RAPORT Petitsioonikomisjoni 2013. aasta tegevus
19.2.2014 - (2014/2008(INI))
Petitsioonikomisjon
Raportöör: Jarosław Leszek Wałęsa
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
petitsioonikomisjoni 2013. aasta tegevuse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse petitsiooniõiguse tähtsust ning seda, kuivõrd oluline on, et parlamendiorganid saaksid Euroopa kodanike ja elanike konkreetsetest muredest ja seisukohtadest viivitamatult teada, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 24 ja 227,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätteid ja eelkõige selle artiklit 44, milles käsitletakse õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu sätteid, mis käsitlevad rikkumismenetlust, eelkõige selle artikleid 258 ja 260,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 202 lõiget 8,
– võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A7-0131/2014),
A. pidades silmas, et 2013. aastal, mis oli Euroopa kodanike aasta, laekus 2885 petitsiooni, mis tähendab 2012. aastaga võrreldes peaaegu 45%-list kasvu; ning märkides, et praeguse ametiaja jooksul on senise seisuga registreeritud peaaegu 10 000 petitsiooni;
B. arvestades, et kuigi see arv on Euroopa Liidu elanikkonnaga võrreldes suhteliselt tagasihoidlik, näitab see siiski petitsiooniõigusest teadlikkuse märkimisväärset suurenemist ja õiguspäraseid ootusi petitsiooniprotsessi kasulikkuse suhtes vahendina, mis tagab ELi institutsioonide ja liikmesriikide tähelepanu üksikkodanike, kohalike kogukondade, valitsusväliste organisatsioonide, vabatahtlike ühenduste ja eraettevõtete probleemide suhtes;
C. arvestades, et Euroopa kodanikke esindab otseselt ainus nende valitud ELi institutsioon – Euroopa Parlament; pidades silmas, et petitsiooniõigus annab kodanikele võimaluse pöörduda otse oma esindajate poole;
D. pidades silmas, et petitsiooniõigus tõhustab Euroopa Parlamendi reageerimist liidu kodanike ja elanike probleemidele, pakkudes samal ajal inimestele avatud, demokraatlikku ja läbipaistvat mehhanismi oma kaebuste kohtuväliseks rahuldamiseks, kui see on seaduspärane ja põhjendatud, eriti juhul, kui need kaebused on seotud probleemidega Euroopa õigusaktide rakendamisel; arvestades, et petitsioonid annavad väärtuslikku tagasisidet seadusandjatele ja rakendusasutustele nii ELi kui ka liikmesriigi tasandil;
E. arvestades, et on oluline takistada bioloogilise mitmekesisuse edasist pöördumatut kadu, eriti Natura 2000 aladel; arvestades, et liikmesriigid on võtnud kohustuse tagada elupaikade direktiivi (92/43/EMÜ) ja linnudirektiivi (79/409/EMÜ) kohaste erikaitsealade kaitse; arvestades, et kuigi komisjon saab ELi õigusaktide järgimist täielikult kontrollida üksnes pärast seda, kui riiklikud ametiasutused on teinud lõpliku otsuse, tuleb eelkõige keskkonnaküsimuste puhul võimalikult varajases etapis kontrollida, et kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused kohaldaksid nõuetekohaselt kõiki asjakohaseid ELi õigusaktidega sätestatud menetlusnõudeid, sealhulgas rakendaksid ettevaatuspõhimõtet;
F. arvestades, et on vaja suurendada kodanike osalust ELi otsustusprotsessis, et tugevdada selle õiguspärasust ja vastutust; arvestades, et petitsiooniprotsess kujutab endast ka vahendit tegeliku olukorra väljaselgitamiseks seoses Euroopa kogukondades esinevate pingetega, eelkõige majanduskriisi ja ühiskondliku rahulolematuse aegadel, mis on tekkinud maailma finantsturgude ja pangasüsteemide kokkukukkumise Euroopa inimestele avalduva mõju tagajärjel; tuletab meelde, et petitsioonikomisjon korraldas 2013. aasta septembris selleteemalise avaliku istungi, kuhu olid kaasatud ka petitsioonide esitajad; arvestades, et petitsioonikomisjoni tähelepanu on pälvinud paljud petitsioonid, mis käsitlevad pangandussektoris rahaliste vahendite kuritarvitusi ja nende väärkasutamist seoses tarbijaõigustega, eriti aga raskeid tagajärgi, mis on seotud perede väljatõstmisega kodudest ebaõiglaste hüpoteeke käsitlevate punktide tõttu;
G. arvestades, et petitsioonikomisjonile adresseeritud petitsioonid pakuvad sageli kasulikku teavet ka teistele Euroopa Parlamendi komisjonidele, mis vastutavad õigusaktide koostamise eest eesmärgiga luua sotsiaalmajanduslikust ja keskkonna seisukohast turvalisem, kindlam, õiglasem ja jõukam alus kõigi Euroopa kodanike ja elanike tulevikule;
H. arvestades, et iga petitsiooni hinnatakse ja käsitletakse objektiivselt, isegi kui selle on esitanud ainult üks ELi kodanik või elanik, ning et igal petitsiooni esitajal on õigus saada vastus oma emakeeles või keeles, mida ta kasutas petitsiooni esitamiseks;
I. pidades silmas, et petitsiooni käsitlemise ja sellele vastamise aeg sõltub laekunud petitsiooni sisust ja keerukusest, kuid et tehakse kõik võimalik, et vastata petitsiooni esitajate probleemidele nõuetekohaselt mõistliku aja jooksul ja asjakohasel viisil ning mitte ainult menetluse, vaid ka sisu seisukohast;
J. arvestades, et petitsiooni esitajatel, kelle petitsiooni hakatakse järgnevalt arutama petitsioonikomisjoni korralistel koosolekutel, on võimalik selles täiel määral osaleda, neil on õigus esitada oma petitsioon koos üksikasjalikuma teabega ning seega aidata komisjoni tööle aktiivselt kaasa, andes petitsioonikomisjoni ja Euroopa Komisjoni liikmetele ning nendel koosolekutel osaleda võivatele liikmesriikide esindajatele täiendavat ja otsesest allikast pärit teavet; ning arvestades, et 2013. aastal osales komisjoni aruteludes ja oli nendesse aktiivselt kaasatud 185 petitsiooni esitajat;
K. pidades silmas, et petitsioonikomisjoni tegevus tugineb täielikult petitsiooni esitajatelt saadud teabele ja andmetele, millele lisanduvad komisjoni enda uurimiste tulemused iga juhtumi puhul ja mida täiendatakse vajaduse korral Euroopa Komisjoni, liikmesriikide või muude organite pakutava täiendava oskusteabega; ning pidades silmas, et petitsioonikomisjoni tegevuskavad on seatud tähtsuse järjekorda, mis on koostatud selle liikmete demokraatlikult tehtud otsuste alusel;
L. pidades silmas, et aluslepingu ja Euroopa Parlamendi kodukorra sätete alusel kehtestatud petitsioonide vastuvõetavuse kriteeriumide kohaselt peab petitsioon puudutama Euroopa Liidu tegevusvaldkondadesse kuuluvat teemat, mis on otseselt seotud petitsiooni esitajaga; ning pidades silmas, et selle tulemusel tunnistatakse osa laekunud petitsioonidest vastuvõetamatuks, kuna nad ei vasta nendele kriteeriumidele;
M. arvestades, et petitsiooniõigus on üks peamisi vahendeid, mille abil kodanikud saavad osaleda ja teostada demokraatlikku kontrolli, ning selle asjakohane rakendamine peab olema tagatud protsessi algusest kuni lõpuni; arvestades, et see õigus peab olema püsivalt ja täielikult tagatud, olenemata valitsuse huvidest; arvestades, et seda põhimõtet peavad ELi tasandil petitsioonide käsitlemisel eeskujulikult järgima nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa Komisjon;
N. arvestades, et eelmainitud kriteeriume on kohtutes kontrollitud, ning arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu otsused, näiteks kohtuasjas T-308/07, on toetanud petitsiooniõigusega seotud kriteeriume ning asjaolu, et petitsioonide vastuvõetamatuks tunnistamine peab olema hästi põhjendatud ja et petitsioonikomisjon peab oma järgnevas kirjavahetuses petitsiooni esitajaga oma otsust selgitama; ning arvestades näiteks kohtuotsuseid kohtuasjades T-280/09 ja T-160/10, mis on seotud petitsioonidega, mida võib nende sisu poolest pidada liiga ebatäpseks;
O. arvestades, et lisaks laekunud petitsioonidele, mis käsitlevad kriisi mõjusid Euroopa kodanikele ja elanikele, on teised peamised teemad, mis petitsiooni esitajatele muret valmistavad, seotud keskkonnaõiguse (eelkõige jäätmekäitluse ja veemajandusega seotud teemade), põhiõiguste (eelkõige lapse õigustega seotud teemade), puuetega inimeste õiguste ja tervisealaste teemade, isikliku ja kinnisvaraga seotud õiguse, isikute vaba liikumise, diskrimineerimise eri vormide, eriti etnilise päritolu, kultuuri või keele alusel, viisade, rände ja tööhõivega seotud teemade, väidetava korruptsiooni, kohtumenetlustes esinevate viivituste ja paljude teiste tegevusvaldkondadega;
P. pidades silmas, et kuna paljud petitsiooni esitajad, eelkõige nooremate elanikkonnarühmade hulgas, kasutavad suhtlemiseks väga palju sotsiaalmeedia kanaleid, on petitsioonikomisjon Euroopa Parlamendi egiidi all välja töötanud oma võrgustiku, mida jälgib regulaarselt üha suurem hulk isikuid levinud sotsiaalmeedia kanalites, mis on eriti aktiivsed ja on osutunud kasulikuks komisjoni koosolekute toimumise ajal; ning arvestades samuti, et komisjoni uudiskirjal Péti Journal on praeguseks märkimisväärne hulk püsitellijaid (ligi 1500);
Q. arvestades, et selles kontekstis on petitsioonikomisjon teinud tihedat koostööd Euroopa Parlamendi asjaomaste teenistustega uue mitmekeelse internetiportaali väljatöötamiseks, mis asendab varasemat, palju piiratumat elektroonilist vahendit petitsioonide esitamiseks, mis asus Euroopa Parlamendi veebisaidil; arvestades, et selle uue portaali eesmärgiks on suurendada haldustõhusust ning parandada petitsiooniprotsessi läbipaistvust petitsiooni esitajate ja Euroopa Parlamendi liikmete, aga ka laiema üldsuse jaoks; ning arvestades, et selle käivitamine Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu ametiajal on kahtlemata aidanud märkimisväärselt kaasa ELi kodakondsuse edendamisele kooskõlas 2013. aasta kui Euroopa kodanike aasta institutsiooniliste eesmärkidega;
R. tuletab sellega seoses meelde oma seisukohta 2012. aasta aruande alusel, milles otsustati muuta petitsioonimenetlus tõhusamaks, läbipaistvamaks ja erapooletumaks ning samal ajal säilitada petitsioonikomisjoni liikmete osalemisõigus selliselt, et petitsioonide käsitlemine vastaks kohtuliku läbivaatamise nõuetele isegi menetluse tasandil;
S. arvestades, et petitsioonikomisjon säilitab aktiivset huvi Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse kohaldamisviisi vastu ning võtab arvesse olemasoleva õigusraamistiku paljusid puudujääke ja üsna kohmakat laadi, mis ei kanna endas täielikult aluslepingu sätete olemust, hoolimata põhiseaduskomisjoni ja petitsioonikomisjoni jõupingutustest selle väljatöötamisel; ning arvestades, et Euroopa Parlament peaks osalema nimetatud määruse läbivaatamist käsitlevates aruteludes läbivaatamisklausli tingimuste kohaselt kolm aastat pärast selle toimima hakkamist;
T. arvestades, et Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse sätteid, mis käsitlevad eduka algatuse korral avaliku istungi korraldamist Euroopa Parlamendi ruumides, hakatakse peagi kohaldama; sellisel istungil osaleb Euroopa Parlamendi kodukorra sätete ja juhatuse poolt vastu võetud rakenduseeskirjade kohaselt lisaks petitsioonikomisjonile ka vastutav komisjon, kellel on algatuse teemal õiguslik pädevus;
U. pidades silmas uuritavate petitsioonidega seotud teabekogumiskülastuste väärtuslikku rolli, mida komisjon korraldab korrapäraselt küsimustes, mida peetakse eriti prioriteetseks, ning arvestades, et selliste külastuste aruanded peavad olema kvaliteedi ja usaldusväärsuse kõrgeimal tasemel ning põhinema usalduslikul koostööl, mille tulemuseks on soovitava üksmeele saavutamine osaliste vahel; tuletab meelde 2013. aastal korraldatud külastusi Hispaaniasse (kaks korda), Poola, Taani ja Kreekasse; arvestades, et suurem paindlikkus nende külastuste praktilises korralduses, peamiselt seoses sobivate nädalatega, aitaks kaasa külastuste veelgi suuremale edukusele, eelkõige seoses liikmete kättesaadavuse ja tühistamise ohu vähendamisega;
V. pidades silmas petitsioonikomisjoni kohustusi Euroopa Ombudsmani suhtes, kes vastutab ELi kodanikelt ELi institutsioonide ja organite võimaliku haldusomavoli kohta laekunud kaebuste uurimise eest, mille kohta petitsioonikomisjon koostab samuti iga-aastase raporti, mis tugineb Euroopa Ombudsmani enda aastaaruandele; ning tuletades meelde, et komisjon osales 2013. aastal aktiivselt uue Euroopa Ombudsmani valimiste korraldamises pärast toonase Euroopa Ombudsmani ametikohta täitnud Nikiforos Diamandourose pensionile jäämist;
W. arvestades, et kuigi uus Euroopa Ombudsman Emily O'Reilly valiti parlamendiliikmete poolt edukalt seda ametikohta täitma alates 1. oktoobrist 2013, tuleb järgmise parlamendi ametiaja alguses vastavalt kodukorras (artiklis 204) sätestatule korraldada uued valimised, ning arvestades, et mõistlik oleks tagada selgete ja läbipaistvate valimisprotsessi eeskirjade õigeaegne avaldamine, milles selgitatakse lisaks petitsioonikomisjoni rolli selles protsessis ning millega tagatakse valimiste läbiviimiseks piisav läbipaistvus, eelkõige täiustatud teemakohase veebikeskkonna kaudu;
X. arvestades, et petitsioonikomisjon on Euroopa Ombudsmani võrgustiku liige, kuhu kuuluvad ka mõnede liikmesriikide parlamentide petitsioonikomisjonid (nende olemasolu korral), ning arvestades, et siinkohal tundub oluline, et petitsioonikomisjonide koostööd tuleks veelgi rõhutada ja vajaduse korral veelgi tugevdada ning et Euroopa Parlamendil võiks olla selle Euroopa kodaniku huvides edasi arendamises keskne roll;
Y. arvestades, et petitsioonikomisjoni eesmärk on olla kasulik ja läbipaistev vahend Euroopa kodanike ja elanike teenistuses, kes teostab demokraatlikku kontrolli ja järelevalvet Euroopa Liidu tegevuse paljude aspektide üle, eelkõige seoses ELi õigusaktide rakendamisega liikmesriikide ametiasutuste poolt; ning arvestades, et petitsioonikomisjon võib lisaks aidata laekunud petitsioonide alusel kaasa ühelt poolt ELi õigusaktide sidusamale ja kooskõlastatumale kohaldamisele ning teiselt poolt tulevaste ELi õigusaktide täiustamisele, juhtides tähelepanu õppetundidele, mida tuleks õppida laekunud petitsioonide sisust;
Z. arvestades, et käesolev raport on petitsioonikomisjoni viimane raport Euroopa Parlamendi 7. ametiajal ning seetõttu sisaldab see ülevaadet komisjoni tegevuse kohta 2013. aastal ja ülevaadet kogu ametiaja kohta ning hinnangut selle kohta, mil määral suutis petitsioonikomisjon vastata kodanike ootustele pärast Lissaboni lepingu jõustumist;
1. teadvustab petitsioonikomisjoni olulist ja põhimõttelist rolli ELi kodanike ja elanike õiguste kaitsmisel ja edendamisel, tagades, et petitsioonimenetluse kaudu oleksid petitsioonide esitajate mured paremini teada ning nende põhjendatud kaebused leiaksid võimaluse korral mõistliku aja jooksul lahenduse;
2. on otsustanud muuta petitsioonimenetluse tõhusamaks, läbipaistvamaks ja erapooletumaks, säilitades samal ajal petitsioonikomisjoni liikmete osalemisõiguse, nii et petitsioonide käsitlemine vastaks kohtuliku läbivaatamise nõuetele isegi menetluse tasandil;
3. rõhutab, et petitsioonikomisjonil on koos teiste institutsioonide ja organitega, näiteks uurimiskomisjonide ja Euroopa Ombudsmaniga, sõltumatu ja selgelt määratletud roll iga üksiku kodaniku kontaktpunktina; rõhutab asjaolu, et nimetatud organid on koos Euroopa kodanikualgatusega peamised demokraatliku ELi ja Euroopa rahva loomise vahendid ja seega tuleb tagada neile asjakohane juurdepääs ning nende usaldusväärne toimimine;
4. rõhutab, et kogu praeguse ametiaja jooksul on petitsioonikomisjon tegelenud väljakutsetega vastata Euroopa Liidu kodanike ootustele; rõhutab, kuivõrd oluline on, et kodanikud oleksid vahetult kaasatud Euroopa Parlamendi tegevusse ning et komisjoni liikmed käsitleksid konkreetselt nende probleeme, ettepanekuid või kaebusi; juhib tähelepanu töö hulgale, mis on tehtud kodanike õiguste võimalike rikkumiste väljaselgitamiseks, ning sellele, et Euroopa õigusaktide kohaldamisega seotud küsimustes on tehtud koostööd riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega; rõhutab, et petitsioonikomisjon peab samal ajal säilitama oma olulise rolli Euroopa kodanike kaasamisel ning ELi otsustusprotsessi demokraatliku legitiimsuse ja aruandekohustuse tugevdamisel;
5. tuletab meelde Euroopa Komisjoni märkimisväärset rolli petitsioonides tõstatatud probleemide käsitlemisele kaasa aitamises; on seisukohal, et komisjonil tuleks petitsioone põhjalikumalt uurida ning süveneda neis tõstatatud probleemide olemusse seoses ELi õigusaktidega; rõhutab, kui tähtis on nende protsesside läbipaistvus ja üldsuse asjakohane juurdepääs asjaomastele dokumentidele ja juhtumiga seotud teabele;
6. rõhutab komisjonipoolse proaktiivse järelevalve ja õigeaegsete ennetavate meetmete tähtsust, kui on olemas tõendid, et teatavad kavandatavad ja avaldatud projektid võivad olla vastuolus ELi õigusaktidega;
7. märgib, et kodanike petitsioonides on käsitletud paljusid olulisi temaatilisi valdkondi, näiteks põhiõigusi, siseturgu, keskkonnaõigust, rahvatervise küsimusi, lapse heaolu, transpordi- ja ehitustegevust, Hispaania rannikuseadust, head haldustava käsitlevat uut määrust, puuetega inimeste probleeme, vanuselist diskrimineerimist, dokumentide avalikku kättesaadavust, Euroopa koole, fiskaalliitu, terasetööstust, loomaõigusi ja paljusid teisi valdkondi;
8. on seisukohal, et nimetatud temaatilistesse valdkondadesse kuuluvad petitsioonid tõestavad, et ELi õigusaktide ebarahuldava ülevõtmise või ebaõige kohaldamise laiaulatusliku esinemise probleem ei ole kuhugi kadunud;
9. on seisukohal, et oluline on parandada vastastikustel alustel põhinevat koostööd liikmesriikide parlamentide ja valitsustega, ühtlasi tuleb vajaduse korral ergutada liikmesriikide asutusi tegutsema täiesti läbipaistvalt ELi õigusaktide ülevõtmisel ja rakendamisel; rõhutab komisjoni koostöö olulisust liikmesriikidega ja taunib asjaolu, et mõned liikmesriigid suhtuvad hooletult ELi õigusaktide täielikku ülevõtmisse ja jõustamisse, eelkõige keskkonna-alastes küsimustes;
10. tuletab meelde, et petitsioonikomisjon peab vastu võetud petitsioone, mis on seotud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtete ja sisuga, lahutamatuks osaks oma tegevusest ning uurib iga juhtumit objektiivselt; tuletab meelde, et Euroopa Komisjon on harta artikli 51 olemasolu tõttu tundnud end petitsioonikomisjoni tegutsemispalve korral sageli tegutsemisvõimetuna; rõhutab asjaolu, et kodanike ootused on palju suuremad, kui harta ranged õigussätted võimaldavad;
11. õnnitleb komisjoni tehtud töö puhul puuetega seotud küsimustes laekunud petitsioonidega, mille arv kasvas 2013. aastal märkimisväärselt; märgib ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 sätete kohase ELi raamistiku eduka käivitamise tagamiseks tehtud jõupingutusi, kui petitsioonikomisjon tegi koostööd Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Puuetega Inimeste Foorumiga, ning märgib petitsioonikomisjoni jätkuvat valmisolekut selle tegevuse toetamiseks; avaldab kahetsust, et praeguseks on petitsioonikomisjoni osalemine ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni raamistikus peatatud ning et petitsioonikomisjon on asendatud õigusloomega seotud komisjonidega, kellel on samuti kohustused selles valdkonnas; on seisukohal, et nimetatud otsus võib tuleneda üksnes ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni raamistiku kohaselt antud ülesannete valesti tõlgendamisest;
12. märgib suurt tähelepanu, mida omistati mõnedele olulistele laekunud petitsioonidele, milles käsitleti uue lennujaama kavandatud ehitamist Nantes’i lähedale Notre Dame-des-Landes’i linna; märgib, et sellesse andsid märkimisväärse panuse petitsioonide esitajad, kes olid selle kava vastu keskkondlikel kaalutlustel, ning et oluline petitsioon laekus ka selle projekti toetajatelt, mille tulemusel toimus komisjonis intensiivne arutelu, kus osalesid lisaks peamistele petitsioonide esitajatele ka Prantsusmaa ametiasutused ja Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi peadirektor; on seisukohal, et sellised tõsised arutelud suurendavad üldsuse teadlikkust ja võimaldavad kodanikel aktiivselt ja seaduslikult osaleda ning samuti võimaldavad need selgitada projektiga seotud erinevaid vastuolulisi aspekte, mis on väidetavalt vastuolus ELi õigusega, ja tuvastada lahendused, mis võimaldavad Euroopa õigusakte sellistes olukordades nõuetekohaselt järgida;
13. märgib, et 2013. aastal protesteerisid paljud petitsiooni esitajad häälekalt ilmselge ebaõigluse vastu Taanis seoses vanemate lahkuminekut ja lahutust ning sellele järgnevat alaealiste laste hooldusõigust käsitlevate haldus- ja kohtumenetlustega; märgib sellega seoses, et kaherahvuseliste paaride kohta on olemas selgeid näited rahvuse alusel diskrimineerimise kohta, kus menetluses eelistatakse asjaomasest liikmesriigist pärit abikaasat ja ollakse selle abikaasa vastu, kes ei ole sellest liikmesriigist pärit, millel on sageli väga negatiivsed ja dramaatilised tagajärjed lapse õigustele; märgib sellega seoses nii petitsiooni esitaja kui ka lapse põhiõiguste rasket rikkumist; märgib, et petitsioonikomisjon korraldas teabekogumiskülastuse Taani, et uurida neid väiteid vahetult kohas, kus olukord tundub olevat eriti terav; märgib, et selliseid juhtumeid on registreeritud ka teistes riikides, eelkõige Saksamaal (kus see puudutab eriti noorteameti tegevust), Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis;
14. tuletab meelde uurimisi jäätmete raamdirektiivi puuduliku kohaldamise tagajärgi puudutavate petitsioonide põhjal kogu Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu ametiaja jooksul, ning asjakohase raporti vastuvõtmist; tuletab meelde soovitusi, mis puudutasid nõuetekohase otsustusmenetluse puudumist seoses prügilatega ja nende mõjuga kohalikule elanikkonnale; rõhutab, et olukord ei ole kaugeltki lahendatud, arvestades järgnevaid petitsioone, mis käsitlesid eeskätt äärmiselt saastavatest tööstusjäätmetest tingitud mürgiste põlengute jätkumist Campania mõnes piirkonnas ning läbipaistvuse puudumist viimastel kuudel seoses kavade ja institutsioonilise juhtimisega Lazios pärast Malagrotta prügila kavakohast sulgemist, mille suhtes viiakse praegu läbi kõrgetasemelist kohtulikku uurimist; tuletab meelde samateemalist 2013. aasta sügisel toimunud töörohket teabekogumiskülastust Kreekasse, millega juhiti tähelepanu puudujääkidele asjaomaste jäätmealaste direktiivide kohaldamisel, edusammude puudumisele jäätmekäitluses seoses kavade ja süsteemidega, mis paiknevad jäätmehierarhia ülemises osas, ning nende mõjule Kreeka teatavate piirkondade elanike tervisele; märgib, et hiljuti on esitatud mitu jäätmekäitluse puudujääke käsitlevat petitsiooni ka teiste liikmesriikide, eriti Hispaania Valencia piirkonna ning Ühendkuningriigi suhtes;
15. märgib Poolasse tehtud teabekogumiskülastuse aruannet, mille raames uuriti kavandatud pealmaakaevanduse asukohta Alam-Sileesias; tervitab samuti sellel teemal peetud intensiivseid arutelusid petitsiooni esitajate ja kohalike ametiasutustega seoses kildagaasi varude võimaliku uurimise ja kaevandamisega, mille kohta korraldas petitsioonikomisjon seminari juba 2012. aastal;
16. rõhutab kogu petitsioonikomisjoni tehtud väga konstruktiivset tööd seoses laekunud petitsioonidega, milles käsitletakse Hispaania rannikuseadust (Ley de Costas), ning seda nii seoses teabekogumiskülastuse tulemuste ja järeldustega kui ka seoses koostööga nii petitsiooni esitajate kui ka vastutavate kohalike ametiasutustega; tuletab meelde, et komisjon moodustas selle keerulise teema üksikasjalikumaks käsitlemiseks ja väga suure hulga asjaomaste petitsiooni esitajatega koostöö tagamiseks spetsiaalse ad hoc töörühma; tunnistab, et kuigi petitsiooni esitajate jaoks saavutati Hispaania parlamendis vastu võetud uue õigusakti osas teatavaid edusamme, on endiselt mitmeid lahendamata probleeme nii omandiõiguste kui ka keskkonnakaitse valdkonnas, millest osa on nüüdseks käsitletud Hispaania konstitutsioonikohtus; palub komisjonil jätkata selle teema aktiivset jälgimist;
17. tervitab asjaolu, et 2013. aasta veebruaris Galicia piirkonnas toimunud teabekogumiskülastuse raames peeti laiaulatuslikke arutelusid petitsiooni esitajate ja piirkondlike ametiasutustega küsimustes, mis olid seotud nõuetekohaste reovee käitlemise rajatiste puudumisega nimetatud piirkonnas, mis on avaldanud mõju kohalike inimeste tervisele ja teatavate setete ja jäätmetega saastatud piirkondade majandustegevusele ning mis ohustab rahvatervist, keskkonda ja tõenäoliselt ka teatavates piirkondades mereandide tootmise jätkumist; loodab, et ametiasutused võtavad endale selgesõnalise kohustuse tegutseda hoolikamalt nende probleemide lahendamiseks ning et kõigis asjaomastes piirkondades hakatakse tõhusalt rakendama reovee käitlemise ja selleks vajalike rajatiste integreeritud kava; peab kahetsusväärseks pikaleveninud ja tavatut menetlust teabekogumiskülastuse järelduste koostamisel; taunib asjaolu, et delegatsiooni kahe liikme poolt esitatud vähemuse arvamust põhiaruandele ei lisatud;
18. rõhutab petitsioonikomisjoni aruandluskohustuse tähtsust; juhib peale aastaaruande Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta tervikuna tähelepanu ka mitmetele 2013. aastal raportite kujul vastu võetud resolutsioonidele, näiteks Euroopa Ombudsmani eriaruandele selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon käsitles Viini lennujaama laiendamise projekti keskkonnamõju hinnangus esinenud puudujääke; rõhutab petitsioonikomisjoni olulist panust tänu aastate jooksul paljude konkreetsete juhtumite käsitlemisest omandatud asjatundlikkusele vastutavatele komisjonidele esitatud arvamuste vormis ning eelkõige seoses keskkonnamõju hindamise direktiivi läbivaatamisega ning samuti seoses arvamusega Euroopa Liidu institutsioonide asukohtade kohta; usub, et tänu sellistele dokumentidele saab petitsioonikomisjon viia Euroopa kodanike jaoks olulised teemad täiskogu ette;
19. tuletab meelde artikli 202 lõike 2 kohast petitsioonikomisjoni õigust esitada täiskogule peale muude kui seadusandlike algatusraportite, mis käsitlevad mitut petitsiooni, kiireloomuliste küsimuste korral ka lühikesi resolutsioone, mille üle hääletatakse täiskogul;
20. usub, et avalike istungite korraldamine on väga oluline vahend petitsiooni esitajate tõstatatud probleemide uurimiseks; juhib tähelepanu avalikule istungile kriisi mõju kohta Euroopa kodanikele ja nende demokraatliku osalemise tugevdamise kohta liidu juhtimises ning samuti ELi kodakondsuse täielikku ärakasutamist käsitlevale avalikule kuulamisele, kus analüüsiti laekunud petitsioonide alusel ELi kodanike tõstatatud probleeme mõlemal teemal; on arvamusel, et petitsioonides esitatud teave annab tunnistust kokkuhoiumeetmete konkreetsest mõjust petitsiooni esitajate õigustele ning kodanikuühiskonna suuremast rollist ja pühendumusest; tunnistab, et tulevaste finantsprobleemidega toimetulekuks vajab Euroopa usaldusväärset, nähtavat ja vastutustundlikku majandusjuhtimist; rõhutab, kuivõrd oluline on võidelda takistuste vastu, mis endiselt takistavad ELi kodanikel oma ELi õiguse kohaste õiguste nautimist, ning edendada ELi kodanike poliitilist osalemist ELi elus;
21. on seisukohal, et oma töös konkreetsetel teemadel on äärmiselt oluline kasutada ka teisi tegevuse vorme, näiteks parlamendiliikmete suuliselt vastatavad küsimused, millega tegeletakse täiskogu istungite ajal; tuletab meelde, et see on üks parlamendi järelevalve vorme teiste ELi institutsioonide ja organite üle; rõhutab, et Euroopa Parlament kasutas seda õigust 2013. aastal üheksa korda küsimuste esitamiseks, mis olid seotud näiteks puuetega inimeste, loomade heaolu, jäätmekäitluse ja Euroopa kodanikualgatusega; peab väga kahetsusväärseks, et mõningad komisjoni esitatud algatused on mitme kuu järel ikka veel täiskogu arutelude menetluses, mistõttu takistatakse ELi kodanike korduvate mureküsimuste kuuldavaks tegemist ja neile komisjoni otsese vastuse andmist;
22. märgib pidevat kirjade voolu kodanikelt, kes pöörduvad Euroopa Parlamendi poole õigusabi saamiseks küsimustes, mis ei kuulu aluslepingu artikli 227 ja põhiõiguste harta artikli 51 kohaselt ELi pädevusalasse; nõuab paremaid lahendusi nendelt kodanikelt laekunud petitsioonide käsitlemiseks, võttes samal ajal arvesse Euroopa Parlamendi kohustusi seoses kodanikega peetava kirjavahetusega;
23. märgib, et keskkonnaalased küsimused on petitsiooni esitajate jaoks jätkuvalt prioriteetsed teemad, mis rõhutab asjaolu, et liikmesriikides esineb selles valdkonnas endiselt puudujääke; täheldab, et paljudes petitsioonides keskendutakse rahvatervisele, s.o jäätmekäitlusele, joogivee ohutusele, tuumaenergiale ja kaitse all olevatele loomadele; märgib, et paljud petitsioonid on seotud uute ja kavandatavate projektidega, mis suurendavad eespool nimetatud valdkondi mõjutavaid ohte; tuletab meelde, et kuna liikmesriigid üritavad nende olukordadega tegeleda, on selge, et püsiva lahenduse leidmine on endiselt takistatud; juhib tähelepanu Tarantos asuva ILVA terasetehase juhtumile, mis valmistab suurt muret tulenevalt keskkonnatingimuste ja kohalike elanike tervisega seotud olukorra tõsisest halvenemisest; palub komisjonil tungivalt kasutada tema käsutuses olevaid mehhanisme nii palju kui võimalik, et tagada, et Itaalia ametiasutused täidaksid viivitamatult ELi keskkonnaalaseid õigusakte;
24. kutsub petitsioonikomisjoni üles jätkama ERT-kohtupraktika mõju uurimist Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 tõlgendamisele ja hindama selle tagajärgi petitsioonidele ning samuti uurima, millised tegelikud asjaolud takistavad ELi kodanikel eelotsuse taotlemist Euroopa Kohtult, et saada usaldusväärne tõlgendus liikmesriikide kohtutes arutatavate juhtumite raames ELi õigusakte käsitlevatele kesksetele küsimustele;
25. tervitab Euroopa kodanikualgatuse kasutuselevõttu 1. aprillil 2012 ja esimese Euroopa kodanikualgatuse registreerimist, mis on pühendatud Euroopa noori („Vendlus 2020”) käsitlevale poliitikale, ning hiljutist edukat Euroopa kodanikualgatust, mille teemaks on õigus veele; usub, et Euroopa kodanikualgatus on esimene rahvusvahelise osalusdemokraatia vahend ning annab kodanikele võimaluse olla aktiivselt kaasatud Euroopa poliitika ja õigusaktide koostamisse; kinnitab oma pühendumust osaleda edukaid Euroopa kodanikualgatusi käsitlevate avalike istungite korraldamises, kuhu on aktiivselt kaasatud kõik asjaomased parlamendikomisjonid; rõhutab vajadust Euroopa kodanikualgatuste olukorra korrapärase läbivaatamise järele, mille eesmärgiks on täiustada tingimusi ning samal ajal piirata bürokraatiat ja teisi takistusi; on teadlik, et 2014. aastal toimuvate esimeste edukate kodanikualgatuste esimeste kuulamiste tulemused Euroopa Parlamendis on otsustava tähtsusega rangete menetlusnormide kehtestamisel ja kodanike ootustele vastamisel seoses selle õiguse kasutamisega tulevikus, ning võtab kohustuse seada institutsiooniliselt esmatähtsale kohale kaasava protsessi tõhususe tagamine;
26. kiidab heaks komisjoni otsuse kuulutada 2013. aasta Euroopa kodakondsuse aastaks, mis annab ELi kodanikele väärtuslikku teavet ja ülevaate seoses nende õiguste ning neile nende õiguste kinnistamiseks kättesaadavate demokraatlike vahendite kohta; on seisukohal, et Euroopa kodakondsuse aastat tuleks kasutada uue Euroopa kodanikualgatusega seotud teabe laiaulatuslikuks levitamiseks, andes seeläbi selgeid ja arusaadavaid suuniseid, et piirata kõrget vastuvõetamatuse määra, mis on võrreldav määraga, mida võib endiselt kohata petitsioonide valdkonnas; on veendunud, et petitsioonide veebiportaal kujutab endast konkreetset ja väärtuslikku panust liidu kodakondsuse seisukohast;
27. kutsub Euroopa Komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvajat üles tagama, et praegused ELi õigusaktide ebapiisava rakendamisega seotud probleemid, mida näitab Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonide arv, lahendatakse, sest see võimaldab ELi kodanikel kasutada täielikult oma õigusi;
28. kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekut probleemide lahendamiseks, mis on seotud isikuandmeid sisaldavate dokumentide vastastikkuse tunnustamisega liikmesriikide poolt ja nende mõjuga, järgides seejuures jätkuvalt liikmesriikide sotsiaalpoliitikat;
29. taunib asjaolu, et Euroopa kodanikud kogevad oma liikumisvabaduse kasutamisel endiselt sagedasi probleeme, mida põhjustab siseturu õiguse ebaõige kohaldamine riigiasutuste poolt;
30. taunib asjaolu, et viimasel ajal ei ole teabekogumiskülastuste aruandeid ja muid dokumente tõlgitud ELi ametlikesse keeltesse, eriti petitsioonide esitajate riigikeelde;
31. tunnustab SOLVITi võrgustiku olulist rolli, mille raames tuuakse korrapäraselt esile ja lahendatakse probleeme, mis on seotud siseturgu käsitlevate õigusaktide kohaldamisega; nõuab tungivalt selle vahendi tugevdamist; tuletab meelde, et 2013. aasta oli Euroopa kodakondsuse aasta, ning avaldab tunnustust Euroopa Liidu ja liikmesriikide institutsioonidele ja organitele, kes reklaamisid aluslepingus sisalduvate põhimõtete ja käesolevas aruandes esitatud asjaolude valguses selle aasta jooksul intensiivsemalt oma Euroopa kodanike ja elanike teenistuses olemist;
Uued väljavaated ja suhted teiste institutsioonidega
32. rõhutab, kui oluline on muuta petitsioonikomisjoni töö Euroopa Parlamendis sisulisemaks, tuues esile selle rolli järelevalvet tegeva komisjonina; kutsub petitsioonikomisjoni uusi valitud liikmeid nimetama ametisse komisjonisiseseid iga-aastaseid raportööre peamistes poliitikavaldkondades, mis Euroopa petitsiooni esitajatele enim muret valmistavad ning edendama koostööd teiste parlamendikomisjonidega, kutsudes nende liikmeid süsteemselt petitsioonikomisjoni aruteludele, mis käsitlevad nende asjaomasesse õiguspädevusse kuuluvaid valdkondi; kutsub teisi parlamendikomisjone üles kaasama petitsioonikomisjoni suuremal määral nõuandva komisjonina rakendusaruannete ja muude vahendite osas, mida kasutatakse liikmesriikides ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise või võimaliku muutmise jälgimiseks; rõhutab, kuivõrd oluline on, et petitsioonikomisjonil oleks Euroopa Parlamendi komisjonide hulgas deneutraliseeritud staatus, võttes arvesse ka laekuvate petitsioonide üha suurenevat arvu ja nendega seotud tegevusi; kutsub üles pühendama Euroopa Parlamendi täiskogu istungitel rohkem aega Euroopa kodanike petitsioonide ja petitsioonikomisjoni tööga seotud aruteludele;
33. rõhutab vajadust tugevdada petitsioonikomisjoni koostööd teiste ELi institutsioonide ja organitega ning liikmesriikide ametiasutustega; peab oluliseks parandada struktuurset dialoogi ja süstemaatilist koostööd liikmesriikidega, eelkõige liikmesriikide parlamentide petitsioonikomisjonidega, nt korraldades korrapäraseid kohtumisi kõigi riiklike petitsioonikomisjonide esimeestega; on seisukohal, et selline partnerlus võimaldab kõige paremini vahetada kogemusi ja tavasid, suunata süsteemsemalt ja tõhusamalt petitsioone pädevale tasandile ja organile ning toob selle tulemusel Euroopa Parlamendi Euroopa kodanike probleemidele lähemale; tervitab Oireachtasi uurimise, järelevalve ja petitsioonide ühiskomisjoni loomist Iirimaal ning kasulikke sidemeid, mida nimetatud asutus on selle aasta jooksul loonud Euroopa Parlamendiga, et olla veelgi paremini oma kodanike teenistuses; märgib, et teiste liikmesriikide parlamendid kaaluvad praegu petitsioonikomisjonide või sarnaste organite loomist või et osal neist on olemas muud menetlused petitsioonide käsitlemiseks;
34. kutsub komisjoni üles tunnustama nõuetekohaselt petitsioonide rolli ELi õiguse tõhusa kohaldamise jälgimisel, kuna petitsioonid on tavaliselt esimesed märgid selle kohta, et liikmesriikides esineb õigusmeetmete kohaldamises mahajäämust; kutsub Euroopa Parlamenti esitama oma komisjoniga sõlmitud institutsioonidevahelises kokkuleppes soovitust komisjoni taotlustele vastamiseks kuluva aja lühendamiseks ning samuti petitsioonikomisjoni petitsioonidega otseselt seotud rikkumismenetlustes toimuvate arengutega kursis hoidmiseks; on veendunud, et üldiselt peaksid ELi institutsioonid andma rohkem teavet ja olema ELi kodanike suhtes läbipaistvamad, et võidelda järjest süveneva demokraatia defitsiidi tajumise vastu;
35. rõhutab, et tihe koostöö liikmesriikidega on petitsioonikomisjoni töö jaoks möödapääsmatu; julgustab liikmesriike täitma ELi õigusaktide kohaldamise ja jõustamisega seotud petitsioonidele vastamisel proaktiivset rolli ning on seisukohal, et liikmesriikide esindajate kohalolek ja aktiivne koostöö petitsioonikomisjoni koosolekutel on äärmiselt oluline; on otsustanud säilitada tihedat koostööd ja suhtlust ELi institutsioonide ja kodanike vahel;
36. rõhutab, kuivõrd oluline on tugevdada koostööd Euroopa Ombudsmaniga, võttes kasutusele uue institutsioonidevahelise kokkuleppe; rõhutab, kuivõrd oluline on kaasata Euroopa Parlament liikmesriikide ombudsmanide võrgustikku; kiidab heaks ombudsmani ja petitsioonikomisjoni suurepärased suhted institutsionaalses raamistikus; tunneb erilist heameelt ombudsmani korrapärase panuse üle petitsioonikomisjoni töösse kogu õigusloomeperioodi jooksul; tuletab meelde, et kõikidel ELi kodanikel ei ole veel riiklikku ombudsmani, mis tähendab, et kõikidel ELi kodanikel ei ole õigusabile võrdset juurdepääsu; on seisukohal, et iga liikmesriigi riiklik ombudsman annab Euroopa ombudsmanide võrgustiku raames Euroopa Ombudsmani töösse olulise panuse;
Töömeetodid
37. kutsub petitsioonikomisjoni kuuluvaid Euroopa Parlamendi liikmeid üles võtma vastu lõplikke sisekorraeeskirju, et tagada komisjoni töös maksimaalne tõhusus ja avatus, ning tegema ettepanekuid Euroopa Parlamendi kodukorra vastavaks läbivaatamiseks, et kooskõlastada nende töömeetodite parandamiseks tehtavaid pidevaid jõupingutusi kogu seitsmenda koosseisu ametiaja jooksul; kutsub petitsioonikomisjoni üles võtma vastu petitsiooniprotsessis selgeid tähtaegu, et kiirendada petitsioonide olelusringi Euroopa Parlamendis ning muuta kogu protsess veelgi läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks; rõhutab, et see võimaldaks kehtestada kindlaksmääratud petitsiooni eluea alates selle registreerimisest kuni käsitlemise lõpliku lõpetamiseni Euroopa Parlamendis sarnaselt olemasolevatele tähtaegadele seadusandlike ja mitteseadusandlike toimikute käsitlemise osas; on seisukohal, et nende tähtaegade alusel tuleks kehtestada hoiatamise mehhanism, mis juhiks automaatselt parlamendiliikmete tähelepanu petitsioonidele, millele ei ole reageeritud ega vastatud märkimisväärse aja jooksul, et vältida vanade petitsioonide avatuks jäämist aastateks ilma sisulise põhjuseta; tuletab meelde, et teabekogumiskülastused on üks peamisi petitsioonikomisjoni uurimisvahendeid ning et seetõttu on vaja asjakohased eeskirjad kiiremas korras läbi vaadata, et võimaldada uutel valitud liikmetel viia läbi tõhusaid külastusi ning anda petitsiooni esitajatele ja komisjonile sujuvat tagasisidet oma järelduste ja soovituste kohta;
38. tervitab asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste ja teiste huvitatud poolte osalemist petitsioonikomisjoni koosolekutel; rõhutab asjaolu, et petitsioonikomisjon on ainuke komisjon, mis pakub kodanikele korrapäraselt platvormi oma probleemide väljaütlemiseks vahetult Euroopa Parlamendi liikmetele ning mis võimaldab pidada mitmepoolset dialoogi ELi institutsioonide, liikmesriikide ametiasutuste ja petitsiooni esitajate vahel; soovitab petitsioonikomisjonil ja Euroopa Parlamendi administratsioonil uurida võimalust petitsiooni esitajate või liikmesriikide ametiasutuste osalemiseks videokonverentsi või muude sarnaste vahendite kaudu, et lihtsustada tulevikus koosolekute korraldamist ja vähendada reisikulusid;
39. märgib üha suurema hulga petitsioonide esitamist parlamendi ametiaja jooksul ning tunneb suurt muret seoses sellega, et tähtajad ja vastamiseks kuluv aeg on kogu protsessi registreerimisetapi ja vastuvõetavuse hindamise etapi jooksul endiselt liiga pikad; nõuab, et petitsioonikomisjoni sekretariaadile võimaldataks täiendavaid õiguseksperte ja haldustoetust, et välja anda soovitusi seoses sellega, kas petitsioon kuulub Euroopa õiguse pädevusse; on seisukohal, et esialgsete, vastuvõetavust käsitlevate otsuste kiirendamiseks tuleks need soovitused ja petitsioonide kokkuvõtted edastada liikmetele kõigepealt ainult inglise keeles – ning hiljem tõlkida kõikidesse ametlikesse keeltesse vaid juhul, kui need avaldatakse; loodab, et uue petitsioonide internetiportaali käivitamine vähendab küsitavate esildiste arvu, mida aeg-ajalt registreeritakse petitsioonina;
40. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile ning liimesriikide valitsustele ja parlamentidele, nende petitsioonikomisjonidele ja riiklikele ombudsmanidele või sarnastele pädevatele organitele.
SELETUSKIRI
Euroopa Parlamendi seitsmenda koosseisu ametiaega märkis Lissaboni lepingu jõustumine 2009. aasta detsembris, mis peaaegu kahekordistas parlamendi õiguslikke pädevusi ning suurendas suhtelisi volitusi võrreldes teiste ELi institutsioonidega. Petitsioonikomisjoni tegevusele avaldas põhilist mõju Euroopa Liidu põhiõiguste harta konsolideerimine aluslepingutesse ning liidu kodanike uue osalusmehhanismi – Euroopa kodanikualgatuse – lõplik heakskiitmine.
Kodanikualgatust puudutavas seadusandlikus menetluses osales vastavalt kodukorra artiklile 50 põhiseaduskomisjoni kõrval kaasatud komisjonina aktiivselt ka petitsioonikomisjon, mille tulemusena võeti kodanikualgatuse määrus vastu detsembris 2010. Lisaks on petitsioonikomisjon parlamendis määratud automaatselt kaasatud komisjoniks pädeva õigusloomega tegeleva komisjoni kõrvale, kui parlamendis korraldatakse eduka Euroopa kodanikualgatuse korraldajate kuulamine vastavalt määruse (EL) nr 211/2011 artikli 10 lõike 1 punktile a. Seda saab lugeda petitsioonikomisjonile suureks eduks, millega tunnustati pikka ja põhjalikku asjatundlikkust suhtlemises kodanikega.
Nagu käesolevast raportist ilmneb, on põhiõiguste harta rakendamine jäänud paljude kodanike jaoks ebaselgeks ja põhjustanud isegi teataval määral pettumust. Komisjon on väga kitsalt tõlgendanud artiklit 51, mille kohaselt hartat kohaldatakse ELi pädevusvaldkondades, ning see probleem tuleb lahendada.
Paljude Euroopa kodanike usaldus on parlamendi praegusel ametiajal vähenenud ka finants- ja majanduskriisi mõjude tõttu, mis on tõsiselt kahjustanud nii euro kui ka ülemaailmse pangandussüsteemi usaldusväärsust tervikuna. Pole siis üllatav, et selle ettekujutuse purunemine, mis on mõjutanud suurema osa Euroopa kodanike elu, on andnud põhjust ka paljudele petitsioonidele.
Tänase seisuga on petitsioonikomisjonile alates 2009. aastast laekunud ligi 10 000 petitsiooni, mis on kantud registrisse. Neist on tunnistatud vastuvõetavaks umbes 60 protsenti, mis puudutavad Euroopa Liidu tegevusvaldkonda. Aastal 2013 registreeritud petitsioonide arv lähenes 3000-le, mis tähendab rohkem kui 45-protsendilist kasvu võrreldes 2012. aastaga ning kahekordistumist võrreldes aastaga 2011. Täpsemalt öeldes esitati petitsioonikomisjonile 2013. aastal kokku 2885 petitsiooni. Komisjon töötas läbi 989 petitsiooni, millest 654 petitsiooni olid vastuvõetavad ja 335 vastuvõetamatud, 538 petitsiooni käsitlemine on lõpetatud. 199 petitsiooni on tunnistatud vastuvõetavaks, need on läbi arutatud ja suletud.
Raportöörile teeb muret vastuvõetamatuks tunnistatud petitsioonide suur arv ning ta on seisukohal, et tuleks uuesti kasutusele võtta eelfilter, antud juhul registreerimine presidentuuri peadirektoraadi poolt, nagu see oli 2012. aastal. Tuleb ära märkida ka asjaolu, et petitsioonikomisjoni väljaarendatav veebiportaal peaks hakkama tööle olulise filtrina vastuvõetamatute petitsioonide sõelumisel.
2013. aastal täheldati petitsioonide tohutut kuhjumist, millest käesoleva raporti vastuvõtmise hetkeks on läbi vaadatud ainult 30%. Tegemist on kahetsusväärsete viivitustega, mis nõuab põhjalikku hinnangut ja analüüsi, eelkõige selleks, et leida lahendused ning vältida sarnaseid olukordi edaspidi. Petitsioonide kuhjumisele on mitmeid põhjusi. Laekunud petitsioonide arv on oluliselt suurenenud, võrreldes 2012. aastaga on kasv peaaegu kahekordne. 2013. aastal vastutas petitsioonikomisjon uue ombudsmani valimiste korraldamise eest ning käsitles ka suhteliselt rohkem teabekogumiskülastusi ja arvamusi kui möödunud aastatel. Selliste olukordade kombinatsioon koos asjaoluga, et petitsioonide traditsiooniline käsitlemisviis on osutunud ebapiisavaks, on viinud järeldusele, et kogu petitsioonide käsitlemise menetlus tuleks läbi vaadata. Koordinaatorid võtsid omalt poolt petitsioonikomisjoni sekretariaadi jaoks vastu töömeetodid ja tähtajad, et vältida 2013. aastal registreeritud petitsioonide edasisi viivitusi. Sellest hoolimata on petitsioonikomisjoni liikmed kogu ametiaja jooksul näinud kõvasti vaeva kõigi petitsiooni esitajate aitamiseks ning iga petitsiooni käsitlemiseks vastavalt selle sisule.
Raportöör on arvamusel, et valdav enamus petitsioonikomisjoni 35 liikmest peab kiireloomuliseks vajadust konsolideerida haldussuutlikkust ning kehtestada selged tähtajad petitsioonide menetlemiseks Euroopa Parlamendis. Seoses kahetsusväärsete viivitustega petitsioonide menetlemisel 2013. aastal ning fraktsioonide koordinaatorite ja petitsioonikomisjoni esinaise pideva tööga sellise olukorra lahendamiseks kogu ametiaja vältel, otsustas raportöör pühendada kaks eraldi alapeatükki petitsioonikomisjoni sekretariaadi töömeetoditele ning petitsioonikomisjoni uutele väljavaadetele ja institutsioonidevahelistele suhetele uuel ametiajal.
Laekunud petitsioonide arvu kasv 2013. aastal on tõsiasi. See võis olla põhjustatud Euroopa Parlamendi seadusandlike volituste tugevdamisest seitsmendal ametiajal. Samuti võis see olla põhjustatud läbikukkumise tundest ja usalduse vähenemisest ametivõimude suhtes, mida on süvendanud alates 2008. aastast eurooplaste poolt kogetav tõsine majandus- ja finantskriis. Kui arvestada paljude vastuvõetud petitsioonide sisu ning vastuvõetamatuks tunnistatud petitsioonide suurt osakaalu, siis muutub ilmseks paljude inimeste veendumus, et nende riiklikud parlamendid ja institutsioonid ei võta neid kuulda.
Lõpuks tuleb märkida ka Euroopa Parlamendi enda ja koos sellega ka petitsioonikomisjoni kõrgemat profiili ja paremat nähtavust. Nii parlament kui ka petitsioonikomisjon on sidusalt ja läbimõeldult parandanud oma kommunikatsiooni ja petitsioonikomisjoni nähtavus sotsiaalmeedias on näidanud interaktiivsel osalemisel põhinevat ühtlast kasvu.
Eelnimetatud põhjustel on raportöör veendunud, et edaspidi esitab üha rohkem eurooplasi petitsioone Euroopa Parlamendile. Selleks et vastata nende ootustele, kutsub raportöör Euroopa Parlamenti üles võtma kiireloomulisi meetmeid tõhusa ja läbipaistva petitsioonide läbivaatamise tagamiseks. Petitsioonikomisjoni veebiportaal, mis on veel katsefaasis, võiks kujutada endast tundlikku sidusplatvormi kodanike paremaks teavitamiseks nende õigusest esitada petitsiooni. Kuna portaal võib veelgi suurendada esitatavate petitsioonide arvu, peaks selle käivitamisega kaasnema ka proportsionaalselt suurem haldussuutlikkus. Veebiportaal parandab kindlasti registreeritud petitsioonide kvaliteeti tänu lühikesele küsimustikule, mis petitsiooni esitajal täita tuleb. Teiste sõnadega, võib oodata, et registreeritud dokumendid kujutavad endast tõepoolest aluslepingute sätetele vastavaid petitsioone, mitte üksnes lihtsustatud märkusi või teabetaotlusi, mida ei saa kuidagi liigitada petitsioonideks. Samuti aitab portaal kodanikel leida alternatiivseid abiallikaid, juhul kui komisjon ei saa õigusliku pädevuse puudumise tõttu nende probleemi lahendada.
2013. aastal osales petitsioonikomisjoni korraldatud 11 koosolekul üle 200 petitsiooniesitaja nagu ka arvukalt liikmesriikide asutuste esindajaid, kes andsid selgitusi esitatud süüdistuste kohta. Lisaks oli veel sadadel võimalik jälgida menetlusi tänu koosolekute voogedastusele internetis. Raportöör soovitab tungivalt uute teavitus- ja videovahendite kasutamist edasistel petitsioonikomisjoni koosolekutel, mis võimaldab komisjonil kuulamiste korraldamise kulusid veelgi rohkem kokku hoida.
Põhiõigused
Petitsioonikomisjonile on esitatud mitmete aastate jooksul petitsioone laste, täpsemalt lahutatud või lahus elavate vanemate laste õigustega seotud küsimustes, mis ülekaalukalt puudutavad Saksamaad ja sealset noorteametit (Jugendamt), kuid viimasel ajal ka Taanit. Komisjon on selgitanud, et tal ei ole võimalik selliseid petitsioone lahendada ükshaaval, muidu kui andes need üle asjaomase liikmesriigi asutustele, mitmetel põhjustel, näiteks ei saa komisjon tühistada kohalike kohtute otsuseid pädevusküsimuste ja võimude lahususe tõttu. Valdav osa petitsioone, mis 2013. aastal esitati Taanist, puudutas konkreetseid eesõigusi, mida sotsiaalteenistused, kohtud või politsei tunduvad andvat taanlasest vanemale, kuid mitte tema mitte-taanlasest endisele elukaaslasele, kes mõningatel juhtudel on langenud vangistuse või kinnipidamise, lapseröövi ning erinevate kuritarvitussüüdistuste ohvriks. Komisjoni teabekogumiskülastuse ajal Kopenhaagenisse ei õnnestunud komisjoni liikmetel saada mingisugust üldist statistikat, kuna koostöö Taani ametivõimudega oli äärmiselt napp ning valitsuse ministrid keeldusid komisjoni liikmetega kohtumast. Komisjoni liikmed tegid järelduse, et Taani valitsus keeldub süsteemselt tunnistamast probleemi olemasolu, ning nentisid, et Taani on kasutanud loobumisklauslit mitmete aluslepingu sätete (millest üks puudutab justiits- ja siseküsimusi) suhtes, mis süvendab veelgi kahtlusi, et midagi on väga valesti.
Petitsioonikomisjon on uuesti palunud komisjonil ja liikmesriikidel kehtestada ühised standardid tervishoiusektoris rasedatele naistele ja vastsündinutele ning pakkuda naistele raseduse ja sünnituse ajal tõhusa, ennetava profülaktika algatusi, et kaitsta nende elu.
Põhiõiguste valdkonda kuulub ka oma olemuselt täiesti erinev petitsioonide esitajate mureküsimus, mis puudutab õigust seaduslikult omandatud kinnisvarale. Komisjon uuris juba eelmise ametiaja jooksul ekspansiivse linnastumise mõjusid Hispaanias inimeste kinnisvara omandiõigustele ning selliste juhtumite keskkonnamõjusid. Käesoleval ametiajal pööras petitsioonikomisjon tähelepanu arvukatele petitsioonidele, mis puudutasid Hispaania rannikuseadust (Ley de Costas). Pärast nimetatud seadust puudutava eritöörühma koostamist, mis koosnes petitsioonikomisjoni liikmetest, toimus 2013. aasta alguses teabekogumiskülastus Madriidi. Pärast kohtumist Hispaania kõrgete valitsusametnikega, mitmete petitsioonide esitajate ning VVOdega esitasid liikmed oma järelduste kohta aruande.
Keskkond
Keskkonnakaitsega seotud teemade arutamisele kulutas petitsioonikomisjon rohkem aega kui ühelegi teisele tegevusvaldkonnale. Põhilised õiguslikud teemavaldkonnad puudutavad jäätmehooldust ja suurte taristuprojektide keskkonnamõjusid.
Petitsioonide esitajad on väljendanud oma muret seoses väga tõsiste jäätmekorralduslike probleemidega Itaalias – Lazio piirkonnas ja Campanias, kuhu korraldati teabekogumiskülastus 2012. aastal – ning Kreekas, kuhu saadeti teabekogumiskülastus 2013. aasta mais. Arutati ka olulisi petitsioone, mis puudutasid prügilat Houghton-le-Springis Ühendkuningriigis ning mitmetes paikades Prantsusmaal ja Hispaanias. Pärast nimetatud teabekogumiskülastusi võeti vastu liikmete aruanded ja korraldati hääletus soovituste üle. Tuvastati märkimisväärseid viivitusi oluliste ELi õigusaktide ülevõtmisel ja rakendamisel keskkonna ja rahvatervise valdkonnas, nt seoses veepoliitika raamdirektiiviga. Liikmed soovivad, et Euroopa Komisjon kasutaks nende esitatud teavet tõhusamalt selle tagamisel, et ELi õigusakte rakendataks nimetatud valdkondades nõuetekohaselt.
Petitsioonikomisjon kulutas 2013. aastal märkimisväärselt aega kolme Prantsusmaalt laekunud petitsiooni käsitlemiseks, mis puudutasid kavandatavat uut Notre-Dame-des-Landes’i lennuvälja Nantes’i lähedal. Kaks neist esitati kohalike keskkonnaühenduste poolt, mida toetasid arvestatavad ekspertarvamused ja mis seadsid Prantsuse valitsuse pooldatavale uue lennujaama projektile vastu riigi juriidilised kohustused vastavalt ELi keskkonnaõigusele. Kolmanda petitsiooni esitajad olid paljud kohalikud elanikud, kes väljendasid oma täielikku toetust sellele projektile ning põhjendasid oma toetust äärmiselt üksikasjalike dokumentidega. Kuna petitsioonikomisjon ei saanud luba saata kohapeale teabekogumiskülastust, korraldati arutelu petitsioonide esitajate ning Prantsuse transpordiministeeriumi kõrgete ametnike ja Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi peadirektori osavõtul. Selgus, et lennujaama ehitusplaanides on palju puudujääke, mis tuleb kõrvaldada, et saavutada vastavus ELi õigusele. Komisjon tõdes ka, et Prantsusmaa suhtes on käimas rikkumismenetlus, mis puudutab mõjuhindamisega seotud keskkonnaalaste õigusaktide mittekohaldamist.
Samuti andis komisjon aru Euroopa Ombudsmani eriaruande kohta, mis puudutas kaebusi seoses keskkonnamõju hindamise puudumisega Viini lennujaama laiendamise käigus.
Suur osa petitsioonikomisjoni tööst, mis on seotud keskkonna valdkonnas esitatud petitsioonide uuringutega, leidis rakendamist, kui komisjon esitas keskkonnakomisjonile oma arvamuse läbivaadatud keskkonnamõju hindamise direktiivi kohta, mille käigus mitmed komisjoni esitatud muudatusettepanekud, mis põhinesid meie kogemustel ja konkreetsetel näidetel, kiideti lõppkokkuvõttes juhtiva komisjoni poolt heaks ja kaasati nõukoguga peetavatele läbirääkimistele. Nende hulka kuulusid näiteks ettepanekud seoses piiriüleste mõjuhindamistega, mis tulenesid petitsioonikomisjoni uuringutest seoses Tšehhi-Saksa piirile kavandatava tuulepargi projektiga.
Teine märkimisväärsel hulgal analüüsimist nõudnud küsimus oli seotud Galicia piirkonnast saabunud petitsioonidega ja sellega, millises ulatuses kannatasid teatavad piirkonnad nõuetekohaste reovee käitlemise rajatiste puudumise tõttu, mistõttu toimus töötlemata heitvete emissioon kaitstud vetesse ning mõningates piirkondades kahjustati ilmselt ka mereandide tootmist. 2013. aasta alguses toimunud teabekogumiskülastuse käigus uuriti olukorda ning korraldati põhjalikke arutelusid eri petitsiooniesitajate rühmade, Galicia valitsuse ja kohalike linnapeadega. Märkimisväärsete eriarvamuste tõttu delegatsiooni liikmete vahel võeti soovitused koos lisatud vähemuse eriarvamusega vastu alles detsembris.
Komisjon korraldas teabekogumiskülastuse ka Poolasse, et käsitleda petitsiooni esitajate ja Alam-Sileesia kohalike kogukondade väljendatud muret seoses kavandatava pealmaa-söekaevanduse avamisega piirkonnas. Ühtlasi avanes komisjoni liikmetele võimalus arutada petitsiooniesitajate ja ametivõimude osavõtul Poola valitsuse kildagaasivarude kaevandamist puudutavat poliitikat, mis on Euroopa Parlamendis jätkuvalt suuri lahkarvamusi põhjustav teema.
Arutati ka paljusid teisi keskkonnaküsimusi puudutavaid petitsioone, millest oleks vaja esile tuua liidu viivitamatut tegutsemist nõudev juhtum, et hoida ära mesilaspopulatsiooni katastroofiline vähenemine, mis on tingitud trinikotinoidide kasutamisest putukamürkides. Petitsioonikomisjonis toimunud arutelude tulemusena otsustas Euroopa Komisjon esitada ettepaneku asjaomaste ainete keelustamiseks. Tuleks märkida ka petitsioonikomisjoni liikmete korraldatud arutelusid GMOdest põllumajanduses ning nende mõjudest inimtervisele ja bioloogilisele mitmekesisusele.
Kodakondsus, hääleõigus ja liikumisvabadus
Valdav osa petitsioonikomisjoni tööst ja jõupingutustest, mis puudutasid kodakondsusest tulenevaid õigusi, sisalduvad mu kolleegi Nikos Salavrakose suurepärases raportis. On siiski mõned esilekerkivad küsimused, mis vajavad rõhutamist ka käesolevas raportis.
Euroopa Parlamendi valimiste lähenedes tuletatakse meile meelde, kuivõrd tähtis on see, et ELi kodanikele oleks registreerimine tehtud võimalikult lihtsamaks, nii et valijate registris oleks võimalikult rohkem inimesi. Koostöös Euroopa Komisjoniga korraldatud kuulamisel kodakondsuse teemal 2013. aasta veebruaris keskendutigi asjaomastele küsimustele, nt et välismaal elavatele kodanikele ei anta õigust hääletada kohalikel valimistel ei oma endisel ega ka uuel kodumaal.
Märkimisväärne hulk petitsioone pärineb kodanikelt, kes, olles kasutanud liikumis- või asutamisvabadust, naasevad oma päritoluriiki ja avastavad, et riigi ametiasutused ei ole nende pensioni- või sotsiaalkindlustusmakseid hüvitiste arvestamisel nõuetekohaselt arvesse võtnud. Mitmel juhul jääb mulje, et neid karistatakse selle eest, et nad on osa oma tööelust veetnud teises ELi liikmesriigis, mis ei avalda negatiivset mõju mitte üksnes neile endile, vaid ka kõigile teistele, kes võivad kaaluda elamist ja töötamist välismaal. Komisjon on seisukohal, et tuleks teha rohkem riiklike õigusaktide kooskõlastamiseks ja ühtlustamiseks selles valdkonnas.
Kriisile reageerimine
Paljud petitsioonid, mis käsitlesid majanduskriisi mõju kodanike elule, edastati majandus- ja rahanduskomisjonile, kes võttis oma seadusandlikus tegevuses neid olulisi probleeme arvesse. Mõned neist petitsioonidest olid tähelepanu keskpunktis 2013. aasta septembris petitsioonikomisjoni poolt korraldatud avalikul kuulamisel majanduskriisi mõjude teemal. Tihti kritiseeriti paljude pankade soovimatust pakkuda investeeringute rahastamist väikeettevõtetele, kuigi samal ajal jätkati põhjendamatute preemiate ja kõrgete palkade maksmist oma juhtkonnale või mõnel juhul endisele juhtkonnale.
Puuetega inimeste õigused
Kogu 2013. aasta jooksul keskendas petitsioonikomisjon oma tähelepanu ja andis prioriteedi petitsioonidele, mis puudutasid puuetega inimesi. Nõukogu otsusega määrati petitsioonikomisjon koos Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Arengufondiga osalema ELi tasandi raamistikus, mis kujutab endast järelevalveorganit vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 33. Petitsioonikomisjon osales neljal aasta jooksul korraldatud koosolekul. Esimeeste konverents otsustas selle rolli siiski usaldada EP tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile, kes tegutseb koostöös teiste komisjonide, sh petitsioonikomisjoniga.
Seoses sellega korraldati mitmeid kuulamisi, kus petitsioonide esitajad esindasid pimedate isikute õigusi, kes võitlesid õiguse eest lugemismaterjalile vastavalt ÜRO WIPO konventsioonile, mille üle toimusid arutelud kogu 2013. aasta vältel ning mis lõpuks sõlmiti ja allkirjastati tänu Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide survele.
Petitsioonikomisjon korraldas ka arutelusid igipõlisel teemal – seoses liidu institutsioonide ja eriti Euroopa Parlamendi asukohaga (selleteemalistel petitsioonidel on juba ligi pooleteise miljoni inimese allkirjad) – ning hääletuse põhiseaduskomisjonile esitatud arvamuse üle, milles ülekaaluka häälteenamusega toetati ainsa asukohana Brüsselit, nentides siiski, et selliste muudatuste tegemiseks on vaja kõikide liikmesriikide ühehäälset nõusolekut.
Institutsioonidevahelised suhted
Petitsioonikomisjonil on juba head suhted paljude riiklike parlamentidega ja paljudel juhtudel on kontaktid üsnagi sagedased, nagu ka Euroopa Ombudsmaniga ja Nikiforos Diamandourose algatusel loodud Euroopa Ombudsmani võrgustiku teiste liikmetega. Käesoleval aastal osales komisjon aktiivselt tema järeltulija Emily O’Reilly valimiste korraldamises, kes valiti sellesse ametisse kuni parlamendi praeguse ametiaja lõpuni.
Raportöör nõuab, et loodaks iga-aastane dialoog EP petitsioonikomisjoni liikmete ning parlamendiliikmetest riiklike parlamentide petitsioonikomisjonide liikmete vahel. See algatus looks kindla partnerluse, mille raames Euroopa ja liikmesriigi tasandi seadusandjad saaksid vahetada kogemusi ja parimaid tavasid petitsioonide käsitlemisel.
Raportöör on kindlalt veendunud, et iga petitsiooniesitajat koheldakse austusega ning tema petitsiooni käsitletakse nõutava usaldusväärsusega. Raportöör kutsub üles tõstma teadlikkust selle kohta, et kõigi ELi kodanike ja elanike põhiõiguste hulka kuulub petitsiooni esitamine Euroopa Parlamendile ning et nad peaksid seda tehes saama olla kindlad, et nende muret võetakse kuulda.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
11.2.2014 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
18 3 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Margrete Auken, Heinz K. Becker, Victor Boştinaru, Philippe Boulland, Nikolaos Chountis, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Ágnes Hankiss, Iñaki Irazabalbeitia Fernández, Carlos José Iturgaiz Angulo, Peter Jahr, Erminia Mazzoni, Chrysoula Paliadeli, Nikolaos Salavrakos, Jarosław Leszek Wałęsa, Angelika Werthmann, Rainer Wieland, Zbigniew Zaleski |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Marino Baldini, Sandrine Bélier, Vicente Miguel Garcés Ramón, Axel Voss |
||||