Menetlus : 2013/0091(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0096/2014

Esitatud tekstid :

A7-0096/2014

Arutelud :

PV 24/02/2014 - 20
CRE 24/02/2014 - 20

Hääletused :

PV 25/02/2014 - 5.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0121

RAPORT     ***I
PDF 1766kWORD 1051k
7.2.2014
PE 513.116v02-00 A7-0096/2014

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ametit (Europol) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK

(COM(2013)0173 – C7‑0094/2013 – 2013/0091(COD))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Agustín Díaz de Mera García Consuegra

PR_COD_1amCom

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ametit (Europol) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK

(COM(2013)0173 – C7‑0094/2013 – 2013/0091(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0173),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 88, mille alusel komisjon ettepaneku esitas (C7-0094/2013),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni aruannet ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A7-0096/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  rõhutab, et Europoli volituste laiendamise suhtes tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013 kokkuleppe ( eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)(1) punkti 31; toonitab, et seadusandliku institutsiooni mis tahes otsus sellise laiendamise poolt võetakse vastu, ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide otsuseid iga-aastase eelarvemenetluse raames;

3.  nõuab, et kui Euroopa Parlament ja nõukogu on määruses kokku leppinud, võtaks komisjon seda kokkulepet täiel määral arvesse, et täita Europoli vajadused eelarve ja personali osas, arvestades ka Europoli uusi ülesandeid, eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskust (EC3), kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusega detsentraliseeritud ametite kohta;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ametit (Europol) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK

mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ametit (Europol) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/371/JSK

Selgitus

Raportöör mõistab, et Europoli ja Cepoli ei liideta. Ehkki mõlemad on seotud politseitööga, on neil Euroopa Liidu vabaduse, julgeoleku ja õiguse alase koostöö osas väga erinevad eesmärgid ja ülesanded. See selgitus kehtib kõikide järgmiste muudatusettepanekute kohta, kus vastavat teksti välja jäetakse.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 88 ja artikli 87 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 88,

Selgitus

Jäetakse välja kõik viited Cepolile, kuna raportöör mõistab, et Europoli ja Cepoli ei liideta.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 kohaselt reguleeritakse Europoli määrusega, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Lisaks tuleb selle kohaselt ette näha ka Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide koostöös toimuv Europoli tegevuse kontrollimise kord. Seepärast tuleb otsus 2009/371/JSK asendada määrusega, millega sätestatakse parlamentaarse kontrolli eeskirjad.

(2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 kohaselt reguleeritakse Europoli määrusega, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Lisaks tuleb selle kohaselt ette näha ka Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide koostöös toimuv Europoli tegevuse kontrollimise kord kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 12 punktiga c ja protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artikliga 9, et parandada Europoli demokraatlikku õiguspärasust ja aruandekohustust Euroopa kodanike ees. Seepärast tuleb otsus 2009/371/JSK asendada määrusega, millega sätestatakse parlamentaarse kontrolli eeskirjad.

Selgitus

Tähtis on rõhutada Europoli parlamentaarse kontrolli erieesmärke. ELi lepingu artiklis 12 viidatakse riikide parlamentide aktiivsele panusele liidu nõuetekohasesse toimimisse ning protokollis nr 1 ja selle artiklis 9 on märgitud, et Euroopa Parlament ja riikide parlamendid määravad üheskoos kindlaks parlamentidevahelise koostöö korraldamise ja edendamise liidus. Mõlemaid artikleid tuleb parlamentidevahelist koostööd käsitleva ELi esmase õiguse hulka kuuluvatena mainida.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Euroopa Politseikolledž (CEPOL) loodi otsusega 2005/681/JSK riiklike politseijõudude vahelise koostöö lihtsustamiseks Euroopa mõõtmega politseitööd käsitleva koolitustegevuse korraldamise ja koordineerimise kaudu.

välja jäetud

Selgitus

Jäetakse välja kõik viited Cepolile, kuna raportöör mõistab, et Europoli ja Cepoli ei liideta.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Programmi „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel” kohaselt peaks Europolist saama „liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse keskus ning teenuseosutaja ja keskkond õiguskaitseteenistustele”. Europoli tegevuse hindamise tulemuste kohaselt tuleks Europoli operatiivtegevus selle eesmärgi saavutamiseks muuta veelgi tulemuslikumaks. Stockholmi programmis on sätestatud ka eesmärk luua algupärane Euroopa õiguskaitsekultuur, luues Euroopa koolituskavad ja vahetusprogrammid kõikide asjakohaste õiguskaitsetöötajate jaoks nii liikmesriikides kui ka liidu tasandil.

(4) Programmi „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel” kohaselt peaks Europolist saama „liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse keskus ning teenuseosutaja ja keskkond õiguskaitseteenistustele”. Europoli tegevuse hindamise tulemuste kohaselt tuleks Europoli operatiivtegevus selle eesmärgi saavutamiseks muuta veelgi tulemuslikumaks.

Selgitus

Jäetakse välja kõik viited Cepolile, kuna raportöör mõistab, et Europoli ja Cepoli ei liideta.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Ulatuslikud kuritegelikud ja terrorivõrgustikud kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu sisejulgeolekule ning tema kodanike turvalisusele ja elatusallikatele. Olemasolevad ohuhinnangud näitavad, et kuritegelikud rühmitused tegelevad järjest enam mitme kuriteoliigiga ja tegutsevad piiriüleselt. Liikmesriikide õiguskaitseasutused peavad seetõttu tegema tihedamat koostööd teiste liikmesriikide vastavate asutustega. Seejuures on oluline muuta Europol võimeliseks rohkem toetama liikmesriike liiduüleses kuritegevuse ennetamisel, analüüsimisel ja uurimisel. Seda seisukohta kinnitavad ka otsuste 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK hinnangud.

(5) Ulatuslikud kuritegelikud ja terrorivõrgustikud kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu sisejulgeolekule ning tema kodanike turvalisusele ja elatusallikatele. Olemasolevad ohuhinnangud näitavad, et kuritegelikud rühmitused tegelevad järjest enam mitme kuriteoliigiga ja tegutsevad piiriüleselt. Liikmesriikide õiguskaitseasutused peavad seetõttu tegema tihedamat koostööd teiste liikmesriikide vastavate asutustega. Seejuures on oluline muuta Europol võimeliseks rohkem toetama liikmesriike liiduüleses kuritegevuse ennetamisel, analüüsimisel ja uurimisel. Seda seisukohta kinnitab ka otsuse 2009/371/JSK hinnang.

Selgitus

Jäetakse välja viited Cepolile, kuna raportöör mõistab, et Europoli ja Cepoli ei liideta.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Arvestades Europoli ja CEPOLi ülesannete seotust, suurendaks kahe ameti liitmine ja nende tegevuse optimeerimine operatiivtegevuse tõhusust, koolituse asjakohasust ja liidu politseikoostöö tulemuslikkust.

välja jäetud

Selgitus

Jäetakse välja kõik viited Cepolile, kuna raportöör mõistab, et Europoli ja Cepoli ei liideta.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Seetõttu tuleks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK tunnistada kehtetuks ning asendada need käesoleva määrusega, milles järgitakse mõlema otsuse rakendamisel saadud kogemusi. Käesoleva määruse alusel asutatud Europol asendaks Europoli ja CEPOLit ning võtaks üle nende ülesanded, mis on sätestatud kahes kehtetuks tunnistatud otsuses.

(7) Seetõttu tuleks otsus 2009/371/JSK tunnistada kehtetuks ning asendada see käesoleva määrusega, milles järgitakse otsuse rakendamisel saadud kogemusi. Käesoleva määruse alusel asutatud Europol asendaks ning võtaks üle Europoli ülesanded, mis on sätestatud kehtetuks tunnistatud otsuses.

Selgitus

Jäetakse välja kõik viited Cepolile, kuna raportöör mõistab, et Europoli ja Cepoli ei liideta.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Kuna suur osa kuritegevusest on piiriülene, peaks Europol toetama ja tugevdama liikmesriikide tegevust ja nende koostööd kaht või enamat liikmesriiki mõjutava raske kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel. Kuna liidu üks suurimaid julgeolekuohte on terrorism, peaks Europol aitama liikmesriikidel käsitleda sellealaseid ühiseid probleeme. ELi õiguskaitseasutusena peaks Europol toetama ja tugevdama ka meetmeid ja koostööd seoses ELi huve mõjutavate kuriteoliikide lahendamisega. Samuti peaks ta pakkuma tuge selliste Europoli pädevusalas toimuvate seotud kuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel, mille eesmärk on selliseid tegusid toime panna või toimepanemisele sellele kaasa aidata, hankida selleks vahendeid ja tagada toimepanijate karistamatus.

(8) Europol peaks toetama ja tugevdama liikmesriikide tegevust ja nende koostööd kaht või enamat liikmesriiki mõjutava raske kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel. Kuna terrorism kujutab endast ohtu liidu jaoks, peaks Europol aitama liikmesriikidel käsitleda sellealaseid ühiseid probleeme. ELi õiguskaitseasutusena peaks Europol toetama ja tugevdama ka meetmeid ja koostööd seoses ELi huve mõjutavate kuriteoliikide lahendamisega. Samuti peaks ta pakkuma tuge selliste Europoli pädevusalas toimuvate seotud kuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel, mille eesmärk on selliseid tegusid toime panna või toimepanemisele sellele kaasa aidata, hankida selleks vahendeid ja tagada toimepanijate karistamatus.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Europol peaks tagama iga astme õiguskaitsetöötajate koolituse parema kvaliteedi, sidususe ja järjepidevuse selges koolitusvajaduste raamistikus.

välja jäetud

Selgitus

Jäetakse välja kõik viited Cepolile, kuna raportöör mõistab, et Europoli ja Cepoli ei liideta.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Europol peaks saama taotleda, et liikmesriigid algataksid, viiksid läbi või koordineeriksid kriminaaluurimisi erijuhtudel, kui piiriülene koostöö loob lisaväärtust. Europol peaks sellistest taotlustest teavitama Eurojusti.

(10) Europol peaks saama taotleda, et liikmesriigid algataksid, viiksid läbi või koordineeriksid kriminaaluurimisi erijuhtudel, kui piiriülene koostöö loob lisaväärtust. Europol peaks sellistest taotlustest teavitama Eurojusti. Europol peaks taotlust põhjendama.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Europol peaks pidama arvestust Europoli eesmärkidega seotud kuritegude uurimiseks moodustatud ühiste uurimisrühmade tegevuses osalemise üle.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b) Kui Europoli ja liikmesriikide vahel on loodud koostöö seoses konkreetse uurimisega, tuleks Europoli ja nende hõlmatud liikmesriikide vahel koostada selged sätted, milles määratletakse teostatavad eriülesanded, liikmesriikide uurimis- ja kohtumenetlustes osalemise ulatus ja vastutusalade jaotus ning kohaldatav õigus kohtuliku järelevalve teostamiseks.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Selleks et Europol suudaks liidu teabevahetuskeskusena tõhusamalt tegutseda, tuleb liikmesriike kohustada esitama Europolile tema eesmärkide täitmiseks vajalikke andmeid. Selliste kohustuste täitmisel peaksid liikmesriigid ennekõike pidama silmas, et esitada tuleb sellist teavet, mida on vaja ELi asjakohaste poliitikavahendite raames strateegiliselt ja operatiivselt oluliseks peetavate kuritegudega võitlemiseks. Liikmesriigid peaksid esitama Europolile ka koopia kahepoolsetest ja mitmepoolsetest teabevahetustest teiste liikmesriikidega, kui need käsitlevad Europoli eesmärkidega seotud kuritegevust. Samal ajal peaks Europol suurendama toetust liikmesriikidevahelise koostöö ja teabevahetuse tihendamisele. Europol peaks esitama kõikidele liidu institutsioonidele ja liikmesriikide parlamentidele aastaaruande selle kohta, mil määral iga liikmesriik Europolile teavet esitab.

(11) Selleks et Europol suudaks liidu teabevahetuskeskusena tõhusamalt tegutseda, tuleb liikmesriike kohustada esitama Europolile tema eesmärkide täitmiseks vajalikke andmeid. Selliste kohustuste täitmisel peavad liikmesriigid ennekõike pidama silmas, et esitada tuleb ainult sellist teavet, mida on vaja ELi asjakohaste poliitikavahendite raames strateegiliselt ja operatiivselt oluliseks peetavate kuritegudega võitlemiseks, ning samuti tuleb märkida, millisest allikast andmed pärinevad. Liikmesriigid peaksid esitama Europolile ka koopia kahepoolsetest ja mitmepoolsetest teabevahetustest teiste liikmesriikidega, kui need käsitlevad Europoli eesmärkidega seotud kuritegevust. Samal ajal peaks Europol suurendama toetust liikmesriikidevahelise koostöö ja teabevahetuse tihendamisele. Europol peab esitama kõikidele liidu institutsioonidele ja liikmesriikide parlamentidele aastaaruande selle kohta, mil määral iga liikmesriik Europolile teavet esitab.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Tõhusa koostöö tagamiseks Europoli ja liikmesriikide vahel tuleks igas liikmesriigis asutada siseriiklik üksus. See üksus peaks põhimõtteliselt toimima kontaktkeskusena Europoli ning riiklike õiguskaitseasutuste ja õiguskaitsealase koolitusega tegelevate asutuste vahel. Et tagada Europoli ja siseriiklike üksuste vahel pidev ja tõhus teabevahetus ning hõlbustada nende koostööd, peaks iga siseriiklik üksus lähetama Europoli juurde vähemalt ühe kontaktametniku.

(12) Tõhusa koostöö tagamiseks Europoli ja liikmesriikide vahel tuleks igas liikmesriigis asutada siseriiklik üksus. Määrusega tuleks säilitada Europoli siseriiklike üksuste roll siseriiklike huvide tagaja ning kaitsjana ametis. Siseriiklik üksus peaks jääma Europoli ja pädevate asutuste vaheliseks kontaktpunktiks, nii oleks sel keskne ja koordineeriv roll liikmesriigi koostöös Europoliga ja Europoli vahendusel, samuti kindlustaks see, et iga liikmesriik vastab Europoli nõuetele ühtsel viisil. Et tagada Europoli ja siseriiklike üksuste vahel pidev ja tõhus teabevahetus ning hõlbustada nende koostööd, peaks iga siseriiklik üksus lähetama Europoli juurde vähemalt ühe kontaktametniku.

Selgitus

Jäetakse välja kõik viited Cepolile, kuna raportöör mõistab, et Europoli ja Cepoli ei liideta.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Selleks et tagada liidu tasandi õiguskaitsealase koolituse kõrge kvaliteet, sidusus ja järjepidevus, peaks Europol tegutsema kooskõlas liidu õiguskaitsealase koolituse poliitikaga. Liidu tasandi koolitus peaks hõlmama iga astme õiguskaitsetöötajaid. Europol peaks tagama, et koolitust hinnatakse ning et koolitusvajaduste hindamiste järeldusi võetakse kavandamisel arvesse, et vähendada topelttegevust. Europol peaks edendama liidu tasandil pakutava koolituse tunnustamist liikmesriikides.

välja jäetud

Selgitus

Jäetakse välja kõik viited Cepolile, kuna raportöör mõistab, et Europoli ja Cepoli ei liideta.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Europoli tegevuse tõhusaks kontrollimiseks peaksid tema haldusnõukokku kuuluma komisjoni ja liikmesriikide esindajad. Vastavalt uue asutuse kahetisele ülesandele – operatiivtoetuse ja õiguskaitsealase koolituse pakkumine – tuleks haldusnõukogu täisliikmete ametisse nimetamisel võtta arvesse nende õiguskaitsekoostööalaseid teadmisi, asendusliikmete nimetamisel aga nende teadmisi riikide õiguskaitseametnike koolituse valdkonnas. Asendusliikmetel on täisliikmete volitused, kui täisliige puudub ja kõikide koolitusküsimuste arutamisel või nende üle otsustamisel. Haldusnõukogule annab koolituse tehnilistes aspektides nõu teaduskomitee.

(16) Europoli tegevuse tõhusaks kontrollimiseks peaksid tema haldusnõukokku kuuluma komisjoni ja liikmesriikide esindajad. Haldusnõukogu täisliikmete ametisse nimetamisel tuleb võtta arvesse nende õiguskaitsekoostööalaseid teadmisi.

Selgitus

Jäetakse välja kõik viited Cepolile, kuna raportöör mõistab, et Europoli ja Cepoli ei liideta.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Haldusnõukogule tuleks anda vajalik pädevus, eelkõige volitus võtta vastu eelarve, kontrollida selle täitmist, kehtestada asjakohased finantseeskirjad ja tegevuskavad, näha ette Europoli tegevdirektori läbipaistev otsustamismenetlus ning võtta vastu aasta tegevusaruanne. Haldusnõukogul peaks olema pädevus nimetada ametisse ameti töötajad, sealhulgas tegevdirektor. Otsustamisprotsessi optimeerimiseks ning haldusjuhtimise ja eelarvehalduse järelevalve suurendamiseks peaks haldusnõukogul olema lisaks õigus luua juhatus.

(17) Haldusnõukogule tuleks anda vajalik pädevus, eelkõige volitus võtta vastu eelarve, kontrollida selle täitmist, kehtestada asjakohased finantseeskirjad ja tegevuskavad, võtta vastu meetmed liidu finantshuvide kaitseks ja pettuste vastu võitlemiseks ning eeskirjad huvide konflikti vältimiseks ja lahendamiseks, näha ette Europoli tegevdirektori läbipaistev otsustamismenetlus ning võtta vastu aasta tegevusaruanne. Haldusnõukogul peaks olema pädevus nimetada ametisse ameti töötajad, sealhulgas tegevdirektor. Otsustamisprotsessi optimeerimiseks ning haldusjuhtimise ja eelarvehalduse järelevalve suurendamiseks peaks haldusnõukogul olema lisaks õigus luua juhatus.

Selgitus

Raportöör vastu sättele juhatuse asutamise kohta, et tagada Europoli läbipaistev ja demokraatlik juhtimine.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Selleks et Europol saaks oma eesmärkidega seotud kuritegusid ennetada ja nende vastu võidelda, peab ta saama võimalikult täielikku ja ajakohast teavet. Seetõttu peaks Europolil olema võimalik töödelda liikmesriikide, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ELi asutuste esitatud andmeid ning avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teavet eesmärgiga paremini tundma õppida kuritegelikke nähtusi ja suundumusi, koguda teavet kuritegelike võrgustike kohta ning seostada omavahel eri õigusrikkumisi.

(19) Selleks et Europol saaks oma eesmärkidega seotud kuritegusid ennetada ja nende vastu võidelda, peab ta saama võimalikult täielikku ja ajakohast teavet. Seetõttu peaks Europolil olema võimalik töödelda liikmesriikide, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ELi asutuste esitatud andmeid ning avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teavet, kui Europoli saab pidada nende andmete seaduslikuks vastuvõtjaks, eesmärgiga paremini tundma õppida kuritegelikke nähtusi ja suundumusi, koguda teavet kuritegelike võrgustike kohta ning seostada omavahel õigusrikkumisi.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Europoli tõhususe parandamiseks täpsete kriminaalanalüüside esitamisel liikmesriikide õiguskaitseasutustele peaks ta kasutama andmete töötlemiseks uusi tehnoloogiaid. Europolil peab olema võimalik kiiresti välja selgitada seosed uuritavate juhtumite ja kuritegelike rühmituste tegevustava vahel, ristkontrollida andmeid ning saada selge ülevaade suundumustest, täites siiski rangeid isikuandmete kaitse nõudeid. Seepärast ei tohiks Europoli koostatavaid andmebaase eelnevalt kindlaks määrata, vaid tuleks võimaldada tal kujundada kõige tõhusam infotehnoloogiline struktuur. Isikuandmete kaitse kõrge taseme tagamiseks tuleks sätestada töötlemistoimingute eesmärk, juurdepääsuõigused ning teatavad täiendavad kaitsemeetmed.

(20) Europoli tõhususe parandamiseks täpsete kriminaalanalüüside esitamisel liikmesriikide õiguskaitseasutustele peaks ta kasutama andmete töötlemiseks uusi tehnoloogiaid. Europolil peab olema võimalik kiiresti välja selgitada seosed uuritavate juhtumite ja kuritegelike rühmituste tegevustava vahel, ristkontrollida andmeid ning saada selge ülevaade suundumustest, tagades siiski ranged isikuandmete kaitse nõuded. Isikuandmete kaitse kõrge taseme tagamiseks tuleks sätestada töötlemistoimingute eesmärk, juurdepääsuõigused ning teatavad täiendavad kaitsemeetmed. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida asjakohasuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Selleks et austada andmetega seotud omandiõigust ja tagada teabe kaitse, peaks liikmesriikidel ning kolmandate riikide asutustel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel olema võimalik kindlaks määrata, millisel eesmärgil võib Europol nende esitatud andmeid töödelda, ning piirata juurdepääsuõigusi.

(21) Selleks et austada andmetega seotud omandiõigust ja tagada teabe kaitse, peaks liikmesriikidel ning kolmandate riikide asutustel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel olema võimalik kindlaks määrata, millisel eesmärgil võib Europol nende esitatud andmeid töödelda, ning piirata juurdepääsuõigusi. Eesmärgi piiramine aitab tagada läbipaistvust, õiguskindlust ja prognoositavust ning on eriti tähtis politseikoostöö valdkonnas, kus andmesubjektid ei ole tavaliselt sellest teadlikud, kui nende isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse, ning kus isikuandmete kasutamisel võib olla väga oluline mõju üksikisikute elule ja vabadustele.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Asutustevahelise operatiivkoostöö edendamiseks ning eelkõige eri asutuste valduses olevate andmete seostamiseks peaks Europol võimaldama Eurojustile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) juurdepääsu Europolis olevatele andmetele ja nende otsimist.

(23) Asutustevahelise operatiivkoostöö edendamiseks ning eelkõige eri asutuste valduses olevate andmete seostamiseks peaks Europol võimaldama Eurojustile juurdepääsu Europolis olevatele andmetele ja nende kohta päringute tegemist kooskõlas eritagatistega.

Selgitus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 lõike 2 punkt b osutab Europoli ja Eurojusti eriomasele suhtele. Siin ei ole asjakohane kaasata ka OLAF.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Europol peaks hoidma koostöösuhteid teiste liidu asutuste ning kolmandate riikide õiguskaitseasutuste ja õiguskaitse valdkonna koolitusasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikutega niivõrd, kuivõrd seda on vaja tema ülesannete täitmiseks.

(24) Europol peaks hoidma koostöösuhteid teiste liidu asutuste ning kolmandate riikide õiguskaitseasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikutega niivõrd, kuivõrd seda on vaja tema ülesannete täitmiseks.

Selgitus

Jäetakse välja kõik viited Cepolile, kuna raportöör mõistab, et Europoli ja Cepoli ei liideta.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Operatiivse tulemuslikkuse tagamiseks peaks Europol saama vahetada kogu teavet, välja arvatud isikuandmeid, teiste liidu asutustega, kolmandate riikide õiguskaitseasutustega ja õiguskaitse valdkonna koolitusasutustega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega niivõrd, kuivõrd seda on vaja tema ülesannete täitmiseks. Kuna äriühingutel, ettevõtetel, ettevõtjate ühendustel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja muudel eraõiguslikel isikutel on eriteadmisi ja andmeid, mis on olulised raske kuritegevuse ja terrorismi ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, peaks Europolil olema võimalik selliseid andmeid vahetada ka eraõiguslike isikutega. Võrgu- ja infoturvet ohustava küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks peaks Europol vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile [direktiivi nimetus] meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus,31 tegema koostööd ja vahetama teavet, välja arvatud isikuandmeid, riigi ametiasutustega, mis on pädevad võrgu- ja infosüsteemide turbe valdkonnas.

(25) Operatiivse tulemuslikkuse tagamiseks peaks Europol saama vahetada kogu teavet, välja arvatud isikuandmeid, teiste liidu asutustega, kolmandate riikide õiguskaitseasutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega niivõrd, kuivõrd seda on vaja tema ülesannete täitmiseks. Võrgu- ja infoturvet ohustava küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks peaks Europol vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile [direktiivi nimetus] meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus31, tegema koostööd ja vahetama teavet, välja arvatud isikuandmeid, riigi ametiasutustega, mis on pädevad võrgu- ja infosüsteemide turbe valdkonnas.

____________________________

___________________________

31 To insert reference to the adopted Directive (Proposal: COM(2013) 48 final).

31 To insert reference to the adopted Directive (Proposal: COM(2013) 48 final).

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Europolil peaks olema võimalik vahetada isikuandmeid teiste liidu asutustega niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

(26) Europolil peaks olema võimalik vahetada isikuandmeid teiste liidu asutustega niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Euroopa andmekaitseinspektor peaks tagama, et teabevahetus puudutab ainult neid isikuid, kes on sooritanud Europoli pädevuse alla kuuluvaid kuritegusid või keda kahtlustatakse nende võimalikus sooritamises.

Selgitus

Vaja on piirata Europoli volitust vahetada isikuandmeid muude ELi asutustega, piirates selle õiguse üksnes nende inimestega, kes on sooritanud Europoli pädevuse alla kuuluvaid kuritegusid või keda kahtlustatakse nende sooritamises.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Raskel kuritegevusel ja terrorismil on tihti seoseid Euroopa Liidu väliste piirkondadega. Europolil peaks olema seetõttu võimalik vahetada isikuandmeid kolmandate riikide õiguskaitseasutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Interpoliga, niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

(27) Raskel kuritegevusel ja terrorismil on tihti seoseid Euroopa Liidu väliste piirkondadega. Europolil peaks olema seetõttu võimalik vahetada isikuandmeid kolmandate riikide õiguskaitseasutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Interpoliga, niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Isikuandmete vahetamisel kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega peab valitsema sobiv tasakaal tõhusa õiguskaitse vajaduse ja isikuandmete kaitse vahel.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31) Teavet, mille kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on ilmselgelt saanud inimõigusi rikkudes, ei töödelda.

(31) Teavet, mis on ilmselgelt saadud inimõigusi rikkudes, ei töödelda.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Europoli isikuandmete kaitse eeskirju tuleks muuta rangemaks ja järgida aluseks oleva määruse (EÜ) nr 45/200132 põhimõtteid, et tagada isikuandmete töötlemisel üksikisikute kaitse kõrge tase. Kuna aluslepingule lisatud deklaratsioonis 21 tunnistatakse õiguskaitsevaldkonnas isikuandmete töötlemise eriolukorda, peaksid Europoli isikuandmete kaitse eeskirjad olema autonoomsed ja kooskõlas teiste asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega, mida kohaldatakse liidu politseikoostöö valdkonnas, eelkõige konventsiooniga nr 10833 ja Euroopa Nõukogu soovitusega R(87) 1534 ning nõukogu raamotsusega 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta [asendatakse vastuvõtmise ajal kehtiva asjakohase direktiiviga].

(32) Europoli isikuandmete kaitse eeskirju tuleks muuta rangemaks ja need tuleks viia vastavusse muude asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega, mida kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes politseikoostöö valdkonnas Euroopa Liidus, et tagada inimestele isikuandete töötlemise osas kõrgetasemeline kaitse. Kui otsusega 2009/371/JSK sätestatakse Europoli üldine isikuandmete kaitse kord, tuleks seda samas täiendavalt edasi arendada, et viia Europol vastavusse Lissaboni lepingu nõuetega, kajastada Europoli kasvavat rolli, parandada andmesubjektide õigusi ning edendada usaldust liikmesriikide ja Europoli vahel, mis on vajalik edukaks teabevahetuseks. Europoli isikuandmete kaitse eeskirju tuleks muuta rangemaks ja järgida aluseks oleva määruse (EÜ) nr 45/200132 või määrust (EÜ) 45/2001 asendava õigusakti põhimõtteid, et tagada isikuandmete töötlemisel üksikisikute kaitse kõrge tase, ning muid isikuandmete kaitse põhimõtteid, sh aruandekohusluse põhimõtet, isikuandmete kaitse mõju hindamist, lõimitud ja vaikimist eeldatavat isikuandmete kaitset ning isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamist. Niipea kui võetakse vastu uus ELi institutsioonide ja asutuste isikuandmete kaitse raamistik, tuleks seda kohaldada Europoli suhtes. Nagu aluslepingule lisatud deklaratsioonis 21 tunnistatakse, osutub õiguskaitsevaldkonnas isikuandmete töötlemise eripära tõttu vajalikuks, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 põhjal oleksid Europoli jaoks kehtestatud isikuandmete ja nende andmete vaba liikumise kaitse erieeskirjad ja need oleksid kooskõlas teiste asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega, mida kohaldatakse liidu politseikoostöö valdkonnas, eelkõige konventsiooniga nr 10833 ja selle 8. novembri 2001. aasta lisaprotokolliga ning Euroopa Nõukogu soovitusega R(87)34 ning üldise isikuandmete kaitse korraga, mis on sätestatud nõukogu raamotsusega 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta35 [asendatakse vastuvõtmise ajal kehtiva asjakohase direktiiviga]. Läbipaistvus on isikuandmete kaitse väga oluline osa, kuna see võimaldab kohaldada teisi isikuandmete kaitse põhimõtteid ja õigusi. Läbipaistvuse parandamiseks peaks Europolil olema läbipaistev isikuandmete kaitse poliitika, mille ta peaks muutma avalikkusele kergesti kättesaadavaks, kehtestades arusaadavas vormis ning selges ja lihtsas keeles sätted isikuandmete töötlemise kohta ja andmesubjektide õiguste teostamiseks kättesaadavate vahendite kohta ning avaldama loetelu rahvusvaheliste ja koostöölepingute kohta, mille ta on sõlminud kolmandate riikide, liidu asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

___________________________

_______________________

32 EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

32 EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

33 Konventsioon üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, Strasbourg, 28.1.1981.

33Konventsioon üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, Strasbourg, 28.1.1981.

34 Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus nr R(87) 15 liikmesriikidele, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politseivaldkonnas, 17.9.1987.

34Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus nr R(87) 15 liikmesriikidele, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politseivaldkonnas, 17.9.1987.

35 EÜT L 350, 30.12.2008, lk 60.

35 EÜT L 350, 30.12.08, lk 60.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33) Isikuandmeid tuleks võimaluste piires eristada nende täpsuse ja usaldusväärsuse alusel. Et tagada üksikisikute kaitse ning Europolis töödeldava teabe kvaliteet ja usaldatavus, tuleks fakte eristada isiklikest hinnangutest.

(33) Isikuandmeid tuleks eristada nende täpsuse ja usaldusväärsuse alusel. Et tagada üksikisikute kaitse ning Europolis töödeldava teabe kvaliteet ja usaldatavus, tuleb fakte eristada isiklikest hinnangutest.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 a) Arvestades ameti erilist olemust, peaks tal olema eriomane kord, mis peaks tagama ka andmekaitse ning ei tohiks mingil juhul olla nõrgem Euroopa Liidule ja selle ametitele kohandatavast üldisest korrast. Seega peaksid andmekaitsealaste üldiste õigusaktide reformid rakenduma Europolile niipea kui võimalik ja mitte hiljem kui kaks aastat pärast uute üldeeskirjade jõustumist; kõnealune andmekaitsealaste õigusaktide kooskõlastamine ELi erikorra ja Europoli eriomase korra vahel peab toimuma varem kui kaks aastat enne mis tahes asjaomase õigusakti vastuvõtmist.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Politseikoostöö raames töödeldakse eri kategooria andmesubjektide isikuandmeid. Europol peaks eri kategooriate andmesubjektide isikuandmeid üksteisest võimalikult selgelt eristama. Eelkõige tuleks kaitsta näiteks ohvrite, tunnistajate, olulist teavet omavate isikute ning alaealiste isikuandmeid. Seetõttu peaks Europol selliseid andmeid töötlema ainult juhul, kui see on tungivalt vajalik Europoli eesmärkidega määratletud kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, ning kui need andmed täiendavad muid Europolis juba töödeldavaid isikuandmeid.

(34) Politseikoostöö raames töödeldakse eri kategooria andmesubjektide isikuandmeid. Europol peaks eri kategooriate andmesubjektide isikuandmeid üksteisest võimalikult selgelt eristama. Eelkõige tuleks kaitsta näiteks ohvrite, tunnistajate, olulist teavet omavate isikute ning alaealiste isikuandmeid. Seetõttu ei tohi Europol selliseid andmeid töödelda.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Pidades silmas isikuandmete kaitse põhiõigust, ei tohiks Europol isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

(35) Pidades silmas isikuandmete kaitse põhiõigust, ei tohiks Europol isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Hiljemalt kolm aastat pärast andmete sisestamist tuleks kontrollida, kas kõnealuste andmete edasine säilitamine on vajalik.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36) Isikuandmete turvalisuse tagamiseks peaks Europol võtma asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed.

(36) Isikuandmete turvalisuse tagamiseks peab Europol võtma kõik vajalikud meetmed.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37) Igal isikul peaks olema õigus tutvuda teda käsitlevate isikuandmetega, lasta ebatäpsed andmed parandada ning kustutada andmed või blokeerida juurdepääs andmetele, mida enam ei vajata. Andmesubjekti õigused ning nende kasutamine ei tohiks mõjutada Europoli kohustusi ning selliste õiguste suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud piiranguid.

(37) Igal isikul peaks olema õigus tutvuda teda käsitlevate isikuandmetega, lasta ebatäpsed andmed parandada ning kustutada andmed või blokeerida juurdepääs andmetele.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38) Andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitse huvides tuleb selgelt kindlaks määrata käesoleva määruse kohaste ülesannete jaotus. Eelkõige peaksid liikmesriigid vastutama Europolile edastatud andmete täpsuse ja ajakohastamise ning andmete edastamise seaduslikkuse eest. Europol peaks vastutama talle muude andmete esitajate edastatud andmete täpsuse ning ajakohastamise eest. Europol peaks lisaks tagama, et andmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult, et neid kogutakse ja töödeldakse konkreetsel eesmärgil, et need on piisavad, asjakohased ja hulgalt vastavuses eesmärkidega, mille jaoks neid töödeldakse, ning et neid ei säilitata kauem, kui see on antud eesmärgi jaoks vajalik.

(38) Andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitse huvides tuleb selgelt kindlaks määrata käesoleva määruse kohaste ülesannete jaotus. Eelkõige peaksid liikmesriigid vastutama Europolile edastatud andmete täpsuse ja ajakohastamise ning andmete edastamise seaduslikkuse eest. Europol peaks vastutama talle muude andmete esitajate edastatud andmete täpsuse ning ajakohastamise eest. Europol peab lisaks tagama, et andmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult, et neid kogutakse ja töödeldakse konkreetsel eesmärgil, et need on piisavad, asjakohased ja hulgalt vastavuses eesmärkidega, mille jaoks neid töödeldakse, ning et neid ei säilitata kauem, kui see on antud eesmärgi jaoks vajalik.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimiseks, siseseire võimaldamiseks ning nõuetekohase andmetervikluse ja -turbe tagamiseks dokumenteerib Europol isikuandmete kogumist, muutmist, neile juurdepääsu ning nende avalikustamist, ühendamist ja kustutamist. Europol peaks olema kohustatud tegema koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga ja tegema sellised logid ja dokumendid taotluse korral kättesaadavaks, et neid saaks kasutada töötlemistoimingute kontrollimiseks.

(39) Isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimiseks, siseseire võimaldamiseks ning nõuetekohase andmetervikluse ja -turbe tagamiseks dokumenteerib Europol isikuandmete kogumist, muutmist, neile juurdepääsu ning nende avalikustamist, ühendamist ja kustutamist. Europol on kohustatud tegema koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga ja tegema sellised logid ja dokumendid taotluse korral kättesaadavaks, et neid saaks kasutada töötlemistoimingute kontrollimiseks.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40) Europol peaks ametisse nimetama isikuandmete kaitse ametniku, kes aitab kontrollida käesoleva määruse täitmist. Isikuandmete kaitse ametnikul peaks olema võimalik täita oma kohustusi ja ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult.

(40) Europol peaks ametisse nimetama isikuandmete kaitse ametniku, kes aitab kontrollida käesoleva määruse täitmist. Isikuandmete kaitse ametnikul peaks olema võimalik täita oma kohustusi ja ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. Isikuandmete kaitse ametnik tuleb varustada tema ülesannete täitmiseks vajalike vahenditega.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Isikuandmete töötlemist kontrollivad riiklikud pädevad asutused peaksid kontrollima liikmesriigis toimuva isikuandmete töötlemise õiguspärasust. Euroopa andmekaitseinspektor peaks kontrollima Europolis toimuva andmete töötlemise õiguspärasust, täites oma ülesandeid täiesti sõltumatult.

(41) Sõltumatu, piisavate volitustega, läbipaistev, aruandekohustuslik ja tõhus järelevalvestruktuur on hädavajalik üksikisikute kaitsmiseks seoses isikuandmete töötlemisega, nagu seda nõutakse põhiõiguste harta artiklis 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16. Isikuandmete töötlemist kontrollivad riiklikud pädevad asutused peaksid kontrollima liikmesriigis toimuva isikuandmete töötlemise õiguspärasust. Euroopa andmekaitseinspektor peaks kontrollima Europolis toimuva andmete töötlemise õiguspärasust, täites oma ülesandeid täiesti sõltumatult.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42) Euroopa andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused peaksid tegema üksteisega koostööd konkreetsetes küsimustes, mille puhul on vajalik liikmesriigi osalemine, ning tagama käesoleva määruse ühtlase kohaldamise kogu liidus.

(42) Tähtis on tagada Europoli tugevdatud ja tõhus järelevalve, kasutades samas nii riiklikul kui ka liidu tasandil optimaalselt vahendeid ja omandatud oskusteadmisi. Euroopa andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused peaksid tegema üksteisega koostööd konkreetsetes küsimustes, mille puhul on vajalik liikmesriigi osalemine, ning tagama käesoleva määruse ühtlase kohaldamise kogu liidus. Vajaduse korral võib Euroopa andmekaitseinspektor kasutada oma ülesannete täitmisel, sealhulgas auditite ja kohapealsete kontrollkäikude teostamisel riiklike andmekaitseasutuste oskusteadmisi ja kogemusi .

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) Kuna Europol töötleb ka mitteoperatiivseid isikuandmeid, mis ei ole seotud ühegi kriminaaluurimisega, tuleks selliste andmete töötlemise suhtes kohaldada määrust (EÜ) nr 45/2001.

(43) Kuna Europol töötleb ka mitteoperatiivseid isikuandmeid, mis ei ole seotud ühegi kriminaaluurimisega, nagu Europoli personali, teenuseosutajate või külastajate isikuandmed, tuleks selliste andmete töötlemise suhtes kohaldada määrust (EÜ) nr 45/2001.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44) Euroopa andmekaitseinspektor peaks ära kuulama andmesubjektide esitatud kaebused ja neid uurima. Kaebuse esitamisele järgnev uurimine peaks toimuma ulatuses, mis on konkreetse juhtumi puhul vajalik, ning selle tulemust peaks olema võimalik kohtulikult läbi vaadata. Euroopa andmekaitseinspektor peaks teavitama andmesubjekti kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest mõistliku aja jooksul.

(44) Euroopa andmekaitseinspektor peaks ära kuulama andmesubjektide esitatud kaebused ja neid uurima. Kaebuse esitamisele järgnev uurimine peaks toimuma ulatuses, mis on konkreetse juhtumi puhul täielikuks väljaselgitamiseks vajalik, ning selle tulemust peaks olema võimalik kohtulikult läbi vaadata. Euroopa andmekaitseinspektor peaks teavitama andmesubjekti kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest viivitamata.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48) Europoli täieliku vastutuse ja sisemise läbipaistvuse tagamiseks tuleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 88 silmas pidades kehtestada Europoli tegevuse Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolse kontrollimise kord, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada operatiivteabe konfidentsiaalsus.

(48) Et austada parlamentide rolli Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üle järelevalve teostamisel ning liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi poliitilisi vastutusalasid oma asjaomaste volituste austamisel ja teostamisel seadusandlikus tegevuses, on vaja tagada Europoli täielik vastutus ja sisemine läbipaistvus. Selleks tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 88 silmas pidades kehtestada Europoli tegevuse Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolse kontrollimise kord vastavalt protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) II jaotises esitatud parlamentidevahelist koostööd käsitlevatele sätetele, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada operatiivteabe konfidentsiaalsus.

Selgitus

Europoli tegevuse valdkonnas sügavama ja tihedama parlamentaarse koostöö tegemiseks määravad liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlament üheskoos kindlaks erimenetlused vastavalt Lissaboni lepingu protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) II jaotisele.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(50) Võttes arvesse Europoli ülesannete laadi ja tegevdirektori rolli, võib tegevdirektori kutsuda enne tema ametisse nimetamist ja ka enne tema ametiaja võimalikku pikendamist esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama viimase küsimustele. Tegevdirektor peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ka tegevusaruande. Lisaks peaks Euroopa Parlamendil olema võimalik paluda tegevdirektoril esitada aruanne oma ülesannete täitmise kohta.

(50) Võttes arvesse Europoli ülesannete laadi ja tegevdirektori rolli, tuleks tegevdirektor kutsuda enne tema ametisse nimetamist ja ka enne tema ametiaja võimalikku pikendamist esinema parlamentaarse ühiskontrolli töörühma ette ja vastama viimase küsimustele. Tegevdirektor peaks esitama kõnealusele parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale ja nõukogule ka aastaaruande. Lisaks peaks Euroopa Parlamendil olema võimalik paluda tegevdirektoril esitada aruanne oma ülesannete täitmise kohta.

Selgitus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 kohaselt tuleb määrusesse lisada Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide poolne parlamentaarne kontroll. Selleks luuakse parlamentaarse ühiskontrolli töörühm, mida reguleeritakse käesoleva määruse artikliga 53.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 56

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(56) Vajalikud sätted Europoli majutustingimuste kohta Madalmaades, kus on tema peakorter, ning Europoli töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavad erieeskirjad tuleks kindlaks määrata peakorterit käsitlevas kokkuleppes. Lisaks peaks asukohaliikmesriik tagama Europoli nõuetekohaseks tegutsemiseks parimad võimalikud tingimused, sealhulgas koolid lastele ning transpordiühenduse, et oleks võimalik valida töötajaid võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest pärit asjatundjate hulgast.

välja jäetud

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57) Käesoleva määrusega asutatud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ning on nende õigusjärglane. Seepärast peaks ta olema kõikide nende lepingute, sealhulgas töölepingute, kohustuste ja omandi õigusjärglane. Otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi sõlmitud rahvusvahelised lepingud jäävad kehtima, välja arvatud leping, mille CEPOL on sõlminud peakorteri kohta.

(57) Käesoleva määrusega asutatud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ning on selle õigusjärglane. Seepärast peaks ta olema kõikide nende lepingute, sealhulgas töölepingute, kohustuste ja omandi õigusjärglane. Otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli sõlmitud rahvusvahelised lepingud jäävad kehtima.

Selgitus

Välja jätta kõik viited Cepoli kohta, kuna raportöör on seisukohal, et Europoli ja Cepoli ühinemisega ei tasuks jätkata.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 58

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(58) Et Europol saaks jätkata otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ülesannete täitmist parimal võimalikul viisil, tuleks kehtestada üleminekumeetmed, eelkõige seoses haldusnõukogu ja tegevdirektoriga, ning määrata kindlaks Europoli koolituseelarve kolmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

(58) Et Europol saaks jätkata otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ülesannete täitmist parimal võimalikul viisil, tuleks kehtestada üleminekumeetmed, eelkõige seoses haldusnõukogu ja tegevdirektoriga.

Selgitus

Välja jätta kõik viited CEPOLi kohta, kuna raportöör on seisukohal, et Europol ja CEPOL ei ole ühinenud.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 59

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(59) Kuna liikmesriikide tasandil ei ole võimalik täiel määral täita käesoleva määruse eesmärki – asutada liidu tasandil õiguskaitsekoostöö ja -koolituse amet –, vaid selle eesmärgi saab meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit meetmeid võtta kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Osutatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vajalik kõnesoleva eesmärgi saavutamiseks.

(59) Kuna liikmesriikide tasandil ei ole võimalik täiel määral täita käesoleva määruse eesmärki – asutada liidu tasandil õiguskaitsekoostöö amet –, vaid selle eesmärgi saab meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit meetmeid võtta kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Osutatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vajalik kõnesoleva eesmärgi saavutamiseks.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ameti asutamine

Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ameti asutamine

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa Liidu õiguskaitseasutuste koostöö parandamiseks, nende tegevuse tugevdamiseks ja toetamiseks ning Euroopa tasandil sidusa koolituspoliitika teostamiseks asutatakse Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse amet (Europol).

1. Euroopa Liidu õiguskaitseasutuste koostöö parandamiseks ning nende tegevuse tugevdamiseks ja toetamiseks asutatakse Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö amet (Europol).

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesoleva määrusega asutatud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ning on nende õigusjärglane.

2. Käesoleva määrusega asutatud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ning on selle õigusjärglane.

Selgitus

Välja jätta kõik viited koolitusele, kuna raportöör on seisukohal, et Europoli ja CEPOLi ühinemisega ei tasuks jätkata.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Europol on igas liikmesriigis seotud üheainsa siseriikliku üksusega, mis luuakse või määratakse kooskõlas artiklis 7 sätestatuga.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) „liikmesriikide pädevad asutused” – liikmesriikide politseiasutused ja muud õiguskaitseorganid, kes liikmesriigi õiguse kohaselt vastutavad kuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise eest;

(a) „liikmesriikide pädevad asutused” – liikmesriikide riiklikud asutused, kes kooskõlas liikmesriigi kohaldatava õigusega seoses Europoli pädevusalaga vastutavad kuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise eest;

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) „analüüs” – andmete kogumine, töötlemine ja kasutamine kriminaaluurimise toetamiseks;

(b) „analüüs” – teabe põhjalik uurimine, et avastada selle konkreetne tähendus ja olemuslikud omadused kriminaaluurimise toetamiseks ja mis tahes muude artiklis 4 loetletud ülesannete täitmiseks;

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)„isikuandmed” – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, keda edaspidi nimetatakse „andmesubjektiks”; tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige isikukoodi põhjal või ühe või mitme tema füüsilisele, füsioloogilisele, vaimsele, majanduslikule, kultuurilisele või sotsiaalsele identiteedile omase teguri põhjal;

(i) „isikuandmed” – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (edaspidi „andmesubjekt); tuvastatav isik on selline isik, kelle isikusamasus on otseselt või kaudselt tuvastatav, näiteks viitega sellisele identifikaatorile nagu nimi, isikukood, asukohaandmed, kordumatu tunnus või üks või mitu isiku füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist ja sotsiaalset tunnust;

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k) „vastuvõtja” – füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus, amet või mõni muu asutus, kellele andmed avaldatakse, olenemata sellest, kas tegemist on kolmanda isikuga või mitte; vastuvõtjateks ei peeta asutusi, kes võivad andmeid saada seoses konkreetse järelepärimisega;

(k) „vastuvõtja” – füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus, amet või mõni muu asutus, kellele andmed avaldatakse, olenemata sellest, kas tegemist on kolmanda isikuga või mitte;

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(n) „andmesubjekti nõusolek” – vabatahtlik, konkreetne ja teadlik tahteavaldus, millega andmesubjekt annab nõusoleku töödelda tema kohta käivaid isikuandmeid;

(n) „andmesubjekti nõusolek” – vabatahtlik, konkreetne, selge ja teadlik tahteavaldus, millega andmesubjekt annab ühetähenduslikult ja sõnaselgelt nõusoleku töödelda tema kohta käivaid isikuandmeid;

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Europol toetab ja tugevdab liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende koostööd kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuritegude, terrorismi ja liidu poliitikavaldkondades ühishuve kahjustavate kuriteoliikide ennetamisel ja nende vastu võitlemisel vastavalt artiklile 1.

1. Europol toetab ja tugevdab liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende koostööd organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude raskete kuriteovormide, nagu need on määratletud I lisas ja mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki, ennetamisel ja nende vastu võitlemisel sellisel viisil, mis nõuab liikmesriikide ühist lähenemisviisi, võttes arvesse õigusrikkumiste ulatust, tähtsust ja tagajärgi.

Selgitus

On tähtis, et oleks olemas Europoli eesmärkide selge kirjeldus. Kavandatud seos ühise lähenemisviisi vajaduse ja liidu poliitikaga tagatud ühise huvi vahel võib piirata Europoli pädevust nendel juhtudel, kus puudub liidu poliitika või see pole sõnaselge. Teisalt, kuna puudub määratlus selle kohta, mida peetakse raskeks kuriteoks, võib Europoli pädevusala laiendada, kui kuritegu mõjutab kahte või enamat liikmesriiki.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Europol toetab, töötab välja, pakub ja koordineerib õiguskaitseametnike koolitust.

välja jäetud

Selgitus

Välja jätta kõik viited koolitusele, kuna raportöör on seisukohal, et Europoli ja CEPOLi ühinemisega ei tasuks jätkata.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) liikmesriikide viivitamata teavitamine nende kohta käivatest andmetest ja kuritegudevahelistest seostest;

(b) liikmesriikide viivitamata teavitamine Europoli siseriiklike üksuste kaudu, nagu viidatud artiklis 7, nende kohta käivatest andmetest ja kuritegudevahelistest seostest;

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) mida viiakse läbi koos liikmesriikide pädevate asutustega; või

i) mida viiakse läbi koos liikmesriikide pädevate asutustega kas liikmesriikides juba algatatud uurimiste raames või Europoli poolt liikmesriigile kriminaaluurimise algatamiseks esitatud taotluse tulemusel või

Selgitus

Õigusraamistik, milles Europol võib seda toimingut läbi viia, tuleks muuta sõnaselgeks, eelkõige selles suhtes, kelle vastutusalas need tegevused toimuvad ja millised on töödeldud isikuandmete andmekaitse vastutusalade tagajärjed.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) tehnilise ja finantsabi andmine, kui liikmesriigid viivad läbi piiriüleseid operatsioone ja uurimisi, sealhulgas ühistes uurimisrühmades;

(h) tehnilise ja finantsabi andmine, kui liikmesriigid viivad läbi piiriüleseid operatsioone ja uurimisi, sealhulgas ühistes uurimisrühmades kooskõlas artikliga 5;

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) õiguskaitseametnike koolituse toetamine, väljatöötamine, pakkumine, koordineerimine ja rakendamine koostöös liikmesriikide koolitusasutuste võrgustikuga vastavalt III peatükile;

välja jäetud

Selgitus

Välja jätta kõik viited koolitusele, kuna raportöör on seisukohal, et Europoli ja CEPOLi ühinemisega ei tasuks jätkata.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j) aluslepingu V jaotise alusel asutatud liidu asutustele ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) kriminaalandmete ja analüütilise toe pakkumine nende pädevusse kuuluvates valdkondades;

välja jäetud

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt l a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(l a) liikmesriikides uurimiste hõlbustamine, nimelt riiklikele üksustele kogu asjakohase teabe edastamine.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Europol ei kohalda sunnimeetmeid.

Selgitus

Käesolev säte (võetud ELi toimimise lepingu artiklist 88) on kohaldatav Europoli kõigi tegevusvaldkondade suhtes ning seetõttu tuleks see hõlmata käesolevase artiklisse ja mitte järgmisse, milles käsitletakse üksnes ühiseid uurimisrühmi.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Europoli töötajad võivad osaleda ühise uurimisrühma kogu tegevuses ja vahetada teavet uurimisrühma kõigi liikmetega vastavalt piirangutele, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusnormidega, kus ühine uurimisrühm tegutseb.

2. Europoli töötajad võivad osaleda ühise uurimisrühma kogu tegevuses ja vahetada teavet uurimisrühma kõigi liikmetega vastavalt piirangutele, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusnormidega, kus ühine uurimisrühm tegutseb. Europoli töötajad ei osale sunnimeetmete rakendamises.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Ühise uurimisrühma moodustavate liikmesriikide pädevad asutused peavad olema nõus Europoli osalusega selles ja see peab kajastuma dokumendis, mille on Europoli juhataja eelnevalt allkirjastanud ning mis lisatakse vastavale ühise uurimisrühma loomise lepingule.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Lõikes 3 a nimetatud lisas määratakse kindlaks Europoli töötajate ühises uurimisrühmas osalemise tingimused, sealhulgas asjaomaste töötajate privileege ja puutumatust reguleerivad sätted ning nende võimalikust eeskirjade eiramisest tulenevad vastutused.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c. Ühises uurimisrühmas osalevad Europoli töötajad on rikkumiste osas, mis nende suhtes toime pannakse või mida nad sooritavad, hõlmatud selle liikmesriigi õigusega, kus ühine uurimisrühm tegutseb, ning kõnealust õigust kohaldatakse nende suhtes samalaadselt asjaomases liikmesriigis analoogseid ülesandeid täitvate ühise uurimisrühma liikmetega.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 d. Ühises uurimisrühmas osalevad Europoli töötajad võivad Europoli andmesalvestussüsteemidest pärinevat teavet rühma liikmetega vahetada. Arvestades, et see hõlmab otsekontakte kooskõlas artikliga 7, teavitab Europol samaaegselt Europoli siseriiklikke üksusi liikmesriikides, kes on esindatud ühises uurimisrühmas, ja Europoli siseriiklikke üksusi teabe esitanud liikmesriikides.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 e. Ühises uurimisrühmas osaleva Europoli töötaja kogutud teave võidakse sisestada mis tahes Europoli andmesalvestussüsteemi Europoli siseriiklike üksuste kaudu teabe esitanud pädeva asutuse nõusolekul ja vastutusel.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Erijuhtudel, kui Europol leiab, et seoses tema eesmärkidega seotud kuriteoga tuleks algatada kriminaaluurimine, teavitab ta sellest Eurojusti.

1. Juhtudel, kui Europol leiab, et seoses tema eesmärkidega seotud kuriteoga tuleks algatada kriminaaluurimine, teavitab ta sellest Eurojusti.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Samal ajal palub Europol asjaomaste liikmesriikide siseriiklikel üksustel, mis on asutatud artikli 7 lõike 2 alusel, algatada või viia läbi kriminaaluurimine või koordineerida seda.

2. Samal ajal võib Europol paluda asjaomaste liikmesriikide siseriiklikel üksustel, mis on asutatud artikli 7 lõike 2 alusel, algatada või viia läbi kriminaaluurimine või koordineerida seda.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kahe või enama liikmesriigi või liidu asutuste võrgu või teabesüsteemi pahatahtliku rünnaku kahtluse korral, mille on teostanud kolmandas riigis asuv riiklik või mitteriiklik osaline, algatab Europol omaalgatusliku uurimise.

Selgitus

Sellega välditakse olukordi, kus liikmesriigid ei reageeri pahatahtlikele rünnakutele ja need jäävad seetõttu uurimata.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Siseriiklikud üksused teavitavad Europoli uurimise algatamisest viivituseta.

3. Liikmesriigid kaaluvad selliseid taotlusi piisavalt ning teavitavad oma siseriiklike üksuste kaudu viivitamatult Europoli sellest, kas uurimine algatatakse.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid teevad Europoliga tema ülesannete täitmisel koostööd.

1. Liikmesriigid ja Europol teevad Europoli ülesannete täitmisel koostööd.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Iga liikmesriik asutab või määrab siseriikliku üksuse, mis on Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste ja õiguskaitseametnike koolitusasutuste vaheline kontaktasutus. Iga liikmesriik nimetab ametisse siseriikliku üksuse juhi.

2. Iga liikmesriik asutab või määrab siseriikliku üksuse, mis on Europoli ja liikmesriikide määratud pädevate asutuste vaheline kontaktasutus. Iga liikmesriik nimetab ametisse siseriikliku üksuse juhi.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Europol võib konkreetsete uurimiste raames teha vahetult koostööd liikmesriikide pädevate ametiasutustega. Europol teavitab siseriiklikku üksust viivitamata sellise koostöö tegemisest ja edastab talle koopia kogu teabest, mida on vahetatud Europoli ja asjaomaste pädevate asutuste vaheliste otsekontaktide tulemusel.

4. Siseriiklik üksus on ainus kontaktasutus Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Europol võib siiski teha vahetult koostööd liikmesriikide pädevate ametiasutustega konkreetsete uurimiste raames, mida need asutused läbi viivad, juhul kui see otsene kontakt kujutab endast lisandväärtust seoses uurimise eduka lõpetamisega ning kooskõlas siseriikliku õigusega. Europol teavitab siseriiklikku üksust sellise kontakti vajadusest ette. Europol esitab võimalikult kiiresti koopia nende otseste kontaktide kaudu vahetatud teabe kohta.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigi siseriikliku üksuse või pädeva asutuse kaudu liikmesriigid eelkõige:

5. Oma siseriikliku üksuse kaudu liikmesriigid eelkõige:

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) esitavad Europolile tema eesmärkide täitmiseks vajalikku teavet. See hõlmab Europolile viivitamata teabe esitamist liidu poolt prioriteetsetena käsitatavate kuriteovaldkondade kohta. Lisaks edastatakse talle teise liikmesriigi või teiste liikmesriikidega vahetatud teabe koopia niivõrd, kuivõrd kõnealune teave käsitleb sellist kuritegu, mis on hõlmatud Europoli eesmärkidega;

(a) esitavad omal algatusel Europolile tema funktsioonide täitmiseks vajalikku teavet ja andmeid ning vastavad Europoli esitatud teabe-, andmeesitamis- ja nõuandetaotlustele.

 

Ilma et see piiraks liikmesriikidel lasuvate kohutuste täitmise vastutust avaliku korra kaitse ja sisejulgeoleku tagamisel, ei ole siseriiklikud üksused konkreetsel juhul kohustatud andmeid ja teavet edastama, juhul kui sellega ei kaasne:

 

i) riigi julgeolekuga seotud oluliste huvide kahjustamine või

 

ii) käimasoleva uurimise või üksikisikute turvalisuse ohustamine või

 

iii) organisatsioonide või konkreetse riikliku julgeoleku valdkonna luuretegevusega seotud teabe avaldamine.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) tagavad Europoli ja liikmesriikide asjakohaste pädevate asutuste ja õiguskaitseametnike koolitusasutuste vahelise tulemusliku teabevahetuse ja koostöö;

(b) tagavad Europoli ja asjakohaste pädevate asutuste vahelise tulemusliku teabevahetuse ja koostöö;

Selgitus

Välja jätta kõik viited koolitusele, kuna raportöör on seisukohal, et Europoli ja CEPOLi ühinemisega ei tasuks jätkata.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) tõstavad teadlikkust Europoli tegevusest.

välja jäetud

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) taotlevad Europolilt asjaomast teavet, mis võib hõlbustada määratud pädevate asutuste uurimistööd;

Selgitus

Siseriiklike üksuste ülesannete hulka on oluline lisada õigus Europolilt oma uurimiste jaoks asjaomast teavet taotleda, et tugevdada Europoli ja liikmesriikide koostööd.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b) tagavad tulemusliku teabevahetuse ja koostöö pädevate asutustega;

Selgitus

Kooskõlas artikli 7 lõikega 4 peavad riiklikud üksused tagama tulemusliku teabevahetuse ja koostöö pädevate asutustega, kuna nad on Europoli ja liikmesriikide vaheliseks kontaktpunktiks.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c c) tagavad, et iga teabevahetus Europoliga oleks õiguspärane.

Selgitus

Kõnealune uus pädevus aitab tugevdada kindlat andmekaitsesüsteemi, mis käesoleva määrusega kehtestatakse.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Liikmesriigid tagavad Europoliga ühenduse pidamiseks kasutatavate kõikide süsteemide turvalisuse miinimumtaseme.

9. Liikmesriigid tagavad Europoliga ühenduse pidamiseks kasutatavate kõikide süsteemide turvalisuse kõrgeima võimaliku taseme.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kontaktametnikud aitavad kaasa Europoli ja oma liikmesriigi vahelisele teabevahetusele.

3. Kontaktametnikud edastavad oma siseriiklike üksuste teavet Europolile ning Europol siseriiklikele üksustele.

Selgitus

Kooskõlas ülejäänud artiklitega on vajalik kõnealuses artiklis selgitada, et liikmesriikide ja Europoli vaheliseks kontaktpunktiks on siseriiklikud üksused.

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kontaktametnikud aitavad kaasa oma liikmesriigi ja teiste riikide kontaktametnike vahelisele teabevahetusele vastavalt oma siseriiklikule õigusele. Europoli infrastruktuuri võib kooskõlas siseriikliku õigusega kasutada ka selliseks kahepoolseks teabevahetuseks, mis hõlmab Europoli eesmärkidega mitte seotud kuritegusid. Haldusnõukogu määrab kindlaks kontaktametnike õigused ja kohustused seoses Europoliga.

4. Kontaktametnikud aitavad kaasa oma liikmesriigi ja teiste riikide kontaktametnike vahelisele teabevahetusele vastavalt oma siseriiklikule õigusele. Europoli infrastruktuuri võib kooskõlas siseriikliku õigusega kasutada ka selliseks kahepoolseks teabevahetuseks, mis hõlmab Europoli eesmärkidega mitte seotud kuritegusid. Haldusnõukogu määrab kindlaks kontaktametnike õigused ja kohustused seoses Europoliga. Kogu selline teabevahetus peab olema kooskõlas ELi ja siseriikliku õigusega, eelkõige vastavalt kas otsusega 2008/977/JSK või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ. Europol töötleb selle sätte alusel saadud andmeid ainult juhul, kui teda on võimalik siseriikliku ja liidu õiguse alusel õigusjärgse vastuvõtjana käsitleda.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu määrus

III peatükk

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ÕIGUSKAITSEAMETNIKE KOOLITUSEGA SEOTUD ÜLESANDED

välja jäetud

Artikkel 9

 

Europoli akadeemia

 

1. Europoli üksusena tegutsev käesoleva määrusega asutatud Europoli akadeemia toetab, töötab välja, pakub ja koordineerib õiguskaitseametnike koolitust kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuritegude ja terrorismivastase võitluse, suure riskiga spordi- ja muude avalike ürituste haldamise, liidu mittesõjaliste missioonide strateegilise kavandamise ja juhtimise, õiguskaitse juhtimise ja keeleoskuse valdkonnas eelkõige selleks, et:

 

(a) parandada teadlikkust ja teadmisi

 

i) õiguskaitsealast koostööd käsitlevatest rahvusvahelistest ja ELi õigusaktidest;

 

ii) liidu asutuste, eelkõige Europoli, Eurojusti ja Frontexi toimimisest ja rollist;

 

iii) õiguskaitsealase koostöö juriidilistest aspektidest ja teabekanalitele juurdepääsu praktilistest teadmistest;

 

(b) edendada liikmesriikide omavahelist ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist piirkondlikku ja kahepoolset koostööd;

 

(c) käsitleda selliseid kuriteoliikidega võitlemise ja politseitöö valdkondi, kus liidu tasandil koolituse pakkumine loob lisaväärtust;

 

(d) töötada välja ühised õiguskaitseametnike koolitamise õppekavad, et valmistada nad ette osalemiseks ELi tsiviilmissioonidel;

 

(e) aidata liikmesriikidel osaleda kolmandates riikides võetavates kahepoolsetes õiguskaitsesuutlikkuse suurendamise meetmetes;

 

(f) koolitada koolitajaid ning toetada hea koolitustava arendamist ja vahetust.

 

2. Europoli akadeemia töötab välja ja ajakohastab korrapäraselt õppevahendeid ja -metoodikat ning rakendab neid elukestva õppe pakkumisel, et parandada õiguskaitseametnike oskusi. Europoli akadeemia hindab kõnealuste meetmete tulemuslikkust, et parandada tulevaste meetmete kvaliteeti, järjekindlust ja tõhusust.

 

Artikkel 10

 

Europoli akadeemia ülesanded

 

1. Europoli akadeemia koostab mitmeaastased strateegilised koolitusvajaduste analüüsid ja mitmeaastased õppeprogrammid.

 

2. Europoli akadeemia töötab välja ja kasutab koolitust ja koolitusvahendeid, sealhulgas järgmist:

 

(a) kursused, seminarid, konverentsid ning veebipõhine ja e-õpe;

 

(b) ühised õppekavad, mis aitavad parandada teadlikkust, täita lünki ja/või edendada ühist piiriülese kuritegevuse käsitust;

 

(c) sihtrühmade vajadustest lähtuvad järk-järgulised koolitusmoodulid astmete või raskusastmete kaupa ning kooskõlas geograafilise piirkonna, kuritegevusvaldkonna või konkreetsete kutsenõuetega;

 

(d) õiguskaitseametnike vahetus- ja lähetusprogrammid praktika käigus toimuva koolituse edendamiseks.

 

3. Selleks et tsiviilmissioonide ja kolmandate riikide suutlikkuse suurendamise vajadusi toetav Euroopa koolituspoliitika oleks sidus, teeb Europoli akadeemia järgmist:

 

(a) hindab olemasolevate liitu käsitlevate õiguskaitsekoolituse poliitika ja algatuste mõju;

 

(b) töötab välja ja pakub koolitust, et valmistada liikmesriikide õiguskaitseametnikke ette osalemiseks tsiviilmissioonidel, sealhulgas võimaldades neil omandada vajalikku keeleoskust;

 

(c) töötab välja ja korraldab koolitusi kolmandate riikide õiguskaitseametnikele, eelkõige liiduga ühinemise kandidaatriikide ametnikele;

 

(d) haldab sihtotstarbelisi liidu välisabi vahendeid, millest kooskõlas liidu prioriteetidega toetatakse kolmandate riikide tegevust asjakohastes poliitikavaldkondades suutlikkuse suurendamisel.

 

4. Europoli akadeemia aitab kaasa sellele, et liikmesriigid tunnustaksid üksteise õiguskaitsekoolitust ning asjakohaseid Euroopa kvaliteedistandardeid.

 

Artikkel 11

 

Koolitusalane teadustegevus

 

1. Europoli akadeemia osaleb käesolevas peatükis käsitletud koolitustegevusega seotud teadusuuringute tegemises.

 

2. Europoli akadeemia edendab ja loob partnerlusi liidu asutustega, samuti avalik-õiguslike ja eraõiguslike teadusasutustega ning toetab liikmesriikides tugevama partnerluse loomist ülikoolide ja õiguskaitsealase koolitusega tegelevate asutuste vahel.

 

Selgitus

Välja jätta kõik viited CEPOLi kohta, kuna raportöör on seisukohal, et Europoli ja CEPOLi ühinemisega ei tasuks jätkata, mistõttu kustutakse kogu III peatükk.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) koolituse teaduskomitee vastavalt artiklile 20;

välja jäetud

Selgitus

Kuna teaduskomitee luuakse Europoli ja CEPOLi ühinemise tõttu, kuid raportööri arvates ei tasuks nende ühinemisega jätkata, mistõttu tuleks punkt c välja jätta.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) vajaduse korral juhatus vastavalt artiklitele 21 ja 22.

välja jäetud

Selgitus

Raportöör ei pea juhatuse loomist Europoli läbipaistvust ja sisemist demokraatiat silmas pidades otstarbekaks.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Haldusnõukokku kuulub üks hääleõiguslik esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni hääleõiguslikku esindajat.

1. Haldusnõukokku kuulub üks hääleõiguslik esindaja igast liikmesriigist ja komisjoni hääleõiguslik esindaja.

Selgitus

Iga liikmesriiki esindab üks liige haldusnõukogus, mistõttu peetakse võrdust silmas pidades sobivamaks, et komisjoni esindaks üksainus liige.

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. parlamentaarse ühiskontrolli töörühma esindajal on võimalik osaleda haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana. Esindajal ei ole hääleõigust.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Haldusnõukogu liikmel võib olla asendusliige, kes nimetatakse ametisse, arvestades tema avaliku ja erasektori organisatsioonide juhtimise kogemusi ning teadmisi riikide õiguskaitseametnike koolituse poliitika valdkonnas. Asendusliige tegutseb liikmena kõikides õiguskaitseametnike koolitusega seotud küsimustes. Täisliikme puudumise korral esindab teda asendusliige. Asendusliikme puudumise korral esindab täisliige teda kõikides küsimustes, mis on seotud õiguskaitseametnike koolitusega.

3. Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige, kelle nimetab ametisse haldusnõukogu täisliige artikli 13 lõikes 2 esitatud kriteeriumide alusel. Täisliikme puudumise korral esindab teda asendusliige.

Selgitus

Asendusliikme valimine haldusnõukogu liikme enda poolt on tõhusam.

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

4. Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad saavutada meeste ja naiste võrdse esindatuse haldusnõukogus.

Selgitus

See sõltub haldusnõukogu liikmesriigi valikust, mistõttu tuleb käesoleva artikli esimene lõige välja jätta.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Täisliikme ja asendusliikme ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jääb liige haldusnõukogu koosseisu seni, kuni tema volitusi pikendatakse või ta asendatakse.

5. Täisliikme ja asendusliikme ametiaeg on nii pikk, kui nende ametisse nimetanud liikmesriik on määranud.

Selgitus

Iga liikmesriik valib haldusnõukokku oma liikme ning süsteemi ühtsuse tagamiseks on nende ametiaeg nii pikk, kui neid ametisse nimetanud liikmesriik on määranud.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Esimeest abistab haldusnõukogu sekretariaat. Eelkõige on sekretariaadi ülesanneteks:

 

(a) osaleda tihedalt ja püsivalt haldusnõukogu töö korraldamises, kooskõlastamises ja sidususe kontrollimises esimehe vastutusel ja suunitlusel;

 

(b) pakkuda haldusnõukogule ülesannete täitmiseks vajalikku administratiivset tuge.

Selgitus

Kogemus on näidanud haldusnõukogu sekretariaadi vajalikkust, mistõttu tuleb see alles jätta.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b. Kõik haldusnõukogu liikmed esitavad oma ametiaja algul huvide deklaratsiooni.

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) võtab vastu Europoli aasta üldise tegevusaruande ja edastab selle hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele. Aastane üldine tegevusaruanne avalikustatakse;

(d) võtab vastu Europoli aasta üldise tegevusaruande, edastab ja esitab selle parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale ning edastab selle hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, liikmesriikide parlamentidele ja Euroopa andmekaitseinspektorile. Aastane üldine tegevusaruanne avalikustatakse;

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) võtab vastu pettustevastase võitluse strateegia, mis rakendatavate meetmete kulusid ja tulusid arvesse võttes on proportsionaalne pettuseohuga;

välja jäetud

Selgitus

Europoli pädevusi ei tohiks ületada ega siduda neid Euroopa Pettustevastase Ameti omadega.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) võtab vastu haldusnõukogu ning koolituse teaduskomitee liikmete huvikonfliktide ennetamise ja haldamise eeskirjad;

(h) võtab vastu haldusnõukogu huvikonfliktide ennetamise ja haldamise eeskirjad;

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) kasutab kooskõlas lõikega 2 Europoli personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused”);

välja jäetud

Selgitus

Need ülesanded peaksid jääma tegevdirektorile, nagu on kehtivas õigusraamistikus ette nähtud. Muudatusettepanek on kooskõlas artikli 19 lõike 5 punkti k a (uus) lisamisega.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j) võtab ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks vastu rakenduseeskirjad kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110;

(j) võtab direktori ettepanekul ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks vastu rakenduseeskirjad kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110;

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(n) nimetab koolituse teaduskomitee liikmed;

välja jäetud

Selgitus

Kuna teaduskomitee luuakse Europoli ja CEPOLi ühinemise tõttu, kuid raportööri arvates ei tasuks nende ühinemisega jätkata, mistõttu tuleks punkt n välja jätta.

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt o

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(o) tagab sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimistest tulenevate järelduste ja soovituste järgimise nõuetekohase järelevalve;

(o) tagab sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa andmekaitseinspektori uurimistest tulenevate järelduste ja soovituste järgimise nõuetekohase järelevalve;

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt p

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(p) võtab vastu Europoli struktuuri kehtestamise ja vajaduse korral edasiarendamise otsused;

välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas artikli 19 lõike 5 punkti k b (uus) lisamisega.

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt q a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(q a) nimetab ametisse andmekaitseametniku, kes on oma ülesannete täitmisel haldusnõukogust sõltumatu ning vastutab andmetöötlussüsteemide loomise ja haldamise eest;

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Haldusnõukogu võib vastavalt artikli 46 lõike 3 punktile f esitatud Euroopa andmekaitseinspektori ettepaneku alusel töötlemise oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ajutiselt või tähtajatult keelata.

Selgitus

Sellele vastab muudatusettepanek seoses artikli 46 lõike 3 punktiga f, mille kohaselt tuleb anda Euroopa andmekaitseinspektorile õigus teha ettepanek töötlemise ajutiseks või tähtajatuks keelamiseks.

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Haldusnõukogu võtab vastavalt ametnike personalieeskirjade artiklile 110 vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratletakse tingimused, mille korral võib sellise volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida.

välja jäetud

Kui erandlikud asjaolud seda nõuavad, võib haldusnõukogu tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetamise volitused oma otsusega ajutiselt peatada ning teostada neid volitusi ise või delegeerida need mõnele oma liikmele või muule töötajale peale tegevdirektori.

 

Selgitus

Need ülesanded peaksid jääma tegevdirektorile. See on kooskõlas muudatusettepanekutega artikli 19 lõike 5 punkti k a (uus) ning artikli 22 lõike 3 kohta.

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Haldusnõukogu võtab hiljemalt iga aasta 30. novembriks vastu aasta tööprogrammi tegevdirektori esitatud eelnõu põhjal, võttes arvesse komisjoni arvamust. Haldusnõukogu edastab tööprogrammi Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

1. Haldusnõukogu võtab hiljemalt iga aasta 30. novembriks vastu aasta tööprogrammi tegevdirektori esitatud ja parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale edastatud eelnõu põhjal, võttes arvesse komisjoni arvamust. Haldusnõukogu edastab tööprogrammi parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja Euroopa andmekaitseinspektorile.

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Aasta tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemusnäitajad. Lisaks esitatakse selles rahastatavate meetmete kirjeldus koos meetmetele ettenähtavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarve koostamise ja juhtimise põhimõtetele. Aasta tööprogramm on järjepidev lõikes 4 viidatud mitmeaastase tööprogrammiga. Aasta tööprogrammis osutatakse selgelt võrreldes eelmise eelarveaastaga lisatud, muudetud ja tühistatud ülesannetele.

2. Aasta tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemusnäitajad. Lisaks esitatakse selles rahastatavate meetmete kirjeldus koos meetmetele ettenähtavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarve koostamise ja juhtimise põhimõtetele. Aasta tööprogramm on allutatud lõikes 4 viidatud mitmeaastasele tööprogrammile. Aasta tööprogrammis osutatakse selgelt võrreldes eelmise eelarveaastaga lisatud, muudetud ja tühistatud ülesannetele.

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aasta tööprogrammis oluliste muudatuste tegemiseks kasutatakse sama menetlust kui esialgse aasta tööprogrammi vastuvõtmisel. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha aasta tööprogrammis ebaolulisi muudatusi.

Aasta tööprogrammis muudatuste tegemiseks kasutatakse sama menetlust kui esialgse aasta tööprogrammi vastuvõtmisel. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha aasta tööprogrammis ebaolulisi muudatusi.

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vastuvõetud mitmeaastane tööprogramm saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Vastuvõetud mitmeaastane tööprogramm saadetakse parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale ning edastatakse nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja Euroopa andmekaitseinspektorile.

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Võttes arvesse komisjoni arvamust ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentidega võtab haldusnõukogu iga aasta 30. novembriks vastu ja ajakohastab mitmeaastase tööprogrammi.

Võttes arvesse komisjoni arvamust ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentidega ning Euroopa andmekaitseinspektoriga võtab haldusnõukogu iga aasta 30. novembriks vastu ja ajakohastab mitmeaastase tööprogrammi.

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui esimehe või aseesimehe liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal tema ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka tema ametiaeg.

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on viis aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui esimehe või aseesimehe liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal tema ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka tema ametiaeg.

Selgitus

Suurema sidususe huvides oleks parem viieaastane ametiaeg nagu tegevdirektori oma, kuna Europoli tõhusama toimimise huvides peab esimehe ja aseesimehe ning tegevdirektori vaheline suhe olema püsiv.

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. parlamentaarse ühiskontrolli töörühma esindajal on võimalik osaleda haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana.

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 1 punkide a, b ja c, artikli 16 lõike 1 ning artikli 56 lõike 8 kohaldamist, võetakse haldusnõukogus otsused vastu liikmete häälteenamusega.

1. Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 1 esimese lõigu punkide a, b ja c, artikli 14 lõike 1 esimese a lõigu, artikli 16 lõike 1 ning artikli 56 lõike 8 kohaldamist, võetakse haldusnõukogus otsused vastu liikmete häälteenamusega.

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma esindaja ei võta hääletamistest osa.

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile viimase taotlusel aruande oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruanne tema ülesannete täitmise kohta.

3. Tegevdirektor osaleb korrapäraselt parlamentaarse ühiskontrolli töörühmas ja esitab töörühmale viimase taotlusel aruande oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruanne tema ülesannete täitmise kohta.

 

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) koostab aasta tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi ning esitab need haldusnõukogule pärast komisjoniga konsulteerimist;

(c) koostab aasta tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi ning esitab need haldusnõukogule, võttes arvesse komisjoni arvamust;

Selgitus

Eelnev konsultatsioon komisjoniga toimub otsuse kaudu, nagu on kehtestatud käesoleva määruse artikli 15 lõigetes 1 ja 4.

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) koostab Europoli pettustevastase võitluse strateegia ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(h) koostab Europoli pettustevastase võitluse strateegilise analüüsi ja huvide konfliktide vältimise ja lahendamise strateegia ning esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

Selgitus

Vt. ristviiteid.

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k) valmistab ette mitmeaastase personalipoliitika kava eelnõu ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

(k) valmistab ette mitmeaastase personalipoliitika kava eelnõu ja esitab selle haldusnõukogule, võttes arvesse komisjoni arvamust;

Selgitus

Konsulteerimine komisjoniga toimub otsuse kaudu.

Muudatusettepanek  123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(k a) piiramata artikli 14 lõike 1 punktiga j antud volituste teostamist Europoli personali suhtes, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused”).

Selgitus

Ametisse nimetava asutuse volitused peaksid jääma tegevdirektorile, nagu on kehtivas õigusraamistikus ette nähtud. Sellele vastavad artikli 14 lõike 1 punkti i ning artikli 14 lõike 2 muudatusettepanekud.

Muudatusettepanek  124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5 – punkt k b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(k b) võtab vastu Europoli struktuuri kehtestamise ja vajaduse korral edasiarendamise otsused;

Selgitus

Sellele vastab artikli 14 lõike 1 punkti p muudatusettepanek.

Muudatusettepanek  125

Ettepanek võtta vastu määrus

3. jagu

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

JAGU

välja jäetud

KOOLITUSE TEADUSKOMITEE

 

Artikkel 20

 

Koolituse teaduskomitee

 

1. Koolituse teaduskomitee on sõltumatu nõuandev organ, mis tagab, et Europoli koolitustegevus lähtub teaduslikest alustest, ning suunab nende kujundamist. Sel eesmärgil kaasab tegevdirektor koolitus teaduskomitee juba varases etapis kõikide artiklis 14 viidatud dokumentide ettevalmistamisse, kuivõrd need on seotud koolitusega.

 

2. Koolituse teaduskomitee koosneb üheteistkümnest kõrgeima akadeemilise kraadi või ametikohaga isikust, kes tegutsevad käesoleva määruse III peatükiga hõlmatud valdkondades. Liikmed nimetab ametisse haldusnõukogu pärast Euroopa Liidu Teatajas konkursiteate avaldamist läbipaistva valikumenetluse põhjal. Koolituse teaduskomiteesse ei või kuuluda haldusnõukogu liikmeid. Koolituse teaduskomitee liikmed on sõltumatud. Nad ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

 

3. Europol avalikustab koolituse teaduskomitee liikmete nimekirja oma veebilehel ja ajakohastab seda.

 

4. Koolituse teaduskomitee liikme ametiaeg on viis aastat. Liikme ametiaega ei pikendata ja juhul, kui liige ei vasta sõltumatuse kriteeriumidele, võidakse ta ametist vabastada.

 

5. Koolituse teaduskomitee valib esimehe ja tema asetäitja, kelle ametiaeg on viis aastat. Komitee seisukohad võetakse vastu lihthäälteenamusega. Esimees kutsub komitee kokku kuni neli korda aastas. Vajaduse korral kutsub esimees erakorralisi koosolekuid kokku omal algatusel või vähemalt nelja komiteeliikme taotlusel.

 

6. Tegevdirektor, tegevdirektori asetäitja koolituse alal või nende esindaja kutsutakse koosolekutel osalema hääleõiguseta vaatlejana.

 

7. Koolituse teaduskomiteed aitab sekretär, kelleks on komitee välja valitud ja tegevdirektori poolt ametisse nimetatud Europoli töötaja.

 

8. Teaduskomitee eelkõige:

 

(a) nõustab tegevdirektorit ja tegevdirektori asetäitjat koolituse alal aasta tööprogrammi ja muude strateegiliste dokumentide koostamisel, et tagada nende teaduslik kvaliteet ning kooskõla liidu vastava sektori poliitika ja prioriteetidega;

 

(b) esitab haldusnõukogule sõltumatuid arvamusi ja annab talle nõu oma pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes;

 

(c) esitab sõltumatuid arvamusi ja annab nõu õppekavade kvaliteedi, õppetöö meetodite, õppetöö valikuvõimaluste ja teaduse arengu küsimustes;

 

(d) annab muud nõu seoses Europoli koolitustegevuse teaduslike aspektidega, kui seda taotleb haldusnõukogu, tegevdirektor või tegevdirektori asetäitja koolituse alal.

 

9. Koolituse teaduskomitee aastaeelarve nähakse ette Europoli eelarve eraldi real.

 

Selgitus

Kuna teaduskomitee luuakse Europoli ja CEPOLi ühendatuse tõttu, kuid raportööri arvates ei tasuks nende ühinemisega jätkata, tuleks artikkel 20 välja jätta.

Muudatusettepanek  126

Ettepanek võtta vastu määrus

4. jagu

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

JAGU

välja jäetud

JUHATUS

 

Artikkel 21

 

Moodustamine

 

Haldusnõukogu võib moodustada juhatuse.

 

Artikkel 22

 

Ülesanded ja korraldus

 

1. Juhatus abistab haldusnõukogu.

 

2. Juhatusel on järgmised ülesanded:

 

(a) valmistada ette haldusnõukogu vastuvõetavad otsused;

 

(b) tagada koos haldusnõukoguga piisavate järelmeetmete võtmise sise- ja välisauditi aruannete ja hinnangute järelduste ja soovituste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusaruannete ja juurdluste põhjal esitatud soovituste alusel;

 

(c) ilma et see piiraks artiklis 19 sätestatud tegevdirektori ülesandeid, abistada tegevdirektorit ja anda talle nõu haldusnõukogu otsuste rakendamisel, et tugevdada järelevalvet haldusjuhtimise üle.

 

3. Kiireloomulistest juhtudest tingitud vajaduse korral võib juhatus haldusnõukogu nimel teha teatavaid esialgseid otsuseid, eelkõige haldusjuhtimise küsimustes, sealhulgas ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise kohta.

 

4. Juhatuse moodustavad haldusnõukogu esimees, üks komisjoni esindaja haldusnõukogus ja veel kolm liiget, kelle haldusnõukogu nimetab oma liikmete hulgast. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid ei oma hääleõigust.

 

5. Juhatuse liikme ametiaeg on neli aastat. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb samaaegselt tema liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus.

 

6. Juhatusel on vähemal üks korraline koosolek iga kolme kuu tagant. Peale selle tuleb juhatus kokku oma esimehe algatusel või liikmete taotlusel.

 

7. Juhatus järgib haldusnõukogu kehtestatud kodukorda.

 

Selgitus

Raportöör ei pea juhatuse loomist Europoli läbipaistvust ja sisemist demokraatiat silmas pidades otstarbekaks.

Muudatusettepanek  127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui see on kooskõlas liidu, rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega, võib Europol saada ja töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, mis on pärit riigi, liidu ja rahvusvahelise tasandi infosüsteemidest, sealhulgas sellistest, millele tal on vahetu elektrooniline juurdepääs. Selliste liidu, rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide kohaldatavad sätted reguleerivad Europoli juurdepääsu sellisele teabele ja selle kasutamist niivõrd, kuivõrd nendega nähakse ette rangemad juurdepääsu- ja kasutuseeskirjad kui käesolevas määruses. Juurdepääs sellistele infosüsteemidele antakse üksnes nõuetekohaselt volitatud Europoli töötajatele, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

3. Kui see on kooskõlas liidu, rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega ning kui on võimalik tõendada Europoli mandaadi alla kuuluva ülesande täitmisega seotud juurdepääsu vajalikkust ja proportsionaalsust, võib Europol saada ja töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, mis on pärit riigi, liidu ja rahvusvahelise tasandi infosüsteemidest, sealhulgas sellistest, millele tal on vahetu elektrooniline juurdepääs. Selliste liidu, rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide kohaldatavad sätted reguleerivad Europoli juurdepääsu sellisele teabele ja selle kasutamist niivõrd, kuivõrd nendega nähakse ette rangemad juurdepääsu- ja kasutuseeskirjad kui käesolevas määruses.

 

Nendes sätestatakse eesmärgid, isikuandmete kategooriad ning otstarve, vahendid ja kord, mida tuleb teabe vastuvõtmisel ja töötlemisel järgida, täites kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusnorme ja põhimõtteid. Juurdepääs sellistele infosüsteemidele antakse üksnes nõuetekohaselt volitatud Europoli töötajatele, kui see on tingimata vajalik ja proportsionaalne tema ülesande täitmiseks.

Muudatusettepanek 128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Niivõrd, kuivõrd see on vajalik artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, võib Europol töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, ainult selleks, et:

1. Niivõrd, kuivõrd see on vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, võib Europol töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid.

 

Isikuandmeid võib töödelda ainult selleks, et:

(a) välja selgitada teabes esinevaid seoseid andmete võrdlemise teel;

(a) välja selgitada teabes esinevaid seoseid või muid olulisi kokkupuuteid andmete võrdlemise teel, kusjuures see teave piirdub

 

(i) isikutega, keda kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellises rikkumises süüdi mõistetud;

 

(ii) isikutega, kelle kohta on faktilisi tõendeid või alust arvata, et nad panevad toime kuriteo;

(b) teostada strateegilist või temaatilist analüüsi;

(b) teostada strateegilist või temaatilist analüüsi;

(c) teostada konkreetsetel juhtudel operatiivanalüüsi.

(c) teostada konkreetsetel juhtudel operatiivanalüüsi.

 

Neid ülesandeid täites järgitakse järgmisi kriteeriume:

 

– punktis a osutatud kontrolli teostatakse kooskõlas vajalike andmekaitsetagatistega ja eelkõige on sel puhul nõutav piisav põhjendus andmepäringu ja selle otstarbe kohta. Võetakse ka vajalikke meetmeid tagamaks, et ainult need ametiasutused, kes algselt vastutavad andmete kogumise eest, tohivad neid hiljem vahetada;

 

– iga punktis c osutatud operatiivanalüüsi juhtumi suhtes kohaldatakse järgmist:

 

(i) määratakse kindlaks konkreetne otstarve; isikuandmeid tohib töödelda ainult juhul, kui need on sel konkreetsel otstarbel vajalikud;

 

(ii) kõik Europoli töötajate teostatavad andmete võrdlemise toimingud on üksikasjalikult põhjendatud; andmete hankimine pärast konsulteerimist piirdub miinimumvajadustega ja on üksikasjalikult põhjendatud;

 

(iii) andmeid tohivad muuta ainult andmete esialgse kogumise otstarbe eest vastutavad töötajad.

 

Europol dokumenteerib need toimingud nõuetekohaselt. Dokumentatsioon tehakse töötlemistoimingu õiguspärasuse kinnitamise otstarbel taotluse alusel kättesaadavaks andmekaitseametnikule ja Euroopa andmekaitseinspektorile.

2. Isikuandmete ja andmesubjektide kategooriad, kelle andmeid võib igal punktis 1 loetletud konkreetsel eesmärgil koguda, on loetletud 2. lisas.

2. Isikuandmete ja andmesubjektide kategooriad, kelle andmeid võib igal punktis 1 loetletud konkreetsel eesmärgil koguda, on loetletud 2. lisas.

 

2 a. Europol võib erandjuhtudel ajutiselt andmeid töödelda, et kindlaks teha, kas need andmed on tema ülesannete jaoks vajalikud ja millisel lõikes 1 osutatud otstarbel on need vajalikud. Haldusnõukogu määrab direktori ettepanekul ja Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteerimise järel kindlaks selliste andmete töötlemisega seotud tingimused, eelkõige seoses andmetele juurdepääsu ja nende kasutamisega ning andmete säilitamise ja kustutamise ajapiirangutega, mis ei või ületada kuut kuud, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 34 osutatud põhimõtteid.

 

2 b. Euroopa andmekaitseinspektor koostab suunised, milles määratletakse lõike 1 punktides a, b ja c loetletud otstarbed.

Muudatusettepanek  129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Europolile teabe esitanud liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik ja rahvusvaheline organisatsioon määrab kindlaks selle töötlemise eesmärgi vastavalt artiklile 24. Kui nemad ei ole seda teinud, määrab sellise teabe asjakohasuse ja töötlemise eesmärgi kindlaks Europol. Europol võib töödelda teavet muul eesmärgil kui eesmärk, milleks teave esitati, üksnes andmete esitaja loal.

1. Europolile teabe esitanud liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik ja rahvusvaheline organisatsioon määrab kindlaks selle töötlemise konkreetse ja hästi määratletud eesmärgi vastavalt artiklile 24. Europol võib töödelda teavet muul konkreetsel ja selgel eesmärgil kui eesmärk, milleks teave esitati, üksnes andmete esitaja selgel loal kooskõlas kohaldatava õigusega.

Muudatusettepanek  130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 25 a

 

Isikuandmete kaitse mõju hindamine

 

1. Enne isikuandmete mis tahes töötlemistoiminguid hindab Europol kavandatud töötlemissüsteemide ja -protseduuride mõju isikuandmete kaitsele ja annab sellest teada Euroopa andmekaitseinspektorile.

 

2. Hindamine sisaldab vähemalt kavandatud töötlemistoimingute üldkirjeldust, andmesubjektide õigusi ja vabadusi ohustavate asjaolude hindamist, nende ohtude ennetamiseks kavandatud meetmeid, kaitsemeetmeid, julgeolekumeetmeid ja mehhanisme, mis tagavad isikuandmete kaitse ja tõendavad kooskõla käesoleva määruse sätetega, võttes arvesse andmesubjektide ja teiste asjaomaste isikute õigusi ja õiguspäraseid huve.

Muudatusettepanek  131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriikidel on juurdepääs kogu artikli 24 lõike 1 punktides a ja b sätestatud eesmärgil esitatud teabele ning võimalus teostada selles päringuid, ilma et see piiraks liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigust piirata selliste andmete kasutamist ja neile juurdepääsu. Liikmesriigid määravad kindlaks need pädevad asutused, kellel on õigus selliseid päringuid teostada.

1. Juhul kui liikmesriigid saavad põhjenduseks tuua oma ülesannete seaduspärase täitmise vajaduse, on neil juurdepääs kogu artikli 24 lõike 1 punktides a ja b sätestatud eesmärgil esitatud teabele ning võimalus teostada selles päringuid, ilma et see piiraks liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigust piirata selliste andmete kasutamist ja neile juurdepääsu. Liikmesriigid määravad kindlaks need pädevad asutused, kellel on õigus selliseid päringuid teostada.

2. Liikmesriikidel on kaudne, päringutabamustel või nende puudumisel põhinev juurdepääs artikli 24 lõike 1 punktis c täpsustatud eesmärgil esitatud teabele, ilma et see piiraks teabe esitanud liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide artikli 25 lõike 2 kohaselt seatud piiranguid. Päringutabamuse korral algatab Europol menetluse päringutabamusega seotud teabe jagamiseks kooskõlas Europolile teabe edastanud liikmesriigi otsusega.

2. Liikmesriikidel on kaudne, päringutabamustel või nende puudumisel põhinev juurdepääs artikli 24 lõike 1 punktis c täpsustatud konkreetsel eesmärgil esitatud teabele, ilma et see piiraks teabe esitanud liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide artikli 25 lõike 2 kohaselt seatud piiranguid. Päringutabamuse korral teavitab Europol teabe edastajat ning algatab menetluse päringutabamusega seotud teabe jagamiseks kooskõlas talle teabe edastanu otsusega ning sellises ulatuses, mis on vajalik asjaomase liikmesriigi ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.

3. Tegevdirektori poolt nõuetekohaselt volitatud Europoli töötajatel on juurdepääsuõigus Europolis töödeldavale teabele niivõrd, kuivõrd see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

3. Tegevdirektori poolt nõuetekohaselt volitatud Europoli töötajatel on juurdepääsuõigus Europolis töödeldavale teabele niivõrd, kuivõrd see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

 

3 a. Europol dokumenteerib kõik päringutabamused ja kogu saadud teabe vastavalt artiklile 43.

Muudatusettepanek  132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eurojusti ja OLAFi juurdepääs Europoli teabele

Eurojusti juurdepääs Europoli teabele

1. Europol võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada Eurojustile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) nende volituste piires juurdepääs kogu artikli 24 lõike 1 punktides a ja b sätestatud eesmärkidel esitatud teabele ja võimalus teostada selles päringuid, ilma et see piiraks liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigust piirata selliste andmete kasutamist ja neile juurdepääsu. Kui Eurojusti või OLAFi päringu käigus ilmneb kokkulangevus Europoli töödeldava teabega, teavitatakse sellest Europoli.

1. Europol võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada Eurojustile tema volituste piires juurdepääs kogu artikli 24 lõike 1 punktides a ja b sätestatud eesmärkidel esitatud teabele ja võimalus teostada selles päringuid, ilma et see piiraks liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigust piirata selliste andmete kasutamist ja neile juurdepääsu. Kui Eurojusti päringu käigus ilmneb kokkulangevus Europoli töödeldava teabega, teavitatakse sellest Europoli.

2. Europol võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada Eurojustile ja OLAFile nende volituste piires kaudne, päringutabamustel või nende puudumisel põhinev juurdepääs artikli 24 lõike 1 punktis c täpsustatud eesmärgil esitatud teabele, ilma et see piiraks teabe esitanud liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide artikli 25 lõike 2 kohaselt seatud piiranguid. Päringutabamuse korral algatab Europol menetluse päringutabamusega seotud teabe jagamiseks kooskõlas Europolile teabe edastanud liikmesriigi, liidu asutuse, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni otsusega.

2. Europol võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada Eurojustile tema volituste piires kaudne, päringutabamustel või nende puudumisel põhinev juurdepääs artikli 24 lõike 1 punktis c täpsustatud konkreetsel eesmärgil esitatud teabele, ilma et see piiraks teabe esitanud liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide artikli 25 lõike 2 kohaselt seatud piiranguid. Päringutabamuse korral algatab Europol menetluse päringutabamusega seotud teabe jagamiseks kooskõlas Europolile teabe edastanud liikmesriigi, liidu asutuse, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni otsusega. Päringutabamuse korral täpsustab Eurojust, milliseid andmeid ta vajab, ja Europol võib andmeid jagada üksnes selles ulatuses, milles tabamuse moodustanud andmed on vajalikud Eurojusti ülesannete õiguspäraseks täitmiseks. Europol registreerib, millisele teabele juurdepääs võimaldati.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaselt toimuvaid teabepäringuid teostatakse ainult selle kindlakstegemiseks, kas vastavalt Eurojustile või OLAFile kättesaadav teave vastab Europolis töödeldavale teabele.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaselt toimuvaid teabepäringuid teostatakse ainult selle kindlakstegemiseks, kas Eurojustile kättesaadav teave vastab Europolis töödeldavale teabele.

4. Europol lubab lõigete 1 ja 2 kohaseid teabepäringuid üksnes pärast seda, kui ta on saanud Eurojustilt teavet selle kohta, millistel liikmesriikide liikmetel, asetäitjatel, assistentidel ja Eurojusti töötajatel on luba selliseid päringuid teostada, ning OLAFilt teavet selle kohta, millistel töötajatel on luba selliseid päringuid teostada.

4. Europol lubab lõigete 1 ja 2 kohaseid teabepäringuid üksnes pärast seda, kui ta on saanud Eurojustilt teavet selle kohta, millistel liikmesriikide liikmetel, asetäitjatel, assistentidel ja Eurojusti töötajatel on luba selliseid päringuid teostada.

5. Kui Europoli konkreetse uurimisega seotud teabetöötlemistoimingute käigus teeb Europol või mõni liikmesriik kindlaks koordineerimise, koostöö või toetuse vajaduse vastavalt Eurojusti või OLAFi volitustele, teavitab Europol neid sellest ning algatab menetluse teabe jagamiseks kooskõlas teabe edastanud liikmesriigi otsusega. Sellisel juhul konsulteerivad Eurojust või OLAF Europoliga.

5. Kui Europoli konkreetse uurimisega seotud teabetöötlemistoimingute käigus teeb Europol või mõni liikmesriik kindlaks koordineerimise, koostöö või toetuse vajaduse vastavalt Eurojusti volitustele, teavitab Europol neid sellest ning algatab menetluse teabe jagamiseks kooskõlas teabe edastanud liikmesriigi otsusega. Sellisel juhul konsulteerib Eurojust Europoliga.

6. Eurojust, sealhulgas kolleegium, liikmesriikide liikmed, asetäitjad, assistendid ja Eurojusti töötajad, ning OLAF peavad kinni kõikidest üldistest ja konkreetsetest juurdepääsu- ja kasutamispiirangutest, mille liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on kooskõlas artikli 25 lõikega 2 teatavaks teinud.

6. Eurojust, sealhulgas kolleegium, liikmesriikide liikmed, asetäitjad, assistendid ja Eurojusti töötajad peavad kinni kõikidest üldistest ja konkreetsetest juurdepääsu- ja kasutamispiirangutest, mille liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on kooskõlas artikli 25 lõikega 2 teatavaks teinud.

 

6 a. Europol ja Eurojust teavitavad teineteist, kui pärast vastastikku andmetega tutvumist ilmneb, et andmed võivad olla ebakorrektsed või vastuolus muude andmetega.

Muudatusettepanek  133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui Europol peab vastavalt artikli 4 lõike 1 punktist b tulenevale kohustusele teavitama liikmesriiki seda liikmesriiki käsitlevast teabest, kuid kõnealuse teabe suhtes kehtivad vastavalt artikli 25 lõikele 2 selle jagamist välistavad juurdepääsupiirangud, peab Europol juurdepääsupiirangu kehtestanud andmete esitajaga nõu ja taotleb tema nõusolekut teabe jagamiseks.

1. Kui Europol peab vastavalt artikli 4 lõike 1 punktist b tulenevale kohustusele teavitama liikmesriiki seda liikmesriiki käsitlevast teabest, kuid kõnealuse teabe suhtes kehtivad vastavalt artikli 25 lõikele 2 selle jagamist välistavad juurdepääsupiirangud, peab Europol juurdepääsupiirangu kehtestanud andmete esitajaga nõu ja küsib tema nõusolekut teabe jagamiseks.

Ilma sellise nõusolekuta teavet ei edastata.

Ilma sõnaselge nõusolekuta teavet ei edastata.

 

Kui nimetatud teabele ei ole kehtestatud artikli 25 kohaseid juurdepääsupiiranguid, teavitab Europol teabe esitanud liikmesriiki sellise teabe edastamisest.

Selgitus

Teabe edastanud liikmesriiki tuleb teabe jagamisest teavitada ka siis, kui liikmesriik ei ole kehtestanud mingeid piiranguid.

Muudatusettepanek 134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Europol luua ja säilitada koostöösuhteid liidu asutustega kooskõlas kõnealuste asutuste eesmärkidega, kolmandate riikide õiguskaitseasutuste ja kolmandate riikide koolitusasutustega, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikutega.

1. Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Europol luua ja säilitada koostöösuhteid liidu asutustega kooskõlas kõnealuste asutuste eesmärkidega, kolmandate riikide õiguskaitseasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikutega.

2. Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks ning võttes arvesse artikli 25 lõike 2 kohaselt kehtestatud piiranguid, võib Europol otse vahetada lõikes 1 nimetatud üksustega igasugust teavet, välja arvatud isikuandmeid.

2. Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks ning võttes arvesse artikli 25 lõike 2 kohaselt kehtestatud piiranguid, võib Europol otse vahetada lõikes 1 nimetatud üksustega igasugust teavet, välja arvatud isikuandmeid.

3. Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Europol lõikes 1 nimetatud üksustelt, kuid mitte eraõiguslikelt isikutelt, saada isikuandmeid ja töödelda neid kooskõlas käesoleva peatükiga.

3. Kui see on rangelt vajalik ja proportsionaalne tema õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja kooskõlas käesoleva peatüki sätetega, võib Europol saada ja töödelda lõikes 1 nimetatud üksuste, välja arvatud eraõiguslike isikute, valduses olevaid isikuandmeid.

4. Ilma et see piiraks artikli 36 lõike 4 kohaldamist ja kooskõlas käesoleva peatükiga edastab Europol isikuandmeid liidu asutustele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele vaid juhul, kui seda on vaja Europoli eesmärkidega seotud kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks. Kui edastatavad andmed on esitanud liikmesriik, taotleb Europol asjaomase liikmesriigi nõusolekut, välja arvatud juhul, kui:

4. Ilma et see piiraks artikli 36 lõike 5 kohaldamist ja kooskõlas käesoleva peatükiga edastab Europol isikuandmeid liidu asutustele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele vaid juhul, kui seda on vaja Europoli ülesannetega seotud kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning kui andmete saaja selgelt kohustub andmeid kasutama üksnes otstarbel, milleks need edastati. Kui edastatavad andmed on esitanud liikmesriik, taotleb Europol asjaomaselt liikmesriigilt eelnevalt selget nõusolekut, välja arvatud juhul, kui

(a) nõusolekut võib eeldada, sest asjaomane liikmesriik ei ole edastamisvõimalust sõnaselgelt piiranud, või

 

(b) asjaomane liikmesriik on andnud sellisele edastamisele oma eelneva nõusoleku kas üldiselt või eritingimustel. Sellise nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

(b) asjaomane liikmesriik on andnud sellisele edastamisele oma eelneva nõusoleku kas üldiselt või eritingimustel. Sellise nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

5. Liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid ei tohi saadud isikuandmeid omakorda edastada ilma Europoli sõnaselge nõusolekuta.

5. Liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid ei tohi saadud isikuandmeid omakorda edastada ilma Europoli eelneva sõnaselge nõusolekuta ega enne, kui andmete saaja on selgelt kohustunud kasutama andmeid üksnes otstarbel, milleks need edastati.

 

5 a. Europol tagab vastavalt käesolevale määrusele isikuandmete kõikide edastamiste ja edastamise põhjuste üksikasjaliku dokumenteerimise.

 

5 b. Kui kolmas riik, rahvusvaheline organisatsioon või eraõiguslik isik on omandanud teavet, rikkudes ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, siis sellist teavet ei töödelda.

Muudatusettepanek  135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Võttes arvesse artikli 25 lõigetest 2 või 3 tulenevaid võimalikke piiranguid, võib Europol edastada isikuandmeid otse liidu asutustele, kui see on vajalik tema või andmeid saava liidu asutuse ülesannete täitmiseks.

Võttes arvesse artikli 25 lõigetest 2 või 3 tulenevaid võimalikke piiranguid ja ilma, et see piiraks artikli 27 kohaldamist, võib Europol edastada isikuandmeid otse liidu asutustele, kui see on vajalik tema või andmeid saava liidu asutuse ülesannete täitmiseks. Europol avalikustab nende ELi institutsioonide ja asutuste loendi, kellega ta teavet jagab, ja avaldab selle loendi oma veebisaidil.

Muudatusettepanek  136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Neid koostöölepinguid muudetakse nelja aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja need asendatakse järgneva lepinguga vastavalt käesoleva lõike punktile b.

Muudatusettepanek  137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sellise edastamise puhul ei ole vaja täiendavat luba.

Aegsasti enne läbirääkimiste alustamist punktis b osutatud rahvusvahelise lepingu üle ja läbirääkimiste ajal ning eelkõige enne läbirääkimisvolituste vastuvõtmist ja ka enne lepingu lõplikku vormistamist konsulteeritakse Euroopa andmekaitseinspektoriga.

 

Europol teeb üldsusele juurdepääsetavaks regulaarselt ajakohastatud loendi oma rahvusvahelistest ja koostöölepingutest kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, avaldades selle loendi oma veebisaidil.

Muudatusettepanek  138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Erandina lõikest 1 võib tegevdirektor anda iga juhtumi puhul eraldi loa isikuandmete edastamiseks kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kui:

2. Erandina lõikest 1 võib tegevdirektor, pidades kinni diskreetsuse, konfidentsiaalsuse ja proportsionaalsuse kohustustest, anda iga juhtumi puhul eraldi loa isikuandmete edastamiseks kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kui:

(a) andmete edastamine on tingimata vajalik ühe või mitme liikmesriigi esmaste huvide kaitsmiseks Europoli eesmärkide ulatuses;

(a) edastamine on vajalik andmesubjekti või teise isiku eluliste huvide kaitsmiseks või

(b) andmete edastamine on tingimata vajalik raske kuriteo või terroriakti otsese ohu vältimiseks;

(b) edastamine on vajalik andmesubjekti õigustatud huvi kaitsmiseks vastavalt andmeid edastava liikmesriigi või kolmanda riigi õigusele või

(c) andmete edastamine on muul põhjusel vajalik või õigusaktiga nõutav üldistest huvidest tuleneval olulisel põhjusel ja õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või

(c) edastamine on äärmiselt vajalik liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu vältimiseks või

(d) andmete edastamine on vajalik andmesubjekti või mõne teise isiku eluliste huvide kaitsmiseks.

(d) edastamine on vajalik konkreetsete kuritegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täitmisele pööramiseks või

 

(d a) edastamine on vajalik konkreetsete kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramisega seotud konkreetsete õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

 

Europoli tegevdirektor kaalub igal juhul kõnealuses kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavat andmekaitsetaset, võttes arvesse andmete laadi, andmete kavandatavat otstarvet, kavandatava töötlemise kestust, kõnealuses riigis kohaldatavaid üldisi või konkreetseid andmekaitsesätteid ja seda, kas Europoli poolt andmete puhul nõutavaid eritingimusi tunnustatakse või mitte.

 

Süstemaatilistele, suuremahulistele või struktuursetele edastamistele ei tohi erandeid kohaldada.

Peale selle võib haldusnõukogu kokkuleppel Euroopa andmekaitseinspektoriga lubada andmete korduva edastamise kooskõlas punktidega a–d eespool, võttes arvesse kaitsemeetmete olemasolu üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks, ajavahemiku jooksul, mis ei ületa ühte aastat ja mis on pikendatav.

Peale selle võib Euroopa andmekaitseinspektor lubada andmete edastamise või korduva edastamise kooskõlas punktidega a–d eespool, lisades piisavad kaitsemeetmete üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks, ajavahemiku jooksul, mis ei ületa ühte aastat ja mis on pikendatav.

Muudatusettepanek  139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Tegevdirektor teavitab haldusnõukogu ja Euroopa andmekaitseinspektorit juhtumitest, mille puhul ta kohaldas lõiget 2.

3. Tegevdirektor teavitab haldusnõukogu ja Euroopa andmekaitseinspektorit viivitamata juhtumitest, mille puhul ta kohaldas lõiget 2.

Muudatusettepanek  140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Europol dokumenteerib kõik käesoleva artikli kohased edastamised.

Muudatusettepanek  141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui see on vajalik tema tööülesannete täitmiseks, võib Europol töödelda eraõiguslikelt isikutelt saadud isikuandmeid tingimusel, et andmed on esitatud:

1. Kui see on vajalik tema tööülesannete täitmiseks, võib Europol töödelda eraõiguslikelt isikutelt saadud isikuandmeid tingimusel, et andmed ei ole saadud otse eraõiguslikelt isikutelt, vaid üksnes:

Muudatusettepanek  142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Europol ei võta isikuandmete saamiseks ühendust otse eraõiguslike isikutega.

3. Europol ei võta isikuandmete saamiseks ühendust eraõiguslike isikutega.

Muudatusettepanek  143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Europol ei võta isikuandmete saamiseks ühendust otse eraisikutega.

3. Europol ei võta isikuandmete saamiseks ühendust eraisikutega.

Muudatusettepanek 144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tuleb tagada, et:

1. Tuleb tagada, et:

(a) isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult;

(a) isikuandmeid töödeldakse seaduslikult, õiglaselt ning andmesubjekti suhtes läbipaistval ja kontrollitaval viisil;

(b) isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaks määratud ning õiguspärastel eesmärkidel ega töödelda hiljem viisil, mis on vastuolus kõnealuste eesmärkidega. Isikuandmete hilisem töötlemine ajaloo-, statistika- või teadusuuringutega seotud eesmärkidel ei ole keelatud, kui Europol annab asjakohase tagatise eelkõige selle kohta, et andmeid ei töödelda muudel eesmärkidel;

(b) isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaks määratud ning õiguspärastel eesmärkidel ega töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus;

(c) isikuandmed on piisavad, asjakohased ega ületa selle otstarbe piire, mille tarvis neid töödeldakse;

(c) isikuandmed on asjakohased, olulised ja neid on piisavalt, kuid mitte rohkem, kui on minimaalselt vaja töötlemise otstarbe seisukohalt; neid töödeldakse ainult sel juhul ja senikaua, kui eesmärki ei saa täita, töödeldes teavet, mis ei hõlma isikuandmeid;

(d) isikuandmed on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud; võetakse kõik mõistlikud meetmed, et viivitamata kustutada või parandada andmed, mis andmete töötlemise eesmärki silmas pidades ei ole õiged;

(d) isikuandmed on täpsed ja ajakohastatud; võetakse kõik mõistlikud meetmed, et viivitamata kustutada või parandada andmed, mis andmete töötlemise eesmärki silmas pidades ei ole õiged;

(e) isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada, ning ainult seni, kuni see on vajalik seoses isikuandmete töötlemise eesmärkidega.

(e) isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse;

 

(e a) isikuandmeid töödeldakse viisil, mis võimaldab andmesubjektil oma õigusi tulemuslikult kasutada;

 

(e b) isikuandmeid töödeldakse viisil, millega neid kaitstakse loata ja ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotuse, hävimise või kahjustumise vastu, kasutades asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid;

 

(e c) isikuandmeid töötlevad üksnes nõuetekohaselt volitatud töötajad, kes vajavad neid oma ülesande täitmiseks;

 

1 a. Europol teeb üldsusele kättesaadavaks dokumendi, milles esitatakse arusaadavas vormis isikuandmete töötlemisega seotud sätted ning andmesubjektide õiguste kasutamiseks olemasolevad vahendid.

Muudatusettepanek  145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Teabe esitanud liikmesriik annab liikmesriigist pärit teabeallikale võimaluse piires hinnangu, kasutades järgmisi allika hindamise koode:

1. Teabe esitanud liikmesriik annab liikmesriigist pärit teabeallikale hinnangu, kasutades järgmisi allika hindamise koode:

Muudatusettepanek  146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Teabe esitanud liikmesriik annab liikmesriigist pärit teabe usaldusväärsusele võimaluse piires hinnangu, kasutades järgmisi teabe hindamise koode:

2. Teabe esitanud liikmesriik annab liikmesriigist pärit teabe usaldusväärsusele hinnangu, kasutades järgmisi teabe hindamise koode:

Muudatusettepanek  147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui Europol saab liikmesriigilt teavet, millele ei ole antud hinnangut, püüab Europol võimaluse piires hinnata allika ja teabe usaldusväärsust juba tema valduses oleva teabe põhjal. Konkreetseid andmeid ja teavet tuleb hinnata kokkuleppel teabe esitanud liikmesriigiga. Liikmesriik ja Europol võivad samuti üldjoontes kokku leppida konkreetsete andmeliikide ja konkreetsete allikate hindamise üldtingimustes. Kui konkreetse juhtumi suhtes ei ole jõutud kokkuleppele või kui kokkulepe üldtingimuste kohta puudub, määrab Europol teabele või andmetele lõigetes 1 ja 2 osutatud koodid X ja 4.

4. Kui Europol saab liikmesriigilt teavet, millele ei ole antud hinnangut, hindab Europol allika ja teabe usaldusväärsust juba tema valduses oleva teabe põhjal. Konkreetseid andmeid ja teavet tuleb hinnata kokkuleppel teabe esitanud liikmesriigiga. Liikmesriik ja Europol võivad samuti üldjoontes kokku leppida konkreetsete andmeliikide ja konkreetsete allikate hindamise üldtingimustes. Kui konkreetse juhtumi suhtes ei ole jõutud kokkuleppele või kui kokkulepe üldtingimuste kohta puudub, määrab Europol teabele või andmetele lõigetes 1 ja 2 osutatud koodid X ja 4.

Muudatusettepanek 148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Europol kasutab avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teabe hindamiseks lõigetes 1 ja 2 sätestatud koode.

6. Europol kasutab avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teabe hindamiseks koode X ja 4.

Muudatusettepanek 149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kuriteoohvrite, tunnistajate või teiste kuritegude kohta teavet anda võivate isikute ja alla 18-aastaste isikute isikuandmete töötlemine on keelatud, välja arvatud juhul, kui see on tungivalt vajalik Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

1. Kuriteoohvrite, tunnistajate või teiste kuritegude kohta teavet anda võivate isikute ja alla 18-aastaste isikute isikuandmete töötlemine on keelatud, välja arvatud juhul, kui see on tungivalt vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

Muudatusettepanek  150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Rassilist ja etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, religiooni ja usku ning ametiühingusse kuulumist kajastavate isikuandmete, samuti tervist ja seksuaalelu käsitlevate andmete automaatne või muul viisil töötlemine on keelatud, välja arvatud juhul, kui see on tungivalt vajalik Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning kui need andmed täiendavad muid isikuandmeid, mida Europol juba töötleb.

2. Rassilist, etnilist või sotsiaalset päritolu, poliitilisi vaateid, religiooni ja usku ning ametiühingusse kuulumist kajastavate isikuandmete, samuti tervist ja seksuaalelu käsitlevate andmete automaatne või muul viisil töötlemine on keelatud, välja arvatud juhul, kui see on tungivalt vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning kui need andmed täiendavad muid isikuandmeid, mida Europol juba töötleb.

Selgitus

Võetud põhiõiguste hartast.

Muudatusettepanek  151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Ükski otsus, mis toob kaasa õiguslikke tagajärgi seoses andmesubjektiga, ei tohi põhineda ainult lõikes 2 viidatud andmete automaatsel töötlemisel, välja arvatud juhul, kui selline otsus on sõnaselgelt lubatud siseriiklike või liidu õigusaktidega või vajaduse korral Euroopa andmekaitseinspektori poolt.

4. Ükski otsus, mis toob kaasa õiguslikke tagajärgi seoses andmesubjektiga, ei tohi põhineda ainult lõikes 2 viidatud andmete automaatsel töötlemisel, välja arvatud juhul, kui selline otsus on sõnaselgelt lubatud siseriiklike või liidu õigusaktidega või Euroopa andmekaitseinspektori poolt.

Muudatusettepanek  152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Lõigetes 1 ja 2 viidatud isikuandmeid ei edastata liikmesriikidele, liidu asutustele, kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud üksikjuhtudel, kui see on hädavajalik seoses Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegudega.

5. Lõigetes 1 ja 2 viidatud isikuandmeid ei edastata liikmesriikidele, liidu asutustele, kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud üksikjuhtudel, kui see on hädavajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud seoses Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegudega. Sellised edastamised on kooskõlas käesoleva määruse VI peatüki sätetega.

Muudatusettepanek  153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Europol säilitab enda töödeldud isikuandmeid ainult nii kaua, kui on vaja tema eesmärkide saavutamiseks.

1. Europol säilitab enda töödeldud isikuandmeid ainult nii kaua, kui on tingimata vaja selleks otstarbeks, milleks andmeid töödeldakse.

Muudatusettepanek  154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 6 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) see kahjustaks kaitset vajava andmesubjekti huve. Sellistel juhtudel kasutatakse andmeid üksnes andmesubjekti nõusolekul;

(a) see kahjustaks kaitset vajava andmesubjekti huve. Sellistel juhtudel kasutatakse andmeid üksnes andmesubjekti selgesõnalisel ja kirjalikul nõusolekul;

Muudatusettepanek  155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 6 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) isikuandmeid tuleb säilitada tõendamise eesmärgil;

(c) isikuandmeid tuleb säilitada tõendamise eesmärgil või õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks;

Muudatusettepanek  156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a) tagada, et on võimalik kontrollida ja välja selgitada, milline töötaja on millistele andmetele juurde pääsenud ja millal (juurdepääsulogi);

Muudatusettepanek  157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 38 a

 

Isikuandmete lõimitud kaitse ja vaikimisi kaitse

 

1. Europol rakendab asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid ja menetlusi sellisel viisil, et töötlemine vastab käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud sätete nõuetele ning et tagatakse andmesubjekti õiguste kaitse.

 

2. Europol rakendab mehhanisme, tagamaks, et vaikimisi töödeldakse üksnes isikuandmeid, mis on vajalikud töötlemise otstarbeks.

Muudatusettepanek  158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 38 b

 

Euroopa andmekaitseinspektori teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

 

1. Europol teavitab Euroopa andmekaitseinspektorit isikuandmetega seotud rikkumisest põhjendamatu viivitusteta ja võimaluse korral 24 tunni jooksul pärast isikuandmetega seotud rikkumise avastamist. Kui Europol teavitab sellest hiljem kui 24 tunni jooksul, esitab ta nõudmise korral selle kohta põhjenduse.

 

2. Lõikes 1 osutatud teates tuleb vähemalt

 

(a) kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi ning nimetada asjaomaste andmesubjektide kategooriad ja arv ning isikuandmete liigid ja arv;

 

(b) kirjeldada soovitatavaid meetmeid, mis võimaldavad leevendada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku negatiivset mõju;

 

(c) kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;

 

(d) kirjeldada vastutava töötleja kavandatud või võetud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks.

 

3. Europol dokumenteerib kõik isikuandmetega seotud rikkumised, sealhulgas rikkumise asjaolud, nende mõju ja võetud parandusmeetmed, mis võimaldab Euroopa andmekaitseinspektoril kontrollida vastavust käesolevale artiklile.

Muudatusettepanek 159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 38 c

 

Andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

 

1. Kui artiklis 38 b osutatud isikuandmetega seotud rikkumine võib kahjustada andmesubjekti isikuandmete ja tema eraelu kaitset, teavitab Europol isikuandmetega seotud rikkumisest põhjendamatu viivituseta ka andmesubjekti.

 

2. Andmesubjektile lõike 1 kohaselt esitatud teates kirjeldatakse isikuandmetega seotud rikkumise laadi ning see sisaldab artiklis 44 osutatud andmekaitseametniku nime ja kontaktandmeid.

 

3. Andmesubjekti ei pea teavitama isikuandmetega seotud rikkumisest, kui Europol suudab Euroopa andmekaitseinspektorile tõendada, et ta on rakendanud vajalikke tehnilisi kaitsemeetmeid ja et neid meetmeid kohaldati nende isikuandmete suhtes, mille suhtes rikkumine toime pandi. Selliste tehniliste kaitsemeetmetega muudetakse andmed loetamatuks kõikidele juurdepääsuõiguseta isikutele.

 

4. Asjaomase isiku õigustatud huvisid nõuetekohaselt arvesse võttes võib andmesubjektile teabe esitada hiljem või piiratud ulatuses või jätta selle esitamata, kui see on vajalik ja proportsionaalne meede:

 

(a) teenistuslike või õiguslike uurimiste, juurdluste või menetluste takistamise vältimiseks;

 

(b) kuritegude tõkestamise, avastamise uurimise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise kahjustamise vältimiseks;

 

(c) avaliku ja riigi julgeoleku kaitseks;

 

(d) kaitsta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi.

Muudatusettepanek  160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Andmesubjektil on mõistlike ajavahemike järel õigus saada teavet selle kohta, kas Europol töötleb tema kohta käivaid isikuandmeid. Kui selliseid isikuandmeid töödeldakse, esitab Europol andmesubjektile järgmise teabe:

1. Andmesubjektil on mõistlike ajavahemike järel õigus saada teavet selle kohta, kas Europol töötleb tema kohta käivaid isikuandmeid. Kui selliseid isikuandmeid töödeldakse, esitab Europol andmesubjektile vähemalt järgmise teabe:

Muudatusettepanek  161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) teave vähemalt töötlemistoimingute eesmärkide, asjaomaste andmeliikide ja vastuvõtjate kategooriate kohta, kellele andmeid avalikustatakse;

(b) teave vähemalt töötlemistoimingute eesmärkide, asjaomaste andmeliikide, andmete säilitamise tähtaja ja vastuvõtjate kategooriate kohta, kellele andmeid avalikustatakse;

Muudatusettepanek  162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) õiguslik alus, mille kohaselt andmeid töödeldakse;

Muudatusettepanek  163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b) on olemas õigus taotleda Europolilt andmesubjektiga seotud isikuandmete parandamist, kustutamist või nende töötlemise piiramist;

Muudatusettepanek  164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c c) töödeldavate andmete koopia.

Muudatusettepanek  165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Andmesubjekt, kes soovib kasutada õigust tutvuda oma isikuandmetega, võib ilma ülemääraseid kulusid kandmata esitada sellekohase taotluse enda valitud liikmesriigis selleks määratud ametiasutusele. See ametiasutus saadab taotluse Europolile viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist.

2. Andmesubjekt, kes soovib kasutada õigust tutvuda oma isikuandmetega, võib tasuta esitada sellekohase taotluse enda valitud liikmesriigis selleks määratud ametiasutusele. See ametiasutus saadab taotluse Europolile viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Europol kinnitab taotluse kättesaamist.

Muudatusettepanek  166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Europol vastab taotlusele põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul alates selle kättesaamisest.

3. Europol vastab taotlusele põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul alates riikliku ametiasutuse taotluse kättesaamisest.

Muudatusettepanek  167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Isikuandmetega tutvumine keelatakse või seda piiratakse, kui see on vajalik meede, et:

5. Teabe esitamine vastusena käesoleva artikli kohasele taotlusele keelatakse ulatuses, milles selline osaline või täielik keelamine on vajalik meede, et:

Selgitus

Kui kohaldatakse erandit, tuleb näidata, millistele andmetele seda kohaldatakse. Kui erand on vajalik üksnes osale töödeldavatest andmetest, peaks olema kohustuslik osaline juurdepääs.

Muudatusettepanek  168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Mis tahes otsuse puhul taotletud teabe piiramise või taotluse tagasilükkamise kohta tuleks võtta arvesse andmesubjekti põhiõigusi ja huvisid.

Muudatusettepanek  169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Igal andmesubjektil on õigus taotleda Europolilt teda käsitlevate väärade isikuandmete parandamist ning, kui see on võimalik ja vajalik, nende täiendamist või ajakohastamist.

1. Igal andmesubjektil on õigus taotleda Europolilt teda käsitlevate väärade isikuandmete parandamist ning nende täiendamist või ajakohastamist.

Muudatusettepanek  170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud Europoli valduses olevad andmed on talle esitanud kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või on need saadud Europoli enda analüüside tulemusel, parandab, kustutab ja blokeerib neid andmeid Europol.

4. Kui lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud Europoli valduses olevad andmed on talle esitanud kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või on need saadud Europoli enda analüüside tulemusel, parandab, kustutab ja blokeerib neid andmeid Europol ning vajaduse korral teavitab andmeallikaid.

Muudatusettepanek  171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Europol säilitab isikuandmeid viisil, mis võimaldab neid parandada ja kustutada.

Muudatusettepanek  172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 34 punktis d viidatud isikuandmete kvaliteedi eest vastutab isikuandmed Europolile edastanud liikmesriik, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide edastatud ning avalikult kättesaadavatest allikatest saadud isikuandmete puhul aga Europol.

2. Artikli 34 punktis d viidatud isikuandmete kvaliteedi eest vastutab isikuandmed Europolile edastanud liikmesriik, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide edastatud ning avalikult kättesaadavatest allikatest saadud isikuandmete puhul aga Europol. Liidu asutused vastutavad andmete kvaliteedi eest kuni edastamise hetkeni ja edastamise hetkel.

Muudatusettepanek  173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Edastamise õiguspärasuse eest vastutab:

4. Kohaldatavate andmekaitsepõhimõtete järgimise eest vastutab:

Muudatusettepanek  174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Europol kontrollib andmete saaja pädevust ja hindab andmete edastamise vajalikkust. Kui vajalikkuse asjus tekib kahtlusi, taotleb Europol andmete saajalt lisateavet. Andmete saaja tagab, et andmete edastamise vajalikkust on võimalik hiljem kontrollida. Andmete saaja töötleb isikuandmeid üksnes otstarbel, milleks need edastati.

Muudatusettepanek  175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Selliste isikuandmete töötlemise suhtes, mis kantakse uude loodavasse kataloogi, kohaldatakse eelkontrolli, kui:

1. Isikuandmete töötlemise suhtes mis tahes töötlemisprotsessis, mis on mõeldud ühe või mitme omavahel seotud eesmärgi saavutamiseks seoses põhitegevusega, kohaldatakse eelkontrolli, kui:

Selgitus

Euroopa andmekaitseinspektori soovitus.

Muudatusettepanek  176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa andmekaitseinspektor esitab oma arvamuse kahe kuu jooksul alates teate saamisest. Nimetatud tähtaja kulu võib peatada, kuni Euroopa andmekaitseinspektor on saanud taotletud täiendavat teavet. Kui küsimuse keerukus seda nõuab, võib Euroopa andmekaitseinspektor nimetatud tähtaega oma otsusega veel kahe kuu võrra pikendada. Vastavasisulise otsuse teeb ta Europolile teatavaks enne esimese kahekuulise tähtaja möödumist.

Euroopa andmekaitseinspektor esitab oma arvamuse kahe kuu jooksul alates teate saamisest. Nimetatud tähtaja kulu võib peatada igal ajal, kuni Euroopa andmekaitseinspektor on saanud taotletud täiendavat teavet. Kui küsimuse keerukus seda nõuab, võib Euroopa andmekaitseinspektor nimetatud tähtaega oma otsusega veel kahe kuu võrra pikendada. Pikendamisi on võimalik teha kuni kahel korral. Vastavasisulise otsuse teeb ta Europolile teatavaks enne esimese kahekuulise tähtaja möödumist.

Muudatusettepanek  177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimiseks, siseseire võimaldamiseks ning nõuetekohase andmetervikluse ja -turbe tagamiseks dokumenteerib Europol isikuandmete kogumist, muutmist, neile juurdepääsu ning nende avalikustamist, ühendamist ja kustutamist. Kõnealused logid ja dokumendid kustutatakse kolme aasta pärast, välja arvatud juhul kui andmeid vajatakse käimasoleva kontrolli jaoks. Logide muutmine peab olema võimatu.

1. Isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimiseks, siseseire võimaldamiseks ning nõuetekohase andmetervikluse ja -turbe tagamiseks dokumenteerib Europol isikuandmete kogumist, muutmist, neile juurdepääsu, neist väljavõtete tegemist ning nende avalikustamist, ühendamist ja kustutamist. Kõnealused logid ja dokumendid kustutatakse kolme aasta pärast, välja arvatud juhul kui andmeid vajatakse käimasoleva kontrolli jaoks. Logide muutmine peab olema võimatu.

Muudatusettepanek  178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 7 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) tagada sõltumatult õiguspärasus ja käesoleva määruse sätete täitmine isikuandmete töötlemisel;

(a) tagada sõltumatult käesoleva määruse sätete sisemine kohaldamine isikuandmete töötlemisel;

Muudatusettepanek  179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 7 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) teha koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga;

(e) teha koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga, eriti seoses artiklis 42 osutatud töötlustoimingute tegemisel;

Muudatusettepanek  180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 7 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a) tegutseda kontaktisikuna, kellele esitada isikuandmetega tutvumise taotlus vastavalt artiklile 39;

Muudatusettepanek  181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 7 – punkt f b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f b) pidada kõikide Europoli poolt teostatavate töötlustoimingute registrit, mis hõlmab vajaduse korral teavet eesmärgi, isikuandmete kategooriate, vastuvõtjate, blokeerimise ja kustutamise ajapiirangute, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamise ja turvameetmete kohta;

Muudatusettepanek  182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 7 – punkt f c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f c) pidada registrit vahejuhtumite ja turvarikkumiste kohta, mis mõjutavad operatiivandmeid ja halduslikku laadi isikuandmeid.

Muudatusettepanek  183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Seoses Europoli töötajate isikuandmete ja halduslikku laadi isikuandmetega täidab isikuandmete kaitse ametnik ka määrusega (EÜ) nr 45/2001 ette nähtud ülesandeid.

8. Seoses halduslikku laadi isikuandmetega täidab isikuandmete kaitse ametnik ka määrusega (EÜ) nr 45/2001 ette nähtud ülesandeid.

Muudatusettepanek  184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Oma ülesannete täitmisel on isikuandmete kaitse ametnikul juurdepääs kõigile Europoli töödeldavatele andmetele ja kõigile Europoli ruumidele.

9. Oma ülesannete täitmisel on isikuandmete kaitse ametnikul juurdepääs kõigile Europoli töödeldavatele andmetele ja kõigile Europoli ruumidele. Selline juurdepääs on võimalik igal ajal ja ilma eelneva taotluseta.

Muudatusettepanek  185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11. Haldusnõukogu võtab vastu isikuandmete kaitse ametnikku käsitlevad rakenduseeskirjad. Kõnealused rakenduseeskirjad käsitlevad eelkõige isikuandmete kaitse ametniku ametisse valimist ja ametist vabastamist, tema ülesandeid, kohustusi ja pädevust ning tema sõltumatuse tagatisi. Europol tagab isikuandmete kaitse ametnikule tema ülesannete täitmiseks vajalikud töötajad ja vahendid. Nimetatud töötajatel on juurdepääs Europolis töödeldavatele isikuandmetele ja Europoli ruumidele üksnes niivõrd, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

11. Haldusnõukogu võtab vastu isikuandmete kaitse ametnikku käsitlevad rakenduseeskirjad. Kõnealused rakenduseeskirjad käsitlevad eelkõige isikuandmete kaitse ametniku ametisse valimist ja ametist vabastamist, tema ülesandeid, kohustusi ja pädevust ning tema sõltumatuse tagatisi. Europol tagab isikuandmete kaitse ametnikule tema ülesannete täitmiseks vajalikud töötajad ja vahendid. Nimetatud töötajatel on juurdepääs Europolis töödeldavatele isikuandmetele ja Europoli ruumidele üksnes niivõrd, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks. Selline juurdepääs on võimalik igal ajal ja ilma eelneva taotluseta.

Muudatusettepanek  186

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

11 a. Isikuandmete kaitse ametnikule antakse vajalikud vahendid tema ülesannete täitmiseks.

Muudatusettepanek  187

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) teostab omaalgatuslikult või kaebuse alusel uurimisi ning teeb tulemuse andmesubjektile teatavaks mõistliku aja jooksul;

(b) teostab omaalgatuslikult või kaebuse alusel uurimisi ning teeb tulemuse andmesubjektile viivitamata teatavaks;

Muudatusettepanek  188

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) anda käsu kõik andmed parandada, blokeerida, kustutada või hävitada, kui neid on kasutatud isikuandmete töötlemist reguleerivaid sätteid rikkudes, ning teavitada nimetatud meetmetest kolmandaid isikuid, kellele andmed on avaldatud;

(e) anda käsu parandada, blokeerida, kõrvaldada või hävitada kõik andmed, mida on kasutatud isikuandmete töötlemist reguleerivaid sätteid rikkudes, ning teavitada nimetatud meetmetest kolmandaid isikuid, kellele andmed on avaldatud;

Muudatusettepanek  189

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) kehtestada ajutise või tähtajatu töötlemiskeelu;

(f) teha haldusnõukogule ettepaneku kehtestada ajutine või tähtajatu töötlemiskeeld;

Selgitus

Kooskõlas muudatusettepanekuga seoses artikli 14 lõike 1 lõikega 1 a (uus).

Muudatusettepanek  190

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Euroopa andmekaitseinspektor koostab Europoli üle teostatud järelevalvetegevuse kohta aastaaruande. Kõnealune aruanne moodustab osa määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 48 viidatud Euroopa andmekaitseinspektori aastaaruandest.

5. Euroopa andmekaitseinspektor koostab Europoli üle teostatud järelevalvetegevuse kohta aastaaruande. Kõnealune aruanne moodustab osa määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 48 viidatud Euroopa andmekaitseinspektori aastaaruandest.

 

Kõnealune aruanne hõlmab statistilisi andmeid, mis käsitlevad kaebusi, uurimisi, juurdlusi, tundliku teabe töötlemist ning isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, eelkontrolli ja teavitamist ning lõikes 3 osutatud õiguste kasutamist.

 

Aruanne esitatakse parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale ning edastatakse nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele. Kõnealuse aruande põhjal võivad Euroopa Parlament ja nõukogu taotleda Euroopa andmekaitseinspektorilt täiendavate meetmete võtmist, et tagada käesoleva määruse sätete kohaldamine.

Muudatusettepanek  191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 nimetatud juhtudel vahetavad Euroopa andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, vastavalt vajadusele asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide läbiviimisel, uurivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi ning sõltumatu järelevalve ja andmesubjektide õiguste teostamisel esinevaid probleeme, koostavad kooskõlastatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ja edendavad teadlikkust isikuandmete kaitse alastest õigustest.

2. Täites oma kohustusi, mis on sätestatud artikli 46 lõikes 2, kasutab Euroopa andmekaitseinspektor vajaduse korral riiklike isikuandmete kaitse asutuste oskusteavet ja kogemusi. Tegutsedes koostöös Euroopa andmekaitseinspektoriga, on riiklike isikuandmete kaitse asutuste liikmetel ja töötajatel subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes samasugused õigused, nagu on sätestatud artikli 46 lõikes 4, ja neile kehtivad samasugused kohustused, nagu on sätestatud artikli 46 lõikes 6.Euroopa andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, vahetavad vastavalt vajadusele asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide läbiviimisel, uurivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi ning sõltumatu järelevalve ja andmesubjektide õiguste teostamisel esinevaid probleeme, koostavad kooskõlastatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ja edendavad teadlikkust isikuandmete kaitse alastest õigustest.

Muudatusettepanek  192

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Euroopa andmekaitseinspektor teavitab riiklikke järelevalveasutusi kõigist neile olulistest küsimustest.

Muudatusettepanek  193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Kui teatavad küsimused puudutavad ühelt või mitmelt liikmesriigilt saadud andmeid, konsulteerib Euroopa andmekaitseinspektor asjaomaste ja pädevate riiklike järelevalveasutustega. Euroopa andmekaitseinspektor ei otsusta täiendavate meetmete võtmist enne, kui asjaomased ja pädevad riiklikud järelevalveasutused on Euroopa andmekaitseinspektorit teavitanud oma seisukohast Euroopa andmekaitseinspektori kehtestatud tähtaja jooksul, mis on vähemalt kaks kuud. Euroopa andmekaitseinspektor võtab asjaomaste ja pädevate riiklike järelevalveasutuste arvamust täiel määral arvesse. Juhul kui Euroopa andmekaitseinspektor ei kavatse nende seisukohta järgida, teavitab ta neid ja esitab põhjenduse. Juhtudel, mida Euroopa andmekaitseinspektor peab äärmiselt kiireloomuliseks, võib ta otsustada võtta viivitamata meetmeid. Sellistel juhtudel teavitab Euroopa andmekaitseinspektor kohe asjaomaseid ja pädevaid riiklikke järelevalveasutusi ning põhjendab olukorra kiireloomulisust ja võetud meedet.

Muudatusettepanek  194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c. Euroopa andmekaitseinspektor konsulteerib asjaomaste ja pädevate riiklike järelevalveasutustega, enne kui võtab artikli 46 lõike 3 punktides e kuni h sätestatud meetmeid. Euroopa andmekaitseinspektor võtab täiel määral arvesse asjaomaste ja pädevate riiklike järelevalveasutuste arvamust, mis on edastatud andmekaitseinspektori kehtestatud tähtaja jooksul, mis on vähemalt kaks kuud. Juhul kui Euroopa andmekaitseinspektor ei kavatse riiklike järelevalveasutuste seisukohta järgida, teavitab ta neid ja esitab põhjenduse. Juhtudel, mida Euroopa andmekaitseinspektor peab äärmiselt kiireloomuliseks, võib ta otsustada võtta viivitamata meetmeid. Sellistel juhtudel teavitab Euroopa andmekaitseinspektor kohe asjaomaseid ja pädevaid riiklikke järelevalveasutusi ning põhjendab olukorra kiireloomulisust ja võetud meedet. Euroopa andmekaitseinspektor hoidub meetmete võtmisest, kui kõik riiklikud järelevalveasutused on Euroopa andmekaitseinspektorile edastanud eitava seisukoha.

Muudatusettepanek  195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor korraldavad vajaduse korral koosolekuid. Euroopa andmekaitseinspektor kannab nende koosolekute kulud ja vastutab nende korraldamise eest. Esimesel koosolekul võetakse vastu kodukord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid.

3. Riiklike järelevalveasutuste juhid ja Euroopa andmekaitseinspektor kohtuvad vähemalt kord aastas, et arutada strateegilisi ja üldisi poliitikaküsimusi või muid lõigetes 1 ja 2 osutatud küsimusi. Euroopa andmekaitseinspektor kannab nende koosolekute kulud ja vastutab nende korraldamise eest. Esimesel koosolekul võetakse vastu kodukord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid.

Muudatusettepanek  196

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Halduslikku laadi isikuandmed ja töötajate isikuandmed

Halduslikku laadi isikuandmed

Muudatusettepanek  197

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõikide Europoli töötajate isikuandmete ja Europoli valduses olevate halduslikku laadi isikuandmete suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

Kõikide Europoli valduses olevate halduslikku laadi isikuandmete suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

Muudatusettepanek  198

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui kaebus on seotud artiklis 39 või 40 viidatud otsusega, konsulteerib Euroopa andmekaitseinspektor selle liikmesriigi järelevalveasutuste või pädeva kohtuasutusega, kust andmed pärinevad, või küsimusega otseselt seotud liikmesriigiga. Euroopa andmekaitseinspektor teeb oma otsuse, millega võidakse keelata igasuguse teabe edastamine, tihedas koostöös riikliku järelevalveasutuse või pädeva kohtuasutusega.

2. Kui kaebus on seotud artiklis 39 või 40 viidatud otsusega, konsulteerib Euroopa andmekaitseinspektor selle liikmesriigi (nende liikmesriikide) järelevalveasutuste või pädeva kohtuasutusega, kust andmed pärinevad, või küsimusega otseselt seotud liikmesriigiga (liikmesriikidega).

Muudatusettepanek  199

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui kaebus on seotud liikmesriigi poolt Europolile esitatud andmete töötlemisega, tagab Euroopa andmekaitseinspektor tihedas koostöös andmed esitanud liikmesriigi järelevalveasutusega, et vajalik kontroll on teostatud nõuetekohaselt.

3. Kui kaebus on seotud liikmesriigi poolt Europolile esitatud andmete töötlemisega, tagab Euroopa andmekaitseinspektor tihedas koostöös andmed esitanud liikmesriigi järelevalveasutusega, et andmete töötlemine asjaomases liikmesriigis on toimunud seadusepäraselt ning et vajalik kontroll on teostatud nõuetekohaselt.

Muudatusettepanek 200

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Parlamentaarne kontroll

Parlamentaarne ühiskontroll

 

1. Mehhanismiks, mille abil Euroopa Parlament koos liikmesriikide parlamentide saab kontrollida Europoli tegevust, on spetsiaalne parlamentaarse ühiskontrolli töörühm, mis luuakse Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni raames ja millesse kuuluvad kõnealuse pädeva komisjoni kõik liikmed ning üks esindaja ja asendusliige iga liikmesriigi parlamendi pädevast komisjonist. Liikmesriigid, kus on kahekojaline parlament, võivad selle asemel saata ühe esindaja kummastki kojast.

 

2. Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma koosolekud kutsub alati kokku Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimees Euroopa Parlamendi ruumides. Koosolekuid juhtavad koos Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimees ja nõukogus roteeruvaks eesistujaks oleva liikmesriigi parlamendi esindaja.

 

3. Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm jälgib käesoleva määruse sätete kohaldamist, eelkõige seoses nende mõjuga füüsiliste isikute põhiõigustele ja -vabadustele.

 

4. Sel eesmärgil on parlamentaarse ühiskontrolli töörühmal järgmised ülesanded:

1. Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide taotluse korral osalevad haldusnõukogu esimees ja tegevdirektor parlamentide aruteludel, et käsitleda Europoliga seotud küsimusi, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust.

a) parlamentaarse ühiskontrolli töörühma taotluse korral osalevad haldusnõukogu esimees, tegevdirektor ja Euroopa Komisjoni esindaja parlamentaarse ühiskontrolli töörühma aruteludel, et käsitleda Europoliga seotud küsimusi, võttes vajaduse korral arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust. Töörühm võib vajaduse korral kutsuda oma koosolekutele teisi ajaomaseid isikuid;

2. Euroopa Parlament teostab koos liikmesriikide parlamentidega kontrolli Europoli tegevuse üle kooskõlas käesoleva määrusega.

b) parlamentaarse ühiskontrolli töörühma taotluse korral osaleb Euroopa andmekaitseinspektor töörühma koosolekul vähemalt kord aastas, et Europoli toimingutega seoses arutada küsimusi, mis on seotud füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega, eriti isikuandmete kaitsega, võttes vajaduse korral arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust.

 

Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma koosolekutel tutvustatakse ja arutatakse järgmisi dokumente:

 

– artiklis 15 osutatud aasta tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi projekt;

 

– artiklis 14 osutatud iga-aastane üldine tegevusaruanne;

 

– artiklis 46 osutatud Euroopa andmekaitseinspektori aastaaruanne Europoli üle teostatud järelevalvetegevuse kohta;

 

– artiklis 70 osutatud Euroopa Komisjoni koostatud hindamisaruanne, et üle vaadata Europoli tulemuslikkus ja tõhusus.

 

Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma taotlusel osalevad töörühma koosolekul järgmised isikud:

 

– artikli 56 lõikes 2 osutatud valitud kandidaadid tegevdirektori kohale;

 

– tegevdirektor, kelle ametiaega kavatsetakse artikli 56 lõike 5 kohaselt pikendada;

 

– tegevdirektor, kes annab aru oma ülesannete täitmisest.

 

Enne tegevdirektor ametist tagandamist teavitab haldusnõukogu esimees parlamentaarse ühiskontrolli töörühma, tuues ära ka sellise otsuse põhjendused.

3. Lisaks käesolevas määruses sätestatud teavitamis- ja nõupidamiskohustuste täitmisele edastab Europol, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust, Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele nende teavitamiseks:

5. Lisaks edastab Europol vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust arvesse võttes parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale teavitamise eesmärgil:

(a) ohuhinnangud, strateegilised analüüsid ja üldolukorra aruanded, mis on seotud Europoli eesmärkidega, samuti Europoli tellitud uuringute ja hindamiste tulemused;

(a) ohuhinnangud, strateegilised analüüsid ja üldolukorra aruanded, mis on seotud Europoli eesmärkidega, samuti Europoli tellitud uuringute ja hindamiste tulemused;

(b) artikli 31 lõike 1 kohaselt vastu võetud töökorra.

(b) artikli 31 lõike 1 kohaselt vastu võetud töökorra.

 

6. Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võib nõuda asjakohaseid dokumente, mis on vajalikud töörühma ülesannete täitmiseks, lähtuvalt määrusest (EÜ) nr 1049/20011a ja konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleerivast eeskirjast.

 

7. Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võib Euroopa Parlamendile esitamiseks koostada järelduste kokkuvõtteid Europoli üle teostatud järelevalvetegevuse kohta.

 

______________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.

Muudatusettepanek  201

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Europoli tegevuse üle vastavalt artiklile 53 parlamentaarse kontrolli teostamiseks võib lubada Euroopa Parlamendil ja tema esindajatel taotluse korral tutvuda Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud Euroopa Liidu salastatud teabega ja tundliku, kuid salastamata teabega.

1. Europoli tegevuse üle vastavalt artiklile 53 parlamentaarse kontrolli teostamiseks lubatakse parlamentaarse ühiskontrolli töörühmal ja tema esindajatel taotluse korral ja asjakohasel juhul andmeesitaja nõusolekul tutvuda Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud Euroopa Liidu salastatud teabega ja tundliku, kuid salastamata teabega.

2. Juurdepääs Euroopa Liidu salastatud teabele ja tundlikule, kuid salastamata teabele on kooskõlas artiklis 69 viidatud aluspõhimõtete ja miinimumnõuetega. Vastavad üksikasjad on reguleeritud Europoli ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitud töökorraga.

2. Arvestades selle teabe tundlikkust ja salastatust, on juurdepääs Euroopa Liidu salastatud teabele ja tundlikule, kuid salastamata teabele kooskõlas konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirjaga1a. Täiendavaid üksikasju võidakse reguleerida Europoli ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitud töökorraga.

 

____________

 

1a Nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi juhatuse 15. aprilli 2013. aasta otsusega.

Muudatusettepanek  202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Ametisse nimetav asutus kasutab kõiki personalieeskirjadega antud võimalusi ning tagab erialaspetsialistid, nagu IT-eksperdid, kes vastavalt oma kvalifikatsioonile kuuluvad kõrgemasse tegevusüksusesse ja kõrgemale palgaastmele, et võimalikult hästi täita artikli 4 kohased Europoli ülesanded.

Selgitus

Küberkuritegevuse ja interneti kaudu hõlbustatud kuritegevuse kõrge tehniline ja kiiresti arenev tase nõuab, et Europol võtaks tööle hea väljaõppega ja nõutud töötajaid. Lepingulistest töötajatest saadav kasu ei peegelda turuolukorda näiteks IT-ekspertide puhul, keda on väga vaja, et võidelda sellise küberkuritegevusega nagu käibemaksupettused, lapsporno ja ebaseaduslike kaupadega kauplemine. Europol peab suutma need töökohad täita, et võidelda kuritegevusega tulemuslikult ning luua Euroopale lisaväärtust.

Muudatusettepanek  203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

2. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu vastavalt koostöömenetlusele, mis on järgmine:

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab Europoli haldusnõukogu esimees.

(a) pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust võetakse aluseks vähemalt kolme kandidaadiga nimekiri, mille esitab komisjon, mis koosneb Euroopa Komisjoni esindajast haldusnõukogus ja kahest teisest haldusnõukogu liikmest; enne ametisse nimetamist palutakse kandidaatidel pöörduda nõukogu ja parlamentaarse ühiskontrolli töörühma poole ja vastata küsimustele;

Enne haldusnõukogu valitud kandidaadi ametisse nimetamist võidakse tal paluda esineda Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees ja vastata selle liikmete küsimustele.

(b) parlamentaarse ühiskontrolli töörühm ja nõukogu esitavad seejärel oma arvamused ja avaldavad oma eelistusjärjekorra;

 

(c) neid arvamusi arvesse võttes määrab haldusnõukogu tegevdirektori ametisse.

Muudatusettepanek  204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 viidatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

4. Pärast parlamentaarse ühiskontrolli töörühma arvamuse küsimist ning lähtudes komisjoni ettepanekust, milles võetakse arvesse lõikes 3 viidatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

Muudatusettepanek  205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest pikendada tegevdirektori ametiaega. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võidakse tegevdirektoril paluda esineda Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees ja vastata selle liikmete küsimustele.

5. Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest pikendada tegevdirektori ametiaega. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist palutakse tegevdirektoril esineda parlamentaarse ühiskontrolli töörühma ees ja vastata selle liikmete küsimustele.

Muudatusettepanek  206

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

7. Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes haldusnõukogu otsusega, mida selgitatakse parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale ja nõukogule.

Muudatusettepanek  207

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tegevdirektorit abistavad neli tegevdirektori asetäitjat, sealhulgas asetäitja koolituse alal. Tegevdirektori asetäitja koolituse alal vastutab Europoli akadeemia ja selle tegevuse eest. Teiste asetäitjate ülesanded määrab kindlaks tegevdirektor.

1. Tegevdirektorit abistavad kolm tegevdirektori asetäitjat. Teiste asetäitjate ülesanded määrab kindlaks tegevdirektor.

Selgitus

Tegevdirektori neljas asetäitja lisandus Europoli ja Euroopa Politseikolledži ühendamise tõttu, mida raportöör ei pea mõttekaks, seepärast jätaksime alles tegevdirektori kolme asetäitja süsteemi.

Muudatusettepanek  208

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kõnealuse projekti põhjal koostab haldusnõukogu Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti. Europoli tulude ja kulude eelarvestuse projekt saadetakse komisjonile iga aasta [raamfinantsmääruses sätestatud kuupäevaks]. Eelarvestuse lõpliku projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu kava, edastab haldusnõukogu komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. märtsiks.

2. Kõnealuse projekti põhjal koostab haldusnõukogu Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti. Europoli tulude ja kulude eelarvestuse projekt saadetakse komisjonile iga aasta [raamfinantsmääruses sätestatud kuupäevaks]. Eelarvestuse lõpliku projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu kava, edastab ja esitab haldusnõukogu parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale, komisjonile, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele hiljemalt 31. märtsiks.

Selgitus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 kohaselt tuleb määrusesse lisada Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide poolne parlamentaarne kontroll. Selleks luuakse parlamentaarse ühiskontrolli töörühm, mida reguleeritakse käesoleva määruse artikliga 53.

Muudatusettepanek  209

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Europol saadab eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta 31. märtsiks.

2. Europol saadab eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande ja esitab selle parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale, nõukogule ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta 31. märtsiks.

Selgitus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 kohaselt tuleb määrusesse lisada Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide poolne parlamentaarne kontroll. Selleks luuakse parlamentaarse ühiskontrolli töörühm, mida reguleeritakse käesoleva määruse artikliga 53.

Muudatusettepanek  210

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Tegevdirektor saadab lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele.

6. Tegevdirektor saadab ja esitab lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele.

Selgitus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 kohaselt tuleb määrusesse lisada Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide poolne parlamentaarne kontroll. Selleks luuakse parlamentaarse ühiskontrolli töörühm, mida reguleeritakse käesoleva määruse artikliga 53.

Muudatusettepanek  211

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei tohi lahkneda [raamfinantsmäärusest], välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik Europoli toimimiseks ja komisjon on eelnevalt andnud oma nõusoleku.

1. Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei tohi lahkneda [raamfinantsmäärusest], välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik Europoli toimimiseks ja komisjon on eelnevalt andnud oma nõusoleku. Euroopa Parlamenti teavitatakse kõikidest sellistest lahknevustest.

Muudatusettepanek  212

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tulenevalt riiklike koolitusasutuste võrgustiku liikmete eripärast, kellel on ainsana vastav suunitlus ja tehniline pädevus pakkuda asjakohast koolitust, võib sellistele liikmetele anda vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/201241 artikli 190 lõike 1 punktile d toetusi ilma toetustaotluse esitamise kutseta.

välja jäetud

_______________

 

41 ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

 

Selgitus

Välja jätta kõik viited koolitusele, kuna raportöör on seisukohal, et Europoli ja CEPOLi ühinemisega ei tasuks jätkata.

Muudatusettepanek  213

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Europoli valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/200143.

1. Kõikide Europoli valduses olevate haldusdokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/20014343.

_______________

__________________

43 EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

43 EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

Muudatusettepanek  214

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Europol avaldab oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete ning ametis töötavate ja välisekspertide nimekirja koos nende huvide deklaratsioonide ja elulookirjeldustega. Haldusnõukogu koosolekute protokollid tuleb korrapäraselt avaldada. Kui avaldamine võib kahjustada Europoli ülesannete täitmist, võib Europol dokumentide avaldamist ajutiselt või alaliselt piirata, võttes seejuures arvesse oma vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust.

Muudatusettepanek  215

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 67 a

 

Eelnev teavitamine ja hoiatusmehhanism

 

Komisjon aktiveerib hoiatussüsteemi, kui tal on põhjust tõsiselt muret tunda, et haldusnõukogu kavatseb vastu võtta otsuseid, mis ei pruugi olla kooskõlas Europoli volitustega, võivad rikkuda liidu õigust või olla vastuolus liidu poliitiliste eesmärkidega. Nendel juhtudel tõstatab komisjon ametlikult küsimuse haldusnõukogus ja palub tal asjaomase otsuse vastuvõtmisest loobuda. Kui haldusnõukogu palvet ei täida, teavitab komisjon sellest ametlikult Euroopa Parlamenti ja nõukogu, et nad saaksid kiiresti reageerida. Komisjon võib nõuda, et haldusnõukogu ei rakendaks vaidlusalust otsust niikaua, kuni institutsioonide esindajad probleemi arutavad.

Selgitus

Vt Euroopa Parlamendi, ELi nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus detsentraliseeritud asutuste kohta, punkt 59.

Muudatusettepanek  216

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt viie aasta möödudes [käesoleva määruse kohaldamise algusest] ja seejärel iga viie aasta järel tellib komisjon eelkõige Europoli ja tema töö mõju, tulemuslikkust ja tõhusust käsitleva hinnangu. Hinnangu eesmärk on kõigepealt välja selgitada vajadus muuta Europoli eesmärke ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

1. Hiljemalt viie aasta möödudes [käesoleva määruse kohaldamise algusest] ja seejärel iga viie aasta järel tellib komisjon eelkõige Europoli ja tema töö mõju, tulemuslikkust ja tõhusust käsitleva hinnangu, milles hinnatakse ka seda, kuidas toimib Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide kontrollimehhanism Europoli tegevuse üle. Hinnangu eesmärk on kõigepealt välja selgitada vajadus muuta Europoli eesmärke ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

Selgitus

Hindamise ja läbivaatamise klausel peab laienema ka Europoli parlamentaarse kontrolli mehhanismile.

Muudatusettepanek  217

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja haldusnõukogule.

2. Komisjon edastab ja esitab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta, millele on vajaduse korral lisatud ettepanek käesoleva määruse muutmiseks, parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale, nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja haldusnõukogule. Lisaks annab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele nende nõudmisel muud hindamist puudutavat teavet.

Selgitus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 kohaselt tuleb määrusesse lisada Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide poolne parlamentaarne kontroll. Selleks luuakse parlamentaarse ühiskontrolli töörühm, mida reguleeritakse käesoleva määruse artikliga 53.

Muudatusettepanek  218

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Iga teise hindamise käigus käsitleb komisjon ka Europoli tulemusi, võttes arvesse tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et Europolile seatud eesmärkidest ja ülesannetest lähtuvalt ei ole Europoli tegevuse jätkamine enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust muuta või see kehtestuks tunnistada.

3. Iga teise hindamise käigus käsitleb komisjon ka Europoli tulemusi, võttes arvesse tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et Europolile seatud eesmärkidest ja ülesannetest lähtuvalt ei ole Europoli tegevuse jätkamine enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku seadusandliku tavamenetluse kohaselt käesolevat määrust muuta või see kehtestuks tunnistada.

Muudatusettepanek  219

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määrusega asutatud Europol on nõukogu otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ning nõukogu otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi üldine õigusjärglane kõikide nende sõlmitud lepingute, neil lasuvate kohustuste ja nende omandatud vara suhtes.

1. Käesoleva määrusega asutatud Europol on nõukogu otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli üldine õigusjärglane kõikide nende sõlmitud lepingute, neil lasuvate kohustuste ja nende omandatud vara suhtes.

Selgitus

Välja jätta kõik viited CEPOLi kohta, kuna raportöör on seisukohal, et Europoli ja CEPOLi ühinemisega ei tasuks jätkata.

Muudatusettepanek  220

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesolev määrus ei mõjuta selliste lepingute õigusjõudu, mille otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOL sõlmis enne käesoleva määruse jõustumiskuupäeva.

välja jäetud

Selgitus

Välja jätta kõik viited CEPOLi kohta, kuna raportöör on seisukohal, et Europoli ja CEPOLi ühinemisega ei tasuks jätkata.

Muudatusettepanek  221

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Erandina lõikest 3 lõpetatakse otsuse 2005/681/JSK alusel sõlmitud peakorterileping alates käesoleva määruse kohaldamise algusest.

välja jäetud

Selgitus

Välja jätta kõik viited CEPOLi kohta, kuna raportöör on seisukohal, et Europoli ja CEPOLi ühinemisega ei tasuks jätkata.

Muudatusettepanek  222

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 74 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Otsuse 2005/681/JSK artikli 10 alusel moodustatud CEPOLi juhatuse liikmete ametiaeg lõpeb [käesoleva määruse jõustumiskuupäeval].

välja jäetud

_

Selgitus

Välja jätta kõik viited CEPOLi kohta, kuna raportöör on seisukohal, et Europoli ja CEPOLi ühinemisega ei tasuks jätkata.

Muudatusettepanek  223

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 74 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Haldusnõukogu koostab üksikasjalikud eeskirjad artiklis 67 a ette nähtud menetluse kohta ja esitab need komisjonile heakskiitmiseks.

Muudatusettepanek  224

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Otsuse 2005/681/JSK artikli 11 lõike 1 alusel ametisse nimetatud CEPOLi direktor määratakse kuni tema ametiaja lõpuni Europoli tegevdirektori asetäitjaks koolituse alal. Tema muud lepingutingimused ei muutu. Kui tema ametiaeg lõpeb pärast [käesoleva määruse jõustumiskuupäeva], ent enne [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva], pikendatakse seda automaatselt kuni ühe aastani pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

välja jäetud

Selgitus

Välja jätta kõik viited CEPOLi kohta, kuna raportöör on seisukohal, et Europoli ja CEPOLi ühinemisega ei tasuks jätkata.

Muudatusettepanek  225

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 76 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määruse jõustumisele järgnevaks kolmeks eelarveaastaks nähakse III peatükis kirjeldatud koolitustegevuseks tegevuskuludena ette vähemalt 8 miljonit eurot aastas.

välja jäetud

Selgitus

Välja jätta kõik viited CEPOLi kohta, kuna raportöör on seisukohal, et Europoli ja CEPOLi ühinemisega ei tasuks jätkata.

Muudatusettepanek  226

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK.

Käesoleva määrusega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/371/JSK.

Viiteid asendatud otsustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Viiteid asendatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Selgitus

Välja jätta kõik viited CEPOLi kohta, kuna raportöör on seisukohal, et Europoli ja CEPOLi ühinemisega ei tasuks jätkata.

Muudatusettepanek  227

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 78 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kõik õiguslikud meetmed, millega rakendatakse otsuseid 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK, tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

1. Kõik õiguslikud meetmed, millega rakendatakse otsust 2009/371/JSK, tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

2. Kõik muud kui õiguslikud meetmed, millega rakendatakse otsust 2009/371/JSK (millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)) ja otsust 2005/681/JSK (millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL)), jäävad pärast [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] jõusse, kui Europoli haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse rakendamisel teisiti.

2. Kõik muud kui õiguslikud meetmed, millega rakendatakse otsust 2009/371/JSK (millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)), jäävad pärast [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] jõusse, kui Europoli haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse rakendamisel teisiti.

Selgitus

Välja jätta kõik viited CEPOLi kohta, kuna raportöör on seisukohal, et Europoi ja CEPOLi ühinemisega ei tasuks jätkata.

Muudatusettepanek  228

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – taane 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– naiste ja laste seksuaalne kuritarvitamine ja seksuaalne ärakasutamine.

isikute, eriti naiste ja laste seksuaalne kuritarvitamine ja seksuaalne ärakasutamine.

(1)

              ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Politseiamet (Europol) loodi esmatasandil 26. juulil 1995. aastal konventsiooniga, ainsa sellel ajal Maastrichti lepingu alusel saadavaloleva vahendiga, mille jõustumiseks oli vajalik ratifitseerimine kõikide liikmesriikide poolt. Sellise mehhanismi kohaselt võib mis tahes muutusi Europoli konventsiooni teha üksnes „protokolliga” – vahendiga, mis tuleb esitada liikmesriikide parlamentidele selle hilisemaks ratifitseerimiseks.

Europoli tulemuslikkuse suurendamiseks ratifitseeriti 2000.–2003. aastatel kolm protokolli. Kõnealused protokollid jõustusid ajavahemikus 29. märts kuni 18. aprill 2007. Tegu oli väga pika ja keerulise menetlusega. See näitab, kui raske või peaaegu võimatu oli kiiresti kohandada Europoli üldist raamistikku, tulemaks toime kiireloomuliste olukordadega, mis nõuaksid uute volituste andmist.

Europolil oli vaja tõhusamat reguleerivat õiguslikku vahendit, mis annaks talle parema reageerimisvõime, et võidelda järjest globaalsemate kuritegude vastu. Tänu Amsterdami lepingu jõustumisele muutus Euroopa Politseiamet Euroopa Liidu ametiks, millel oli oma eelarve ja ühenduse personal. Seetõttu võttis nõukogu 6. aprillil 2009. aastal vastu otsuse, millega loodi Euroopa Politseiamet ja tühistati eelnev Europoli konventsioon.

Lissaboni lepingu jõustumine 1. detsembril 2009. aastal tõi kaasa Euroopa Parlamendi kaasotsustusõiguse. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 88 kehtestatakse, et Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määrusega kindlaks Europoli struktuuri, toimimise, tegevusala ja volitused.

Europoli ülesandeks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 kohaselt „toetada ja tõhustada liikmesriikide politseiasutuste ja teiste õiguskaitseorganite tegevust ning nende vastastikust koostööd kahte või enamat liikmesriiki puudutava raske kuritegevuse, terrorismi ning liidu poliitikaga hõlmatud ühist huvi kahjustavate kuritegevuse vormide ennetamisel ja nende vastu võitlemisel. Europol aitab liikmesriikide õiguskaitseasutustel teavet vahetada ja analüüsib kuritegevust, aidates seega liikmesriikide politseil uurida piiriüleseid juhtumeid.”

Euroopa Ülemkogu „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel” julgustas Europoli muutuma „liikmesriikide õiguskaitseasutuste vaheliseks teabevahetuse keskuseks ning teenuseosutajaks ja keskkonnaks õiguskaitseteenistustele”. Käesoleva määruse vastuvõtmisega võib Stockholmi programm täita ühe oma eesmärkidest ja prioriteetidest.

Võttes arvesse:

– enamiku Euroopa Parlamendis esindatud fraktsioonide korduvalt väljendatud arvamust;

– parlamendis toimunud suulisi teabevahetusi ning CEPOLi ja Europoli haldusnõukogude esimeeste kirjalikke teateid;

– Europoli ja CEPOLi direktorite parlamendis esitatud arvamusi;

– enamiku liikmesriikide justiits- ja siseküsimuste nõukogus 7. juunil 2013. väljendatud arvamust.

Kõik mainitud arvamused on Europoli ja CEPOLi ühinemise vastu.

Raportöör nõustub eespool nimetatud arvamustega, leiab, et määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö ja -koolituse Ametit (Europol) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK, peab viitama üksnes Euroopa Politseiametile (Europolile) ja seega tuleb kehtetuks tunnistamise korral võtta arvesse üksnes otsuse 2009/371/JSK õiguslikku ettepanekut.

Viimase kümne aasta jooksul on ELis raske ja organiseeritud kuritegevus sagenenud ja muutunud mitmekülgsemaks. Europoli 2013. aastal koostatud hinnangus organiseeritud kuritegevuse ohtude kohta Euroopa Liidus (SOCTA 2013) leiti, et „raske ja organiseeritud kuritegevus on järjest dünaamilisem ja keerukam nähtus ning kujutab endast püsivat olulist ohtu ELi ohutusele ja õitsengule”. Uuringus tuuakse samuti esile, et „globaliseerumise mõju ühiskonnale ja ettevõtetele on aidanud kaasa kuritegevuse uute ja oluliste külgede ilmumisele, kus kuritegelikud võrgustikud kasutavad õigustühimikke, internetti ja majanduskriisist tulenevaid tingimusi, et luua väiksema riskiga ebaseaduslikke hüvesid.” Internetti, mis on suhtlus- ja turustamisvahendiks, värbamise ja finantsteenuse platvormiks, kasutatakse kuritegude korraldamiseks ja sooritamiseks. Lisaks aitab see kaasa uute küberkuritegevuse ja maksekaardipettuse vormide tekkele, nagu ka laste seksuaalse ärakasutamisega seotud materjali levitamisele.

Seoses organiseeritud kuritegevuse toimimislaadi muutustega Euroopa Liidus on oluline esile tuua, et praegu on organiseeritud kuritegelike rühmituste eesmärgiks oma tulu võimalikult palju suurendada, mistõttu nad sooritavad erinevaid kuritegusid, nagu inimkaubandus, ebaseaduslik uimasti- ja relvakaubandus, finantskuriteod (nt korruptsioon), pettused ja rahapesu ning küberkuriteod. Kõik nimetatud kuriteod ei ohusta mitte üksnes Euroopa kodanike isiklikku ja majanduslikku julgeolekut, vaid tekitavad ka ebaseaduslikku tulu, mis tugevdab kuritegelike võrgustike võimu ja jätavad avaliku sektori asutused ilma rohkem kui vajalikest sissetulekutest. Terrorism kujutab ELi julgeolekule jätkuvalt suurt ohtu, kuna Euroopa ühiskonnad on terroriaktide suhtes endiselt haavatavad.

Euroopa kodanike murede hulgas on kuritegevus viiendal kohal. Samuti tunnevad kodanikud end ohustatuna küberkuritegevusest, mis suureneb kiiresti ja võib õõnestada usaldust internetiteenuste vastu ning tekitada olulist kahju Euroopa Liidu majandusele. Seetõttu alustas 11. jaanuaril 2013. aastal tööd küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus EC3, mis allub Euroopa Politseiametile, olles küberkuritegude vallas selle koordineerimisvahendiks.

Kõikidel eespool nimetatud põhjustel on koostöö ja teabevahetuse mõttes tõhus ja tulemuslik Euroopa Politseiamet oluline.

2. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 88 on ettepaneku õiguslik alus.

3. EESMÄRGID JA SISU

Esildatud ettepanek määrab selgelt Europoli tegevusala, tema ülesanded ja liikmesriikidega tehtava koostöö korralduse. Lisaks on ettepaneku eesmärgiks

1. viia Europol vastavusse Lissaboni lepingu nõuetega, kehtestades talle määrusega õigusraamistiku ning luues Europoli tegevuse Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolse kontrollimehhanismi;

2. parandada Europoli juhtimist selle tulemuslikkust suurendades;

3. muuta Europoli ülesehitus andmekaitse valdkonnas jõulisemaks, tehes Euroopa andmekaitseinspektorile ülesandeks Europoli isikuandmete töötluse täiesti sõltumatu järelevalve;

4. teabevahetuse tugevdamine.

Nende eesmärkide täitmiseks on määruses arvesse võetud järgmist.

3.1. Europoli kohandamine Lissaboni lepinguga ja parlamentaarne kontroll

Määrus tagab, et Europoli tegevust kontrollivad ELi kodanike demokraatlikult valitud esindajad. Kavandatud eeskirjad on kooskõlas komisjoni teatisega, mis käsitleb menetlusi, millega Euroopa Parlament kontrollib koostöös liikmesriikide parlamentidega Europoli tegevust.

Kõnealune parlamentaarne kontroll on sätestatud käesoleva määruse artiklis 53, lisaks leidub sellele mitmeid viiteid ülejäänud artiklites.

Parlamentaarse kontrolli üksus on Euroopa Parlamendi ja riiklike parlamentide vahend Europoli tegevuste kontrollimiseks, mis toimub parlamentaarse kontrolli üksuse kaudu, mis on spetsialiseerunud ja väikese struktuuriga ning moodustatud Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni (LIBE) ja siseasjade komisjoni esindajast või iga liikmesriigi parlamendi analoogsest esindajast. Kõnealune kontrolliüksus on Euroopa Parlamendi hoones alati teretulnud, selle kutsub kokku Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni (LIBE) esimees ning seda juhivad kaasesimeestena LIBE komisjoni esimees ja nõukogu eesistuja liikmesriigi parlamendi esindaja.

Parlamentaarse kontrolli üksusele esitatakse ja selles arutatakse järgmisi dokumente:

– Europoli tegevuse aastaaruanne,

– aasta töökava ja mitmeaastane töökava ja

– Euroopa andmekaitseinspektori aastaaruanne Europoli järelevalve tegevuse kohta.

Lisaks võib sama struktuur kutsuda valitud kandidaadi Europoli tegevdirektoriks, et teha avaldus ja anda teavet ülesannete täitmise kohta.

Eespool nimetatud artiklis 53 on esile toodud asjaolu, et haldusnõukogu esimees ja tegevdirektor tulevad parlamentaarse kontrolli üksuse palvel selle ette Europoliga seotud küsimuste arutamiseks. Samuti saavad Euroopa Parlament ja riiklikud parlamendid teavitamise eesmärgil ohuhinnangud, strateegilised analüüsid ja üldolukorra aruanded, mis on seotud Europoli eesmärkidega, samuti Europoli tellitud uuringute ja hindamiste tulemused.

Samas ei saa unustada, et Euroopa Parlament peab täitma oma eelarvepädevat funktsiooni; eelkõige on tema ülesanne esitada parlamendis eelarvutused ning eelarve- ja finantshaldusaruanne ning kinnitada tegevdirektori tegevus eelarve rakendamisel.

3.2. Juhtimise parandamine

Määrusega parandatakse Europoli juhtimist, kuna sellega suurendatakse Europoli tulemuslikkust, ratsionaliseeritakse menetluskord, eriti seoses haldusnõukogu ja tegevdirektoriga. Haldusnõukogu hea töö tagamiseks on lisaks esindatud komisjon ja liikmesriigid kumbki ühe liikmega.

Tänu aastatepikkusele kogemusele tõestatud tegevuse tõhususe ja tulemuslikkuse tõttu jäävad liikmesriike esindavad haldusnõukogu liikmed iga liikmesriigi politseijuhtideks või politseiüksuste juhtimise kogemuse ja politseikoostööalaste teadmiste tõttu liikmesriikide poolt määratud isikuteks, kellel on võimalus nimetada ise asendusliige, kes tema puudumise korral täisliiget asendaks. Haldusnõukogu ülesannete hulka kuulub igal aastal järgmise aasta töökava, mitmeaastase töökava, Europoli aastaeelarve, tegevuse ühendatud aastaaruande ning Europolile rakendatavate finantsnormide heakskiitmine. Asutus vastutab tegevdirektori ametisse nimetamise eest vähemalt kolme kandidaadiga nimekirja põhjal, mille on koostanud komisjon, mis koosneb Euroopa Komisjoni esindajast haldusnõukogus ja kahest teisest haldusnõukogu liikmest.

Haldusnõukogu võtab oma otsused vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud erandjuhtudel, mis muudab organi tõhusamaks ja selle töö kiiremaks.

Tegevdirektor on Europoli seaduslik esindaja ja juht, kelle ülesanne on tagada ameti tõhus toimimine. Tegevdirektor täidab oma ülesandeid täiesti sõltumatult ja tagab, et Europol täidab käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. Tegevdirektor vastutab eelkõige haldusnõukogule otsuse vastuvõtmiseks esitatavate eelarve ja tegevuskavade ettevalmistamise ning Europoli aasta ja mitmeaastase töökava ning muude tegevuskavade rakendamise eest.

Määrusega kehtestatakse Europoli riikliku üksuse roll Europoli siseriiklike huvide tagaja ja kaitsjana, olles Europoli ja pädevate asutuste vaheliseks kontaktpunktiks ning kindlustades seega oma tsentraliseeritud ja samas koordineeriva rolli liikmesriikide koostöös Europoliga ja Europoli vahendusel, tagades seega liikmesriikide ühtse vastuse Europoli nõuetele.

3.3. Tugevam andmekaitsealane ülesehitus

Europoli tegevuse suhtes kohaldatavat isikuandmete kaitse korda muudetakse rangemaks.

•          Sisse tuuakse Euroopa andmekaitseinspektor, kes on täiesti sõltumatu. Tal on olulised volitused kaebustega tegelemiseks ja nende uurimiseks, käesoleva määruse sätete rakendamise jälgimiseks ja tagamiseks, Europoli hindamiseks kõikide isikuandmete käsitlemist puudutavate küsimuste osas, tegevuste registri hoidmiseks ja teda teavitatud käsitluste eelkontrolli tegemiseks.

•          Ohvrite, tunnistajate, kahtlusaluste hulka mittekuuluvate isikute ja alaealiste isikuandmete töötlemine on keelatud, välja arvatud hädavajaduse korral. Selline piirang kehtib ka rassilist ja etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, usku ja veendumusi, ametiühingusse kuulumist ning tervislikku seisundit ja seksuaalelu käsitlevate andmete (tundlike isikuandmete) kohta. Lisaks võib Europol tundlikke isikuandmeid töödelda vaid juhul, kui sellised andmed täiendavad muid Europolis juba töödeldavaid isikuandmeid.

•          Liikmesriikidele võimaldatakse kaudset juurdepääsu Europolis säilitatavatele operatiivanalüüsis kasutatavatele isikuandmetele, s.t neil võimaldatakse saada teavet ainult päringutabamuste või nende puudumise kohta: automaatne võrdlus annab tulemuseks päringuobjekti olemasolu, kui päringu saatnud liikmesriigi valduses olevad andmed kattuvad Europoli valduses olevate andmetega. Asjakohased isiku- või juhtumiga seotud andmed esitatakse üksnes eraldi järelpäringu alusel.

•          Läbipaistvuse suurendamiseks parandatakse üksikisikute õigusi seoses Europolis säilitatavatele isikuandmetele juurdepääsuga. Teave, mille Europol peab esitama oma andmetega tutvumist taotlevale üksikisikule, on loetletud määruses.

•          Ettepanekuga kehtestatakse selged normid andmekaitsealaste kohustuste jagamiseks; nimelt antakse Europolile vastutus vaadata perioodiliselt läbi isikuandmete säilitamise vajadus.

•          Logimis- ja dokumenteerimiskohustust laiendatakse lisaks andmetega tutvumisele ka teistele andmetöötlustoimingutele: kogumisele, muutmisele, juurdepääsule, avalikustamisele, ühendamisele ja kustutamisele. Andmete kasutamise paremaks kontrollimiseks ning selleks, et oleks selgem, kes andmeid on töödelnud, keelatakse määrusega logide muutmine.

•          Europolil on õigus töödelda eraõiguslikelt isikutelt saadud isikuandmeid sedavõrd, kui see on vajalik oma ülesannete täitmiseks. Lisaks võib Europol võtta eraõiguslikelt isikutelt andmeid vastu otse, kui eraõiguslikele isikutele kohaldatav siseriiklik õigus lubab asjaomaste andmete otsest edastamist politseiasutustele. Sellisel juhul edastab Europol kogu teabe, eriti isikuandmeid puudutava teabe, koheselt asjaomastele riiklikele üksustele.

•          Iga isik võib pöörduda Europoli poole, et taotleda hüvitist isikuandmete ebaseadusliku töötlemise ja muude käesoleva määrusega vastuolus olevate toimingute tegemise eest. Sellisel juhul on põhjustatud kahju eest solidaarselt vastutavad Europol ja liikmesriik, kus kahju tekitati. Seejuures on Europol vastutav vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 340 ja Euroopa Liidu liikmesriik vastavalt oma siseriiklikule õigusele.

•          Riiklikud andmekaitse asutused vastutavad siiski endiselt sisendi järelevalve eest ning isikuandmete Europolilt saamise või asjaomase liikmesriigi poolt talle saatmise eest. Samuti vastutavad nad selle kontrollimise eest, kas asjaomane sisend, vastuvõtt või edastamine rikub andmesubjekti õigusi.

•          Määrusega nähakse ette, et Europolile edastatud ja seal töödeldud isikuandmete üle tehakse teataval määral „ühisjärelevalvet”. Teatavates küsimustes, millega seoses tuleb kaasata liikmesriigi ametiasutusi, ning selleks, et käesolevat määrust kohaldataks ühtlaselt kogu Euroopa Liidus, peaksid Euroopa andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused tegema koostööd, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires.

3.4. Teabevahetuse tõhustamine

Määruse eesmärgiks on liikmesriikide poolt Europolile antavat teavet tõhustada. Selleks suurendatakse liikmesriikide vajadust esitada Europolile asjakohaseid andmeid. Selle tarbeks on siseriiklik üksus liikmesriikide kontaktpunktiks Europoliga.

Tänu määrusega kehtestatavale teabevahetussüsteemile saavutatakse kõrged standardid julgeoleku ja andmete kaitse osas kogu konkreetset liiki teabele rakenduvate menetluslike tagatistega. Määruses sätestatakse üksikasjalikult andmetöötlustegevuse eesmärgid (ristkontroll, strateegilised analüüsid ja erijuhtudel muud üldised operatiivanalüüsid), teabeallikad ja andmetele juurdepääsu omavad isikud. Samuti loetletakse isiku ja huvipoolte andmete kategooriad, mida võib eriomase teabe käsitlemiseks koguda. Kõrged andmekaitsestandardid tagatakse ka määrusega Euroopa andmekaitseinspektorile antavate õiguste osas.

4. MÕJU HINDAMINE

Europoliga seotud mõju hindamine põhines kahel poliitilisel eesmärgil: liikmesriikidelt Europolile saadetava teabehulga suurendamine ning sellise andmetöötluskeskkonna loomine, mis lubaks Europolil liikmesriike tõsiste kuritegude ja terrorismi ennetamises ja selle vastu võitlemises täielikult aidata. Esimese eesmärgi puhul kaaluti kahte poliitilist valikuvõimalust: i) muuta selgemaks liikmesriikide juriidiline kohustus esitada Europolile andmeid, näha ette stiimulid ja kehtestada aruandlusmehhanism liikmesriikide osalemise kohta ning ii) anda Europolile juurdepääs õiguskaitse valdkonna asjaomastele riiklikele andmebaasidele, võimaldades tal saada teavet päringutabamuste või nende puudumise kohta. Andmetöötluskeskkonna poliitilise eesmärgi puhul hinnati kahte poliitilist valikut: i) kaks olemasolevat analüüsimiseks koostatud tööfaili ühendatakse üheks failiks ja ii) uues andmetöötluskeskkonnas luuakse isikuandmete kaitse põhimõtete rakendamise menetluslikud tagatised, pöörates erilist tähelepanu lõimitud eraelu kaitsele.

Komisjoni kehtestatud metodoloogia alusel hinnati kõiki valikuid talitustevahelise juhtrühma abiga, pöörates tähelepanu julgeolekule ja põhiõigustele avalduvale mõjule.

Hinnangu kohaselt suurendab eelistatud valikuvõimaluse elluviimine Europoli kui asutuse suutlikkust igakülgselt toetada Euroopa Liidu õiguskaitseametnike tööd.

5. MÕJU EELARVELE

Ametikohtade lõplik arv ja üldeelarve sõltuvad nii komisjonisisesest detsentraliseeritud asutuste ajavahemiku 2014–2020 ressursivajaduste läbivaatamise tulemustest kui ka mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate läbirääkimiste tulemustest, pöörates eritähelepanu „tegelike vajaduste” hindamisele praeguses olukorras, kus esineb konkureeriv nõudlus väga piiratud eelarvevahenditele ning kohustus asutuste personali 5 % vähendada.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (12.7.2013)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ametit (Europol) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK

(COM(2013)0173 – C7‑0094/2013 – 2013/0091(COD))

Arvamuse koostaja: Jutta Haug

LÜHISELGITUS

Komisjon on esitanud ettepaneku võtta vastu uus Europoli määrus, millega tunnistataks kehtetuks nõukogu otsused luua Euroopa Politseiamet (Europol) ning Euroopa Politseikolledž (CEPOL). CEPOLi ülesanded antaks Europolile ja kogu tegevus koondataks Europoli praegusesse peakorterisse Haagi.

Loodav Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse amet kataks sel moel mõlema ameti praegused ülesanded, et toetada õiguskaitsealast koostööd, teabe jagamist ja koolitust.

Ettepanek on kooskõlas ühise lähenemisviisiga ELi detsentraliseeritud asutustele, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kiitsid heaks 2012. aasta juulis ja mille kohaselt tuleks „asutuste ühendamist kaaluda juhul, kui nende ülesanded kattuvad, kui on sünergia tekkimise võimalus ja kui ametid oleksid suuremas struktuuris tõhusamad”. Ehkki kahe ameti põhiülesanded otseselt ei kattu, on tugevaid argumente liitumise poolt. Europoli operatiivse oskusteabe ühendamine CEPOLi koolitus- ja haridusalase pädevusega annaks otsese ja kaudse ülekanduva mõju ning looks ühise struktuuriga sünergia. Arvestades, et CEPOLis on töötajaid 43 ja selle eelarve on 8,4 miljonit eurot, on selge, et liitumine suurema struktuuriga nagu EUROPOL, mille personali arv on 592 ja eelarve 82,5 miljonit eurot, aitaks tõhusust suurendada, eriti haldamise osas. See vabastaks vahendeid põhitegevuste jaoks.

Ametid peavad järgima konkreetseid määruseid, nagu ELi finantsmäärus, selle rakenduseeskirjad, raamfinantsmäärus, mida kohaldatakse detsentraliseeritud asutustele, samuti ELi personalieeskirjad. Eelkõige väikestel ametitel on raskusi nende määruste täitmisega ja neil on ka ebaproportsionaalselt palju haldusülesandeid, võrreldes ametikohtadega, mis on ette nähtud ametile volitustega antud tegelike ülesannete täitmiseks.

Seepärast toetab raportöör Europoli ja CEPOLi ühinemist, arvestades pingelist eelarveseisu tulevastel aastatel. Samas on raportöör teadlik muredest seoses koolituse pikaajalise rolliga uue Europoli struktuuris. Seepärast soovitas ta luua politseikoostöö ja koolituse jaoks eraldi eelarveread, et eelarvepädevad institutsioonid saaksid otsustada, missugune kogusumma tegevuskuludest läheb koolitusele.

Juhul kui Europoli ja CEPOLi seadusandliku menetluse tulemusel ei liideta, soovitab raportöör viia CEPOL siiski üle Europopi peakorterisse Haagi, kuna Ühendkuningriigi valitsus on juba teatanud kavatsusest Bramshilli hoone sulgeda. Kuna õiguskaitsealase koolituskava rakendamine CEPOLi poolt nõuab täiendavaid vahendeid, siis annaks mõlema ameti asumine samas kohas vähemalt mingit kokkuhoidu ja kindlasti ka mõningat ülekanduvat mõju tänu tihedamatele kontaktidele operatiiv- ja koolituspersonali vahel.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Punkt 1 a (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 a. rõhutab, et Europoli volituste laiendamise suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe1 punkti 47; toonitab, et seadusandliku institutsiooni mis tahes otsus sellise laiendamise poolt võetakse vastu, ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide otsuseid iga-aastase eelarvemenetluse raames;

 

________________

 

1 ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Muudatusettepanek  2

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Punkt 1 b (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 b. nõuab, et komisjon esitaks finantskalkulatsiooni, milles võetaks täielikult arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelist õiguslikku kokkulepet, et täita Europoli ning võimalik, et ka komisjoni talituste eelarve ja personaliga seonduvad vajadused;

Muudatusettepanek  3

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Punkt 1 c (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 c. tuletab asukohariigile meelde Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldust detsentraliseeritud ametite kohta ja selle lisa, millele kirjutati alla 19. juulil 2012. aastal, eriti ühisavalduse lõikeid 8 ja 9;

Muudatusettepanek  4

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Punkt 1 d (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 d. juhib tähelepanu sellele, et võimaldada eelarvepädevatel institutsioonidel määrata kindlaks assigneeringud õiguskaitse ja koolituse jaoks eraldi, luuakse mõlema ülesande jaoks omaette eelarverida, ilma et see sõltuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise õigusliku kokkuleppe tulemustest;

Muudatusettepanek  5

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Punkt 1 e (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 e. nõuab, et komisjon kajastaks oma finantsselgituses Europoli uusi ülesandeid, eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskust (EC3), kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavalduse (detsentraliseeritud ametite kohta)1 lõikega 42;

 

_____________

 

1 http://register.consilium.europa.eu/pdf/en/12/st11/st11450.en12.pdf

Muudatusettepanek  6

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Punkt 1 f (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 f. rõhutab, et asutamiskulud ei ületa võimaliku ühinemisega saavutatavat kokkuhoidu;

Selgitus

Aluseks võetakse nõukogu otsuse 2005/681/JSK (millega luuakse Euroopa politseikolledž) muutmist puudutav 24. aprilli 2012. aasta uuring (lk 116).

Muudatusettepanek  7

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Punkt 1 g (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 g. rõhutab, et ametite vaheline sisemiste haldusülesannete jagamine peab olema kokkuhoiu saavutamiseks arvestatav valikuvõimalus; toonitab aga, et nende kärbetega ei tohiks mõjutada ametite põhiülesandeid, nagu koolitus ja operatiivülesanded;

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Et eelarvepädevad institutsioonid saaksid määrata kindlaks assigneeringud õiguskaitse ja koolituse jaoks eraldi, luuakse mõlema ülesande jaoks omaette eelarverida.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Europoli kulud sisaldavad töötajate töötasu, haldus- ja infrastruktuurikulusid ning tegevuskulusid.

5. Europoli kulud sisaldavad töötajate töötasu, haldus- ja infrastruktuurikulusid ning tegevuskulusid. Käesoleva määruse kohaselt õiguskaitsealase koolituskavaga seotud tegevuskulusid käsitletakse eraldi ning nende suhtes kohaldatakse eraldi eelarvearuandlust.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 76 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määruse jõustumisele järgnevaks kolmeks eelarveaastaks nähakse III peatükis kirjeldatud koolitustegevuseks tegevuskuludena ette vähemalt 8 miljonit eurot aastas.

1. Käesoleva määruse jõustumisele järgnevaks kolmeks eelarveaastaks nähakse III peatükis kirjeldatud koolitustegevuseks ja kooskõlas artikli 59 lõikega 5 tegevuskuludena ette vähemalt 8 miljonit eurot aastas.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu õiguskaitsealase koostöö ja koolituse amet (Europol) ning otsuste 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2013)0173 – C7-0094/2013 – 2013/0091(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

LIBE

21.5.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

21.5.2013

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Jutta Haug

15.4.2013

Vastuvõtmise kuupäev

11.7.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Richard Ashworth, Zuzana Brzobohatá, Jean-Luc Dehaene, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Lucas Hartong, Jutta Haug, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Claudio Morganti, Jan Mulder, Juan Andrés Naranjo Escobar, Andrej Plenković, Dominique Riquet, Alda Sousa, Oleg Valjalo, Angelika Werthmann, Jacek Włosowicz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Maria Da Graça Carvalho, Edit Herczog, Paul Rübig, Catherine Trautmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Zdravka Bušić


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (8.10.2013)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ametit (Europol) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK

(COM(2013)0173 – C7‑0094/2013 – 2013/0091(COD))

Arvamuse koostaja: Inés Ayala Sender

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Haldusnõukogule tuleks anda vajalik pädevus, eelkõige volitus võtta vastu eelarve, kontrollida selle täitmist, kehtestada asjakohased finantseeskirjad ja tegevuskavad, näha ette Europoli tegevdirektori läbipaistev otsustamismenetlus ning võtta vastu aasta tegevusaruanne. Haldusnõukogul peaks olema pädevus nimetada ametisse ameti töötajad, sealhulgas tegevdirektor. Otsustamisprotsessi optimeerimiseks ning haldusjuhtimise ja eelarvehalduse järelevalve suurendamiseks peaks haldusnõukogul olema lisaks õigus luua juhatus.

(17) Haldusnõukogule tuleks anda vajalik pädevus, eelkõige volitus võtta vastu eelarve, kontrollida selle täitmist, kehtestada asjakohased finantseeskirjad ja tegevuskavad, võtta vastu meetmed liidu finantshuvide kaitseks ja pettuste vastu võitlemiseks ning eeskirjad huvide konflikti vältimiseks ja lahendamiseks, näha ette Europoli tegevdirektori läbipaistev otsustamismenetlus ning võtta vastu aasta tegevusaruanne. Haldusnõukogul peaks olema pädevus nimetada ametisse ameti töötajad, sealhulgas tegevdirektor. Otsustamisprotsessi optimeerimiseks ning haldusjuhtimise ja eelarvehalduse järelevalve suurendamiseks peaks haldusnõukogul olema lisaks õigus luua juhatus.

Selgitus

Arvestades, et juhatuse ülesanded on haldusnõukogu poolt juba täidetavate ülesannete tõttu üleliigsed, ei pea raportöör juhatuse loomist vajalikuks.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Asutustevahelise operatiivkoostöö edendamiseks ning eelkõige eri asutuste valduses olevate andmete seostamiseks peaks Europol võimaldama Eurojustile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) juurdepääsu Europolis olevatele andmetele ja nende otsimist.

(23) Asutustevahelise operatiivkoostöö edendamiseks peaks Europol vajaduse korral sõlmima Eurojusti ja Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) nende volituste piires koostööleppeid.

Selgitus

Vt OLAFi määruse artikleid 13 ja 8.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Europoli akadeemia esitab Euroopa Parlamendi pädevatele komisjonidele oma tegevuse ja saavutuste aastaaruande, kaasa arvatud raamatupidamise aastaaruande ülevaate.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Täisliikme ja asendusliikme ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jääb liige haldusnõukogu koosseisu seni, kuni tema volitusi pikendatakse või ta asendatakse.

5. Täisliikme ja asendusliikme ametiaeg on neli aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jääb liige haldusnõukogu koosseisu seni, kuni tema volitusi pikendatakse või ta asendatakse.

Selgitus

Et järgida sõnastust, mida on kasutatud Euroopa Parlamendi, ELi nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavalduses detsentraliseeritud ametite kohta. (Vt punkti 10.)

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Kõik haldusnõukogu liikmed esitavad oma ametiaja algul huvide deklaratsiooni.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt o

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(o) tagab sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimistest tulenevate järelduste ja soovituste järgimise nõuetekohase järelevalve;

(o) tagab Euroopa Kontrollikoja sise- ja välisauditite aruannetest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimistest tulenevate järelduste ja soovituste järgimise nõuetekohase järelevalve ning edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kogu hindamismenetluste tulemuse seisukohalt asjakohase teabe;

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) koostab Europoli pettustevastase võitluse strateegia ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(h) koostab Europoli pettustevastase võitluse strateegia ja huvide konfliktide vältimise ja lahendamise strateegia ning esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 a. Kõik koolituse teaduskomitee liikmed esitavad oma ametiaja algul huvide deklaratsiooni.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 27 a

 

Europoli koostöö OLAFiga

 

1. Liidu finantshuvide kaitsmise volituse raames teeb Europol asjakohasel juhul koostööd OLAFiga. Kui see on koostöö hõlbustamiseks vajalik ning kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikliga 13 sõlmib Europol OLAFiga halduskokkuleppeid. Selline töökord võib hõlmata operatiiv-, strateegilise või tehnilise teabe, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist ning taotluse korral eduaruannete esitamist.

 

2. Europol edastab OLAFile viivitamata tema valduses oleva asjakohase teabe, mis on seotud võitlusega pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu.

 

3. Europol teavitab asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi aegsasti juhtudest, kui Europol on nende poolt antud teabe OLAFile edastanud.

Selgitus

Vt OLAFi määruse artikleid 13 ja 8.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) artikli 31 lõike 1 kohaselt vastu võetud töökorra.

(b) artikli 31 lõike 1 kohaselt vastu võetud töökorra ja teatised juhtumitest, kui tegevdirektor kohaldab artikli 31 lõiget 2.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei tohi lahkneda [raamfinantsmäärusest], välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik Europoli toimimiseks ja komisjon on eelnevalt andnud oma nõusoleku.

1. Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei tohi lahkneda [raamfinantsmäärusest], välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik Europoli toimimiseks ja komisjon on eelnevalt andnud oma nõusoleku; Euroopa Parlamenti teavitatakse igast sellisest lahknevusest.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Europol avaldab oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete ning ametis töötavate ja välisekspertide nimekirja koos nende huvide deklaratsioonide ja elulookirjeldustega. Haldusnõukogu koosolekute protokollid tuleb korrapäraselt avaldada. Kui avaldamine võib kahjustada Europoli ülesannete täitmist, võib Europol dokumentide avaldamist ajutiselt või alaliselt piirata, võttes seejuures arvesse oma vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 67 a

 

Eelnev teavitamine ja hoiatusmehhanism

 

Komisjon aktiveerib hoiatussüsteemi, kui tal on põhjust tõsiselt muret tunda, et haldusnõukogu kavatseb vastu võtta otsuseid, mis ei pruugi olla kooskõlas Europoli volitustega, võivad rikkuda liidu õigust või olla vastuolus liidu poliitiliste eesmärkidega. Nendel juhtudel tõstatab komisjon ametlikult küsimuse haldusnõukogus ja palub viimaselt asjaomase otsuse vastuvõtmisest hoidumist. Kui haldusnõukogu palvet ei täida, teavitab komisjon sellest ametlikult Euroopa Parlamenti ja nõukogu, et nad saaksid kiiresti reageerida. Komisjon võib nõuda, et haldusnõukogu ei rakendaks vaidlusalust otsust niikaua, kuni institutsioonide esindajad probleemi käsitlevad.

Selgitus

Vt Euroopa Parlamendi, ELi nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus detsentraliseeritud asutuste kohta, punkt 59.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja haldusnõukogule.

2. Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja haldusnõukogule. Lisaks annab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele nende nõudmisel muud hindamist puudutavat teavet.

Selgitus

Vt Euroopa Parlamendi, ELi nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus detsentraliseeritud asutuste kohta, punkt 63.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 74 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Haldusnõukogu koostab üksikasjalikud sätted artiklis 67 a ette nähtud menetluse kohta ja esitab need komisjonile heakskiitmiseks.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu õiguskaitsealase koostöö ja koolituse amet (Europol) ning otsuste 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2013)0173 – C7-0094/2013 – 2013/0091(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

LIBE

21.5.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

CONT

21.5.2013

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Inés Ayala Sender

1.7.2013

Vastuvõtmise kuupäev

2.10.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Bogusław Liberadzki, Crescenzio Rivellini

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Philip Bradbourn, Karin Kadenbach, Marian-Jean Marinescu, Markus Pieper, Czesław Adam Siekierski, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

María Auxiliadora Correa Zamora, Spyros Danellis, Wolf Klinz, Gesine Meissner


PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (15.10.2013)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ametit (Europol) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK

(COM(2013)0173 – C7‑0094/2013 – 2013/0091(COD))

Arvamuse koostaja: Alexandra Thein

LÜHISELGITUS

TAUST

Euroopa Politseiamet (Europol) alustas tegevust valitsustevahelise organina, mida reguleeriti 1999. aastal jõustunud liikmesriikidevahelise konventsiooniga. Nõukogu 2009. aasta otsusega muudeti Europol ELi ametiks, mida rahastatakse ELi eelarvest. Selle ülesanne on toetada riiklike õiguskaitseorganite tegevust ja nende vastastikust koostööd raske kuritegevuse ja terrorismi ennetamisel ja nende vastu võitlemisel.

Euroopa Politseikolledž (CEPOL) asutati 2005. aastal ELi ametina, mille ülesanne on õiguskaitseametnike koolitamisega seonduvad tegevused. Selle eesmärk on hõlbustada liikmesriikide politseijõudude koostööd, korraldades Euroopa politseitöö mõõtmega kursusi.

Mastaabisäästu saavutamiseks ning nende kahe ühenduse ameti kattuvaid huvisid ja ülesandeid arvesse võttes on peetud nende ühendamist asjakohaseks. Ühisavalduses ühise lähenemisviisi kohta ELi detsentraliseeritud asutustele, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kiitsid heaks 2012. aasta juulis, on sätestatud asutuste (nagu Europol ja CEPOL) juhtimiskorralduse põhimõtted. Europoli ja CEPOLi ühendamine üheks ametiks asukohaga Europoli praeguses peakorteris Haagis suurendaks oluliselt koostoimet ja tõhusust.

Paralleelselt raske ja organiseeritud kuritegevuse märgatava suurenemisega Euroopas viimase 10 aasta jooksul, nt seoses inimkaubanduse, ebaseaduslike uimastite, tulirelvade, finantskuritegude, nagu korruptsioon, pettused ja rahapesu, ja küberkuritegevusega, samuti nende probleemidega tegelemiseks on oluline, et liikmesriikidevahelist koostööd ning töö- ja koolitamispersonali vahelisi kontakte parandataks täiendavalt.

EESMÄRGID

Ettepanek hõlmab mitmeid järgmisi eesmärke:

•   viia Europol vastavusse Lissaboni lepingu nõuetega, kehtestades talle määrusega õigusraamistiku ning luues Europoli tegevuse Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolse kontrollimise mehhanismi;

•   kehtestada Euroopa koolituskavad ja vahetusprogrammid kõigi riikliku ja ELi tasandi asjakohaste õiguskaitsetöötajate jaoks;

•   määrata Europolile uusi vastutusalasid, et ta saaks pakkuda liikmesriikide õiguskaitseasutustele igakülgsemat toetust; selle raames võtaks Europol üle CEPOLi praegused ülesanded õiguskaitsetöötajate koolitamise ning õiguskaitsealase koolituskava väljatöötamise valdkondades. See annab Europolile ka võimaluse rajada vastavalt oma eesmärkidele teatavate kuriteoliikide vastu võitlemise ELi eriteadmiskeskusi, eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse;

•   tagada, et Europoli isikuandmete kaitse kord oleks töökindel, eelkõige tagades selle, et Europoli isikuandmete kaitse ametnik on täiesti sõltumatu, saab tegutseda tulemuslikult ja tal on piisavad volitused sekkumiseks;

•   parandada Europoli juhtimist, püüdes suurendada tulemuslikkust.

ARUANDEKOHUSTUS

Viies Europoli Lissaboni lepingus sätestatud nõuetega vastavusse, suurendades tema aruandekohustust, tagab tulevane määrus, et Europoli tegevused on allutatud ELi kodanike demokraatlikult valitud esindajate kontrollile. Praktilisest vaatepunktist saaksid Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid igal aastal teavet iga-aastaste tegevusaruannete ja lõplike finantsaruannete kaudu ning saaksid teadmiseks ohuhinnangute, strateegiliste analüüside ja üldolukorra jms aruandeid.

Lisaks Euroopa Parlament

•   täidab oma ülesandeid eelarvepädeva institutsioonina (saab tulude ja kulude eelarvestuse, kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande ning mis tahes eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluseks vajaliku teabe);

•   osaleb Europoli mitmeaastase tööprogrammi alastel konsulteerimistel ja saab teadmiseks Europoli aasta tööprogrammi;

•   võib kutsuda Europoli tegevdirektori ametikoha kandidaadi kuulamise eesmärgil pädeva parlamendikomisjoni ette või vastama parlamendikomisjoni küsimustele oma tegevuse kohta.

Et Euroopa Parlament saaks kontrolli teostada, tagades samal ajal operatiivteabe konfidentsiaalsuse, tuleb Europolil ja Euroopa Parlamendil kokku leppida Europoli või Europoli kaudu töödeldavale Euroopa Liidu salastatud teabele ja tundlikule salastamata teabele juurdepääsu kord.

Europol kui liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse keskus. Selleks suurendatakse liikmesriikide kohustust esitada Europolile asjakohaseid andmeid. Ette nähakse ka stiimul õiguskaitseasutustele – neile pakutakse võimalust saada rahalist toetust piiriüleseks uurimiseks ka muudes valdkondades kui võitlus euro võltsimise vastu. Kasutusele võetakse aruandlusmehhanism, mille abil jälgitakse liikmesriikide andmete esitamist Europolile.

VAJALIKUD MUUDATUSED

Põhiseaduskomisjon ja selle raportöör soovivad kavandatud muudatusettepanekutega rõhutada eelkõige järgmist:

– Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide rolli liidus parlamentidevahelise koostöö tulemusliku ja regulaarse korralduse ja edendamise üheskoos kindlaks määramisel, eelkõige politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas, kus liit ja liikmesriigid oma pädevusvaldkondi jagavad;

– Europoli ühendamine CEPOLiga ei ole hea lahendus Europoli tõhususe suurendamiseks;

– tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi kehtestatud jõustunud andmekaitse-eeskirju.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ametit (Europol) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK

mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ametit (Europol) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/371/JSK

Selgitus

Europoli ühendamine CEPOLiga ei ole hea lahendus ameti tõhususe suurendamiseks. Need ametid on üsna tulemuslikud ning nendevaheline koostöö on juba suurenemas ja paranemas Euroopa julgeoleku tagamiseks. Samas võib Europoli ja CEPOLi ühinemine nende sõltumatust mõjutada, mis ei ole soovitav. Seetõttu tuleb ettepaneku pealkirjas mainida ainult Europoli.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 88 ja artikli 87 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 88,

Selgitus

Europoli ühendamine CEPOLiga ei ole hea lahendus ameti tõhususe suurendamiseks. Seetõttu tuleb volituses viidata ainult ELi toimimise lepingu artiklile 88.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 kohaselt reguleeritakse Europoli määrusega, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Lisaks tuleb selle kohaselt ette näha ka Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide koostöös toimuv Europoli tegevuse kontrollimise kord. Seepärast tuleb otsus 2009/371/JSK asendada määrusega, millega sätestatakse parlamentaarse kontrolli eeskirjad.

(2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 kohaselt reguleeritakse Europoli määrusega, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Lisaks tuleb selle kohaselt ette näha ka Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide koostöös toimuv Europoli tegevuse kontrollimise kord kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 12 punktiga c ja protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artikliga 9, et parandada Europoli demokraatlikku õiguspärasust ja tema aruandekohustust Euroopa kodanike ees. Seepärast tuleb otsus 2009/371/JSK asendada määrusega, millega sätestatakse parlamentaarse kontrolli eeskirjad.

Selgitus

Tähtis on rõhutada Europoli parlamentaarse kontrolli erieesmärke. ELi lepingu artiklis 12 viidatakse riikide parlamentide aktiivsele panusele liidu nõuetekohasesse toimimisse ning protokollis nr 1 ja selle artiklis 9 on esitatud, et Euroopa Parlament ja riikide parlamendid määravad üheskoos kindlaks parlamentidevahelise koostöö korraldamise ja edendamise liidus. Mõlemaid artikleid tuleb parlamentidevahelist koostööd käsitleva ELi esmase õiguse hulka kuuluvatena mainida.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Euroopa Politseikolledž (CEPOL) loodi otsusega 2005/681/JSK riiklike politseijõudude vahelise koostöö lihtsustamiseks Euroopa mõõtmega politseitööd käsitleva koolitustegevuse korraldamise ja koordineerimise kaudu.

(3) Europol seab oma ülesannete täitmiseks sisse ka erikoostöö Euroopa Politseikolledžiga (CEPOL), mis on loodud otsusega 2005/681/JSK, et lihtsustada riiklike politseijõudude vahelist koostööd Euroopa mõõtmega politseitööd käsitleva koolitustegevuse korraldamise ja koordineerimise kaudu.

Selgitus

Europoli ühendamine CEPOLiga ei ole hea lahendus ameti tõhususe suurendamiseks. Need ametid on üsna tulemuslikud ja oluline on üksnes suurendada nendevahelist koostööd, et tagada Euroopa julgeolek.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Arvestades Europoli ja CEPOLi ülesannete seotust, suurendaks kahe ameti liitmine ja nende tegevuse optimeerimine operatiivtegevuse tõhusust, koolituse asjakohasust ja liidu politseikoostöö tulemuslikkust.

(6) Arvestades Europoli ja CEPOLi ülesannete seotust, suurendaks kahe ameti vaheline tihe koostöö operatiivtegevuse tõhusust, koolituse asjakohasust ja liidu politseikoostöö tulemuslikkust. Kui CEPOL muudab oma asukohta, on soovitav, et selle asukoht oleks Europoli läheduses.

Selgitus

Suuresti kujutatakse pigem ette Europoli tihedat koostööd CEPOLiga, mitte nende ühendamist. Seetõttu tuleb tõhususalase säästu saavutamiseks ja tulemuslikkuse suurendamiseks viia CEPOL selle asukoha muutmise korral üle Europoli lähedusse.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Seetõttu tuleks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK tunnistada kehtetuks ning asendada need käesoleva määrusega, milles järgitakse mõlema otsuse rakendamisel saadud kogemusi. Käesoleva määruse alusel asutatud Europol asendaks Europoli ja CEPOLit ning võtaks üle nende ülesanded, mis on sätestatud kahes kehtetuks tunnistatud otsuses.

(7) Seetõttu tuleks otsus 2009/371/JSK tunnistada kehtetuks ning asendada see käesoleva määrusega, milles järgitakse otsuse rakendamisel saadud kogemusi. Käesoleva määruse alusel asutatud Europol asendaks Europoli ning võtaks üle selle ülesanded, mis on sätestatud kehtetuks tunnistatud otsuses.

Selgitus

Europoli ühendamine CEPOLiga ei ole hea lahendus ameti tõhususe suurendamiseks. Seetõttu ei ole mis tahes viited CEPOLile enam vajalikud.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48) Europoli täieliku vastutuse ja sisemise läbipaistvuse tagamiseks tuleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 88 silmas pidades kehtestada Europoli tegevuse Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolse kontrollimise kord, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada operatiivteabe konfidentsiaalsus.

(48) Et austada parlamentide rolli Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üle järelevalve teostamisel ning liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi poliitilisi vastutusalasid oma asjaomaste volituste austamisel ja teostamisel seadusandlikus protsessis, on vajalik Europoli täieliku vastutuse ja sisemise läbipaistvuse tagamine. Selleks tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 88 silmas pidades kehtestada Europoli tegevuse Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolse kontrollimise kord vastavalt protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) II jaotises esitatud parlamentidevahelist koostööd käsitlevatele sätetele, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada operatiivteabe konfidentsiaalsus.

Selgitus

Europoli tegevuse valdkonnas sügavama ja tihedama parlamentaarse koostöö tegemiseks määravad liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlament üheskoos kindlaks erimenetlused vastavalt Lissaboni lepingu protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) II jaotisele.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(48 a) Europoli suhtes Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide teostatav kooskõlastatud parlamentaarne järelevalve peaks toimuma olemasolevate parlamentidevaheliste struktuuride raames, mida on tõhustatud aktiivsema teabevahetuse ja korrapäraste ühiskohtumiste võimaldamisega.

Selgitus

ELi liikmesriikide parlamentide esimehed arutasid eespool mainitud 4.–5. aprillil 2011. aastal Brüsselis toimunud kohtumisel kontrollimise vormi Euroopa Politseiameti (Europoli) tegevuste järelevalve jaoks ja leppisid selles kokku.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57) Käesoleva määrusega asutatud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ning on nende õigusjärglane. Seepärast peaks ta olema kõikide nende lepingute, sealhulgas töölepingute, kohustuste ja omandi õigusjärglane. Otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi sõlmitud rahvusvahelised lepingud jäävad kehtima, välja arvatud leping, mille CEPOL on sõlminud peakorteri kohta.

(57) Käesoleva määrusega asutatud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ning on selle õigusjärglane. Seepärast peaks ta olema kõikide selle lepingute, sealhulgas töölepingute, kohustuste ja omandi õigusjärglane. Otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli sõlmitud rahvusvahelised lepingud jäävad kehtima.

Selgitus

Europoli ühendamine CEPOLiga ei ole hea lahendus ameti tõhususe suurendamiseks. Seetõttu ei ole mis tahes viited CEPOLile enam vajalikud.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 58

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(58) Et Europol saaks jätkata otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ülesannete täitmist parimal võimalikul viisil, tuleks kehtestada üleminekumeetmed, eelkõige seoses haldusnõukogu ja tegevdirektoriga, ning määrata kindlaks Europoli koolituseelarve kolmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

(58) Et Europol saaks jätkata otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ülesannete täitmist parimal võimalikul viisil, tuleks kehtestada üleminekumeetmed, eelkõige seoses haldusnõukogu ja tegevdirektoriga, ning määrata kindlaks Europoli koolituseelarve kolmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

Selgitus

Europoli ühendamine CEPOLiga ei ole hea lahendus ameti tõhususe suurendamiseks. Seetõttu ei ole mis tahes viited CEPOLile enam vajalikud.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ameti asutamine

Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ameti asutamine

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa Liidu õiguskaitseasutuste koostöö parandamiseks, nende tegevuse tugevdamiseks ja toetamiseks ning Euroopa tasandil sidusa koolituspoliitika teostamiseks asutatakse Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse amet (Europol).

1. Euroopa Liidu õiguskaitseasutuste koostöö parandamiseks ning nende tegevuse tugevdamiseks ja toetamiseks asutatakse Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö amet (Europol).

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesoleva määrusega asutatud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ning on nende õigusjärglane.

2. Käesoleva määrusega asutatud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja on selle õigusjärglane.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Europol toetab, töötab välja, pakub ja koordineerib õiguskaitseametnike koolitust.

välja jäetud

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

III peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

III peatükk

välja jäetud

ÕIGUSKAITSEAMETNIKE KOOLITUSEGA SEOTUD ÜLESANDED

 

Selgitus

Europoli ühendamine CEPOLiga ei ole hea lahendus ameti tõhususe suurendamiseks. Seetõttu ei ole mis tahes viited koolitusega seotud ülesannetele vajalikud.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9

välja jäetud

Europoli akadeemia

 

1. Europoli üksusena tegutsev käesoleva määrusega asutatud Europoli akadeemia toetab, töötab välja, pakub ja koordineerib õiguskaitseametnike koolitust kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuritegude ja terrorismivastase võitluse, suure riskiga spordi- ja muude avalike ürituste haldamise, liidu mittesõjaliste missioonide strateegilise kavandamise ja juhtimise, õiguskaitse juhtimise ja keeleoskuse valdkonnas eelkõige selleks, et:

 

(a) parandada teadlikkust ja teadmisi

 

i) õiguskaitsealast koostööd käsitlevatest rahvusvahelistest ja ELi õigusaktidest;

 

ii) liidu asutuste, eelkõige Europoli, Eurojusti ja Frontexi toimimisest ja rollist;

 

iii) õiguskaitsealase koostöö juriidilistest aspektidest ja teabekanalitele juurdepääsu praktilistest teadmistest;

 

(b) edendada liikmesriikide omavahelist ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist piirkondlikku ja kahepoolset koostööd;

 

(c) käsitleda selliseid kuriteoliikidega võitlemise ja politseitöö valdkondi, kus liidu tasandil koolituse pakkumine loob lisaväärtust;

 

(d) töötada välja ühised õiguskaitseametnike koolitamise õppekavad, et valmistada nad ette osalemiseks ELi tsiviilmissioonidel;

 

(e) aidata liikmesriikidel osaleda kolmandates riikides võetavates kahepoolsetes õiguskaitsesuutlikkuse suurendamise meetmetes;

 

(f) koolitada koolitajaid ning toetada hea koolitustava arendamist ja vahetust.

 

2. Europoli akadeemia töötab välja ja ajakohastab korrapäraselt õppevahendeid ja -metoodikat ning rakendab neid elukestva õppe pakkumisel, et parandada õiguskaitseametnike oskusi. Europoli akadeemia hindab kõnealuste meetmete tulemuslikkust, et parandada tulevaste meetmete kvaliteeti, järjekindlust ja tõhusust.

 

Selgitus

Europoli ühendamine CEPOLiga ei ole hea lahendus ameti tõhususe suurendamiseks. Seetõttu ei ole mis tahes viited koolitusega seotud ülesannetele vajalikud.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10

välja jäetud

Europoli akadeemia ülesanded

 

1. Europoli akadeemia koostab mitmeaastased strateegilised koolitusvajaduste analüüsid ja mitmeaastased õppeprogrammid.

 

2. Europoli akadeemia töötab välja ja kasutab koolitust ja koolitusvahendeid, sealhulgas järgmist:

 

(a) kursused, seminarid, konverentsid ning veebipõhine ja e-õpe;

 

(b) ühised õppekavad, mis aitavad parandada teadlikkust, täita lünki ja/või edendada ühist piiriülese kuritegevuse käsitust;

 

(c) sihtrühmade vajadustest lähtuvad järk-järgulised koolitusmoodulid astmete või raskusastmete kaupa ning kooskõlas geograafilise piirkonna, kuritegevusvaldkonna või konkreetsete kutsenõuetega;

 

(d) õiguskaitseametnike vahetus- ja lähetusprogrammid praktika käigus toimuva koolituse edendamiseks.

 

3. Selleks et tsiviilmissioonide ja kolmandate riikide suutlikkuse suurendamise vajadusi toetav Euroopa koolituspoliitika oleks sidus, teeb Europoli akadeemia järgmist:

 

(a) hindab olemasolevate liitu käsitlevate õiguskaitsekoolituse poliitika ja algatuste mõju;

 

(b) töötab välja ja pakub koolitust, et valmistada liikmesriikide õiguskaitseametnikke ette osalemiseks tsiviilmissioonidel, sealhulgas võimaldades neil omandada vajalikku keeleoskust;

 

(c) töötab välja ja korraldab koolitusi kolmandate riikide õiguskaitseametnikele, eelkõige liiduga ühinemise kandidaatriikide ametnikele;

 

(d) haldab sihtotstarbelisi liidu välisabi vahendeid, millest kooskõlas liidu prioriteetidega toetatakse kolmandate riikide tegevust asjakohastes poliitikavaldkondades suutlikkuse suurendamisel.

 

4. Europoli akadeemia aitab kaasa sellele, et liikmesriigid tunnustaksid üksteise õiguskaitsekoolitust ning asjakohaseid Euroopa kvaliteedistandardeid.

 

Selgitus

Europoli ühendamine CEPOLiga ei ole hea lahendus ameti tõhususe suurendamiseks. Seetõttu ei ole mis tahes viited koolitusega seotud ülesannetele vajalikud.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11

välja jäetud

Koolitusalane teadustegevus

 

1. Europoli akadeemia osaleb käesolevas peatükis käsitletud koolitustegevusega seotud teadusuuringute tegemises.

 

2. Europoli akadeemia edendab ja loob partnerlusi liidu asutustega, samuti avalik-õiguslike ja eraõiguslike teadusasutustega ning toetab liikmesriikides tugevama partnerluse loomist ülikoolide ja õiguskaitsealase koolitusega tegelevate asutuste vahel.

 

Selgitus

Europoli ühendamine CEPOLiga ei ole hea lahendus ameti tõhususe suurendamiseks. Seetõttu ei ole mis tahes viited koolitusega seotud ülesannetele vajalikud.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile viimase taotlusel aruande oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruanne tema ülesannete täitmise kohta.

3. Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele nende taotlusel aruande oma ülesannete täitmise kohta ja esitab kogu sellega seotud asjaomase teabe nii aasta tööprogrammide koostamise etapis kui ka järelhindamise käigus. Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruanne tema ülesannete täitmise kohta.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

IV peatükk – jagu 3 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. JAGU

välja jäetud

KOOLITUSE TEADUSKOMITEE

 

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 20

välja jäetud

Koolituse teaduskomitee

 

1. Koolituse teaduskomitee on sõltumatu nõuandev organ, mis tagab, et Europoli koolitustegevus lähtub teaduslikest alustest, ning suunab nende kujundamist. Sel eesmärgil kaasab tegevdirektor koolitus teaduskomitee juba varases etapis kõikide artiklis 14 viidatud dokumentide ettevalmistamisse, kuivõrd need on seotud koolitusega.

 

2. Koolituse teaduskomitee koosneb üheteistkümnest kõrgeima akadeemilise kraadi või ametikohaga isikust, kes tegutsevad käesoleva määruse III peatükiga hõlmatud valdkondades. Liikmed nimetab ametisse haldusnõukogu pärast Euroopa Liidu Teatajas konkursiteate avaldamist läbipaistva valikumenetluse põhjal. Koolituse teaduskomiteesse ei või kuuluda haldusnõukogu liikmeid. Koolituse teaduskomitee liikmed on sõltumatud. Nad ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

 

3. Europol avalikustab koolituse teaduskomitee liikmete nimekirja oma veebilehel ja ajakohastab seda.

 

4. Koolituse teaduskomitee liikme ametiaeg on viis aastat. Liikme ametiaega ei pikendata ja juhul, kui liige ei vasta sõltumatuse kriteeriumidele, võidakse ta ametist vabastada.

 

5. Koolituse teaduskomitee valib esimehe ja tema asetäitja, kelle ametiaeg on viis aastat. Komitee seisukohad võetakse vastu lihthäälteenamusega. Esimees kutsub komitee kokku kuni neli korda aastas. Vajaduse korral kutsub esimees erakorralisi koosolekuid kokku omal algatusel või vähemalt nelja komiteeliikme taotlusel.

 

6. Tegevdirektor, tegevdirektori asetäitja koolituse alal või nende esindaja kutsutakse koosolekutel osalema hääleõiguseta vaatlejana.

 

7. Koolituse teaduskomiteed aitab sekretär, kelleks on komitee välja valitud ja tegevdirektori poolt ametisse nimetatud Europoli töötaja.

 

8. Teaduskomitee eelkõige:

 

(a) nõustab tegevdirektorit ja tegevdirektori asetäitjat koolituse alal aasta tööprogrammi ja muude strateegiliste dokumentide koostamisel, et tagada nende teaduslik kvaliteet ning kooskõla liidu vastava sektori poliitika ja prioriteetidega;

 

(b) esitab haldusnõukogule sõltumatuid arvamusi ja annab talle nõu oma pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes;

 

(c) esitab sõltumatuid arvamusi ja annab nõu õppekavade kvaliteedi, õppetöö meetodite, õppetöö valikuvõimaluste ja teaduse arengu küsimustes;

 

(d) annab muud nõu seoses Europoli koolitustegevuse teaduslike aspektidega, kui seda taotleb haldusnõukogu, tegevdirektor või tegevdirektori asetäitja koolituse alal.

 

9. Koolituse teaduskomitee aastaeelarve nähakse ette Europoli eelarve eraldi real.

 

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad teabe edastamise ajal teatavaks teha üldised ja konkreetsed juurdepääsu- ja kasutamispiirangud, sealhulgas kustutamise ja hävitamise suhtes kohaldatavad piirangud. Kui selliste piirangute kehtestamise vajadus selgub pärast teabe edastamist, teavitavad nad sellest Europoli. Europol peab sellistest piirangutest kinni.

2. Liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad teabe edastamise ajal teatavaks teha üldised ja konkreetsed juurdepääsu- ja kasutamispiirangud, sealhulgas kustutamise ja hävitamise suhtes kohaldatavad piirangud. Selliste piirangute kehtestamisel väldivad nad võimalikult suures ulatuses teabe Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele kättesaadavaks tegemise takistamist parlamentaarse kontrolli teostamisel kooskõlas käesoleva määruse IX peatüki sätetega. Kui selliste piirangute kehtestamise vajadus selgub pärast teabe edastamist, teavitavad nad sellest Europoli. Europol peab sellistest piirangutest kinni.

Selgitus

Parlamentaarse kontrolli raames kättesaadavaks tehtavate dokumentide puhul tuleb võtta arvesse nende konfidentsiaalsust.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõiked 1 ja 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide taotluse korral osalevad haldusnõukogu esimees ja tegevdirektor parlamentide aruteludel, et käsitleda Europoliga seotud küsimusi, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust.

1. Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide taotluse korral osalevad haldusnõukogu esimees ja tegevdirektor vähemalt kaks korda aastas parlamentide aruteludel, et käsitleda Europoli strateegiliste dokumentide ja/või selle hindamisaruannetega seotud küsimusi, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust.

2. Euroopa Parlament teostab koos liikmesriikide parlamentidega kontrolli Europoli tegevuse üle kooskõlas käesoleva määrusega.

2. Euroopa Parlament teostab koos liikmesriikide parlamentidega kontrolli Europoli tegevuse üle kooskõlas nii Euroopa Parlamendi kui ka liikmesriikide parlamentide otsustega.

 

2 a. Selle saavutamiseks teostab kõnealust kontrolli parlamentidevaheline organ, mille raames kohtuvad korrapäraselt Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide esindajad ning mille toimimisviis otsustatakse ühiselt Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolt hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Seda kontrolli korraldatakse olemasolevate parlamentidevaheliste struktuuride raames.

Selgitus

ELi liikmesriikide parlamentide esimehed arutasid eespool mainitud 4.–5. aprillil 2011. aastal Brüsselis toimunud kohtumisel kontrollimise vormi Euroopa Politseiameti (Europoli) tegevuste järelevalve jaoks ja leppisid selles kokku. Kõnealuse parlamentidevahelise organi toimimise praktilised üksikasjad peavad kehtestama Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid ühiselt.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Europoli tegevuse üle vastavalt artiklile 53 parlamentaarse kontrolli teostamiseks võib lubada Euroopa Parlamendil ja tema esindajatel taotluse korral tutvuda Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud Euroopa Liidu salastatud teabega ja tundliku, kuid salastamata teabega.

1. Europoli tegevuse üle vastavalt artiklile 53 parlamentaarse kontrolli teostamiseks lubatakse Euroopa Parlamendil ja tema esindajatel taotluse korral pärast andmete esitajaga konsulteerimist ja isikuandmete kustutamist tutvuda Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud Euroopa Liidu salastatud teabega ja tundliku, kuid salastamata teabega.

2. Juurdepääs Euroopa Liidu salastatud teabele ja tundlikule, kuid salastamata teabele on kooskõlas artiklis 69 viidatud aluspõhimõtete ja miinimumnõuetega. Vastavad üksikasjad on reguleeritud Europoli ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitud töökorraga.

2. Juurdepääs Euroopa Liidu salastatud teabele ja tundlikule, kuid salastamata teabele on kooskõlas aluspõhimõtete ja miinimumnõuetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi juhatuse 15. aprilli 2013. aasta otsuses konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirja kohta1. Vastavad üksikasjad on reguleeritud Europoli ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitud töökorraga, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe II lisal.

 

_____________

 

1Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Selgitus

Tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi kehtestatud jõustunud andmekaitse-eeskirju.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Enne haldusnõukogu valitud kandidaadi ametisse nimetamist võidakse tal paluda esineda Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees ja vastata selle liikmete küsimustele.

Enne haldusnõukogu valitud kandidaadi ametisse nimetamist esineb ta Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees ja vastab selle liikmete küsimustele, kui tal palutakse seda teha.

Selgitus

Tegevdirektori kontrollimist Euroopa Parlamendi poolt tuleb vastavalt tugevdada ka uute eeskirjadega, mida kohaldatakse muude Euroopa ametite (ENVI) suhtes.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tegevdirektorit abistavad neli tegevdirektori asetäitjat, sealhulgas asetäitja koolituse alal. Tegevdirektori asetäitja koolituse alal vastutab Europoli akadeemia ja selle tegevuse eest. Teiste asetäitjate ülesanded määrab kindlaks tegevdirektor.

1. Tegevdirektorit abistavad kolm tegevdirektori asetäitjat. Nende ülesanded määrab kindlaks tegevdirektor.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõiked 1 ja 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt viie aasta möödudes [käesoleva määruse kohaldamise algusest] ja seejärel iga viie aasta järel tellib komisjon eelkõige Europoli ja tema töö mõju, tulemuslikkust ja tõhusust käsitleva hinnangu. Hinnangu eesmärk on kõigepealt välja selgitada vajadus muuta Europoli eesmärke ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

1. Hiljemalt viie aasta möödudes [käesoleva määruse kohaldamise algusest] ja seejärel iga viie aasta järel tellib komisjon eelkõige Europoli ja tema töö mõju, tulemuslikkust ja tõhusust ning Europoli tegevuse Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolt kontrollimise mehhanismide toimimist käsitleva hinnangu. Hinnangu eesmärk on kõigepealt välja selgitada vajadus muuta Europoli eesmärke ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

2. Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja haldusnõukogule.

2. Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta, millele on vajaduse korral lisatud ettepanek käesoleva määruse muutmiseks, Euroopa Parlamendile, nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja haldusnõukogule.

Selgitus

Hindamise ja läbivaatamise klausel peab laienema ka Europoli parlamentaarse kontrolli mehhanismile.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määrusega asutatud Europol on nõukogu otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ning nõukogu otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi üldine õigusjärglane kõikide nende sõlmitud lepingute, neil lasuvate kohustuste ja nende omandatud vara suhtes.

1. Käesoleva määrusega asutatud Europol on nõukogu otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli üldine õigusjärglane kõikide selle sõlmitud lepingute, sellel lasuvate kohustuste ja selle omandatud vara suhtes.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Otsuse 2005/681/JSK artikli 11 lõike 1 alusel ametisse nimetatud CEPOLi direktor määratakse kuni tema ametiaja lõpuni Europoli tegevdirektori asetäitjaks koolituse alal. Tema muud lepingutingimused ei muutu. Kui tema ametiaeg lõpeb pärast [käesoleva määruse jõustumiskuupäeva], ent enne [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva], pikendatakse seda automaatselt kuni ühe aastani pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

välja jäetud

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK.

Käesoleva määrusega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/371/JSK.

Viiteid asendatud otsustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Viiteid asendatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 78

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kõik õiguslikud meetmed, millega rakendatakse otsuseid 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK, tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

1. Kõik õiguslikud meetmed, millega rakendatakse otsust 2009/371/JSK, tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

2. Kõik muud kui õiguslikud meetmed, millega rakendatakse otsust 2009/371/JSK (millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)) ja otsust 2005/681/JSK (millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL)), jäävad pärast [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] jõusse, kui Europoli haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse rakendamisel teisiti.

2. Kõik muud kui õiguslikud meetmed, millega rakendatakse otsust 2009/371/JSK (millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)), jäävad pärast [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] jõusse, kui Europoli haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse rakendamisel teisiti.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse amet (Europol) ning otsuste 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2013)0173 – C7-0094/2013 – 2013/0091(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

LIBE

21.5.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

AFCO

21.5.2013

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Alexandra Thein

27.5.2013

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

17.6.2013

8.7.2013

16.9.2013

 

Vastuvõtmise kuupäev

14.10.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alfredo Antoniozzi, Andrew Henry William Brons, Zdravka Bušić, Carlo Casini, Andrew Duff, Ashley Fox, Roberto Gualtieri, Zita Gurmai, Gerald Häfner, Stanimir Ilchev, Constance Le Grip, Morten Messerschmidt, Sandra Petrović Jakovina, Paulo Rangel, Algirdas Saudargas, Søren Bo Søndergaard, Rafał Trzaskowski, Luis Yáñez-Barnuevo García

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Elmar Brok, David Campbell Bannerman, Dimitrios Droutsas, Isabelle Durant, Marietta Giannakou, Alain Lamassoure, Andrej Plenković, Alexandra Thein

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (art 187 lg 2)

Edward McMillan-Scott, Elisabeth Morin-Chartier, Michèle Striffler, Catherine Trautmann


MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu õiguskaitsealase koostöö ja koolituse amet (Europol) ning otsuste 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2013)0173 – C7-0094/2013 – 2013/0091(COD)

EP-le esitamise kuupäev

27.3.2013

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

LIBE

21.5.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

21.5.2013

CONT

21.5.2013

EMPL

21.5.2013

JURI

21.5.2013

 

AFCO

21.5.2013

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

EMPL

17.4.2013

JURI

15.4.2013

 

 

Raportöör(id)

nimetamise kuupäev

Agustín Díaz de Mera García Consuegra

26.11.2012

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

7.5.2013

8.7.2013

14.11.2013

30.1.2014

Vastuvõtmise kuupäev

30.1.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

2

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Edit Bauer, Rita Borsellino, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Salvatore Caronna, Philip Claeys, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Ioan Enciu, Frank Engel, Cornelia Ernst, Kinga Gál, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Svetoslav Hristov Malinov, Nuno Melo, Claude Moraes, Georgios Papanikolaou, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Renate Sommer, Axel Voss, Renate Weber, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Michael Cashman, Anna Maria Corazza Bildt, Cornelis de Jong, Mariya Gabriel, Stanimir Ilchev, Iliana Malinova Iotova, Ulrike Lunacek, Marian-Jean Marinescu, Jan Mulder, Hubert Pirker, Raül Romeva i Rueda, Joanna Senyszyn

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Amelia Andersdotter, Pablo Arias Echeverría, Zuzana Brzobohatá, Erik Bánki, Santiago Fisas Ayxela, Jens Geier, María Irigoyen Pérez, Edvard Kožušník, Evelyn Regner, Czesław Adam Siekierski, Bart Staes, Tadeusz Zwiefka

Õigusteave - Privaatsuspoliitika