RAPORT soovitustega komisjonile Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamise kohta
26.2.2014 - (2013/2166(INL))
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Sven Giegold
(Algatus – kodukorra artikkel 42)
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
soovitustega komisjonile Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta[1],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve),[2]
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve),[3]
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve),[4]
– võttes arvesse nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega[5],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/78/EL, millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud volitustega[6],
– võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses selle koostoimega nõukogu määrusega (EL) nr .../... millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga[7],
– võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta seisukohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus (EL) nr .../..., millega Euroopa Keskpangale antakse eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga[8],
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 3. juuni 2010.aasta raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus,[9] ja oma 22. septembri 2010. aasta seisukohta selle ettepaneku kohta[10],
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 3. juuni 2010.aasta raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus,[11] ja oma 22. septembri 2010. aasta seisukohta selle ettepaneku kohta[12],
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 3. juuni 2010.aasta raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus,[13] ja oma 22. septembri 2010. aasta seisukohta selle ettepaneku kohta[14],
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 18. mai 2010. aasta raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 1998/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele antud volitustega[15] ning oma 22. septembri 2010. aasta seisukohta selle ettepaneku kohta[16],
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 25. mai 2010.aasta raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta ühenduses ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta[17] ja oma 22. septembri 2010. aasta seisukohta selle ettepaneku kohta[18],
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 25. mai 2010.aasta raportit ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega,[19] ja oma 22. septembri 2010. aasta seisukohta selle ettepaneku kohta[20],
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 1. märtsi 2013. aasta arvamust Euroopa Pangandusjärelevalve 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 1. märtsi 2013. aasta arvamust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 1. märtsi 2013. aasta arvamust Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 5. septembri 2013. aasta arvamust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve (kõik jaod) kohta,
– võttes arvesse tõhusat pangandusjärelevalvet käsitlevaid peamisi põhimõtteid, mille Baseli pangajärelevalve komitee kinnitas 13.–14. septembril 2012. aastal,[21]
– võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu 2011. aasta oktoobris avaldatud dokumenti „Key Attributes of Effective Resolution Regimes for Financial Institutions”,
– võttes arvesse järelevalveasutuste parimat tava käsitlevaid põhimõtteid, mille Baseli pangajärelevalve komitee andis välja 2010. aasta oktoobris,[22]
– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 22. jaanuari 2014. aasta otsust kohtuasjas C-270/12 Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik versus Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 42 ja 48,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0133/2014),
A. arvestades, et finantskriis on näidanud, et ebaadekvaatne riskijuhtimine ning finantsturgude ebaefektiivne, ebaühtlane ja killustatud järelevalve on aidanud kaasa finantsilisele ebastabiilsusele ning tarbijakaitse puudumisele finantsteenuste osas;
B. arvestades, et Euroopa Parlament avaldas tugevat toetust Euroopa järelevalveasutuste (ESAde) loomisele, on andnud ESAdele rohkem pädevusi koordineerimise ja otsese järelevalvega seoses ning on veendunud, et ESAd on stabiilsemate ja turvalisemate finantsturgude loomisel peamised osalejad ning et liit vajab tugevamat ja liidu tasandil paremini koordineeritud järelevalvet;
C. arvestades, et Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi loomine on suurendanud finantsjärelevalve kvaliteeti ja järjepidevust siseturul; arvestades, et see on arenguprotsess, milles järelevalvenõukogu liikmed peaksid keskenduma liidu väärtustele ja huvidele;
D. arvestades, et alates Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi loomisest on mikrotasandi usaldatavusjärelevalve liidus arenenud kiiremini kui makrotasandi usaldatavusjärelevalve;
E. arvestades, et mikro- ja makromajandusliku järelevalve pädevus on koondunud Euroopa Keskpanga (EKP) kätte, kes peab võtma asjakohaseid meetmeid, et vältida EKP rahapoliitika tõttu tekkivaid huvide konflikte;
F. arvestades, et ESAd peaksid hoidma ära liidu finantsturgude killustatuse;
G. arvestades, et ESAdele on muu hulgas tehtud ülesandeks lähendamine ja abistamine igapäevase järelevalve kvaliteedi tõstmisel, ning arvestades, et vaja on töötada välja tulemuslikkuse näitajad, mis keskenduvad igapäevase järelevalvega saavutatud regulatiivsetele tulemustele;
H. arvestades, et ESAd on suures osas täitnud oma ülesande anda panus seadusandlikesse menetlustesse ja teha ettepanekuid tehniliste standardite kohta;
I. arvestades, et kuigi määrused, millega asutatakse ESAd, on peaaegu identsed, on nende reguleerimisala arenenud väga erinevalt;
J. arvestades, et seoses regulatiivsete tehniliste standarditega ja rakenduslike tehniliste standarditega on komisjonil kohustus võtta kas muudatustega või muudatusteta vastu ESA esitatud eelnõud ning ta peaks asjaomastest eelnõudest loobumist üksikasjalikult põhjendama;
K. arvestades, et otsene järelevalve, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) teostab reitinguagentuuride üle, võib tõsta järelevalve kvaliteeti selles valdkonnas;
L. arvestades, et regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu delegeeritud õigusaktidena ja nendega tagatakse ESAde kaasamine valdkondades, milles neil on suuremad tehnilised eriteadmised madalama taseme õigusaktide koostamiseks;
M. arvestades, et parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise delegeeritud õigusakte käsitleva ühise kokkuleppe lõikes 2 sätestatakse, et kolm institutsiooni teevad koostööd kogu delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseni viiva menetluse vältel, et muuta delegeeritud volituste täitmine sujuvamaks ning võimaldada parlamendil ja nõukogul neid volitusi tõhusalt kontrollida;
N. arvestades, et ühtse järelevalvemehhanismi loomine oli tähtis järgmine samm sidusa pankade järelevalve suunas euroalal ja teistes osalevates liikmesriikides;
O. arvestades, et ühtse järelevalvemehhanismi loomisel on väga oluline mõju mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve institutsioonilisele ülesehitusele liidus, arvestades nendes valdkondades EKP-le antud volitusi;
P. arvestades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on andnud õigusloome protsessi jaoks kasulikke makromajanduslikke soovitusi, mida komisjon ja kaasseadusandjad on rahaturufondide, kapitalinõuete, hüpoteeklaenude direktiivi või Solventsus II[23] sümmeetriliste pikaajaliste garantiimeetmete valdkonnas üksnes osaliselt arvesse võtnud;
Q. arvestades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul ei ole seadusandluses kohustuslikku rolli isegi mitte siis, kui kõne all on makromajanduslikud küsimused;
R. arvestades, et teaduslik nõuandekomitee on mänginud olulist ja konstruktiivset rolli Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevuskava väljatöötamisel, eeskätt julgustades Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu keskenduma vastuolulistele ja põhiküsimustele;
S. arvestades, et kaasseadusandjad või komisjon oleksid võinud mõnda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ettepanekut arvesse võtta, kui need oleksid esitatud õigusloome protsessi varasemas etapis;
T. arvestades, et finantskriisi ajal loodi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tulevaste kriiside ennetamiseks ja finantsstabiilsuse säilitamiseks;
U. arvestades, et ülemääraselt pikka aega väga madalal hoitud intressimääradest põhjustatud süsteemset riski ei ole Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avalduses kunagi mainitud;
V. arvestades, et rahapoliitikal võib olla märkimisväärne mõju laenu ja vara hinnamullidele ning seetõttu võib tekkida huvide konflikt Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevuse vahel;
W. arvestades, et pärast komisjoni esimesi ettepanekuid pidi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul olema üle kahe korra rohkem töötajaid, kui tal tegelikult on, ja kvalifitseeritud töötajate arvu üles-alla kõikumine häirib tema tööd;
X. arvestades, et ESMA ei ole arvesse võtnud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldusi Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohta;
Y. arvestades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomine EKPst väljaspool ei annaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 130 tõttu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule võimalust esitada EKP-le arvamusi, soovitusi või hoiatusi;
Z. arvestades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu struktuur ja selle otsuseid tegeva organi suurus pärsib kiiret otsustamist;
Aa. arvestades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituses 2011/3 märgitakse, et keskpankadel peaks makrotasandi usaldatavusjärelevalves olema juhtroll ja sellest tulenevalt peaksid keskpankade esindajad olema tingimata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustusorganite liikmed;
Ab. arvestades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmesus põhineb tugevalt keskpankadel, kellel on oluline roll, kuid ka sarnane perspektiiv;
Ac. arvestades, et suurem osa valdkondlikest õigusaktidest, millega antakse ESAdele nende eripädevused, ei ole veel jõustunud, mistõttu on ESAdel võimatu oma ülesandeid võrdselt täita;
Ad. arvestades, et finantsturgude, finantsteenuste ja finantstoodetega seotud õigusaktid on väga killustatud ning arvukad õigustekstid põhjustavad õiguslike lünki, aruandlusnõuete dubleerimist, institutsioonilist lahknevust ja õiguslikku kattuvust ning võivad põhjustada soovimatuid tagajärgi ja negatiivset mõju reaalmajandusele;
Ae. arvestades, et Ameerika Ühendriigid asutasid tugeva mandaadiga tarbijate finantskaitse föderaalse büroo;
Af. arvestades, et läbipaistvus ja sõltumatus on hea valitsemistava olulised koostisosad ning oluline on suurendada ESAde töö läbipaistvust ja nende sõltumatust;
Ag. arvestades, et kuigi ESAd tegutsevad oma veebisaitidel avaldatava teabe kaudu üldiselt läbipaistvalt, on vaja suuremat läbipaistvust seoses nende töö ning nõuannete ja ettepanekute osas tehtavate edusammudega, samuti on vaja rohkem teavet selliste teemade kohta nagu töökonnad ja töörühmad;
Ah. arvestades, et komisjon osaleb ESAde tegevuses ametlikult ja mitteametlikult, kuid niisugune osalemine ei toimu veel läbipaistval alusel, ning arvestades, et selleks, et ESAde sõltumatust ei seataks kahtluse alla, tuleks komisjoni roll viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu rolliga;
Ai. arvestades, et kasu sidusrühmade kogude panusest ESAde töösse näib olevat piiratud;
Aj. arvestades, et suurem läbipaistvus on sidusrühmade kogude jaoks ülitähtis, et aidata luua finantsturgude jaoks hästi läbimõeldud ja toimivaid eeskirju, ning et koostöö turuosalistega toimiks palju paremini, kui need kogud oleksid kogu koosseisu ja kogule täitmiseks antud täpsete ülesannetega seoses läbipaistvamad;
Ak. arvestades, et ESAd peaksid toetama komisjoni, tehes oma finantsteenustealased eksperditeadmised läbipaistval viisil kättesaadavaks;
Al. arvestades, et ESAd peaksid abistama komisjoni ja kaasseadusandjaid, hinnates, millises ulatuses õigusakt täidab oma õiguslikke eesmärke, ning nad peaksid läbipaistvuse huvides selle hinnangu avalikustama; ESAd peaksid esitama kavandatud liidu õigusaktide kohta ametlikke seisukohti ning hindama seadusandlike ettepanekute mõjuhinnangutes sisalduvate tõendite ja analüüsi tugevust;
Am. arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu otsuses kohtuasjas C-270/12 osutati, et Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi tegevuse ulatus võiks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 kohaselt potentsiaalselt olla laiem kui kohtuasjas C-9/56 Meroni[24] tehtud otsuse tavapärase tõlgendamise kohaselt Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi loomise ajal ning seetõttu peaks komisjon hindama selle võimalikku mõju Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi eesseisva läbivaatamise käigus;
An. arvestades, et EKP teostatav järelevalve pangandus- ja kindlustusäris aktiivsete finantskonglomeraatide üle on ühtse järelevalvemehhanismi õigusliku alusega piiratud;
Ao. arvestades, et ühtse järelevalvemehhanismi loomisega muudetakse Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi aluseks olevat järelevalvesüsteemi ning tekitatakse eri ametiasutuste ja nende järelevalvepädevuste vahel teatav asümmeetria;
Ap. arvestades, et ühtse järelevalvemehhanismi jõustumise järel on iseäranis tähtis vältida õiguslikku arbitraaži, garanteerida võrdsed tingimused, tagada siseturu hea toimimine, hoida ära moonutused ja kaitsta põhivabadusi;
Aq. arvestades, et EKP-l ja ESAdel on erinevad aruandlusstandardid ja aruannete koostamise vahemikud ning ühtse järelevalvemehhanismi loomine võib kätkeda endas tõsist aruandlusnõuete dubleerimise ohtu, kui riiklikud asutused ei tee ühtse järelevalvemehhanismi ja ESAdega piisavalt koostööd;
Ar. arvestades, et liidu õiguse võimaliku rikkumise uurimise õigust ja siduva vahendusmenetluse võimalust on kasutatud harva ning ESAdel on ainult väga piiratud võimalused algatada uurimisi seoses liidu õiguse väidetavate rikkumistega riiklike pädevate asutuste poolt;
As. arvestades, et liidu õiguse võimaliku rikkumisega seoses on riiklikke järelevalveasutusi mõjutavaid otsuseid vastu võtnud riiklikud järelevalvajad ESAde järelevalvenõukogudes;
At. arvestades, et ESAde siduvate vahendajavolituste mõju all leiti paljud kasulikud lahendused riiklike järelevalveasutuste vahel;
Au. arvestades, et riikide esindajatel on olnud keeruline hoida lahus oma rolli riikliku pädeva asutuse juhina ja Euroopa tasandi otsuste tegijana, mis seab ohtu nende suutlikkuse pidada tõeliselt kinni nõudest tegutseda sõltumatult ja objektiivselt ainult liidu kui terviku huvides, kooskõlas ESAsid käsitlevate määruste artikliga 42;
Av. arvestades, et vastastikuse surve avaldamine ei ole toiminud nii nagu ESAde algse väljakujundamise ajal kavandati ja ESAdel tuleks lasta selle arengut stimuleerida;
Aw. arvestades, et mõni ESA näeb endiselt vaeva oma töö jaoks õiges formaadis vajaliku teabe kogumisega, ja arvestades, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) pidi läbi viima stressiteste, kuid tal ei olnud mõningatel juhtudel testide tegemiseks vajalike andmete kogumiseks vajalikku seaduslikku õigust ega ka seaduslikku õigust kontrollida ebatäpseks osutunud andmeid;
Ax. arvestades, et ESAd võivad hoiduda teatavatest vajalikest teabenõuetest, eeldades tagasilükkamist oma järelevalvenõukogus;
Ay. arvestades, et hiljuti kokku lepitud õigusaktid on tugevdanud ESAde volitusi uurida liidu õiguse väidetavaid rikkumisi või kohaldamata jätmist, kohustades pädevaid asutusi andma asjaomasele ESA-le kogu vajalikuks peetava teabe, sealhulgas teave selle kohta, kuidas õigusakte kooskõlas liidu õigusega kohaldatakse;
Az. arvestades, et ühtse järelevalvemehhanismi asutamisel tehti teatavaid edusamme, et anda EBA-le teabe otse kogumiseks vajalikud õigused, kuid selline suutlikkus tuleb anda ka teistele ESAdele;
Ba. arvestades, et suunised on osutunud kasulikuks ja vajalikuks vahendiks reguleerimise puuduste kõrvaldamiseks olukordades, kus ESAdele ei antud valdkondlike õigusaktidega mingeid õigusi;
Bb. arvestades, et ESAdel on volitused kontrollida liidu õiguse rakendamist liikmesriikides, kuid neil puuduvad ressursid selle tegeliku jõustamise hindamiseks;
Bc. arvestades, et MiFID I direktiivi[25] rakendatakse kõigis liikmesriikides, kuid osa liikmesriike keeldub tarbijakaitse eeskirju praktikas kohaldamast ja jõustamast;
Bd. arvestades, et ESA esindajate osalemine järelevalvekolleegiumites on parandanud kolleegiumide toimimist, kuid kolleegiumid on teinud järelevalve ühtsuse tugevdamisel üksnes piiratud edusamme;
Be. arvestades, et hääleõigus ESAde järelevalvenõukogudes ei ole proportsionaalne asjaomaste liikmesriikide suurusega, nagu see on praegu EKPs ja teistes Euroopa ametites;
Bf. arvestades, et muudatused EBA algses hääletussüsteemis, mis oli taganud liikmesriikide õiglase kohtlemise ja sujuvad töötingimused ESAde jaoks, olid mõnede liikmesriikide jaoks mööndus ning muutsid otsustusprotsessi järelevalvenõukogus koormavamaks ja kohmakamaks;
Bg. arvestades, et ESAde eesistujate ametisse nimetamisel ei tohiks esineda vanuselist ega soolist diskrimineerimist, mis on seisukoht, mida tuleks terves liidus laialdaselt propageerida;
Bh. arvestades, et eesistuja, tegevdirektor ning järelevalvenõukogu ja juhatuse liikmed peaksid saama tegutseda sõltumatult ja üksnes liidu huvides;
Bi. arvestades, et mõnel liikmesriigi riiklikul järelevalvajal on olnud raskusi kohustusliku osamaksu tasumisega ESAde eelarvetesse;
Bj. arvestades, et liikmesriikide kohustuslikud osamaksud on vastuolus ESAde sõltumatusega;
Bk. arvestades, et ESAd teatasid, et neil on raskusi teatud staažiga töötajate värbamisel ja neile antud ülesannete täitmist piirab ressursside ja töötajate puudus ning olemasolevad vahendid ei peegelda ülesandeid, mida tuleb täita;
Bl. arvestades, et ESAde praegune rahastamine segafinantseerimise alusel ei ole paindlik, tekitab halduskoormust ja seab ohtu asutuste sõltumatuse;
Bm. arvestades, et õigusloomega seotud mandaat koostada rakendusakte ja delegeeritud õigusakte on olnud ESAde jaoks nende asutamisetapis prioriteet ning sellel on olnud nende töökoormuses muude ülesannetega võrreldes ebaproportsionaalne kaal;
Bn. arvestades, et ESAd ei ole suutnud eraldada piisavalt ressursse finantsturgude toimimise majandusanalüüside tegemisse kui põhiülesandesse (nagu on sätestatud määruste (EL) nr 1093/2010, nr 1094/2010 ja nr 1095/2010 artikli 8 lõike 1 punktis g), mis on kvaliteetsete eeskirjade koostamise põhialus;
Bo. arvestades, et ühismandaadiga koostada tarbimissuundumuste aruanne nõutakse, et kõik liikmesriigid koguksid nende suundumuste kohta teavet;
Bp. arvestades, et EBA-l puudub endiselt õiguslik alus muu hulgas makseteenuste ja tarbijakrediidi direktiivis[26];
Bq. arvestades, et mõnda ESAde poolt kõigile turuosalistele ette nähtud nõuet peeti mõnede turuosaliste poolt koormavaks, sobimatuks ja mitteproportsionaalseks, arvestades nende äriühingute suurust ja ärimudelit, kellele need nõuded olid suunatud, ning arvestades, et valdkondlike õigusaktidega ei nähtud alati ette piisavat paindlikkust liidu õiguse kohaldamisel;
Br. arvestades, et EKP-l on õigus osaleda nõukogu töörühmades, samas kui ESAd jäävad üldiselt ametlikust otsustusprotsessist eemale;
Bs. arvestades, et tarbijakaitse valdkonnas olid ESAde pingutused, kasutuselevõetud vahendid ja tulemused erinevad ning need olid märkimisväärselt väikesed EBAga seoses;
Bt. arvestades, et äriühingute nõrk üldjuhtimine ja kehv avalikustamise süsteem aitasid oluliselt kaasa praeguse kriisi tekkele;
Bu. arvestades, et uued Baseli järelevalvepõhimõtted sisaldavad kaht uut põhimõtet äriühingu üldjuhtimise, läbipaistvuse ja avalikustamise kohta;
Bv. arvestades, et ebasobivate toodete müük, kõlvatu konkurents ja kasu taotlev käitumine võivad tarbijatele kahju tekitada;
Bw. arvestades, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja EBA ei esitanud põhjalikke tarbimissuundumuste aruandeid;
Bx. arvestades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu finantsstabiilsuse aruande avaldamine, nagu lubas EKP president Mario Draghi, on seni veel tegemata;
By. arvestades, et vajadus teha otsuseid tarbijakaitse küsimustes eeldab samaväärset eksperditeadmiste taset ESAde liikmete hulgas, kuigi mõnedel neist ei ole paralleelseid volitusi oma päritoluliikmesriigis;
Bz arvestades, et praegu kehtivad kaitseklauslid määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 38 lõikes 1 piiravad vahendamisvõimalusi vastavalt artiklitele 18 ja 19, eriti piiriülese grupi kriisilahenduse korral vastavalt pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivile, kuna lõplik otsustamisõigus jääb liikmesriigile, kellel on kõnealuse asutuse suhtes eelarvepoliitilised kohustused;
1. palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile 1. juuliks 2014. aastaks seadusandlikud ettepanekud määruste (EL) nr 1092/2010, (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010, (EL) nr 1095/2010 ja (EL) nr 1096/2010 läbivaatamiseks, järgides lisas esitatud üksikasjalikke soovitusi ja tuginedes pärast ESAde loomist saadud kogemustele ning õigusliku aluse ja ELi toimimise lepingu artikli 114 olemasolevate alternatiivide, k.a hiljutiste kohtulahendite põhjalikule analüüsile;
2. kinnitab, et nimetatud soovitused on kooskõlas põhiõigustega ja subsidiaarsuse põhimõttega;
3. on seisukohal, et taotletavate ettepanekute finantsmõju tuleks katta asjakohaste eelarveassigneeringutega liidu eelarvest, võttes samal ajal arvesse ESAde võimalust arvata maha tasusid nende järelevalve all olevatelt üksustelt;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule.
- [1] ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.
- [2] ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
- [3] ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.
- [4] ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
- [5] ELT L 331, 15.12.2010, lk 162.
- [6] ELT L 331, 15.12.2010, lk 120.
- [7] Vastuvõetud tekstid, P7_TA-PROV(2013)0371.
- [8] Vastuvõetud tekstid, P7_TA-PROV(2013)0372.
- [9] A7-0166/2010.
- [10] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0337.
- [11] A7-0170/2010.
- [12] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0334.
- [13] A7-0169/2010.
- [14] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0339.
- [15] A7-0163/2010.
- [16] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0336.
- [17] A7-0168/2010.
- [18] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0335.
- [19] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0338.
- [20] A7-0167/2010.
- [21] http://www.bis.org/publ/bcbs230.pdf.
- [22] http://www.bis.org/publ/bcbs177.pdf
- [23] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
- [24] Otsus kohtuasjas 9/56 Meroni v. ülemamet, EKL 1957/1958, lk 133.
- [25] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).
- [26] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).
RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA:ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA
Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetav õigusakt või õigusaktid peaksid nägema ette järgmise.
Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi tuleks edaspidi kohandada ühtse järelevalvemehhanismiga järgmiselt:
– suurendada kõigi ESAde siduva ja mittesiduva vahendamise volitust, eriti seoses EKPga;
– täpsustada ESAde volitust viia läbi siduvat vahendamist järelevalveotsuste tegemist hõlmavates valdkondades;
– anda ESAdele võimalus alustada juhatuse algatusel siduvat ja mittesiduvat vahendamist, kui see on valdkondlikes õigusaktides ette nähtud;
– suurendada kõigi ESAde volitusi stressitestide läbiviimiseks, et neil oleksid vähemalt võimalused, mis on võrreldavad EBAle ühtse järelevalvemehhanismi asutamise käigus antud võimalustega;
– tagada, et ESAdel, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul, riiklikel järelevalveasutustel ja EKP-l oleks (juhul, kui liikmesriigid osalevad ühtses järelevalvemehhanismis) juurdepääs samale järelevalvealasele teabele, mis tuleb esitada võimaluse korral ühesuguse sagedusega ja ühtses elektroonilises formaadis, mille määravad kindlaks ESAd, ühtse formaadiga ei ole siiski seotud ühtegi uut kohustust edastada andmeid rahvusvaheliste standardite kohaselt, nt IFRSi alusel, lisaks antakse ühtse formaadi kohustuslikuks kasutuselevõtuks piisavalt üleminekuaega;
– tagada, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib edasi arendada tugevat võrgustikku, millega tagatakse pidev järelevalve ja süsteemsete riskide analüüs otsustajate hulgas, arendades dialoogi kultuuri mikrotasandi usaldatavusjärelevalve ja makromajandusliku järelevalve vahel;
– näha ette mehhanismid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sõltumatuse suurendamiseks, tagades samas koostoime EKPga;
– tagada ühtse järelevalvemehhanismi loomisest tingitud vajalikud muudatused Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus, sealhulgas võimalus, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab EKP-le ja ühtsele järelevalvemehhanismile hoiatusi ja soovitusi;
– arendada kõigi andmete kogumiseks välja ühtne kontaktpunkt, mis vastutab järelevalve- ja statistiliste andmete valimise, kontrollimise ja edastamise eest;
– laiendada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teaduskomitee rolli;
– määrata ametisse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevesimees;
– hinnata ja täpsustada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mandaati ja ülesandeid, et hoida ära huvide konfliktide tekkimine mikrotasandi usaldatavusjärelevalve ja järelevalvevahendite ning makromajandusliku järelevalve vahel;
– tugevdada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu juhtkomitee koordineerivat rolli ja kohandada selle koosseisu;
– laiendada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitatavate hoiatuste ja soovituste võimalike adressaatide loetelu, lisades sellesse EKP (seoses tema ühtses järelevalvemehhanismis määratletud rollidega) ja riiklikud makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused;
– lisada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitused Euroopa poolaastasse riigipõhiste soovituste ja liidule tervikuna suunatud soovituste kaudu.
Kui kogemused on näidanud läbivaatamise vajalikkust, parandatakse uute õigusaktidega Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi toimimist järgmiselt:
Eesistujad
– suurendatakse kõigi kolme ESA eesistujate õigusi võtta vastu tehnilisi ja operatiivseid otsuseid või küsida teavet teistelt järelevalveasutustelt kooskõlas asjaomase ESA mandaadiga ning hõlbustatakse järelevalvenõukogudelt eesistujale täiendavate pädevuste delegeerimist;
– eesistujatele antakse õigus väljastada vastastikuseid eksperdihinnanguid ESAde määruste artikli 30 kohaselt;
– eesistujatele ja tegevdirektoritele antakse õigus hääletada järelevalvenõukogus;
– tagatakse, et ESAde eesistujatel on volitused nimetada ESAde määruste artikli 41 kohaselt ametisse sisekomisjonide ja töörühmade esimehi;
– tagatakse, et ESAde eesistujad ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esimees kutsutakse vähemalt kaks korda aastas ametlikult nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) koosolekutele oma tegevusest ja töökavast aru andma;
– tagatakse eesistujate ja nende asetäitjate valikumenetluste raames soolise tasakaalu nõude aktiivne järgimine, protsessi läbipaistvus ja selle kavandamine viisil, mis võimaldab Euroopa Parlamendil täita oma rolli asjaomaste menetlustega seoses;
– tagatakse, ilma et see mõjutaks eelmises punktis sätestatud põhimõtte järgimist, et ESAde eesistujad valitakse üksnes nende saavutustest, oskustest, finantsasutuste ja -turgude alastest teadmistest ning finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonna jaoks olulistest kogemustest lähtudes;
Juhtimine: korraldus, otsustusprotsess, sõltumatus ja läbipaistvus
– muudetakse määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklit 45 ja kolme ESA juhatused kujundatakse ümber sõltumatuteks organiteks, kus töötab kolm Euroopa Parlamendi poolt ametisse nimetatud Euroopa volitustega professionaali, ESAde eesistujad ning tegevdirektorid, kusjuures juhatuse liikmetele antakse õigus hääletada järelevalvenõukogus, et tagada suurem sõltumatus riiklikest huvidest; juhatuse eesistuja kattub järelevalvenõukogu eesistujaga ja tal on otsustav hääl nii juhatuses kui ka järelevalvenõukogus;
– muudetakse määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklit 40 ning muudetakse järelevalvenõukogu koosseisu, mis peaks koosnema lisaks juhatuse liikmetele riiklike pädevate asutuste juhtidest;
– ülesannete ümberjaotamine juhatuse ja järelevalvenõukogu vahel nii, et järelevalvenõukogu keskendub ESA töö jaoks strateegiliste suuniste andmisele, võttes vastu tehnilised standardid, üldised suunised ning soovitused ja otsused ajutiste sekkumiste kohta ning muud otsused teeb juhatus, kusjuures teatud juhtudel on järelevalvenõukogul õigus esitada juhatuse ettepanekule vastuväiteid;
– ESAdele antakse sõltumatu eelarverida sarnaselt Euroopa Andmekaitseinspektoriga, mida rahastatakse turuosaliste osamaksudest ja liidu eelarvest;
– suurendatakse ESAde sõltumatust komisjonist, eriti igapäevategevuse osas;
– kõigi kolme ESA järelevalvenõukogudes kehtestatakse sujuvam otsustusprotsess;
– lihtsustatakse hääletusmehhanisme ja kõigi kolme ESA puhul taaskehtestatakse samad hääletuseeskirjad, mis põhinevad praegu ESMAs ja EIOPAs kasutusel olevatel hääletusmehhanismidel;
– suurendatakse ja kindlustatakse ESAde sõltumatust komisjonist, kehtestades ametlikud menetlused ja avaldamiskohustused teabevahetusele, õiguslikele arvamustele ning komisjoni antavatele ametlikele ja mitteametlikele suulistele nõuannetele;
– tarbijakaitse küsimustes tagatakse, et neid järelevalvenõukogude liikmeid, kellel ei ole oma päritoluliikmesriigis tarbijakaitset puudutavaid volitusi, saadab asjaomastel nõukogu koosolekutel vastutava riikliku asutuse esindaja;
– ühiskomitees töötatakse välja kiire ja tõhus otsustusmenetlus, et võimaldada kiiremat otsustamist ja vähendada vastuväidete võimalust;
– suurendatakse ESAde paindlikkust võtta eriülesannete täitmiseks tööle erialaspetsialiste, ka piiratud ajaks;
– suurendatakse läbipaistvust sidusrühmade kaasamise ja võimalike huvide konfliktide osas ning töötatakse välja rangem järelemõtlemisaja kord, eeskätt jaemüügi rühmade suurema teavitamise, tõhusate konsultatsioonide ja läbipaistvamate protsesside kaudu;
– vaadatakse läbi sidusrühmade kogude süsteem, sealhulgas nende struktuur, koosseis ja ressursid, ning tasakaalustatakse sidusrühmade kogude koosseisu, et tagada tarbijate ja tööstuseväliste sidusrühmade panuse arvestamine;
– luuakse majandusanalüüsi üksus, et pakkuda täielikult tõendatud rakenduslike tehniliste standardite, regulatiivsete tehniliste standardite ja kavandatud suuniste tasuvusanalüüse, samuti et anda oma panus komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavatesse arvamustesse uute õigusaktide ettevalmistamisel, samuti olemasolevate õigusaktide läbivaatamisel;
Ühtsed eeskirjad ja ühtne turg
– vaadatakse läbi tegevuse ulatus ja valdkondlike õigusaktide loetelu ESAde määruste artikli 1 lõikes 1;
– nõutakse, et komisjon ja vajaduse korral ESAd annaksid õigeaegse vastuse Euroopa Parlamendi liikmete kommentaaridele regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, eeskätt siis, kui Euroopa Parlamendi liikmete väljendatud vaated ei kajastu komisjoni poolt vastu võetud regulatiivsetes tehnilistes standardites;
– nõutakse, et juhul, kui komisjon ei toeta ESAde kavandatud regulatiivsete tehniliste standardite või rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, esitaks komisjon põhjendused ja täielikult tõendatud tasuvusanalüüsi sellise otsuse põhjendamiseks;
– seatakse sisse ametlik teabevahetamise meetod komisjoni konkurentsi peadirektoraadiga, tagamaks, et finantsteenuseid käsitlevate õigusaktidega toetatakse ühtsel turul ausat ja jätkusuutlikku konkurentsi ning välditakse õigusaktidest tingitud konkurentsivastase tasakaalustamatuse teket nii tarbijate jaemüügiteenustele juurdepääsu tasandil ja selle osas, kuidas need liidus erinevad, kui ka professionaalsete osapoolte ja hulgiturgude tasandil;
– ESAdele antakse volitus komisjonile aru anda, kui riiklikud õigusaktid või erinevused riiklikes õigusaktides kahjustavad ühtse turu toimimist;
– ESAdele antakse volitus ja õigus tuvastada hinnaerinevusi liikmesriikide vahel ning analüüsida konkreetseid turge, kus võib tegemist olla kasu taotleva käitumisega;
– suurendatakse ESAde volitusi, et aidata kaasa finantsandmete levitamisele ja turudistsipliinile, nõudes neilt, et nad avaldaksid oma veebisaitidel teabe üksikute finantsasutuste kohta, mida nad peavad finantsturgude läbipaistvuse tagamiseks vajalikuks;
– selgitatakse, et suunised kogu siseturu ühtsete standardite parandamiseks määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 16 kohaselt on võimalik välja anda ainult nende valdkondlike õigusaktide asjakohase täiendamise alusel, ning täpsustatakse asjaomaseid põhjendusi, millega saab kindlustada demokraatlikku legitiimsust;
– selgitatakse, et ESAde määruste artikli 9 lõike 1 kohased suunised on identsed asjaomaste määruste artikli 16 kohaste suunistega;
– tagatakse võrdsed tingimused kõikidele liidu finantsasutustele ning ESAdelt nõutakse nende ülesannete täitmisel ja järelevalvemeetodite, tavade ning käsiraamatute väljatöötamisel proportsionaalsuse põhimõtte järgimist, eriti seoses väikeste ja keskmise suuruse turuosalistega;
– ESAdelt nõutakse, et nad viiksid läbi hindamisi kavandatud meetmete mõju kohta väikeettevõtjatele ja finantssektorisse sisenemise tõketele;
– suurendatakse ESAde uurimisvolitusi seoses liidu õiguse ja nende koostatud regulatiivsete tehniliste standardite võimaliku rikkumisega;
– ESAdele antakse selge volitus äriühingu üldjuhtimise, läbipaistvuse ja avalikustamise valdkonnas, et parandada teabe võrreldavust liidus ja turudistsipliini, võimaldada kõigil sidusrühmadel aru saada riskiprofiilidest ja tavadest ning neid võrrelda ja suurendada üldsuse usaldust;
– tagatakse, et Euroopa Parlamendil on vähemalt kolm kuud aega, et kaaluda delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide tagasilükkamist;
– nähakse ette ESAde ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kohustuslik varajane kaasamine õigusloome protsessi ettevalmistusse nende ekspertvaldkondades;
– tagatakse, et Euroopa Parlamendil on võimalik ESAde ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eksperditeadmistest kasu saada, muu hulgas kavandatavate tehniliste standardite kujundamise ja ajastamise osas, ning küsida küsimusi;
Järelevalvealane koostöö ja lähendamine
– parandatakse kolme sektori järelevalve tasakaalu, tugevdades ESMA ja EIOPA rolli Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis, et vältida pankadele suunatud õigusaktide sobimatut kohandamist ja kohaldamist muudele sektoritele, säilitades samal ajal võrdsed tingimused;
– vaadatakse läbi ESAde vastastikuste eksperdihindamiste mudel ja töötatakse välja sõltumatum hindamismudel, nagu Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) mudel (FSAP);
– kui seda peetakse vajalikuks, seatakse liikmesriikides dialoogis pädevate asutustega sisse asjakohane järelevalvetavade hindamise mehhanism kohapealsete külastuste ja vajaduse korral järgnevate parandussoovituste vormis;
– suurendatakse EBA vastutust finantsasutuste järelevalvet käsitleva käsiraamatu väljatöötamise ja ajakohastamise osas ning ESMA-le ja EIOPA-le antakse sarnased ülesanded, et parandada Euroopas järjepidevat järelevalvet ja ühist järelevalvekultuuri;
– tagatakse, et ESAde tarbijakaitsealast tööd ei kahjusta erinevused ESAde õigusliku aluse, nende vastavate asutamismääruste ja valdkondlikes õigusaktides neile antud volituste vahel;
– selgitatakse, et ESAde võimekus lahendada lahkarvamusi seisab eraldi nende võimekusest uurida liidu õiguse võimalikke rikkumisi ja seda saab kasutada järelevalve sidususe ja järelevalvetavade lähendamise koordineerimise parandamiseks ilma lisavolitusteta valdkondlikes õigusaktides;
– laiendatakse järelevalvekolleegiumide volitusi järelevalve valdkonnas ja täiustatakse ESAde juhtiva järelevalaja rolli kolleegiumides;
– tagatakse, et juhtudel, kus ühtne järelevalvemehhanism on finantskonglomeraatide täiendava järelevalve määratud koordinaator, kaasatakse konglomeraadi osaks oleva kindlustusandja või kindlustusandjate grupi järelevalvesse vähemalt võrdsel määral kindlustusandjate või kindlustusandjate gruppide eest vastutavad järelevalveasutused;
– nõutakse, et ESAd tuvastaksid kattuvused oma volitustes ning esitaksid soovitusi klastrite koostamise ja õigusaktide läbivaatamisteks, et võimaldada suuremat sidusust ja ühtlustatumat lähenemisviisi sektoritevahelisele ja õigusaktidevahelisele kooskõlale, eriti tarbijakaitse-eeskirjadega seoses, et suurendada ühtsete eeskirjade sidusust;
– suurendatakse ESAde ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu rolli ELi esindamisel rahvusvahelistes organisatsioonides ja neile antakse sama liikmestaatus nagu riiklikele järelevalveasutustele;
– tagatakse, et ESAd töötavad ühiskomiteedes ühiselt välja struktureeritud poliitika ja strateegia, loetledes oma prioriteedid ja määratledes oma vastavad ülesanded ning seosed riiklike pädevate asutustega, ja annavad kord aastas tarbijakaitse kohta välja ühise ja horisontaalse aruande;
Suuremad volitused
– suurendatakse ESAde uurimisõigusi ja suurendatakse nende vahendeid, et nad saaksid teostada otsest järelevalvet õigusaktidest tuletatud eeskirjade asjakohase rakendamise ja kooskõla üle liidu õigusraamistiku kohaselt vastu võetud muude otsustega;
– kehtestatakse ESAde-poolne otsene järelevalve (sh stressitestid) suurel määral integreeritud üleeuroopaliste üksuste või tegevuste üle; ESMA-le ja EIOPA-le antakse õigused, volitused ja vahendid sellise tegevuse teostamiseks ning asjaomase finantsseisundi taastamise ja kriisilahendamise kavandamise sidususe üle järelevalve teostamiseks;
– EBA-le antakse õigused, volitused ja vahendid, et töötada välja pangandussektoris tarbijaid ohustavate uute riskide tuvastamise meetmed;
– tugevdatakse ESAde tarbijakaitsealase töö õiguslikku alust, tuues tarbijakaitse meetmeid sisaldavad õigusaktid ESAde tegevusvaldkonda; laiendatakse finantsasutuste määratlust, tagamaks et samale tegevusele kohaldatakse samu õigusakte, ning ajakohastatakse viiteid pädevatele asutustele ESAde määruste tähenduses;
– ESAdele antakse volitused ja õigused kehtestada riikide kaebuste käsitlemise ja kaebustega seotud andmete kogumise standardid;
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu
– tagatakse, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on esindatud majandus- ja rahanduskomitee koosolekutel;
– Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul võimaldatakse välja anda makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendeid, nt finantsvõimendust, tagatisvara väärtuse ja laenusumma suhtarvu ning võla suhet sissetulekutesse käsitlevaid üleliidulisi juhiseid liikmesriikidele;
– Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul võimaldatakse oma rahapoliitikas täidetava rolli raames ja samuti on ülesannetes ühtse järelevalvajana (ühtne järelevalvemehhanism) esitada EKP-le hoiatusi ja soovitusi;
– Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse artikkel 15 vaadatakse läbi ja seda lihtsustatakse, et hõlbustada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul andmete kogumist, kehtestades Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu jaoks kiirema ja lihtsama otsusetegemise andmetaotluste kohta ning tagades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul on andmetele juurdepääs reaalajas;
– vaadatakse läbi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu struktuur, et võimaldada kiiremat otsustamist ja tugevamat vastutust;
– tugevdatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu panust makrotasandi usaldatavusjärelevalve rahvusvahelistesse regulatiivsetesse foorumitesse;
– laiendatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadile kättesaadavaid analüütilisi vahendeid ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nõuandvale teaduskomiteele antakse rohkem vahendeid;
– tagatakse, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteeritakse, kui pädevad asutused, sealhulgas EKP ja ESAd, töötavad välja stressitestide tegemise korda;
– tagatakse, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindajad kutsutakse vaatlejatena EKP asjakohastele koosolekutele ja aruteludele, sealhulgas finantsstabiilsuse komitee koosolekud;
– vaadatakse läbi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse artikkel 18, milles käsitletakse hoiatuste ja soovituste avaldamist, et tugevdada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avalikku profiili ning tema hoiatuste ja soovituste järelmeetmeid.
Enne õigusaktide vastuvõtmist tuleks põhjalikult hinnata järgmisi küsimusi, võttes arvesse asjaolu, et liikmesriigid ei olnud isegi finantskriisi raskuspunktis nõus andma ESAdele märkimisväärseid järelevalve-alaseid õigusi:
– kas praegune kolme eraldi järelevalveasutuse mudel on sidusa järelevalve saavutamiseks parim lahendus;
– kas komisjon on ületanud ESAde järelevalvenõukogudes oma vaatlejarolli piire;
– kas ESAde sõltumatuse valguses ohustab nende tugev sõltuvus komisjonist ESAde arengut ja kas läbipaistvust selles suhtes tuleks suurendada;
– milliseid tagajärgi toob ühtse järelevalvemehhanismi loomine finantsjärelevalvele liidus tervikuna;
– kas pangandusjärelevalvega seoses nõuab ühtse järelevalvemehhanismi loomine EBA ülesannete ja volituste täielikku läbivaatamist;
– kas finantsvaldkonna reguleerimise rohkus ja osaline kattumine liidu õiguses loob seaduselünki ja erinevaid määratlusi ning kas selle saaks ületada kõikehõlmava Euroopa finantskoodeksiga;
– kuidas oleks turuosaliste jaoks võimalik standardida, optimeerida ja lihtsustada ESAdele ja riiklikele järelevalveasutustele esitatavaid auandeid;
– kuidas tuleks säilitada ESAde erakorralisi õigusi;
– kas võimalus, et ESAd peatavad ajutiselt teatava eeskirja kohaldamise, võiks olla kasulik turu erakorraliste arengute soovimatute tagajärgede vältimiseks;
– kas ESAde kohustuste ühendamine, s.t tarbijakaitse alalistes komiteedes ühiskomitee vastutuse all võiks suurendada tõhusust ja minimeerida ülesannete dubleerimist;
– kas kindlustusliit, mis järgib pangandusliidu mudelit, on vajalik ja millise rolli Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem võiks selles võtta;
– kas EBA ja EIOPA peaksid saama täiendavaid vahendeid, et kontrollida ja edendada järelevalve lähenemist seoses kapitalinõuete sisemudelitega;
– kas hiljuti asutatud USA finantsvaldkonna tarbijakaitse büroo volitused, õigused ja vahendid võiksid olla mudeliks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi jaoks;
– kas täiendavad tasud finantssektorilt võiksid olla ESAde jaoks lisatuluallikas näiteks juhul, kui võetakse vastu tasusid kolmandatest riikidest pärit kesksetelt vastaspooltelt;
– kas ESAd peaksid tõhusamalt kaasa aitama finantsoskuste parandamisele Euroopa finantsteadmiste rahvusvahelise hindamisprogrammi (European financial Programme for International Assessment (PISA)) kaudu analoogselt OECD PISAga;
– kas kolm ESAt ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaksid välja andma ühist infolehte.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
12.2.2014 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
33 4 0 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marino Baldini, Burkhard Balz, Jean-Paul Besset, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Rachida Dati, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Othmar Karas, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Sławomir Nitras, Ivari Padar, Anni Podimata, Olle Schmidt, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Zdravka Bušić, Saïd El Khadraoui, Ashley Fox, Emilie Turunen |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed(art 187 lg 2)
|
Ana Gomes, Emma McClarkin |
||||