Menetlus : 2013/2131(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0137/2014

Esitatud tekstid :

A7-0137/2014

Arutelud :

PV 10/03/2014 - 11
CRE 10/03/2014 - 11

Hääletused :

PV 11/03/2014 - 9.22
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0201

RAPORT     
PDF 190kWORD 118k
21.2.2014
PE 521.743v02-00 A7-0137/2014

Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2012. aasta aruanne

(2013/2131(INI))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Marian-Jean Marinescu

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2012. aasta aruande kohta

(2013/2131(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2012. aasta aruannet,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 15, 126, 175, 208, 209, 271, 308 ja 309 ning protokolli nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. septembri 2012. aasta resolutsiooni uudsete rahastamisvahendite ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta(1),

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevatele liikmesriikidele mõeldud riskijagamisvahendite kohta ja sellega seotud parlamendi 19. aprilli 2012. aasta seisukohta(2) ning eelkõige Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 7. veebruari 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga 2011. aasta aruande kohta(3),

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 26. juuni 2012. aasta aruannet „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas”,

–   võttes arvesse 28. ja 29. juunil 2012. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldusi, milles nähti eelkõige ette EIP kapitali suurendamine 10 miljardi euro võrra,

–   võttes arvesse 27. ja 28. juunil 2013. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldusi, milles nõuti uue investeerimiskava loomist VKEde toetamiseks ja majanduse rahastamise hoogustamiseks,

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. mai 2013. aasta järeldusi, milles seati eesmärgiks kasutada kõiki ELi poliitikavaldkondi konkurentsivõime, tööhõive ja majanduskasvu toetamiseks,

–   võttes arvesse komisjoni teatisi uudsete rahastamisvahendite kohta: „Järgmise põlvkonna uudsete rahastamisvahendite raamistik” (COM(2011)0662) ja „Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp” (COM(2011)0660),

–   võttes arvesse Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) kapitali suurendamist, eelkõige seoses EIP ja EBRD suhete küsimusega,

–   võttes arvesse otsust laiendada EBRD tegevust Vahemere piirkonda,

–   võttes arvesse EIP ja EBRD vahel 29. novembril 2012. aastal alla kirjutatud uut vastastikuse mõistmise memorandumit,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1080/2011/EÜ, millega antakse EIP-le ELi tagatis seoses liiduväliste projektidega aastatel 2007–2013(4),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 119 lõiget 2,

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A7‑0137/2013),

A. arvestades, et EIP loodi Rooma lepinguga ja et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 309 põhjal on EIP ülesanne kapitalituru vahenditega ja omavahendeid kasutades kaasa aidata siseturu tasakaalustatud ja kindlale arengule ning aidata ELi investeeringute jaoks majanduslikult elujõuliste projektide väljavalimisega saavutada liidu prioriteete;

B.  arvestades, et praeguses eriti keerulises sotsiaalses ja majanduslikus olukorras, mida iseloomustavad avaliku sektori eelarvepiirangud, tuleb kõik ELi rahalised ja poliitilised vahendid, k.a EIP vahendid, võtta kasutusele majanduse elavdamise toetamiseks ning uute kasvuvõimaluste väljaselgitamiseks;

C. arvestades, et EIP toimib ka muude investeerimisallikate rahastamiskanalina ja täiendab neid turu puuduste korvamise ja parandamise kaudu;

D. arvestades, et EIP aitab ELil hoida ja tugevdada konkurentsieeliseid ülemaailmselt;

E.  arvestades, et EIP on ka tulevikus ELi poliitika väljatöötamise nurgakivi ja arengumootor, kes tagab avaliku sektori jätkuva kohaloleku ja pakub investeerimissuutlikkust ning tagab seejuures strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuste parima võimaliku integreerimise ja elluviimise;

F.  arvestades, et EIP keskendub keskse stabiliseerimisvahendina oma vastutsüklilisele rollile ja toimib tugevate projektide juures usaldusväärse partnerina kogu ELis ja väljaspool seda;

G. arvestades, et EIP toetab strateegia „Euroopa 2020” majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide peamisi tõukejõude, nagu majanduskasvu toetav taristu, tipptasemel innovatsioon ja konkurentsivõime;

H. arvestades, et EIP peab tingimata hoidma AAA-krediidireitingut, et säiliks panga juurdepääs rahvusvahelistele kapitaliturgudele parimate võimalike rahastamistingimustega, mis avaldaks omakorda positiivset mõju projektide elutsüklile ning sidusrühmadele;

I.   arvestades, et Euroopa Ülemkogu algatas 2012. aasta juunis majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, mis hõlmab paljusid poliitikameetmeid eesmärgiga ergutada arukat, jätkusuutlikku, kaasavat, ressursitõhusat ja töökohti loovat majanduskasvu;

J.   arvestades, et uudsete rahastamisvahendite kasutamises nähakse üht võimalust laiendada olemasolevate vahendite, nt toetuste kohaldamisala ja võimalust parandada ELi eelarve üldist mõjusust;

K. arvestades, et väga oluline on taastada normaalne laenuandmine majandusele ja lihtsustada investeeringute rahastamist;

L.  arvestades, et rahvusvahelised rahastamisvahendid võimaldavad uusi koostöövõimalusi kõigile institutsionaalsetele osalistele ning tõelist mastaabisäästu;

M. arvestades, et EIP tegevus väljaspool ELi on mõeldud liidu välispoliitilise tegevuse toetamiseks ja peaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 208 ja 209 kohaselt toimuma kooskõlas ELi eesmärkidega ning neid toetama;

N. võttes arvesse, et EIP tegevust täiendatakse Euroopa Investeerimisfondi konkreetsete vahenditega, millega keskendutakse nii riskirahastamisele VKEde ja idufirmade toetamiseks kui ka mikrorahastamisele;

O. võttes arvesse, et kapitali suurendamine on tugevdanud EIP bilanssi ja võimaldanud seada ambitsioonikamaid laenuandmise eesmärke;

P.  arvestades, et on tehtud erilisi pingutusi ühise sekkumise (Euroopa Investeerimisfondi tagatiste ühendamine VKEdele antavate EIP laenudega) sagedasemaks muutmiseks;

Poliitikaraamistik ning EIP sekkumise peamised põhimõtted

1.  väljendab heameelt EIP 2012. aasta aruande ja selle üle, et täideti kokku lepitud tegevuskava, mis nägi ette ligikaudu 400 projekti rahastamise rohkem kui 60 riigis 52 miljardi euro suuruses summas;

2.  tunneb heameelt selle üle, et EIP juhatajate nõukogu kiitis heaks kapitali suurendamise 10 miljardi euro võrra, mis lihtsustab täiendava 60 miljardi euro eraldamist pikaajalisteks laenuprojektideks ELis aastatel 2013–2015 (millega laenuandmise eesmärgid suurenevad 49%);

3.  palub EIP-l pidada kinni kavandatud lisategevuse eesmärkidest ja vabastada eespool osutatud ajavahemikus 180 miljardit eurot täiendavaid investeeringuid üle ELi;

4.  tuletab meelde, et ELi-siseste projektide osas on väljavaated eriti huvitavad paljudes strateegia „Euroopa 2020” prioriteetsetes teemavaldkondades: innovatsiooni ja oskusi, sh vähese CO2-heitega taristut, VKEdesse investeerimist, sidusust ning ressursi- ja energiatõhusust (sh üleminekut vähese CO2-heitega majandusele) puudutavad paketid; märgib, et need kesksed valdkonnad on nõuetekohaselt välja toodud EIP kontserni tegevuskavas aastateks 2013–2015, ja tunneb heameelt laenuandmise suutlikkuse suurendamise üle veel 60 miljardi euro võrra rahastamistegevuseks kõnealustes valdkondades;

5.  usub siiski kindlalt, et nende laiaulatuslike prioriteetide raames tuleks rohkem rõhutada investeeringuid pikaajalisse majanduskasvu ja töökohtade loomisse ning reaalmajandusele püsiva ja nähtava mõju avaldamisse; kutsub sellega seoses üles koostama igakülgset hinnangut, milles esitatakse kasutatavad arvnäitajad pikaajaliste töökohtade kohta, mis loodi finantskriisi järel kõigis valdkondades EIP laenude abil, ja nende mõju kohta majandusele;

6.  väljendab heameelt majanduskasvu ja tööhõive rahastu kasutuselevõtmise üle, mis võimaldab EIP-l jälgida põhjalikumalt tema rahastatavate projektide mõju tööhõivele ning majanduskasvule;

7.  kutsub EIP-d üles toetama jätkuvalt ELi pikaajalisi prioriteete, mis puudutavad majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, majanduskasvu ja tööhõivet, keskkonnasäästlikkust ning kliimameetmeid ja ressursitõhusust, selliste uute rahastamisvahendite ja muude vahendite väljatöötamisega, mis on kavandatud lahendama nii lühiajalist turu ebatõhusust kui ka ELi majanduse pikemaajalisi struktuurseid puudusi;

8.  ergutab EIP-d pidama läbirääkimisi oma tegevuspiirkondades aktiivsete piirkondlike arengupankadega ja sõlmima nendega vastastikuse mõistmise memorandumid, et soodustada sünergiat, jagada riske ja kulusid ning tagada reaalmajandusele piisavate laenude andmine;

9.  peab majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepet tähtsaks, aga mitte piisavaks reageeringuks ELi probleemidele, ja märgib, et EIP kapitali suurendamine ning komisjoni ja EIP riskijagamisvahendite parem kasutamine koos sünergilise toimega EIP ja Euroopa Investeerimisfondi eriotstarbeliste tegevuste vahel on selle edukuse tagamisel esmatähtsad;

10. palub EIP-l rahastada eelkõige projekte, mis aitavad majanduskasvu märkimisväärselt suurendada;

11. tuletab meelde, et komisjon esitas koos EIPga aruande võimaluste ja sihtprioriteetide kohta, mis tehakse kindlaks majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe rakendamise käigus, eelkõige seoses taristute, energiatõhususe ja ressursside tõhusa kasutamise, digitaalmajanduse, teadusuuringute ja innovatsiooni ning VKEdega; nõuab, et selle aruande põhjal korraldataks Euroopa Parlamendis arutelu, millest võtavad osa Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni president ja Euroopa Investeerimispanga president;

12. on eriti mures selle pärast, et programmiga hõlmatud riikides (Kreeka, Iirimaa, Portugal, Küpros) oli rahastamine 2012. aastal madal, moodustades umbes +/- 5% kõigist EIP investeeringutest; märgib, et 2013. aastal on EIP investeerimiseesmärk programmiga hõlmatud riikides ELi 62 miljardi euro suurusest koguinvesteeringust kuni 5 miljardit eurot;

13. on mures, et EIP on oma laenutegevuses hoidnud teatavat riske vältivat poliitikat, mis on piiranud EIP laenuandmise tingimustele vastavate potentsiaalsete laenuvõtjate arvu ja seetõttu ka vähendavad laenudest saadavat lisaväärtust;

14. nõuab, et EIP suurendaks sisemist riskide võtmise suutlikkust, tagades oma riskijuhtimissüsteemide kohandamise valitsevale keskkonnale;

15. tõdeb, et EIP AAA-reitingu hoidmine on keskse tähtsusega, et säilitada panga finantstugevus ja reaalmajandusse investeerimise suutlikkus; nõuab siiski tungivalt, et EIP kaaluks koos Euroopa Investeerimisfondiga tegutsemise suurendamist suurema riskiga valdkondades, et tagada mõistlik kulude ja tulude perspektiiv;

16. märgib, et EIP suurema riskiga eritegevuse eesmärgid suurenesid 2013. aastal 6 miljardi euroni ning rahastamine riskijagamise ja krediidikvaliteedi parandamise algatustele suurenes 2,3 miljardi euroni, ning hiljutist majanduskasvu rahastamise algatust (GFI), mis hõlbustab keskmise turukapitulatsiooniga uuenduslike ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele;

17. kutsub EIPd üles suurendama talle Euroopa Investeerimisfondi poolt antud volituste raames tegevust riskikapitalimandaadi (RCM) ja Mezzanine kasvurahastu (MFG) mandaadi vallas;

18. väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Investeerimisfond suurendas EIP rahastatavat riskikapitalivahendite mandaati 1 miljardi euro võrra ning et erirõhk on pandud suurema riskiga vahefinantseerimisele kui ühele osale EIP ja Euroopa Investeerimisfondi ühismeetmetest, millega võideldakse Euroopa keskmise suurusega ettevõtete innovatsiooni ja kasvuplaanide piiramise vastu;

19. palub EIP-l olla ennetavam tehnilise nõustamise pakkumisel kõikides põhivaldkondades, millel on kõigis liikmesriikides suur kasvupotentsiaal; tuletab meelde, et tehniline ja finantsnõustamine on projektide elluviimisel ning avansiliste maksete ja reaalinvesteeringute kiirendamisel tõhusaks vahendiks; on seetõttu veendunud, et EIP nõustamist tuleks suurendada ja see tuleks teha kättesaadavaks ELi ja EIP kaasrahastatavate projektide varajases staadiumis ning suuremahuliste projektide eelhindamisel, sh JASPERS (ühisabi Euroopa piirkondade projektide toetamiseks) vahendi kaudu;

20. arvestades kriitiliselt madalat kasutusmäära paljudes liikmesriikides, nõuab, et EIP suurendaks oma pingutusi, et suurendada liikmesriikide suutlikkust ELi vahendeid, sh struktuurifondide vahendeid, ära kasutada, ning töötaks selle jaoks välja uusi ühiseid riskijagamisvahendeid ja kohandaks juba olemasolevaid, ELi eelarvest rahastatavaid vahendeid;

21. palub liikmesriikidel võimaluse korral teha koostööd komisjoniga, et kasutada osa oma struktuurifondide eraldistest EIP laenuriski jagamiseks ja laenutagatiste andmiseks teadmiste ja oskuste, ressursi- ja energiatõhususe, strateegilise taristu ning VKEde rahastamisele juurdepääsu eesmärgil;

22. tunneb heameelt selle üle, et kasutamata struktuurifondide vahendeid võib nüüd kasutada erigarantiifondina EIP laenude andmiseks, eriti Kreekas;

23. märgib, et pank kirjutas 2012. aastal alla struktuuriprogrammide laenudele 2,2 miljardi euro väärtuses, mis võimaldab toetada paljusid ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidele vastavaid väikesi ja keskmise suurusega projekte eri sektorites;

24. palub EIP-l ELis valitsevaid eri majandus- ja finantstingimusi silmas pidades töötada tihedas koostöös liikmesriikidega välja tulemustele suunatud investeerimiskavad, mis on asjakohaselt kohandatud riikide, piirkondade ja kohalike majanduskasvu prioriteetidele, võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja majanduse juhtimise Euroopa poolaasta eri valdkondi hõlmavaid prioriteete;

25. ergutab panka uurima võimalusi oma tegevuse laiendamiseks ning osalema sellel eesmärgil ennetavalt komisjoni ja liikmesriikide vahelistes partnerluslepingutes;

26. märgib, et avaliku ja erasektori partnerluste arv on kriisi jooksul ja pärast seda vähenenud, ning tuletab ühtlasi meelde, kui olulist rolli nad etendavad investeeringutes, eriti transpordivõrkude, teadusuuringute ja innovatsiooni puhul; märgib, et kuigi ELi avaliku ja erasektori partnerluste turg on suurenenud oma väärtuse poolest, on sellel registreeritud märkimisväärselt vähem tehinguid;

27. on veendunud, et riigi tagatised on oluline vahend tegelemaks turu puudujääkidega, mis takistavad avaliku ja erasektori partnerluste programmide ja projektide elluviimist; arvestades EIP sellealaseid kogemusi, nõuab tema osalemise suurendamist riigi tagatiste kaudu avaliku ja erasektori partnerlustele antavates laenutagatistes;

28. on ka veendunud, et EIP nõustamissuutlikkust, mis põhineb Euroopa avaliku ja erasektori partnerluste ekspertkeskuses (EPEC) kogutud teadmistel, võiks kasutada sihtotstarbeliseks tehniliseks ja eriabiks valitsuse tasandil ja vajaduse korral ka piirkondlikul tasandil, et hõlbustada nõuetekohase hinnangu andmist riigi tagatise kaasamise kohta avaliku ja erasektori partnerluse programmi;

29. tuletab meelde, et EIP ja komisjon alustasid 2012. aastal liikmesriikide toetusel projektivõlakirjade algatuse katsejärguga, mille eesmärk on suurendada põhitaristu projektidesse investeerimist, tõmmates ligi institutsionaalseid investoreid;

30. väljendab heameelt projektivõlakirjade algatuse katsejärgu esimese kuue kuu aruande üle, milles märgitakse ära üheksa projekti heakskiitmine kuues riigis; nõuab selliste võlakirjade jätkuvat ja ulatuslikumat kasutamist ning nende tõhususe korrapärast läbivaatamist, et toetada mõistlikke investeeringuid võlainstrumentidesse, millega suunatakse erakapitali vajalikesse transpordi-, energia- ja IKT infrastruktuuri projektidesse, eriti kui neil on piiriülene mõõde; on siiski veendunud, et EIP peaks paremini hindama projekte, millesse ta soovib investeerida, sealhulgas projektide turvalisusastet ja riskiprofiili; tuletab meelde, et ELi eelarvest toetatakse 230 miljoni euroga EIP laenuandmise suutlikkuse parandamise alast tegevust transpordi-, energia- ja kommunikatsioonisektori taristuinvesteeringute heaks;

31. nõuab, et parlamenti teavitataks väljavalitud projektidest nõuetekohaselt ja õigeaegselt;

32. märgib murelikult, et põhiprobleemid (nt huvi muutmine kohustusteks, hankeasutuste vähesed kogemused võlakirjadega, kõhkluseid institutsionaalsete investorite kasutamisel, sponsorite mure kulude pärast) on ikka veel lahendamata; palub pangal hinnata põhjalikult võimalust kaasinvesteerida varakult võlakirjatehingutesse, et anda investoritele ja sponsoritele taas kindlustunne; palub EIP-l tagada, et projektivõlakirjade algatus oleks kooskõlas ELi pikaajaliste kliimaeesmärkidega, st et keskendutaks vähese CO2-heitega taristutele;

33. väljendab muret Castori projekti kehvade tulemuste pärast; nõuab, et pank esitaks üksikasjad oma hoolduskohustuse nõuetekohase täitmise kohta ja andmed selle kohta, kas läbiviidud geoloogilised uuringud osutasid maavärinaohule või mitte, milline oli selle protsent ja mida selle suhtes ette võeti;

34. ootab projektivõlakirjade algatuse katsejärku puudutavat lõplikku hindamisaruannet, mis tuleb esitada 2015. aastal;

35. peab tervitatavaks EIP uut energiapoliitikat, mis hõlmab uusi energiaga seotud laenude kriteeriume, mis kajastavad ELi energia- ja kliimapoliitikat ning praegusi investeerimissuundi; nõuab, et EIP energiainvesteeringud avalikustataks ja neid analüüsitaks igal aastal, näidates, milliseid energiaallikaid EIP toetab; soovib siiski rõhutada, et EIP investeerimispoliitikas tuleks siiski veelgi enam keskenduda jätkusuutlikele projektidele; tuletab siiski meelde, et tuleks esitada taastumatutest energiaallikatest toodetava energia tootmiseks laenude andmise järkjärgulise lõpetamise üksikasjalik kava;

36. peab tervitatavaks asjaolu, et EIP kehtestas uue heitenormi, mida kohaldatakse kõigile fossiilkütuste põlvkonna projektidele, et sõeluda välja investeeringud, mille prognoositav CO2-heide ületab piirmäära; palub EIP juhatajate nõukogul hoida heitenormi järelevalve all ja kaaluda tulevikus piiravamaid kohustusi;

37. nõuab tungivalt, et pank suurendaks 2030. aasta kliimapaketti ja ka CO2-heite vähendamise prioriteete silmas pidades väiksemat CO2-heidet toetavaid investeeringuid ning looks meetmed, mis viivad kaugemaleulatuvate kliimaeesmärkideni; nõuab, et EIP hindaks kliimast lähtudes 2014. aastal kõiki oma tegevusi: selle alusel luuakse uus kliimapoliitika, kasutades sh projektide hindamist ja tervikliku käsitust, et ühendada arukalt põhisektorite põhine poliitika; palub EIP-l lisada kõnealune hindamine oma järgmisele aastaaruandele;

38. tuletab meelde EIP olulist rolli avaliku ja erasektori poolt energiataristusse tehtavate investeeringute rahastamisel ja selliste projektide toetamisel, millega aidatakse kaasa ELi kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisele; tuletab meelde oma 2007. aasta resolutsiooni, milles nõuti fossiilkütustel põhinevate projektide avaliku rahastamise lõpetamist ja üleminekut energiatõhususele ja taastuvenergiale; on arvamusel, et EIP peab koostöös komisjoniga ajakohastama kooskõlas liidu ja rahvusvaheliste kliimamuutusi käsitlevate eesmärkidega ning parimate rahvusvaheliste standarditega oma kliimamuutuste strateegiat seoses EIP finantstehingutega enne 2015. aasta lõppu;

39. nõuab EIP vahendite ja ekspertteadmiste suurendamist, et vastata kliimamuutustega kohanemise valdkonnaga seonduvatele vajadustele;

40. nõuab, et EIP tagaks hüdroenergia parimate rahvusvaheliste standardite, nimelt Maailma Tammide Komisjoni juhtpõhimõtete ja hüdroenergia jätkusuutlikkuse hindamisprotokolli täitmise, mille järgi investeeringuid tohiks teha ainult sel juhul, kui riik on kehtestanud õigusraamistiku, millega kehtestatakse energiaplaneerimise mehhanismid (sh nn keelatud alad) ja nõutakse, et kahjulikku mõju ökosüsteemidele ja kohalikele kogukondadele hinnataks, välditaks, leevendataks ja jälgitaks nõuetekohaselt, ning nähakse ette, et projekte ei viida ellu kaitsealadel või nende läheduses või heas ökoloogilises seisundis olevatel jõelõikudel;

41. palub EIP-l hoolikalt võtta oma projektidesse üle ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 „Meie elukindlustus, meie looduskapital” visioon ja eesmärgid;

VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele antava toetuse laiendamine

42. tuletab meelde, et VKEsid, kes erasektoris annavad tööd rohkem kui 80% töötajatest, peetakse ELi majanduse nurgakiviks ning Euroopa majanduskasvu ja tööhõive peamiseks tõukejõuks;

43. väljendab heameelt (seoses laenamisaktiivsuse suurendamisega ELis) eritähelepanu üle, mida pööratakse VKEde abistamisele, et parandada nende juurdepääsu rahastamisele, ja peab seetõttu tervitatavaks EIP grupi 2013. aasta eesmärki sõlmida ELis VKEdega laenulepingud rohkem kui 19 miljardi euro väärtuses;

44. kutsub nõukogu ühtlasi sellega seoses üles leppima kiiresti kokku komisjoni ja EIP ühistes algatustes ning ühendama VKEdele mõeldud ELi eelarvevahendid, samuti võtma otsustavamaid meetmeid koostöö tegemisel EKP-ga, et vähendada VKEde rahastamise saamise piiranguid; juhib tähelepanu asjaolule, et mitmes liikmesriigis on peamine probleem selles, et finantsturgude killustatus toob kaasa rahaliste vahendite puuduse ja suuremad rahastamiskulud, eriti VKEde jaoks; nõuab EIP püüdluste ümbersuunamist killustatusest ülesaamiseks, et edendada selliste majanduse elavdamiseks ülioluliste tegurite, nagu VKEde, ettevõtluse, ekspordi ja innovatsiooni rahastamist;

45. väljendab heameelt EIP grupi uue ABS-algatuse üle, mille tulemusena on suurenenud laenude andmine VKEdele VKEde väärtpaberistamise turu elustamise kaudu; palub EIP-l teha turuanalüüs, et kohandada see EIP pakkumine paremini sidusrühmade vajadustega; peab tervitatavaks EIP krediidivõimelisuse edendamist kapitali suurendamise ja volituste kaudu ning palub EIP-l ja komisjonil see protsess järgmise aasta esimesteks kuudeks ellu viia;

46. toetab EIP grupi VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate uuendusliku rahastamise algatusi „Horisont 2020” ja COSME rahastamisvahendite ja riskijagamisvahendite kasutuselevõtu kaudu, et ergutada panku laenude ja tagatistena rahalisi vahendeid andma ning tagada pikaajaline riskikapitaliga kindlustamine;

47. toetab uue mitmeaastase finantsraamistiku alla kuuluvat komisjoni ja EIP ühist VKEde algatust, mis ühendab programmide COSME ja „Horisont 2020” raames saadaolevad ELi rahalised vahendid, millest kuni 8,5 miljardit eurot on määratud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele, et VKEdele laenamiseks oleks rohkem vahendeid;

48. kutsub liikmesriike üles aktiivselt osalema, panustades ühistesse vahenditesse oma struktuuri- ja investeerimisfondide eraldistest, et toetada laenamise suurenemist VKEdele oma territooriumil ja seeläbi suurendada üldist finantsvõimendust;

49. innustab EIPd laiendama kaubanduse rahastamise algatust; on seisukohal, et see VKEde tagatismehhanism on keskse tähtsusega ja seda tuleks ELi tasandil laiendada just seal, kus seda kõige vajalikumaks peetakse; kutsub EIP-d üles töötama välja oma kaubavahetuse lihtsustamise programmi; kutsub EIP-d üles töötama esmajärjekorras välja meetmed vajalike tagatiste andmiseks, et äriühingud saaksid kasutada ära kogu oma ekspordipotentsiaali;

50. toetab EIP keskendumist piirkondlikule ja kohalikule mõõtmele ning kutsub liikmesriike üles kasutama täielikult ära koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise finantskorraldusvahendeid, nt JEREMIE programm ja piirkondlikud fondidevahelised kavad, mille kaudu võimaldatakse kohalikele VKEdele omakapitali ja laenukapitali kaudu rahastamist;

51. väljendab heameelt EIP vahendatud ELi SMEdele laenamise (2005–2011) järelhindamise üle; tõdeb, et selles valdkonnas kirjutas EIP aastatel 2005–2012 alla 64 miljardi euro laenamisele ELi 27 liikmesriigis asuvale umbes 370 finantseerimisasutusele; märgib, et 2012. aasta lõpuks oli 53 miljardit eurot nimetatud summast nendele finantseerimisasutustele üle kantud, nemad omakorda aga olid laenanud peaaegu 48 miljardit eurot umbes 30 000 allutatud laenuna VKEdele;

52. märgib, et hinnangute kohaselt on EIP laenamine VKEdele finantsvahendajate laenude kaudu (L4SME (Loan for SMEs) toote kaudu) ELi eesmärkidega kooskõlas; nõuab siiski EIP toote ja riiklike poliitikate vastastikuse täiendavuse paremat hindamist, et parandada meetmete asjakohasust; palub EIP-l esitada ettepanekuid L4SME (Loan for SMEs) toote mõju suurendamiseks, et seda saaks kasutada konkreetsete tühimike täitmiseks, selle asemel et rahastada paljusid VKEsid, optimeerides seeläbi EIP panust majanduskasvu ja tööhõivesse;

53. märgib murega, et vaatlusperioodil oli EIP laenudel majanduskasvule ja tööhõivele „teatav” mõju, kuid see oli liikmesriigiti väga erinev (ainult 1/3 VKEdest märkis, et nende käive kasvas tänu EIP rahastamisele); on mures, et selle kohta, et EIP laenud aitasid tööhõivet säilitada, on vaid piiratud tõendid; märgib, et suhteline mõju majanduskasvule ja tööhõivele leiti olevat suurem uutes liikmesriikides; tunnistab siiski, et vaatlusperiood hõlmas finants- ja majanduskriisi ning suhteliselt tagasihoidlik uute töökohtade loomise tase saavutati langevatest tööhõivetasemetest hoolimata;

54. on mures, et EIP rahastamist näib olevat kasutatud suurema osa tehingute puhul parimate VKEde rahastamiseks, mitte aga tühimike täitmiseks; märgib siiski, et rohkem kui 80% hõlmatud VKEdest olid vähem kui 50 töötajaga äriühingud, mis tõendab, et EIP jõuab VKEde kõiksuse väiksema segmendini;

55. nõuab, et EIP kasutaks täiel määral abikõlblikkuskriteeriume, et rahalist abi võidaks suunata selle saajatele tulemuslikumalt;

56. palub EIP-l teha kindlaks ja valida välja suurema lisaväärtusega ja suurema riskiga projektid, tehes selleks kindlaks alustavad ettevõtted, mikroettevõtted, ühistud, ettevõtete klastrid, VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, kes tegelevad teadusuuringutega, arendustööga ja uuenduslike projektidega prioriteetsetes tehnoloogiavaldkondades;

57. rõhutab vajadust suurendada potentsiaalsete investorite ja kasusaajate seas teadlikkust ja arusaamist uudsete rahastamisvahendite olemasolust; ergutab kommunikatsioonipoliitika loomist, et edendada ELi poolt EIP kaudu nende uute rahastamisvahenditega läbiviidavate eri tegevuste nähtavust; rõhutab lisaks sellele, et tuleks tagada ulatuslik ja süstemaatiline juurdepääs projektiteabele ning projektist toetuse saajate ja kohaliku kodanikuühiskonna suurem kaasatus, mida võiksid parandada EIP rahastatavad investeeringud;

58. kutsub EIPd üles määratlema tegevuskava VKEde jaoks teabele ja rahastamisele juurdepääsu lihtsustamiseks, pöörates erilist tähelepanu rahastamisele juurdepääsuga seotud bürokraatiale;

59. tuletab meelde, et finantsvahendajate kaudu laenamine moodustab umbes 20% kogu EIP aastasest laenusummast;

60. märgib murega, et selles valdkonnas on veel palju lahendamata küsimusi, eelkõige läbipaistvuse puudumine (eeskätt seoses teabega lõplike kasusaajate kohta), raskused laenude majandusliku ja sotsiaalse mõju kindlakstegemisel (mille tulemuseks on kallutatud käsitus) ning see, et hoolduskohustuse täitmine antakse allhanke korras finantsvahendajatele; nõuab tungivalt, et pank kirjeldaks üksikasjalikult, milliseid meetmeid ta kavatseb nende probleemide lahendamise kiirendamiseks võtta, ning palub, et EIP kehtestaks koos komisjoniga loetelu rangetest kriteeriumidest, mida kasutatakse kõnealuste finantsvahendajate valimiseks, ning et see tehtaks avalikult kättesaadavaks;

61. nõuab tungivalt, et EIP hindaks ajakohaselt ja igakülgselt seda, kuidas finantskriis on mõjutanud EIP rahastamise lõplikke kasusaajaid, ja annaks põhjaliku hinnangu finantskriisi mõju kohta panga kasutatavate finantsvahendajate praegusele seisule nii ELis kui ka sellest väljaspool;

62. nõuab, et EIP tagaks, et täidetakse tema eesmärk luua laenude andmise kaudu taristule, ressursside tõhususele ja teadmusmajanduse projektidele 2013. aastal töökohad umbes poolele miljonile inimesele;

63. märgib, et raske majanduskeskkonna ja rangemate laenuturgude tõttu takistavad laenupiirangud ettevõtetele ja avalikule sektorile töökohtade loomist noortele ja piiravad kutsekoolituse edendamist;

64. on veendunud, et EIP noorte tööhõive programm (mille laenumaht on 6 miljardit eurot), mis hõlmab allprogramme Jobs for Youth ja Investing in Skills (töökohad noortele ja oskustesse investeerimine), on nimetatud küsimuste lahendamisel ülisuure tähtsusega; väljendab heameelt rakendamise vahearuande üle, kus toodi välja selle sektori tähtsad saavutused, nt 4,9 miljardi euro andmine laenudena allprogrammi Investing in Skills kaudu, millele lisandus 2,7 miljardit eurot allprogrammile Jobs for Youth; tunnustab selle eesmärkide varajast täitmist;

65. toetab panga eesmärki suurendada veelgi laenude andmist VKEdele, et luua selge seos EIP laenude andmise ja noortele uute töökohtade loomise vahel;

66. kutsub panka üles laiendama oma tegevust ja kasutama lisavahendeid, et luua noorte töökohtade loomiseks elujõulised stiimulid, eelkõige erakordselt suure noorte tööpuuduse määraga liikmesriikides;

EIP panus ELi välispoliitikasse

67. palub EIP-l vastavalt läbivaadatud volitustele tema tegevuse osas Euroopa Liidust väljaspool toetada komisjoni ja Euroopa Liidu välisteenistuse seatud Euroopa Liidu välispoliitika eesmärke;

68. tunneb heameelt ELi eelarvest EIP-le eraldatava välislaenude ELi tagatise üle, mis on praegusega ühesuurune ning mille maksimaalseks ülemmääraks järgmisel finantsperioodil on kinnitatud 30 miljardit eurot (mis jagunevad järgmiselt: 27 miljardi euro suurune üldmandaat ja lisaks valikulised 3 miljardit eurot, mis eeldavad vahehindamist), kasutades selleks tagasisaadavaid vahendeid, mis tulenevad FEMIPi (Euroopa-Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu) teostamata tehingutest, mis jäävad 2007. aasta eelsesse aega;

69. palub Euroopa Kontrollikojal koostada eriaruande EIP välislaenutegevuse tulemuslikkuse ja ELi poliitikaga vastavusse viimise kohta enne, kui koostatakse EIP välismandaadi vahekokkuvõte, ning võrrelda selle lisaväärtust EIP kasutatavate omavahendite puhul; palub kontrollikojal lisaks eristada oma analüüsis ELi eelarvest antavaid tagatisi, Euroopa Arengufondist rahastatavat investeerimisrahastut, ELi ja Aafrika infrastruktuuri usaldusfondis kasutatavaid segarahastamise eri vorme, Kariibi investeerimisfondi ja Vaikse ookeani piirkonna investeerimisrahastut ning tagasisaadavate vahendite kasutamist kõnealusteks investeeringuteks;

70. peab tervitatavaks EIP uues laenumandaadis sisalduvat suuremat paindlikkust; kutsub EIPd üles oma toetust ELi poliitikale ja eesmärkidele suurendama;

71. palub EIP-l kasutada tagatisfondi paindlikumalt ja keskenduda rohkem omal riisikol antud laenudele, laiendades oma tegevusala panga nõuetele vastavate projektide osas; nõuab, et EIP tagaks enda antava Euroopa finantsabi projektide lõplikele kasusaajatele suure läbipaistvuse;

72. märgib, et ühinemiseks valmistuvad riigid ning idas ja lõunas asuvad naaberriigid on EIP prioriteetides esikohal; rõhutab eriti vajadust säilitada toetus araabia kevadele järgnenud demokraatlikele ja majanduslikele üleminekuprotsessidele ning keskenduda eelkõige lõunapoolsete ja idapartnerluse riikide kodanikuühiskonna, töökohtade loomise ja majanduse elavdamise toetamisele; märgib rahuloluga tähelepanu, mida osutatakse VKEdele ja rahastamisele juurdepääsule;

73. toetab ELi välispoliitikaga seoses uute finantstoodete edumeelset väljatöötamist koos komisjoni ja liikmesriikidega, nt ELi toetusi, laene ja riskijagamisvahendeid ühendavad tooted, et jõuda uute ettevõtete kategooriateni; nõuab, et nende vahendite kasutamiseks määrataks kindlaks parimad tavad ja täpselt määratletud abikõlblikkuse kriteeriumid, millele peaksid lisanduma struktuursed aruandlus-, järelevalve- ja kontrollitingimused; palub vahendite jaotamise poliitika lõplikku väljatöötamist;

74. eeldab seetõttu, et juhtimisaruanne rahvusvahelise segarahastamise finantsvahendite koostööplatvormi rakendamise kohta hõlmab selle kohta üksikasjalikku ja sidusat teavet ning tagab EIP-le piisava rolli; palub komisjonil esitada igakülgse aruande rahastamisvahendite rakendamise mõju ja tulemuste kohta segarahastamise koostööplatvormi raames;

75. väljendab heameelt EIP toetuse üle majanduskasvule ja tööhõivele suunatud projektidele mitmes energiavaldkonna sektoris; tuletab meelde vajadust säilitada kooskõla muutustega ELi energia- ja kliimapoliitikas; ergutab EIPd seoses oma läbivaadatud energiapoliitikaga jätkama energiatõhususe ja säästva taastuvenergia projektide toetamist nii ELis kui ka sellest väljaspool ning rajama selle kaudu teed vähese CO2-heitega majandusele;

EIP koostöö muude rahvusvaheliste finantsasutustega

76. tuletab meelde, et struktuurne koostöö ELi organite (komisjon ja EIP) ning muude finantsasutuste vahel on ainus tõhus viis kattuvate tegevuste vältimiseks;

77. väljendab heameelt EIP ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vahelise ajakohastatud vastastikuse mõistmise memorandumi üle, milles väljendub ELi tahe suurendada kooskõlastamist ja koostööd nende kahe peamise rahvusvahelise finantsasutuse vahel; ergutab EIP-d pidama ka läbirääkimisi oma tegevuspiirkondades aktiivsete piirkondlike arengupankadega ja sõlmima nendega vastastikuse mõistmise memorandumid, et soodustada sünergiat, jagada riske ja kulusid ning tagada reaalmajandusele piisavate laenude andmine;

78. palub mõlemal pangal kooskõlastada oma tegevus teineteise täiendavuse ja tööjaotuse seisukohalt võimalikult hästi, et otsida pidevalt parimaid võimalusi ja sünergilist toimet ning leida optimaalne finantsvõimendus ELi poliitikaeesmärkide toetamisel ja rakendamisel, võttes samas arvesse oma vastavaid eeliseid ja eripärasid;

79. ergutab EIPd ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka tugevdama võimalikult varakult (meetmete eelhindamise või kindlaksmääramise faasis) oma kogemusi, strateegilist ja programmilist lähenemist sekkumise eri valdkondades, eelkõige aga koostööd riskijuhtimisvahendite alal (finants-, tegevus- ja riigi laenuriskid), et tugevdada riskide järelevalvet;

80. väljendab heameelt 2012. aasta novembris EIP, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ja Maailmapanga Grupi vahel kokkulepitud ühise tegevuskava üle, mille eesmärk on toetada majanduse elavdamist ja majanduskasvu Kesk- ja Kagu-Euroopas, ning märgib, et tegevuskava näeb aastateks 2013–2014 ette üle 30 miljardi euro väärtuses ühiseid kohustusi; kutsub EIPd üles täitma oma kohustust vähemalt 20 miljardit euro suuruses summas, nagu oli kokku lepitud;

81. kordab oma ettepanekut, et Euroopa Liidust võiks saada EIP liige;

EIP juhtimine, nõuete järgimine ja kontrolliraamistik

82. palub EIP-l ja muudel temaga seotud partneritel ja sidusrühmadel veelgi parandada oma juhtimismehhanisme ning töötada selleks muu hulgas välja põhjalikud ja usaldusväärsed järelevalve-, aruandlus- ja kontrollisüsteemid;

83. väljendab heameelt selle üle, et EIP pöörab rohkem tähelepanu oma kohustusele tagada läbipaistvus ja on selleks ühinenud rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatusega;

84. nõuab, et pank tagaks oma kaebuste esitamise mehhanismi täieliku sõltumatuse ja hea toimimise;

85. kutsub EIPd üles järgima Århusi konventsiooni sätteid ning looma selleks dokumentide avaliku registri, et tagada dokumentidele juurdepääsu õigus, mis on sätestatud ELi aluslepingutes; palub pangal täita võetud kohustus ja teha register avalikuks alates 2014. aastast;

86. nõuab, et järgmisse aastaaruandesse lisataks EIP sekkumise peamistes valdkondades tehtud finantstehingute mõju kohta läbivad tulemuslikkuse näitajad, vajaduse korral eeldatava mitmekordistava mõju kohta ja finantseeliste ülekandumise kohta rahastatavatele projektidele;

87. kordab ja rõhutab, et pangal on kohustus suurendada kaasrahastatavate projektide ja lõplike kasusaajate puhul finantsvahendajate ja partnerite valikul läbipaistvust;

88. toonitab, et EIP peaks vähendama bürokraatiat, et teha rahaliste vahendite eraldamine tulemuslikumaks ja kiiremaks;

89. palub EIP-l veelgi suurendada finantsvahendajate kaudu laenude andmise läbipaistvust, andes kord aastas aru VKEdele laenamise kohta, esitades koondandmed VKEdele tehtud väljamaksete ulatuse, makseid saanud VKEde arvu, keskmise laenu suuruse ja toetatud sektorite kohta ning esitades hinnangu laenude kättesaadavuse kohta VKEde jaoks ja nende tulemuslikkuse kohta;

90. kutsub EIP-d üles hoiduma koostööst finantsvahendajatega, kellel on olnud probleeme läbipaistvuse, pettuse, korruptsiooni või keskkonna- ja sotsiaalse mõju osas; ergutab EIP-d sõlmima partnerlussuhteid läbipaistva tegevusega vastutustundlike finantsvahendajatega, kellel on igas riigis, kus EIP tegutseb, välja kujunenud sidemed kohalikus majanduses; kutsub EIP-d üles tagama sellega seoses suurema läbipaistvuse, eriti vahendatavate laenude osas, samuti tegema põhjalikud hoolsuskohustuse auditid, et hoida ära maksuparadiiside ja siirdehindade kasutamine, maksupettused, maksudest kõrvalehoidumine ja agressiivne maksustamise vältimine või maksuplaneerimine; nõuab avalikult kättesaadava range loetelu koostamist finantsvahendajate valikul kohaldatavate kriteeriumide kohta; kutsub EIP-d üles tugevdama koostööd liikmesriikide avalik-õiguslike krediidiasutustega, et maksimeerida oma rahastamisprogrammide positiivset mõju VKEdele;

91. kutsub EIPd üles vaatama viivitamata ja kõikehõlmavalt läbi oma koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide poliitika ja võtma seejuures nõuetekohaselt arvesse sellealaseid hiljutisi arengusuundumusi ELi ja rahvusvahelisel tasandil; nõuab seetõttu EIPilt tagamist, et kõik tema projektidesse kaasatud äriühingud ja finantseerimisasutused avalikustavad kõikide äriühinguga otseselt või kaudselt seotud õiguslike struktuuride (sh usaldusfondid, sihtasutused ja pangakontod) tegelikult kasusaava omaniku;

92. palub lisaks, et koos komisjoniga koostataks avalik finantsvahendajate kõrvalejätuloetelu, mille aluseks võetaks nende senised näitajad läbipaistvuse, pettuse, offshore-jurisdiktsioonidega seotuse ning sotsiaalse ja keskkonnamõju valdkonnas;

93. peab ülimalt tähtsaks, et EIP säilitaks oma AAA-reitingu, mis võimaldas tal 2012. aastal soodsate intressidega laenata rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt 71 miljardit eurot; ergutab EIP-d siiski tugevdama oma suutlikkust eelistada suurema lisaväärtusega, kuid suurema riskiga projekte;

94. tuletab meelde ja rõhutab, nagu ta on seda teinud eelmistel aastatel, et EIP suhtes tuleb teostada usaldatavusnõuete täitmise pangandusjärelevalvet, ning nõuab, et õigusliku uuringu abil määrataks kindlaks võimalikud lahendused;

95. teeb ettepaneku, et nõuete täitmise kontrolli

i)  teostaks Euroopa Keskpank Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 alusel või

ii)  seda teostataks tulevase pangandusliidu raames, mille kohta komisjon esitas 12. septembril 2012. aastal teatise, või

iii)  kui see ei ole võimalik, siis teostaks seda EIP nõusolekul Euroopa Pangandusjärelevalve kas ühe või enama liikmesriigi järelevalveasutuste osalemisel või ilma selleta või sõltumatu audiitor;

avaldab kahetsust, et komisjon ei ole selles osas ettepanekuid esitanud, vaatamata Euroopa Parlamendi esitatud nõudmistele, millest esimene pärineb 2007. aastast;

96. peab tervitatavaks parimate pangandustavade üldise järgimisega seotud EIP-sisest arengut; nõuab, et ka EIP panganduspartnerid järgiksid oma tegevuses nii ELis kui väljaspool ELi parimaid pangandustavasid, mis on kooskõlas finantsteenuseid ja finantsturgude stabiilsust reguleeriva liidu õigusega; nõuab, et EIP lisaks oma iga-aastasesse töökavasse ühe tegevusvaldkonna auditi, et anda kindlus, et parimad pangandustavad on osa panga kirjalikust sisekorrast;

97. kutsub EIP-d üles suurendama veelgi oma tegevuse läbipaistvust ning tõhustama tegevusele juurdepääsu, hinnanguid ja tulemusi, parandades juurdepääsu teabele nii organisatsioonisiseselt EIP töötajate osalemise kaudu asjakohastel EIP koosolekutel kui organisatsiooniväliselt, nt veebilehe vahendusel;

98. väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP on võtnud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses meetmeid ja on tugevdanud oma ressursse nõuete järgimiseks, nimetades ametisse grupi uue kõrgeima järelevalveametniku; nõuab, et parlamenti teavitataks korrapäraselt grupi kõrgeima järelevalveametniku aruandes esitatud tulemustest;

99. kutsub EIPd üles järgima riigipõhist aruandlust, et võidelda ebaseadusliku tegevuse rahastamise vastu; on seisukohal, et EIP finantseeringu saamiseks peavad kõik eri jurisdiktsioonides asutatud finantseeringu saajad, olenemata sellest, kas nad on äriühingud või finantsvahendajad, olema kohustatud avalikustama oma auditeeritavates aastaaruannetes riigi tasandil teabe oma müügikäibe, varade, töötajate, kasumi ja maksude tasumise kohta igas riigis, kus nad tegutsevad; on ühtlasi arvamusel, et finantseeringu saajad peavad avalikustama vastuvõtvate riikide valitsustega sõlmitud lepingud ja eelkõige avalikustama maksusüsteemi igas riigis, kus nad tegutsevad;

100. nõuab, et kontrollikeskkonda kohandataks nii, et see tuleks toime tulevikus suureneva rahastamistaotluste arvuga, mille tingivad EIP ja muude finantspartnerite kapitali suurenemine, pöörates eelkõige tähelepanu riskijuhtimisele;

EIP järelmeetmed parlamendi resolutsioonidele

101. palub EIP-l anda igas aastaaruandes aru selle kohta, milline on seis seoses parlamendi varasemate soovitustega, eriti mis puudutab EIP laenutegevuse mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele tema eri tegevuspiirkondades ja ELis ning kandidaat- ja naaberriikide majanduslikule integratsioonile;

°

°   °

102. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0404.

(2)

ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 131.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0057.

(4)

ELT L 280, 27.10.2011, lk 1.


MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (18.12.2013)

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Investeerimispank (EIP) – 2012. aasta aruande kohta

(2013/2131(INI))

Arvamuse koostaja: Thijs Berman

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe alusel kehtestatud Euroopa Investeerimispanga (EIP) rolli ning ka selle üle, et EIP on suurendanud laenuandmist infrastruktuuri, ressursitõhususe ja teadmistepõhise majanduse valdkondades; avaldab sellega seoses lootust, et täielikku potentsiaali, mis tuleneb EIP kapitali hiljutisest suurendamisest 10 miljardi euro võrra, kasutatakse paremini majanduskasvu ja tööhõivet edendavateks uuteks laenudeks jätkusuutlikes sektorites, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd); tuletab meelde, et Euroopa Parlament toonitas oma 7. veebruari 2013. aasta resolutsioonis Euroopa Investeerimispanga aastaaruande kohta, et „kapitali täiendav suurendamine oleks [...] äärmiselt kasulik”;

2.  väljendab siiski kahetsust selle üle, et sõlmitud lepingute mahu osas ei ole potentsiaali täielikult ära kasutatud; väljendab kahetsust ka asjaolu üle, et paljudes riikides ei ole EIP rahastamise tingimustele vastavaid jätkusuutlikke ja elujõulisi projekte; kutsub EIP-d sellega seoses üles hindama ümber omavahendite kasutamist käsitlev poliitika ja otsima ennetavamalt projektivõimalusi ning soodustama projektide arendamist, et edendada jätkusuutlikke projekte kõigis liikmesriikides selliselt, et EIP saaks eriti programmiga hõlmatud riikides laiendada kontratsüklilise kapitali andjana laenutegevust, millel on reaalmajandusele katalüütiline mõju; kutsub EIP-d üles töötama välja oma kaubavahetuse lihtsustamise programmi; kutsub EIP-d üles töötama esmajärjekorras välja meetmed vajalike tagatiste andmiseks, et äriühingud saaksid kasutada ära kogu oma ekspordipotentsiaali;

3.  tunneb heameelt selle üle, et kasutamata struktuurifondide vahendeid võib nüüd kasutada erigarantiifondina EIP laenude andmiseks, eriti Kreekas; toonitab ühtlasi EIP projektivõlakirjade katseprojekti edu; nõuab selliste võlakirjade jätkuvat ja ulatuslikumat kasutamist ning nende tõhususe korrapärast läbivaatamist, et toetada mõistlikke investeeringuid võlainstrumentidesse, millega suunatakse erakapitali vajalikesse transpordi-, energia- ja IKT infrastruktuuri projektidesse, eriti kui neil on piiriülene mõõde; on siiski veendunud, et EIP peaks paremini hindama projekte, millesse ta soovib investeerida, sealhulgas projektide turvalisusastet ja riskiprofiili;

4.  kutsub EIP-d üles jätkuvalt järgima parimaid usaldusväärseid pangandustavasid; kutsub EIP-d sellega seoses üles tagama oma tegevuses nii ELis kui väljaspool ELi, et ta partnerid järgivad finantsteenuseid ja finantsturgude stabiilsust reguleeriva liidu õigusega kooskõlas olevaid pangandustavasid;

5.  kutsub EIP-d üles hoiduma koostööst finantsvahendajatega, kellel on olnud probleeme läbipaistvuse, pettuse, korruptsiooni või keskkonna- ja sotsiaalse mõju osas; ergutab EIP-d sõlmima partnerlussuhteid läbipaistva tegevusega vastutustundlike finantsvahendajatega, kellel on igas riigis, kus EIP tegutseb, välja kujunenud sidemed kohalikus majanduses; kutsub EIP-d üles tagama sellega seoses suurem läbipaistvus, eriti vahendatavate laenude osas, samuti tegema põhjalikud hoolsuskohustuse auditid, et hoida ära maksuparadiiside ja siirdehindade kasutamine, maksupettused, maksudest kõrvalehoidumine ja agressiivne maksustamise vältimine või maksuplaneerimine; nõuab avalikult kättesaadava range loetelu koostamist finantsvahendajate valikul kohaldatavate kriteeriumite kohta; kutsub EIP-d üles tugevdama koostööd liikmesriikide avalik-õiguslike krediidiasutustega, et maksimeerida oma rahastamisprogrammide positiivset mõju VKEdele;

6.  kutsub EIP-d üles suurendama veelgi oma tegevuse läbipaistvust ning tõhustama tegevusele juurdepääsu, hinnanguid ja tulemusi, parandades juurdepääsu teabele nii organisatsioonisiseselt EIP töötajate osalemise kaudu asjakohastel EIP koosolekutel kui organisatsiooniväliselt, nt veebilehe vahendusel; kutsub EIP-d eelkõige üles avaldama iga-aastases tegevusaruandes vastavusosakonna töö tulemused;

7.  toonitab, et EIP peaks vähendama bürokraatiat, et teha rahaliste vahendite eraldamine tulemuslikumaks ja kiiremaks;

8.  väljendab heameelt selle üle, et suuremat rõhku on pandud VKEde toetamisele; märgib siiski, et EIP sellealase tegevuse tõelise mõju läbipaistvust ja sellega seotud vastutust tuleks suurendada, nt tulemuslikkuse näitajate parema kasutamisega; kutsub nõukogu ühtlasi sellega seoses üles leppima kiiresti kokku komisjoni ja EIP ühistes algatustes ning ühendama VKEdele mõeldud ELi eelarvevahendid, samuti võtma otsustavamaid meetmeid koostöö tegemisel EKP-ga, et vähendada VKEde rahastamise saamise piiranguid; juhib tähelepanu asjaolule, et mitmes liikmesriigis on peamine probleem selles, et finantsturgude killustatus toob kaasa rahaliste vahendite puuduse ja suuremad rahastamiskulud, eriti VKEde jaoks; nõuab EIP püüdluste ümbersuunamist killustatusest ülesaamiseks, et edendada selliste majanduse elavdamiseks ülioluliste tegurite, nagu VKEde, ettevõtluse, ekspordi ja innovatsiooni rahastamist; väljendab heameelt oskustesse ja uutesse töökohtadesse suunatavate lisainvesteeringute üle, eriti programmi „Jobs for Youth – Investing in Skills” (töökohad noortele ja oskustesse investeerimine) üle, millega ühendatakse EIP-poolne rahastamine noorte tööhõivega VKEdes ning investeeritakse ka haridus- ja uurimistöö võimalustesse, kutseõppesse, õppelaenudesse ja mobiilsusprogrammidesse;

9.  palub EIP-l veelgi suurendada finantsvahendajate kaudu laenude andmise läbipaistvust, andes kord aastas aru VKEdele laenamise kohta, esitades koondandmed VKEdele tehtud väljamaksete ulatuse, makseid saanud VKEde arvu, keskmise laenu suuruse ja toetatud sektorite kohta ning esitades hinnangu laenude kättesaadavuse kohta VKEde jaoks ja nende tulemuslikkuse kohta;

10. kutsub EIP-d üles looma tihedas koostöös asjaomaste finantsvahendajatega laiendatud ja piisavad teabe- ja turundusvahendid, mille eesmärk on teavitada VKEsid EIP kaudu kättesaadavatest rahastamisvõimalustest, millega optimeeritakse VKEde laenuvõtmist; rõhutab lisaks sellele, et tuleks tagada ulatuslik ja süstemaatiline juurdepääs projektiteabele ning projektist toetuse saajate ja kohaliku kodanikuühiskonna suurem kaasatus, mida võiksid parandada EIP rahastatavad investeeringud;

11. väljendab heameelt asjaolu üle, et maailma suurimate energiavaldkonna laenuandjate hulka kuuluv EIP võttis 2013. aasta juulis vastu uued suunised, millega suurendatakse taastuvenergiasse, energiatõhususse ja energiavõrkudesse investeerimist; on rahul, et enam ei toetata kivisöe kasutamisele tuginevaid projekte; soovib siiski rõhutada, et EIP investeerimispoliitikas tuleks siiski veelgi enam keskenduda jätkusuutlikele projektidele; tuletab siiski meelde, et tuleks esitada taastumatutest energiaallikatest toodetava energia tootmiseks laenude andmise järkjärgulise lõpetamise üksikasjalik kava;

12. ergutab EIP-d pidama läbirääkimisi oma tegevuspiirkondades aktiivsete piirkondlike arengupankadega ja sõlmima nendega vastastikuse mõistmise memorandumid, et soodustada sünergiat, jagada riske ja kulusid ning tagada reaalmajandusele piisavate laenude andmine;

13. nõuab EIP vahendite ja ekspertteadmiste suurendamist, et vastata kliimamuutustega kohanemise valdkonnaga seonduvatele vajadustele;

14. nõuab, et EIP esitaks korrapäraselt aruandeid selle kohta, kuidas on edenenud parlamendi eelmiste soovituste täitmine, eriti mis puudutab EIP laenutegevuse mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele tema eri tegevuspiirkondades ja ELis ning kandidaat- ja naaberriikide majanduslikule integratsioonile.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.12.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marino Baldini, Burkhard Balz, Elena Băsescu, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Othmar Karas, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Ivana Maletić, Arlene McCarthy, Marlene Mizzi, Ivari Padar, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Simon, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Fabrizio Bertot, Zdravka Bušić, Herbert Dorfmann, Bas Eickhout, Vicky Ford

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Wim van de Camp


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.2.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Ryszard Czarnecki, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Rina Ronja Kari, Bogusław Liberadzki, Jan Mulder, Monika Panayotova, Crescenzio Rivellini, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Theodoros Skylakakis, Georgios Stavrakakis, Michael Theurer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Philip Bradbourn, Karin Kadenbach, Marian-Jean Marinescu, Olle Schmidt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Peter Jahr, Iosif Matula, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Theodor Dumitru Stolojan

Õigusteave - Privaatsuspoliitika