RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus raha ülekandmisel edastatava teabe kohta
24.2.2014 - (COM(2013)0044 – C7‑0034/2013 – 2013/0024(COD)) - ***I
Majandus- ja rahanduskomisjonKodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöörid: Mojca Kleva Kekuš, Timothy Kirkhope
(Komisjonide ühised koosolekud – kodukorra artikkel 51)
PR_COD_1amCom
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus raha ülekandmisel edastatava teabe kohta
(COM(2013)0044 – C7‑0034/2013 – 2013/0024(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0044),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0034/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 17. mai 2013. aasta[1] arvamust,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. novembri 2013. aasta arvamust[2],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ühiseid arutelusid vastavalt kodukorra artiklile 51,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raporteid, samuti arengukomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0140/2014),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1) Musta raha vood võivad rahaülekannete kaudu kahjustada rahandussektori stabiilsust ja mainet ning ohustada siseturgu. Terrorism raputab meie ühiskonna alustalasid. Kurjategijate ja nende kaasosaliste püüded kas varjata kuritegelikul teel saadud tulu päritolu või teha rahaülekandeid terrorismi rahastamiseks võivad tõsiselt ohustada rahaülekannete süsteemi usaldusväärsust, terviklikkust ja stabiilsust ning vähendada usaldust finantssüsteemi suhtes üldiselt. |
(1) Ebaseadusliku raha vood kahjustavad rahaülekannete kaudu rahandussektori struktuuri, stabiilsust ja mainet, ohustavad siseturgu ja rahvusvahelist arengut ning vähendavad otseselt või kaudselt kodanike usaldust õigusriigi vastu. Terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamine on jätkuvalt terav probleem, millega tuleks tegeleda liidu tasandil. Terrorism ja organiseeritud kuritegevus kahjustavad demokraatlikke institutsioone ja raputavad meie ühiskonna alustalasid. Äärmiselt olulised kaasaaitajad ebaseaduslikele rahavoogudele on salajased äriühingu struktuurid, mis tegutsevad salajases kohtualluvuses ja selle kaudu ning millele tihti viidatakse kui maksuparadiisidele. Kurjategijate ja nende kaasosaliste püüded kas varjata kuritegelikul teel saadud tulu päritolu või teha rahaülekandeid kuritegevuse või terrorismi rahastamiseks ohustavad tõsiselt rahaülekannete süsteemi usaldusväärsust, terviklikkust ja stabiilsust ning vähendavad usaldust finantssüsteemi suhtes üldiselt. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2) Kui liidu tasandil ei võeta teatavaid koordineerimismeetmeid, võivad rahapesu ja terrorismi rahastamisega tegelejad üritada oma kuritegeliku tegevuse hõlbustamiseks ära kasutada integreeritud finantspiirkonnaga kaasnevat kapitali liikumise vabadust. Ulatust silmas pidades peaksid liidu meetmed tagama, et rahapesuvastase töökonna (FATF) soovitus 16 (elektrooniliste ülekannete kohta), mis võeti vastu 2012. aasta veebruaris, võetakse ühtselt üle kogu liidus ning eelkõige selle, et ei oleks diskrimineerimist liikmesriikides tehtavate riigisiseste maksete ja liikmesriikide vahel tehtavate piiriüleste maksete vahel. Liikmesriikide poolt eraldi võetud koordineerimata meetmed piiriüleste rahaülekannete valdkonnas võivad märkimisväärselt mõjutada maksesüsteemide sujuvat toimimist liidu tasandil ning seega kahjustada siseturgu finantsteenuste valdkonnas. |
(2) Kui liidu ja rahvusvahelisel tasandil ei võeta teatavaid koordineerimismeetmeid, kasutavad rahapesu ja terrorismi rahastamisega tegelejad oma kuritegeliku tegevuse hõlbustamiseks ära integreeritud finantspiirkonnaga kaasnevat kapitali liikumise vabadust. Rahvusvahelisel koostööl rahapesuvastase töökonna (FATF) raamistikus ja selle soovituste ülemaailmsel rakendamisel on eesmärk vältida õigussüsteemide erinevuste ärakasutamist ja konkurentsimoonutusi. Ulatust silmas pidades peaksid liidu meetmed tagama, et FATFi soovitus 16 (elektrooniliste ülekannete kohta), mis võeti vastu 2012. aasta veebruaris, võetakse ühtselt üle kogu liidus ning eelkõige selle, et ei oleks diskrimineerimist või erinevusi liikmesriikides tehtavate riigisiseste maksete ja liikmesriikide vahel tehtavate piiriüleste maksete vahel. Liikmesriikide poolt eraldi võetud koordineerimata meetmed piiriüleste rahaülekannete valdkonnas võivad märkimisväärselt mõjutada maksesüsteemide sujuvat toimimist liidu tasandil ning seega kahjustada siseturgu finantsteenuste valdkonnas. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(2 a) Käesoleva määruse, sealhulgas FATFi soovituse 16 rakendamine ja jõustamine ei tohiks makseteenuse pakkujate ja nende teenuseid kasutavate kodanike jaoks kaasa tuua põhjendamatuid või ebaproportsionaalseid kulusid ning seadusliku kapitali vaba liikumine peab olema täielikult tagatud kogu liidu piires. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5) Selleks et edendada ühtset lähenemisviisi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise alal rahvusvahelisel tasandil, tuleks edasiste liidu meetmete puhul võtta arvesse sellel tasandil toimunud arengut, nimelt FATFi poolt 2012. aastal vastu võetud rahvusvahelisi standardeid, mis käsitlevad rahapesu ning terrorismi rahastamise ja tuumarelva leviku tõkestamist, ning eelkõige soovitust 16 ja läbivaadatud tõlgendavat märkust selle rakendamise kohta. |
(5) Selleks et edendada ühtset lähenemisviisi rahvusvahelisel tasandil ning muuta võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu tõhusamaks, tuleks edasiste liidu meetmete puhul võtta arvesse sellel tasandil toimunud arengut, nimelt FATFi poolt 2012. aastal vastu võetud rahvusvahelisi standardeid, mis käsitlevad rahapesu ning terrorismi rahastamise ja tuumarelva leviku tõkestamist, ning eelkõige soovitust 16 ja läbivaadatud tõlgendavat märkust selle rakendamise kohta. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 a) Erilist tähelepanu tuleks pöörata ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud liidu kohustustele, et takistada sagenevat suundumust viia rahapesuga seonduv tegevus arenenud riikidest, kus on kehtestatud karmid rahapesu vastased õigusnormid, üle arengumaadesse, kus võivad kehtida leebemad eeskirjad. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(6) Rahaülekannete täielik jälgitavus võib olla eriti oluline ja väärtuslik vahend rahapesu või terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, uurimiseks ja tuvastamiseks. Seepärast on asjakohane teabe edastamise tagamiseks kogu makseahelas kehtestada kord, mille kohaselt peavad makseteenuse pakkujad raha ülekandmisel edastama teabe maksja ja saaja kohta. |
(6) Rahaülekannete täielik jälgitavus võib olla eriti oluline ja väärtuslik vahend rahapesu või terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, uurimiseks ja tuvastamiseks. Seepärast on asjakohane teabe edastamise tagamiseks kogu makseahelas kehtestada kord, mille kohaselt peavad makseteenuse pakkujad raha ülekandmisel edastama maksja ja saaja kohta teabe, mis peaks olema täpne ja ajakohastatud. Sellega seoses on oluline, et finantsasutused edastaksid piisavat, täpset ja ajakohast teavet oma klientide jaoks tehtud rahaülekannete kohta, et võimaldada pädevatel asutustel tulemuslikumalt ennetada rahapesu ja terrorismi rahastamist. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ilma, et see piiraks selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta19. Näiteks ei tohiks käesoleva määruse kohaselt kogutavaid isikuandmeid täiendavalt töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ. Eelkõige peaks olema rangelt keelatud isikuandmete täiendav töötlemine ärilistel eesmärkidel. Võitlust rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu käsitavad olulise avaliku huvina kõik liikmesriigid. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks isikuandmete edastamist kolmandale riigile, kes ei taga piisavat kaitset direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 tähenduses, lubada vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 26 punktile d. |
(7) Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ilma, et see piiraks selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ19. Näiteks ei tohiks käesoleva määruse kohaselt kogutavaid isikuandmeid täiendavalt töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ. Eelkõige peaks olema rangelt keelatud isikuandmete täiendav töötlemine ärilistel eesmärkidel. Võitlust rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu käsitavad olulise avaliku huvina kõik liikmesriigid. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks isikuandmete edastamist kolmandale riigile, kes ei taga piisavat kaitset direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 tähenduses, lubada vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 26 punktile d. Oluline on, et makseteenuse pakkujaid, kes tegutsevad mitmes jurisdiktsioonis filiaalide või tütarettevõtetega, mis asuvad väljaspool liitu, ei takistataks jagamast teavet kahtlastest tehingutest samas organisatsioonis. See ei piira liidu ja kolmandate riikide vahel rahapesu vastu võitlemise eesmärgil sõlmitud rahvusvahelisi kokkuleppeid ega kodanikele pakutavaid asjakohaseid garantiisid, mis tagavad samaväärse või piisava kaitse taseme. |
|
__________________ |
__________________ |
|
19 EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. |
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31). |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) On asjakohane jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja rahaülekanded, mille puhul rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud risk on väiksem. Selline väljajätmine peaks hõlmama krediit- või deebetkaarte, mobiiltelefone või muid digitaal- või IT-seadmeid, sularaha väljavõtmist sularahaautomaadist, maksude, trahvide või muude tasude tasumist ning rahaülekandeid, mille puhul nii maksja kui ka saaja on enda nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad. Siseriiklike maksesüsteemide eriomaduste kajastamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus vabastada elektroonilised žiiromaksed, tingimusel et rahaülekannet on alati võimalik jälgida tagasi kuni maksjani. Erandit ei tohiks siiski kohaldada juhul, kui krediit- või deebetkaarte, mobiiltelefone või muid digitaalseadmeid või ettemaksuga või järelmaksuga IT-seadmeid kasutatakse isikutevahelise rahaülekande tegemiseks. |
(9) On asjakohane jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja rahaülekanded, mille puhul rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud risk on väiksem. Selline väljajätmine peaks hõlmama krediit- või deebetkaarte, mobiiltelefone või muid digitaal- või IT-seadmeid, sularaha väljavõtmist sularahaautomaadist, maksude, trahvide või muude tasude tasumist ning rahaülekandeid, mille puhul nii maksja kui ka saaja on enda nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad. Siseriiklike maksesüsteemide eriomaduste kajastamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus vabastada elektroonilised žiiromaksed, tingimusel et rahaülekannet on alati võimalik jälgida tagasi kuni maksjani, samuti tšekikaartide vahetamise või vekslite kaudu tehtavad rahaliste vahendite ülekanded. Erandit ei tohiks siiski kohaldada juhul, kui krediit- või deebetkaarte, mobiiltelefone või muid digitaalseadmeid või ettemaksuga või järelmaksuga IT-seadmeid kasutatakse isikutevahelise rahaülekande tegemiseks. Võttes arvesse tehnoloogia dünaamilist arengut, tuleks kaaluda määruse reguleerimisala laiendamist e-rahale ja teistele uutele maksemeetoditele. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) Et mitte piirata maksesüsteemide tõhusust, tuleks teha vahet kontoga seotud ja kontoga mitteseotud ülekannete kontrollinõuete vahel. Selleks et vähendada ohtu, et väikeste rahaülekannetega seotud potentsiaalse terroriohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu hakatakse tegema ebaseaduslikke tehinguid, tuleks kontoga mitteseotud ülekannete puhul maksjat käsitleva teabe õigsuse kontrollimise kohustust kohaldada ainult üksikute rahaülekannete suhtes, mille maht on üle 1 000 euro. Kontoga seotud ülekannete puhul ei peaks nõudma makseteenuse pakkujatelt maksjaga seotud teabe kontrollimist iga rahaülekande puhul, kui direktiivi [xxxx/yyyy] kohased kohustused on täidetud. |
(10) Makseteenuse pakkujad peaksid tagama, et teave maksja ja makse saaja kohta ei puuduks ega oleks puudulik. Et mitte piirata maksesüsteemide tõhusust, tuleks teha vahet kontoga seotud ja kontoga mitteseotud ülekannete kontrollinõuete vahel. Selleks et vähendada ohtu, et väikeste rahaülekannetega seotud potentsiaalse terroriohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu hakatakse tegema ebaseaduslikke tehinguid, peaks kontoga mitteseotud ülekannete puhul maksjat käsitleva teabe õigsuse kontrollimise kohustus piirduma kuni 1 000 euro suuruste üksikute rahaülekannete puhul ainult maksja nime kontrollimisega. Kontoga seotud ülekannete puhul ei peaks nõudma makseteenuse pakkujatelt maksjaga seotud teabe kontrollimist iga rahaülekande puhul, kui direktiivi [xxxx/yyyy] kohased kohustused on täidetud. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(12 a) Läbipaistvuse suurendamiseks ning teabe ja heade tavade vahetamise edasiseks parandamiseks peaksid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlevad liikmesriikide ametiasutused ning liikmesriikide asjaomased õigus- ja õiguskaitseasutused tihendama omavahel ja asjaomaste kolmandate riikide asutustega tehtavat koostööd, sealhulgas arengumaades. Liit peaks nimetatud koostöö hõlbustamiseks toetama arengumaades suutlikkuse suurendamise programme. Tõendite kogumise ning õigusrikkumiste uurimiseks vajalike andmete ja teabe kättesaadavaks tegemise süsteeme tuleks parandada täielikus kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ning liidus kehtestatud põhiõigustega. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(12 b) Maksja, saaja makseteenuse pakkujatel ja makseteenuste vahendajatel peaksid olema kehtestatud asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et kaitsta isikuandmeid juhusliku kadumise, muutmise, loata avalikustamise või juurdepääsu eest. |
Selgitus | |
Tehingutunnus peaks olema seotud tehinguahelaga, mitte ainult ühe tehinguga. See mitte ainult ei vähenda ühe ülekande/tehingu ennetusmeetmeid, vaid selle abil kehtestatakse unikaalne tehingutunnus maksjale või makse saajale. | |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(14) Raha ülekandmisel maksja ja saaja kohta nõutava teabe edastamise kontrollimiseks ja kahtlaste tehingute tuvastamiseks peaksid saaja makseteenuse pakkujal ja makseteenuse vahendajal olema tõhusad protseduurid maksjaga ja saajaga seotud teabe puudumise kindlakstegemiseks. |
(14) Raha ülekandmisel maksja ja saaja kohta nõutava teabe edastamise kontrollimiseks ja kahtlaste tehingute tuvastamiseks peaksid saaja makseteenuse pakkujal ja makseteenuse vahendajal olema tõhusad protseduurid, et teha kindlaks, kas maksjaga ja saajaga seotud teave puudub või ei ole täielik, eelkõige juhul, kui kaasatud on mitmed makseteenused, selleks et parandada rahaülekannete jälgitavust. Teabe olemasolu ja täielikkuse tõhus kontrollimine, eelkõige juhtudel, kui kaasatud on mitu makseteenuste pakkujat, võib aidata muuta uurimismenetlused vähem ajakulukaks ja tõhusamaks, mis omakorda parandab rahaülekannete jälgitavust. Pädevad asutused liikmesriikides peaksid seega tagama, et makseteenuse pakkujad lisavad nõutava teabe tehingu kohta elektroonilise ülekande või seotud sõnumiga igas makseahela etapis. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(15) Kuna anonüümsed ülekanded kujutavad endast potentsiaalset terrorismi rahastamise ohtu, tuleks ette näha, et makseteenuse pakkuja peab hankima teavet maksja ja saaja kohta. Kooskõlas FATFi välja töötatud riskipõhise lähenemisviisiga on asjakohane määrata kindlaks suurema ja väiksema riskiga valdkonnad, et võtta paremini arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Seega peaks saaja makseteenuse pakkuja ja makseteenuse vahendaja kehtestama riskipõhised protseduurid, mille kohaldatakse juhul, kui raha ülekandmisel ei edastada nõutavat teavet maksja ja saaja kohta, ja mille kohaselt otsustatakse, kas kõnealune rahaülekanne teha, tagasi lükata või peatada ning milliseid asjakohaseid järelmeetmeid võtta. Kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu, tuleks vastavalt direktiivile [xxxx/yyyy] kohaldada tugevdatud hoolsusmeetmeid seoses kõnealuse makseteenuse pakkuja ja kliendi vaheliste korrespondentpangandussuhetega. |
(15) Kuna anonüümsed ülekanded kujutavad endast potentsiaalset terrorismi rahastamise ohtu, tuleks ette näha, et makseteenuse pakkuja peab hankima teavet maksja ja saaja kohta. Kooskõlas FATFi välja töötatud riskipõhise lähenemisviisiga on asjakohane määrata kindlaks suurema ja väiksema riskiga valdkonnad, et võtta paremini arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Seega peaks saaja makseteenuse pakkuja ja makseteenuse vahendaja kehtestama tõhusad riskipõhised protseduurid ning hindama ja kaaluma riske, et vahendid saaks selgelt suunata kõrge rahapesuriskiga valdkondadesse. Sellised tõhusad riskipõhised protseduurid, mida kohaldatakse juhul, kui raha ülekandmisel ei edastada nõutavat teavet maksja ja saaja kohta, aitavad makseteenuse pakkujatel tõhusamalt otsustada, kas kõnealune rahaülekanne teha, tagasi lükata või peatada ning milliseid asjakohaseid järelmeetmeid võtta. Kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu, tuleks vastavalt direktiivile [xxxx/yyyy] kohaldada tugevdatud hoolsusmeetmeid seoses kõnealuse makseteenuse pakkuja ja kliendi vaheliste korrespondentpangandussuhetega. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17) Sätteid, mis käsitlevad rahaülekandeid, mille puhul teave maksja või saaja kohta puudub või ei ole täielik, kohaldatakse, ilma et see piiraks makseteenuse pakkujate ja makseteenuste vahendajate kohustust peatada ja/või tagasi lükata rahaülekanded, mis lähevad vastuollu tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguse sätetega. |
(17) Sätteid, mis käsitlevad rahaülekandeid, mille puhul teave maksja või saaja kohta puudub või ei ole täielik, kohaldatakse, ilma et see piiraks makseteenuse pakkujate ja makseteenuste vahendajate kohustust peatada ja/või tagasi lükata rahaülekanded, mis lähevad vastuollu tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguse sätetega. Maksja või saaja isiku, juriidiliste isikute, fondide, sihtasutuste, vastastikuste kindlustusandjate, ettevõtete ja teiste sarnaste olemasolevate või tulevaste juriidiliste kokkulepete kohta teabe saamine on oluline, et jälitada kurjategijaid, kes muidu võiksid peita oma isikut äriühingu struktuuride taha. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(18) Kuni eemaldatakse tehnilised piirangud, mis võivad takistada makseteenuse vahendajal täita kohustust edastada kogu teave, mis on saadud maksja kohta, peaksid makseteenuse vahendajad selle teabe säilitama. Sellised tehnilised piirangud tuleks eemaldada kohe pärast maksesüsteemide ajakohastamist. |
(18) Kuni eemaldatakse tehnilised piirangud, mis võivad takistada makseteenuse vahendajal täita kohustust edastada kogu teave, mis on saadud maksja kohta, peaksid makseteenuse vahendajad selle teabe säilitama. Sellised tehnilised piirangud tuleks eemaldada kohe pärast maksesüsteemide ajakohastamist. Et kõrvaldada tehnilised piirangud, tuleks ergutada SEPA kreeditkorralduste skeemi kasutamist pankadevaheliste ülekannete puhul liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.
|
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(19) Kuna uurimise käigus ei pruugi olla võimalik tuvastada vajalikke andmeid või asjaomaseid isikuid enne mitmeid kuid või isegi aastaid pärast algset rahaülekannet ning selleks, et uurimise käigus oleks võimalik pääseda ligi olulistele tõenditele, tuleb ette näha, et makseteenuse pakkujad säilitavad teabe maksja ja saaja kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmise, uurimise ja tuvastamise eesmärgil. Andmete säilitamise periood peaks olema piiratud. |
(19) Kuna uurimise käigus ei pruugi olla võimalik tuvastada vajalikke andmeid või asjaomaseid isikuid enne mitmeid kuid või isegi aastaid pärast algset rahaülekannet ning selleks, et uurimise käigus oleks võimalik pääseda ligi olulistele tõenditele, tuleb ette näha, et makseteenuse pakkujad säilitavad teabe maksja ja saaja kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmise, uurimise ja tuvastamise eesmärgil. Andmete säilitamise periood peaks olema piiratud viie aastaga, pärast mida tuleks kõik isikuandmed kustutada, kui riiklike õigusaktidega ei ole teisiti ette nähtud. Edasist säilitamist tuleks lubada üksnes juhul, kui see on vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, tuvastamiseks või uurimiseks, ning see ei tohiks ületada kümmet aastat. Makseteenuse pakkujad peaksid tagama, et käesoleva määruse alusel säilitatavaid andmeid kasutatakse ainult ülal kirjeldatud eesmärkidel. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(23) Selleks et tagada käesoleva määruse artikli XXX rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes24. |
(23) Selleks et tagada käesoleva määruse V peatüki rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/201124. |
|
__________________ |
__________________ |
|
24 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. |
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3) „maksja” – füüsiline või juriidiline isik, kes teeb oma kontolt rahaülekande või annab korralduse rahaülekande tegemiseks; |
(3) „maksja” – maksja, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/64/EÜ1a artikli 4 lõikes 7; |
|
|
_______________ |
|
|
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 187, 18.7.2009, lk 5). |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4) „saaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes peaks olema ülekantava raha saaja; |
(4) „saaja” – saaja, nagu on määratletud direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 8; |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5) „makseteenuse pakkuja” – füüsiline või juriidiline isik, kes kutsetegevuse käigus pakub rahaülekande teenust; |
(5) „makseteenuse pakkuja” – makseteenuse pakkuja, nagu on määratletud direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 9; |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) „raha ülekandmine” – tehing, mille maksja teostab elektrooniliselt makseteenuse pakkuja kaasabil, et saaja saaks makseteenuse pakkuja kaudu juurdepääsu rahalistele vahenditele, sõltumata sellest, kas maksja ja saaja on üks ja sama isik; |
(7) „raha ülekandmine” – tehing, mille maksja teostab elektrooniliselt makseteenuse pakkuja kaasabil, et saaja saaks makseteenuse pakkuja kaudu juurdepääsu rahalistele vahenditele, samuti „rahaülekande teenus” ja „otsekorraldus” direktiivi nr 2007/64/EÜ tähenduses, sõltumata sellest, kas maksja ja saaja on üks ja sama isik; |
Selgitus | |
Määruse definitsioonid on vaja ühtlustada direktiivi nr 2007/64/EÜ definitsioonidega. On vaja selgelt määratleda, mis on „rahaülekanne”, sest see termin ei ole määratletud makseteenuste direktiivis (2007/64/EÜ). Kui määruse eesmärk on hõlmata võimalikult suures ulatuses ühesuguse funktsiooniga ülekandeid, tuleb määrusesse lisada viide direktiivi nr 2007/64/EÜ definitsioonile. | |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) „isikutevaheline” rahaülekanne – kahe füüsilise isiku vaheline tehing. |
(10) „isikutevaheline rahaülekanne” – kahe sellise füüsilise isiku vaheline tehing, kes tarbijatena tegutsevad muul kui kaubanduslikul, ärilisel või kutsealasel eesmärgil. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes, mida tehakse krediit- või deebetkaardi, mobiiltelefoni või muu digitaal- või IT-seadme abil, kui täidetud on järgmised tingimused: |
2. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes, mida tehakse krediit-, deebet- või ettemaksekaardi või vautšeri, mobiiltelefoni, e-raha või muu direktiivis 2014/.../EL [makseteenuste direktiiv] määratletud digitaal- või IT-seadme abil, kui täidetud on järgmised tingimused: |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) kaarti või seadet kasutatakse kauba või teenuste eest maksmiseks; |
(a) kaarti või seadet kasutatakse kaubanduse või äri valdkonnas ettevõtjale kauba või teenuste eest maksmiseks; |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Käesolevat määrust ei kohaldada siiski juhul, kui krediit- või deebetkaarte, mobiiltelefone või muid digitaal- või IT-seadmeid kasutatakse isikutevahelise rahaülekande tegemiseks. |
Käesolevat määrust ei kohaldada siiski juhul, kui krediit-, deebet- või ettemaksekaarte või vautšereid, mobiiltelefone, e-raha või muid digitaal- või IT-seadmeid kasutatakse isikutevahelise rahaülekande tegemiseks. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Käesolevat määrust ei kohaldata selliste füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kelle tegevus ei hõlma muud kui paberdokumentide teisendamist elektroonilisteks andmeteks ning kes tegutsevad makseteenuse pakkujaga sõlmitud lepingu alusel, ega selliste füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kelle tegevus ei hõlma muud kui makseteenuste pakkujatele sõnumi- või muude tugisüsteemide pakkumist raha ülekandmiseks või kliiring- ja arveldussüsteemide pakkumist. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c) maksja aadress või isikukood või kliendinumber või sünniaeg ja -koht. |
(c) maksja aadress või kliendinumber või sünniaeg ja -koht. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Enne raha ülekandmist kontrollib maksja makseteenuse pakkuja lõikes 1 osutatud teabe täpsust usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud dokumentide, andmete või teabe põhjal. |
3. Enne raha ülekandmist kohaldab maksja makseteenuse pakkuja kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid kooskõlas direktiiviga (xxxx/yyyy) ja kontrollib lõikes 1 osutatud teabe täpsust ja täielikkust usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud dokumentide, andmete või teabe põhjal. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Kui rahaülekannet ei tehta kontolt, ei pea maksja makseteenuse pakkuja erandina lõikest 3 kontrollima lõikes 1 osutatud teavet, kui summa ei ületa 1 000 eurot ja kui rahaülekanne ei näi olevat seotud muu rahaülekandega, mis koos kõnealuse rahaülekandega on suurem kui 1 000 eurot. |
5. Kui rahaülekannet ei tehta kontolt, nõutakse maksja makseteenuse pakkujalt erandina lõikest 3 vähemalt maksja nime kontrollimist, kui rahaülekande summa on kuni 1 000 eurot, aga ta peab kontrollima maksjat ja saajat puudutavat, lõikes 1 osutatud kogu teavet, kui rahaülekanne teostatakse mitme toiminguga, mis näivad olevat omavahel seotud või kui need ületavad 1 000 eurot. |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Kui nii maksja kui ka saaja makseteenuse pakkuja(d) on asutatud liidus, edastatakse erandina artikli 4 lõigetest 1 ja 2 raha ülekandmisel ainult maksja kontonumber või kordumatu tehingutunnus. |
1. Kui nii maksja kui ka saaja makseteenuse pakkuja(d) on asutatud liidus, nõutakse erandina artikli 4 lõigetest 1 ja 2 raha ülekandmisel ainult maksja ja saaja täielikku nime ja kontonumbrit või kordumatut tehingutunnust, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 260/2012 artikli 5 lõike 2 punktis b ja lõike 3 punktis b sätestatud teabe esitamise nõuete kohaldamist. |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Olenemata lõikest 1 teeb maksja makseteenuse pakkuja saaja makseteenuse pakkuja või makseteenuse vahendaja taotlusel vastavalt artiklile 4 kättesaadavaks teabe maksja või saaja kohta kolme tööpäeva jooksul pärast kõnealuse taotluse saamist. |
2. Olenemata lõikest 1 nõuab maksja makseteenuse pakkuja direktiivi [xxxx/yyyy] artikli 16 lõikes 2 või lõikes 3 või III lisas osutatud tuvastatud suurema riski korral täielikku teavet maksja ja saaja kohta või teeb saaja makseteenuse pakkuja või makseteenuse vahendaja taotlusel vastavalt artiklile 4 kättesaadavaks teabe maksja või saaja kohta kolme tööpäeva jooksul pärast kõnealuse taotluse saamist. |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Kui saaja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu, edastatakse erandina artikli 4 lõigetest 1 ja 2 raha ülekandmisel summas kuni 1 000 eurot ainult järgmine teave: |
Kui saaja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu, edastatakse erandina artikli 4 lõigetest 1 ja 2 raha ülekandmisel summas kuni 1 000 eurot järgmine teave: |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Saaja makseteenuse pakkuja teeb kindlaks, kas raha ülekandmiseks kasutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemi väljad seoses maksjat ja saajat käsitleva teabega on täidetud selles teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate tähemärkide või sisendiga. |
1. Saaja makseteenuse pakkuja teeb kindlaks, kas raha ülekandmiseks kasutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemi väljad seoses maksjat ja saajat käsitleva teabega on täidetud selles teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate tähemärkide või sisendiga ja on vastavuses kehtestatud riskipõhise rikkumisvastase sisekorraga. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Raha ülekandmisel summas kuni 1 000 eurot, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu, ei pea saaja makseteenuse pakkuja kontrollima saajaga seotud teavet, välja arvatud juhul, kui on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. |
4. Raha ülekandmisel summas kuni 1 000 eurot, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu, ei pea saaja makseteenuse pakkuja kontrollima saajaga seotud teavet, välja arvatud juhul, kui on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. |
|
|
Liikmesriigid võivad seda summat vähendada või selle kõrvaldada, kui riiklikus riskihindamises soovitatakse tõhustada kontrolli rahaülekannete üle, mida ei tehta kontolt. Seda erandit kasutavad liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni. |
Selgitus | |
Mingisugust kontrolli igal juhul vaja, et vältida pettuseid ning tagada, et isik, kellele raha laekub, on tõesti maksja määratud saaja. | |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
4 a. Kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud kolmandas riigis, mis kujutab endast kõrgemat riskiaset, kohaldatakse kõnealuse makseteenuse pakkuja ja kliendi vaheliste korrespondentpangandussuhetega seoses tugevdatud hoolsusmeetmeid vastavalt direktiivile [xxxx/yyyy]. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Maksja makseteenuse pakkuja näeb ette tõhusad riskipõhised protseduurid, et määrata kindlaks millal teha, lükata tagasi või peatada rahaülekanne, mille puhul nõutav teave maksja ja saaja kohta puudub, ja asjakohased järelmeetmed. |
1. Maksja makseteenuse pakkuja näeb direktiivi [xxxx/yyyy] artikli 16 lõikes 2 ja III lisas osutatud tuvastatud riskide põhjal ette tõhusad riskipõhised protseduurid, et määrata kindlaks millal teha, lükata tagasi või peatada rahaülekanne, mille puhul puudub nõutav täielik teave maksja ja saaja kohta, ja asjakohased järelmeetmed. |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Igal juhul tegutsevad maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamist puudutavate kohaldatavate õigusaktide ja haldusnormidega, eelkõige määrusega (EÜ) nr 2580/2001, määrusega (EÜ) nr 881/2002 ja direktiiviga [xxxx/yyyy]. |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Kui saaja makseteenuse pakkuja teeb rahaülekande saamisel kindlaks, et artikli 4 lõigete 1 ja 2, artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 kohane teave maksja ja saaja kohta puudub või ei ole täielik, lükkab ta ülekande tagasi või nõuab täielikku teavet maksja ja saaja kohta. |
Kui makseteenuse pakkuja teeb rahaülekande saamisel kindlaks, et artikli 4 lõigete 1 ja 2, artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 kohane teave maksja ja saaja kohta puudub või ei ole täielik või see ei ole täidetud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate tähemärkide või sisendiga, lükkab ta ülekande tagasi või peatab selle ja nõuab enne makse teostamist täielikku teavet maksja ja saaja kohta. |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kui makseteenuse pakkuja ei ole pidevalt suuteline esitama nõutud teavet maksja kohta, võtab saaja makseteenuse pakkuja meetmeid, mis võivad esialgu hõlmata hoiatuste andmist ja tähtaegade seadmist, enne kui lükatakse tagasi mis tahes tulevased rahaülekanded kõnealuselt makseteenuse pakkujalt või otsustatakse piirata ärisuhteid selle makseteenuse pakkujaga või need lõpetada. |
2. Kui makseteenuse pakkuja ei ole pidevalt suuteline esitama nõutud täielikku teavet maksja kohta, võtab saaja makseteenuse pakkuja meetmeid, mis võivad esialgu hõlmata hoiatuste andmist ja tähtaegade seadmist, enne kui lükatakse tagasi mis tahes tulevased rahaülekanded kõnealuselt makseteenuse pakkujalt või otsustatakse piirata ärisuhteid selle makseteenuse pakkujaga või need lõpetada. |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Hinnates seda, kas rahaülekanne või mis tahes sellega seotud tehing on kahtlane ja kas sellest tuleks teatada rahapesu andmebüroole, võtab saaja makseteenuse pakkuja arvesse puuduvat või mittetäielikku teavet maksja ja saaja kohta. |
Hinnates seda, kas rahaülekanne või mis tahes sellega seotud tehing on kahtlane ja kas sellest tuleks teatada rahapesu andmebüroole, võtab saaja makseteenuse pakkuja kooskõlas makseteenuse pakkuja riskipõhise protseduuriga arvesse puuduvat või mittetäielikku teavet maksja ja saaja kohta. Makseteenuse pakkuja keskendub oma tõhusates riskipõhistes protseduurides ka muudele direktiivi [xxxx/yyyy] artikli 16 lõikes 3 ja III lisas määratletud riskiteguritele ja võtab nende suhtes asjakohaseid meetmeid. |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Makseteenuse vahendajal on tõhusad protseduurid, et teha kindlaks järgneva teabe puudumine maksja ja saaja kohta: |
2. Makseteenuse vahendajal on tõhusad protseduurid, et teha kindlaks järgneva teabe puudumine maksja ja saaja kohta või see, kas teave on mittetäielik: |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Makseteenuse vahendaja näeb ette tõhusad riskipõhised protseduurid, et määrata kindlaks millal teha, lükata tagasi või peatada rahaülekanne, mille puhul nõutav teave maksja ja saaja kohta puudub, ja asjakohased järelmeetmed. |
1. Makseteenuse vahendaja näeb ette tõhusad riskipõhised protseduurid, et määrata kindlaks, kas saadud teave maksja ja saaja kohta puudub või ei ole täielik, ja kehtestab asjakohased järelmeetmed. |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Kui makseteenuse vahendaja teeb rahaülekande saamisel kindlaks, et artikli 4 lõigete 1 ja 2, artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 kohane teave maksja ja saaja kohta puudub või ei ole täielik, lükkab ta ülekande tagasi või nõuab täielikku teavet maksja ja saaja kohta. |
Kui makseteenuse vahendaja teeb rahaülekande saamisel kindlaks, et artikli 4 lõigete 1 ja 2, artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 kohane teave maksja ja saaja kohta puudub või ei ole täielik või see ei ole täidetud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate tähemärkide või sisendiga, lükkab ta ülekande tagasi või peatab selle ja nõuab enne makse teostamist täielikku teavet maksja ja saaja kohta. |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Koostöökohustused |
Koostöökohustused ja samaväärsus |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Kooskõlas oma asukohaliikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusnõuetega vastavad makseteenuse pakkujad täielikult ja viivitamata liikmesriigis rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eest vastutavate ametiasutuste järelepärimistele käesoleva määrusega nõutud teabe kohta. |
1. Kooskõlas oma asukohaliikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusnõuetega vastavad makseteenuse pakkujad ja makseteenuste vahendajad täielikult ja viivitamata üksnes liikmesriigis rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eest vastutavate ametiasutuste järelepärimistele käesoleva määrusega nõutud teabe kohta. Kehtestada tuleb konkreetsed kaitsemeetmed, et tagada, et selline teabevahetus on kooskõlas andmekaitsenõuetega. Ühelgi teisel välisel asutusel või osapoolel ei tohi olla juurdepääsu makseteenuse osutaja säilitatud andmetele. |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 – punkt 1 (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1. Kuna suur osa ebaseaduslikest rahavoogudest jõuab lõpuks maksuparadiisidesse, peaks liit suurendama survet nendele riikidele, et nad teeksid koostööd selliste ebaseaduslike rahavoogude vastu võitlemiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks. |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Liidus asutatud makseteenuse pakkujad kohaldavad seda määrust oma selliste tütarettevõtete ja filiaalide suhtes, mis tegutsevad kolmandates riikides, mida ei peeta samaväärseks. |
|
|
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 22 a seoses liidust väljaspool asuvate jurisdiktsioonide õigus- ja järelevalveraamistike tunnistamisega samaväärseteks käesoleva määruse nõuetega. |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 15 a |
|
|
Isikuandmete kaitse |
|
|
1. Seoses isikuandmete töötlemisega käesoleva määruse raames täidavad makseteenuse pakkujad oma ülesandeid käesoleva määruse kohaselt kooskõlas siseriiklikuga õigusega, millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ. |
|
|
2. Makseteenuse pakkujad tagavad, et käesoleva määruse alusel säilitatavaid andmeid kasutatakse ainult ülal kirjeldatud eesmärkidel ja mitte mingil juhul ärilistel eesmärkidel. |
|
|
3. Andmekaitseasutustel on õigus, sealhulgas kaudse juurdepääsu õigus, et uurida kas ex officio või kaebuse alusel mis tahes isikuandmete töötlemise probleemidega seotud kaebusi. See peaks hõlmama eelkõige juurdepääsu makseteenuse pakkuja ja pädeva riikliku asutuse andmefailidele. |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 15 b |
|
|
Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele |
|
|
Isikuandmete edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kes ei taga piisavat kaitset direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 tähenduses, võib toimuda ainult juhul kui |
|
|
(a) kehtestatakse asjakohased andmekaitsemeetmed ja kaitseabinõud ning |
|
|
(b) järelevalveasutus on pärast nende meetmete ja kaitseabinõude hindamist andnud ülekande teostamiseks eelneva loa. |
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja säilitavad artiklites 4, 5, 6 ja 7 osutatud teabe viis aastat. Artikli 14 lõigetes 2 ja 3 osutatud juhtudel peab makseteenuse vahendaja säilitama kogu saadud teabe viis aastat. Pärast selle ajavahemiku lõppu tuleb isikuandmed kustutada, kui ei ole teisiti ette nähtud siseriiklike õigusaktidega, millega määratakse kindlaks, millistel asjaoludel võivad makseteenuse pakkujad andmeid jätkuvalt säilitada või peavad seda tegema. Liikmesriigid võivad lubada või näha ette, et teavet säilitatakse jätkuvalt ainult juhul, kui see on vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, tuvastamiseks või uurimiseks. Maksimaalne säilitamisperiood pärast rahaülekande tegemist on kümme aastat. |
Teavet maksja ja saaja kohta ei tohi säilitada kauem kui see on rangelt vajalik. Maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja säilitavad artiklites 4, 5, 6 ja 7 osutatud teabe maksimaalselt viis aastat. Artikli 14 lõigetes 2 ja 3 osutatud juhtudel peab makseteenuse vahendaja säilitama kogu saadud teabe viis aastat. Pärast selle ajavahemiku lõppu tuleb isikuandmed kustutada. Liikmesriigid võivad lubada või näha ette, et teavet säilitatakse pikemalt ainult erandlikes olukordades, mis on nõuetekohaselt põhjendatud ja motiveeritud ning ainult juhul, kui see on vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, tuvastamiseks või uurimiseks. Maksimaalne säilitamisperiood pärast rahaülekande tegemist on kümme aastat ja isikuandmete säilitamine on vastavuses siseriikliku õigusega, millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ. |
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Maksja ja saaja makseteenuse pakkujatel ja makseteenuste vahendajatel peavad olema kehtestatud asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või kadumise, muutmise, loata avalikustamise või juurdepääsu eest. |
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõik 1 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Maksja ja saaja makseteenuste pakkujate ja makseteenuste vahendajate kogutud teave maksja või saaja kohta kustutakse pärast säilitamisperioodi tähtaja möödumist. |
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 16 a |
|
|
Juurdepääs teabele ja andmete konfidentsiaalsus |
|
|
1. Makseteenuse pakkujad tagavad, et käesoleva määruse otstarbel kogutud teave on kättesaadav ainult nimekirja kantud isikutele või piiratud nende isikutega, kes on rangelt vajalikud võetud ülesande täitmiseks. |
|
|
2. Makseteenuse pakkujad tagavad, et austatakse töödeldavate andmete konfidentsiaalsust. |
|
|
3. Isikutel, kellel on juurdepääs ja kes tegelevad maksja või saaja isikuandmetega, peavad kinni nii andmetöötluse konfidentsiaalsuse kui ka andmekaitse nõuetest. |
|
|
4. Pädevad asutused tagavad, et isikud, kes pidevalt koguvad või töötlevad isikuandmeid, saavad andmekaitsealast erikoolitust. |
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) nõutava teabe korduv edastamata jätmine maksja ja saaja kohta, mille puhul rikutakse artikleid 4, 5 ja 6; |
(a) nõutava teabe korduv makseteenuse pakkuja poolne edastamata jätmine maksja ja saaja kohta, mille puhul rikutakse artikleid 4, 5 ja 6; |
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1 – punkt c a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(c a) artiklitest 11 ja 12 tulenevate kohustuste tõsine eiramine makseteenuste vahendajate poolt. |
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artiklis 17 ja artikli 18 lõikes 1 osutatud juhtudel kehtestatud halduskaristused ja -meetmed avaldatakse põhjendamatu viivituseta, esitades rikkumise liigi ja laadi ning rikkumise eest vastutava isiku andmed, välja arvatud juhul, kui selle teabe avaldamine ohustaks tõsiselt finantsturgude stabiilsust. |
Pädev asutus avaldab artiklis 17 ja artikli 18 lõikes 1 osutatud juhtudel kehtestatud halduskaristused ja -meetmed põhjendamatu viivituseta, esitades rikkumise liigi ja laadi ning rikkumise eest vastutava isiku andmed, kui see on vajalik ja proportsionaalne pärast iga konkreetse juhtumi hindamist. |
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Kui liikmesriigi pädev asutus kehtestab või kohaldab kooskõlas artiklitega 17 ja 18 halduskaristust või -meedet, teavitab ta Euroopa Pangandusjärelevalvet sellest karistusest või meetmest ning põhjusest, mispärast karistus või meede kehtestati või seda kohaldati. Euroopa Pangandusjärelevalve lisab asjaomase teatise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL1a artikli 69 kohaselt loodud halduskaristuste kesksesse andmebaasi ning kohaldab sama menetlust nagu kõikide muude avaldatud karistuste puhul. |
|
|
_____________________ |
|
|
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338). |
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid kehtestavad tõhusad mehhanismid, et soodustada pädevate asutuste teavitamist käesoleva määruse sätete rikkumistest. |
1. Liikmesriigid kehtestavad tõhusad mehhanismid, et soodustada pädevate asutuste teavitamist käesoleva määruse sätete rikkumistest. Rakendatakse asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et kaitsta andmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotamise, muutmise või ebaseadusliku avaldamise eest. |
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) võimalikest või tegelikest rikkumistest teatavate isikute asjakohane kaitse; |
(b) rikkumisest teatajate ja võimalikest või tegelikest rikkumistest teatavate isikute asjakohane kaitse; |
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Makseteenuse pakkujad kehtestavad asjakohased protseduurid, mille kohaselt saavad töötajad teatada rikkumistest ettevõttesiseselt erikanali kaudu. |
3. Makseteenuse pakkujad kehtestavad koostöös pädevate asutustega asjakohased siseprotseduurid, mille kohaselt saavad töötajad teatada rikkumistest ettevõttesiseselt turvalise, sõltumatu ja anonüümse kanali kaudu. |
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused teostavad tõhusalt seiret ja võtavad käesoleva määruse nõuete täitmise tagamiseks vajalikke meetmeid. |
Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused teostavad tõhusalt seiret ja võtavad käesoleva määruse nõuete täitmise tagamiseks vajalikke meetmeid. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 avaldada suuniseid käesoleva määruse rakendamise protsessi kohta, võttes arvesse liikmesriikides käibivaid parimaid tavasid. |
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Komisjon koordineerib ja seirab hoolikalt käesoleva määruse rakendamist seoses liiduväliste makseteenuse pakkujatega ning vajaduse korral tugevdab koostööd kolmanda riigi asutustega, kes vastutavad artiklis 18 osutatud rikkumiste uurimise ja karistamise eest. |
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 b. Komisjon esitab 1. jaanuariks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande IV peatüki kohaldamise kohta, keskendudes eriti piiriülestele juhtumitele, kolmandate riikide makseteenuste pakkujatele ja nende riiklikele pädevatele asutustele, kes täidavad uurimis- ja karistusvolitusi. Kui andmete säilitamisega seoses peaks ilmnema rikkumise oht, võtab komisjon asjakohaseid ja tõhusaid meetmeid, mis hõlmab ka ettepaneku esitamist käesoleva määruse muutmiseks. |
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 22 a |
|
|
Delegeeritud volituste rakendamine |
|
|
1. Komisjonile antakse volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. |
|
|
2. Artikli 15 lõikes 1 a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte delegeeritakse komisjonile määramata ajaks alates artiklis 26 viidatud kuupäevast. |
|
|
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 15 lõikes 1 a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. |
|
|
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
|
|
5. Artikli 15 lõike 1 a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. |
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. |
2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5, tingimusel et selles sätestatud menetluse kohaselt vastu võetud rakendussätetega ei muudeta käesoleva määruse põhisätteid. |
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Lepingud aluslepingu artiklis 355 osutatud territooriumide või riikidega |
Lepingud aluslepingu artiklis 355 mitteosutatud territooriumide või riikidega |
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Komisjon võib anda liikmesriigile loa sõlmida asutamislepingu artiklis 355 osutatud riigi või territooriumiga, mis ei moodusta osa liidu territooriumist, lepinguid, millega nähakse ette erandid käesolevast määrusest, et selle riigi või territooriumi ja asjaomase liikmesriigi vahelisi rahaülekandeid saaks käsitleda liikmesriigisiseste rahaülekannetena. |
Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 1 a kohaldamist, võib komisjon anda tõendatud samaväärsuse juhtumite korral liikmesriigile loa sõlmida asutamislepingu artiklis 355 osutatud riigi või territooriumiga, mis ei moodusta osa liidu territooriumist, lepinguid, millega nähakse ette erandid käesolevast määrusest, et selle riigi või territooriumi ja asjaomase liikmesriigi vahelisi rahaülekandeid saaks käsitleda liikmesriigisiseste rahaülekannetena. |
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. Juba kehtivate loa andmise otsuste puhul, mis on seotud assotsieerunud või sõltlasterritooriumidega, tagatakse katkematu edasikestmine, nimelt komisjoni rakendusotsusega 2012/43/EL1a, komisjoni otsusega 2010/259/EÜ1b ja komisjoni otsusega 2008/982/EÜ1c. |
|
|
______________ |
|
|
1a Komisjoni 25. jaanuari 2012. aasta rakendusotsus 2012/43/EL, millega lubatakse Taani Kuningriigil sõlmida Gröönimaa ja Fääri saartega kokkulepe, mille kohaselt Taani ja kõnealuste territooriumide vahelisi rahaülekandeid käsitatakse Taani-siseste rahaülekannetena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 24, 27.1.2012, lk 12). |
|
|
1b Komisjoni 4. mai 2010. aasta otsus 2010/259/EÜ, millega lubatakse Prantsuse Vabariigil sõlmida Monaco Vürstiriigiga kokkulepe, mille kohaselt Prantsuse Vabariigi ja Monaco Vürstiriigi vahelisi rahaülekandeid käsitatakse Prantsuse Vabariigi siseste rahaülekannetena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 112, 5.5.2010, lk 23). |
|
|
1c Komisjoni 8. detsembri 2008. aasta otsus 2008/982/EÜ, millega volitatakse Ühendkuningriiki sõlmima lepingut Jersey erihalduskonna, Guernsey erihalduskonna ja Mani saarega, mille kohaselt Ühendkuningriigi ja kõigi kõnealuste territooriumite vahelisi rahaülekandeid käsitletakse Ühendkuningriigi sees tehtavate rahaülekannetena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 352, 31.12.2008, lk 34). |
SELETUSKIRI
Rahaülekandeid käsitlevas määruses on sätestatud eeskirjad, mille kohaselt saadavad makseteenuste pakkujad kogu makseahela raames teavet maksja ja saaja kohta, et hoida ära, uurida ja tuvastada rahapesu ja terrorismi rahastamist.
Liikmesriikide õiguskaitseasutuste kooskõlastatud reaktsioon ja standardiseeritud menetlus finantsasutustele ning makseteenuse pakkujatele on vältimatu võitluseks rahapesuga, mis igal aastal läheb maksma miljardeid. ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo aruandes hinnati, et pestud raha vool maailmas moodustab hetkel ülemaailmsest SKPst 2,7 % ringis (ehk 1,6 triljonit USA dollarit 2009. aastal).
Rahapesu ja terroristidega võitlemise paketi täiendusena (koos neljanda rahapesuvastase direktiiviga) on rahaülekandeid käsitleva määruse eesmärk saavutada seesama kõrgem eesmärk – tõhusam võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamisega –, parandades igat liiki, nii riigisiseste kui ka piiriüleste rahaülekannete läbipaistvust, et õiguskaitseasutustel oleks hõlpsam jälgida kurjategijate ja terroristide poolt elektrooniliselt ülekantavat raha. Rahaülekandeid käsitleva määrusega püütakse tagada, et põhiteave raha üle kandva maksja kohta on asjakohastele õiguskaitse- ja/või kohtuasutustele viivitamata kättesaadav, mis aitaks neil terroriste või teisi kurjategijaid tuvastada, uurida ja vastutusele võtta ning saada jälile terroristide varadele. Kuna need kaks rahapesijate ja terroristidega võitlemise eesmärki kandvat dokumenti on omavahel tihedalt seotud, soovivad raportöörid tagada, et kaks õigusteksti oleksid täielikult kooskõlas.
Läbivaadatud määrus on tihedalt seotud rahvusvahelistes standardites tehtud muudatustega, nagu on ka direktiiv. Arvestades rahapesu- ja terrorismi rahastamise ohtude muutuvat laadi, mida hõlbustab tehnoloogia pidev areng ja kurjategijate käsutuses olevad vahendid, on rahapesuvastane töökond (FATF) asunud tegelema rahvusvaheliste standardite põhjaliku läbivaatamisega. Komisjoni tehtud muudatuste eesmärk on parandada maksete jälgitavust, tagades samas, et ELi raamistik on jätkuvalt täielikult kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, nagu rahapesuvastane töökond 2012. aasta veebruaris sätestas.
Komisjon kavandab selliste mis tahes vääringus tehtavate rahaülekannete suhtes kehtivat korda, mille on teinud või vastu võtnud liidus asutatud makseteenuse pakkuja. Üks peamisi määruse kavandataval läbivaatamisel lisatavaid uusi nõudeid on nõue, et makseteenuse pakkujad salvestaksid rahaülekande teostamisel teavet nii maksja kui ka makse/raha saaja kohta. Raportöörid toetavad innukalt seda lisandust.
Ülekanded väljapoole liitu
Kogu teave tuleks salvestada ka väljapoole liitu tehtavate rahaülekannete puhul. Kehtestatud minimaalne piirmäär 1 000 eurot peaks muutma ülekanded, eelkõige rahaülekanded väljapoole liitu veidi kergemaks. Rahapesu- või terrorismi rahastamise kahtluse korral peaks makseteenuse pakkujal olema siiski võimalus nõuda nii maksjalt kui ka makse saajalt täielikku teavet.
Kontota ülekanded
Selleks et tõhusaid tavasid mitte piirata, tuleb eristada kontoga seotud ja kontoga mitteseotud ülekannete kontrollimisi. Selliste üksikute ülekannete korral, mis ei ole tehtud kontolt, peab makseteenuse pakkuja olema kohustatud kontrollima maksja ja saaja kõiki andmeid, aga kui rahaülekande summa on alla 1 000 euro, piisab maksja nime kontrollimisest.
Liidusisesed ülekanded
Tuginedes makseid käsitlevatele liidu õigusaktidele ja arvestades ühtse turu toimimist, tuleks liidusiseste rahaülekannete puhul edastada maksja kohta lihtsustatud teave. Makseteenuste direktiivi ja SEPA-määruse kohaldamisel võib tehingut olla võimalik jälgida maksjani üksnes maksja kontonumbri või kordumatu tunnuse abil. Siiski on rahapesu oht põimunud tihedalt läbi maksude vältimise ja maksuparadiiside probleemidega, mis kõik kujutavad endast pakilisi teemasid ka ELis. Sel põhjusel on ülioluline kehtestada makseteenuse pakkujatele tõhus riskipõhine lähenemisviis, mis võimaldab neil kiirelt ja tulemuslikult tuvastada suurema riskiga juhtumid ja võtta asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata ja peaksid hõlmama võimalust nõuda liidusiseste ülekannete puhul lisateavet maksja ja saaja kohta. Raportöörid selgitavad seda määruses, seostades selle otseselt neljandas rahapesuvastases direktiivis esitatud tuvastatud suurema riski tegurite loeteluga (III lisa).
Riskipõhine lähenemisviis
Raportöörid toetavad liikumist paindliku ja vastutustundliku, tuvastatud riskidel põhineva lähenemisviisi poole. Sellegipoolest on oluline selgitada ja tugevdada komisjoni soovitatud üsna ebamäärast „tõhusate riskipõhiste protseduuride” mõistet. Raportöörid teevad sellega algust ja loovad selged seosed neljandas rahapesuvastases direktiivis esitatud tuvastatud suurema riski teguritega (III lisa), mis peaksid makseteenuste pakkujatele olema meetmete tulemuslikul väljatöötamisel viiteks ja aluseks. On oluline, et makseteenuste pakkujate kahtlusi ei ärataks üksnes puuduv või puudulik teave, vaid et nad oleksid tänu riskipõhisele lähenemisviisile suutelised tuvastama kahtlasi ülekandeid ja võtma asjakohaseid meetmeid ka tuvastatud riski olukorras, nagu näiteks ebatavaliselt suured ülekanded, ebatavalised tehingutavad, tehingute keeruline taust ja eesmärgid (nagu on loetletud neljanda rahapesuvastase direktiivi artikli 16 lõikes 2 ja III lisas).
Makseteenuse vahendajad
Kuigi makseteenuste vahendajate rolli tugevdamine on rahapesuvastase töökonna uute ajakohastatud soovituste oluline osa, on raportöörid seisukohal, et ühest küljest maksja ja saaja makseteenuste pakkujate ning teisest küljest makseteenuste vahendajate vahel on erinevus ning et seda tuleks õigustekstis möönda. Neil kahel üksusel ei ole maksja või makse saaja kohta sama käsitlust ega seost nendega. Makseteenuse vahendaja peamine roll on tagada, et ülekandega koos säilitatakse maksja ja saaja kohta saadud kogu teave, mis edastatakse raha ülekandmisel. Sellega seoses on raportöörid seisukohal, et makseteenuse vahendaja peaks olema selgelt kohustatud kontrollima teabe puudumist või puudulikkust ning tal peaks olema kehtestatud asjakohane järelmeetmete strateegia.
Seire ja karistused
Raportöörid toetavad kindlalt komisjoni tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste loendit. Sellega seoses kutsuvad raportöörid komisjoni üles andma kolme aasta jooksul parlamendile aru määruse rakendamisest, keskendudes karistusi ja seiret käsitleva IV peatüki kohaldamise mõjule. Raportöörid soovitavad komisjonil ka tugevdada koostööd väljaspool liitu asuvate riigiasutustega, kes vastutavad artiklis 18 määratletud rikkumiste uurimise ja karistamise eest.
Andmekaitse
Raportöörid nõustuvad, et makseallikate, hoiuste ja ülekannete läbipaistvuse saavutamine selleks, et võidelda terrorismi ja rahapesuga on õiguspärane huvi, kuid sellega tuleb jätkata, tagades andmekaitsenõuete järgimise. Isikuandmete töötlemisele kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ ja riiklike sõltumatute andmekaitseasutuste järelevalvet. Seetõttu on vajalik võtta neid nõudeid arvesse, võttes FAFT standardeid üle ELi õigussüsteemi.
Mainimist väärt on see, et määrus mõjutab suhet teenusepakkuja ja tarbija vahel ning isikuandmete kogumine rahapesuvastase võitluse eesmärgil toimub samal ajal kui andmete kogumine ärilisel eesmärgil. Et austada üksikisikute õigusi, on vaja tagada, et andmesubjekte teavitatakse nõuetekohaselt kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ja tagatakse nende isikuandmetega seotud õigused ning et andmekaitsegarantiisid kohaldatakse sellele konkreetsele valdkonnale kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.
Järeldused
Üldine arusaamine on selline, et kui finantssüsteeme ei kaitsta piisavalt kuritegeliku või terroristliku ärakasutamise eest, võib see kaasa tuua tohutu kahju. Sotsiaalsed riskid, rahvusvaheliste kapitalivoogude häired, vähenenud investeeringud, väiksem majanduskasv, finantsturgude ebastabiilsus, maine halvenemine, usalduse kaotus ja usaldatavusriskid on vaid vähesed ohud, millega meie majandus seisab silmitsi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõttu.
Raportöörid on seisukohal, et ELi raamistikku tuleb täiendada ja kohandada muutustega, keskendudes eelkõige rohkem rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase korra tõhususele, eeskirjade suuremale selgusele ja ühtsusele liikmesriikides ning laiemale reguleerimisalale, et võtta arvesse uusi ohte ja nõrku kohti. Kriisi poliitilises ja majanduslikus kontekstis tuleb üha pakilisemana tagada, et kriminaalsed tegevused ei süvendaks olemasolevaid probleeme ega kujutaks endast täiendavat ohtu ehtsale Euroopa solidaarsusele ja pingutustele saavutada põhjalik ja täielik taastumine.
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (16.10.2013)
kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus raha ülekandmisel edastatava teabe kohta
(COM(2013)0044 – C7‑0034/2013 – 2013/0024(COD))
Arvamuse koostaja: Nirj Deva
LÜHISELGITUS
Taust
Komisjoni ettepaneku eesmärk on töötada välja rahaülekandeid käsitlev määrus, selleks et a) suurendada oma tegevuse tulemuslikkust rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemisel; b) tagada eeskirjade suurem selgus liikmesriikides nende suveräänsust rikkumata ning c) saada lisavahendid, et võtta arvesse uusi ohtusid ja nõrku kohti.
Kuigi arvamuse koostaja hindab kõrgelt komisjoni algatust tugevdada andmete kogumist ja võimekuse jagamist seoses rahaülekannetega, kutsub ta selles valdkonnas ettevaatlikkusele, et hoida ära sellest ELi kodanikele tulenevad õigustamata või ebaproportsionaalsed kulud.
Mõju arengule
Ebaseaduslikud rahavood, kaasa arvatud maksudest kõrvalehoidumine, korruptsioon ja agressiivne maksustamise vältimine lähevad arengumaadele igal aastal hinnanguliselt maksma 903 miljardit dollarit[1], mis on tunduvalt suurem summa kui ELi eelarvest eraldatav arenguabi. Seetõttu peaks võitlus kapitali väljavoolu vastu olema meie arengustrateegias esikohal ja rahapesuvastase strateegia alla kuuluv rahaülekandeid käsitlev määrus on oluline samm selles suunas. Kapitali väljavool pärsib majanduskasvu struktuurselt ja seda ei saa asendada ELi antava abiga, selle asemel tuleb pigem leida võimalusi hoida kapital päritoluriigis. Väga sageli suunatakse sellised rahalised vahendid edasi investeerimise asemel intressi- ja dividendituluta investeerimisvahenditesse, mis ei aita tõsta majanduse kui terviku tootlikkust.
Samas tähendab rikkuse ebaseaduslik väljavool arengumaadest selle ebaseaduslikku sissevoolu mujale, tavaliselt Euroopa ja Põhja-Ameerika finantseerimisasutustesse.
Seetõttu – kuigi arvamuse koostaja toetab komisjoni lähenemisviisi –, on ta arvamusel, et rahaülekandeid käsitleva määrusega peavad ELi ja selle liikmesriikide rahapesuvastase algatuse raames kaasnema palju põhjalikumad strateegilised ja rakendusmeetmed.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Arengukomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1) Musta raha vood võivad rahaülekannete kaudu kahjustada rahandussektori stabiilsust ja mainet ning ohustada siseturgu. Terrorism raputab meie ühiskonna alustalasid. Kurjategijate ja nende kaasosaliste püüded kas varjata kuritegelikul teel saadud tulu päritolu või teha rahaülekandeid terrorismi rahastamiseks võivad tõsiselt ohustada rahaülekannete süsteemi usaldusväärsust, terviklikkust ja stabiilsust ning vähendada usaldust finantssüsteemi suhtes üldiselt. |
(1) Ulatuslikud ebaseadusliku raha vood kahjustavad rahandussektori stabiilsust ja mainet ning ohustavad ühtset turgu ja rahvusvahelist arengut ning terrorism raputab meie ühiskonna alustalasid. Peamised ebaseaduslike rahavoogude tekkele kaasaaitajad on varjatud korporatiivstruktuurid, mis tegutsevad pangasaladusega kaitstud jurisdiktsioonides − mida sageli kutsutakse ka maksuparadiisideks − ja nende kaudu. Kurjategijate ja nende kaasosaliste püüded kas varjata kuritegelikul teel saadud tulu päritolu või teha rahaülekandeid terrorismi rahastamiseks ohustavad tõsiselt rahaülekannete süsteemi usaldusväärsust, terviklikkust ja stabiilsust ning vähendavad usaldust finantssüsteemi suhtes üldiselt. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 a) Rahapesu on „musta raha” ehk kuritegelikul teel saadud tulu töötlemine selle ebaseadusliku päritolu varjamise, vormi muutmise või „seaduslikuks muudetud” rahaliste vahendite reaalmajandusse tagasi viimise teel. Rahapesus aktiivselt või passiivselt osalevad füüsilised ja juriidilised isikud ning terved jurisdiktsioonid võimaldavad organiseeritud kuritegevuse arengut ja kasumlikkust, mis omakorda kahjustab seaduslikku äritegevust, ohustab liidu turumajanduse jätkusuutlikkust ning heaoluühiskonna mudeleid. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2) Kui liidu tasandil ei võeta teatavaid koordineerimismeetmeid, võivad rahapesu ja terrorismi rahastamisega tegelejad üritada oma kuritegeliku tegevuse hõlbustamiseks ära kasutada integreeritud finantspiirkonnaga kaasnevat kapitali liikumise vabadust. Ulatust silmas pidades peaksid liidu meetmed tagama, et rahapesuvastase töökonna (FATF) soovitus 16 (elektrooniliste ülekannete kohta), mis võeti vastu 2012. aasta veebruaris, võetakse ühtselt üle kogu liidus ning eelkõige selle, et ei oleks diskrimineerimist liikmesriikides tehtavate riigisiseste maksete ja liikmesriikide vahel tehtavate piiriüleste maksete vahel. Liikmesriikide poolt eraldi võetud koordineerimata meetmed piiriüleste rahaülekannete valdkonnas võivad märkimisväärselt mõjutada maksesüsteemide sujuvat toimimist liidu tasandil ning seega kahjustada siseturgu finantsteenuste valdkonnas. |
(2) Kui liidu tasandil ei võeta teatavaid koordineerimismeetmeid, üritavad rahapesu ja terrorismi rahastamisega tegelejad oma kuritegeliku tegevuse hõlbustamiseks ära kasutada integreeritud finantspiirkonnaga kaasnevat kapitali liikumise vabadust. Ulatust silmas pidades peaksid liidu meetmed tagama, et rahapesuvastase töökonna (FATF) soovitus 16 (elektrooniliste ülekannete kohta), mis võeti vastu 2012. aasta veebruaris, võetakse ühtselt üle kogu liidus ning eelkõige selle, et ei oleks diskrimineerimist ega lahknevusi liikmesriikides tehtavate riigisiseste maksete ja liikmesriikide vahel tehtavate piiriüleste maksete vahel. Liikmesriikide poolt eraldi võetud koordineerimata meetmed piiriüleste rahaülekannete valdkonnas võivad märkimisväärselt mõjutada maksesüsteemide sujuvat toimimist liidu tasandil ning seega kahjustada siseturgu finantsteenuste valdkonnas. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(2 a) Käesoleva määruse, kaasa arvatud 2012. aasta veebruaris vastu võetud FATFi soovituse 16 (elektrooniliste ülekannete kohta) rakendamine ja jõustamine ei tohiks tuua makseteenuse pakkujatele ega nende teenuseid kasutavatele kodanikele kaasa põhjendamata ega ebaproportsionaalseid kulusid. Ka tuleb täielikult tagada kapitali seadusliku liikumise vabadus kogu liidus. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 a) Erilist tähelepanu tuleb pöörata ELi kohustustele, mis on sätestatud poliitikavaldkondade arengusidusust käsitlevas Lissaboni lepingu artiklis 208 ja mille eesmärk on takistada järjest rohkem levivat suundumust viia rahapesu karmi õiguskorraga arenenud riikidest üle arengumaadesse. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(6) Rahaülekannete täielik jälgitavus võib olla eriti oluline ja väärtuslik vahend rahapesu või terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, uurimiseks ja tuvastamiseks. Seepärast on asjakohane teabe edastamise tagamiseks kogu makseahelas kehtestada kord, mille kohaselt peavad makseteenuse pakkujad raha ülekandmisel edastama teabe maksja ja saaja kohta. |
(6) Rahaülekannete täielik jälgitavus võib olla eriti oluline ja väärtuslik vahend rahapesu või terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, uurimiseks ja tuvastamiseks. Seepärast on asjakohane teabe edastamise tagamiseks kogu makseahelas kehtestada kord, mille kohaselt peavad makseteenuse pakkujad raha ülekandmisel edastama teabe maksja ja saaja kohta. Nimetatud süsteem peaks samuti tagama, et sellesse kaasatakse makseteenuse pakkujad nendes arengumaades, mille rahandussüsteeme kasutatakse sageli ebaseaduslikul eesmärgil. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) Et mitte piirata maksesüsteemide tõhusust, tuleks teha vahet kontoga seotud ja kontoga mitteseotud ülekannete kontrollinõuete vahel. Selleks et vähendada ohtu, et väikeste rahaülekannetega seotud potentsiaalse terroriohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu hakatakse tegema ebaseaduslikke tehinguid, tuleks kontoga mitteseotud ülekannete puhul maksjat käsitleva teabe õigsuse kontrollimise kohustust kohaldada ainult üksikute rahaülekannete suhtes, mille maht on üle 1 000 euro. Kontoga seotud ülekannete puhul ei peaks nõudma makseteenuse pakkujatelt maksjaga seotud teabe kontrollimist iga rahaülekande puhul, kui direktiivi [xxxx/yyyy] kohased kohustused on täidetud. |
(10) Et mitte piirata maksesüsteemide tõhusust ega panna ebaproportsionaalset koormust makseteenuse pakkujatele ja nende teenuseid kasutavatele kodanikele, tuleks teha vahet kontoga seotud ja kontoga mitteseotud ülekannete kontrollinõuete vahel. Selleks et vähendada ohtu, et väikeste rahaülekannetega seotud potentsiaalse terroriohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu hakatakse tegema ebaseaduslikke tehinguid, ning tagada samas maksetehingute asjakohane jälgitavus, peaks kontoga mitteseotud ülekannete puhul maksjat käsitleva teabe õigsuse kontrollimise kohustus üksikute rahaülekannete suhtes, mille maht on üle 1 000 euro, või üksikute rahaülekannete suhtes, mis jäävad alla 1 000 euro, kuid mis tehakse samalt maksjalt saajale ühe jooksva kalendrikuu jooksul ning mille summa ületab kokku 1 000 eurot, igal juhul hõlmama ka makse saaja nime ja mis tahes vajalikuks peetava täiendava teabe kontrollimist. Kontoga seotud ülekannete puhul ei peaks nõudma makseteenuse pakkujatelt maksjaga seotud teabe kontrollimist iga rahaülekande puhul, kui direktiivi [xxxx/yyyy] kohased kohustused on täidetud. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(11 a) Rahapesu, korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus avaldavad arengumaadele jätkuvalt tõsist mõju ning on nende arengu takistamisel kriitilise tähtsusega, sest need piiravad nende riikide kasvpotentsiaali ja vähendavad eelarvevahendeid tulenevalt asjaolust, et rahapesust saadud rahalisi vahendeid ei suunata tootlikesse kanalitesse edasi investeerimiseks, vaid paigutatakse sageli intressi- ja dividendituluta investeerimisvahenditesse, et hoida nende väärtust või muuta nad kergesti ülekantavateks. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(11 b) Arengumaad kaotavad igal aastal maksuparadiisidele ja ebaseaduslike rahavoogude kaudu 800 miljardit eurot. Suurem läbipaistvus ja rahaülekannete jälgitavus on väga oluline vaesuse vähendamiseks ja rikkuse loomiseks arengumaades. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(12 a) Läbipaistvuse suurendamiseks ning teabe ja heade tavade vahetamise parandamiseks peaksid rahapesu või terrorismi rahastamise vastu võitlevad ametiasutused ning asjaomased õigus- ja õiguskaitseasutused tihendama liikmesriikides koostööd omavahel ja asjaomaste asutustega kolmandates riikides, sealhulgas arengumaades. Selle koostöö hõlbustamiseks peaks EL toetama arengumaades suutlikkuse suurendamise programme. Tuleks parandada tõendite kogumise süsteeme ning tagada andmed ja teave, mis on vajalikud õigusrikkumiste uurimiseks täielikus kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega ning liidus kehtestatud põhiõigustega. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Käesolevat määrust ei kohaldada siiski juhul, kui krediit- või deebetkaarte, mobiiltelefone või muid digitaal- või IT-seadmeid kasutatakse isikutevahelise rahaülekande tegemiseks. |
Käesolevat määrust ei kohaldada siiski juhul, kui krediit- või deebetkaarte, mobiiltelefone või muid digitaalseadmeid või ettemaksuga või järelmaksuga IT-seadmeid kasutatakse isikutevahelise rahaülekande tegemiseks. |
Selgitus | |
Sama tekst on põhjenduses 9, kuid artiklist 3 on osa välja jäänud, mistõttu muudatusettepanekuga muudetakse reguleerimisala täielikumaks ja määruse tekst järjepidevamaks. | |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Koostöökohustused |
Koostöökohustused ja nõuetele vastavus |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 – punkt 1 (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1) Kuna suur osa ebaseaduslikest rahavoogudest jõuab lõpuks maksuparadiisidesse, peaks EL suurendama survet nendele riikidele, et nad teeksid koostööd selliste ebaseaduslike rahavoogude vastu võitlemiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Liidus asutatud makseteenuste pakkujad kohaldavad käesolevat määrust oma tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes, mis tegutsevad väljaspool liidu jurisdiktsiooni ja mida ei loeta nõuetele vastavaks. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Raha ülekandmisega seotud teave |
||||
|
Viited |
COM(2013)0044 – C7-0034/2013 – 2013/0024(COD) |
||||
|
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
ECON 12.3.2013 |
LIBE 12.3.2013 |
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
DEVE 12.3.2013 |
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Nirj Deva 13.6.2013 |
||||
|
Kodukorra artikkel 51 – komisjonide ühised koosolekud istungil teada andmise kuupäev |
10.10.2013 |
||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
16.9.2013 |
|
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
14.10.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
21 3 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Ricardo Cortés Lastra, Nirj Deva, Catherine Grèze, Eva Joly, Filip Kaczmarek, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Jean Roatta, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Alf Svensson, Keith Taylor, Patrice Tirolien, Ivo Vajgl |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Eric Andrieu, Enrique Guerrero Salom, Martin Kastler, Eduard Kukan, Cristian Dan Preda |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Marino Baldini, Marc Tarabella |
||||
- [1] Global Financial Integrity, http://iff-update.gfintegrity.org/
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (4.12.2013)
majandus- ja rahanduskomisjonile ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus raha ülekandmisel edastatava teabe kohta
(COM(2013)0044 – C7‑0034/2013 – 2013/0024(COD))
Arvamuse koostaja: Tadeusz Zwiefka
LÜHISELGITUS
Tehnoloogia arengu ja kurjategijate käsutuses olevate uute vahendite tõttu on rahapesu ja terrorismi rahastamise olemus viimase kümnendi jooksul muutunud. Vastusena neile muutustele vaatas rahapesuvastane töökond (FATF) – kes on maailmas rahapesuvastaseid standardeid kehtestav organ – oma standardid läbi ning võttis 2012. aasta veebruaris vastu uued soovitused. Samal ajal vaatas Euroopa Komisjon läbi ELi raamistiku.
Komisjon esitas 5. veebruaril 2013 ettepaneku vaadata läbi määrus (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta[1] (edaspidi „rahaülekandeid käsitlev määrus”). Rahaülekandeid käsitlevas määruses on sätestatud eeskirjad, mille kohaselt saadavad makseteenuste pakkujad kogu makseahela raames teavet maksja kohta, et hoida ära, uurida ja tuvastada rahapesu ja terrorismi rahastamist.
Kõnealuse määrusega viiakse põhimõtteliselt ellu rahapesuvastase töökonna (FATF)[2] VII erisoovitus elektrooniliste ülekannete kohta. Ettepaneku eesmärk on tagada kõnealuste rahvusvaheliste standardite ühtne ülevõtmine kogu liidus ja eelkõige hoida ära diskrimineerimist liikmesriikides tehtavate riigisiseste maksete ja liikmesriikide vahel tehtavate piiriüleste maksete vahel.
Ettepanekuga vaadata läbi rahaülekandeid käsitlev määrus üritatakse parandada maksete jälgitavust ja viia ELi raamistik kooskõlla FATFi uute soovitustega. Ettepaneku kohaselt tuleks läbivaadatud määruse abil a) suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase korra tulemuslikkust, b) suurendada eeskirjade selgust ja ühtsust liikmesriikides ning c) laiendada reguleerimisala, et võtta arvesse uusi ohtusid ja nõrku kohti.
Rahaülekandeid käsitleva määruse läbivaatamine on tihedalt seotud samal ajal esitatud ettepanekuga[3] vaadata läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta[4] (edaspidi „kolmas rahapesuvastane direktiiv”), millega on ette nähtud raamistik, et kaitsta rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtude eest krediidi- ja finantseerimisasutuste usaldusväärsust, terviklikkust ja stabiilsust ning usaldust finantssüsteemi vastu tervikuna, ning direktiiv 2006/70/EÜ[5] (rakendusdirektiiv), millega on ette nähtud kolmanda rahapesuvastase direktiivi rakendusmeetmed.
Rahaülekandeid käsitleva määrusega täiendatakse kõnealuseid meetmeid, tagades, et põhiteave raha ülekandva maksja kohta on viivitamata kättesaadav asjakohastele õiguskaitse- ja/või kohtuasutustele, mis aitaks neil tuvastada, uurida ja vastutusele võtta terroriste või teisi kurjategijaid ja saada jälile terroristide varadele. Seega on nende kahe ettepaneku ühine eesmärk vaadata läbi kehtiv rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane ELi raamistik, et parandada selle tulemuslikkust, tagades samas selle vastavuse rahvusvahelistele standarditele.
Arvamuse koostaja kiidab heaks ettepaneku eesmärgi: suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase korra tulemuslikkust ja samal ajal säilitada ELi finantssüsteemi maine. Esitatud muudatusettepanekute eesmärk on muuta süsteem veelgi tulemuslikumaks, tugevdades läbipaistvusnõudeid ja laiendades nõutava teabe ulatust. Lisaks sellele usub arvamuse koostaja, et lõike 3 erandite jaoks lävendi kehtestamine tekitab tarbetut koormust. Lävendi väljajätmine võib tagada tehingute tulemuslikuma järelevalve koos kontrollinõuete laiendamisega. Samuti tuleks tagada mõistete kooskõlla viimine makseteenuseid käsitleva direktiiviga (2007/64/EÜ). Et määruse asjakohasust veelgi suurendada, on oluline võtta arvesse tehnika arengust tulenevaid uusi vahendeid.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportitesse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1) Musta raha vood võivad rahaülekannete kaudu kahjustada rahandussektori stabiilsust ja mainet ning ohustada siseturgu. Terrorism raputab meie ühiskonna alustalasid. Kurjategijate ja nende kaasosaliste püüded kas varjata kuritegelikul teel saadud tulu päritolu või teha rahaülekandeid terrorismi rahastamiseks võivad tõsiselt ohustada rahaülekannete süsteemi usaldusväärsust, terviklikkust ja stabiilsust ning vähendada usaldust finantssüsteemi suhtes üldiselt. |
(1) Ulatuslikud ebaseadusliku raha vood kahjustavad rahandussektori struktuuri, stabiilsust ja mainet ning ohustavad ühtset turgu ja rahvusvahelist arengut ning terrorism raputab meie ühiskonna alustalasid. Peamised ebaseaduslike rahavoogude tekkele kaasaaitajad on keerukad õiguslikud struktuurid, mis tegutsevad pangasaladusega kaitstud jurisdiktsioonides, mida sageli kutsutakse ka maksuparadiisideks, ja nende kaudu. Kurjategijate ja nende kaasosaliste püüded kas varjata kuritegelikul teel saadud tulu päritolu või teha rahaülekandeid terrorismi rahastamiseks ohustavad tõsiselt rahaülekannete süsteemi usaldusväärsust, terviklikkust ja stabiilsust ning vähendavad usaldust finantssüsteemi suhtes üldiselt. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) On asjakohane jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja rahaülekanded, mille puhul rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud risk on väiksem. Selline väljajätmine peaks hõlmama krediit- või deebetkaarte, mobiiltelefone või muid digitaal- või IT-seadmeid, sularaha väljavõtmist sularahaautomaadist, maksude, trahvide või muude tasude tasumist ning rahaülekandeid, mille puhul nii maksja kui ka saaja on enda nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad. Siseriiklike maksesüsteemide eriomaduste kajastamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus vabastada elektroonilised žiiromaksed, tingimusel et rahaülekannet on alati võimalik jälgida tagasi kuni maksjani. Erandit ei tohiks siiski kohaldada juhul, kui krediit- või deebetkaarte, mobiiltelefone või muid digitaalseadmeid või ettemaksuga või järelmaksuga IT-seadmeid kasutatakse isikutevahelise rahaülekande tegemiseks. |
(9) On asjakohane jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja rahaülekanded, mille puhul rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud risk on väiksem. Selline väljajätmine peaks hõlmama krediit- või deebetkaarte, mobiiltelefone või muid digitaal- või IT-seadmeid, sularaha väljavõtmist sularahaautomaadist, maksude, trahvide või muude tasude tasumist ning rahaülekandeid, mille puhul nii maksja kui ka saaja on enda nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad. Siseriiklike maksesüsteemide eriomaduste kajastamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus vabastada elektroonilised žiiromaksed, tingimusel et rahaülekannet on alati võimalik jälgida tagasi kuni maksjani. Erandit ei tohiks siiski kohaldada juhul, kui krediit- või deebetkaarte, mobiiltelefone või muid digitaalseadmeid või ettemaksuga või järelmaksuga IT-seadmeid kasutatakse isikutevahelise rahaülekande tegemiseks. Võttes arvesse tehnoloogia dünaamilist arengut, tuleks kaaluda määruse reguleerimisala laiendamist e-rahale ja teistele uutele maksemeetoditele. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) Et mitte piirata maksesüsteemide tõhusust, tuleks teha vahet kontoga seotud ja kontoga mitteseotud ülekannete kontrollinõuete vahel. Selleks et vähendada ohtu, et väikeste rahaülekannetega seotud potentsiaalse terroriohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu hakatakse tegema ebaseaduslikke tehinguid, tuleks kontoga mitteseotud ülekannete puhul maksjat käsitleva teabe õigsuse kontrollimise kohustust kohaldada ainult üksikute rahaülekannete suhtes, mille maht on üle 1 000 euro. Kontoga seotud ülekannete puhul ei peaks nõudma makseteenuse pakkujatelt maksjaga seotud teabe kontrollimist iga rahaülekande puhul, kui direktiivi [xxxx/yyyy] kohased kohustused on täidetud. |
(10) Selleks et vähendada ohtu, et väikeste rahaülekannetega seotud potentsiaalse terroriohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu hakatakse tegema ebaseaduslikke tehinguid, tuleks kontoga mitteseotud ülekannete puhul maksjat käsitleva teabe õigsuse kontrollimise kohustust kohaldada ainult üksikute rahaülekannete suhtes, mille maht on üle 1000 euro, mõjutamata seejuures liikmesriikide õigust riikliku riskihindamise tulemustele tuginedes seda mahtu vähendada või see kõrvaldada. |
Selgitus | |
Käesoleva määruse eesmärk on ühtlustada teavet maksja ja saaja kohta raha ülekandmisel (määruse artikkel 1). | |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13) Selleks et rahaülekandeid saaks ühelt maksjalt mitmele saajale teha odavalt liidust väljapoole tehtavaid üksikülekandeid sisaldava maksejuhiste kogumiga, peaks selliste üksikülekannete puhul piisama ainult maksja kontonumbrist või kordumatust tehingutunnusest, tingimusel et täielik teave maksja ja saaja kohta on esitatud maksejuhiste kogumis. |
(13) Selleks et rahaülekandeid saaks ühelt maksjalt mitmele saajale teha odavalt liidust väljapoole tehtavaid üksikülekandeid sisaldava maksejuhiste kogumiga, peaks selliste üksikülekannete puhul piisama ainult maksja kontonumbrist või kordumatust tunnusest, tingimusel et täielik teave maksja ja saaja kohta on esitatud maksejuhiste kogumis. |
Selgitus | |
Tunnus peaks olema seostatav mitte üksnes üksiktehingu, vaid tehingute ahelaga, ning selle kaudu peaks saama tuvastada, et tehingu tehniline kustutamine on seotud erinevat tüüpi tunnustega – nimeliselt grupi või kuuluvusena ja kontonumbri alusel. Samuti ei tohi tunnus kahandada ennetavaid meetmeid mitte ainult üksikülekannete/-tehingute suhtes, vaid peaks suutma määrata kordumatu tunnuse maksjale või makse saajale kui sellisele. | |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(14) Raha ülekandmisel maksja ja saaja kohta nõutava teabe edastamise kontrollimiseks ja kahtlaste tehingute tuvastamiseks peaksid saaja makseteenuse pakkujal ja makseteenuse vahendajal olema tõhusad protseduurid maksjaga ja saajaga seotud teabe puudumise kindlakstegemiseks. |
(14) Raha ülekandmisel maksja ja saaja kohta nõutava teabe edastamise kontrollimiseks ja kahtlaste tehingute tuvastamiseks peaksid saaja makseteenuse pakkujal ja makseteenuse vahendajal olema tõhusad protseduurid maksjaga ja saajaga seotud mittetäieliku või puuduva teabe kindlakstegemiseks. Seda eelkõige juhul, kui rahaülekannete jälgitavuse parandamisse on kaasatud mitu makseteenust. |
Selgitus | |
Puuduva või mittetäieliku teabe korral peaks kehtima sama standardprotsess. | |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17) Sätteid, mis käsitlevad rahaülekandeid, mille puhul teave maksja või saaja kohta puudub või ei ole täielik, kohaldatakse, ilma et see piiraks makseteenuse pakkujate ja makseteenuste vahendajate kohustust peatada ja/või tagasi lükata rahaülekanded, mis lähevad vastuollu tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguse sätetega. |
(17) Sätteid, mis käsitlevad rahaülekandeid, mille puhul teave maksja või saaja kohta puudub või ei ole täielik, kohaldatakse, ilma et see piiraks makseteenuse pakkujate ja makseteenuste vahendajate kohustust peatada ja/või tagasi lükata rahaülekanded, mis lähevad vastuollu tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguse sätetega. Vajadus maksja või saaja isikuandmete või tulevaste õiguslike üksuste identifitseerimisandmete järele on võtmetegur kurjategijate kindlakstegemisel, kes võivad vastasel korral varjata end õiguslike struktuuride kasutamise teel. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(18) Kuni eemaldatakse tehnilised piirangud, mis võivad takistada makseteenuse vahendajal täita kohustust edastada kogu teave, mis on saadud maksja kohta, peaksid makseteenuse vahendajad selle teabe säilitama. Sellised tehnilised piirangud tuleks eemaldada kohe pärast maksesüsteemide ajakohastamist. |
(18) Kuni eemaldatakse tehnilised piirangud, mis võivad takistada makseteenuse vahendajal täita kohustust edastada kogu teave, mis on saadud maksja kohta, peaksid makseteenuse vahendajad selle teabe säilitama. Sellised tehnilised piirangud tuleks eemaldada kohe pärast maksesüsteemide ajakohastamist. Et saada üle tehnilistest piirangutest, tuleks ergutada SEPA kreeditkorralduste skeemi kasutamist pankadevaheliste ülekannete puhul ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3) „maksja” – füüsiline või juriidiline isik, kes teeb oma kontolt rahaülekande või annab korralduse rahaülekande tegemiseks; |
(3) „maksja” – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punktis 7 määratletud maksja; |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4) „saaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes peaks olema ülekantava raha saaja; |
(4) „saaja” – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punktis 8 määratletud saaja; |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5) „makseteenuse pakkuja” – füüsiline või juriidiline isik, kes kutsetegevuse käigus pakub rahaülekande teenust; |
(5) „makseteenuse pakkuja” – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punktis 9 määratletud makseteenuse pakkuja; |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) „kordumatu tehingutunnus” – makseteenuse pakkuja määratud tähtede, numbrite või sümbolite selline kombinatsioon vastavalt tehingu tegemiseks kasutatud makse- ja arveldussüsteemi või teavitussüsteemi protokollile, mis võimaldab tehingut jälgida maksjani ja saajani; |
(9) „kordumatu tunnus” – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punktis 21 määratletud kordumatu tunnus; |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) „isikutevaheline” rahaülekanne – kahe füüsilise isiku vaheline tehing. |
(10) „isikutevaheline” rahaülekanne – kahe sellise füüsilise isiku vaheline tehing, kes tarbijatena tegutsevad muul kui kaubanduslikul, ärilisel või kutsealasel eesmärgil. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) maksja kontonumber, kui sellist kontot kasutatakse rahaülekande töötlemiseks, või kordumatu tehingutunnus, kui sellel eesmärgil sellist kontot ei kasutata; |
(b) maksja kontonumber, kui sellist kontot kasutatakse rahaülekande töötlemiseks, või kordumatu tunnus, kui sellel eesmärgil sellist kontot ei kasutata; |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Enne raha ülekandmist kontrollib maksja makseteenuse pakkuja lõikes 1 osutatud teabe täpsust usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud dokumentide, andmete või teabe põhjal. |
3. Enne raha ülekandmist kontrollib maksja makseteenuse pakkuja lõikes 1 osutatud täieliku teabe täpsust usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud dokumentide, andmete või teabe põhjal. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Kui rahaülekannet ei tehta kontolt, ei pea maksja makseteenuse pakkuja erandina lõikest 3 kontrollima lõikes 1 osutatud teavet, kui summa ei ületa 1 000 eurot ja kui rahaülekanne ei näi olevat seotud muu rahaülekandega, mis koos kõnealuse rahaülekandega on suurem kui 1 000 eurot. |
5. Kui rahaülekannet ei tehta kontolt, ei pea maksja makseteenuse pakkuja erandina lõikest 3 kontrollima lõikes 1 osutatud teavet, kui summa ei ületa 1 000 eurot ja kui rahaülekanne ei näi olevat seotud muu rahaülekandega, mis koos kõnealuse rahaülekandega on suurem kui 1 000 eurot. |
|
|
Liikmesriigid võivad seda summat vähendada või selle kõrvaldada, kui riiklik riskihindamine soovitab tõhustada kontrolli rahaülekannete üle, mida ei tehta kontolt. Seda erandit kasutavad liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni. |
Selgitus | |
Kontrollimise küsimus jääb käesolevast ühtlustamise protsessist välja ning on otseselt seotud üldise rahapesuvastase korraga. Leiame, et erinev lähenemine selles küsimuses mõnes liikmesriigis ei mõjuta negatiivselt käesoleva määruse peamist eesmärki. Teatud juhtudel on soovitatav tehinguid, mille summa jääb alla 1 000 euro, tõhusamalt kontrollida. | |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Kui nii maksja kui ka saaja makseteenuse pakkuja(d) on asutatud liidus, edastatakse erandina artikli 4 lõigetest 1 ja 2 raha ülekandmisel ainult maksja kontonumber või kordumatu tehingutunnus. |
1. Kui nii maksja kui ka saaja makseteenuse pakkuja(d) on asutatud liidus, edastatakse erandina artikli 4 lõigetest 1 ja 2 raha ülekandmisel ainult käsundiandja täisnimi ja maksja kontonumber või kordumatu tunnus. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Kõnealust teavet ei pea kontrollima, välja arvatud juhul, kui on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. |
Kõnealust teavet kontrollitakse artikli 4 lõigetes 4 ja 5 kehtestatud eeskirjade kohaselt. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Raha ülekandmisel summas kuni 1 000 eurot, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu, ei pea saaja makseteenuse pakkuja kontrollima saajaga seotud teavet, välja arvatud juhul, kui on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. |
4. Raha ülekandmisel summas kuni 1 000 eurot, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu, ei pea saaja makseteenuse pakkuja kontrollima saajaga seotud teavet, välja arvatud juhul, kui on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. |
|
|
Liikmesriigid võivad seda summat vähendada või selle kõrvaldada, kui riiklik riskihindamine soovitab tõhustada kontrolli rahaülekannete üle, mida ei tehta kontolt. Seda erandit kasutavad liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni. |
Selgitus | |
Mingisugust kontrolli on igal juhul vaja, et vältida pettusi ning tagada, et isik, kellele raha laekub, on tõesti maksja määratud saaja. | |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Makseteenuse vahendajal on tõhusad protseduurid, et teha kindlaks järgneva teabe puudumine maksja ja saaja kohta: |
2. Makseteenuse vahendajal on tõhusad protseduurid, et teha kindlaks järgneva teabe puudumine või mittetäielikkus maksja ja saaja kohta: |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja säilitavad artiklites 4, 5, 6 ja 7 osutatud teabe viis aastat. Artikli 14 lõigetes 2 ja 3 osutatud juhtudel peab makseteenuse vahendaja säilitama kogu saadud teabe viis aastat. Pärast selle ajavahemiku lõppu tuleb isikuandmed kustutada, kui ei ole teisiti ette nähtud siseriiklike õigusaktidega, millega määratakse kindlaks, millistel asjaoludel võivad makseteenuse pakkujad andmeid jätkuvalt säilitada või peavad seda tegema. Liikmesriigid võivad lubada või näha ette, et teavet säilitatakse jätkuvalt ainult juhul, kui see on vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, tuvastamiseks või uurimiseks. Maksimaalne säilitamisperiood pärast rahaülekande tegemist on kümme aastat. |
Maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja säilitavad artiklites 4, 5, 6 ja 7 osutatud teabe viis aastat. Artikli 14 lõigetes 2 ja 3 osutatud juhtudel peab makseteenuse vahendaja säilitama kogu saadud teabe viis aastat. Pärast selle ajavahemiku lõppu tuleb isikuandmed kustutada, kui ei ole teisiti ette nähtud siseriiklike õigusaktidega, millega määratakse kindlaks, millistel asjaoludel võivad makseteenuse pakkujad andmeid jätkuvalt säilitada või peavad seda tegema. Liikmesriigid võivad lubada või näha ette, et teavet säilitatakse jätkuvalt ainult juhul, kui see on vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, tuvastamiseks või uurimiseks. Maksimaalne säilitamisperiood pärast rahaülekande tegemist on kümme aastat ning isikuandmeid hoitakse kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega [yyyy/xxxx]. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) võimalikest või tegelikest rikkumistest teatavate isikute asjakohane kaitse; |
(b) võimalikest või tegelikest rikkumistest teatajate asjakohane kaitse; |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused teostavad tõhusalt seiret ja võtavad käesoleva määruse nõuete täitmise tagamiseks vajalikke meetmeid. |
Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused teostavad tõhusalt seiret ja võtavad käesoleva määruse nõuete täitmise tagamiseks vajalikke meetmeid. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) võiks pakkuda täpsemaid juhiseid rakendusprotsessi kohta, sealhulgas suuniseid teatavate tingimuste ja tavade määratlemise kohta. Selliste suuniste koostamiseks tuleks avaldada nende riikide parimate tavade näited, kus määrust on rahuldavalt rakendatud. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Raha ülekandmisega seotud teave |
||||
|
Viited |
COM(2013)0044 – C7-0034/2013 – 2013/0024(COD) |
||||
|
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
ECON 12.3.2013 |
LIBE 12.3.2013 |
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
JURI 12.3.2013 |
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Tadeusz Zwiefka 20.6.2013 |
||||
|
Kodukorra artikkel 51 – komisjonide ühised koosolekud istungil teada andmise kuupäev |
10.10.2013 |
||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
17.9.2013 |
|
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
26.11.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
22 0 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Raffaele Baldassarre, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Dimitar Stoyanov, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Eduard-Raul Hellvig, Eva Lichtenberger, Dagmar Roth-Behrendt, József Szájer, Axel Voss |
||||
- [1] ELT L 345, 8.12.2006, lk 1.
- [2] FATF on G7 tippkohtumisel Pariisis 1989. aastal asutatud rahvusvaheline organ, keda peetakse maailmas juhtivaks asjatundjaks rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemisel.
- [3] COM(2013) 45 (final).
- [4] ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.
- [5] ELT L 214, 4.8.2006, lk 29.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Raha ülekandmisega seotud teave |
||||
|
Viited |
COM(2013)0044 – C7-0034/2013 – 2013/0024(COD) |
||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
5.2.2013 |
|
|
|
|
|
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
ECON 12.3.2013 |
LIBE 12.3.2013 |
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
DEVE 12.3.2013 |
IMCO 12.3.2013 |
JURI 12.3.2013 |
PETI 12.3.2013 |
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
IMCO 20.3.2013 |
PETI 19.2.2013 |
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Mojca Kleva Kekuš 12.9.2013 |
Timothy Kirkhope 12.9.2013 |
|
|
|
|
Kodukorra artikkel 51 – komisjonide ühised koosolekud istungil teada andmise kuupäev |
10.10.2013 |
||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
28.11.2013 |
9.1.2014 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
13.2.2014 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
57 5 1 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jan Philipp Albrecht, Burkhard Balz, Jean-Paul Besset, Sharon Bowles, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Udo Bullmann, Philip Claeys, Carlos Coelho, George Sabin Cutaş, Rachida Dati, Leonardo Domenici, Ioan Enciu, Frank Engel, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Kinga Gál, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sylvie Goulard, Sylvie Guillaume, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Othmar Karas, Timothy Kirkhope, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Philippe Lamberts, Werner Langen, Juan Fernando López Aguilar, Astrid Lulling, Monica Luisa Macovei, Svetoslav Hristov Malinov, Hans-Peter Martin, Véronique Mathieu Houillon, Anthea McIntyre, Nuno Melo, Roberta Metsola, Sławomir Nitras, Ivari Padar, Georgios Papanikolaou, Anni Podimata, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Olle Schmidt, Peter Simon, Birgit Sippel, Renate Sommer, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Rui Tavares, Marianne Thyssen, Nils Torvalds, Kyriacos Triantaphyllides, Wim van de Camp, Pablo Zalba Bidegain, Tatjana Ždanoka, Auke Zijlstra |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Lajos Bokros, Bas Eickhout, Ana Gomes, Mojca Kleva Kekuš, Jan Mulder, Raül Romeva i Rueda, Marco Scurria, Salvador Sedó i Alabart, Emilie Turunen |
||||
|
Esitamise kuupäev |
24.2.2014 |
||||