VAHERAPORT Nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu sõlmimise kohta, välja arvatud tagasivõtmisega seotud küsimused
10.2.2014 - (11250/2013 – C7‑0351/2013 – 2013/0120A(NLE))
Väliskomisjon
Raportöör: Ana Gomes
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
milles käsitletakse nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu sõlmimise kohta, välja arvatud tagasivõtmisega seotud küsimused
(11250/2013 – C7‑0351/2013 – 2013/0120A(NLE))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11250/2013),
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu eelnõu (14032/2009),
– võttes arvesse 7. märtsi 1980. aasta koostöölepingut Euroopa Majandusühenduse ning Indoneesia, Malaisia, Filipiinide, Singapuri ja Tai ehk Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) liikmesmaade vahel[1], samuti sellele järgnevaid ühinemisprotokolle,
– võttes arvesse oma 5. septembri 2002. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Euroopa ja Aasia: tõhustatud partnerluste strateegiline raamistik” kohta[2],
– võttes arvesse oma 5. juuni 2003. aasta resolutsiooni olukorra kohta Indoneesias, eelkõige Acehi provintsis[3],
– võttes arvesse oma 20. novembri 2003. aasta resolutsiooni Acehi kohta[4],
– võttes arvesse oma 13. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni hiljutise tsunamikatastroofi kohta India ookeani äärsetes riikides[5],
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahel peetavaid läbirääkimisi laiahaardelise partnerluse ja koostöö üle, milleks nõukogu andis loa 25. novembril 2004 ning mis viidi lõpule 2007. aasta juunis ja allkirjastati 9. novembril 2009,
– võttes arvesse 29. juunil 2011 allkirjastatud Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vahelist teatavaid lennundusküsimusi käsitlevat lepingut[6],
– võttes arvesse oma 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni Indoneesia (sealhulgas rünnakud vähemuste vastu) kohta[7],
– võttes arvesse oma 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni BRICS-riike ja teisi tärkava turumajandusega riike käsitleva ELi välispoliitika eesmärkide ja strateegiate kohta[8],
– võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2012. aasta otsust 2012/308/ÜVJP Euroopa Liidu ühinemise kohta Kagu-Aasia sõprus- ja koostöölepinguga[9],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimisvaatlusmissioonide 5. aprilli 2004. aasta ja 20. septembri 2004. aasta aruandeid valimiste kohta Indoneesias, 30. augusti 1999. aasta, 30. augusti 2001. aasta, 9. aprilli 2007. aasta, 30. juuni 2007. aasta ja 7. juuli 2012. aasta aruandeid valimiste kohta Ida-Timoris ning 11. detsembri 2006. aasta aruannet valimiste kohta Acehi provintsis,
– võttes arvesse 27. novembri 2012. aasta Jakarta deklaratsiooni korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste põhimõtete kohta,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise artikleid 91, 100, artikli 191 lõiget 4, artikleid 207 ja 209, koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,
– võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõiget 3,
– võttes arvesse väliskomisjoni vaheraportit (A7‑0093/2014),
A. arvestades, et Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi (edaspidi „Indoneesia”) vahelisi suhteid tuleb reguleerida ülalnimetatud laiaulatusliku partnerluse ja koostöö raamlepinguga (edaspidi „partnerlus- ja koostööleping”);
B. arvestades, et partnerlus- ja koostööleping on esimene seda laadi leping Euroopa Liidu ja Indoneesia vahel ning et selle eesmärk on tugevdada vastastikust huvi pakkuvat poliitilist, majanduslikku ja valdkondlikku koostööd ja tõhustada veelgi kahepoolset ja piirkondlikku koostööd ülemaailmsetele probleemidele reageerimisel;
C. arvestades, et partnerlus- ja koostööleping hõlmab oluliste elementidena kinnitust ühiste väärtuste kohta, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes mõlema poole suhtes kehtivates rahvusvahelistes lepingutes, ning nende kohustust järgida demokraatia, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtteid, samuti sisaldab see sätteid koostöö alustamise või edendamise kohta niisugustes valdkondades nagu inimõigused, kaubandus ja investeerimine, energeetika, turism, transport ja taristu, merekeskkonna kaitse ja kalandus, tööstuspoliitika ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE), andmekaitse ja intellektuaalomandi õigused, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ning võitlus organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, rahapesu, terrorismi ja terrorismi rahastamise vastu;
D. arvestades, et Indoneesia on oma rohkem kui 240 miljoni kodanikuga rahvaarvult suuruselt neljas riik maailmas, demokraatlikest riikidest suuruselt kolmas riik, maailma suurim islamiriik, kus elab ka miljoneid muude usuliste veendumuste järgijaid, heterogeenne ühiskond, kus on esindatud mitmesugused rahvused, keeled ja kultuurid, kusjuures 40% kodanikest on alla 25 aasta vanused, ning et Indoneesia paikneb strateegiliselt olulisel arhipelaagil, mis koosneb enam kui 17 000 saarest ning mille läbimõõt idas asuvast India ookeanist Vaikse ookeanini läänes on 5400 kilomeetrit;
1. palub nõukogul võtta arvesse järgmisi soovitusi:
a) väljendab heameelt partnerlus- ja koostöölepingu üle, mis on esimene seda laadi leping ELi ja ASEANI riikide vahel; on seisukohal, et see annab tunnistust ELi ja Indoneesia vaheliste suhete kiiresti kasvavast tähtsusest, ja loodab, et sellega avatakse uus peatükk kahepoolsetes suhetes, mille aluseks on ühised põhimõtted, nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte ja inimõigused, võrdõiguslikkus ning vastastikune austus ja kasu;
b) juhib tähelepanu sellele, et pärast 33 aasta pikkust autoritaarset sõjaväelist korda kestab Indoneesias nüüd juba 15 aastat demokraatlik, poliitiline, ühiskondlik ja majanduslik üleminekuprotsess; märgib, et Indoneesia linnastub kiiresti, samuti on seal kiiresti laienev (üle 70 miljoni suurune) keskklass, külluses loodusvarasid ning Kagu-Aasia tugevaim majandus (SKP on viimase kahe aasta jooksul kasvanud enam kui 6%), ühtlasi käib pool maailma kaubandusest üle Indoneesia põhjapoolse merepiiri ning riik on üha enam diplomaatiliselt esindatud piirkondlikel ja ülemaailmsetel foorumitel, nagu ÜRO, WTO, ROK, G20 ja ASEAN, kus Indoneesia on ühtlasi asutaja ja ka suurim liige, ning tunnistab Indoneesia rolli tähtsust piirkonnas laiemalt;
c) peab kiiduväärseks Indoneesia edusamme demokraatliku valitsemistava edendamisel ning riigi pluralistlikus ühiskonnas väljenduvat pühendumist demokraatiale, mida näitavad vabad ja õiglased valimised, meediavabadus, kodanikuühiskonna aktiivsus, majanduslik vastupanuvõime ja vaesuse vähenemine, haridusvaldkond ja muud aastatuhande arengueesmärkide näitajad, heade suhete edendamine naaberriikidega ning demokraatia ja inimõiguste kaitsmine; märgib sellegipoolest, et endiselt on tõsiseid probleeme õigusriigi põhimõtte järgimisel, inimõiguste kaitsmisel, nimelt inimõiguste rikkumiste toimepanijate, sealhulgas sõjaväelaste, ning vähemuste õiguste (näiteks usuliste, etniliste, sooliste ja LGBTI-rühmituste liikmete õiguste) rikkujate vastutusele võtmise tagamisel, ning probleeme esineb ka korruptsiooni vastu võitlemisel; rõhutab, et neid probleeme on võimalik lahendada rahvusvahelise koostöö kaudu, nimelt partnerlus- ja koostöölepingu raames;
d) juhib tähelepanu asjaolule, et kaubandus- ja muud majandussidemed ELi ja Indoneesia vahel tihenevad kiiresti, pidades silmas ärivõimalusi, mida pakub kasvavaid välis- ja siseinvesteeringuid ligi tõmmanud majandus; on arvamusel, et kaubandust ja investeerimist, maksustamist ja tolli, majanduspoliitilist dialoogi, keskkonda, tööstuspoliitikat ja VKEsid ning transporti käsitlevate partnerlus- ja koostöölepingu sätete alusel tehtava koostöö kaudu tuleks püüda tagada paremat taristut ja ühenduvust ning täiustatud õigusraamistikku, et päästa valla kogu Indoneesia majanduspotentsiaal ja edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja vaesuse vähendamist nii ELi liikmesriikides kui ka Indoneesias;
e) rõhutab, et partnerlus- ja koostöölepingu eesmärk on olemasolevatele koostöömehhanismidele lisandudes tugevdada veelgi ELi ja Indoneesia vahelisi suhteid ja teha ülemaailmsete probleemide lahendamisel koostööd, lähtudes ühistest põhimõtetest, nagu võrdsus, vastastikune austus, mõlemapoolne kasu, demokraatia, kodanike aktiivne osalemine, õigusriik, hea valitsemistava ja inimõigused, ning arendades poliitilist ja majanduskoostööd sellistes valdkondades nagu kaubandus, investeerimine, tööstuspoliitika ja VKE, keskkond, kliimamuutused, energeetika, teadusuuringud ja tehnoloogia, intellektuaalomandi õigused, turism, haridus ja kultuur ning ränne, aga ka rahapesu ja terrorismi rahastamise, uimastikaubanduse, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastu võitlemine;
f) on seisukohal, et Indoneesia ja ELi vahelisi suhteid peaks tunnustama strateegiliste suhetena ning et kahepoolsetes ja ülemaailmsetes küsimustes ilmnevate suundumuste käsitlemiseks tuleks korraldada regulaarselt tippkohtumisi; teeb ettepaneku, et Euroopa Komisjoni president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning Euroopa Parlamendi liikmed korraldaksid Indoneesiasse korrapäraselt kõrgetasemelisi visiite ning et viisade väljastamist ja juurdepääsu rahvusvahelistele kodanikuühiskonna organisatsioonidele tuleks vastastikku lihtsustada, et võimaldada intensiivistada inimestevahelisi ja kodanikuühiskonna kontakte; peab sellega seoses tervitatavaks partnerlus- ja koostöölepingu artiklile 41 vastava ühiskomitee loomist ning selle kohustust koguneda vähemalt iga kahe aasta tagant vaheldumisi Indoneesias ja Brüsselis;
g) nõuab tungivalt, et EL ja Indoneesia kasutaksid partnerlus- ja koostöölepingut täielikult ära, et saavutada pikaajalist geostrateegilist kasu, tegeledes kahepoolsetes, piirkondlikes ja ülemaailmsetes foorumites selliste ülemaailmsete julgeolekuprobleemidega nagu kliimamuutuste, massihävitusrelvade leviku, terrorismi, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, uimastikaubanduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemine, koostöö tegemine andmekaitse valdkonnas ning koostöö jätkamine muudes valdkondades, mida partnerlus- ja koostöölepingus otseselt ei käsitleta, nagu suurõnnetusteks valmisolek ja neile reageerimine, konfliktilahendamine, väike- ja kergrelvad ning meresõidu turvalisus, sealhulgas piraatlus;
h) tunneb heameelt selle üle, et Indoneesia ratifitseeris 2006. aastal kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti ning et ta on hiljuti ratifitseerinud ka mitmeid ÜRO inimõigustealaseid dokumente, mis käsitlevad võõrtöötajaid, puuetega inimesi, laste kaasamist relvastatud konfliktidesse ja laste müüki, lasteprostitutsiooni ja lastepornograafiat; ootab, et nimetatud dokumentidega vastavuse tagamiseks viidaks läbi vajalikud institutsioonilised ja õigusreformid;
i) peab eriti kiiduväärseks Acehis saavutatud rahukokkulepet ja viimase kaheksa aasta jooksul toimunud majandusarengut ning loodab, et nimetatud provintsi ja sealsete elanike vaesusest välja aitamisel on võimalik teha veel täiendavaid edusamme;
j) peab kiiduväärseks Indoneesia ametivõimude jõupingutusi korruptsiooni vastu võitlemisel, sealhulgas korruptsiooni kaotamise komisjoni (KPK) tööd; peab siiski murettekitavaks, et korruptsioon on ikka veel tõsine probleem ja üheks peamiseks takistuseks arengule, hoolimata sellest, et Indoneesia ratifitseeris 2006. aastal ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni, ning palub seetõttu tungivalt võtta partnerlus- ja koostöölepingu artikli 35 alusel täiendavaid meetmeid, et jagada parimaid tavasid võitluses korruptsiooni vastu, sealhulgas ELi liikmesriikides või muudes riikides varjatavate varade tagasivõitmisel, ning võitluses majandus- ja finantskuritegevusega;
k) julgustab ELi liikmesriike laiendama Indoneesiaga vastastikku antavat õigusabi korruptsiooni vastu võitlemisel ja tegema Indoneesiaga koostööd, et keelduda andmast varjupaika korruptsiooni ja inimõiguste rikkumisega seotud üksustele;
l) märgib, kui oluline on Indoneesia seadus nr 34/2004 ja ministri 2009. aasta määrus nr 22, millega nähakse ette, et Indoneesia valitsus võtab kohustuslikus korras üle kõik sõjaväelised ettevõtted ja igasuguse sõjaväelise majandustegevuse; rõhutab nimetatud seaduse ja määruse täitmise suurt mõju demokraatlikule vastutusele korruptsiooni vastu võitlemisel ja inimõiguste kaitsmisel;
m) kiidab Indoneesiat tema rolli eest Bali inimõiguste foorumi juhtimisel piirkondlikul tasandil; peab siiski murettekitavaks ebakõla seoses seaduse nr 8/1985 ja uue massiorganisatsiooni käsitleva seadusega nr 17/2013 (millega tunnistatakse kehtetuks eelmine, ühendusi käsitlev seadus nr 8/1985) kodanikuühiskonna organisatsioonide kohta (nn Ormase seadus), millega võidakse hoolimata väljakuulutatud eesmärgist tagada sallivus ja ennetada ühiskonnarühmade vastast vägivalda ning juhul, kui seda ei muudeta nii, et see oleks kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste normidega, kehtestada vabaühenduste tegevusele tarbetud ja mõnikord koormavad haldus-, õigus- ja finantspiirangud, kahjustades seeläbi märkimisväärselt kodanikuühiskonna tegutsemisvõimet Indoneesias ning piirates ühinemis-, sõna-, kogunemis-, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust; on sellega seoses veendunud, et niisuguseid probleeme on asjakohane arutada ELi ja Indoneesia vahelise iga-aastase inimõigustealase dialoogi raames;
n) rõhutab, et nii riigisisesed kui ka välismaised ettevõtjad, kes tegutsevad Indoneesias, peavad arendama oma tegevust kooskõlas ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtetega; peab tervitatavaks piiratud vastutusega äriühingute sotsiaalset ja keskkonnaalast vastutust käsitlevat valitsuse määrust nr GR 47/2012, mida kohaldatakse üldiselt Indoneesia ettevõtjate suhtes ning milles nähakse ette stiimulid ja sanktsioonid; rõhutab sellele vaatamata suutlikkuse arendamise vajadust, et rakendada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid; kutsub ELi üles andma partnerlus- ja koostöölepingu raames vajalikku tehnilist abi ja kutsub Indoneesiat üles töötama välja ÜRO juhtpõhimõtete rakendamise riikliku kava; peab kiiduväärseks, et Indoneesia korraldas 2012. aasta novembris rahvusvahelise kohtumise, mida juhtis tema korruptsiooni kaotamise komisjon koos ÜRO Arenguprogrammi ning ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise bürooga ning mille raames arutati korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste põhimõtteid;
o) märgib kahetsusega, et sektantliku vägivalla ning usulistesse ja etnilistesse vähemustesse kuuluvate isikute vastu suunatud diskrimineerimise juhtumite sagenemise põhjuseks peetakse riikliku haridussüsteemi järjest suuremat keskendumist islamiõpetusele, millest tulenevalt väheneb rõhuasetus usulisele, etnilisele ja kultuurilisele pluralismile ning mitmekesisusele, mida sisaldab ka Indoneesia juhtmõte „Bhineka Tunggal Ika” („Ühtsus mitmekesisuses”), ning ka ametiasutuste ulatuslikult tajutavat poliitilise otsustusvõime puudumist usuäärmusluse käsitlemisel; on jätkuvalt mures diskrimineerivate, ahistavate ja vägivaldsete tegude pärast, mida pannakse toime etnilistesse vähemustesse kuuluvate isikute, naiste ja LGBT-inimeste suhtes ning mille õigustuseks tuuakse mõnikord mitmesuguseid eeskirju ja õigusakte, mis käsitlevad pornograafiat, jumalateotust või usuliste vähemuste tegevust;
p) väljendab muret usuliste vähemuste vastu suunatud vägivalla pärast, mida näitavad rünnakud ahmadija moslemite ja šiiitide vastu ja kirikute sulgemine riigi mõnes osas, ning on samuti mures diskrimineerivate õigusaktide ja riiklike tavade pärast, mis kehtivad nende isikute suhtes, kes ei kuulu ühte kuuest tunnustatud religioonist, seoses abielude ja sündide registreerimise ning isikut tõendavate dokumentide väljastamisega; kutsub Indoneesia ametivõime üles tagama põhiseaduses sätestatud usuvabaduse praktilise kohaldamise ning jätkama usulise sallivuse edendamist; on sellega seoses veendunud, et niisuguseid probleeme on asjakohane arutada ELi ja Indoneesia vahelise iga-aastase inimõigustealase dialoogi ning partnerlus- ja koostöölepingu artikli 39 raames, milles käsitletakse riigi ja avaliku halduse ajakohastamist;
q) tuletab meelde, et surmanuhtluse kaotamine on liidu inimõiguste poliitika põhieesmärk; kutsub Indoneesia ametivõime üles kaaluma surmanuhtluse kaotamist või vähemalt selle kohaldamisele moratooriumi kehtestamist; on sellega seoses veendunud, et niisuguseid probleeme on asjakohane arutada ELi ja Indoneesia vahelise iga-aastase inimõigustealase dialoogi raames; nõuab lisaks tungivalt, et EL kohustuks tihendama suhteid Indoneesia kodanikuühiskonnaga, et edendada inimõigusi, õigusriigi põhimõtet ja korruptsioonivastast võitlust ning toetada surmanuhtluse kaotamist;
r) väljendab suurt muret tsiviilelanike suhtes toime pandud piinamise ja muude inimõiguste rikkumiste pärast Paapuas ja Lääne-Paapuas, kus viimase 50 aasta jooksul on tapetud hinnanguliselt üle 100 000 inimese; peab kiiduväärseks Paapua valitsusjuhi hiljutist teadet selle kohta, et Paapua avatakse esimest korda pärast pikki aastaid välisajakirjanikele ja vabaühendustele; kutsub ELi üles pakkuma Indoneesia ametivõimudele abi Paapua olukorra parandamiseks põhjaliku käsituse väljatöötamisel, nagu seda on juba tehtud Acehi puhul; on jätkuvalt mures julgeolekujõudude ja iseseisvust toetavate rühmituste vaheliste kokkupõrgete pärast ja julgeolekujõudude poolt toime pandud inimõiguste rikkumiste kohta laekuvate ärevate teadete pärast ning samuti edusammude puudumise pärast hariduse, tervishoiu ja töövõimaluste valdkonnas ning seoses võimalusega kasutada sõna- ja kogunemisvabadust, millel on Paapua elanike jaoks äärmiselt suur tähtsus, nagu seda on ka keskkonna, loodusvarade ja nende kultuurilise identiteedi kaitse küsimustel; nõuab tungivalt, et Indoneesia ametiasutused tagaksid ELi sõltumatutele vaatlejatele vaba juurdepääsu piirkonnale;
s) peab kiiduväärseks Indoneesia valitsuse tehtavaid jõupingutusi, et võimaldada ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametil riigis tegutseda ja aidata kaasa varjupaigataotlejate ja pagulastega tegelemisel; märgib, kui oluline on avalik poliitiline arutelu ühiskonna toetuse suurendamiseks varjupaigataotlejatele ja pagulastele; soovitab lisaks Indoneesial ja ELil rakendada täielikult partnerlus- ja koostöölepingu artiklit 34, et teha koostööd rändealastes küsimustes, sealhulgas seadusliku ja ebaseadusliku rände, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse alal;
t) nõuab tungivalt, et EL ja Indoneesia teeksid tihedat koostööd partnerlus- ja koostöölepingu õigusalast koostööd käsitleva artikli 4 raames, et viia lõpule ÜRO 1948. aasta genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ratifitseerimine Indoneesia poolt;
u) väljendab heameelt 2010. aastal alustatud ELi ja Indoneesia vahelise inimõigustealase dialoogi jätkumise üle ning julgustab suurendama kodanikuühiskonna osalemist ja panust seoses nimetatud dialoogi ja riikliku inimõigustealase tegevuskava rakendamisega;
v) peab tervitatavaks 2006., 2008. ja 2010. aasta õigusakte, millega keelustatakse naiste suguelundite moonutamine; tunnustab Indoneesia ametivõimude jõupingutusi, sealhulgas naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni ratifitseerimist, ning riikliku naistevastase vägivalla vastu võitlemise komisjoni (Komnas Perempuan) ja kohaliku kodanikuühiskonna tööd teabe levitamisel naiste suguelundite moonutamise ohtude kohta; märgib, et vaatamata nendele jõupingutustele ja naiste suguelundite moonutamist keelustava ÜRO resolutsiooni vastuvõtmisele, järgitakse seda tava Indoneesia mõnes osas endiselt; soovitab sellega seoses, et EL ja Indoneesia teeksid tihedat koostööd partnerlus- ja koostöölepingu tervist käsitleva artikli 31 raames ning et nad kasutaksid inimõigustealast dialoogi selleks, et vahetada parimaid tavasid eesmärgiga kaotada suguelundite moonutamine ja vähendada terviseriske, mida sellised protseduurid tüdrukutele ja naistele tekitavad; kutsub Indoneesiat üles kahekordistama oma jõupingutusi, et lõpetada niisugune raskekujuline tüdrukute ja naiste vastu suunatud sooline vägivald, mis kujutab endast nende inimõiguste rasket rikkumist;
w) peab kiiduväärseks edusamme, mis Indoneesia on saavutanud laste töö kõige halvemate vormide kaotamise riikliku tegevuskava ning laste ärakasutamist tõkestava õigusraamistiku abil;
x) tunnustab töötajate liikumiste olulist rolli valitsuse ja muude sidusrühmadega korraldatud dialoogides ja läbirääkimistes töötingimuste ja sotsiaalkindlustuse õiguste edendamiseks Indoneesias; soovitab partnerlus- ja koostöölepingu inimõigusi ja mittediskrimineerimist tagavate sätete alusel tehtava koostöö raames arutada küsimusi, mis on seotud soolise võrdõiguslikkusega töökohal ja soolise palgalõhe kaotamisega; toonitab eeskätt niisuguse konkreetse tegevuse tähtsust, millega tagatakse, et rahvusvahelisi peamisi tööstandardeid on täielikult rakendatud, kuna naistöötajaid kasutatakse jätkuvalt ära ja diskrimineeritakse ülekoormamise, alatasustamise ning juhtkonnapoolse väärkohtlemise näol;
y) rõhutab, et ELi eksport Indoneesiasse on viimase kuue aasta jooksul kahekordistunud ja 2012. aastal oli selle väärtus 9,6 miljardit eurot; märgib, et kahepoolse kaubanduse maht oli üksnes 25 miljardit eurot ning see teeb Indoneesiast ELi 29. kaubanduspartneri ning alles neljanda ELi kaubanduspartneri selles piirkonnas, ehkki Indoneesia SKP ja rahvaarv moodustavad ASEANi riikide SKPst ja rahvaarvust 40%; märgib siiski, et ELi investeeringud Indoneesiasse on ülikõrgel tasemel, nii et välismaiste otseinvesteeringute seisukohast on Indoneesia Singapuri järel teisel kohal, kusjuures üle 1000 ELi ettevõtte on investeerinud Indoneesiasse enam kui 1000 miljardit eurot ja nende palgal on 1,1 miljonit indoneeslast;
z) kutsub Indoneesiat ja ELi üles kaaluma peale partnerlus- ja koostöölepingu raames nõutava koostöö ka vabakaubanduslepingu läbirääkimiste alustamist, et kaotada järk-järgult olulised kaubandustõkked, sealhulgas tihendada konsultatsioone WTO eeskirjade täitmise üle, edendada tehnilisi kaubandustõkkeid käsitlevate rahvusvaheliste normide kasutamist, parandada intellektuaalomandi õiguse kaitset, suurendada kaubanduseeskirjade läbipaistvust ja arendada tollikoostööd ning edendada mittediskrimineerivat investeerimiskorda, suurendades sellega kaupade, investeeringute, teenuste ja hangete vahetamist;
aa) peab kiiduväärseks Indoneesia püüdeid teha ELiga koostööd, et kaotada kauplemine ebaseadusliku puidu ja sellest tehtud toodetega; märgib, et 2013. aasta septembris sõlmisid EL ja Indoneesia vabatahtliku partnerluslepingu, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT); märgib, et Indoneesia puittoodete eksport ELi kasvas 2013. aasta esimeses veerandis 114%; ootab, et ELi importimiseks mõeldud Indoneesia puidule ja puittoodetele hakataks väljastama puidu ja puittoodete õiguspärasust tõendavaid FLEGT-litsentse, mis saab võimalikuks siis, kui mõlema poole hinnangul on Indoneesia puidu õiguspärasuse tagamise süsteem piisavalt kindel; eeldab, et korrapäraste ühishindamiste raames uuritakse asjaomaste osaliste suutlikkust rakendada FLEGTi vabatahtlikku partnerluslepingut;
ab) tunnustab Indoneesia ja ELi keskset rolli kliimamuutuste käsitlemisel, arvestades nende geopoliitilist ja majanduslikku tähtsust, territoriaalset ulatust ja rahvaarvu; peab tervitatavaks Indoneesia üha suuremat rolli rahvusvahelistes kliimamuutustealastes läbirääkimistes; peab kiiduväärseks Indoneesia 2009. aastal avaldatud kõrgelennulisi kavasid vähendada heite kasvu ja tema taotlust rahvusvahelise toetuse saamiseks, mille abil riik võiks saavutada veelgi ulatuslikuma vähendamise; märgib, et Indoneesia kasvuhoonegaaside heite peamiseks põhjuseks on raadamine ja maakasutuse muutumine, kuid arvatakse, et 2027. aastaks edendab kasvav energiasektor metsandust; kutsub seetõttu partnerlus- ja koostöölepingu pooli üles kehtestama viivitamatult partnerlus- ja koostöölepingu energeetikat käsitleva artikli 23 raames kahepoolse institutsioonilise koostöömehhanismi, mille eeskujuks võiks olla Ühendkuningriigi kliimamuutuste üksus, mille Indoneesia asutas 2001. aastal, et mitmekesistada energiavarustust uute ja taastuvate energiavormide ja nende ülekandetaristute väljatöötamise kaudu eesmärgiga ühendada omavahel taastuvenergia ja nõudluskeskused ning saavutada energia ratsionaalne kasutus, et võidelda kliimamuutuste vastu ja edendada säästvat arengut;
ac) väljendab tõsist muret palmiõli suureneva nõudluse mõju pärast raadamisele Indoneesias, mis on maailma suurim palmiõli tootja ja tarbija; peab tervitatavaks valitsuse 2011. aasta moratooriumit uute metsade maharaiumise kohta, kuid nõuab tungivalt meetmete võtmist selleks, et kaotada arvukad lüngad, mis on seni selle mõju oluliselt vähendanud;
ad) väljendab heameelt ELi ja Indoneesia vahel 2011. aastal sõlmitud lennunduslepingu üle, millega kaotatakse kodakondsust käsitlevad piirangud kahepoolsetes lennuteenustes ning mis aitab tihendada ELi ja Indoneesia vahelist üldist koostööd; soovitab astuda partnerlus- ja koostöölepingu transporti käsitleva artikli 34 raames täiendavaid samme, eeskätt luua tiheda dialoogi mere- ja maismaatranspordi valdkonnas, et parandada Indoneesia arhipelaagi taristut ning võtta meetmeid, millega rakendataks täielikult transpordi ohutuse, turvalisuse ja saastamise vältimise rahvusvahelisi nõudeid;
ae) väljendab muret seoses igal aastal korduvate metspõlengutega, mille süüdlaseks peetakse suurel määral palmiõliistandusi ning metsaettevõtjaid ja põllumajandusettevõtjaid, kes puhastavad maad istanduste jaoks, ning mis mõjutab ka ülemaailmset soojenemist, mistõttu on Indoneesia üks suuremaid kasvuhoonegaaside heitkoguste tekitajaid maailmas; peab tervitatavaks Indoneesia valitsuse lubadust ratifitseerida järgmise aasta alguses ASEANi piiriülest sudureostust käsitlev kokkulepe ning palub tungivalt võtta ametivõimudel viivitamatult tõhusamaid ennetusmeetmeid;
af) märgib, et turism on Indoneesia majanduse üks juhtivaid sektoreid; toonitab sellega seoses, et partnerlus- ja koostöölepingu artikliga 17 nähakse ette suurepärane võimalus teabevahetuseks ja parimate tavade kindlaksmääramiseks, et maksimeerida Indoneesia loodus- ja kultuuripärandi võimalusi ja leevendada negatiivset mõju, nagu saastus või mereökosüsteemide kahjustamine, eesmärgiga arendada säästva turismi mudeleid ja suurendada turismivaldkonna positiivset panust, võttes seejuures arvesse kohalike kogukondade huve;
ag) märgib, et Indoneesia ja ELi inimestevahelisi kontakte viiakse ellu programmi Erasmus Mundus II kaudu, mille raames anti 2008.–2010. aastal stipendiumi 200 inimesele; märgib tunnustavalt, et Euroopa Komisjon kavandab koolitusi ja seminare, mille eesmärk on parandada Indoneesia VKEde arusaama ja teadlikkust rahvusvahelistest normidest ja kvaliteedinõuetest; palub siiski tungivalt suurendada üliõpilaste ja teadustöötajate vahetust, luua partnerlus- ja koostöölepingus sisalduva haridust ja kultuuri käsitleva artikli 25 alusel korrapärased koolituskavad ning vahetada turismi-, ettevõtluse ja keelevaldkonnas parimaid tavasid ja oskusteavet; kutsub sellega seoses Indoneesiat ja ELi samuti üles kaaluma läbirääkimiste alustamist viisalihtsustuse üle, et hõlbustada inimestevahelisi kontakte;
ah) märgib, et EL andis 2007.–2013. aastal Indoneesiale arenguabi ligikaudu 400 miljonit eurot; tunnistab, et alates 2014. aastast ei ole Indoneesia enam mitmeaastaste näidisprogrammide raames rahastamiskõlblik, kuna ta on saavutanud madalama keskmise sissetulekuga riigi staatuse, kuid ta saab jätkuvalt abi ELi üldiste tariifsete soodustuste kava raames; palub seetõttu tungivalt, et Indoneesia rakendaks edasi varem mitmeaastaste näidisprogrammide raames esmatähtsaks peetud ja rahastatud poliitikat näiteks hariduse, kaubanduse ja investeeringute, õiguskaitse ja justiitsvaldkonna, üldise suutlikkuse suurendamise ning kliimamuutuste valdkonnas; on arvamusel, et partnerlus- ja koostöölepingu raames tehtaval kahepoolsel koostööl, Euroopa Investeerimispanga pakutaval rahastamisel ja mis tahes tulevastel majanduspartnerluslepingutel on niisuguste prioriteetide edendamisel Indoneesias väga tähtis roll;
ai) soovitab Indoneesial ja ELil määrata partnerlus- ja koostöölepingu sätete raames kindlaks koostöövaldkonnad, et paremini rakendada ja juhtida Indoneesia majandusarengu üldkava (MP3EI) oskusteabe ja parimate tavade vahetamise kaudu avaliku ja erasektori partnerluse vallas, ning teha Indoneesia ja mõne ELi liikmesriigi G20 raames võetud kohustuste kohaselt tihedat koostööd, et tegeleda kasumi ümberpaigutamise ja maksustamise vältimise probleemiga ja võtta kasutusele maksualase teabe automaatse vahetamise süsteem;
aj) palub tungivalt ELil toetada partnerlus- ja koostöölepingu raames Indoneesia jõupingutusi avaliku halduse ajakohastamisel, eelkõige suurendada poliitikakujundamise ja poliitikavaldkondade elluviimise suutlikkust ning tugevdada kohtusüsteemi ja õiguskaitseasutusi;
ak) nõuab, et EL ja Indoneesia teeksid koostööd ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) rakendamisel ning palub neil tungivalt loodusvarasid ja elurikkust, s.o metsa- ja mereressursse ning kalavarusid säilitada ja säästvalt majandada; väljendab muret seoses erasektori kasvava raadamisega palmiõli- ja kummipuuistanduste jaoks ning monokultuuri kahjuliku mõju pärast;
al) peab tervitatavaks, et Indoneesia on ratifitseerinud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, ning kutsub ELi üles pakkuma abi vajalike institutsiooniliste ja muude reformide läbiviimiseks, et täita konventsiooni nõudeid ja suurendada meresõidu ohutust piirkonnas;
am) peab tervitatavaks partnerlus- ja koostöölepingut, mis annab tunnistust ELi ja Indoneesia vaheliste sidemete kasvavast tähtsusest ja avab kahepoolsetes suhetes uue peatüki, tugevdades poliitilist, majandus- ja sektoripõhist koostööd paljudes poliitikavaldkondades, hõlbustades kaubandus- ja investeeringuvooge ja inimestevahelisi kontakte, muu hulgas ELi ja ASEANi algatuse raames, ning suurendades Indoneesia ja ELi vahelist koostööd ülemaailmsetele probleemidele reageerimisel, lisandudes juba olemasolevale koostööle muude rahvusvaheliste organisatsioonide raames, kus nii EL kui ka Indoneesia etendavad järjest olulisemat osa; rõhutab, et kahe- ja mitmepoolne koostöö võib aidata edendada konflikti lahendamist nii piirkondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil ning tõhustada vara tagasivõitmist ning võitlust terrorismi, piraatluse, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu ja maksuparadiiside vastu; väljendab seetõttu heameelt asjaolu üle, et kõik liikmesriigid on juba 2009. aastal allkirjastatud partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerinud;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
21.1.2014 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
52 1 2 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Pino Arlacchi, Hiltrud Breyer, Elmar Brok, Jerzy Buzek, Tarja Cronberg, Arnaud Danjean, Mark Demesmaeker, Michael Gahler, Marietta Giannakou, Ana Gomes, Andrzej Grzyb, Richard Howitt, Anna Ibrisagic, Liisa Jaakonsaari, Tunne Kelam, Nicole Kiil-Nielsen, Evgeni Kirilov, Maria Eleni Koppa, Andrey Kovatchev, Paweł Robert Kowal, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Eduard Kukan, Vytautas Landsbergis, Krzysztof Lisek, Sabine Lösing, Marusya Lyubcheva, Willy Meyer, Francisco José Millán Mon, María Muñiz De Urquiza, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Norica Nicolai, Raimon Obiols, Kristiina Ojuland, Ria Oomen-Ruijten, Justas Vincas Paleckis, Alojz Peterle, Tonino Picula, Mirosław Piotrowski, Bernd Posselt, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Werner Schulz, Sophocles Sophocleous, Laurence J.A.J. Stassen, Davor Ivo Stier, Charles Tannock, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Nikola Vuljanić, Sir Graham Watson |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Marije Cornelissen, Tanja Fajon, Göran Färm, Barbara Lochbihler, Ivo Vajgl |
||||