt antud parimate nõuannete alusel.

Mõnel pool Euroopa Liidus looduses loomulikult esinevad liigid võivad tekitada probleeme, kui need viiakse erinevate keskkonnatingimustega liikmesriikidesse. Raportöör arvab, et nende puhul tuleks arvestada samade piirangute ja tegutsemisvajadusega, mis murettekitavate võõrliikide puhul.

Üle kogu maailma liikuvatelt laevadelt ballastvee välja pumpamisel on olnud märkimisväärne osa invasiivsete võõrliikide veekeskkonda viimisel. Hetkel on ballastvee konventsiooni ratifitseerinud üksnes neli liikmesriiki. Parlament peaks avaldama survet ühiste jõupingutuste tegemiseks, et veenda kõiki ELi rannikuäärseid liikmesriike konventsiooni heaks kiitma.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kuna invasiivseid võõrliike on palju, on oluline tagada, et kõigepealt käsitletakse neid invasiivseid võõrliike, mida peetakse kogu liidu jaoks probleemseteks. Seepärast tuleks koostada kogu liidu jaoks probleemseteks peetavate invasiivsete võõrliikide loetelu. Invasiivset võõrliiki tuleks pidada kogu liidu jaoks probleemseks, kui kahju, mida see põhjustab kannatada saanud liikmesriikides, on sedavõrd suur, et see õigustab selliste erimeetmete võtmist, mille reguleerimisala laieneb kogu liidule, sealhulgas liikmesriikidesse, keda kõnealune liik veel ei mõjuta või isegi ei hakka tõenäoliselt mõjutama. Selleks, et kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide osa oleks proportsionaalne, tuleks loetelu välja töötada järg-järgult nii, et kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide esialgseks piirmääraks seatakse 3 % ligikaudu 1 500 Euroopas leiduvast invasiivsest võõrliigist, ning loetelu peaks hõlmama eelkõige selliseid liike, mis põhjustavad või võivad põhjustada märkimisväärset majanduslikku kahju, sealhulgas kahju, mis tuleneb bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest.	(10) Kuna invasiivseid võõrliike on palju, on oluline tagada, et kõigepealt käsitletakse neid invasiivseid võõrliike, mida peetakse kogu liidu jaoks probleemseteks. Seepärast tuleks koostada kogu liidu jaoks probleemseteks peetavate invasiivsete võõrliikide loetelu. Invasiivset võõrliiki tuleks pidada kogu liidu jaoks probleemseks, kui kahju, mida see põhjustab kannatada saanud liikmesriikides, on sedavõrd suur, et see õigustab selliste erimeetmete võtmist, mille reguleerimisala laieneb kogu liidule, sealhulgas liikmesriikidesse, keda kõnealune liik veel ei mõjuta või isegi ei hakka tõenäoliselt mõjutama. Selleks, et kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide osa oleks proportsionaalne, tuleks loetelu välja töötada järg-järgult ja see peaks hõlmama eelkõige selliseid liike, mis põhjustavad või võivad põhjustada märkimisväärset majanduslikku kahju, sealhulgas kahju, mis tuleneb bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest.

Selgitus

Liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide arvu piiramine muudab õigusakti rakendamise ebatõhusaks.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Mõned liidu jaoks invasiivsed liigid võivad olla pärismaised mõnes liidu äärepoolseimas piirkonnas ja vastupidi. Komisjoni teatises „Äärepoolseimad piirkonnad: Euroopa eelis”18 tõdeti, et äärepoolseimate piirkondade tähelepanuväärse bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks tuleb välja töötada ja rakendada meetmeid, millega ennetatakse ja ohjatakse invasiivsete võõrliikide levikut nendes piirkondades, mis on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingus, võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 29. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/718/EL Saint-Barthélemy saare staatuse muutmise kohta Euroopa Liidu suhtes19 ning 11. juuli 2012. aasta otsust 2012/419/EL, millega muudetakse Mayotte’i staatust Euroopa Liidu suhtes20. Seepärast tuleks kõiki uute eeskirjade sätteid kohaldada liidu äärepoolseimatele piirkondadele, välja arvatud sätted, mis on seotud selliste kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikidega, mis on kõnealustes piirkondades pärismaised. Selliste piirkondade bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks peavad asjaomased liikmesriigid koostama kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelu täienduseks konkreetsed loetelud nende äärepoolseimates piirkondades esinevatest invasiivsetest võõrliikidest, mille suhtes tuleks samuti uusi eeskirju kohaldada.

(15) Mõned liidu jaoks invasiivsed liigid võivad olla pärismaised mõnes liidu äärepoolseimas piirkonnas ja vastupidi. Komisjoni teatises „Äärepoolseimad piirkonnad: Euroopa eelis”¹⁸ tõdeti, et äärepoolseimate piirkondade tähelepanuväärse bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks tuleb välja töötada ja rakendada meetmeid, millega ennetatakse ja ohjatakse invasiivsete võõrliikide levikut nendes piirkondades, mis on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingus, võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 29. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/718/EL Saint-Barthélemy saare staatuse muutmise kohta Euroopa Liidu suhtes¹⁹ ning 11. juuli 2012. aasta otsust 2012/419/EL, millega muudetakse Mayotte’i staatust Euroopa Liidu suhtes²⁰. Seepärast tuleks kõiki uute eeskirjade sätteid kohaldada liidu äärepoolseimatele piirkondadele, välja arvatud sätted, mis on seotud selliste kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikidega, mis on kõnealustes piirkondades pärismaised. Selliste piirkondade bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks peavad asjaomased liikmesriigid koostama ja ajakohastama kõikidel asjakohastel juhtudel kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelu täienduseks konkreetsed loetelud nende äärepoolseimates piirkondades esinevatest invasiivsetest võõrliikidest, mille suhtes tuleks samuti uusi eeskirju kohaldada. Nimetatud loetelu jääb lahtiseks ja see vaadatakse läbi, kui on identifitseeritud uusi invasiivseid võõrliike, mille puhul on põhjust arvata, et need kujutavad endast riski. Mõned liidu jaoks invasiivsed liigid võivad olla pärismaised mõnes liidu osas ja äärepoolseimas piirkonnas ja vastupidi.

__________________

¹⁸ COM(2008) 642 final.

¹⁹ ELT L 325, 9.12.2010, lk 4.

¹⁹ ELT L 325, 09.12.2010, lk 4.

²⁰ ELT L 204, 31.7.2012, lk 131.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Suur osa invasiivsetest võõrliikidest tuuakse liitu sisse juhuslikult. Seepärast on oluline hallata juhusliku sissetoomise teid ja viise. Meetmeid tuleks võtta järk-järgult, kuna kogemusi on selles valdkonnas vähe. Meetmed peaksid hõlmama vabatahtlikke meetmeid (nt meetmed, mis on kavandatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumendis Guidelines for the Control and Management of Ships' Biofouling) ja kohustuslikke meetmeid ning seejuures tuleks tugineda liidu ja liikmesriikide kogemustele teatavate liikumisteede ja –viiside haldamisel, sealhulgas meetmetele, mis on kehtestatud laevade ballastvee ja sette kontrolli ning käitlemise rahvusvaheline konventsiooniga.	(20) Suur osa invasiivsetest võõrliikidest tuuakse liitu sisse juhuslikult. Seepärast on oluline hallata juhusliku sissetoomise teid ja viise. Meetmeid tuleks võtta järk-järgult, kuna kogemusi on selles valdkonnas vähe. Meetmed peaksid hõlmama vabatahtlikke meetmeid (nt meetmed, mis on kavandatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumendis Guidelines for the Control and Management of Ships' Biofouling) ja kohustuslikke meetmeid ning seejuures tuleks tugineda liidu ja liikmesriikide kogemustele teatavate liikumisteede ja –viiside haldamisel, sealhulgas meetmetele, mis on kehtestatud laevade ballastvee ja sette kontrolli ning käitlemise rahvusvaheline konventsiooniga. Komisjon võtab sellest tulenevalt kõik vajalikud meetmed, et innustada liikmesriike nimetatud konventsiooni ratifitseerima, tekitades seejuures võimalusi riikide ministrite vaheliseks aruteluks. Ilma et see piiraks artikli 11 sätteid liikmesriikide tegevuskavade kohta, esitab komisjon kolm aastat pärast käesoleva määruse rakendamise kuupäeva aruande selle kohta, kuidas liikmesriigid on eespool nimetatud vabatahtlikke meetmeid rakendanud, ning teeb vajaduse korral seadusandlikke ettepanekuid selliste meetmete liidu õigusesse lisamiseks. Kui konventsiooni jõustumine viibib, peaks komisjon tagama liikmesriikide, ELi mittekuuluvate mereriikide ja rahvusvaheliste mereorganisatsioonide vahelise kooskõlastatud tegevuse selliste meetmete esitamiseks, mis võimaldavad ära hoida liikide juhusliku sissetoomise sellel konkreetsel viisil.

Selgitus

Komisjoni mõjuhinnangu koostamise ajal oli konventsiooni ratifitseerinud üksnes neli liikmesriiki; komisjonile esitatud IEEP aruandes (2010) on ometi märgitud, et töötlemata ballastvee keskkonda viimine ja laevakere kattumine veeorganismidega on ülekaalukalt peamised invasiivsete võõrliikide juhusliku sissetoomise põhjused. Juhul kui vabatahtlikud meetmed ei osutu edukaks, peaks komisjon kaaluma selles valdkonnas seadusandlikke meetmeid.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27 a) Käesoleva määruse rakendamine, eelkõige seoses kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelu koostamise ja ajakohastamise, riskihindamise elementide, kiireloomuliste meetmete ja kiire hävitamisega invasiooni varajases etapis, peaks põhinema usaldusväärsetel teaduslikel andmetel. See eeldab teadusringkondade asjaomaste liikmete tõhusat kaasatust. Teadlastelt tuleks aktiivselt nõu küsida nendega korrapärase konsulteerimise kaudu ning eelkõige komisjoni nõustava sihtotstarbelise organi (teaduslik nõuanderühm) moodustamise abil.

Selgitus

Asjaomase valdkonna ekspertide teaduslikud nõuanded tagavad õigusakti tulemusliku ja järjepideva rakendamise.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) „kogu liidu jaoks probleemne invasiivne võõrliik” — invasiivne võõrliik, mille negatiivne mõju on selline, et see nõuab kooskõlastatud tegevust liidu tasandil vastavalt artikli 4 lõikele 2;	(3) „kogu liidu jaoks probleemne invasiivne võõrliik” — invasiivne võõrliik, mis ei ole liidus pärismaine või on liidu teatavates piirkondades pärismaine ja mujal liidus võõrliik, või liikide taksonoomiline rühm, mille negatiivne mõju on selline, et see nõuab kooskõlastatud tegevust liidu tasandil vastavalt artikli 4 lõikele 2

Selgitus

Mõningatel juhtudel võivad mõne liidu piirkonna jaoks pärismaised liigid olla teistes liidu piirkondades invasiivsed võõrliigid; seetõttu tuleks näha ette sätted, mis võimaldaksid selliste liikide puhul rakendada liikmesriigiti diferentseeritud lähenemisviisi. Sarnaste ökoloogliste nõuetega liikide taksonoomiliste rühmade lisamine liidu loetellu aitab vältida kaubandusalast manööverdamist ja hõlbustab määruse rakendamist.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 16 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) „tahtlik keskkonda viimine” — protsess, mille käigus viiakse organism ükskõik millisel eesmärgil keskkonda, võtmata selle väljapääsemist ja levimist ennetavaid meetmeid.

Selgitus

Täiendav määratlus kooskõlas muudatusettepanekus 12 tehtud muudatustega (artikli 10 lõikes 1).

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) võttes arvesse olemasolevat teaduslikku tõendusmaterjali, on leitud, et nad on liidu territooriumil võõrliigid, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades;

(a) võttes arvesse parimat ja värskeimat olemasolevat teaduslikku tõendusmaterjali, on leitud, et nad on liidu territooriumil võõrliigid, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades;

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) võttes arvesse parimat ja värskeimat olemasolevat teaduslikku tõendusmaterjali, on leitud, et nad on praegustes või prognoositavates kliimamuutuste tingimustes võimelised looma elujõulise populatsiooni ja keskkonnas levima kõikjal liidus, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades;

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Selliste kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete liikide puhul, mis on mõne liidu piirkonna jaoks pärismaised ja teiste piirkondade jaoks võõrliigid, võivad liikmesriigid esitada komisjonile taotluse artikli 7 lõike 1 sätetest erandi tegemiseks. Komisjon lubab erandi teha pärast seda, kui ta on hinnanud esitatud tõendeid, mis sisaldavad
	(a) tõendeid selle kohta, et liik on liikmesriigi jaoks pärismaine ja/või mitteinvasiivne;
	(b) tõendeid selle kohta, et liikmesriik on ettevaatuspõhimõtte alusel ja võimaluse korral koos teiste asjaomaste liikmesriikidega võtnud asjakohaseid meetmeid, et hoida ära liigi levimist liidu teistesse piirkondadesse, kus see liik võiks kujutada endast ohtu invasiivse võõrliigina.

Selgitus

Juhul kui liikmesriik on identifitseerinud oma territooriumi jaoks invasiivsena liigi, mis on mõne teise liikmesriigi jaoks pärismaine või mitteinvasiivne, peaks viimasel olema võimalik järgida selle liigi kontrolli puhul diferentseeritud lähenemisviisi, tingimusel et ta täidab teatavaid kohustusi.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõikes 1 osutatud loetelu koosneb maksimaalselt 50 liigist, sealhulgas liigid, mis võidakse lisada artikliga 9 ettenähtud kiireloomuliste meetmete tulemusel.	välja jäetud

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Komisjon viib igal aastal läbi artikli 4 lõike 3a kohaselt lubatud erandite hindamise. Hindamisel võetakse arvesse artikli 21 a kohaselt moodustatud teadusliku nõuanderühma nõuannet.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt e


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) kirjeldus liigi praeguse leviku kohta, sealhulgas teave selle kohta, kas liiki juba esineb liidus või naaberriikides;	(e) kirjeldus liigi praeguse leviku kohta, sealhulgas teave selle kohta, kas liiki esineb juba pärismaise või võõrliigina liidus või naaberriikides;

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt g


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) kahjudega seotud kulude kvantitatiivne prognoos liidu tasandil, mis näitab probleemi tähtsust liidu jaoks; see omakorda õigustab veelgi meetmete võtmist, sest kogukahju kaaluks üles kahju vähendamise kulud;	(g) liidu tasandil tekkida võivate kulude hinnang;

Selgitus

Invasiivsete võõrliikide tõttu tekkida võivaid riske ja kulusid on raske kvantitatiivselt hinnata.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt h


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) kõnealuste liikide võimalike kasutusviiside ja nendest tuleneva võimaliku kasu kirjeldus.	(h) kõnealuste liikide võimalike kasutusviiside ja nendest saada võidava kasu kirjeldus.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid keelavad selliste muude kui kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide tahtliku keskkonda viimise, mille kohta liikmesriik on teaduslike tõendite põhjal arvamusel, et nende keskkonda viimine ja seal levimine avaldab asjaomase liikmesriigi territooriumil märkimisväärset negatiivset mõju isegi juhul, kui selline mõju ei ole täielikult kindlaks tehtud („liikmesriigi jaoks probleemne invasiivne võõrliik”); tahtlik keskkonda viimine on protsess, mille käigus viiakse organism ükskõik millisel eesmärgil keskkonda, võtmata selle väljapääsemist ja levimist takistavaid meetmeid.	1. Liikmesriigid keelavad selliste muude kui kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide tahtliku keskkonda viimise, mille kohta liikmesriik on parimate kättesaadavate teaduslike tõendite põhjal arvamusel, et nende keskkonda viimine ja seal levimine avaldab asjaomase liikmesriigi territooriumil märkimisväärset negatiivset mõju („liikmesriigi jaoks probleemne invasiivne võõrliik”).

Selgitus

Määratlused peaksid kuuluma artiklisse 3.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide levik liikmesriigi territooriumil;	(b) kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide levik liikmesriigi territooriumil ja magevees ning mereakvatooriumis, sealhulgas teave rände- või paljunemisviiside kohta;

Selgitus

Selline teave aitab teavitada teisi liikmesriike teatavate invasiivsete merevõõrliikide võimalikust riskist.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt f a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	f a) meetmed, mis on võetud üldsuse teavitamiseks võõrliigi olemasolust, ning meetmed, mida kodanikel on palutud võtta.

Selgitus

Tihti võib kodanikel olla võõrliikide edasise levimise ärahoidmisel oma osa. Seetõttu on oluline, et liikmesriigid võtaksid üldsuse teavitamiseks meetmeid.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 21 a
	Teaduslik nõuanderühm
	1. Komisjon moodustab teadusliku nõuanderühma, mis koosneb sõltumatutest teadlastest, kes omavad invasiivsete võõrliikide sissetoomise ennetamise ja ohjamise erivaldkonnas asjaomaseid ekspertteadmisi. Rühma ülesandeks on eelkõige
	a) identifitseerida uusi invasiivseid liike, mis võivad olla liidu jaoks probleemsed, ja teha ettepanekuid nende lisamiseks liidu loetellu;
	b) vaadata läbi liikmesriikide riskihindamisi;
	c) vaadata läbi liikmesriikide taotlusi artikli 4 lõigete 1 ja 2 sätetest erandi tegemiseks vastavalt artikli 4 lõigetele 3 a ja 4 a.

Selgitus

Asjaomase valdkonna ekspertide teaduslikud nõuanded tagavad õigusakti tulemusliku, järjepideva ja eduka rakendamise ning järelevalve.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 21 b

Teaduslik järelevalverühm

1. Käesolevaga moodustatakse teaduslik järelevalverühm.

Teaduslik järelevalverühm vastutab komisjoni ja artiklis 22 osutatud komitee arvamuse koostamise eest järgmistes aspektides:

a) liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelu koostamine ja ajakohastamine;

b) teaduslikud ja tehnilised küsimused, mis puudutavad artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud olemasoleva teadusliku tõendusmaterjali liiki ja artikli 5 lõike 1 punktides a–h sätestatud elementide kohaldamist kooskõlas artikli 5 lõikega 2, sealhulgas metoodika, mida kasutatakse nende elementide hindamiseks;

c) artikli 5 lõike 1 kohaselt tehtud riskianalüüsid;

d) kiireloomulised meetmed, mida tuleb liidus võtta vastavalt artikli 9 lõikele 4 invasiivsete võõrliikide puhul, mis ei ole kantud artikli 4 lõikes 1 osutatud loetellu;

e) komisjoni või liikmesriikide pädevate asutuste taotlusel mis tahes muud käesoleva määruse kohaldamisest tulenevad teaduslikud või tehnilised küsimused.

2. Komisjon määrab teadusliku järelevalverühma liikmed nende lõikes 1 täpsustatud ülesannete täitmisega seotud asjakohaste ekspertteadmiste ja -kogemuste alusel, võttes arvesse geograafilist esindatust, mis peegeldab teaduslike probleemide ja lähenemisviiside mitmekesisust liidus. Komisjon määrab liikmete arvu kindlaks vastavalt vajadusele.

Selgitus

Käesoleva määruse edukas rakendamine, eelkõige seoses ennetusmeetmetega, eeldab sõltumatu nõuandva organi olemasolu. Teaduslikke ja tehnilisi nõuandeid on vaja selleks, et prognoosida, milliseid organisme võidakse sisse tuua või millised võivad muutuda probleemseteks. Seetõttu tuleks moodustada sõltumatutest teaduslikest ja tehnilistest ekspertidest koosnev rühm. Selle rühma peamised ülesanded hõlmavad arvamuse esitamist loetellu lisatavate liikide kohta ja riskihindamiste läbivaatamist.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Üldsuse osalemine

Üldsuse ja sidusrühmade osalemine ning teabevahetus

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Määruse eri aspektide rakendamist puudutava tõhusa ja läbipaistva teabevahetuse soodustamiseks loob komisjon ja kutsub korrapäraselt kokku invasiivseid võõrliike käsitleva foorumi, mis koosneb asjaomaste liikmesriikide, majandusharude ja valdkondade ning keskkonnakaitset ja loomade heaolu edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajatest.

Komisjon võtab eelkõige arvesse foorumi soovitusi, mis käsitlevad artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu koostamist ja ajakohastamist ning kiireloomulisi meetmeid, mida tuleb liidus võtta vastavalt artikli 9 lõikele 4 invasiivsete võõrliikide puhul, mis ei ole kantud artikli 4 lõikes 1 osutatud loetellu. Ta kasutab foorumit ka teabevahetuse edendamiseks, mis on seotud liikide levikuga ja ohjamise võimalustega, sh humaansete kontrollimeetmetega.

Selgitus

Asjaomastel sidusrühmadel peaks olema võimalus osaleda ELi jaoks murettekitavate liikide loetelu väljatöötamises, samuti tegevuses, mis toetab ennetamist ja humaansete kontrollimeetmete võtmist. Asjaomaste liikmesriikide, majandusharude ja valdkondade, vastavate valitsusväliste organisatsioonide ja komisjoni vahelise tõhusa ja aktiivse teabevahetuse tagamiseks on vaja läbipaistval viisil toimivat foorumit.

MENETLUS

Pealkiri	Invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja leviku ennetamine ja kontrollimine
Viited	COM(2013)0620 – C7-0264/2013 – 2013/0307(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 12.9.2013
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	PECH 12.9.2013
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Chris Davies 23.9.2013
Arutamine parlamendikomisjonis	17.10.2013
Vastuvõtmise kuupäev	22.1.2014
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	13 7 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Stuart Agnew, Antonello Antinoro, Alain Cadec, Chris Davies, João Ferreira, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Dolores García-Hierro Caraballo, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Guido Milana, Maria do Céu Patrão Neves, Ulrike Rodust, Raül Romeva i Rueda, Struan Stevenson, Isabelle Thomas, Jarosław Leszek Wałęsa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Izaskun Bilbao Barandica, Ole Christensen, Jens Nilsson

MENETLUS

Pealkiri	Invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja leviku ennetamine ja kontrollimine
Viited	COM(2013)0620 – C7-0264/2013 – 2013/0307(COD)
EP-le esitamise kuupäev	9.9.2013
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 12.9.2013
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	INTA 24.10.2013	ITRE 12.9.2013	REGI 12.9.2013	AGRI 12.9.2013
	PECH 12.9.2013
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	ITRE 25.9.2013	REGI 24.9.2013	AGRI 30.9.2013
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Pavel Poc 23.9.2013
Arutamine parlamendikomisjonis	16.12.2013
Vastuvõtmise kuupäev	30.1.2014
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	49 4 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Sandrine Bélier, Biljana Borzan, Martin Callanan, Tadeusz Cymański, Spyros Danellis, Chris Davies, Esther de Lange, Bas Eickhout, Edite Estrela, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Matthias Groote, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Karin Kadenbach, Martin Kastler, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Claus Larsen-Jensen, Jo Leinen, Corinne Lepage, Peter Liese, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Vladko Todorov Panayotov, Pavel Poc, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Salvatore Tatarella, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Julie Girling, Jutta Haug, Filip Kaczmarek, James Nicholson, Vittorio Prodi, Christel Schaldemose, Birgit Schnieber-Jastram, Renate Sommer, Bart Staes, Rebecca Taylor, Vladimir Urutchev, Andrea Zanoni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Fabrizio Bertot, Hiltrud Breyer, Vojtěch Mynář, Bill Newton Dunn
Esitamise kuupäev	4.2.2014

Õigusteave - Privaatsuspoliitika