RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral
4.2.2014 - (COM(2013)0404 – C7‑0170/2013 – 2013/0185(COD)) - ***I
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Andreas Schwab
Arvamuse koostaja (*):
Bernhard Rapkay, õiguskomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral
(COM(2013)0404 – C7‑0170/2013 – 2013/0185(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0404),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 103 ja 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0170/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee/Regioonide Komitee 16. oktoobri 2013. aasta arvamust[1],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0089/2014),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[2]*
komisjoni ettepanekule
---------------------------------------------------------
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 103 ja 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[3],
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[4]
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklid 101 ja 102 kuuluvad avaliku poliitika valdkonda ja neid tuleks kohaldada tõhusalt kõikjal liidus, et tagada moonutamata konkurents siseturul.
(2) Kõnealuste aluslepingu sätete täitmist tagab avalik-õiguslike meetmete kaudu komisjon, kes kasutab selleks volitusi, mis on talle on antud nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1/2003 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta[5] . Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 81 ja 82 on nüüd ELi toimimise lepingu artiklid 101 ja 102 ning on sisult samad. Nimetatud sätteid rakendavad avalik-õiguslike meetmete kaudu ka liikmesriikide konkurentsiasutused, kes võivad teha määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 5 loetletud otsuseid.
(3) ELi toimimise lepingu artiklid 101 ja 102 mõjutavad otseselt isikutevahelisi suhteid ning loovad asjaomastele isikutele õigusi ja kohustusi, mida liikmesriikide kohtud peavad kaitsma. Seega on liikmesriikide kohtutel võrdselt oluline roll konkurentsieeskirjade kohaldamisel (konkurentsiõiguse täitmise tagamine eraõiguslike meetmete kaudu). Eraisikute vahelistes vaidlustes otsuste tegemisel kaitsevad kõnealused kohtud liidu õiguse kohaseid subjektiivseid õigusi, määrates näiteks rikkumiste tõttu kannatanud isikutele kahjuhüvitise. ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning eelkõige neis sätestatud piirangute tõhususe tagamiseks on vajalik, et igaühel, nii isikul, sealhulgas tarbijal ja ettevõtjal, kui ka avaliku sektori asutusel peab olema võimalus liikmesriigi kohtus nõuda nimetatud sätete rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist. Kõnealust liidu õigust kahju hüvitamisele kohaldatakse ka ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumiste suhtes, mille on toime pannud riigi osalusega ettevõtjad või ettevõtjad, kellele liikmesriigid on ELi toimimise lepingu artikli 106 kohaselt andnud eri- või ainuõigused.
(4) Liidu õigusega tagatud õigus kahju hüvitamisele liidu ja liikmesriikide konkurentsiõiguse rikkumise korral eeldab kõikidelt liikmesriikidelt selliste menetluseeskirjade olemasolu, millega tagatakse kõnealuse õiguse tõhus rakendamine. Vajadus tõhusate õiguskaitsevahendite järele tuleneb ka õigusest tulemuslikule õiguskaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta[6] (edaspidi „harta”) artikli 47 esimeses lõigus ja Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi lepingu”) artikli 19 lõike 1 teises lõigus. Liikmesriigid peaksid tagama mõjusa õiguskaitse liidu õigusaktidega hõlmatud valdkondades.
(4 a) Kahju hüvitamise hagi esitamine on vaid üks konkurentsiõiguse rikkumise eraõiguslike meetmetega käsitlemise tõhusa süsteemi osa ning sellele lisanduvad kohtuvälised õiguskaitsevahendid, nagu vaidluse konsensuslik lahendamine või avalik-õiguslikel meetmetel põhinevad täitmisotsused, mis innustavad pooli kahju hüvitama.
(5) Et tagada tulemuslikud eraõiguslikud täitmismeetmed tsiviilõiguse raames ja tulemuslik avalik-õiguslik jõustamine konkurentsiasutuste poolt, tuleb mõlemat vahendit kasutada koostoimes, et tagada konkurentsieeskirjade maksimaalne tõhusus. On vaja sidusalt reguleerida nimetatud kahe rakendamisviisi koordineeritust, näiteks konkurentsiasutuste valduses olevatele dokumentidele juurdepääsu korda. Sellise liidu tasandi koordineerimisega välditakse ühtlasi kohaldatavate eeskirjade lahknevust, mis võiks ohustada siseturu nõuetekohast toimimist.
(6) Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 26 lõikele 2 hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Liikmesriikide või liidu konkurentsiõiguse rikkumisega tekkinud kahju hüvitamise hagisid käsitlevad eeskirjad erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt. Kõnealused erinevused toovad kaasa ebakindluse tingimuste suhtes, mille alusel kahju kannatanud isikud saavad teostada ELi toimimise lepingust tulenevat õigust kahju hüvitamisele, ja mõjutavad nimetatud õiguse efektiivsust. Kuna kahju kannatanud isikud pöörduvad kahjude hüvitamiseks sageli oma asukohaliikmesriigi kohtu poole, tekitavad liikmesriikide erinevad eeskirjad ebavõrdsed tingimused kahjude hüvitamise hagide esitamisel ja võivad mõjutada konkurentsi turgudel, kus tegutsevad nii kõnealused kannatanud isikud kui ka rikkumise toime pannud ettevõtjad.
(7) Selliste ettevõtjate suhtes, kes on asutatud ühes, kuid tegutsevad teises liikmesriigis, kohaldatakse menetluseeskirju, mis mõjutavad märkimisväärselt seda, millises ulatuses võib neid konkurentsiõiguse rikkumise eest vastutusele võtta. Hüvitamisõiguse ebaühtlane rakendamine liidu õiguses võib kaasa tuua konkurentsieelise teatavate, ELi toimimise lepingu artikleid 101 või 102 rikkunud ettevõtjate jaoks ning takistada asutamis- ja kaupade tarnimise või teenuste osutamise õiguse teostamist liikmesriikides, kus õigust kahju hüvitamisele rakendatakse tõhusamalt. Seetõttu, kuna erinevused liikmesriikides kohaldatavate vastutuse kordades võivad avaldada negatiivset mõju nii siseturu konkurentsile kui ka turu nõuetekohasele toimimisele, on asjakohane tugineda direktiivi osas kahele õiguslikule alusele – ELi toimimise lepingu artiklitele 103 ja 114.
(8) Seepärast on, pidades silmas asjaolu, et konkurentsiõiguse suuremahulisel rikkumisel on sageli piiriülene külg, vaja tagada võrdsemad võimalused siseturul tegutsevatele ettevõtjatele ja täiustada tingimusi, mille alusel tarbijad saavad oma siseturust lähtuvaid õigusi teostada. Seega on ühtlasi asjakohane suurendada õiguskindlust ja vähendada erinevusi liikmesriikide eeskirjades, milles käsitletakse liidu konkurentsiõiguse ja paralleelse rakendamise korral liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise hagisid. Kõnealuste eeskirjade ühtlustamine aitab samuti ära hoida suuremate erinevuste teket liikmesriikide eeskirjades, milles käsitletakse konkurentsieeskirjade rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise hagisid.
(9) Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et „kui liikmesriikide konkurentsiasutused või siseriiklikud kohtud kohaldavad siseriiklikku konkurentsiõigust asutamislepingu artikli [101] lõikes 1 sätestatud kokkulepete, ettevõtjate ühenduste otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust selle sätte tähenduses, peavad nad selliste kokkulepete, otsuste ja niisuguse kooskõlastatud tegevuse suhtes kohaldama ka asutamislepingu artiklit [101]. Kui liikmesriikide konkurentsiasutused või siseriiklikud kohtud kohaldavad siseriiklikku konkurentsiõigust asutamislepingu artikli [102] alusel keelatud kuritarvitamise suhtes, peavad nad kohaldama ka asutamislepingu artiklit [102].” Siseturu nõuetekohase toimimise huvides ning ettevõtjatele ja tarbijatele suurema õiguskindluse ja võrdsemate võimaluste tagamiseks on asjakohane laiendada käesoleva direktiivi reguleerimisala liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumisega seotud kahju hüvitamise hagidele, kui nimetatud õigust määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 3 lõike 1 kohaselt kohaldatakse. Vastasel juhul võib erinevate tsiviilvastutust käsitlevate eeskirjade kohaldamine ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumise ning sama asja suhtes paralleelselt liidu konkurentsiõigusega kohaldatava liikmesriigi konkurentsiõiguse eeskirjade rikkumise suhtes mõjutada negatiivselt hagejate positsiooni samas asjas ja nende nõuete ulatust ning takistada siseturu nõuetekohast toimimist.
(10) Kui puuduvad asjakohased liidu õigusaktid, reguleeritakse kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide eeskirjade ja menetlustega. Kõik siseriiklikud eeskirjad, millega reguleeritakse ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise õiguse kasutamist, sealhulgas küsimustes, mida käesolevas direktiivis ei käsitleta, nagu kahju ja rikkumise vaheline põhjuslik seos, peavad olema kooskõlas tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtetega. See tähendab, et need ei tohiks olla sõnastatud või neid ei tohiks kohaldada viisil, mis muudab ELi toimimise lepinguga tagatud kahju hüvitamise õiguse kasutamise liiga keeruliseks või praktiliselt võimatuks, samuti ei tohiks need olla sõnastatud või neid ei tohiks kohaldada ebasoodsamalt kui sarnaste siseriiklike hagide suhtes kohaldatavaid sätteid.
(11) Käesoleva direktiiviga kinnitatakse taas acquis' seda osa, milles käsitletakse liidu õigusega tagatud õigust kahju hüvitamisele liidu konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju korral, eelkõige kaebeõiguse ja kahju määratluse osas, nagu seda on väljendatud Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikas, piiramata acquis’ edasiarendamist. Iga rikkumise tagajärjel kahju kannatanud isik saab nõuda kahju hüvitamist otsese varalise kahju (damnum emergens), saamata jäänud tulu (lucrum cessans) ning ▌tasutud intressi eest, ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaselt tunnustatud õigust intressile või selle ulatust. Selline õigus on füüsilistel ja juriidilistel isikutel – nii tarbijatel, ettevõtjatel kui ka ametiasutustel – olenemata sellest, kas nad on rikkumise toime pannud ettevõtjaga otseses lepingulises suhtes, ning sellest, kas konkurentsiasutus on rikkumise eelnevalt tuvastanud või mitte. Ei tohiks ette näha karistuslikke või muud tüüpi kahjuhüvitisi ja karistusi, mis toovad kaasa kahjukannataja ülemäärase hüvitamise. Hüvitist võimaluse kaotuse eest ei tohiks lugeda ülemäärase hüvitamiseni viivaks.
(11 a) Arvestades eesmärki vähendada ebakindlust ja ülemäärast majanduslikku mõju, mis võib mõjutada töötajaid, tarnijaid, alltöövõtjaid ja muid süütuid isikuid, on soovitatav saavutada kostjate jaoks lõplik lahendus.
(12) Liikmesriigi või liidu konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagid eeldavad tavaliselt keerulist faktilist ja majanduslikku analüüsi. Kahju hüvitamise nõude tõendamiseks vajalikud tõendid on tihti ainuüksi vastaspoole või kolmandate isikute valduses ega ole hagejale piisavalt teada ega kättesaadavad. Sellistes tingimustes võivad hagejate suhtes kehtestatud ranged õigusnõuded, mille kohaselt nad peavad hagi alguses esitama kõik nende hagi käsitlevad üksikasjad ja üksikasjalikult täpsustatud tõendid, põhjendamatult takistada ELi toimimise lepinguga tagatud kahju hüvitamise õiguse tõhusat kasutamist. Liikmesriikide kohtud peaksid nõuete lubatavuse hindamisel võtma siiski nõuetekohaselt arvesse tõendite avalikustamisega seotud õiguste ning nende kasutamise ajal saadud teabe kuritarvitamist.
(13) Tõendid on liikmesriigi või liidu konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide oluline element. Kuna konkurentsieeskirjade rikkumist käsitlevaid kohtuvaidlusi iseloomustab ebavõrdsus andmete valdamisel, on asjakohane tagada, et kahju kannatanud isikutele antakse õigus nende nõude jaoks oluliste tõenditega tutvumiseks ▌. Selleks et tagada kahju hüvitamise hagides pooltele võrdsed võimalused, peaks ka kostjatel olema võimalik nimetatud vahendeid kasutada, et nad saaksid nõuda kannatanud isikutelt tõendite avalikustamist. Liikmesriikide kohtud võivad nõuda tõendite avalikustamist ka kolmandatelt isikutelt. Kui liikmesriigi kohus soovib nõuda tõendite avalikustamist komisjonilt, tuleb teabenõuete suhtes kohaldada Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelise lojaalse koostöö põhimõtet (ELi lepingu artikli 4 lõige 3 ja määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 15 lõige 1).
(14) Oluliste tõendite avalikustamine peaks toimuma liikmesriigi kohtu otsuse alusel ja tema range kontrolli all, eelkõige seoses avalikustamismeetme vajalikkuse ja proportsionaalsusega. Proportsionaalsuse nõudest tuleneb, et avalikustamisnõuet saab esitada üksnes siis, kui kannatanud isik on talle mõistlikult kättesaadavate faktide alusel usutavalt tõestanud, et kostja on talle tekitanud kahju. ▐
(15) Proportsionaalsuse nõuet tuleks hoolikalt hinnata ka siis, kui avalikustamisega kaasneb oht paljastada konkurentsiasutuse uurimisstrateegia, näidates ära, millised dokumendid kuuluvad toimiku juurde, või kui need avaldavad negatiivset mõju ettevõtjate ja konkurentsiasutuse vahelise koostöö viisile. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et hoida ära sihipäratud päringud, st valimatud teabe või dokumentide esitamise taotlused lootuses avastada materjali, mis aitaks kohtuasja kokku panna.
(16) Kui liikmesriigi kohus palub teise liikmesriigi pädeval kohtul koguda tõendeid või taotleb võimalust koguda tõendeid vahetult teises liikmesriigis, kohaldatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1206/2001 ▌[7].
(17) Kuna kahju hüvitamise hagide raames peaksid ärisaladusi või muud konfidentsiaalset teavet sisaldavad olulised tõendid olema põhimõtteliselt kättesaadavad, tuleb kõnealust konfidentsiaalset teavet asjakohaselt kaitsta. Liikmesriikide kohtute käsutuses peaksid seega olema sobivad meetmed, et kaitsta konfidentsiaalset teavet menetluste käigus. Sellised meetmed võivad hõlmata tundlike kohtade redigeerimist dokumentides, kinniste istungite pidamist, tõenditega tutvuda võivate isikute arvu piiramist ning suuniseid ekspertidele koostada teabest kokkuvõtteid üldistatud või muul mittekonfidentsiaalsel kujul. Ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe kaitse meetmed ei tohiks siiski takistada kahju hüvitamise õiguse kasutamist.
(18) ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tõhusaks ja ühtseks kohaldamiseks komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste poolt on vaja tervet liitu hõlmavat ühtset lähenemisviisi, mis reguleeriks tõendite avalikustamise eeskirjade ja nimetatud artiklite konkurentsiasutuse poolse rakendamise vastastikust mõju. Tõendite avalikustamine ei tohiks põhjendamatult kahjustada konkurentsiasutuse poolt rakendatava konkurentsiõiguse tõhusust. Piirangud tõendite avalikustamisele ei tohiks takistada konkurentsiasutustel avaldada oma otsuseid kooskõlas kehtivate liidu või liikmesriigi eeskirjadega.
(19) Leebusprogrammid ja kokkuleppemenetlused on liidu konkurentsiõiguse täitmise tagamisel avalik-õiguslike meetmete kaudu olulisteks vahenditeks, kuna need aitavad kaasa kõige raskemate konkurentsiõiguse rikkumiste tuvastamisele, tõhusale süüdistuste esitamisele ja karistuste määramisele. Ettevõtjad võivad hoiduda antud kontekstis koostöö tegemisest, kui nende poolt üksnes koostöö eesmärgil koostatud dokumentide avaldamine paneb neile tsiviilvastutuse halvematel tingimustel kui kaasrikkujatele, kes ei tee konkurentsiasutusega koostööd. Et tagada ettevõtjate valmisolek esitada vabatahtlikke avaldusi, millega nad tunnistavad leebusprogrammi või kokkuleppemenetluse raames konkurentsiasutusele enda osalemist liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumises, ei tuleks selliseid avaldusi tõenditena avaldada.
(20) Lisaks ei tuleks avaldada mingeid meetmeid, mis põhjendamatult takistaksid konkurentsiasutuse poolt läbiviidavat käimasolevat uurimist liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumise juhtumis. Teave, mille valmistas ette konkurentsiasutus liikmesriigi või liidu konkurentsiõiguse rakendamise menetluse käigus (näiteks vastuväited) või kõnealuse menetluse osaline (näiteks vastused konkurentsiasutuse esitatud teabenõuetele), peaks olema kahju hüvitamise hagide raames avaldatav üksnes pärast seda, kui konkurentsiasutus on teinud kindlaks liikmesriigi või liidu konkurentsieeskirjade rikkumise või on menetluse lõpetanud.
(21) Liikmesriigi kohtul peaks olema võimalik taotleda kahju hüvitamise hagi raames selliste tõendite avaldamist, mis on olemas konkurentsiasutuse menetlusest sõltumata (olemasolev teave).
(22) Iga füüsiline või juriidiline isik, kes saab tõendid konkurentsiasutuse toimikuga tutvumise käigus, rakendades oma konkurentsiasutuse uurimisega seotud kaitseõigust, võib kasutada kõnealuseid tõendeid kahju hüvitamise hagis, mille osaline ta on. Nimetatud kasutus peaks olema lubatud ka tema õigused ja kohustused üle võtnud füüsilisele või juriidilisele isikule, sealhulgas tema nõude saamise kaudu. Kui tõendid sai juriidiline isik, kes kuulub ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamisel ühe ettevõtjana käsitatavasse kontserni, on nimetatud tõendite kasutamine lubatud ka samasse ettevõtjasse kuuluvatele muudele õigussubjektidele.
(23) Konkurentsiasutuselt saadud tõendi kasutamine ei tohiks siiski põhjendamatult kahjustada selle konkurentsiasutuse poolt rakendatava konkurentsiõiguse tõhusust. ▌Lisaks ei tohiks konkurentsiasutuselt kaitseõiguse kasutamise käigus saadud tõendid muutuda kauplemisobjektiks. Seepärast tuleks selliste tõendite kasutamise võimalus, mis saadi üksnes konkurentsiasutuse toimikuga tutvumise käigus, anda ainult füüsilisele või juriidilisele isikule, kes kasutas oma kaitseõigust, ja tema õigusjärglastele, nagu on osutatud eelmises põhjenduses. Kõnealuse piiranguga ei takistata siiski liikmesriigi kohtul taotlemast nimetatud tõendite avaldamist käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel.
(24) Kahju hüvitamise nõude esitamine või uurimise algatamine konkurentsiasutuse poolt sisaldab endas ohtu, et asjaomased ettevõtjad võivad hävitada või varjata tõendeid, mida kahju kannatanud isik saaks kasutada kahjunõude tõendamisel. Liikmesriikide kohtud peaksid saama kehtestada piisavalt rangeid hoiatavaid sanktsioone, et vältida oluliste tõendite hävitamist ning tagada avaldamist nõudvate kohtukorralduste täitmine. Menetlusosaliste puhul võivad kahju hüvitamise menetluses tehtavad negatiivsed tagajärjed olla eriti tõhusateks karistusteks, mis aitavad vältida asja venimist. Konfidentsiaalse teabe kaitse kohustuse täitmatajätmise ja avaldatud teabe kuritarvitamise eest tuleks samuti ette näha karistused. Samuti tuleks ette näha karistused, kui kahju hüvitamise hagides kuritarvitatakse teavet, mis on saadud oma kaitseõigust kasutades konkurentsiasutuse toimikuga tutvumise käigus ja mis on seotud kõnealuse konkurentsiasutuse uurimistega.
(25) Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 16 lõikes 1 on sätestatud, et kui liikmesriikide kohtud teevad ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 alusel otsuseid kokkulepete, otsuste või tegevuse kohta, mille kohta on juba olemas komisjoni otsus, ei tohi nende otsused olla vastuolus komisjoni otsusega. Et parandada õiguskindlust, vältida kooskõlastamatust aluslepingu nimetatud sätete kohaldamisel, suurendada kahju hüvitamise hagide tulemuslikkust ja menetlustõhusust ning edendada siseturu toimimist ettevõtjate ja tarbijate jaoks, ei tohiks olla võimalik seada sama rikkumisega seotud kahju hüvitamise hagides kahtluse alla ka liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu lõppotsuses tuvastatud ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumisi olenemata sellest, kas hagi esitatakse asutuse või asja läbi vaatava kohtu asukohaks olevas liikmesriigis või mitte. Sama peaks kehtima ka sellise otsuse puhul, milles on jõutud järeldusele, et liikmesriigi konkurentsiõiguse sätteid rikutakse juhul, kui sama asja suhtes kohaldatakse samaaegselt nii liikmesriigi kui ka liidu konkurentsiõigust. Liikmesriikide konkurentsiasutuste ja asju läbi vaatavate kohtute konkurentsieeskirjade rikkumisi tuvastavate otsuste sellist mõju tuleks kohaldada otsuse resolutiivosa ja toetavate põhjenduste suhtes. Seetõttu peaks komisjon tagama liidu konkurentsiõiguse järjepideva kohaldamise, esitades läbipaistval viisil Euroopa konkurentsivõrgustiku raames liikmesriikide konkurentsiasutustele ranged suunised otsuste tegemiseks. See ei piira ELi toimimise lepingu artiklist 267 tulenevaid liikmesriikide kohtute õigusi ja kohustusi.
(26) Aegumistähtaegade kulgemise algust, kestust, peatamist või katkestamist käsitlevad siseriiklikud eeskirjad ei tohiks kahju hüvitamise hagide esitamist põhjendamatult takistada. Eriti oluline on see hagide puhul, mis põhinevad konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu poolt tuvastatud rikkumistel. Seepärast peaks kahju kannatanud isikutel olema võimalik esitada ka pärast konkurentsiasutuse menetlust kahju hüvitamise hagi, et rakendada liikmesriigi ja liidu konkurentsiõigust. Liikmesriikidel peaks olema võimalik säilitada või kehtestada üldiselt kohaldatavad lõplikud aegumistähtajad.
(27) Kui mitu ettevõtjat rikub ühiselt konkurentsieeskirju (näiteks kartelli puhul), on asjakohane ette näha, et kõnealused ühiselt rikkumise toime pannud ettevõtjad vastutavad solidaarselt rikkumisest tuleneva kogu kahju eest. Ühiselt rikkumise toime pannud ettevõtjatel peaks olema õigus saada üksteiselt hüvitist, kui üks rikkumise toime pannud ettevõtjatest maksis rohkem, kui oli tema osa. See osa, mis vastab konkreetse rikkumise toime pannud ettevõtja suhtelisele vastutusele, ja asjaomased kriteeriumid, nagu käive, turuosa või roll kartellis, määratakse kindlaks kehtivate liikmesriigi õigusaktide alusel, järgides samas tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtteid.
(28) Ettevõtjatel, kes teevad leebusprogrammi raames konkurentsiasutusega koostööd, on peamine roll salajaste kartellikokkulepete tuvastamisel ja nimetatud rikkumiste lõpetamisel ning nad leevendavad seega sageli kahju, mida oleks võinud põhjustada rikkumise jätkumine. Seepärast on asjakohane ette näha, et ettevõtjaid, keda konkurentsiasutus on leebusprogrammi raames trahvidest vabastanud, kaitstakse põhjendamatute kahjunõuete eest, pidades silmas, et rikkumise tuvastanud konkurentsiasutuse otsus võib muutuda trahvidest vabastatud ettevõtja jaoks lõplikuks varem kui nende ettevõtjate jaoks, keda trahvidest ei vabastatud. Seega on asjakohane, et trahvidest vabastatud ettevõtja vabastatakse põhimõtteliselt rikkumisest tulenevat kogu kahju hõlmavast solidaarsest vastutusest ja tema osa hüvitisest ei ületa tema enda otsestele või kaudsetele klientidele või, kokkuostva kartelli puhul, tema otsestele või kaudsetele tarnijatele tekitatud kahju suurust. Kui kartell on tekitanud kahju muudele isikutele kui rikkumise toime pannud ettevõtjate kliendid/tarnijad, ei tohiks trahvidest vabastatud ettevõtja osa hüvitisest ületada tema suhtelist vastutust kartelli tekitatud kahju eest. Nimetatud osa tuleks kindlaks määrata samade eeskirjade kohaselt, millega määratakse kindlaks rikkumise toime pannud ettevõtjate osa hüvitisest. Trahvidest vabastatud ettevõtja peaks kandma täit vastutust selliste kannatanud isikute ees, kes ei ole tema otsesed ega kaudsed ostjad või tarnijad, ainult juhul, kui neil ei ole võimalik saada täielikku hüvitist teistelt rikkumise toime pannud ettevõtjatelt.
(29) Tarbijatel ja ettevõtjatel, kes on kannatanud kahju liikmesriigi või liidu konkurentsiõiguse rikkumise tõttu, on õigus kahju hüvitamisele otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu eest. Otsene varaline kahju võib tuleneda erinevusest tegelikult makstud hinna ning selle hinna vahel, mis oleks makstud ilma rikkumiseta. Kui kahju kannatanud isik on tema poolt kantud otsest varalist kahju vähendanud, suunates selle täielikult või osaliselt edasi oma ostjatele, ei kujuta selliselt edasisuunatud kahju endast enam kahju, mille peab selle edasisuunanud isikule hüvitama. Seetõttu on põhimõtteliselt asjakohane lubada rikkumise toime pannud ettevõtjal kasutada otsese varalise kahju edasisuunamist kahju hüvitamise nõude vastase kaitseargumendina. On asjakohane ette näha, et kui rikkumise toime pannud ettevõtja kasutab kaitseargumendina edasisuunamist, peab ta tõendama ülemäärase ostuhinna edasisuunamise olemasolu ja ulatust.
▐
(31) Tarbijad või ettevõtjad, kellele otsene varaline kahju on edasi suunatud, on kandnud kahju, mis tuleneb liikmesriigi või liidu konkurentsiõiguse rikkumisest. Rikkumise toime pannud ettevõtja peaks sellise kahju hüvitama, kuid tarbijatel või ettevõtjatel, kes ise ei ostnud rikkumise toime pannud ettevõtjalt midagi, võib olla eriti raske nimetatud kahju ulatust tõendada. Seega peaks kaudne ostja edasisuunamise tõendamiseks vähemalt näitama, et kostja on pannud toime liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumise, et rikkumisega kaasnes kostja otsese kliendi jaoks ülemäärane ostuhind, et kaudne ostja ostis kaupu või teenuseid, mille suhtes rikkumine toime pandi, või ostis kaupu või teenuseid, mis olid saadud nendest kaupadest või teenustest, mille suhtes rikkumine toime pandi, või sisaldasid neid ning et kaudne ostja ostis need kaubad või teenused otseselt ostjalt või teiselt kaudselt ostjalt, kes on tarneahela kaudu otseselt kostjaga seotud. Edasisuunatud summa suuruse kindlakstegemisel peaks liikmesriigi kohtul olema volitus hinnata, milline osa ülemäärasest ostuhinnast on kohtus menetletavas asjas edasi suunatud kaudsete ostjate tasandile. ▐
(32) Konkurentsiõiguse rikkumised hõlmavad sageli tingimusi ja hinda, mille alusel kaupu või teenuseid müüakse ja mis toovad rikkumise toime pannud ettevõtjate klientidele kaasa ülemäärase ostuhinna või muu kahju. Rikkumine võib hõlmata ka rikkumise toime pannud ettevõtjale tehtud tarneid (nt ostjate kartelli puhul). Vastavalt tuleks kohaldada käesolevat direktiivi ja eelkõige edasisuunamist käsitlevaid eeskirju.
(33) Kahju hüvitamise hagisid saavad esitada nii rikkumise toime pannud ettevõtjalt kaupu või teenuseid ostnud kahju kannatanud isikud kui ka tarneahelas allpool olevad ostjad. Omavahel seotud menetlustes tehtavate otsuste vahelise ühtsuse huvides ja selleks, et vältida olukorda, kus liikmesriigi või liidu konkurentsiõiguse rikkumisega seotud kahju ei hüvitata täielikult või rikkumise toime pannud ettevõtjalt nõutakse sellise kahju hüvitamist, mida tegelikult ei ole kantud, peaksid liikmesriikide kohtud võtma liidu ja liikmesriikide õigusega lubatud piires nõuetekohaselt arvesse kõiki seonduvaid hagisid ja nende suhtes tehtud otsuseid, eelkõige juhul, kui kohus leiab, et edasisuunamine on tõendamist leidnud. See ei tohiks piirata kõnealustes kohtumenetlustes mitte osalenud isikute põhiõigusi, nagu kaitseõigust ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Selliseid eri liikmesriikide kohtutes pooleliolevaid menetlusi võib pidada omavahel seotuteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012[8] artikli 30 tähenduses. Kõnealuse sätte kohaselt võivad kõik liikmesriikide kohtud peale kohtu, kuhu pöörduti esimesena, oma menetluse peatada ja teatavatel tingimustel pädevusest loobuda.
(34) Kahju kannatanud isik, kes on tõendanud, et ta on kandnud konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju, peab kahjuhüvitise saamiseks tõendama ka kantud kahju ulatust. Konkurentsieeskirjade rikkumisega seotud kahju suuruse kindlakstegemine on väga faktirohke protsess ja selleks võib olla vajalik kohaldada keerulisi majandusmudeleid. Nimetatud protsess on sageli väga kulukas, mistõttu kahju kannatanud isikutel on raske koguda vajalikke andmeid oma nõuete tõendamiseks. Seega võib konkurentsieeskirjade rikkumisega seotud kahju suuruse kindlakstegemine luua olulise tõkke, mis takistab kannatanud isikutel kantud kahju eest hüvitist saamast. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada oma eeskirjad kahju suuruse kindlakstegemiseks. Selgete eeskirjade ja prognoositavuse tagamiseks peaks komisjon andma liidu tasandil täiendavaid suuniseid.
(35) Et leevendada ▌teatavaid konkurentsieeskirjade rikkumisega seotud kahju suuruse kindlakstegemisega seonduvaid raskusi, peaks liikmesriikide kohtutel olema võimalik tuvastada kahju ja hinnata selle suurust, võttes arvesse poolte esitatavaid tõendeid.
(36) Kui puuduvad liidu õigusaktid konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva kahju suuruse kindlakstegemise kohta, peavad liikmesriikide õigussüsteemid ja kohtud otsustama, milliseid nõudeid peab kannatanud isik kantud kahju summa tõendamisel täitma, kui täpselt tuleb kõnealust summat tõendada, milliseid meetodeid võib summa suuruse kindlakstegemisel kasutada ja millised on tagajärjed, kui sätestatud nõudeid ei täideta täiel määral. Nimetatud riiklikud nõuded ei tohiks siiski olla karmimad kui sarnaste siseriiklike hagide suhtes kohaldatavad nõuded (võrdväärsuse põhimõte), samuti ei tohiks need muuta liidu kahju hüvitamise õiguse kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks (tõhususe põhimõte). Sellega seoses tuleks arvesse võtta võimalikku poolte vahelist ebavõrdsust andmete valdamisel ja asjaolu, et kahju suuruse kindlakstegemine eeldab asjaomase turu arengu hindamist sellest vaatenurgast, kui rikkumist ei oleks toimunud. Kõnealune hinnang hõlmab võrdlust olukorraga, mis on määratluse kohaselt hüpoteetiline ja mis ei saa kunagi olla täiesti täpne. Seepärast on asjakohane anda liikmesriikide kohtutele volitused hinnata konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva kahju suurust. Liikmesriigid tagavad selle, et liikmesriikide pädevad asutused annavad taotluse korral suunised kahju suuruse kohta.
(37) Kahju kannatanud isikuid ja rikkumise toime pannud ettevõtjaid tuleks julgustada jõudma konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamises kokkuleppele, kasutades vaidluste konsensusliku lahendamise mehhanisme, näiteks kohtuväliseid kokkuleppeid ning vahekohtu- ja vahendusmenetlusi. Võimaluse korral peaks selline vaidluste konsensuslik lahendamine hõlmama võimalikult paljusid kahju kannatanud isikuid ja rikkumise toime pannud ettevõtjaid. Käesolevas direktiivis sisalduvad vaidluste konsensuslikku lahendamist käsitlevad sätted on seega ette nähtud kõnealuste mehhanismide kasutamise lihtsustamiseks ja nende tõhustamiseks.
(38) Kahju hüvitamise hagide esitamise aegumistähtajad võivad viia olukorrani, kus kahju kannatanud isikutel ja rikkumise toime pannud ettevõtjatel ei ole piisavalt aega makstava hüvitise osas kokkuleppele jõuda. Et pakkuda pooltele reaalset võimalust lahendada vaidlus konsensuslikult, enne kui algatatakse menetlus liikmesriigi kohtus, tuleb hagi esitamise aegumistähtaja kulgemine vaidluste konsensusliku lahendamise protsessi ajaks peatada.
(39) Kui pooled otsustavad lahendada vaidluse konsensuslikult pärast seda, kui sama nõudega seotud kahju hüvitamise hagi on algatatud liikmesriigi kohtus, peaks asjaomane kohus saama menetluse vaidluse konsensusliku lahendamise protsessi ajaks peatada. Menetluse peatamist kaaludes peaks kohus võtma arvesse kiirmenetluse eeliseid.
(40) Konsensuslike kokkulepete soodustamiseks ei tohiks rikkumise toime pannud ettevõtjat, kes maksab konsensusliku kokkuleppemenetluse raames hüvitist, seada kaasrikkujatega võrreldes halvemasse olukorda, kui ta oleks konsensuslikus kokkuleppes osalemata. Selline olukord võib tekkida, kui vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalev rikkuja vastutab ka pärast konsensusliku kokkuleppe saavutamist solidaarselt rikkumisest tuleneva kahju eest. Vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalev rikkuja ei peaks seega põhimõtteliselt osalema kõnealusel lahendamisel mitteosalenud kaasrikkujate poolsel hüvitise maksmisel kahju kannatanud isikule, kellega kõnealune rikkumise toime pannud ettevõtja on eelnevalt kokkuleppe saavutanud. Selle reegliga kaasneb see, et vaidluse konsensuslikul lahendamisel osaleva rikkuja tekitatud kahju osa arvatakse maha kahju kannatanud isiku nõudest. Nimetatud osa tuleks kindlaks määrata samade eeskirjade kohaselt, millega määratakse kindlaks rikkumise toime pannud ettevõtjate osa hüvitisest. Ilma kõnealuse vähendamiseta mõjutaks kokkuleppemenetlus põhjendamatult selles mitteosalenud rikkujaid. Vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalev kaasrikkuja peab siiski maksma hüvitist juhul, kui see on kahju kannatanud isiku jaoks ainus viis talle tekitatud kahju täielikuks hüvitamiseks.
(41) Kui vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalevatel kaasrikkujatel palutakse osaleda hüvitise maksmisel, mille seejärel maksavad vaidluse konsensuslikul lahendamisel mitteosalenud kaasrikkujad, peaks liikmesriigi kohus võtma arvesse konsensusliku kokkuleppemenetluse raames juba makstud hüvitist, pidades silmas, et mitte kõik kaasrikkujad ei ole rikkumise sisulise, ajalise ja geograafilise ulatusega tingimata võrdselt seotud.
(42) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse hartas tunnustatud põhimõtteid.
(43) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt kehtestada liidu konkurentsiõiguse rikkumisega tekkinud kahju hüvitamise hagisid käsitlevad eeskirjad, et tagada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täielik jõustamine ja siseturu nõuetekohane toimimine ettevõtjate ja tarbijate jaoks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, vaid neid on ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamisel nõutava tõhususe ja ühtsuse tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmed kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(44) Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta[9] kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriikide õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud,
(44 a) Kuna käesolev direktiiv muudab oluliselt paljude liikmesriikide tsiviilkohtumenetlusi käsitlevaid õigusakte, eriti seoses tõendite avaldamisega, tuleks kehtestada asjakohane üleminekukord direktiivi jõustumise kuupäeval käsitlemisel olevate kahjunõuete osas. Liikmesriikides käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormid peaksid seetõttu kehtima ainult kohtuasjade suhtes, mis algatati liikmesriigi kohtus pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKK
REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Direktiivi reguleerimisala
1. Käesolevas direktiivis on sätestatud teatavad põhimõtted, mis on vajalikud selle tagamiseks, et kõik ettevõtja või ettevõtjate rühma poolt ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumise tulemusena kahju kannatanud isikud saaksid tõhusalt kasutada oma õigust nõuda nimetatud kahju täielikku hüvitamist selle ettevõtja või grupi poolt. Direktiiviga on ette nähtud ka eeskirjad, millega soodustatakse moonutamata konkurentsi siseturul ja kõrvaldatakse selle nõuetekohase toimimise takistused, tagades kõikjal liidus võrdväärse kaitse kõigile, kes sellist kahju on kandnud.
2. Direktiivis on sätestatud eeskirjad, millega koordineeritakse konkurentsiasutuste poolset konkurentsieeskirjade rakendamist ja kõnealuste eeskirjade rakendamist kahju hüvitamise hagi esitamisel liikmesriigi kohtule.
Artikkel 2
Õigus täielikule hüvitamisele
1. Liikmesriigid tagavad selle, et igal liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju kandnud isikul on võimalus nõuda ja saada kõnealuse kahju täielikku hüvitamist.
2. Kahju täielik hüvitamine taastab olukorra, milles kahju kannatanud isik oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. See hõlmab otsese varalise kahju, saamata jäänud tulu hüvitamise ning intressimakse ▌.
2 a. Täielik hüvitamine ei hõlma muid kahjusid, nt karistuslikke või mitmekordseid kahjuhüvitisi ja karistusi, mis toovad kaasa ülemäärase hüvitamise.
3. Liikmesriigid tagavad, et kahju kannatanud isikud saavad tõhusalt esitada kahju hüvitamise nõudeid.
3 a. Makstud trahvide ja kahjuhüvitiste kogusummat ei mõjuta konkurentsiasutuse menetlused, mis eelnevad või järgnevad eraõiguslikule hagile. Konkurentsiasutus ühendab makstud trahvid ja kahjuhüvitised, näiteks osa trahvi maksmise edasilükkamise kaudu, kui on oodata menetlust. Liikmesriigis tagavad siiski, et see ei põhjusta rikkumise toime pannud ettevõtjale pikalevenivat ebakindlust seoses lõpliku lahendusega ega mõjutada üksikisikute ja ettevõtjate õigust saada tekkinud kahju eest hüvitist.
Artikkel 3
Tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtted
Liikmesriigid tagavad, et kõiki kahju hüvitamise hagidega seotud riiklikke eeskirju ja menetlusi koostatakse ja kohaldatakse viisil, mis tagab, et kahju kannatanud isik saab tõhusalt kasutada õigust kahju täielikule hüvitamisele, mis on liidu õigusega ette nähtud konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva kahju korral. Ükski ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise hagidega seonduv liikmesriigi eeskiri või menetlus ei tohi olla kahju kannatanud isikute jaoks ebasoodsam kui eeskiri või menetlus, mida kohaldatakse siseriikliku õiguse rikkumisest tulenevate kahju hüvitamise hagide suhtes.
Artikkel 4
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) „konkurentsiõiguse rikkumine” – ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumine või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumine;
(2) „liikmesriigi konkurentsiõigus” – liikmesriigi õiguse sätted, mille põhieesmärk on sama nagu ELi toimimise lepingu artiklitel 101 ja 102 ning mida kohaldatakse sama juhtumi suhtes paralleelselt liidu konkurentsiõigusega vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 3 lõikele 1, kuid see ei hõlma liikmesriikide õiguse sätteid, millega kehtestatakse kriminaalkaristused füüsilistele isikutele, välja arvatud juhul, kui selliste karistuste abil tagatakse konkurentsiõiguse jõustamine;
(3) „kahju hüvitamise hagi” – liikmesriigi õiguse kohane hagi, millega kahju kannatanud isik esitab liikmesriigi kohtule kahju hüvitamise nõude ja mis võib hõlmata ka hagisid, millega ühe või enama kahju kannatanud isiku nimel tegutsev isik esitab liikmesriigi kohtule kahju hüvitamise nõude, kui selline võimalus on liikmesriigi õigusega ette nähtud;
(4) „kahju hüvitamise nõue” – konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue;
(5) „kahju kannatanud isik” – isik, kes on kannatanud kahju konkurentsiõiguse rikkumise tagajärjel;
(6) „liikmesriigi konkurentsiasutus” – asutus, mille liikmesriik on vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 35 määranud vastutama konkurentsiõiguse kohaldamise eest;
(7) „konkurentsiasutus” – komisjon või liikmesriigi konkurentsiasutus;
(8) „liikmesriigi kohus” – liikmesriigis asuv kohus aluslepingu artikli 267 tähenduses;
(9) „asja läbi vaatav kohus” – liikmesriigi kohus, mis on pädev vaatama läbi liikmesriigi konkurentsiasutuse otsust ja võib sellega seoses ühtlasi olla pädev tuvastama konkurentsiõiguse rikkumist;
(10) „otsus rikkumise kohta” – konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu otsus, millega tuvastatakse konkurentsiõiguse rikkumine;
(11) „lõplik otsus rikkumise kohta” – otsus rikkumise kohta, mida ei saa edasi kaevata;
(12) „kartell” – olukord, kus kaks või enam horisontaalset konkurenti kooskõlastavad oma käitumise turul eesmärgiga saada suuremat renti kui tavapärase konkurentsi tingimustes või kooskõlastavad oma käitumise turul selleks, et takistada tavapärastel turutingimustel tegutsevatel ettevõtjatel saavutada turuosa, muu hulgas sellise tegevuse kaudu nagu ostu- või müügihindade või muude kauplemistingimuste fikseerimine või kooskõlastamine, kuritahtlikud litsentsimistavad, tootmis- või müügikvootide määramine või turgude ja klientide jagamine, sealhulgas pakkumismahhinatsioonide kaudu, impordi või ekspordipiirangute seadmine või konkurentsivastane tegevus teiste konkurentide suhtes;
(13) „leebusprogramm” – programm, mis käsitleb ELi toimimise lepingu artikli 101 või liikmesriigi õigusakti vastava sätte kohaldamist ja mille alusel salajases kartellis osaleja teeb teistest kartellis osalevatest ettevõtjatest sõltumatult koostööd konkurentsiasutuse uurimises, esitades vabatahtlikult teavet kartelli ning oma osa kohta selles, ja mille eest ta vabastatakse kartellile määratavast trahvist või vähendatakse sellise trahvi määra;
(14) „▌leebusavaldus” – ettevõtja poolt või tema nimel tehtud vabatahtlik suuline või kirjalik avaldus konkurentsiasutusele või dokument selle kohta, milles kirjeldatakse ettevõtja teavet kartelli ja tema rolli kohta selles ning mis on koostatud spetsiaalselt asutusele esitamiseks eesmärgiga mitte saada trahve või vähendada nende määra ELi toimimise lepingu artikli 101 või liikmesriigi õiguse vastava sätte kohaldamist käsitleva leebusprogrammi raames; see ei hõlma dokumente ega teavet, mis on olemas konkurentsiasutuse menetlusest sõltumata (olemasolev teave);
(15) „kokkuleppe sõlmimise taotlus” – ettevõtja poolt või tema nimel tehtud vabatahtlik avaldus konkurentsiasutusele, milles kirjeldatakse ettevõtja tunnistust tema osalemise kohta konkurentsiõiguse rikkumises ja tema vastutust selle rikkumise eest ning mis on koostatud spetsiaalselt ametliku taotlusena asutusele, et viimane kohaldaks kiirmenetlust;
(16) „ülemäärane ostuhind” – ▌erinevus konkurentsiõiguse rikkumisest tulenevalt tegelikult tasutud hinna ja hinna vahel, mis oleks tasutud sellise rikkumise puudumisel;
(17) „konsensuslik kokkulepe” – kokkulepe, mille alusel makstakse kahjuhüvitist pärast vaidluse konsensuslikku lahendamist;
(17 a) „otsene ostja” – konkurentsiõigust rikkunud ettevõtja otsene klient;
(17 b) „kaudne ostja” – konkurentsiõigust rikkunud ettevõtja toodete või teenuste ostja, kes ei ostnud neid tooteid otse rikkumise toime pannud ettevõtjalt.
II PEATÜKK
TÕENDITE AVALDAMINE
Artikkel 5
Tõendite avaldamine
1. Liikmesriigid tagavad, et kahjude hüvitamisega seotud menetluse puhul liikmesriigi kohtus, mis algatati hageja taotluse alusel, kes on esitanud põhjendatud selgituse, milles välja toodud kättesaadavad faktid ja tõendid on piisavad, et toetada kahjunõude usaldusväärsust, võivad liikmesriikide kohtud nõuda kostjalt või kolmandalt isikult asjaomaste tõendite avaldamist vastavalt käesolevas peatükis sätestatud tingimustele ▌. Liikmesriigid tagavad, et kohtutel on võimalik nõuda kostja taotluse korral tõendite avaldamist ka hagejalt või kolmandalt isikult.
Käesolev lõige ei piira liikmesriikide kohtute õigusi ega kohustusi, mis tulenevad määrusest (EÜ) nr 1206/2001.
1 a. Liikmesriigid peavad tagama, et liikmesriikide kohtud taotleksid liikmesriigi konkurentsiasutustelt tõendite avalikustamist, kui kostja ei ole esitanud nõutud tõendeid.
2. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtud võivad nõuda teise osalise või kolmanda isiku kontrolli all olevaid ja tekitatud kahju kindlakstegemise hindamiseks artikli 2 kohaselt vajalike täpsustatud tõendite või nende liikide avaldamist, mis on täpsustatud põhjenduses mõistlikult kättesaadavate faktide alusel võimalikult täpselt ja kitsalt määratletud.
▐
3. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtud nõuavad tõendite avalikustamist üksnes proportsionaalsel määral ja kui need seonduvad kahju hüvitamise hagi esitamisega liidus. Hinnates, kas teatava poole nõutav tõendite avalikustamine on proportsionaalne, võtavad liikmesriikide kohtud arvesse seotud avalikke huve ja kõikide asjaomaste eraisikute ja kolmandate isikute õigustatud huvisid. Nad võtavad eelkõige arvesse järgmist:
a) tõenäosus, et väidetav konkurentsiõiguse rikkumine on tegelikult aset leidnud;
a a) vajadus tagada konkurentsiõiguse tõhus täitmine avalik-õiguslike meetmetega;
b) avalikustamise ulatus ja kulukus, eelkõige asjaomastele kolmandatele isikutele, ja ka sihipäratute päringute ärahoidmine;
c) kas avalikustatavad tõendid sisaldavad konfidentsiaalset teavet, eelkõige kolmandate isikute konfidentsiaalset teavet, ja kuidas oleks võimalik sellist teavet kaitsta ning
d) juhul kui konkurentsiasutus uurib konkurentsiõiguse rikkumist või on seda uurinud, siis kas taotluses on märgitud konkreetselt konkurentsiasutusele esitatud või sellise asutuse toimikus hoitavate dokumentide laad, eesmärk või sisu ▌.
4. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtutel on õigus nõuda konfidentsiaalset teavet sisaldava teabe avalikustamist, kui nad leiavad, et see on kahju hüvitamise hagi puhul asjakohane. Liikmesriigid tagavad, et niisuguse teabe avalikustamise nõudmise korral on liikmesriikide kohtute käsutuses tõhusad meetmed kõnealuse teabe kaitsmiseks.
5. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtud jõustavad tõendite avalikustamise nõudmise korral täielikult liidu või siseriikliku õiguse alusel kohaldatavat kutsesaladust.
Ettevõtjate huvi hoida ära konkurentsiõiguse rikkumisele järgnevaid kahju hüvitamise hagisid ei kujuta endast kaitset väärivat huvi.
5 a. Liikmesriigid tagavad, et huvitatud pooled, kelle valduses on dokument, mille avalikustamist on taotletud, kuulataks seoses kindlaksmääratud dokumentidest saadava teabega ära enne, kui liikmesriigi kohus annab välja käesoleva artikli kohase avalikustamise korralduse.
6. Liikmesriigid tagavad, et kui nende kohtutel on volitused nõuda avalikustamist, kuulamata ära isikut, kellelt avalikustamist taotletakse, ei või sellise nõude täitmata jätmise eest määrata karistust enne, kui sellise nõude adressaadile on antud võimalus olla liikmesriigi kohtu poolt ära kuulatud.
7. Tõendid hõlmavad igat liiki tõendeid, mis on lubatud selle liikmesriigi kohtus, kuhu pöörduti, eelkõige dokumente ja kõiki muid teavet sisaldavaid esemeid, olenemata andmekandjast, millele teave on salvestatud.
8. Ilma et see piiraks lõikes 4 sätestatud kohustuse ja artiklis 6 sätestatud piirangute kohaldamist, ei takista käesolev artikkel liikmesriikidel selliste eeskirjade säilitamist või kehtestamist, millega kaasneks tõendite ulatuslikum avaldamine.
Artikkel 6
Konkurentsiasutuse toimikus sisalduvate tõendite avalikustamine
1. Liikmesriigid tagavad, et kui liikmesriikide kohtud nõuavad kahju hüvitamise hagidega seoses konkurentsiasutuse toimikus sisalduvate tõendite avalikustamist, kohaldatakse tulenevalt artiklist 5 järgmisi sätteid.
Käesolev peatükk ei piira dokumentidega tutvumist reguleerivate liidu eeskirjade ja tavade kohaldamist.
1 a. Teabe avaldamise korralduse proportsionaalsuse hindamisel vastavalt artikli 5 lõikes 3 kehtestatud kriteeriumitele kaaluvad liikmesriikide kohtud, kas taotlus on sõnastatud konkreetset, arvestades dokumentide laadi, eesmärki või sisu, või on tegemist üldise taotlusega, mis puudutab konkurentsiasutusele esitatud dokumente, ja kas avaldamist taotlev pool teeb seda seoses liikmesriigi kohtus menetletava kahju hüvitamise hagiga.
Liikmesriikide kohtud arvestavad lõigete 1 ja 2 a alusel esitatud tõendite avalikustamise korralduste proportsionaalsuse hindamisel konkurentsiõiguse tulemusliku avalik-õiguslike meetmete kaudu jõustamise huvi.
2. ▌Liikmesriikide kohtud võivad nõuda järgmistesse kategooriatesse kuuluvate tõendite avalikustamist üksnes pärast seda, kui konkurentsiasutus on oma menetluse mis tahes viisil lõpetanud ▌:
a) teave, mille füüsiline või juriidiline isik valmistas ette konkreetselt konkurentsiasutuse menetluse jaoks;
b) teave, mille konkurentsiasutus koostas oma menetluse käigus ja mille ta saatis pooltele edasi;
b a) tagasi võetud konsensusliku kokkuleppe ettepanekud.
2 a. Üldreeglina ei nõua liikmesriikide kohtud teiselt osapoolelt või kolmandalt isikult järgmiste tõendite kategooriate avaldamist mis tahes vormis:
a) leebusavaldused või
b) kokkuleppe sõlmimise taotlused.
2 b. Kui hageja on esitanud mõistlikult kättesaadavad faktid ja tõendid, mis kinnitavad usutavalt, et konkurentsiasutuse toimikus sisalduva dokumendiga seotud teatavad andmed või teave, mida ei saa muul viisil esitada, on kahju kindlaksmääramiseks ja nõude toetamiseks vajalikud, võivad liikmesriikide kohtud, kui hageja väited on esmapilgul selgelt põhjendatud ja ilma et see piiraks käesoleva artikli ja artikli 5 kohaldamist, teha järgmist:
a) tutvuda niisuguse dokumendiga ja seda analüüsida;
b) kuulata ära huvitatud isikud, kelle valduses see dokument on, ning
c) nõuda asjaomase dokumendi niisuguste asjaomaste andmete või sellest osa piiratud avalikustamist, mis on rangelt vajalik selleks, et anda hagejale vastavat vajalikku teavet asjakohastel tingimustel, millega kaitstakse avalikke huve ja teabe konfidentsiaalsust.
3. Selliste konkurentsiasutuse toimikus sisalduvate tõendite avalikustamist, mis ei kuulu ühessegi käesolevas artiklis loetletud kategooriasse, võib nõuda kahju hüvitamise hagide raames igal ajal, ilma et see piiraks käesoleva artikli kohaldamist.
3 a. Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise hagi seisukohalt olulist dokumenti omavad konkurentsiasutused või huvitatud isikud kuulatakse ära, enne kui liikmesriigi kohus annab korralduse selle dokumendi või sellest käesoleva artikli kohaselt saadud teabe avalikustamist.
Artikkel 7
Üksnes konkurentsiasutuse toimikuga tutvumise käigus saadud tõendite kasutamise piiramine
▐
2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõikes 2 loetletud tõendid, mille füüsiline või juriidiline isik on saanud üksnes konkurentsiasutuse toimikuga tutvumise käigus, kasutades oma määruse nr 1/2003 artikli 27 või liikmesriigi õiguse vastavate sätete kohast kaitseõigust, on kahju hüvitamise hagide raames lubatud ainult siis, kui konkurentsiasutus on oma menetluse lõpetanud või teinud määruse nr 1/2003 artiklis 5 või III peatükis osutatud otsuse.
3. Liikmesriigid tagavad, et tõendeid, mille füüsiline või juriidiline isik on saanud üksnes konkurentsiasutuse toimikuga tutvumise käigus, kasutades oma määruse nr 1/2003 artikli 27 või liikmesriigi õiguse vastavate sätete kohast kaitseõigust, ja mis on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt lubatud, võib kasutada kahju hüvitamise hagis ainult kõnealune isik või tema õigused üle võtnud füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas tema nõude üle võtnud isik.
Artikkel 8
Karistused
1. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtud määravad tõhusaid karistusi pooltele, kolmandatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele järgmistel juhtudel:
a) liikmesriigi kohtu poolt antud avalikustamiskorralduse täitmata jätmine või täitmisest keeldumine;
b) oluliste tõendite hävitamine, kui:
i) hävitav pool oli või oli olnud osaline konkurentsiasutuse menetluses, mis oli seotud kahju hüvitamise hagi aluseks oleva tegevusega, või
ii) hävitav pool teadis või oleks pidanud teadma, et liikmesriigi kohtule oli esitatud kahju hüvitamise hagi ja, et tõend oli oluline kahju hüvitamise nõude või sellega seotud kaitseargumendi tõendamiseks, või
iii) hävitav pool teadis, et tõend oli oluline tema poolt või tema vastu esitatud menetletava või tulevase kahju hüvitamise hagi jaoks;
c) konfidentsiaalse teabe kaitset käsitleva liikmesriigi kohtu korraldusega kehtestatud kohustuste täitmata jätmine või täitmisest keeldumine või
d) käesolevas peatükis sätestatud tõendite avaldamisega seotud õiguste ning nende kasutamise raames saadud tõendite ja teabe kuritarvitamine, eeskätt juhul, kui avalikustamise kaudu saadud teave edastatakse kolmandatele isikutele või kasutatakse seda muudes menetlustes, rikkudes artikli 5 lõike 2 punkti b b.
2. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtute määratavad karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kahju hüvitamise hagi menetlusosalise käitumise küsimuses on liikmesriikide kohtutel võimalik kasutada karistusena muu hulgas võimalust teha negatiivseid järeldusi, näiteks lugeda kõnealune väide tõendatuks või jätta nõue tervikuna või osaliselt rahuldamata ja kaitseargumendid tervikuna või osaliselt arvestamata, ning võimalust nõuda kulude hüvitamist.
III PEATÜKK
LIIKMESRIIKIDES TEHTUD OTSUSTE MÕJU, AEGUMISTÄHTAJAD JA SOLIDAARVASTUTUS
Artikkel 9
Liikmesriikides tehtud otsuste mõju
Kui liikmesriikide kohtud teevad kahju hüvitamise hagides otsuseid aluslepingu artikli 101 või 102 või liikmesriigi konkurentsiõiguse alusel kokkulepete, otsuste või tegevuse kohta, mille kohta on juba olemas liikmesriigi konkurentsiasutuse või liikmesriigi kohtu lõplik rikkumist käsitlev otsus, tagavad liikmesriigid, et need kohtud ei saa teha konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamisega vastuolus olevaid otsuseid. See kohustus ei piira ELi toimimise lepingu artiklist 267 tulenevaid õigusi ja kohustusi, harta artiklite 47 ja 48 kohast õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning kaitseõigust ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 kohast õigust õiglasele kohtumenetlusele.
Artikkel 10
Aegumistähtajad
1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad, mida kohaldatakse kahju hüvitamise hagide esitamise aegumistähtaegade suhtes kooskõlas käesoleva artikliga. Kõnealuste eeskirjadega määratakse kindlaks, millal aegumistähtaeg kulgema hakkab, nimetatud ajavahemiku kestus ja tingimused, mille alusel saab nimetatud ajavahemiku kulgemist katkestada või peatada.
2. Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtaeg hakkab kulgema viimasel kuupäeval pärast seda, kui kahju kannatanud isik on teada saanud või peaks olema teadlik järgmistest asjaoludest:
a) konkurentsiõiguse rikkumist kujutava käitumise olemasolu,
b) kõnealuse käitumise pidamine konkurentsiõiguse rikkumiseks,
c) asjaolu, et konkurentsiõiguse rikkumine tekitas talle kahju, ning
d) rikkumise toime pannud ettevõtja isik.
3. Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtaeg ei hakka kulgema enne päeva, mil pidev või korduv konkurentsiõiguse rikkumine lõpeb.
4. Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise hagi võib esitada vähemalt viie aasta jooksul.
5. Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise hagi esitamise aegumistähtaja kulgemine peatatakse, kui konkurentsiasutus võtab meetmeid seoses uurimise või menetlusega, mis käsitleb kahju hüvitamise hagiga seonduvat konkurentsiõiguse rikkumist. Peatamine kestab vähemalt kaks aastat pärast seda, kui ▌otsus, millega lõpetatakse konkurentsiõiguse rikkumise või väidetava rikkumise menetlus, on ▌jõustunud. ▐
Artikkel 11
Solidaarvastutus
1. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjad, kes on rikkunud konkurentsiõigust ühiselt, vastutavad solidaarselt konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju eest: iga selline ettevõtja peab kahju täies ulatuses hüvitama ja kahju kannatanud isikul on õigus nõuda neist igaühelt täielikku hüvitamist, kuni kogu ta kahju on hüvitatud.
Kui kõnealune ettevõtja on väike või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituses C(2003)1422[10] esitatud määratluse kohaselt ega ole juhtinud ega põhjustanud konkurentsiõiguse rikkumist teise ettevõtja poolt ning on näidanud, et tema suhteline vastutus rikkumisega tekitatud kahju eest on väiksem kui 5% kogukahjust, vastutab ta ainult oma otseste ja kaudsete ostjate ees.
2. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja, kelle konkurentsiasutus on leebusprogrammi raames trahvidest vabastanud, peab kandma täit vastutust selliste kannatanud isikute ees, kes ei ole tema otsesed ega kaudsed ostjad või tarnijad, ainult juhul, kui sellised kannatanud isikud tõendavad, et neil ei ole võimalik saada täielikku hüvitist teistelt samas konkurentsiõiguse rikkumises osalenud ettevõtjatelt.
3. Liikmesriigid tagavad, et rikkumise toime pannud ettevõtja võib saada teistelt rikkumise toime pannud ettevõtjatelt tagasi osa hüvitisest, mille suurus määratakse kindlaks vastavalt nende suhtelisele vastutusele konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahjus. Konkurentsiasutuse poolt leebusprogrammi raames trahvidest vabastatud ettevõtja osa hüvitises ei ületa tema enda otsestele ega kaudsetele ostjatele ega tarnijatele tekitatud kahju suurust.
4. Liikmesriigid tagavad, et kui konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kannatasid kahju isikud, kes ei ole rikkumise toime pannud ettevõtjate otsesed ega kaudsed ostjad ega tarnijad, määratakse trahvidest vabastatud ettevõtja osa hüvitises kindlaks vastavalt tema suhtelisele vastutusele kõnealuses kahjus.
IV PEATÜKK
ÜLEMÄÄRASE OSTUHINNA EDASISUUNAMINE
Artikkel 12
Edasisuunamine kaitseargumendina
1. Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise hagi kostja saab kahjunõude vastase kaitseargumendina kasutada asjaolu, et hageja suunas konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva ülemäärase ostuhinna tervikuna või osaliselt edasi, välja arvatud juhul, kui hageja ei kannatanud saamata jäänud tulu tõttu kahju. Ülemäärase ostuhinna edasisuunamise tõendamise kohustus lasub kostjal, kes võib põhjendatult nõuda hagejalt teabe avaldamist. Hagejalt ei nõuta suurema summa maksmist kui rikkumisest tuleneva kahju väärtus kokku.
1 a. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi kohtul on õigus hinnata, milline osa ülemäärasest ostuhinnast edasi suunati.
2. Kui ülemäärane ostuhind suunati edasi tarneahela järgmisel tasandil olevatele isikutele, kellel ei ole võimalik õiguslikult nõuda kahju hüvitamist, ei ole kostjal võimalik lõikes 1 osutatud kaitseargumenti kasutada.
Artikkel 13
Kaudsed ostjad
1. Liikmesriigid tagavad, et kui kahju hüvitamise hagis sõltub kahju hüvitamise nõude olemasolu või makstava hüvitise suurus sellest, kas või millises ulatuses suunati ülemäärane ostuhind edasi hagejale, lasub sellise edasisuunamise olemasolu ja ulatuse tõendamise kohustus – ilma et see piiraks ärieeldust, mille kohaselt suunatakse hinnatõus mööda tarneahelat edasi – hagejal, kes võib põhjendatult nõuda kostjalt teabe avalikustamist.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olukorras loetakse, et kaudne ostja on tõendanud, et ülemäärane ostuhind suunati talle edasi, kui ta on näidanud, et:
a) kostja on toime pannud konkurentsiõiguse rikkumise;
b) konkurentsiõiguse rikkumine tõi kaasa ülemäärase ostuhinna kostja otsesele ostjale ning
c) ta ostis kaupu või teenuseid, mille suhtes konkurentsiõiguse rikkumine toime pandi, või ostis kaupu või teenuseid, mis olid saadud nendest kaupadest või teenustest, mille suhtes rikkumine toime pandi, või sisaldasid neid.
Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtutel on volitused hinnata, milline osa ülemäärasest ostuhinnast kaudsele ostjale edasi suunati. Liikmesriikide kohtuid abistavad komisjoni välja antud selged, lihtsad ja põhjalikud suunised.
Käesolev lõige ei piira rikkumise toime pannud ettevõtja õigust tõendada, et ülemäärast ostuhinda ei suunatud või ei suunatud täielikult edasi kaudsele ostjale.
Artikkel 14
Saamata jäänud tulu ja konkurentsiõiguse rikkumine tarnetasandil
1. Käesolevas peatükis sätestatud eeskirjad ei piira ühegi kahju kannatanud isiku õigust nõuda saamata jäänud tulu, tegeliku kahju ja intressimakse hüvitamist.
2. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis sätestatud eeskirju kohaldatakse vastavalt ka siis, kui konkurentsiõiguse rikkumine seondub rikkumise toime pannud ettevõtjale tehtud tarnetega.
Artikkel 15
Tarneahela eri tasanditel olevate hagejate kahju hüvitamise hagid
1. Liikmesriigid tagavad, et hinnates, kas artiklite 12 ja 13 kohaldamisest tulenev tõendamiskohustus on täidetud, võtavad liikmesriikide kohtud, kellele on esitatud kahju hüvitamise hagi, nõuetekohaselt arvesse järgmist:
a) kahju hüvitamise hagisid, mis on seotud sama konkurentsiõiguse rikkumisega, kuid mille on esitanud tarneahela teistel tasanditel tegutsevad hagejad, või
b) sellistest hagidest tulenevaid kohtuotsuseid;
b a) avalik-õiguslike konkurentsialaste juhtumite asjaomaseid tulemusi.
2. Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide kohtute õigusi ega kohustusi, mis tulenevad määruse (EL) nr 1215/2012 artiklist 30.
V PEATÜKK
KAHJU SUURUSE KINDLAKSTEGEMINE
Artikkel 16
Kahju suuruse kindlakstegemine
1. Liikmesriigid tagavad, et kartellikokkuleppest tuleneva rikkumise korral eeldatakse, et rikkumine on tekitanud turul kahju. Rikkumise toime pannud ettevõtjal on õigus kõnealune eeldus ümber lükata.
2. Liikmesriigid tagavad, et kahju suuruse kindlakstegemiseks nõutav tõendamiskoormis ja tõendamisstandard ei tohi muuta ▌kahju hüvitamise taotlemise õiguse kasutamist praktiliselt võimatuks ega ülemäära keeruliseks. Liikmesriigid näevad ette, et liikmesriikide kohtutele antakse volitused hinnata kahju suurust, kui hageja ei saa otseselt tekkinud kahju suurust tõendada. Vajaduse korral koostavad konkurentsiasutused juhised kahju suuruse hindamise kohta.
VI PEATÜKK
VAIDLUSE KONSENSUSLIK LAHENDAMINE
Artikkel 17
Vaidluse konsensusliku lahendamise peatav toime
1. Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise hagi esitamise aegumistähtaja kulgemine peatatakse vaidluse konsensusliku lahendamise protsessi ajaks. Aegumistähtaja kulgemine peatatakse üksnes nende poolte jaoks, kes osalevad või osalesid vaidluse konsensuslikus lahendamises.
2. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtud, kellele on esitatud kahju hüvitamise hagi, võivad peatada menetlused, mille osalised on seotud sellise vaidluse konsensusliku lahendamisega, mis käsitleb kõnealuse kahju hüvitamise hagiga hõlmatud nõuet.
2 a. Lõikes 2 osutatud peatamist ei kohaldata kauem kui üks aasta.
2 b. Konsensusliku kokkuleppe sõlmimise järel võib konkurentsiasutus lugeda enne seda otsust makstud hüvitise trahvi suuruse määramisel leevendavaks asjaoluks.
Artikkel 18
Konsensuslike kokkulepete mõju hilisematele kahju hüvitamise hagidele
1. Liikmesriigid tagavad, et pärast konsensusliku kokkuleppe saavutamist vähendatakse vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalenud kannatanu nõuet kahju võrra, mille vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalenud kaasrikkuja kannatanud isikule tekitas. Vaidluse konsensuslikul lahendamisel mitteosalevad kaasrikkujad ei või nõuda, et vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalenud kaasrikkuja osaleks ülejäänud nõude aluseks oleva summa maksmisel. Ainult siis, kui vaidluse konsensuslikul lahendamisel mitteosalevad kaasrikkujad ei suuda ülejäänud nõudele vastavat hüvitist maksta, võidakse vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalevalt kaasrikkujalt nõuda hüvitise maksmist vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalevale kahju kannatanud isikule, kui see ei ole konsensusliku kokkuleppe tingimustes sõnaselgelt välistatud.
2. Määrates kindlaks iga kaasrikkuja osa makstavas hüvitises, võtavad liikmesriikide kohtud nõuetekohaselt arvesse asjaomast kaasrikkujat hõlmavaid varasemaid konsensuslikke kokkuleppeid.
VII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 19
Läbivaatamine
Komisjon vaatab käesoleva direktiivi läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt [...*] [Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
Vajaduse korral lisatakse läbivaatamisele seadusandlik ettepanek. Komisjonil palutakse kaaluda oma ettepanekus seda, et varased pakkumised konkurentsiõiguse rikkumisest tulenevate kahju hüvitamise nõuete lahendamiseks enne rikkumise tuvastamist konkurentsiasutuse poolt, millest teavitatakse asjaomast konkurentsiasutust õigeaegselt, võidakse lugeda konkurentsõiguse alusel trahvimäära arvutamisel kergendavaks asjaoluks.
Artikkel 20
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ...* [Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad sinna normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 20 a
Üleminekuperiood
Liikmesriikide poolt artikli 20 kohaselt vastu võetud õigus- ja haldusnorme ei kohaldata selliste konkurentsiõiguse rikkumiste suhtes, mille puhul on käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval või enne seda liikmesriigi kohtus menetlemisel kahju hüvitamise hagi.
Artikkel 21
Jõustumine ja pooleliolevate kohtuvaidluste üleminekukord
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 22
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
[koht]
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
- [1] 16. oktoobri 2013. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
- [2] * Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
- [3] 16. oktoobri 2013. aasta arvamus (ELT C , , lk ).
- [4] Euroopa Parlamendi ... seisukoht.
- [5] Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).
- [6] ELT C 326, 26.10.2012, lk 391.
- [7] Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1).
- [8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 78).
- [9] ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
- [10] Komisjoni 6. mai 2013. aasta soovitus C(2003)1422 mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (*) (27.1.2014)
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral
(COM(2013)0404 – C7‑0170/2013 – 2013/0185(COD))
Arvamuse koostaja (*): Bernhard Rapkay
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50
LÜHISELGITUS
Peaaegu kümme aastat on kaalutud võimalust kehtestada ühised eeskirjad kahju hüvitamise hagidele konkurentsirikkumiste korral. Komisjoni ettepanek võtta vastu kõnealune direktiiv on seetõttu tervitatav, sest see aitab tarbijatel ja väikestel ning keskmise suurusega ettevõtjatel kasutada oma õigust hüvitisele kahju eest, mida on põhjustanud konkurentsiõiguse rikkumised. Liikmesriikide eeskirjade puudumine, mis reguleeriksid asjakohaselt kahju hüvitamise hagisid, ning teiselt poolt erinevus liikmesriikide õigusaktide vahel asetab mitte ainult ohvrid, vaid ka konkurentsiõiguse rikkujad ebavõrdsesse positsiooni. See võib ühtlasi anda konkurentsieelise ettevõtjatele, kes on rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 101 või 102, kuid kelle põhitegevuskoht ei asu või kes ei tegutse liikmesriigis, mille õigusaktid on kaebuse esitajatele soodsamad. Need erinevused vastutuseeskirjades võivad kahjustada konkurentsi ja takistada siseturu nõuetekohast toimimist. Arvamuse koostaja väljendab seetõttu heameelt komisjoni ettepaneku üle lihtsustada õiguskaitse kättesaadavust ja võimaldada ohvritel saada hüvitist.
Põhimõtteliselt toetab arvamuse koostaja leebema kohtlemise programme, sest need võivad teha võimalikuks rikkumiste tuvastamise, ja leiab, et ettevõtjaid ei tohiks heidutada koostööd tegemast. Siiski ei tohiks sellised programmid kaitsta ettevõtjaid rohkem, kui on vajalik. Eelkõige ei tohiks need vabastada rikkunud pooli ohvritele kahjutasu maksmisest ega viia teabe ülemäärase kaitsmiseni, mida kaebuse esitajad vajavad tõenditena, et esitada kahju hüvitamise hagi.
Lisaks toetab arvamuse koostaja konsensuslike kokkulepete julgustamist, rõhutades samas, et need peavad olema tõeliselt vabatahtlikku laadi. Et lihtsustada võrdväärseid kokkuleppeid, peaks kaebuse esitajatel olema võimalus saada kohtuvaidluse eelset teavet liikmesriikide ja Euroopa konkurentsiasutustelt seoses kahju ulatuse või tekitatud kaotusega.
Tõendite hankimine on kriitilise tähtsusega tegur apellatsiooniõiguse kasutamiseks. Seetõttu leiab arvamuse koostaja, et väga oluline on veelgi tugevdada sätteid, mille komisjon on pakkunud välja proportsionaalse juurdepääsu lubamiseks asjaomasele ja vajalikule teabele kohtu järelevalve all, et esitada hagi. Samal ajal kui teatavat liiki dokumendid või neis sisalduv teatud liiki teave võivad vajada konfidentsiaalsust, leiab arvamuse koostaja, et välja ei tohiks jätta ühtegi dokumendi liiki hindamisest, kas need tuleks avaldada või mitte.
Eelnevate kaalutluste käigus selle üle, kuidas tugevdada kaebuse esitajate positsiooni seoses kollektiivsete õiguskaitsevahenditega, on esitatud viis, kuidas parandada kahju hüvitamise hagides osalevate poolte võrdsust. Kuigi selliste mehhanismide säilitamist ja kehtestamist tuleks julgustada, isegi kui seda liikmesriikidele kohustuslikuks ei tehta, leiab arvamuse koostaja, et oluline on vältida teatavaid tavasid, nagu ohvrite kohustamine sõnaselgelt valida kollektiivsest õiguskaitsest loobumine või osatasude süsteem või karistusliku kahjuhüvitise lubamine.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(4) Liidu õiguse kohane õigus konkurentsieeskirjade rikkumise korral kahju hüvitamisele eeldab kõikidelt liikmesriikidelt selliste menetluseeskirjade olemasolu, millega tagatakse kõnealuse õiguse tõhus rakendamine. Vajadus tõhusate õiguskaitsevahendite järele tuleneb ka õigusest tulemuslikule õiguskaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta53 artikli 47 esimeses lõigus ja Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 teises lõigus. |
(4) Liidu õiguse kohane õigus konkurentsieeskirjade rikkumise korral kahju hüvitamisele eeldab kõikidelt liikmesriikidelt selliste menetluseeskirjade olemasolu, millega tagatakse kõnealuse õiguse tõhus rakendamine. Vajadus tõhusate õiguskaitsevahendite järele tuleneb ka õigusest tulemuslikule õiguskaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta53 artikli 47 esimeses lõigus ja Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 teises lõigus. Liikmesriigid peavad tagama tõhusa õiguskaitse liidu õigusaktidega hõlmatud valdkondades. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
__________________ |
__________________ | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
53 ELT C 326, 26.10.2012, lk 391. |
53 ELT C 326, 26.10.2012, lk 391. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(5) Et tagada konkurentsiõiguse tõhusa täitmise tagamine avalik- ja eraõiguslike meetmete kaudu, on vaja reguleerida nimetatud kahe rakendamisviisi koordineeritust, näiteks konkurentsiasutuste valduses olevatele dokumentidele juurdepääsu korda. Sellise liidu tasandi koordineerimisega välditakse ühtlasi kohaldatavate eeskirjade lahknevust, mis võiks ohustada siseturu nõuetekohast toimimist. |
(5) Et tagada tsiviilõiguse raames tõhusad eraõiguslikud täitmismeetmed ja tõhus avalik-õiguslik jõustamine konkurentsiasutuste poolt, tuleb mõlemat vahendit kasutada koostoimes, et kindlustada konkurentsiõiguse maksimaalne tõhusus. Vaja on reguleerida nimetatud kahe rakendamisviisi koordineeritust, näiteks konkurentsiasutuste valduses olevatele dokumentidele juurdepääsu korda. Sellise liidu tasandi koordineerimisega välditakse ühtlasi kohaldatavate eeskirjade lahknevust, mis võiks ohustada siseturu nõuetekohast toimimist. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Argumendid, mis on esitatud põhjenduses loogiliselt, viivad järeldusele, et vaja on võtta direktiivi aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 103 ja 114 kahekordne õiguslik alus, järeldus, mis tuleks ka selguse huvides välja öelda. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Konkurentsiõiguse tõsised rikkumised ei piirdu reeglina ainult ühe liikmesriigiga, vaid neil on piiriülene mõju, mis mõjutab kaubandust liikmesriikide vahel ja seega siseturu toimimist. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(13) Tõendid on oluline element liikmesriigi või liidu konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide esitamisel. Kuna konkurentsieeskirjade rikkumist käsitlevaid kohtuvaidlusi iseloomustab ebavõrdsus andmete valdamisel, on asjakohane tagada, et kahju kannatanud isikutele antakse õigus nende nõude jaoks oluliste tõenditega tutvumiseks, ilma et nad peaksid üksikuid tõendeid täpsustama. Selleks et tagada kahju hüvitamise hagides pooltele võrdsed võimalused, peaks ka kostjatel olema võimalik nimetatud vahendeid kasutada, et nad saaksid nõuda tõendite avaldamist kannatanud isikutelt. Liikmesriikide kohtud võivad nõuda tõendite avaldamist ka kolmandatelt isikutelt. Kui liikmesriigi kohus soovib nõuda tõendite avaldamist komisjonilt, tuleb teabenõuete suhtes kohaldada Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelise lojaalse koostöö põhimõtet (Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 3 ja määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 15 lõige 1). |
(13) Tõendid on oluline element liikmesriigi või liidu konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide esitamisel. Kuna konkurentsieeskirjade rikkumist käsitlevaid kohtuvaidlusi iseloomustab ebavõrdsus andmete valdamisel, on asjakohane tagada, et kahju kannatanud isikutele antakse õigus nende nõude jaoks oluliste tõenditega tutvumiseks. Selleks et tagada kahju hüvitamise hagides pooltele võrdsed võimalused, peaks ka kostjatel olema võimalik nimetatud vahendeid kasutada, et nad saaksid nõuda tõendite avaldamist kannatanud isikutelt. Liikmesriikide kohtud võivad nõuda tõendite avaldamist ka kolmandatelt isikutelt. Kui liikmesriigi kohus soovib nõuda tõendite avaldamist komisjonilt, tuleb teabenõuete suhtes kohaldada Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelise lojaalse koostöö põhimõtet (Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 3 ja määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 15 lõige 1). | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(14) Oluliste tõendite avaldamine peaks toimuma kohtu otsusel ja tema range kontrolli all, eelkõige seoses avaldamismeetme vajalikkuse ja proportsionaalsusega. Proportsionaalsuse nõudest tuleneb, et avaldamisnõuet saab esitada üksnes siis, kui kannatanud isik on talle mõistlikult kättesaadavate faktide alusel usutavalt tõestanud, et kostja on talle tekitanud kahju. Avaldamisnõudes tuleks viidata nii täpsetele ja kitsastele tõendite kategooriatele, kui on võimalik mõistlikult kättesaadavate faktide alusel. |
(14) Oluliste tõendite avaldamine peaks toimuma kohtu otsusel ja tema range kontrolli all, eelkõige seoses avaldamismeetme vajalikkuse ja proportsionaalsusega. Proportsionaalsuse nõudest tuleneb, et avaldamisnõuet saab esitada üksnes siis, kui kannatanud isik on talle mõistlikult kättesaadavate faktide alusel usutavalt tõestanud, et kostja on talle tekitanud kahju. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ei vaja selgitust. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kui dokumendid sisaldavad tundlikke üksikasju, nagu andmed kolmandate poolte kohta, mis ei ole oluline menetluse jaoks, saab need kustutada. Kui vajalikke menetlusi saab pidada kinniselt, et kaitsta eriti konfidentsiaalset teavet. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(19) Leebusprogrammid ja kokkuleppemenetlused on liidu konkurentsiõiguse täitmise tagamisel avalik-õiguslike meetmete kaudu olulisteks vahenditeks, kuna need aitavad kaasa kõige raskemate konkurentsiõiguse rikkumiste tuvastamisele, tõhusale süüdistuste esitamisele ja karistuste määramisele. Ettevõtjad võivad hoiduda antud kontekstis koostöö tegemisest, kui nende poolt üksnes koostööeesmärgil koostatud dokumentide avaldamine paneb neile tsiviilvastutuse halvematel tingimustel kui kaasrikkujatele, kes ei tee konkurentsiasutusega koostööd. Et tagada ettevõtjate valmisolek esitada vabatahtlikke avaldusi, millega nad tunnistavad leebusprogrammi või kokkuleppemenetluse raames konkurentsiasutusele enda osalemist liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumises, ei tuleks selliseid avaldusi tõenditena avaldada. |
(19) Leebusprogrammid ja kokkuleppemenetlused on liidu konkurentsiõiguse täitmise tagamisel avalik-õiguslike meetmete kaudu olulisteks vahenditeks, kuna need aitavad kaasa kõige raskemate konkurentsiõiguse rikkumiste tuvastamisele, tõhusale süüdistuste esitamisele ja karistuste määramisele. Ettevõtjad võivad hoiduda antud kontekstis koostöö tegemisest, kui nende poolt üksnes koostööeesmärgil koostatud dokumentide avaldamine paneb neile tsiviilvastutuse halvematel tingimustel kui kaasrikkujatele, kes ei tee konkurentsiasutusega koostööd. Et tagada ettevõtjate valmisolek esitada vabatahtlikke avaldusi, millega nad tunnistavad leebusprogrammi või kokkuleppemenetluse raames konkurentsiasutusele enda osalemist liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumises, peavad kohtud hindama, kas selliseid avaldusi tuleks tõenditena avaldada. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 26 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(26) Aegumistähtaegade kulgemise algust, kestust, peatamist või katkestamist käsitlevad siseriiklikud eeskirjad ei tohiks kahju hüvitamise hagide esitamist põhjendamatult takistada. Eriti oluline on see hagide puhul, mis põhinevad konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu poolt tuvastatud rikkumistel. Seepärast peab kahju kannatanud isikutel olema võimalus esitada ka pärast konkurentsiasutuse menetlust kahju hüvitamise hagi, et rakendada liikmesriigi ja liidu konkurentsiõigust. |
(26) Aegumistähtaegade kulgemise algust, kestust, peatamist või katkestamist käsitlevad siseriiklikud eeskirjad ei tohiks kahju hüvitamise hagide esitamist põhjendamatult takistada. Eriti oluline on see hagide puhul, mis põhinevad konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu poolt tuvastatud rikkumistel. Seepärast peab kahju kannatanud isikutel olema võimalus esitada ka pärast konkurentsiasutuse menetlust kahju hüvitamise hagi, et rakendada liikmesriigi ja liidu konkurentsiõigust. Liikmesriigid peavad säilitama või kehtestama üldiselt kohaldatava lõpliku aegumistähtaja. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 28 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(28) Ettevõtjatel, kes teevad leebusprogrammi raames konkurentsiasutusega koostööd, on peamine roll salajaste kartellikokkulepete tuvastamisel ja nimetatud rikkumiste lõpetamisel ning nad leevendavad seega sageli kahju, mida oleks võinud põhjustada rikkumise jätkumine. Seepärast on asjakohane ette näha, et ettevõtjaid, keda konkurentsiasutus on leebusprogrammi raames trahvidest vabastanud, kaitstakse põhjendamatute kahjunõuete eest, pidades silmas, et rikkumise tuvastanud konkurentsiasutuse otsus võib muutuda trahvidest vabastatud ettevõtja jaoks lõplikuks varem kui nende ettevõtjate jaoks, keda trahvidest ei vabastatud. Seega on asjakohane, et trahvidest vabastatud ettevõtja vabastatakse põhimõtteliselt rikkumisest tulenevat kogu kahju hõlmavast solidaarsest vastutusest ja tema osa hüvitisest ei ületa tema enda otsestele või kaudsetele klientidele või, kokkuostva kartelli puhul, tema otsestele või kaudsetele tarnijatele tekitatud kahju suurust. Kui kartell on tekitanud kahju muudele isikutele kui rikkumise toime pannud ettevõtjate kliendid/tarnijad, ei tohiks trahvidest vabastatud ettevõtja osa hüvitisest ületada tema suhtelist vastutust kartelli tekitatud kahju eest. Nimetatud osa tuleks kindlaks määrata samade eeskirjade kohaselt, millega määratakse kindlaks rikkumise toime pannud ettevõtjate osa hüvitisest (põhjendus 27 eespool). Trahvidest vabastatud ettevõtja peaks kandma täit vastutust selliste kannatanud isikute ees, kes ei ole tema otsesed ega kaudsed ostjad või tarnijad, ainult juhul, kui neil ei ole võimalik saada täielikku hüvitist teistelt rikkumise toime pannud ettevõtjatelt. |
(28) Ettevõtjatel, kes teevad leebusprogrammi raames konkurentsiasutusega koostööd, on peamine roll salajaste kartellikokkulepete tuvastamisel ja nimetatud rikkumiste lõpetamisel ning nad leevendavad seega sageli kahju, mida oleks võinud põhjustada rikkumise jätkumine. Kui kartell on tekitanud kahju muudele isikutele kui rikkumise toime pannud ettevõtjate kliendid/tarnijad, ei tohiks trahvidest vabastatud ettevõtja osa hüvitisest ületada tema suhtelist vastutust kartelli tekitatud kahju eest. Nimetatud osa tuleks kindlaks määrata samade eeskirjade kohaselt, millega määratakse kindlaks rikkumise toime pannud ettevõtjate osa hüvitisest (põhjendus 27 eespool). Trahvidest vabastatud ettevõtja peaks kandma täit vastutust selliste kannatanud isikute ees, kes ei ole tema otsesed ega kaudsed ostjad või tarnijad, ainult juhul, kui neil ei ole võimalik saada täielikku hüvitist teistelt rikkumise toime pannud ettevõtjatelt. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1. Käesolevas direktiivis on sätestatud teatavad põhimõtted, mis on vajalikud selle tagamiseks, et kõik aluslepingu artikli 101 või 102 või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumise tulemusena kahju kannatanud isikud saaksid tõhusalt kasutada oma õigust nimetatud kahju täielikule hüvitamisele. Direktiiviga on ette nähtud ka eeskirjad, millega soodustatakse moonutamata konkurentsi siseturul ja kõrvaldatakse selle nõuetekohase toimimise takistused, tagades kõikjal liidus võrdväärse kaitse kõigile, kes sellist kahju on kandnud. |
1. Käesolevas direktiivis on sätestatud teatavad põhimõtted, mis on vajalikud selle tagamiseks, et kõik aluslepingu artikli 101 või 102 või liikmesriigi konkurentsiõiguse ettevõtja või ettevõtjate rühma toime pandud rikkumise tulemusena kahju kannatanud isikud saaksid tõhusalt kasutada oma õigust nimetatud kahju täielikule hüvitamisele nimetatud rikkumise toime pannud isikute poolt. Direktiiviga on ette nähtud ka eeskirjad, millega soodustatakse moonutamata konkurentsi siseturul ja kõrvaldatakse selle nõuetekohase toimimise takistused, tagades kõikjal liidus võrdväärse kaitse kõigile, kes sellist kahju on kandnud. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1. Igal liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju kandnud isikul peab olema võimalus nõuda kõnealuse kahju täielikku hüvitamist. |
1. Igal liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju kandnud isikul peab olema võimalus nõuda rikkumise toime pannud isikult kõnealuse kahju täielikku hüvitamist otsese või kaudse eraõigusliku järelhagi raames. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 2 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. „liikmesriigi konkurentsiõigus” – liikmesriigi õiguse sätted, mille põhieesmärk on sama nagu aluslepingu artiklitel 101 ja 102 ning mida kohaldatakse sama juhtumi suhtes paralleelselt liidu konkurentsiõigusega vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 3 lõikele 1; |
2. „liikmesriigi konkurentsiõigus” – liikmesriigi õiguse sätted, mille põhieesmärk on sama nagu aluslepingu artiklitel 101 ja 102 ning mida kohaldatakse sama juhtumi suhtes paralleelselt liidu konkurentsiõigusega vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 3 lõikele 1. Käesolevat määrust ei kohaldata ka selliste riigisiseste seaduste suhtes, millega rakendatakse kriminaalsanktsioone füüsiliste isikute suhtes, välja arvatud juhul, kui selliste sanktsioonide abil tagatakse ettevõtjate suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade rakendamine; | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mõne liikmesriigi puhul on vaja arvestada kriminaalõiguse sätteid. Seega sobib siinkohal kasutada määruse 1/2003 põhjenduses 8 kasutatud sõnastust. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1. Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise hagi raames võivad liikmesriikide kohtud igal ajal nõuda, et menetlusosaline või kolmas isik avaldaks mis tahes järgmistesse kategooriatesse kuuluvad tõendid: |
1. Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise hagi raames ei nõua liikmesriikide kohtud üldjuhul, et konkurentsiasutus avaldaks mis tahes järgmistesse kategooriatesse kuuluvad tõendid: | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1 (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
liikmesriigi konkurentsiasutuste sisedokumendid, kirjavahetus Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi konkurentsiameti vahel või Euroopa konkurentsivõrgustikus; | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 2 – sissejuhatav osa | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. Liikmesriigid tagavad, et seoses kahju hüvitamise hagidega saavad liikmesriikide kohtud nõuda järgmistesse kategooriatesse kuuluvate tõendite avaldamist üksnes pärast seda, kui konkurentsiasutus on oma menetluse lõpetanud või teinud määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 5 või kõnealuse määruse III peatükis osutatud otsuse: |
2. Liikmesriigid tagavad, et seoses kahju hüvitamise hagidega saavad liikmesriikide kohtud nõuda järgneva avaldamist üksnes pärast seda, kui konkurentsiasutus on oma menetluse lõpetanud või teinud määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 5 või kõnealuse määruse III peatükis osutatud otsuse: | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 3 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3. Selliste konkurentsiasutuse toimikus sisalduvate tõendite avaldamist, mis ei kuulu ühessegi käesoleva artikli lõigetes 1 või 2 loetletud kategooriasse, võib nõuda kahju hüvitamise hagide raames igal ajal. |
3. Selliste konkurentsiasutuse toimikus sisalduvate tõendite avaldamist, mis ei kuulu ühessegi käesoleva artikli lõigetes 1 või 2 loetletud kategooriasse, võib nõuda kahju hüvitamise hagide raames igal ajal. Artikli 5 lõiked 3 kuni 7 kohalduvad vajalike muudatustega. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 7 |
välja jäetud | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Üksnes konkurentsiasutuse toimikuga tutvumise käigus saadud tõendite kasutamise piiramine |
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1. Liikmesriigid tagavad, et tõendid, mis kuuluvad ühte artikli 6 lõikes 1 loetletud kategooriasse ja mille füüsiline või juriidiline isik on saanud üksnes konkurentsiasutuse toimikuga tutvumise käigus, kasutades oma määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 või liikmesriigi õiguse vastavate sätete kohast kaitseõigust, ei ole kahju hüvitamise hagide raames lubatud tõend. |
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. Liikmesriigid tagavad, et tõendid, mis kuuluvad artikli 6 lõikes 2 loetletud kategooriasse ja mille füüsiline või juriidiline isik on saanud üksnes konkurentsiasutuse toimikuga tutvumise käigus, kasutades oma määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 või liikmesriigi õiguse vastavate sätete kohast kaitseõigust, on kahju hüvitamise hagide raames lubatud ainult siis, kui konkurentsiasutus on oma menetluse lõpetanud või teinud määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 5 või kõnealuse määruse III peatükis osutatud otsuse. |
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3. Liikmesriigid tagavad, et tõendeid, mille füüsiline või juriidiline isik on saanud üksnes konkurentsiasutuse toimikuga tutvumise käigus, kasutades oma määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 või liikmesriigi õiguse vastavate sätete kohast kaitseõigust, ja mis on käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt lubatud, võib kasutada kahju hüvitamise hagis ainult kõnealune isik või tema õigused üle võtnud füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas tema nõude üle võtnud isik. |
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(b) oluliste tõendite hävitamine, tingimusel et hävitamise ajal: |
(b) oluliste tõendite hävitamine; | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b – alapunkt i | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
i) hävitav pool oli või oli olnud osaline konkurentsiasutuse menetluses, mis oli seotud kahju hüvitamise hagi aluseks oleva tegevusega; või |
välja jäetud | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
ii) hävitav pool teadis või oleks pidanud teadma, et liikmesriigi kohtule oli esitatud kahju hüvitamise hagi ja, et tõend oli oluline kahju hüvitamise nõude või sellega seotud kaitseargumendi tõendamiseks või |
välja jäetud | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
iii) hävitav pool teadis, et tõend oli oluline tema poolt või tema vastu esitatud menetletava või tulevase kahju hüvitamise hagi jaoks; |
välja jäetud | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtute määratavad karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kahju hüvitamise hagi menetlusosalise käitumise küsimuses on liikmesriikide kohtutel võimalik kasutada karistusena muu hulgas võimalust teha negatiivseid järeldusi, näiteks lugeda kõnealune väide tõendatuks või jätta nõue tervikuna või osaliselt rahuldamata ja kaitseargumendid tervikuna või osaliselt arvestamata, ning võimalust nõuda kulude hüvitamist. |
2. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtute määratavad karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kohtu antud avaldamiskorralduse täitmata jätmise või täitmisest keeldumise korral või kui on vaja kaitsta konfidentsiaalset teavet. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 2 – sissejuhatav osa | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtaeg ei hakka kulgema enne, kui kahju kannatanud isik on teada saanud või peaks olema teadlik järgmistest asjaoludest: |
2. Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtaeg hakkab kulgema viimasel kuupäeval pärast seda, kui kahju kannatanud isik on teada saanud või peaks olema teadlik järgmistest asjaoludest: | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 2 – sissejuhatav osa | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtaeg ei hakka kulgema enne, kui kahju kannatanud isik on teada saanud või peaks olema teadlik järgmistest asjaoludest: |
2. Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtaeg ei hakka kulgema enne, kui rikkumine on lõppenud ja kahju kannatanud isik on teada saanud või peaks olema teadlik järgmistest asjaoludest: | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 5 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Aegumistähtaeg peaks olema piisavalt pikk, et võimaldada õiguskaitse tõelist kättesaadavust. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 2 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja, kelle konkurentsiasutus on leebusprogrammi raames trahvidest vabastanud, peab kandma täit vastutust selliste kannatanud isikute ees, kes ei ole tema otsesed ega kaudsed ostjad või tarnijad, ainult juhul, kui sellised kannatanud isikud tõendavad, et neil ei ole võimalik saada täielikku hüvitist teistelt samas konkurentsiõiguse rikkumises osalenud ettevõtjatelt. |
välja jäetud | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olukorras loetakse, et kaudne ostja on tõendanud, et ülemäärane ostuhind suunati talle edasi, kui ta on näidanud, et: |
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olukorras on kaudne ostja tõendanud, et ülemäärane ostuhind suunati talle edasi, kui ta on vähemalt näidanud, et: | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1. Käesolevas peatükis sätestatud eeskirjad ei piira kahju kannatanud isiku õigust nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist. |
1. Käesolevas peatükis sätestatud eeskirjad ei piira kahju kannatanud isiku õigust nõuda saamata jäänud tulu, tegeliku kahju ning kahju tekkimise ja selle tegeliku hüvitamise vahelisel ajavahemikul kogunenud intressi hüvitamist. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
(b a) avalik-õiguslike konkurentsialaste juhtumite asjaomaseid tulemusi, mis aitavad täita artikli 13 lõikes 2 sätestatud kriteeriume. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1. Liikmesriigid tagavad, et kartellikokkuleppest tuleneva rikkumise korral eeldatakse, et rikkumine tekitas kahju. Rikkumise toime pannud ettevõtjal on õigus kõnealune eeldus ümber lükata. |
1. Liikmesriigid tagavad, et kartellikokkuleppest tuleneva rikkumise korral eeldatakse, et rikkumine tekitas turul kahju. Rikkumise toime pannud ettevõtjal on õigus kõnealune eeldus ümber lükata. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1. Liikmesriigid tagavad, et pärast konsensusliku kokkuleppe saavutamist vähendatakse vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalenud kannatanu nõuet kahju võrra, mille vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalenud kaasrikkuja kannatanud isikule tekitas. Vaidluse konsensuslikul lahendamisel mitteosalevad kaasrikkujad ei või nõuda, et vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalenud kaasrikkuja osaleks ülejäänud nõude aluseks oleva summa maksmisel. Ainult siis, kui vaidluse konsensuslikul lahendamisel mitteosalevad kaasrikkujad ei suuda ülejäänud nõudele vastavat hüvitist maksta, võidakse vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalevalt kaasrikkujalt nõuda hüvitise maksmist vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalevale kahju kannatanud isikule. |
1. Liikmesriigid tagavad, et pärast konsensusliku kokkuleppe saavutamist vähendatakse vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalenud kannatanu nõuet kahju võrra, mille vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalenud kaasrikkuja kannatanud isikule tekitas. Vaidluse konsensuslikul lahendamisel mitteosalevad kaasrikkujad ei või nõuda, et vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalenud kaasrikkuja osaleks ülejäänud nõude aluseks oleva summa maksmisel. Ainult siis, kui vaidluse konsensuslikul lahendamisel mitteosalevad kaasrikkujad ei suuda ülejäänud nõudele vastavat hüvitist maksta, võidakse vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalevalt kaasrikkujalt nõuda hüvitise maksmist vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalevale kahju kannatanud isikule, välja arvatud juhul, kui see on lahendustingimustes sõnaselgelt välistatud. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Eeskirjad, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja ELi konkurentsiõiguse rikkumise korral |
||||
|
Viited |
COM(2013)0404 – C7-0170/2013 – 2013/0185(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 1.7.2013 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
JURI 1.7.2013 |
||||
|
Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev |
12.12.2013 |
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Bernhard Rapkay 19.6.2013 |
||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
16.12.2013 |
|
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
21.1.2014 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
22 0 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Raffaele Baldassarre, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Piotr Borys, Eva Lichtenberger, Angelika Niebler, Axel Voss |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
María Irigoyen Pérez |
||||
SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (09.01.2014)
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral
(COM(2013)0404 – C7‑0170/2013 – 2013/0185(COD))
Arvamuse koostaja: Olle Schmidt
LÜHISELGITUS
Pärast peaaegu kümme aastat kestnud arutelusid väljendab arvamuse koostaja heameelt komisjoni käesoleva direktiivi ettepaneku üle. Nii tarbijad kui ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad kohtavad hetkel takistusi juhul, kui nad tahavad kasutada liidu tasandil ettenähtud õigust saada hüvitist konkurentsiõiguse rikkumisest tingitud kahju korral.
Eraõiguslike meetmete puhul sooviks arvamuse koostaja tõhusate kollektiivsete õiguskaitsevahendite kasutuselevõttu. Euroopa Parlamendi resolutsioonile (P6_TA(2009)0187) järgnenud avalduses nõustus komisjon, et kollektiivsete õiguskaitsevahendite osas tuleks vastu võtta ühtne lähenemisviis kahjunõuete ühtlaseks menetlemiseks liidu konkurentsiõiguse valdkonnas. Siduvate horisontaalsete meetmete kehtestamine kollektiivsete õiguskaitsevahendite osas ei ole ikka veel teoks saanud. Kollektiivsed meetmed võimaldaks asjaomastel kvalifitseeritud üksustel, nagu tarbijaühendustel või kaubandusorganisatsioonidel võtta meetmeid üksiku hageja nimel. Arvamuse koostaja nõuab aga, et nõudes saaks esindajana osaleda vaid selgelt tuvastatud isikute ring. Tuvastamine peab nõude esitamise hetkeks olema lõpule viidud ning arvamuse koostaja teeb ettepaneku kasutada vabatahtlikkuse mudelit. Kuna liidus kaasneb kahju hüvitamine üksnes 25% kartellijuhtumitega, tuleb võtta tõhusamaid meetmeid, et ergutada tarbijaid oma õigusi kasutama.
Arvamuse koostaja tõdeb, et leebusprogrammide kohaldamine soodustab olulisel määral kartellide paljastamist ja teeb seega õieti võimalikuks kahju hüvitamise nõuete esitamise. Arvamuse koostaja ei nõustu aga komisjoni ettepanekuga võtta kasutusele tõendite avaldamise piirangute hall nimekiri pärast seda, kui konkurentsiasutus on oma menetluse lõpetanud. Kõikide leebema kohtlemise taotlejate esitatavate asitõendite suhtes tuleks kohaldada artikli 6 lõike 1 sätteid, olenemata sellest, kas asitõendid esitati koos leebema kohtlemise taotlusega või konkurentsiasutuse palvel.
Ehkki konkurentsivaldkonna kohtuasju on mõnikord algatatud rikkumisest teataja info põhjal, ei ole komisjoni ettepanekus sellisele võimalusele konkreetselt viidatud. Rikkumisest teatajate kaitse käsitleb üksnes teataja isikut ja mitte esitatud teavet. Rikkumisest teataja isik ei ole kahju või kahju ulatuse seisukohast oluline. Nüüd on rikkumisest teatajate isik kaitstud liikmesriikide õigusaktide alusel. Prognoositavuse ja ühtlase kohtupraktika tagamiseks tuleks komisjoni ettepanekule lisada isikuandmed.
Arvamuse koostaja pooldab komisjoni ettepanekut asetada tõendamiskoormis kostjale, kuna see lihtsustaks hagejatel nõude esitamist. Mittetäielikud asitõendid soosiksid hagejat ning oleksid selgelt kasulikud otsestele ostjatele, ent Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt peab ka kaudsetel ostjatel olema õigus hagisid esitada. Siiski hõlmavad kavandatavad eeskirjad nii eeldust, et kaudsetele ostjatele ei suunata edasi ülemäärast ostuhinda, kui ka eeldust, et sellist edasisuunamist esineb. Selle tõenäoline tagajärg on see, et nõudeid hakkavad esitama nii otsesed kui ka kaudsed hagejad. Arvamuse koostaja ei poolda sellist topeltsüsteemi ja teeb ettepaneku asetada tõenduskoormis juhul, kui edasisuunamise tõendamiseks ei ole piisavalt asitõendeid, kaudsele ostjale. Niiviisi pannakse alus ühe samba süsteemile, mis annab liikmesriikide kohtutele selged suunised.
Tekitatud kahju tuleb hüvitada. See nõue on väga oluline, kui tahetakse, et kartellid aduksid turgudele ja tarbijale tekitatud reaalset kahju. Konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju kannatanud isiku tõhusamaks kaitsmiseks on oluline, et kannatanul oleks kohtumenetlustes tugev positsioon. Seepärast teeb arvamuse koostaja ettepaneku anda kahju hindamisel soodne lähteasend kahju kannatanud isikule, mistõttu tuleks kahju hindamisel lähtuda kahju kannatanud isiku hinnangust. Lisaks vähendaks see huvi kartellides osalemise vastu, kuna rikkujatel oleks kohtumenetlustes piiratud mõju.
Tarbijat, tarbijaorganisatsiooni või väikeettevõtjat võib oht, et ta peab maksma kohtuvaidluse kaotamise korral kohtukulud, olulisel määral heidutada kahjunõuet esitamast. Sellise nõude esitamise tõenäosuse suurendamiseks teeb arvamuse koostaja ettepaneku asutada fond, mida rahastataks konkurentsiõiguse rikkumisi puudutavate kohtuasjade raames määratud trahvidest. Fondist võiks rahastada võimaliku hageja esitatud asitõenditel põhinevas võimalikus kohtuasjas tehtavat eelotsust. See alandaks kahju hüvitamise nõuete esitamiseks vajalikku künnist ja vähendaks tarbetute nõuete hulka kohtutes. Tähelepanu tuleks juhtida ka asjaolule, et „kaotaja maksab“ põhimõte tuleks alles hoida.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(4 a) Eraõiguslik jõustamine on oluline mehhanism konkurentsiõiguse tõhusa täitmise tagamiseks. Siiski ei ole ainult üksikmeetmete rakendamine tulemuslik ning seetõttu peavad käesolevas direktiivis olema lubatud ka kollektiivsed meetmed. |
Selgitus | |
Kollektiivsete õiguskaitsevahendite osas tuleks vastu võtta ühtne lähenemisviis kahjunõuete ühtlaseks menetlemiseks, nt tarbijakaitse õigusaktid. Kuna selliste horisontaalsete meetmete kehtestamine ei ole ikka veel teoks saanud, sooviks arvamuse koostaja need käesolevasse direktiivi lisada. Arvestades kahju hüvitamise hagide vähesust, tuleb võtta tõhusamaid meetmeid, et ergutada tarbijaid oma õigusi nõudma. Kollektiivsed õiguskaitsevahendid alandavad tarbijatele liikmesriikide kohtutesse pöördumise künnist. | |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(4 b) Seoses liikmesriikide eelisõigusega kehtestada mitmesuguseid kollektiivseid õiguskaitsekavasid peaksid liikmesriigid võtma niisuguste kavade loomisel kasutusele osalemisvõimalusega süsteemi ja hoiduma vaidluse tulemusest sõltuva tasustamise, karistuslike kahjuhüvitiste määramise ja kolmanda isiku rahastamise võimalusest, kui rahastaja saab tasu saavutatud kokkuleppe või määratud hüvitise eest. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 a) Tõhusus tähendab seda, et tarbijad ja ettevõtjad saavad kahjuhüvitist, et ettevõtjad hoiduvad rikkumisi toime panemast ning et on tagatud liidu konkurentsialaste eeskirjade parem järgimine. Sellest tulenevalt tuleks liidu konkurentsieeskirjade avalik-õigusliku jõustamise tõhustamiseks ergutada nende eeskirjade rikkumise tõttu kannatanutele kulutõhusat, õigeaegset ja tõhusat kahju hüvitamist. Kannatanutele kahju konsensusliku hüvitamise ergutamine ei tohiks piirata liikmesriikides nende eeskirjade ühtlustamise vajadust, mis reguleerivad liikmesriigi või liidu konkurentsiõiguse rikkumisega kaasneva kahju hüvitamist. |
Selgitus | |
Tarbijate ja ettevõtjate huvides peab kahju hüvitamine olema kulutõhus, õigeaegne ja tõhus. Seega tuleb ergutada vaidluste varajast konsensuslikku lahendamist stiimuliga, mis on seotud konkurentsiasutuste määratud trahviga, et tagada selline kulutõhus, õigeaegne ja tõhus hüvitamine. | |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(11) Käesoleva direktiiviga kinnitatakse taas acquis' seda osa, milles käsitletakse liidu õigusest tulenevat õigust kahju hüvitamisele liidu konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju korral, eelkõige kaebeõiguse ja kahju määratluse osas, nagu seda on väljendatud Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikas, piiramata acquis’ edasiarendamist. Iga rikkumise tagajärjel kahju kannatanud isik saab nõuda kahju hüvitamist otsese varalise kahju (damnum emergens), saamata jäänud tulu (lucrum cessans) ning kahju tekkimise ja hüvitise maksmise vahelisel ajavahemikul tasutud intressi eest. Selline õigus on füüsilistel ja juriidilistel isikutel – nii tarbijatel, ettevõtjatel kui ka ametiasutustel – olenemata sellest, kas nad on rikkumise toime pannud ettevõtjaga otseses lepingulises suhtes, ning sellest, kas konkurentsiasutus on rikkumise eelnevalt tuvastanud või mitte. Käesoleva direktiiviga ei tohiks liikmesriikidelt nõuda kollektiivsete õiguskaitsevahendite kasutuselevõttu aluslepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks. |
(11) Käesoleva direktiiviga kinnitatakse taas acquis' seda osa, milles käsitletakse liidu õigusest tulenevat õigust kahju hüvitamisele liidu konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju korral, eelkõige kaebeõiguse ja kahju määratluse osas, nagu seda on väljendatud Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikas, piiramata acquis’ edasiarendamist. Iga rikkumise tagajärjel kahju kannatanud isik saab nõuda kahju hüvitamist otsese varalise kahju (damnum emergens), saamata jäänud tulu (lucrum cessans) ning kahju tekkimise ja hüvitise maksmise vahelisel ajavahemikul tasutud intressi eest, ilma riigisisese õiguse kohaselt tunnustatud intressiliiki piiramata. Selline õigus on füüsilistel ja juriidilistel isikutel – nii tarbijatel, ettevõtjatel kui ka ametiasutustel – olenemata sellest, kas nad on rikkumise toime pannud ettevõtjaga otseses lepingulises suhtes, ning sellest, kas konkurentsiasutus on rikkumise eelnevalt tuvastanud või mitte. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(11 a) Konkurentsiõiguse nõuetekohane jõustamine ja nii ettevõtjate kui ka tarbijate hüvitise saamise õiguse tõhus teostamine on omavahel tihedalt seotud ja üks konkurentsivõimelise majanduskasvu saavutamise põhieeldusi. Euroopa õigus kollektiivsele õiguskaitsele aitab seega kaasa siseturu väljakujundamisele ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ühtse ala arengule. |
Selgitus | |
Euroopa Parlament võttis 2012. aasta veebruaris vastu resolutsiooni „Euroopa ühtne lähenemisviis ühistele kahjunõuetele”, milles nõudis, et kõik kollektiivset õiguskaitset käsitlevad ettepanekud sisaldaksid ühiseid põhimõtteid, mis tagavad õiguskaitse ühtse kättesaadavuse ELis kollektiivse õiguskaitse kaudu, tegeledes tarbija õiguste rikkumise probleemiga. Kollektiivne õiguskaitsemehhanism tõhustaks märkimisväärselt konkurentsiõiguse tõhusat jõustamist ja tarbijakaitset. | |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13) Tõendid on oluline element liikmesriigi või liidu konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide esitamisel. Kuna konkurentsieeskirjade rikkumist käsitlevaid kohtuvaidlusi iseloomustab ebavõrdsus andmete valdamisel, on asjakohane tagada, et kahju kannatanud isikutele antakse õigus nende nõude jaoks oluliste tõenditega tutvumiseks, ilma et nad peaksid üksikuid tõendeid täpsustama. Selleks et tagada kahju hüvitamise hagides pooltele võrdsed võimalused, peaks ka kostjatel olema võimalik nimetatud vahendeid kasutada, et nad saaksid nõuda tõendite avaldamist kannatanud isikutelt. Liikmesriikide kohtud võivad nõuda tõendite avaldamist ka kolmandatelt isikutelt. Kui liikmesriigi kohus soovib nõuda tõendite avaldamist komisjonilt, tuleb teabenõuete suhtes kohaldada Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelise lojaalse koostöö põhimõtet (Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 3 ja määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 15 lõige 1). |
(13) Tõendid on oluline element liikmesriigi või liidu konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide esitamisel. Kuna konkurentsieeskirjade rikkumist käsitlevaid kohtuvaidlusi iseloomustab ebavõrdsus andmete valdamisel, on asjakohane tagada, et kahju kannatanud isikutele antakse õigus nende nõude jaoks oluliste tõenditega tutvumiseks. Selleks et tagada kahju hüvitamise hagides pooltele võrdsed võimalused, peaks ka kostjatel olema võimalik nimetatud vahendeid kasutada, et nad saaksid nõuda tõendite avaldamist kannatanud isikutelt. Liikmesriikide kohtud võivad nõuda tõendite avaldamist ka kolmandatelt isikutelt. Kui liikmesriigi kohus soovib nõuda tõendite avaldamist komisjonilt, tuleb teabenõuete suhtes kohaldada Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelise lojaalse koostöö põhimõtet (Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 3 ja määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 15 lõige 1). |
Selgitus | |
Tõendid tuleb määratleda võimalikult täpselt ja piiritletult, et vältida huupi päringute tegemist, mis võib tõsiselt kahjustada siseturu tõhusat ja õiglast toimimist. | |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(19 a) Oluline on, et leebema kohtlemise taotlejate antud teave oleks kaitstud, kuna see looks kartelliosalistele suurema stiimuli ülestunnistuseks ja leebusprogrammides osalemiseks. Seetõttu peaks konkurentsiasutuse avaldatavate asitõendite avalikustamise piirangut laiendama, et see hõlmaks kogu leebema kohtlemise taotleja edastatavat teavet, olenemata sellest, kas teavet anti kartelliosalise omal algatusel või konkurentsiasutuse taotlusel. |
Selgitus | |
Leebema kohtlemise taotlejad annavad suure panuse kartellide paljastamisse, tehes seega õiguse eraõigusliku rakendamise õieti võimalikuks. Kõikide leebema kohtlemise taotlejate esitatavate asitõendite suhtes tuleks kohaldada artikli 6 lõike 1 sätteid, olenemata sellest, kas asitõendid esitati koos leebema kohtlemise taotlusega või konkurentsiasutuse palvel. | |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(21 a) Ehkki üksikutel rikkumisest teatajatel ei ole seni olnud kuigi suur roll, tuleb käesolevasse direktiivi sõnaselgelt lisada kohustus kaitsta teavet andvaid isikuid. Teave, mille avaldamist ei saa riiklikud kohtud vastaspoolelt või kolmandalt isikult ühelgi juhul nõuda, hõlmab üksnes isikuandmeid ja nendega seotud teavet. |
Selgitus | |
Ehkki on olemas konkurentsivaldkonna kohtuasju, mis on algatatud üksnes rikkumisest teataja info põhjal, ei ole käesolevas direktiivi ettepanekus sellisele võimalusele konkreetselt viidatud. Rikkumisest teatajate kaitse käsitleb üksnes teataja isikut ja mitte esitatud teavet. Prognoositavuse ja otsuste tegemisel võrdsuse tagamiseks tuleks direktiivi lisada isikuandmeid käsitlev säte. Nüüdseks on rikkumisest teatajate isik kaitstud liikmesriikide õigusaktide alusel. | |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(24) Kahju hüvitamise nõude esitamine või uurimise algatamine konkurentsiasutuse poolt sisaldab endas ohtu, et asjaomased ettevõtjad võivad hävitada või varjata tõendeid, mida kahju kannatanud isik saaks kasutada kahjunõude tõendamisel. Kohtud peaksid saama kehtestada piisavalt rangeid hoiatavaid sanktsioone, et vältida oluliste tõendite hävitamist ning tagada avaldamist nõudvate kohtukorralduste täitmine. Menetlusosaliste puhul võivad kahju hüvitamise menetluses tehtavad negatiivsed tagajärjed olla eriti tõhusateks karistusteks, mis aitavad vältida asja venimist. Konfidentsiaalse teabe kaitse kohustuse täitmatajätmise ja avaldatud teabe kuritarvitamise eest tuleks samuti ette näha karistused. Samuti tuleks ette näha karistused, kui kahju hüvitamise hagides kuritarvitatakse teavet, mis on saadud oma kaitseõigust kasutades konkurentsiasutuse toimikuga tutvumise käigus ja mis on seotud kõnealuse konkurentsiasutuse uurimistega. |
(24) Kahju hüvitamise nõude esitamine või uurimise algatamine konkurentsiasutuse poolt sisaldab endas ohtu, et asjaomased ettevõtjad võivad hävitada või varjata tõendeid, mida kahju kannatanud isik saaks kasutada kahjunõude tõendamisel. Kohtud peaksid kehtestama piisavalt rangeid ja tõhusaid hoiatavaid sanktsioone, et vältida oluliste tõendite hävitamist ning tagada avaldamist nõudvate kohtukorralduste täitmine. Menetlusosaliste puhul võivad kahju hüvitamise menetluses tehtavad negatiivsed tagajärjed olla eriti tõhusateks karistusteks, mis aitavad vältida asja venimist. Konfidentsiaalse teabe kaitse kohustuse täitmatajätmise ja avaldatud teabe kuritarvitamise eest tuleks samuti ette näha karistused. Samuti tuleks ette näha karistused, kui kahju hüvitamise hagides kuritarvitatakse teavet, mis on saadud oma kaitseõigust kasutades konkurentsiasutuse toimikuga tutvumise käigus ja mis on seotud kõnealuse konkurentsiasutuse uurimistega. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 28 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(28) Ettevõtjatel, kes teevad leebusprogrammi raames konkurentsiasutusega koostööd, on peamine roll salajaste kartellikokkulepete tuvastamisel ja nimetatud rikkumiste lõpetamisel ning nad leevendavad seega sageli kahju, mida oleks võinud põhjustada rikkumise jätkumine. Seepärast on asjakohane ette näha, et ettevõtjaid, keda konkurentsiasutus on leebusprogrammi raames trahvidest vabastanud, kaitstakse põhjendamatute kahjunõuete eest, pidades silmas, et rikkumise tuvastanud konkurentsiasutuse otsus võib muutuda trahvidest vabastatud ettevõtja jaoks lõplikuks varem kui nende ettevõtjate jaoks, keda trahvidest ei vabastatud. Seega on asjakohane, et trahvidest vabastatud ettevõtja vabastatakse põhimõtteliselt rikkumisest tulenevat kogu kahju hõlmavast solidaarsest vastutusest ja tema osa hüvitisest ei ületa tema enda otsestele või kaudsetele klientidele või, kokkuostva kartelli puhul, tema otsestele või kaudsetele tarnijatele tekitatud kahju suurust. Kui kartell on tekitanud kahju muudele isikutele kui rikkumise toime pannud ettevõtjate kliendid/tarnijad, ei tohiks trahvidest vabastatud ettevõtja osa hüvitisest ületada tema suhtelist vastutust kartelli tekitatud kahju eest. Nimetatud osa tuleks kindlaks määrata samade eeskirjade kohaselt, millega määratakse kindlaks rikkumise toime pannud ettevõtjate osa hüvitisest (põhjendus 27 eespool). Trahvidest vabastatud ettevõtja peaks kandma täit vastutust selliste kannatanud isikute ees, kes ei ole tema otsesed ega kaudsed ostjad või tarnijad, ainult juhul, kui neil ei ole võimalik saada täielikku hüvitist teistelt rikkumise toime pannud ettevõtjatelt. |
(28) Ettevõtjatel, kes teevad leebusprogrammi raames konkurentsiasutusega koostööd, on peamine roll konkurentsivastaste kokkulepete, otsuste või tavade tuvastamisel ja nimetatud rikkumiste lõpetamisel ning nad leevendavad seega sageli kahju, mida oleks võinud põhjustada rikkumise jätkumine. Seepärast on asjakohane ette näha, et ettevõtjaid, keda konkurentsiasutus on leebusprogrammi raames trahvidest vabastanud, kaitstakse põhjendamatute kahjunõuete eest, pidades silmas, et rikkumise tuvastanud konkurentsiasutuse otsus võib muutuda trahvidest vabastatud ettevõtja jaoks lõplikuks varem kui nende ettevõtjate jaoks, keda trahvidest ei vabastatud. Seega on asjakohane, et trahvidest vabastatud ettevõtja vabastatakse põhimõtteliselt rikkumisest tulenevat kogu kahju hõlmavast solidaarsest vastutusest ja tema osa hüvitisest ei ületa tema enda otsestele või kaudsetele klientidele või, kokkuostva kartelli puhul, tema otsestele või kaudsetele tarnijatele tekitatud kahju suurust. Kui kartell on tekitanud kahju muudele isikutele kui rikkumise toime pannud ettevõtjate kliendid/tarnijad, ei tohiks trahvidest vabastatud ettevõtja osa hüvitisest ületada tema suhtelist vastutust kartelli tekitatud kahju eest. Nimetatud osa tuleks kindlaks määrata samade eeskirjade kohaselt, millega määratakse kindlaks rikkumise toime pannud ettevõtjate osa hüvitisest (põhjendus 27 eespool). Trahvidest vabastatud ettevõtja peaks kandma täit vastutust selliste kannatanud isikute ees, kes ei ole tema otsesed ega kaudsed ostjad või tarnijad, ainult juhul, kui neil ei ole võimalik saada täielikku hüvitist teistelt rikkumise toime pannud ettevõtjatelt. |
Selgitus | |
Valitud termin on liiga kitsas ega arvestaks siseturu tegeliku olukorraga. | |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 30 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(30) Olukorras, kus ülemäärane ostuhind suunati edasi isikutele, kes ei saa seaduse alusel hüvitamist taotleda, ei ole asjakohane lubada rikkumise toime pannud ettevõtjal kasutada edasisuunamist kaitseargumendina, kuna see vabastaks ta tema poolt tekitatud kahju hõlmavast vastutusest. Kui teatavas kohtuasjas kasutatakse kaitseargumendina edasisuunamist, peaks hagi saanud kohus hindama, kas isikutel, kellele ülemäärane ostuhind väidetavalt edasi suunati, on võimalus seaduse alusel hüvitamist nõuda. Kuigi kaudsetel ostjatel on õigus nõuda kahju hüvitamist, võivad kooskõlas liidu õiguse põhimõtetega kohaldatavad põhjuslikku seost käsitlevad liikmesriigi eeskirjad (sealhulgas põhjuse etteaimatavus ja kaugus) tähendada seda, et teatavatel isikutel (näiteks tarneahela sellisel tasandil, mis ei ole rikkumisega lähedalt seotud) ei ole konkreetsel juhtumil võimalik seaduse alusel hüvitamist nõuda. Kohus annab edasisuunamist hõlmavale kaitseargumendile hinnangu üksnes pärast seda, kui ta on leidnud, et isik, kellele ülemäärane ostuhind väidetavalt edasi suunati, saab seaduse alusel hüvitamist nõuda. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Välja jäetud tulenevalt artikli 12 lõikest 2. | |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 34 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(34) Kahju kannatanud isik, kes on tõendanud, et ta on kandnud konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju, peab kahjuhüvitise saamiseks tõendama ka kantud kahju ulatust. Konkurentsieeskirjade rikkumisega seotud kahju suuruse kindlakstegemine on väga faktirohke protsess ja selleks võib olla vajalik kohaldada keerulisi majandusmudeleid. Nimetatud protsess on sageli väga kulukas, mistõttu kahju kannatanud isikutel on raske koguda vajalikke andmeid oma nõuete tõendamiseks. Seega võib konkurentsieeskirjade rikkumisega seotud kahju suuruse kindlakstegemine luua olulise tõkke, mis takistab kannatanud isikutel kantud kahju eest hüvitist saamast. |
(34) Kahju kannatanud isik, kes on tõendanud, et ta on kandnud konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju, peab kahjuhüvitise saamiseks tõendama ka kantud kahju ulatust. Konkurentsieeskirjade rikkumisega seotud kahju suuruse kindlakstegemine on väga faktirohke protsess ja selleks võib olla vajalik kohaldada keerulisi majandusmudeleid. Nimetatud protsess on sageli väga kulukas, mistõttu kahju kannatanud isikutel on raske koguda vajalikke andmeid oma nõuete tõendamiseks. Seega võib konkurentsieeskirjade rikkumisega seotud kahju suuruse kindlakstegemine luua olulise tõkke, mis takistab kannatanud isikutel kantud kahju eest hüvitist saamast. Kahju suuruse kindlakstegemise protsess võib liikmesriikide kohtusüsteemides erineda. Selgete eeskirjade ja prognoositavuse tagamiseks peaks komisjon andma ühenduse tasandil täiendavaid suuniseid. |
Selgitus | |
Tõhusa ja ühtlase kohtupraktika tagamiseks konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide menetlemisel liikmesriikide kohtutes peaks komisjon andma täiendavaid andma ühenduse tasandil täiendavaid suuniseid kahju suuruse kindlakstegemise kohta. See lihtsustaks konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju suuruse kindlakstegemise protsessi prognoositavust ja ühtlustamist. | |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 35 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(35) Et leevendada ebavõrdsust andmete valdamisel ja teatavaid konkurentsieeskirjade rikkumisega seotud kahju suuruse kindlakstegemisega seonduvaid raskusi ning tagada kahju hüvitamise nõuete tõhusus, on asjakohane eeldada, et kartellikokkuleppe korral tekitas rikkumine kahju, eelkõige hinnaefekti kaudu. Juhtumi üksikasjadest olenevalt tähendab see, et kartell põhjustas hinnatõusu või takistas hindade langetamist, mis oleks ilma rikkumiseta aset leidnud. Rikkumise toime pannud ettevõtjal peaks olema lubatud sellist eeldust ümber lükata. On asjakohane kasutada sellist ümberlükatavat eeldust üksnes kartellide puhul, võttes arvesse kartellide salajasust, mis suurendab nimetatud ebavõrdsust andmete valdamisel ja raskendab kannatanud isikul kahju tõendamiseks vajalike tõendite kogumist. |
(35) Et leevendada ebavõrdsust andmete valdamisel ja teatavaid konkurentsieeskirjade rikkumisega seotud kahju suuruse kindlakstegemisega seonduvaid raskusi ning tagada kahju hüvitamise nõuete tõhusus, on asjakohane eeldada, et kartellikokkuleppe korral tekitas rikkumine kahju, eelkõige hinnaefekti kaudu. Juhtumi üksikasjadest olenevalt tähendab see, et kartell põhjustas hinnatõusu või takistas hindade langetamist, mis oleks ilma rikkumiseta aset leidnud. Rikkumise toime pannud ettevõtjal peaks olema lubatud sellist eeldust ümber lükata. Liikmesriigid peaksid nägema ette, et riikide kohtutele antakse õigus tuvastada kahju ja hinnata selle suurust, võttes arvesse poolte esitatavaid tõendeid. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 36 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(36) Kui puuduvad liidu õigusaktid konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva kahju suuruse kindlakstegemise kohta, peavad liikmesriikide õigussüsteemid ja kohtud otsustama, milliseid nõudeid peab kannatanud isik kantud kahju summa tõendamisel täitma, kui täpselt tuleb kõnealust summat tõendada, milliseid meetodeid võib summa suuruse kindlakstegemisel kasutada ja millised on tagajärjed, kui sätestatud nõudeid ei täideta täiel määral. Nimetatud riiklikud nõuded ei tohiks siiski olla karmimad kui sarnaste siseriiklike hagide suhtes kohaldatavad nõuded (võrdväärsuse põhimõte), samuti ei tohiks need muuta liidu kahju hüvitamise õiguse kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks (tõhususe põhimõte). Sellega seoses tuleks arvesse võtta võimalikku poolte vahelist ebavõrdsust andmete valdamisel ja asjaolu, et kahju suuruse kindlakstegemine eeldab asjaomase turu arengu hindamist sellest vaatenurgast, kui rikkumist ei oleks toimunud. Kõnealune hinnang hõlmab võrdlust olukorraga, mis on määratluse kohaselt hüpoteetiline ja mis ei saa kunagi olla täiesti täpne. Seepärast on asjakohane anda liikmesriikide kohtutele volitused hinnata konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva kahju suurust. |
(36) Kui puuduvad liidu õigusaktid konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva kahju suuruse kindlakstegemise kohta, peavad liikmesriikide õigussüsteemid ja kohtud otsustama, milliseid nõudeid peab kannatanud isik kantud kahju summa tõendamisel täitma, kui täpselt tuleb kõnealust summat tõendada, milliseid meetodeid võib summa suuruse kindlakstegemisel kasutada ja millised on tagajärjed, kui sätestatud nõudeid ei täideta täiel määral. Nimetatud riiklikud nõuded ei tohiks siiski olla karmimad kui sarnaste siseriiklike hagide suhtes kohaldatavad nõuded (võrdväärsuse põhimõte), samuti ei tohiks need muuta liidu kahju hüvitamise õiguse kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks (tõhususe põhimõte). Sellega seoses tuleks arvesse võtta võimalikku poolte vahelist ebavõrdsust andmete valdamisel ja asjaolu, et kahju suuruse kindlakstegemine eeldab asjaomase turu arengu hindamist sellest vaatenurgast, kui rikkumist ei oleks toimunud. Kõnealune hinnang hõlmab võrdlust olukorraga, mis on määratluse kohaselt hüpoteetiline ja mis ei saa kunagi olla täiesti täpne. Seepärast on asjakohane anda liikmesriikide kohtutele volitused hinnata konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva kahju suurust. Selles hindamises seatakse rõhuasetus kahju kannatanud isiku kahju suuruse hinnangule. |
Selgitus | |
Konkurentsiõiguse rikkumise tagajärjel kannatanud poole kaitse suurendamise eesmärgil on oluline tagada, et tal oleks kohtumenetluses suur sõnaõigus. Seades rõhuasetuse kahju kannatanud isiku kahju suuruse hinnangule, tagatakse nõrgema poole kaitse. Lisaks vähendab see huvi kartellides osalemise vastu, kuna rikkujatel on kohtumenetlustes piiratud mõjuvõim. | |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(37) Kahju kannatanud isikuid ja rikkumise toime pannud ettevõtjaid tuleks julgustada jõudma konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamises kokkuleppele, kasutades vaidluste konsensusliku lahendamise mehhanisme, näiteks kohtuväliseid kokkuleppeid ning vahekohtu- ja vahendusmenetlusi. Võimaluse korral peaks selline vaidluste konsensuslik lahendamine hõlmama võimalikult paljusid kahju kannatanud isikuid ja rikkumise toime pannud ettevõtjaid. Käesolevas direktiivis sisalduvad vaidluste konsensuslikku lahendamist käsitlevad sätted on seega ette nähtud kõnealuste mehhanismide kasutamise lihtsustamiseks ja nende tõhustamiseks. |
(37) Juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikide kohtud on sageli ülekoormatud ning kahju hüvitamise hagide menetlemine võib olla väga ajamahukas protsess. Seetõttu tuleks kahju kannatanud isikuid ja rikkumise toime pannud ettevõtjaid julgustada jõudma konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamises kokkuleppele, kasutades vaidluste konsensusliku lahendamise mehhanisme, näiteks kohtuväliseid kokkuleppeid ning vahekohtu- ja vahendusmenetlusi. Võimaluse korral peaks selline vaidluste konsensuslik lahendamine hõlmama võimalikult paljusid kahju kannatanud isikuid ja rikkumise toime pannud ettevõtjaid. Kuna ainult üksikmeetmete rakendamine ei pruugi olla tulemuslik, tuleks käesolevasse direktiivi selgelt lisada selliste asjaomaste kvalifitseeritud üksuste kollektiivsed meetmed nagu tarbijaühendused või kaubandusorganisatsioonid, kes võtavad meetmeid üksiku hageja nimel. |
Selgitus | |
Kollektiivsed meetmed võimaldaks asjaomastel kvalifitseeritud üksustel, nagu tarbijaühendustel või kaubandusorganisatsioonidel võtta meetmeid üksiku hageja nimel. Siiski peaks nõudes esindajana osaleda saama vaid selgelt tuvastatud isikute ring. Tuvastamine peab nõude esitamise hetkeks olema lõpule viidud ning arvamuse koostaja teeb ettepaneku kasutada vabatahtlikkuse mudelit. | |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 41 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(41 a) Kohtumenetluste kulud ei tohiks hagejaid heidutada kohtutele põhjendatud hagi esitamast. Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada kahju kannatanud isikutele juurdepääs rahastamisele kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Selleks võib kasutada rikkujate tasutud trahvidest rahastatavat fondi. |
Selgitus | |
Oht, et tuleb tasuda kohtukulud, võib tarbijaid, tarbijaorganisatsioone või väikeettevõtteid tõsiselt takistada nõuet esitamast. Fond, mida rahastataks varasemate konkurentsiõiguse rikkumisi puudutavate kohtuasjade raames määratud trahvidest, suurendaks hagide esitamise tõenäosust. Fondist võiks rahastada võimaliku hageja esitatud asitõenditel põhinevas võimalikus kohtuasjas tehtavat eelotsust. Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et „kaotaja maksab” põhimõte säilib. | |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Igal liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju kandnud isikul peab olema võimalus nõuda kõnealuse kahju täielikku hüvitamist. |
1. Igal liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju kandnud isikul peab olema võimalus nõuda kõnealuse kahju täielikku hüvitamist, mis ei piira riigisisesest õigusest tulenevaid mis tahes vastutuse kindlaksmääramise nõudeid. |
Selgitus | |
Kahju hüvitamise nõudmiseks peavad siseriiklikust õigusest tulenevad vastutuse kindlaksmääramise nõuded olema täidetud. | |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Liikmesriigid tagavad, et ülemäärane hüvitamine oleks välistatud. |
Selgitus | |
Ülemäärast hüvitamist tuleb vältida, sest see kahjustaks siseturul kõikidele võrdsete võimaluste loomise eesmärki. | |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Liikmesriigid tagavad, et kahju kannatanud isikud saavad tõhusalt esitada kahju hüvitamise nõudeid. |
3. Liikmesriigid tagavad, et kahju kannatanud isikud saavad tõhusalt esitada kahju hüvitamise nõudeid ning et õiguskaitset jõustatakse ka tegelikkuses. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. „kahju hüvitamise hagi” – liikmesriigi õiguse kohane hagi, millega kahju kannatanud isik esitab liikmesriigi kohtule kahju hüvitamise nõude; see võib hõlmata ka hagisid, millega ühe või enama kahju kannatanud isiku nimel tegutsev isik esitab liikmesriigi kohtule kahju hüvitamise nõude, kui selline võimalus on liikmesriigi õigusega ette nähtud; |
3. „kahju hüvitamise hagi” – liikmesriigi õiguse kohane hagi, millega kahju kannatanud isik esitab liikmesriigi kohtule individuaalse või ühise kahju hüvitamise nõude; see hõlmab ka hagisid, millega ühe või enama kahju kannatanud isiku nimel tegutsev isik esitab liikmesriigi kohtule kahju hüvitamise nõude. Liikmesriigi õigusega nähakse selline võimalus ette eelkõige seoses kollektiivse õiguskaitsega. Liikmesriigid peaksid kollektiivsete õiguskaitsekava loomisel võtma kasutusele ainult osalemisvõimalusega süsteemi ning hoiduma vaidluse tulemusest sõltuva tasustamise, karistuslike kahjuhüvitiste määramise ja kolmanda isiku rahastamise võimalusest, kui rahastaja saab tasu saavutatud kokkuleppe või määratud hüvitise eest; |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. „kollektiivne õiguskaitse” – i) õiguslik mehhanism, mis võimaldab kahel või enamal füüsilisel või juriidilisel isikul või organisatsioonil, kellel on õigus esitada esindushagi, kollektiivselt nõuda ebaseadusliku tegevuse lõpetamist (keelava iseloomuga kollektiivne õiguskaitse); ii) õiguslik mehhanism, mis võimaldab kahel või enamal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes väidavad, et nad on kannatanud massikahju, kollektiivselt nõuda kahju hüvitamist (kahju hüvitamisele suunatud kollektiivne õiguskaitse); |
Selgitus | |
Euroopa Parlament võttis 2012. aasta veebruaris vastu resolutsiooni „Euroopa ühtne lähenemisviis ühistele kahjunõuetele”, milles nõudis, et kõik kollektiivset õiguskaitset käsitlevad ettepanekud sisaldaksid ühiseid põhimõtteid, mis tagavad õiguskaitse ühtse kättesaadavuse ELis kollektiivse õiguskaitse kaudu, tegeledes tarbija õiguste rikkumise probleemiga. Kollektiivne õiguskaitsemehhanism tõhustaks konkurentsiõiguse tõhusat jõustamist ja tarbijakaitset. | |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
13. „leebusprogramm” – programm, mille alusel salajases kartellis osaleja teeb teistest kartellis osalevatest ettevõtjatest sõltumatult koostööd konkurentsiasutuse uurimises, esitades vabatahtlikult teavet kartelli ning oma osa kohta selles, ja mille eest vabastatakse ta kartellile määratavast trahvist või vähendatakse sellise trahvi määra; |
13. „leebusprogramm” – programm, mille alusel konkurentsivastases kokkuleppes, otsuses või tavas osaleja teeb teistest asjaomases kokkuleppes, otsuses või tavas osalevatest ettevõtjatest sõltumatult koostööd konkurentsiasutuse uurimises, esitades vabatahtlikult teavet kokkuleppe, otsuse või tava ning oma osa kohta selles, ja mille eest vabastatakse ta kokkuleppe, otsuse või tava eest määratavast trahvist või vähendatakse sellise trahvi määra; |
Selgitus | |
Valitud termin on liiga kitsas ega arvestaks siseturu tegeliku olukorraga. | |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 17 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
17. „konsensuslik kokkulepe” – kokkulepe, mille alusel makstakse kahjuhüvitist pärast vaidluse konsensuslikku lahendamist. |
17. „konsensuslik kokkulepe” – kokkulepe, mille alusel makstakse kahjuhüvitist pärast vaidluse konsensuslikku lahendamist, sealhulgas kokkulepe, mille kohaselt ettevõtja kohustub maksma konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu kannatanutele tagatud hüvitusfondist kahjuhüvitist.
|
Selgitus | |
Tagatud hüvitusfondi loomise võimaluse eesmärk on tugevdada kannatanud isikute õigust hüvitisele. | |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) tõendanud, et vastaspoole või kolmanda isiku kontrolli all olevad tõendid on asjakohased avaldamist nõudva isiku nõude või kaitseargumendi tõendamiseks ning |
(a) täpsustanud vastaspoole või kolmanda isiku kontrolli all olevaid tõendeid, mis on asjakohased avaldamist nõudva isiku nõude või kaitseargumendi tõendamiseks; |
Selgitus | |
Euroopa Komisjon nendib oma seadusandliku ettepaneku seletuskirjas, et dokumentide täieliku avaldamise nõuet tuleks üldiselt pidada ebaproportsionaalseks ja mittevastavaks taotleva poole kohustusele määratleda tõendeid (tõendite kategooriaid) võimalikult täpselt ja kitsalt. Sihipäratute päringute tegemise vältimiseks peavad üksikud tõendid või tõendite kategooriad olema hageja poolt määratletud võimalikult täpselt ja piiritletult. | |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(b a) tõendanud, et ta esitab tõendite avaldamise nõude kindla kahju hüvitamise hagi jaoks, mis on esitatud ELis asuvale siseriiklikule kohtule, ning |
Selgitus | |
Artiklis 5 ei anta juhtnööre väljastpoolt ELi esitatavate tõendite avaldamise nõuete kohta. Sellele vaatamata ei tohiks ELi konkurentsivastase lepingu või kokkuleppe tõendeid kasutada (kollektiiv)hagi asendamiseks väljaspool ELi jurisdiktsiooni. Muudatusettepanek on esitatud selleks, et selle küsimusega asjakohaselt tegeleda ja niisugust mõju vältida. | |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtud võivad nõuda nende tõendite nii täpsete ja kitsaste osade või kategooriate avaldamist, kui on võimalik piiritleda mõistlikult kättesaadavate faktide alusel. |
Selgitus | |
Euroopa Komisjon nendib oma seadusandliku ettepaneku seletuskirjas, et dokumentide täieliku avaldamise nõuet tuleks üldiselt pidada ebaproportsionaalseks ja mittevastavaks taotleva poole kohustusele määratleda tõendeid (tõendite kategooriaid) võimalikult täpselt ja kitsalt. Sihipäratute päringute tegemise vältimiseks peavad üksikud tõendid või tõendite kategooriad olema hageja poolt määratletud võimalikult täpselt ja piiritletult. | |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 3 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtud nõuavad tõendite avaldamist üksnes proportsionaalsel määral. Hinnates, kas teatava poole nõutav tõendite avaldamine on proportsionaalne, võtavad liikmesriikide kohtud arvesse kõikide asjaomaste poolte ja kolmandate isikute õigustatud huvisid. Nad võtavad eelkõige arvesse järgmist: |
3. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtud nõuavad tõendite avaldamist üksnes proportsionaalsel määral ja kui need seonduvad kahju hüvitamise hagi esitamisega liidus. Hinnates, kas teatava poole nõutav tõendite avaldamine on proportsionaalne, võtavad liikmesriikide kohtud arvesse seotud avalikke huvisid ja kõikide asjaomaste eraisikute õigustatud huvisid. Nad võtavad eelkõige arvesse järgmist: |
Selgitus | |
Leebusprogrammi piisavate stiimulite kaitsmine on äärmiselt tähtis siseturul kõikidele võrdsete võimaluste tagamiseks. Leebusprogrammid on kõige tõhusam konkurentsivastaste kokkulepete tuvastamise vahend. Kui konkurentsivastast käitumist ei tuvastata või tuvastatakse vähesel määral, ei ole lõppkokkuvõttes kannatajaid, kellele hüvitist maksta. Seega peavad taotleja esitatud dokumendid olema kaitstud, samas kui per se kaitse tagamine on vastuolus esmase õigusega (Donau Chemie). | |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 3 – punkt a a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(a a) vajadus kaitsta konkurentsiõiguse tõhusat täitmist avalik-õiguslike meetmete kaudu, iseäranis dokumentide avaldamisega kaasnevate ohtude eest |
|
|
i) konkurentsiasutuste juhitavatele leebusprogrammidele, |
|
|
ii) konkurentsiasutuste korraldatavatele kokkuleppemenetlustele, |
|
|
iii) konkurentsiasutuse ja Euroopa konkurentsivõrgustiku sisesele otsustamismenetlusele; |
Selgitus | |
Leebusprogrammi piisavate stiimulite kaitsmine on äärmiselt tähtis siseturul kõikidele võrdsete võimaluste tagamiseks. Leebusprogrammid on kõige tõhusam konkurentsivastaste kokkulepete tuvastamise vahend. Kui konkurentsivastast käitumist ei tuvastata või tuvastatakse vähesel määral, ei ole lõppkokkuvõttes kannatajaid, kellele hüvitist maksta. Liikmesriikide kohtunikud peavad seda tähtsust avaldamise nõudmisel arvesse võtma. | |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtutel oleksid tõhusad meetmed konfidentsiaalse teabe võimalikult tõhusaks kaitsmiseks kohatu kasutamise eest, tagades samal ajal, et sellist teavet sisaldavaid olulisi tõendeid saab kahju hüvitamise hagide puhul kasutada. |
4. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtutel oleksid tõhusad meetmed konfidentsiaalse teabe võimalikult tõhusaks kaitsmiseks kohatu kasutamise eest, tagades samal ajal, et sellist teavet sisaldavaid olulisi tõendeid saab liidusiseste kahju hüvitamise hagide puhul kasutada. Kaitset vääriva ärihuvina ei käsitleta ettevõtjate huvi vältida rikkumisega kaasneva kahju hüvitamise nõude esitamist. |
Selgitus | |
Huvi vältida konkurentsieeskirjade rikkumisega kaasneva kahju hüvitamise nõude esitamist ei käsitleta kaitset vääriva ärihuvina, sest see satub otseselt vastuollu tõhusa õigusega hüvitisele (vrd CDC Hydrogen Peroxide vs. Euroopa Komisjon (T-437/08)). | |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
8. Ilma et see piiraks lõikes 4 sätestatud kohustuse ja artiklis 6 sätestatud piirangute kohaldamist, ei takista käesolev artikkel liikmesriikidel selliste eeskirjade säilitamist või kehtestamist, millega kaasneks tõendite ulatuslikum avaldamine. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Leebusprogrammi piisavate stiimulite kaitsmine on äärmiselt tähtis siseturul kõikidele võrdsete võimaluste tagamiseks. Leebusprogrammid on kõige tõhusam konkurentsivastaste kokkulepete tuvastamise vahend. Kui konkurentsivastast käitumist ei tuvastata või tuvastatakse vähesel määral, ei ole lõppkokkuvõttes kannatajaid, kellele hüvitist maksta. Leebusprogrammi tõhususe säilitamiseks tuleb tagada samad kaitsetasemed. | |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) ettevõtjate leebusavaldused ning |
(a) kõik hiljuti koostatud, leebema kohtlemise taotleja esitatud süüd tõendavad dokumendid ning |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 7 a |
|
|
Rikkumisest teatamine |
|
|
1. Iga isik, kellel on piisavalt alust oletada, et teatav isik on rikkunud käesoleva direktiivi sätteid või kavatseb neid rikkuda, võib teatada konkurentsiametile rikkumise üksikasjad ning paluda tagada oma isiku konfidentsiaalsus teatamise osas. |
|
|
2. Konkurentsiasutus tagab selle isiku konfidentsiaalsuse, kes teavitas konkurentsiasutust artikli 7 lõike 1 alusel ja kellele anti kinnitus konfidentsiaalsuse tagamise kohta. |
Selgitus | |
Selleks et ergutada üldsust konkurentsiasutustele teavet andma, tuleks direktiivis selgelt sätestada rikkumisest teataja isiku kaitse. Isegi kui esitatud teave ei ole kartellikohtuasjas piisavaks asitõendiks, saab konkurentsiasutus siiski uurimist alustada. | |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtud saavad määrata karistusi pooltele, kolmandatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele järgmistel juhtudel: |
1. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtud määravad tõhusaid karistusi pooltele, kolmandatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele järgmistel juhtudel: |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
iii) hävitav pool teadis, et tõend oli oluline tema poolt või tema vastu esitatud menetletava või tulevase kahju hüvitamise hagi jaoks; |
iii) hävitav pool teadis või oleks võinud loogiliselt järeldada, et tõend oli oluline tema poolt või tema vastu esitatud menetletava või tulevase kahju hüvitamise hagi jaoks; |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Kui liikmesriikide kohtud teevad kahju hüvitamise hagides otsuseid aluslepingu artiklis 101 või 102 nimetatud kokkulepete, otsuste või tegevuse kohta, mille kohta on juba olemas liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja läbi vaadanud kohtu lõplik rikkumist käsitlev otsus, tagavad liikmesriigid, et liikmesriikide kohtud ei saa teha kõnealuse rikkumise tuvastamisega vastuolus olevaid otsuseid. See kohustus ei piira aluslepingu artiklist 267 tulenevaid õigusi ja kohustusi. |
Kui liikmesriikide kohtud teevad kahju hüvitamise hagides otsuseid aluslepingu artiklis 101 või 102 nimetatud kokkulepete, otsuste või tegevuse kohta, mille kohta on juba olemas liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja läbi vaadanud kohtu lõplik rikkumist käsitlev otsus, tagavad liikmesriigid, et liikmesriikide kohtud ei saa teha kõnealuse rikkumise tuvastamisega vastuolus olevaid otsuseid. See kohustus ei piira aluslepingu artiklist 267 tulenevaid õigusi ja kohustusi, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 47 ja 48 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, õiglasele kohtulikule arutamisele ja kaitseõigusele ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 sätestatud õigust õiglasele kohtupidamisele. Sellest tulenevalt on liikmesriikide konkurentsiasutuste ja konkurentsiõiguses pädevate kohtute otsused siduvad, tingimusel et uurimises ei esinenud ilmseid vigu ja et kaitseõigused olid tagatud. |
Selgitus | |
Tarbijatele ja ettevõtjatele kaitseõiguste tagamiseks ei tohiks kohaldada siduvat mõju juhul, kui neid õigusi ei austatud. | |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 2 – punkt ii | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ii) kõnealuse käitumise pidamine liidu või liikmesriikide konkurentsiõiguse rikkumiseks, |
ii) faktid, mille alusel peetakse kõnealust käitumist liidu või liikmesriikide konkurentsiõiguse rikkumiseks, |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise hagi esitamise aegumistähtaja kulgemine peatatakse, kui konkurentsiasutus võtab meetmeid seoses uurimise või menetlusega, mis käsitleb kahju hüvitamise hagiga seonduvat rikkumist. Peatamine kestab vähemalt üks aasta pärast seda, kui rikkumist käsitlev otsus on lõplikult vastu võetud või kui menetlus on muul viisil lõpetatud. |
5. Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise hagi esitamise aegumistähtaja kulgemine peatatakse, kui konkurentsiasutus võtab meetmeid seoses uurimise või menetlusega, mis käsitleb kahju hüvitamise hagiga seonduvat rikkumist. Peatamine kestab vähemalt kaks aastat pärast seda, kui rikkumist käsitlev otsus on lõplikult vastu võetud või kui menetlus on muul viisil lõpetatud. |
Selgitus | |
Võttes arvesse keerukat majanduslikku iseloomu ja seda, kui raske on õigeaegselt esitada konkurentsivastasest käitumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudeid, ning arvestades iseäranis tarbijate ebavõrdsust teabe valdamisel, on asjakohane pikendada peatamise perioodi ühe aasta võrra, et tagada hagejate tõhus õigus täielikule hüvitamisele. | |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
5 a. Käesoleva artikli lõigetest 1–4 olenemata peavad kahju hüvitamise nõuded olema esitatud kümne aasta jooksul alates sündmustest, millest nõuded on tingitud. |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi kohtul on volitused hinnata, milline osa ülemäärasest ostuhinnast edasi suunati. |
Selgitus | |
On vaja täpsustada, et liikmesriigi kohtul on volitus hinnata edasi suunatud ülemäärase ostuhinna osa, et leida lahendus sellistele probleemidele nagu ebavõrdsus andmete valdamisel. | |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kui ülemäärane ostuhind suunati edasi tarneahela järgmisel tasandil olevatele isikutele, kellel ei ole võimalik nõuda seaduse alusel kahju hüvitamist, ei ole kostjal võimalik eelmises lõikes osutatud kaitseargumenti kasutada. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Õigusliku võimatuse võimalikku määratlust on raske hinnata. Lisaks rikuksid õiguslikud takistused, mis teeksid kaudsetele klientidele neile tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise õiguslikult võimatuks, Euroopa Kohtu kohtupraktikat (vrd Courage ja Crehan; Manfredi) ning seda olukorda ei tohiks üleüldse tekkida. Ettepaneku sõnastuse tõttu võivad hüvitist saada ka sellised nõude esitajad, kes ei ole kahju kannatanud, ja/või võidakse maksta ülemäärast hüvitist. | |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid tagavad, et kohtul on volitused hinnata, milline osa ülemäärasest ostuhinnast edasi suunati. |
Liikmesriigid tagavad, et kohtul on volitused hinnata, milline osa ülemäärasest ostuhinnast edasi suunati. Kohtuid abistavad komisjoni selged, lihtsad ja põhjalikud suunised. |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Vältimaks olukorda, kus tarneahela eri tasanditel olevate nõude esitajate kahju hüvitamise hagid põhjustavad rikkujate paljusust, tagavad liikmesriigid, et juhtudel, kui on tõendatud, et toimus ülemäärase ostuhinna täielik või osaline edasisuunamine, ei või liikmesriikide kohtud, kelle poole on pöördutud kahju hüvitamise hagiga, määrata kahju hüvitamist hagejale ülemäärase ostuhinna selle osa eest. Kohus on pädev prognoosima, millise osa ülemäärasest ostuhinnast kandis otsene või kaudne ostja. |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et kartellikokkuleppest tuleneva rikkumise korral eeldatakse, et rikkumine tekitas kahju. Rikkumise toime pannud ettevõtjal on õigus kõnealune eeldus ümber lükata. |
1. Liikmesriigid tagavad, et kartelli puhul eeldatakse, et rikkumine tekitas kahju. Rikkumise toime pannud ettevõtjal on õigus kõnealune eeldus ümber lükata. Liikmesriigid näevad ette, et riiklikule kohtule antakse volitused hinnata kahju suurust. |
|
2. Liikmesriigid tagavad, et kahju suuruse kindlakstegemiseks nõutav tõendamiskoormis ja tõendamise tase ning faktide tuvastamine ei tohi muuta kahju kannatanud isiku kahju hüvitamise taotlemise õiguse kasutamist praktiliselt võimatuks ega ülemäära keeruliseks. Liikmesriigid näevad ette, et kohtule antakse volitused hinnata kahju suurust. |
2. Liikmesriigid tagavad, et kahju suuruse kindlakstegemiseks nõutav tõendamiskoormis ja tõendamise tase ning faktide tuvastamine ei tohi muuta kahju kannatanud isiku kahju hüvitamise taotlemise õiguse kasutamist praktiliselt võimatuks ega ülemäära keeruliseks. |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Liikmesriigid tagavad, et liidu konkurentsieeskirju kohaldavate ametiasutuste võrku kuuluvad konkurentsiasutused võivad peatada menetluse, kui selle menetluse pooled osalevad kahju hüvitamise nõudega seoses vaidluste konsensusliku lahendamise menetluses. |
Selgitus | |
Tarbijate ja ettevõtjate huvides peab kahju hüvitamine olema kulutõhus, õigeaegne ja tõhus. Seega tuleb ergutada vaidluste varajast konsensuslikku lahendamist stiimuliga, mis on seotud konkurentsiasutuste määratud trahviga, et tagada selline kulutõhus, õigeaegne ja tõhus hüvitamine. Kui konkurentsiasutus peab makstud hüvitist õigeks ja õiguspäraseks, peab ta seda hiljem trahvi määramisel arvesse võtma. | |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Komisjon vaatab käesoleva direktiivi läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt [kuupäev viis aastat pärast käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaja möödumist]. |
Komisjon vaatab käesoleva direktiivi läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt [kuupäev viis aastat pärast käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaja möödumist]. |
|
|
Aruandele lisatakse rakendamisjärgne ühtne hinnang kollektiivsete õiguskaitsemehhanismide ja kollektiivsete alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismide toimimise kohta konkurentsisektoris, hinnates eriti nende mehhanismide kohaldamise laiendamist ka teistele sektoritele või asjaomase mehhanismi loomist ELi tasandil, et kindlustada tõhus tarbijakaitse ja siseturu tasakaalustatud toimimine. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Eeskirjad, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja ELi konkurentsiõiguse rikkumise korral |
||||
|
Viited |
COM(2013)0404 – C7-0170/2013 – 2013/0185(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 1.7.2013 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
IMCO 1.7.2013 |
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Olle Schmidt 9.7.2013 |
||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
14.10.2013 |
27.11.2013 |
16.12.2013 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
17.12.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
31 0 1 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Pablo Arias Echeverría, Preslav Borissov, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Vicente Miguel Garcés Ramón, Małgorzata Handzlik, Philippe Juvin, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Sirpa Pietikäinen, Phil Prendergast, Mitro Repo, Robert Rochefort, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Jürgen Creutzmann, Ildikó Gáll-Pelcz, Roberta Metsola, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Olle Schmidt, Jutta Steinruck, Marc Tarabella, Kerstin Westphal |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Luis Manuel Capoulas Santos |
||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Eeskirjad, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja ELi konkurentsiõiguse rikkumise korral |
||||
|
Viited |
COM(2013)0404 – C7-0170/2013 – 2013/0185(COD) |
||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
11.6.2013 |
|
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 1.7.2013 |
|
|
|
|
|
Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
ITRE 1.7.2013 |
IMCO 1.7.2013 |
JURI 1.7.2013 |
|
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
ITRE 8.7.2013 |
|
|
|
|
|
Kaasatud komisjon(id) istungil teada andmise kuupäev |
JURI 12.12.2013 |
|
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Andreas Schwab 18.6.2013 |
|
|
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
17.10.2013 |
25.11.2013 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
27.1.2014 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
40 3 4 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marino Baldini, Burkhard Balz, Jean-Paul Besset, Sharon Bowles, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Liem Hoang Ngoc, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Ivana Maletić, Alfredo Pallone, Antolín Sánchez Presedo, Peter Simon, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Pablo Zalba Bidegain |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Pervenche Berès, Zdravka Bušić, Sari Essayah, Robert Goebbels, Olle Ludvigsson, Andreas Schwab |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Marta Andreasen, Alejandro Cercas, António Fernando Correia de Campos, Jürgen Creutzmann, Andrew Duff, Richard Howitt, Tunne Kelam, Eduard Kukan, Verónica Lope Fontagné, George Lyon, Emma McClarkin, Evelyn Regner, Alda Sousa, Alf Svensson |
||||
|
Esitamise kuupäev |
4.2.2014 |
||||