Menetlus : 2013/0133(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0102/2014

Esitatud tekstid :

A7-0102/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 16/04/2014 - 14.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0440

RAPORT     ***I
PDF 487kWORD 299k
12.2.2014
PE 519.821v02-00 A7-0102/2014

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava

(COM(2013)0250 – C7‑0117/2013 – 2013/0133(COD))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Raül Romeva i Rueda

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava

(COM(2013)0250 – C7‑0117/2013 – 2013/0133(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0250),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0117/2013),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0102/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) võttis 2013. aasta novembris toimunud 23. korralisel koosolekul vastu soovituse 13-08, millega täiendatakse soovitust 12-08, et Atlandi ookeani idaosas oleks võimalik muuta püügihooaegu nii, et see ei takistaks hariliku tuuni kudemiskohtade kaitset. Kõnealuses soovituses sätestatakse, et lepinguosalised, koostööd tegevad kolmandad riigid ning kalastus- ja muud organisatsioonid võivad kehtestada Atlandi ookeani idaosas kalapüügiga tegelevatele söödaga õngelaevadele ja veoõngelaevadele erineva püügihooaja alguskuupäeva, kui nad peavad samas neis püügipiirkondades kinni lubatud püügihooaja kogupikkusest.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Määrus (EÜ) nr 302/2009

Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 2 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Ilma et see piiraks esimese lõigu sätete kohaldamist, võivad liikmesriigid oma riiklikes iga-aastastes püügikavades aastateks 2014–2015 juhul, kui see ei sega kudemiskohtade kaitset, kehtestada oma lipu all sõitvatele ning Atlandi ookeani idaosas kalapüügiga tegelevatele söödaga õngelaevadele ja veoõngelaevadele erineva püügihooaja alguskuupäeva, kui nad peavad neis püügipiirkondades kooskõlas esimese lõigu sätetega kinni lubatud püügihooaja kogupikkusest.

Selgitus

Muudatusettepanekus võetakse arvesse ICCATi 2013. aasta koosolekul tehtud muudatusi ja säilitatakse samas liikmesriikide paindlikkus kõnealustes piirkondades.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Määrus (EÜ) nr 302/2009

Artikkel 7 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Hariliku tuuni püük muude kui lõigetes 1–5 nimetatud püügivahenditega on lubatud aasta läbi.

6. Hariliku tuuni püük mõrdade, lühikeste (< 24 m) õngejadade ja käsiõngejadadega on lubatud aasta läbi.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 302/2009

Artikkel 24 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 24 a

 

Stereokaamerate kasutamine sumpadesse paigutamisel

 

Stereokaamerasüsteeme kasutatakse sumpadesse paigutamisel järgmiselt:

 

1. Eluskalade proovivõtu maht on vähemalt 20% sumpadesse paigutatavatest kaladest. Kui see on tehniliselt võimalik, teostatakse eluskalade proovivõttu pisteliselt, mille kohaselt mõõdetakse üht isendit viiest. Sellise valimi puhul tuleks mõõta kaamerast 2–8 meetri kaugusel asuvaid kalu.

 

2. Vastuvõtusumba ja kogumissumba ühenduskäik võib olla maksimaalselt 10 m lai ja 10 m kõrge.

 

3. Juhul kui tegu on eri suuruses kaladega (kaks või enam eri mõõtudega kogumit), peaks sumpadesse paigutamisel olema võimalik kasutada rohkem kui üht ümberarvestamismeetodit. ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee kõige uuemaid meetodeid kasutatakse selleks, et arvestada pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni ümber kogukaaluks, vastavalt sumpadesse paigutamisel mõõdetava kala suuruskategooriale.

 

4. Enne iga sumpadesse paigutamist kinnitatakse pikkuse stereomõõtmise tulemused, kasutades selleks 2–8 meetri kaugusel asuvat mõõduliistu.

 

5. Stereoprogrammi tulemuste teatavakstegemisel tuleb anda teavet stereokaamerasüsteemi tehniliste kirjelduste eeldatava vea ülemmäära kohta, mis ei tohi olla suurem kui +/–5%.

 

6. Kõik ülalmainitud tehnilised kirjeldused, sh proovivõtu maht, proovivõtu viis, kaugus kaamerast, ühenduskäigu mõõtmed ja ümberarvestusmeetodid (pikkuse ja kaalu suhe) vaadatakse läbi ICCATi alalise uuringute- ja statistikakomitee 2014. aasta koosolekul ning vajaduse korral muudetakse neid ICCATi 2014. aasta koosolekul vastavalt ICCATi alalise uuringute- ja statistikakomitee soovitustele.”


SELETUSKIRI

Komisjoni ettepanek puudutab muudatust hariliku tuuni varude taastamise kavas, mis võeti esmakordselt vastu 2006. aastal. Tollal leiti üldiselt, et nimetatud liigi varud on üleekspluateeritud ja kahanenud, kuid Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT, püügipiirkonna eest vastutav piirkondlik haldusorgan) osapooled ei tahtnud püügi ja kasumite vähenemisest kuuldagi. Pärast aastatepikkust poliitilist võitlust ja taastamiskavasse mitmete paranduste tegemist ilmnes hariliku tuuni varude viimasest (2012. aasta) teaduslikust analüüsist, et mitmete näitajate viimaste arengutrendide põhjal võivad varud olla hakanud taastuma, kuid teadlased on siiani veel väga ettevaatlikud ning väidavad, et komiteel oli 2012. aastal lõplike järelduste tegemiseks liiga vähe andmeid Vahemere peamiste püügipiirkondade saakide koostise, püügikoormuse ja ruumilise jagunemise kohta.

Lisaks ei ole 2013. aastal hariliku tuuni varusid hinnatud ning ICCATi alalise uuringute- ja statistikakomitee (Standing Committee on Research and Statistics – SCRS) väitel ei suuda nad lubatud kogupüügi olulist muutust teaduslikult põhjendada. SCRS teatab järgmist: „Sellegipoolest märgib komitee, et hiljutisele lubatud kogupüügile lähedase püügimahu säilitamine tõenäoliselt võimaldab praeguse majandamiskorra juures varudel sel ajavahemikul taastuda ning koguselist ebakindlust arvestades võimaldab vähemalt 60% tõenäosusega saavutada 2022. aasta lõpuks maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastava kalastussuremuse määra (Fmsy) ja maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastava biomassi (Bmsy).”

Kuna aga harilik tuun on kasumlik kalaliik, hakatakse 2013. aasta novembris Kaplinnas toimuval ICCATi kohtumisel avaldama survet lubatud kogupüügi suurendamiseks.

Raportöör on kindlalt veendunud, et lubatud kogupüügi suurendamine oleks rumal ja majanduslikult kahjulik. Varud on ikka veel tublisti allpool maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset ning SCRS rõhutab jätkuvalt, et nende seisundi suhtes valitseb palju ebakindlust. Ühise kalanduspoliitika uue kalavarude majandamise eesmärgi kohaselt tuleb varudel lasta taastuda maksimaalset jätkusuutlikku saagikust ületava tasemeni ja siis saavutatud taset hoida – seega sunnib ELi poliitika tuunivarude suhtes ettevaatlikkusele. Majanduslikud kaalutlused näitavad sedasama – kui lasta varudel kasvada ja kosuda praegusest kõrgemale tasemele, suureneb nii väljapüük kui ka kasum. Maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tublisti ületavad kalavarud on majanduslikult kõige tootlikumad, ning hariliku tuuni varud on sellest tasemest veel kaugel.

Komisjoni ettepaneku sisulise poole pealt tahetakse muuta praeguse taastamiskava ehk määruse 301/2009 üht artiklit. ICCATi soovituse 12-03 põhjal tehakse ettepanek muuta kalapüügihooaega. Esiteks kehtestatakse püügikeeluaja asemel lubatud püügi hooaeg. Lisaks muudetakse mõne päeva võrra seinerite, söödaga õngepüügilaevade ja veoõngelaevade püügitähtaegu. Kuna nimetatud muudatused pärinevad ICCATi soovitusest, tuleb need ELi õigusesse üle võtta.

Kolmanda täiendava sättena lisatakse ELi määrusesse järgmine lause: „Hariliku tuuni püük muude kui lõigetes 1–5 nimetatud püügivahenditega on lubatud aasta läbi.”

Raportööri arvates on siin sõnastus liiga ebamäärane, olgugi et see pärineb ICCATi tekstist. Komisjoni kinnitusel võib kõnealuste varude püügil kasutada vaid kolme tüüpi püügivahendeid – mõrdasid, lühikesi (< 24 m) õngejadasid ja ridvata õngesid. Seepärast, arvestades, et kõnealuste kalavarude majandamine on aastaid olnud keerukas ja problemaatiline, tehakse ettepanek täpsustada, et aasta läbi on lubatud kalastada ainult nende kolme püügivahendiga, ja vältida sellega igasugust võimalikku segadust. Pakutud tekst erineb tõepoolest ICCATi sõnastusest, kuid eesmärk on lihtsalt seda selgemaks muuta, et vältida edaspidi soovimatuid tagajärgi.


MENETLUS

Pealkiri

Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava

Viited

COM(2013)0250 – C7-0117/2013 – 2013/0133(COD)

EP-le esitamise kuupäev

2.5.2013

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

21.5.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

21.5.2013

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ENVI

30.5.2013

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Raül Romeva i Rueda

12.6.2013

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

18.9.2013

4.11.2013

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.2.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Chris Davies, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Dolores García-Hierro Caraballo, Werner Kuhn, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Maria do Céu Patrão Neves, Ulrike Rodust, Raül Romeva i Rueda, Struan Stevenson, Nils Torvalds

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jean-Paul Besset, Ole Christensen, Rareş-Lucian Niculescu, Jens Nilsson, Anna Rosbach

Esitamise kuupäev

12.2.2014

Õigusteave - Privaatsuspoliitika