Menetlus : 2013/0255(APP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0141/2014

Esitatud tekstid :

A7-0141/2014

Arutelud :

PV 11/03/2014 - 15
CRE 11/03/2014 - 15

Hääletused :

PV 12/03/2014 - 8.27
CRE 12/03/2014 - 8.27
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0234

VAHERAPORT     
PDF 219kWORD 168k
21.2.2014
PE 519.809v02-00 A7-0141/2014

Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta

(COM(2013)0534 – 2013/0255(APP))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Salvatore Iacolino

Arvamuse koostaja (*):

Ingeborg Gräßle, eelarvekontrollikomisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 RESOLUTSIOONI LISA
 SELETUSKIRI
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (*)
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta

(COM(2013)05342013/0255(APP))

Euroopa Parlament,

–           võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (COM(2013)0534),

–           võttes arvesse ettepanekut võtta vastu määrus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta (COM(2013)0535),

–           võttes arvesse ettepanekut võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (COM(2012)0363),

–           võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta resolutsioon teekaardi kohta, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses,

–           võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ning soovituste kohta meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks(1),

–           võttes arvesse muid Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasotsustusmenetluse teel vastu võetud kriminaalõiguse valdkonna õigusakte, nagu näiteks direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest, Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades käsitlev direktiiv jne,

–           võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–           võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 6 ja 7 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–           võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 86, 218, 263, 265, 267, 268 ja 340,

           võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti arvamust,

–           võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. detsembri 2013. aasta arvamust,

–           võttes arvesse Regioonide Komitee 30. jaanuari 2014. aasta arvamust,

–           võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõiget 3,

–           võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni vaheraportit ning eelarvekontrollikomisjoni, eelarvekomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0141/2014),

A.       arvestades, et Euroopa Prokuratuuri asutamise peamised eesmärgid on aidata tugevdada liidu finantshuvide kaitset, suurendada ELi ettevõtete ja kodanike usaldust liidu institutsioonide vastu ning tagada ELi finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam ja tulemuslikum uurimine ja kurjategijate vastutusele võtmine, austades samal ajal täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi;

B.       arvestades, et EL on võtnud endale ülesandeks arendada välja vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, ning arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 6 kohaselt austab EL inimõigusi ja põhivabadusi; arvestades, et kuritegevus muutub üha piiriülesemaks ning kuna liidu finantshuve kahjustavad kuriteod tekitavad igal aastal märkimisväärset rahalist kahju, peab EL sellele tulemuslikult reageerima ja andma kõigi liikmesriikide ühistele jõupingutustele lisaväärtuse, kuna ELi eelarvet on pettuste eest võimalik paremini kaitsta ELi tasandil;

C.       arvestades, et Euroopa Liidu finantshuve kahjustavatele pettustele ühtsel ja tõhusal viisil reageerimiseks tuleks ELi eelarve puhul kohaldada täisleppimatuse põhimõtet;

D.       arvestades, et liikmesriikidel lasub peamine vastutus umbes 80% liidu eelarve täitmise eest ja omavahendite kogumise eest, mis on sätestatud nõukogu otsuses nr 2007/436/EÜ, Euratom(2), mis asendatakse peagi nõukogu otsusega komisjoni muudetud ettepaneku (COM(2011)0739) kohta, mis käsitleb nõukogu otsust Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta;

E.        arvestades, et liidu finantshuvide kaitset on ühtviisi tähtis tagada nii ELi vahendite kogumise kui ka kulude tasandil;

F.        arvestades, et 10% OLAFi teostatud uurimistest puudutavad piiriüleseid organiseeritud kuritegevuse juhtumeid, kuid need juhtumid moodustavad 40% Euroopa Liidu finantshuvidele avalduvast üldisest finantsmõjust;

G.       arvestades, et Euroopa Prokuratuuri asutamine on kriminaalõiguse süsteemis ainus toiming, mille suhtes ei kohaldata seadusandlikku tavamenetlust;

H.       arvestades, et ettepanek võtta vastu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta on tihedalt seotud ettepanekuga võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil, ja ettepanekuga võtta vastu määrus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust;

I.         arvestades, et õigusriigi põhimõtte järgimine peab olema kõigi Euroopa õigusaktide juhtpõhimõte, eriti justiitsküsimuste ja põhiliste inimõiguste kaitse valdkonnas;

J.        arvestades, et 14 riiklikku parlamendikoda 11 liikmesriigist on käivitanud seoses komisjoni ettepanekuga kollase kaardi menetluse, ning arvestades, et komisjon otsustas 27. novembril 2013 oma ettepanekust mitte loobuda, kuid märkis siiski, et võtab õigusloome protsessi käigus riiklike parlamendikodade põhjendatud arvamusi nõuetekohaselt arvesse;

K.       arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 86 lõike 1 kohaselt on Euroopa Prokuratuuri asutamiseks vaja nõukogu ühehäälset otsust; arvestades, et ühehäälsuse saavutamine tundub väga ebatõenäoline ning et seetõttu tundub tõenäolisem, et mõned liikmesriigid asutavad Euroopa Prokuratuuri, tehes tõhustatud koostööd, mis nõuaks komisjonilt uue ettepaneku esitamist;

1.        peab komisjoni ettepaneku eesmärki edasiviivaks sammuks Euroopa kriminaalõiguse ala väljakujundamisel ja liidu finantshuve kahjustava pettuse vastu võitlemise vahendite tugevdamisel, mis suurendab omakorda maksumaksjate usaldust ELi vastu;

2.        on seisukohal, et Euroopa Prokuratuuri asutamine võiks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevale alale anda erilist lisaväärtust eeldusel, et sellest võtavad osa kõik liikmesriigid, kuna liidu finantshuve ja seega Euroopa maksumaksjate huve tuleb kaitsta kõikides liikmesriikides;

3.      palub nõukogul kaasata parlament ulatuslikult oma seadusloometegevusse ja tagada selleks pideva teabevahetuse ja jätkuva konsulteerimise parlamendiga, et saavutada tulemus, mis on kooskõlas Lissaboni protsessi järel Euroopa Liidu toimimise lepingusse tehtud muudatustega ja mis on vastuvõetav mõlemale poolele;

4.        kutsub Euroopa seadusandjat üles, võttes arvesse kogu ELi hõlmava õigusalase tegevuse kooskõla olulisust selle tulemuslikkuse seisukohast, käsitlema kõnesolevat ettepanekut koos teiste tihedalt seotud ettepanekutega, nagu ettepanek võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil, ettepanek võtta vastu määrus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ja muud asjakohased õigusaktid kriminaalõiguse ja menetlusõiguste valdkonnas, sest nii on tal võimalik tagada nende täieliku omavahelise vastavuse ja järjepideva rakendamise;

5.      rõhutab, et Euroopa Prokuratuuri volitused ja praktika peavad järgima Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud põhiõigusi ning liikmesriikide põhiseaduslikke tavasid; palub seetõttu nõukogul võtta nõuetekohaselt arvesse järgmisi soovitusi:

i)    Euroopa Prokuratuur peaks oma töös austama rangelt õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ning järgima seega seadusliku kohtu põhimõtet, mille kohaselt on nõutav, et kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks jurisdiktsiooni teostamiseks pädev kohus, oleksid eelnevalt selgelt kindlaks määratud; kuna artikli 27 lõike 4 praeguse sõnastusega antakse Euroopa Prokuratuurile ülemäärane kaalutlusõigus mitmete kohtualluvuse tingimuste kohaldamisel, tuleks need tingimused teha siduvaks ning prognoositavuse tagamiseks tuleks nende vahel luua hierarhia; seejuures tuleks arvesse võtta kahtlustatavate õigusi; samuti peaks nende tingimuste kohaselt kindlaks tehtud pädevust olema võimalik kohtulikult kontrollida;

ii)    Euroopa Prokuratuurile tuleks anda täieliku sõltumatuse nii liikmesriikide valitsustest kui ka ELi institutsioonidest ning teda tuleks kaitsta igasuguse poliitilise surve eest;

iii)   Euroopa Prokuratuuri pädevusvaldkond tuleks täpselt kindlaks määrata, et tema pädevusse kuuluvaid kuritegusid oleks võimalik juba eelnevalt kindlaks teha; parlament nõuab komisjoni ettepaneku artiklis 13 esitatud kaaspädevuse määratluste tähelepanelikku läbivaatamist, kuna need ületavad oma praeguses sõnastuses ELi toimimise lepingu artikli 86 lõigete 1–3 ulatust; läbivaatamisel tuleks tagada, et Euroopa Prokuratuuri pädevus laieneb muudele kui liidu finantshuve kahjustavatele kuritegudele üksnes juhul, kui kumulatiivselt on täidetud järgmised tingimused:

a)      konkreetne tegevus hõlmab ühtaegu nii liidu finantshuve kahjustavat kuritegu kui ka muid kuritegusid; ning

b)     liidu finantshuve kahjustavad kuriteod on tähtsaimad ning teised on vaid seonduvad kuriteod; ning

c)      teisi kuritegusid ei menetletaks edasi ega nende eest ei karistataks, kui nende kohta ei esitataks süüdistust ja ei tehtaks otsust koos liidu finantshuve kahjustavate kuritegudega;

samuti peaks nende tingimuste kohaselt kindlaks tehtud pädevust olema võimalik kohtulikult kontrollida;

iv)   kuna Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvaid kuritegusid käsitlevas ettepaneku artiklis 12 osutatud direktiiv ei ole veel vastu võetud, tuleks ettepaneku tekstis täpsustada, et Euroopa prokurör ei saa esitada süüdistust kuritegude eest, mida kuriteo toimepanemise ajal ei ole veel vastavate liikmesriikide õiguses sätestatud; lisaks ei tohiks Euroopa Prokuratuur teostada oma pädevust kuritegude suhtes, mis on toime pandud enne, kui Euroopa Prokuratuur on täielikult toimiv; sellega seoses tuleks ettepaneku artiklit 71 vastavalt muuta;

v)   Euroopa Prokuratuuri kasutatavad uurimisvahendid ja -meetmed peaksid olema ühtlustatud, täpselt kindlaks määratud ja kooskõlas nende liikmesriikide õigussüsteemidega, kus neid rakendatakse; lisaks tuleks uurimismeetmete kasutamise tingimused üksikasjalikumalt sõnastada, mis tagaks, et soodsama režiimiga kohtupidamiskohtade otsimine on välistatud;

vi)     artikli 30 kohane tõendite vastuvõetavus ja nende hindamine on kriminaaluurimises otsustava tähtsusega küsimused; seepärast peaksid vastavad eeskirjad olema selged ja ühtsed kogu Euroopa Prokuratuuri pädevusvaldkonna ulatuses ning täielikus kooskõlas menetluslike tagatistega; sellise kooskõla tagamiseks peaksid tõendite vastuvõetavuse tingimused olema kehtestatud nii, et seejuures austatakse kõiki Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud õigusi ning järgitakse Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat;

vii) õigust tõhusale õiguskaitsevahendile tuleb järgida Euroopa prokuröri tegevuse käigus igal ajal ja kogu liidus; seepärast peaks Euroopa prokuröri tehtud otsuseid saama pädevas kohtus kohtulikult kontrollida; seda arvesse võttes peaks Euroopa prokuröri poolt kohtus või sõltumatult tehtud otsuste suhtes, mida on käsitletud artiklites 27, 28 ja 29 seoses pädevuse, juhtumi menetlemise lõpetamise ja kokkulepetega, olema võimalik rakendada liidu kohtutes kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid;

ettepaneku artikkel 36 tuleks uuesti sõnastada, et vältida liidu kohtute pädevust käsitlevate aluslepingu sätete eiramist ja mitte piirata ebaproportsionaalselt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 lõike 1 kohaselt ette nähtud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile;

viii) ettepaneku artiklis 28 tuleks selgelt sätestada, et kui Euroopa prokurör on lõpetanud väikest õigusrikkumist puudutava juhtumi menetlemise, ei takista see liikmesriikide prokuratuuride edasist uurimist ja hagi esitamist, kui nende riiklikud seadused seda võimaldavad; samuti tuleks täpsustada, et kui asjakohaste tõendite puudumist ei ole ettenähtavalt võimalik edasiste proportsionaalsete uurimistega parandada, on menetlemise lõpetamine kohustuslik; samuti tuleks menetluse kohustusliku lõpetamise põhjuste olemasolu kontrollida uurimise käigus niipea kui võimalik ning juhul, kui leitakse mõni kohustusliku lõpetamise põhjus, tuleks menetlemine põhjendamatu viivituseta lõpetada;

ix)   igal juhul tuleb vältida omavolilist õigusemõistmist; seetõttu tuleks ettepaneku artikli 29 lõikes 1 sätestatud kokkuleppe aluseks olev „nõuetekohase õigusemõistmise” tingimus asendada täpsemate kriteeriumidega; eelkõige tuleks kokkuleppe välistada alates süüdimõistmise hetkest ja igal juhul juhtumite korral, mille menetlemise võib ettepaneku artikli 28 kohaselt lõpetada, ning tõsiste juhtumite korral;

x)   kuna Euroopa prokuröri volituste üle on vaja lisaks Euroopa Kohtu kohtulikule kontrollile teostada ka Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide järelevalvet, tuleb lisada vastavad sätted, et tagada eelkõige tulemuslikud ja ühtsed liikmesriikide tavad ning kooskõla õigusriigi põhimõttega;

6.      rõhutab, et täpselt tuleb järgida aluspõhimõtteid, nagu õiglase kohtumõistmise põhimõte, millega on otseselt seotud kriminaalmenetluse kaitsetagatised, ja palub nõukogul võtta arvesse ka järgmisi soovitusi ja nende kohaselt tegutseda:

i)    kogu Euroopa Prokuratuuri tegevus peaks tagama kaitseõiguse tõhusa kaitse, võttes eelkõige arvesse, et liidust võiks saada ala, mille piires Euroopa Prokuratuur võiks tegutseda oma töökiirust säilitades, ilma et ta peaks kasutama vastastikuse õigusabi vahendeid; sellega seoses on kõikides liikmesriikides ELi miinimumstandardite järgimine isikute õigusi kriminaalmenetluses hõlmavas valdkonnas Euroopa Prokuratuuri nõuetekohaseks toimimiseks keskse tähtsusega.

Seejuures tuleks märkida, et 30. novembril 2009 heaks kiidetud teekaart kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõiguste tugevdamiseks kriminaalmenetluses ei ole veel lõplikult valmis ning et ettepanekus vaid osutatakse liikmesriikide õigussüsteemidele kõikide küsimuste puhul, mis käsitlevad vaikimisõigust, süütuse presumptsiooni, õigust saada õigusabi ja õigust kaitsmise eesmärgil läbiviidavale uurimistegevusele; seetõttu tuleks võrdsuse põhimõtet silmas pidades Euroopa Prokuratuuri menetlustes osalevate kahtlustatavate või süüdistatavate isikute suhtes kohaldatavat õigust kohaldada ka menetlustagatiste suhtes Euroopa Prokuratuuri uurimis- ja süüdistuse esitamise toimingute puhul, ilma et see piiraks mis tahes lisa- või kõrgemaid standardeid, mis kehtivad liidu õigusega ette nähtud menetlustagatiste puhul;

ii)    pärast asjaomase ülevõtmisperioodi lõppu ei tohiks ühe menetlusõiguseid käsitleva liidu õigusakti liikmesriigi õigusesse ülevõtmata jätmist või ebaõiget ülevõtmist kunagi tõlgendada uuritava või süüdistatava isiku kahjuks ning nende kohaldamine peab alati olema kooskõlas Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikaga;

iii)   tagada tuleks ne bis in idem põhimõtte järgimine;

iv)   süüdistuse esitamine peaks olema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 6, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 16, Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja isikuandmete kaitse suhtes kohaldatavate ELi õigusaktidega; erilist tähelepanu tuleks pöörata andmesubjekti õigustele, kui isikuandmeid edastatakse kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele;

7.        tuletab meelde, et Euroopa Prokuratuuri struktuur peab parimate tulemuste saavutamiseks olema paindlik, ühtlane ja tõhus, ning palub seepärast nõukogul võtta arvesse järgmisi soovitusi:

i)           uurimistegevuse ja selle kooskõlastamise eduka ja õiglase läbiviimise tagamiseks peaksid nende läbiviijad tundma põhjalikult asjaomaste riikide õigussüsteeme; selleks peaks Euroopa Prokuratuuri organisatsiooniline keskstruktuur tagama asjakohased oskused, kogemused ja liikmesriikide õigussüsteemide tundmise;

ii)            otsuste kiireks ja tõhusaks tegemiseks peaks Euroopa Prokuratuur saama otsustusprotsessi laiendada ja sellesse kaasata konkreetses valdkonnas pädevaid liikmesriikide delegaatprokuröre;

iii)           Euroopa Prokuratuuri tegevuse täieliku sõltumatuse, tõhususe, pädevuse ja professionaalsuse tagamiseks peaksid selle töötajad olema kõrgeima kvalifikatsiooniga ja tagama käesolevas resolutsioonis seatud eesmärkide saavutamise; eelkõige võiksid kõnealused töötajad olla varem töötanud kohtus, õigus- või muus valdkonnas, kus nad on saanud eespool nimetatud kogemuse ja ametioskused ning asjakohased teadmised liikmesriikide õigussüsteemide kohta; seejuures peaksid ettepaneku seletuskirja punktis 4 esitatud kogukulud vastama Euroopa Prokuratuuri tõhususe ja toimimisega seotud tegelikele nõuetele;

iv)          tuleks kehtestada kontrollimehhanism ja esitada igal aastal aruande Euroopa Prokuratuuri tegevuse kohta;

8.        võtab teadmiseks kavatsuse tugineda Euroopa Prokuratuuri loomisel olemasolevatele struktuuridele ja et komisjoni eelduste kohaselt ei tohiks sellise lahendusega kaasneda liidu ja selle liikmesriikide jaoks märkimisväärseid uusi kulutusi, kuna prokuratuuri haldusteenustega peaks hakkama tegelema Eurojust ja personal võetakse üle olemasolevatest üksustest, nagu OLAF;

9.        peab ettepanekus esitatud kulutõhususe argumenti kaheldavaks, sest igas liikmesriigis on vaja luua Euroopa Prokuratuuri osakond spetsialistidega, kes tulemuslike uurimiste ja kohtu alla andmise menetluste läbiviimiseks peavad üksikasjalikult tundma liikmesriigi õigusraamistikku; nõuab analüüsi koostamist, et hinnata Euroopa Prokuratuuri asutamise kulusid ELi eelarve jaoks ja võimalikku ülekanduvat mõju liikmesriikide eelarvetele; nõuab samasuguse analüüsi koostamist ka saadava kasu hindamiseks;

10.      väljendab muret seoses asjaoluga, et ettepanek põhineb eeldusel, mille kohaselt ei ole Eurojusti pakutavatel haldusteenustel sellele detsentraliseeritud asutusele mitte mingisugust rahalist või personalialast mõju; peab finantsselgitust seetõttu eksitavaks; juhib sellega seoses tähelepanu oma palvele, et komisjon esitaks ajakohastatud finantsselgituse, milles võetakse arvesse seadusandja poolt enne õigusloomeprotsessi lõpetamist tehtavaid võimalikke muudatusi;

11.      on seisukohal, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 86 lõikele 1, milles on sätestatud, et nõukogu võib asutada Euroopa Prokuratuuri Eurojusti põhjal, peaks komisjon kavandama lihtsalt finantsressursside üleviimist Euroopa Pettustevastasest Ametist Euroopa Prokuratuuri, ning et Euroopa Prokuratuur peaks kasutama ära Eurojusti töötajate eksperditeadmisi ja lisaväärtust;

12.      rõhutab, et selget teavet pole antud selle kohta, kas Euroopa Prokuratuuris kui äsja asutatud organis vähendatakse samuti töötajate arvu, nagu on kavas kõikide liidu institutsioonide ja organite puhul; annab teada, et ta ei toetaks sellist lähenemisviisi;

13.      kutsub nõukogu üles täpsustama iga sellise olemasoleva asutuse pädevust, kes on vastutav liidu finantshuvide kaitse eest; juhib tähelepanu asjaolule, et on ülimalt oluline määratleda täpsemalt ja piiritleda selgelt Euroopa Prokuratuuri ja teiste, olemasolevate asutuste, nt Eurojusti ja OLAFi vahelised suhted; rõhutab, et Euroopa Prokuratuur peaks kasutama ära OLAFi pikaajalist asjatundlikkust uurimiste korraldamisel nii riikide kui ka liidu tasandil valdkondades, mis puudutavad liidu finantshuvide kaitsmist, sealhulgas korruptsiooni; rõhutab eriti, et nõukogu peaks täpsustama OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri tegevuse vastastikust täiendavust seoses nn sise- ja välisjuurdlustega; toonitab, et komisjoni praeguses ettepanekus ei täpsustata selle asutuse seost Euroopa Prokuratuuriga ega ka seda, kuidas hakkavad toimuma sisejuurdlused ELi institutsioonides;

14.      on seisukohal, et OLAFi, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri samaaegset toimimist tuleks veelgi analüüsida, et vähendada pädevuste vastuolu ohtu; kutsub nõukogu üles täpsustama nimetatud asutuste pädevusi, tegema kindlaks nii võimaliku jagatud pädevuse kui ka ebatõhususe ning soovitama vajaduse korral parandusmeetmeid;

15.      nõuab, arvestades, et mitu liikmesriiki loobub tõenäoliselt Euroopa Prokuratuuri käsitlevast ettepanekust, analüüsi, milles täpsustatakse, missugused OLAFi üksused ja töötajad viiakse üle Euroopa Prokuratuuri ning missugused jäävad OLAFisse; nõuab, et OLAFile jääksid vajalikud ressursid pettusevastaseks tegevuseks, mis ei kuulu Euroopa Prokuratuuri volituste hulka;

16.      juhib tähelepanu sellele, et OLAF jääb pädevaks nende liikmesriikide jaoks, kes ei osale Euroopa Prokuratuuri asutamises, ning et neile tuleks võimaldada võrdväärse tasemega menetluslikke tagatisi;

17.      kutsub seetõttu komisjoni üles lisama OLAFit käsitlevasse määrusesse Euroopa Prokuratuuri asutamisest tulenevalt tehtavate muudatuste hulka piisavalt menetluslikke tagatisi, sealhulgas OLAFi võetud uurimismeetmete kohtuliku kontrolli võimaluse;

18.      on seisukohal, et riiklikele ametiasutustele pandud kohustused teatada Euroopa Prokuratuurile tegevusest, mis võib olla tema pädevusse kuuluv kuritegu, peaksid olema kooskõlas liikmesriikide tasandil kehtivate kohustustega ja mitte neid ületama ning need peaksid austama nimetatud asutuste sõltumatust;

19.      nõuab erieeskirjade koostamist liidu tasandil, et tagada rikkumisest teatajate ühtlustatud kaitse;

20.      peab kahetsusväärseks, et Euroopa Prokuratuur ei ole pädev selliste piiriüleste kuritegude raskete vormide uurimiseks nagu organiseeritud kuritegevus; innustab komisjoni viima selle kohta läbi mõjuhinnangu;

21.      kutsub nõukogu üles suurendama veelgi liikmesriikide vastavate kohtute tõhusust ja tulemuslikkust, mis on Euroopa Prokuratuuri projekti edu jaoks hädavajalik;

22.      peab kiiduväärseks ideed lisada Euroopa Prokuratuur delegaatprokuröride erinõustajatena osalemise kaudu olemasolevatesse detsentraliseeritud struktuuridesse; on teadlik vajadusest edendada täiendavalt delegaatprokuröride sõltumatust riiklikust kohtusüsteemist ning läbipaistvaid menetlusi nende valimiseks, et hoida ära vihjed Euroopa Prokuratuuri poolse soosimise kohta;

23.      on seisukohal, et Euroopa delegaatprokuröridele ja nende töötajatele tuleks pakkuda ühtsel ja tulemuslikul viisil asjakohast koolitust ELi kriminaalõiguse valdkonnas;

24.      tuletab nõukogule ja komisjonile meelde, et äärmiselt oluline on, et Euroopa Parlament, kes on kriminaalõiguse ja -menetluse küsimustes kaasseadusandja, jääks Euroopa Prokuratuuri asutamise protsessi tihedalt kaasatuks ning et tema seisukohta võetaks menetluse igas järgus nõuetekohaselt arvesse; kavatseb seetõttu hoida komisjoni ja nõukoguga eduka koostöö tagamiseks tihedat sidet; mõistab täielikult, et ülesanne on keerukas ja selle täitmiseks on vaja piisavalt aega, ning võtab kohustuse väljendada vajaduse korral oma seisukohti edasistes vaheraportites Euroopa Prokuratuuri tulevase arengu kohta;

25.      kutsub nõukogu üles varuma komisjoni ettepaneku põhjalikuks hindamiseks piisavalt aega ning mitte viima läbirääkimisi kiiruga lõpule; rõhutab, et vältida tuleks enneaegset üleminekut tõhustatud koostöö menetlusele;

26.      teeb presidendile ülesandeks taotleda ettepanekut käsitleva arutelu jätkamist nõukoguga;

27.      juhib nõukogu tähelepanu sellele, et eespool esitatud poliitilisi suuniseid täiendab käesoleva resolutsiooni tehniline lisa;

28.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0444.

(2)

ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.


RESOLUTSIOONI LISA

Põhjendus 22

Muudatus 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Muudatusettepanek

(22) Liidu finantshuve kahjustavad kuriteod on sageli tihedalt seotud muude kuritegudega. Menetluse tõhususe huvides ja vältimaks ne bis in idem põhimõtte võimalikku rikkumist peaksid Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluma ka kuriteod, mis liikmesriigi õiguses ei ole tehniliselt määratletud liidu finantshuve kahjustavate kuritegudena, kui nende asjaolud on identsed ja lahutamatult seotud liidu finantshuve kahjustavate kuritegude asjaoludega. Selliste mitut kuritegu hõlmavate juhtumite puhul, kus liidu finantshuve kahjustav kuritegu on kaalukam, peaks Euroopa Prokuratuur teostama oma pädevust pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigi pädevate ametiasutustega. Kaalukus tuleks kindlaks teha selliste kriteeriumide alusel nagu kuriteo finantsmõju liidule ja liikmesriikide eelarvetele, ohvrite arv või muud kuriteo raskusega seotud asjaolud või kohaldatavad karistused.

(22) Liidu finantshuve kahjustavad kuriteod on sageli tihedalt seotud muude kuritegudega. Vältimaks ne bis in idem põhimõtte võimalikku rikkumist peaksid Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluma ka kuriteod, mis liikmesriigi õiguses ei ole tehniliselt määratletud liidu finantshuve kahjustavate kuritegudena, kui nende asjaolud on identsed ja seotud liidu finantshuve kahjustavate kuritegude asjaoludega. Selliste mitut kuritegu hõlmavate juhtumite puhul, kus liidu finantshuve kahjustav kuritegu on tähtsaim, peaks Euroopa Prokuratuur teostama oma pädevust pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigi pädevate ametiasutustega. Tähtsus tuleks kindlaks teha selliste kriteeriumide alusel nagu kuriteo finantsmõju liidule ja liikmesriikide eelarvetele, ohvrite arv või muud kuriteo raskusega seotud asjaolud või kohaldatavad karistused.

Artikkel 13

Muudatus 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Muudatusettepanek

1. Kui artiklis 12 osutatud kuriteod on lahutamatult seotud muude kuritegudega, millele artiklis 12 ei osutata, ja nende ühine uurimine ja nende eest ühiselt süüdistuse esitamine on kvaliteetse õigusemõistmise huvides, kuuluvad Euroopa Prokuratuuri pädevusse ka kõnealused muud kuriteod tingimusel, et artiklis 12 osutatud kuriteod on kaalukamad ja muud kuriteod põhinevad identsetel asjaoludel.

 

1. Kui artiklis 12 osutatud kuriteod on seotud muude kuritegudega, millele artiklis 12 ei osutata, kuuluvad Euroopa Prokuratuuri pädevusse ka kõnealused muud kuriteod, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:

– üks konkreetne faktiliste asjaolude kogum hõlmab ühtaegu nii liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid kui ka muud kuritegu või muid kuritegusid; ning

– liidu finantshuve kahjustav kuritegu või kahjustavad kuriteod on tähtsaimad ning muu kuritegu või muud kuriteod on vaid seonduvad; ning

– teist kuritegu või teisi kuritegusid ei menetletaks edasi ega nende eest ei karistataks, kui nende kohta ei esitataks süüdistust ega tehtaks otsust koos liidu finantshuve kahjustava kuriteo või kahjustavate kuritegudega.

Juhul kui need tingimused ei ole täidetud, kuuluvad artiklis 12 osutatud kuriteod selle liikmesriigi pädevusse, kelle pädevusse kuuluvad kõnealused muud kuriteod.

 

Juhul kui need tingimused ei ole täidetud, kuuluvad artiklis 12 osutatud kuriteod selle liikmesriigi pädevusse, kelle pädevusse kuuluvad kõnealused muud kuriteod.

2. Euroopa Prokuratuur ja liikmesriikide prokuratuurid konsulteerivad omavahel, et määrata kindlaks lõike 1 kohast pädevust omav asutus. Kui see on pädevuse kindlaksmääramise hõlbustamiseks vajalik, võib kaasata Eurojusti vastavalt artiklile 57.

 

2. Euroopa Prokuratuur ja liikmesriikide prokuratuurid konsulteerivad omavahel, et määrata kindlaks lõike 1 kohast pädevust omav asutus. Kui see on pädevuse kindlaksmääramise hõlbustamiseks vajalik, võib kaasata Eurojusti vastavalt artiklile 57.

3. Kui Euroopa Prokuratuur ja liikmesriigi prokuratuur on lõike 1 kohase pädevuse suhtes eriarvamusel, teeb kaaspädevuse otsuse liikmesriigi õigusasutus, kes on pädev tegema otsust liikmesriigi tasandil süüdistuse esitamise pädevuse andmise kohta.

 

3. Kui Euroopa Prokuratuur ja liikmesriigi prokuratuur on lõike 1 kohase pädevuse suhtes eriarvamusel, teeb kaaspädevuse otsuse liikmesriigi õigusasutus, kes on pädev tegema otsust liikmesriigi tasandil süüdistuse esitamise pädevuse andmise kohta.

4. Käesoleva artikli kohane pädevuse kindlaksmääramine ei kuulu läbivaatamisele.

4. Käesoleva artikli kohase pädevuse kindlaksmääramise võib läbi vaadata vastavalt ettepaneku artikli 27 lõikele 4 kindlaks määratud menetlev kohus omal algatusel.

 

Muudatus 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Muudatusettepanek

(46) Liidu asutuste suhtes kohaldatavaid üldisi läbipaistvusnõudeid tuleks kohaldada ka Euroopa Prokuratuuri suhtes, kuid üksnes seoses tema haldusülesannetega, et mitte kahjustada ühelgi viisil konfidentsiaalsusnõude järgimist tema jooksvas tegevuses. Samamoodi tuleks Euroopa Ombudsmani haldusuurimiste puhul austada Euroopa Prokuratuuri suhtes kohaldatavat konfidentsiaalsusnõuet.

(46) Liidu asutuste suhtes kohaldatavaid üldisi läbipaistvusnõudeid tuleks kohaldada ka Euroopa Prokuratuuri suhtes; Euroopa Ombudsmani haldusuurimiste puhul tuleks austada Euroopa Prokuratuuri suhtes kohaldatavat konfidentsiaalsusnõuet.

Artikkel 27

Muudatus 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Muudatusettepanek

1. Euroopa prokuröril ja Euroopa delegaatprokuröridel on samasugused volitused nagu riigi prokuröridel seoses süüdistuste esitamise ja süüdlaste vastutusele võtmisega, eelkõige õigus esitada kohtus väiteid, osaleda tõendite kogumises ja rakendada kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid.

1. Euroopa prokuröril ja Euroopa delegaatprokuröridel on samasugused volitused nagu riigi prokuröridel seoses süüdistuste esitamise ja süüdlaste vastutusele võtmisega, eelkõige õigus esitada kohtus väiteid, osaleda tõendite kogumises ja rakendada kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid.

2. Kui pädev Euroopa delegaatprokurör leiab, et uurimine tuleb lõpetada, esitab ta Euroopa prokurörile läbivaatamiseks juhtumi kokkuvõtte, süüdistusakti kavandi ja tõendite loetelu. Kui ta ei anna korraldust lõpetada juhtumi menetlemine vastavalt artiklile 28, annab Euroopa prokurör Euroopa delegaat prokurörile korralduse anda juhtum koos süüdistusaktiga liikmesriigi pädevasse kohtusse või saadab selle tagasi täiendavaks uurimiseks. Euroopa prokurör võib ka ise anda juhtumi liikmesriigi pädevasse kohtusse.

2. Kui pädev Euroopa delegaatprokurör leiab, et uurimine tuleb lõpetada, esitab ta Euroopa prokurörile läbivaatamiseks juhtumi kokkuvõtte, süüdistusakti kavandi ja tõendite loetelu. Kui ta ei anna korraldust lõpetada juhtumi menetlemine vastavalt artiklile 28 või kui tema korraldusel pakutakse artikli 29 kohast kokkulepet ning see pakkumine lükatakse tagasi, annab Euroopa prokurör Euroopa delegaatprokurörile korralduse anda juhtum koos süüdistusaktiga liikmesriigi pädevasse kohtusse või saadab selle tagasi täiendavaks uurimiseks. Euroopa prokurör võib ka ise anda juhtumi liikmesriigi pädevasse kohtusse.

3. Liikmesriigi pädevale kohtule esitatav süüdistusakt peab sisaldama kohtumenetluses esitatavate tõendite loetelu.

3. Liikmesriigi pädevale kohtule esitatav süüdistusakt peab sisaldama kohtumenetluses esitatavate tõendite loetelu.

4.        Konsulteerides juhtumit kohtusse andva Euroopa delegaatprokuröriga ja pidades silmas nõuetekohast õigusemõistmist, valib Euroopa prokurör asjakohase kohtualluvuse ja määrab liikmesriigi pädeva kohtu järgmiste tingimuste alusel:

 

4. Liikmesriigi pädev kohus määratakse kindlaks järgmiste tähtsuse järjekorras esitatud tingimuste alusel:

a)        kuriteo toimepaneku koht või mitme kuriteo korral enamiku kuritegude toimepaneku koht;

a) kuriteo toimepaneku koht või mitme kuriteo korral enamiku kuritegude toimepaneku koht;

b)        süüdistatava alaline elukoht;

b) süüdistatava alaline elukoht;

c)        tõendite asukoht;

c) tõendite asukoht;

d)        otseste ohvrite alaline elukoht.

d) otseste ohvrite alaline elukoht.

5.        Kui see on sissenõudmise, halduslike järelmeetmete või järelevalve eesmärgil vajalik, teavitab Euroopa prokurör süüdistusaktist riigi pädevaid ametiasutusi, huvitatud isikuid ja asjaomaseid liidu institutsioone, organeid ja asutusi.

5. Kui see on sissenõudmise, halduslike järelmeetmete või järelevalve eesmärgil vajalik, teavitab Euroopa prokurör süüdistusaktist riigi pädevaid ametiasutusi, huvitatud isikuid ja asjaomaseid liidu institutsioone, organeid ja asutusi.

Artikkel 28

Muudatus 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Muudatusettepanek

1. Euroopa prokurör lõpetab juhtumi menetlemise, kui süüdistuse esitamine on võimatu järgmistel põhjustel:

1. Euroopa prokurör lõpetab juhtumi menetlemise, kui süüdistuse esitamine on võimatu järgmistel põhjustel:

a) kahtlustatava surm;

a) kahtlustatava surm;

b) uurimisalune tegevus ei ole kuritegu;

b) uurimisalune tegevus ei ole kuritegu;

c) kahtlustatavale antakse amnestia või immuniteet;

c) kahtlustatavale antakse amnestia või immuniteet;

d) süüdistus on vastavalt liikmesriigi õigusele aegunud;

d) süüdistus on vastavalt liikmesriigi õigusele aegunud;

e) kahtlustatav on juba samade asjaolude põhjal liidus lõplikult õigeks või süüdi mõistetud või juhtumit on käsitletud artikli 29 kohaselt.

e) kahtlustatav on juba samade asjaolude põhjal liidus lõplikult õigeks või süüdi mõistetud või juhtumit on käsitletud artikli 29 kohaselt;

 

f) Euroopa Prokuratuuri täieliku, põhjaliku ja proportsionaalse uurimise järel puuduvad asjakohased tõendid.

2. Euroopa prokurör võib juhtumi menetlemise lõpetada järgmistel põhjustel:

a) asjaomane kuritegu on väike õigusrikkumine vastavalt direktiivi 2013/XX/EL (milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil) rakendamiseks vastuvõetud liikmesriigi õigusele;

b) asjakohaste tõendite puudumine.

2. Euroopa prokurör võib juhtumi menetlemise lõpetada, kui asjaomane kuritegu on väike õigusrikkumine vastavalt direktiivi 2013/XX/EL (milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil) rakendamiseks vastuvõetud liikmesriigi õigusele.

3. Euroopa Prokuratuur võib juhtumid, mille menetlemise ta on lõpetanud, saata edasi OLAFile või riigi pädevatele haldus- või õigusasutustele sissenõudmiseks, muude halduslike järelmeetmete rakendamiseks või järelevalve teostamiseks.

 

3. Euroopa Prokuratuur võib juhtumid, mille menetlemise ta on lõpetanud, saata edasi OLAFile või riigi pädevatele haldus- või õigusasutustele sissenõudmiseks, muude halduslike järelmeetmete rakendamiseks või järelevalve teostamiseks.

4. Kui uurimine algatati kannatanu esitatud teabe alusel, teavitab Euroopa Prokuratuur kannatanut juhtumi menetlemise lõpetamisest.

4. Kui uurimine algatati kannatanu esitatud teabe alusel, teavitab Euroopa Prokuratuur kannatanut juhtumi menetlemise lõpetamisest.

Artikkel 29

Muudatus 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Muudatusettepanek

1. Kui juhtumi menetlemist ei lõpetata ja kui see on nõuetekohase õigusemõistmise huvides, võib Euroopa Prokuratuur teha pärast seda, kui kahju on hüvitatud, kahtlustatavale ettepaneku maksta ühekordne trahv, mille tasumise järel lõpetatakse juhtumi menetlemine lõplikult (kokkulepe). Kui kahtlustatav ettepanekuga nõustub, maksab ta liidule ühekordse trahvi.

1. Kui juhtumi menetlemist ei saa artikli 28 kohaselt lõpetada ja kui vangistus oleks ebaproportsionaalne ka juhul, kui tegevus kohtus täielikult tõendati, võib Euroopa Prokuratuur teha pärast seda, kui kahju on hüvitatud, kahtlustatavale ettepaneku maksta ühekordne trahv, mille tasumise järel lõpetatakse juhtumi menetlemine lõplikult (kokkulepe). Kui kahtlustatav ettepanekuga nõustub, maksab ta liidule ühekordse trahvi.

 

2. Euroopa Prokuratuur kontrollib kokkuleppega hõlmatud rahalise makse tasumist.

 

2. Euroopa Prokuratuur kontrollib kokkuleppega hõlmatud rahalise makse tasumist.

3. Kui kahtlustatav on kokkuleppega nõustunud ja trahvi ära maksnud, lõpetab Euroopa prokurör juhtumi menetlemise lõplikult ning teatab sellest ametlikult riigi pädevatele õiguskaitse- ja õigusasutustele ja asjaomastele liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele.

4. Juhtumi menetlemise lõpetamine, millele on osutatud lõikes 3, ei kuulu kohtuliku kontrolli alla.

3. Kui kahtlustatav on kokkuleppega nõustunud ja trahvi ära maksnud, lõpetab Euroopa prokurör juhtumi menetlemise lõplikult ning teatab sellest ametlikult riigi pädevatele õiguskaitse- ja õigusasutustele ja asjaomastele liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele.

Artikkel 30

Muudatus 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Muudatusettepanek

1. Euroopa Prokuratuuri poolt juhtumit menetlevale kohtule esitatud tõendid tunnistatakse kohtumenetluses vastuvõetavaks ilma hindamise või muu sarnase õigusliku toiminguta, kui kohus leiab, et nende vastuvõetavaks tunnistamine ei kahjusta Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 47 ja 48 sätestatud õiglase menetluse või kaitseõiguse põhimõtet, isegi kui kohtu asukohaliikmesriigi õiguses on selliste tõendite kogumise või esitamise kohta sätestatud teistsugused eeskirjad.

1. Euroopa Prokuratuuri poolt juhtumit menetlevale kohtule esitatud tõendid tunnistatakse vastuvõetavaks, kui kohus leiab, et nende vastuvõetavaks tunnistamine ei kahjustaks Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õiglase menetluse või kaitseõiguse põhimõtet ega liikmesriikide kohustusi vastavalt ELi lepingu artiklile 6.

2. Juhul kui tõendid on tunnistatud vastuvõetavaks, ei tohi mõjutada liikmesriigi kohtu pädevust hinnata vabalt Euroopa Prokuratuuri poolt asjaomases menetluses esitatud tõendeid.

2. Juhul kui tõendid on tunnistatud vastuvõetavaks, ei tohi mõjutada liikmesriigi kohtu pädevust hinnata vabalt Euroopa Prokuratuuri poolt asjaomases menetluses esitatud tõendeid.

Artikkel 33

Muudatus 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Muudatusettepanek

1. Euroopa Prokuratuuri menetluses osaleval kahtlustataval ja süüdistataval isikul on vastavalt liikmesriigi õigusele vaikimisõigus, kui tema käest küsitakse teo kohta, mille toimepanekus teda kahtlustatakse, ja teda tuleb teavitada, et ta ei ole kohustatud iseenda vastu tunnistama.

1. Euroopa Prokuratuuri menetluses osaleval kahtlustataval ja süüdistataval isikul on vaikimisõigus, kui tema käest küsitakse teo kohta, mille toimepanekus teda kahtlustatakse, ja teda tuleb teavitada, et ta ei ole kohustatud iseenda vastu tunnistama.

2.        Kahtlustatavat ja süüdistatavat peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole liikmesriigi õiguse kohaselt tõendatud.

2. Kahtlustatavat ja süüdistatavat peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole tõendatud.

Artikkel 34

Muudatus 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Muudatusettepanek

Igal isikul, keda kahtlustatakse või süüdistatakse Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluva kuriteo toimepanekus, on vastavalt liikmesriigi õigusele õigus saada riigi ametiasutustelt täielikult või osaliselt tasuta õigusabi, kui tal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid selle eest tasumiseks.

 

Igal isikul, keda kahtlustatakse või süüdistatakse Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluva kuriteo toimepanekus, on õigus saada riigi ametiasutustelt täielikult või osaliselt tasuta õigusabi, kui tal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid selle eest tasumiseks.

Artikkel 36

Muudatus 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Muudatusettepanek

1. Euroopa Prokuratuuri käsitatakse oma ülesannete täitmise raames menetlustoimingute tegemisel kohtuliku kontrolli eesmärgil riigi ametiasutusena.

 

Kohtuliku kontrolli eesmärgil käsitatakse Euroopa Prokuratuuri oma süüdistuse esitamise ülesannete käigus tehtavate menetlustoimingute tegemisel pädevas asja menetlevas kohtus riigi ametiasutusena. Kõigi muude tegude või tegematajätmiste puhul käsitatakse Euroopa Prokuratuuri liidu asutusena.

2. Kui käesoleva määrusega nähakse ette liikmesriigi õigusnormide kohaldamine, ei käsitata selliseid õigusnorme ELi toimimise lepingu artikli 267 kohaldamisel liidu õigusnormidena.

 

 

Muudatus 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Muudatusettepanek

Euroopa Ombudsman uurib Euroopa Prokuratuuri haldustegevust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

 

Euroopa Ombudsman uurib Euroopa Prokuratuuri tegevust seoses haldusomavoliga vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.


SELETUSKIRI

Euroopa Prokuratuuri asutamine on samm edasi liikmesriikide koostöös kriminaalõiguse valdkonnas. Euroopa Parlamendi ülesanne on väljendada oma arvamust seadusandliku ettepaneku kohta, milles avaliku sektori rahanduse korrastamise ajal kajastatakse kodanike tuntavat vajadust Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmise järele. Pealegi nõuab asjaolu, et igal aastal väheneb sotsiaalsüsteemide ja üldsusele osutatavate teenuste eelarve 500 miljoni euro võrra, ELi tasandil reageerimist.

Käesoleva dokumendi eesmärk on töötada kooskõlas Lissaboni lepingu sätetega välja soovitused ja esitada nõukogule hoolikaks kaalumiseks poliitilist laadi tähelepanekuid komisjoni ettepaneku kohta. Raportöör loodab, et Euroopa Parlament kaasatakse igakülgset kõnesoleva ettepaneku aruteludesse ja selle täpsustamisesse, ning ootab kaasseadusandjalt tehtud tähelepanekute ja pakutud lahenduste hoolikat kaalumist.

Raportöör on samuti seisukohal, et Eurojusti, OLAFi ja Europoliga kooskõlastamine oleks otstarbekas, täiendaks uurimist ning edendaks täielikku õigusalast koostööd kriminaalasjades, ühendades nii liikmesriikide olulised eksperditeadmised, ja selles osaleksid võimaluse korral kõik liikmesriigid.

Eeskätt on vaja läbi vaadata õiguskaitsevahendid, mis puudutavad kohtualluvuse kindlakstegemist, Euroopa Prokuratuuri kaaspädevusse kuuluvaid kuriteokoosseise, uurimismeetmeid, tõendite lubatavust ja uurimise lõpetamist.

Menetlustagatiste osas tuletatakse meelde mitmesuguseid põhimõtteid ja õigusi, mille eesmärk on parandada süüdistatava kaitset, kahjustamata samas õigusrikkumiste kindlakstegemist ja kuritegude eest karistamist.

Lõpuosas toetab raportöör seda, et Euroopa Prokuratuur oleks paindliku ja ühtlase organisatsioonilise struktuuriga asutus, millega tagatakse sõltumatuse, kogemuste ja ametialaste oskuste kõrge tase ning tasakaal otsuste kiire tegemise vajaduse, uurimiste põhjalikkuse ja nende riiklike süsteemide tundmise vahel, milles kuritegu toime pandi.


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (*) (18.2.2014)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta

(COM(2013)0534 – C7-0000/2014 – 2013/0255(APP))

Arvamuse koostaja: Ingeborg Gräßle

(*)       Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduse, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma vaheraportisse järgmised ettepanekud:

Soovitused

1.  toetab komisjoni põhimõtet keskendada Euroopa Prokuratuuri tegevusulatus ja volitused liidu finantshuvide kaitsmisele pettuse eest ja muu ELi eelarvet kahjustava ebaseadusliku tegevuse eest, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 86;

2.  kutsub nõukogu üles täpsustama liidu finantshuvide kaitse eest vastutavate kõikide olemasolevate asutuste pädevust; juhib tähelepanu asjaolule, et on ülimalt oluline määratleda täpsemalt ja piiritleda selgelt Euroopa Prokuratuuri ja teiste, olemasolevate asutuste, nt Eurojusti ja OLAFi vahelised suhted; rõhutab, et Euroopa Prokuratuur peaks ära kasutama OLAFi pikaajalist asjatundlikkust uurimiste korraldamisel nii riikide kui ka liidu tasandil valdkondades, mis puudutavad liidu finantshuvide kaitsmist, sealhulgas korruptsiooni; rõhutab eriti, et nõukogu peaks täpsustama OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri tegevuse vastastikust täiendavust seoses sise- ja välisjuurdlustega; toonitab, et komisjoni praeguses ettepanekus ei täpsustata selle asutuse seost Euroopa Prokuratuuriga ega ka seda, kuidas hakkavad toimuma sisejuurdlused ELi institutsioonides; sellega seoses nõuab, et ELi ametnikke tuleks käsitleda võrdsetel alustel liidu teiste kodanikega, muutes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punkti a ning Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklit 19, võimaldades nii Euroopa Prokuratuuril kohe tegutseda;

3.  on seisukohal, et OLAFi, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri samaaegset toimimist tuleks veelgi analüüsida, et vähendada pädevuste vastuolu ohtu; kutsub nõukogu üles täpsustama nimetatud asutuste pädevusi, tegema kindlaks võimaliku jagatud pädevuse ja ebatõhususe ning soovitama vajaduse korral parandusmeetmeid;

4.  toonitab samal ajal, et pädevate riiklike asutuste ja Euroopa Prokuratuuri vastastikust täiendavust ja kaaspädevust tuleks rohkem rõhutada ja täpsustada, et vältida kahe tasandi tegevuse ebatõhusat ja kulukat kattumist; nõuab, et selleks viidaks läbi analüüs; kutsub nõukogu üles kaaluma võimalust rakendada evokatsiooniõigust, mille kohaselt peab Euroopa Prokuratuur teavitama liikmesriikide õiguskaitseasutusi tema poolt läbiviidavatest uurimistest ning andma neile võimaluse uurida liidu finantshuvisid mõjutavaid kuritegusid ja esitada nendega seoses süüdistusi, muu hulgas juhtudel, kus Euroopa Prokuratuur ei ole uurimist alustanud või on uurimise ilma järelmeetmeteta lõpetanud;

5.  peab komisjoni ettepanekus esitatud Euroopa Prokuratuuri ametikandjate ametisse nimetamise menetlust ebademokraatlikuks ja läbipaistmatuks; nõuab, et Euroopa Parlamendile antaks ametisse nimetamise menetluses kesksem roll ning eeskätt, et parlamendile antaks õigus nimetada kandidaatide lõpliku nimekirja koostava valikukomitee pooled liikmed; juhib tähelepanu asjaolule, et peaprokuröri sõltumatuse tagamiseks tuleks ta ametisse nimetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisel kokkuleppel; soovitab lisada Euroopa Prokuratuuri määrusesse Euroopa Prokuratuuri tagandamise menetluse; on sellega seoses arvamusel, et komisjoni ettepaneku artikli 8 praegused sätted ei ole piisavad;

6.  peab kiiduväärseks ideed lisada Euroopa Prokuratuur riiklike delegaatprokuröride erinõustajatena osalemise kaudu olemasolevatesse detsentraliseeritud struktuuridesse; peab vajalikuks käsitleda põhjalikumalt delegaatprokuröride sõltumatust riiklikus kohtusüsteemis ning läbipaistvaid menetlusi nende valimiseks, et hoida ära vihjed soosimise kohta Euroopa Prokuratuuris; nõuab, et viidaks läbi analüüs, et hinnata Euroopa Prokuratuuri loomisega seotud kulusid ELi eelarvele ja võimalikku ülekanduvat mõju liikmesriikide eelarvetele; nõuab, et sellises analüüsis hinnataks ka saadavat kasu;

7.  nõuab – arvestades, et mitu liikmesriiki loobub tõenäoliselt Euroopa Prokuratuuri käsitlevast ettepanekust – analüüsi eesmärgiga täpsustada, millised OLAFi üksused ja töötajad viiakse üle Euroopa Prokuratuuri ning millised jäävad OLAFisse; nõuab, et OLAFile jääksid vajalikud ressursid pettusevastaseks tegevuseks, mis ei kuulu Euroopa Prokuratuuri volituste hulka;

8.  juhib tähelepanu sellele, et OLAF jääb endiselt pädevaks nende liikmesriikide suhtes, kes Euroopa Prokuratuuris ei osale, ja et neile tuleks anda samaväärsel tasemel menetlustagatised;

9.  palub komisjonil seetõttu lisada Euroopa Prokuratuuri asutamisest tulenevalt OLAFi määrusesse tehtavate muudatuste hulka piisavad menetlustagatised, sh OLAFi võetud uurimismeetmete kohtuliku kontrolli võimalus;

10. palub nõukogul ja komisjonil täpsustada Euroopa Prokuratuuri toimimist ja rahastamist juhul, kui komisjoni ettepanekut rakendatakse tõhustatud koostöömenetluse raames, mida võimaldavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 20 ja artiklid 326–334;

11. palub, et nõukogu kaaluks õigusriigi põhimõtte sügavaima lugupidamise vaimus järgmisi soovitusi:

a.  Euroopa Prokuratuur peaks oma töös järgima rangelt loomuliku õiguse põhimõtet, mille kohaselt on vaja teha eelnevalt selgeks kohustusliku kohtu alla andmise põhimõte; Euroopa Prokuratuur peaks esitama süüdistuse iga tema pädevusse kuuluva väidetava kuriteo puhul, tuginedes läbipaistvatele ja objektiivsetele kriteeriumidele, millega määratakse, missugused on pädevad kohtud;

b.  Euroopa Prokuratuuri pädevus, eeskätt kaaspädevus, tuleks määratleda võimalikult täpselt ja üheselt mõistetavalt, et tagada ühtne kohaldamine kõikides liikmesriikides ja võimaldada Euroopa Prokuratuuril oma volitusi tulemuslikult teostada, ning see peaks olema lahutamatult seotud liidu finantshuvide kaitsmisega; seepärast soovitab Euroopa Parlament komisjoni ettepaneku artiklis 13 esitatud kaaspädevuse määratluse hoolikalt läbi vaadata;

c.  Euroopa Prokuratuurile kättesaadavad uurimisvahendid peaksid olema homogeensed ning põhinema ELi õigusnormidel, mis kehtivad kogu ühtsel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal; lisaks peaksid need olema kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, kus väidetava kuriteo suhtes süüdistus esitatakse;

d.  liidu tasandil tuleks koostada konkreetsed eeskirjad, millega tugevdada andmekaitset ja tagada rikkumisest teatajate ühtlustatud kaitse;

e.  eriti jõuliste uurimisvahendite kasutamiseks tuleb saada pädevate riiklike kohtute kohtulik luba kooskõlas ühtlustatud ja lähendatud standardite ja liidu tasandil sätestatud kriteeriumidega; otsuste suhtes, mis mõjutavad jõulisel viisil isikute põhivabadusi, tuleks kohaldada vaidlustamist kõrgema astme kohtus ja lõpuks Euroopa Liidu Kohtus;

f.   siseriiklikku õigust eirates Euroopa Prokuratuuri kogutud tõendite vastuvõetavus, mis on sätestatud komisjoni ettepaneku põhjenduses 32 ja artiklis 30, tuleks jõuliselt tagasi lükata, et hoida ära kahe erisuguse õiguse samaaegne kohaldamine liikmesriikides, kaitsta asjaomaste isikute menetlusõigusi ja suurendada Euroopa Prokuratuuri tegevuse õiguskindlust;

g.  et Euroopa Prokuratuur oma uurimisi edukalt teostaks, peab tal olema põhjalik teave kaasatud riikide õigussüsteemide kohta; Euroopa Prokuratuuri organisatsiooniline struktuur peaks seega tagama, et asutusel on kesksel tasandil eksperditeadmised iga liikmesriigi õigussüsteemi kohta, kaasa arvatud nende vastavate menetlus- ja põhiõiguste kohta; selline organisatsiooniline struktuur peaks järgima kulutõhususe põhimõtet ja mõjutama ELi eelarvet piiratud määral;

h.  Euroopa Prokuratuuri otsuste suhtes kohtuvalikute, juhtumite menetlemise lõpetamise ja kokkulepete kohta tuleks samuti kohaldada vaidlustamist kõrgema astme kohtus ja lõpuks Euroopa Liidu Kohtus;

i.   riiklike ametiasutustele pandud kohustused teatada Euroopa Prokuratuurile igasugusest tegevusest, mis võib olla nende pädevusse kuuluvas valdkonnas kuritegu, peaksid olema kooskõlas liidu tasandil kehtivate kohustustega, mitte neid ületama, ning need peaksid austama nimetatud asutuste sõltumatust;

j.   tagatud peab olema topeltkaristamise keelu (ne bis in idem põhimõtte) järgimine;

12. taunib asjaolu, et Euroopa Prokuratuuri käsitlevale ettepanekule ei ole lisatud ei ettepanekut Euroopa Kriminaalkohtu kui üldkohtu juurde kuuluva erikohtu loomise kohta, mis asutataks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 257 kohaselt, ega ka ettepanekut Euroopa menetlusõiguse raamistiku kohta; nõuab, et selles osas viidaks läbi analüüs;

13. nõuab ELi eelarves eelarverea loomist, et anda õigusabi Euroopa Prokuratuuri poolt süüdistatavatele, kellel puuduvad piisavad vahendid;

14. rõhutab, et kõigis Euroopa Prokuratuuri tegevustes tuleb tagada õiguskindlus koos isikuandmete kaitsega ja kõik Euroopa Prokuratuuri tegevused peavad vastama kõrgeimatele standarditele seoses kaitseõigusega, võttes arvesse asjaolu, et teekaart tagatiste kohta kriminaalmenetluses ei ole veel lõplikult valmis ja et selles vaid osutatakse asjakohase riigisisese õiguse kohaldamisele; palub, et Euroopa Prokuratuuri töötajate valimisel tagataks geograafiline ja sooline tasakaal hierarhia kõigil tasanditel;

15. kutsub nõukogu üles tegema Euroopa Prokuratuuri asutamist käsitleva seadusandliku ettepaneku läbirääkimiste ajal Euroopa Parlamendiga tihedat koostööd; on kindel, et läbirääkimiste ajal jäävad komisjoni ettepanekus – mis tugineb põhjalikule mõjuhinnangule, sh praeguste õigussüsteemide võrdlevale analüüsile ja rohelisele raamatule – sätestatud põhimõtted liikmesriikide avatud ja läbipaistva arutelu aluseks ja pakuvad Euroopa Prokuratuuri asutamiseks edasiviivaid juhiseid;

16. palub nõukogul võtta vajalik aeg komisjoni ettepaneku põhjalikuks hindamiseks ja mitte viia läbirääkimisi kiirustades lõpule; rõhutab, et vältida tuleks enneaegset üleminekut tõhustatud koostöömenetlusele;

17. kutsub nõukogu üles suurendama veelgi liikmesriikide vastavate kohtute tõhusust ja tulemuslikkust, mis on Euroopa Prokuratuuri projekti edu jaoks hädavajalik.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.2.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Ryszard Czarnecki, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Rina Ronja Kari, Bogusław Liberadzki, Jan Mulder, Monika Panayotova, Crescenzio Rivellini, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Theodoros Skylakakis, Georgios Stavrakakis, Michael Theurer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Philip Bradbourn, Karin Kadenbach, Marian-Jean Marinescu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Peter Jahr, Iosif Matula, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (22.1.2014)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta

(COM(2013)0534 – C7-0000/2013 – 2013/0255(APP))

Arvamuse koostaja: Alain Lamassoure

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

Põhjendused

A. arvestades, et aluslepingute kohaselt on ELil ja selle liikmesriikidel jagatud vastutus liidu finantshuvide kaitsmisel ja pettusevastases võitluses, ning arvestades, et komisjoni ja liikmesriikide tihe koostöö on nimetatud eesmärkide saavutamiseks väga oluline;

B.  arvestades, et liikmesriikidel lasub peamine vastutus umbes 80% liidu eelarve täitmise eest ja omavahendite kogumise eest, mis on sätestatud nõukogu otsuses nr 2007/436/EÜ, Euratom(1), mis asendatakse peagi nõukogu otsusega komisjoni muudetud ettepaneku (COM(2011)0739) kohta, mis käsitleb nõukogu otsust Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta;

C. arvestades, et sama tähtis on tagada liidu finantshuvide kaitse nii ELi vahendite kogumise kui ka kulude tasandil;

Soovitused

1.  võtab teatavaks kavatsuse tugineda Euroopa Prokuratuuri loomisel olemasolevatele struktuuridele, sest komisjoni eelduste kohaselt ei tohiks sellise lahendusega kaasneda liidu ja selle liikmesriikide jaoks märkimisväärseid uusi kulutusi, kuna haldusteenustega hakkab tegelema Eurojust ja personal võetakse üle olemasolevatest üksustest, nagu OLAF;

2.  peab ettepanekus esitatud kulutõhususe argumenti kaheldavaks, sest igas liikmesriigis on vaja luua Euroopa Prokuratuuri osakond spetsialistidega, kes tulemuslike uurimiste ja kohtu alla andmise menetluste läbiviimiseks peavad üksikasjalikult tundma liikmesriigi õigusraamistikku;

3.  peab kahetsusväärseks, et ettepanek ei anna ülevaadet töötajatest, keda OLAF vajab, et täita edaspidi neid olulisi pettusevastase võitluse ülesandeid, mis ei jää Euroopa Prokuratuuri pädevusse;

4.  peab ühtlasi murettekitavaks, et teatavad liikmesriigid ei toeta sellist üleeuroopalist käsitust ega osale selles; hoiatab, et mõne liikmesriigi kõrvalejäämine tähendaks paralleelsete struktuuride loomist ja nõuaks seega täiendavaid vahendeid;

5.  väljendab muret seoses asjaoluga, et ettepanek põhineb eeldusel, mille kohaselt ei ole Eurojusti pakutavatel haldusteenustel sellele detsentraliseeritud asutusele mitte mingisugust rahalist või personalialast mõju; peab finantsselgitust seetõttu eksitavaks; rõhutab sellega seoses oma palvet, et komisjon esitaks ajakohastatud finantsselgituse, võttes arvesse seadusandja poolt enne õigusloomeprotsessi lõpetamist tehtavaid võimalikke muudatusi;

6.  ei ole saanud selgust selles, kas Euroopa Prokuratuuris kui äsja asutatud organis vähendatakse samuti töötajate arvu, nagu on kavas kõikide liidu institutsioonide ja organite puhul; ei toetaks sellist lähenemisviisi;

7.  peab äärmiselt oluliseks võimalikult suure sünergia saavutamist Euroopa Prokuratuuri, OLAFi, Eurojusti ja liikmesriikide asjaomaste asutuste vahel ning rõhutab vajadust tagada nende organite vahel pidev ja tihe koostöö;

8.  rõhutab, kui oluline on kontrollida kõikide Euroopa Prokuratuuri meetmete ja toimingute seaduslikkust; on veendunud, et sellist seaduslikkuse kontrolli saab läbi viia ainult Euroopa Kohus; on samal ajal täiesti teadlik asjaolust, et Euroopa Kohtus on töös üle 2000 lõpetamata juhtumi, mistõttu peab kohus uute ja pooleliolevate ülesannetega hakkama saamiseks oma tõhusust suurendama;

9.  võtab murelikult teadmiseks Euroopa Prokuratuuri kavandatava struktuuri, millega võib kaasneda kattuvate ja konkureerivate struktuuride loomine, ülesannete mitmekordistamine ja laialivalgumine ning probleemid vastutusahelas, mis võivad kahjustada selle õiguslikku usaldusväärsust;

10. soovitab seetõttu ülalnimetatud õiguslikke murekohti arvestades vastutaval komisjonil kaaluda võimalust lükata ettepaneku lugemine edasi Euroopa Parlamendi valimiste järgsesse aega, et tagada teiste asjaomaste komisjonide põhjalikum kaasamine ning ettepaneku kooskõla subsidiaarsuse põhimõttega ja kavandatava õigusraamistiku õiguslik sobivus;

11. rõhutab, et seadusandja mis tahes otsus määruse ettepaneku kohta ei piira eelarvepädevate institutsioonide otsuseid seoses iga-aastase eelarvemenetlusega.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Richard Ashworth, Zuzana Brzobohatá, Jean-Luc Dehaene, Isabelle Durant, José Manuel Fernandes, Věra Flasarová, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Ivars Godmanis, Lucas Hartong, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Ivailo Kalfin, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, George Lyon, Jan Mulder, Juan Andrés Naranjo Escobar, Andrej Plenković, Dominique Riquet, László Surján, Helga Trüpel, Oleg Valjalo, Derek Vaughan, Angelika Werthmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Maria Da Graça Carvalho, Peter Šťastný, Georgios Stavrakakis

(1)

ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (12.2.2014)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta

(COM(2013)0534 – C7-0000/2014 – 2013/0255(APP))

Arvamuse koostaja: Evelyn Regner

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

Põhjendused

A.  arvestades, et vastastikuse tunnustamise põhimõte peab saama kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakiviks ning seda tuleb pidada Euroopa kriminaalõiguse integreerimise mootoriks;

Soovitused

1.   Palub nõukogul komisjoni ettepaneku läbivaatamisel võtta arvesse järgmisi soovitusi:

i)  määruse ettepaneku artikli 13 kohast Euroopa Prokuratuuri kaaspädevust reguleerivad kriteeriumid tuleb eelnevalt selgelt kindlaks määrata. Eelkõige:

a)  artiklis 13 osutatud kuriteod peaksid olema ainult ELi õigusaktides sätestatud kuriteod;

b)  selliseid kuritegusid tuleb käsitada lahutamatult seotuna artiklis 12 osutatud kuritegudega alati, kui need on nimetatud kuritegude toimepanemise seisukohalt olulised või on pandud toime sooritaja karistamatuse tagamiseks;

c)  tingimus, et artiklis 12 osutatud kuriteod on kaalukamad, peab sisaldama ka kvalitatiivset ja mitte üksnes kvantitatiivset hinnangut;

d)  tingimus, et artiklis 13 osutatud kuriteod põhinevad identsetel asjaoludel, tuleks välja jätta, nii et kaaspädevus hõlmaks juhtumeid, kus sama õiguserikkuja paneb toime mitu eraldi kuritegu, ning juhtumeid, kus üks ja sama tegu on mitut erinevat sätet rikkuv kuritegu;

ii)       Euroopa Prokuratuuri suhteid Eurojusti, Europoli ja Euroopa Pettustevastase Ametiga tuleks võimalikult suures ulatuses reguleerida Euroopa Prokuratuuri asutamise määrusega. Määruse ettepaneku artiklites 57 ja 58 osutatud lepingutes tuleks seega käsitleda üksnes praktilist korraldust;  

iii)       Euroopa Prokuratuur ei tohi mingil juhul oma pädevust kasutada seoses kuritegudega, mis pandi toime enne prokuratuuri täielikult toimima hakkamist. Ettepaneku artiklit 71 tuleks vastavalt muuta;

iv)       suurema õiguskindluse tagamiseks tuleks kohtualluvus seadusliku kohtu põhimõtte kohaselt eelnevalt kindlaks määrata. Ettepaneku artiklit 27 tuleks vastavalt muuta;

vi)       selleks et vältida olukorda, kus üritatakse valida endale sobivat kohtualluvust, peavad uurimisvahendid olema ühtlustatud ja kooskõlas liikmesriikide õigussüsteemidega;

2. väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Prokuratuuri lepinguvälise vastutuse korral kohaldatava korra järgi kuulub kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine Euroopa Liidu Kohtu pädevusse samadel alustel ELi toimimise lepingu artiklis 268 sätestatuga; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et kaks erinevat kohut – ELi ja liikmesriigi tasandil – on pädevad arutama ja lahendama Euroopa Prokuratuuri lepinguvälise vastutusega seotud vaidlusi ja prokuratuuri menetlustoimingute tühistamishagisid, sh neid, millest võivad tuleneda õigused kahjude hüvitamisele;

3.  kutsub komisjoni üles töötama välja Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti jaoks ühtset õigusraamistikku, mis vastavalt ELi toimimise lepingu artiklites 85 ja 86 sätestatule kajastab nende organite erinevaid funktsioone;

4. soovitab, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 86 lõikele 1, milles on selgelt sätestatud, et nõukogu võib asutada Eurojusti põhjal Euroopa Prokuratuuri, peaks komisjon kavandama finantsressursside lihtsustatud üleviimist Euroopa Pettustevastasest Ametist Euroopa Prokuratuuri, ning Euroopa Prokuratuur peaks kasutama ära Eurojusti töötajate eksperditeadmisi ja lisaväärtust;

5. nõuab tungivalt, et juhul kui liikmesriigid otsustavad ELi toimimise lepingu artikli 86 lõikes 1 osutatud tõhustatud koostööst kõrvale jääda, esitaks komisjon asjakohased ettepanekud tõhustatud koostöös osalevate ja mitteosalevate liikmesriikide vahelise õigusalase koostöö reguleerimiseks, pöörates erilist tähelepanu piiriülestele õiguserikkumistele või juhtudele, kus õiguserikkujad asuvad mitteosalevates liikmesriikides;

6.  taunib asjaolu, et vastastikuse tunnustamise seniste kogemuste põhjal võib vaevalt oodata, et liikmesriigid soovivad tunnustada ja kasutada teises, oluliselt erinevate normidega liikmesriigis kogutud tõendeid; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide siseriiklike seaduste lahknevus on eriti rabav seoses uurimise erimeetoditega, mille puhul võib juhtuda, et ühes riigis on mingi meetod rangelt reguleeritud ja samas teises täiesti reguleerimata;

7.  on seisukohal, et Euroopa Prokuratuur võiks osaleda Eurojusti kolleegiumi istungitel täiendava liikmena iga kord, kui käsitletakse liidu finantshuvide kaitsega seotud küsimusi;

8.  on seisukohal, et siseriikliku menetlusõiguse kohaldamisala tuleks hoolikalt uurida ja võib-olla piirata, kuna selle erinevused Euroopa Prokuratuuri pädevusega võrreldes vähendaksid selle tõhusust, paneksid otsima soodsama režiimiga kohtualluvust ning mõjutaksid kahtlusaluste või süüdistatavate õigusi;

9. on seisukohal, et Euroopa delegaatprokuröridele ja nende töötajatele tuleks pakkuda ühtsel ja tulemuslikul viisil asjakohast koolitust ELi kriminaalõiguse valdkonnas;

10. tunneb heameelt Euroopa Kriminaaladvokatuuri Liidu (European Criminal Bar Association – ECBA) ja Euroopa Õigusakadeemia ((Europäische Rechtsakademie – ERA) ühiselt korraldatud advokaatide koolituskursuste üle ning ergutab korraldama kohandatud kursuseid, et tõsta Euroopa Prokuratuuri algatatavatel kriminaalprotsessidel osalevate kaitsjate taset.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.2.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Raffaele Baldassarre, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Eva Lichtenberger, Angelika Niebler, József Szájer, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Sylvie Guillaume, Jan Mulder, Jaroslav Paška


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

20.2.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

7

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Edit Bauer, Emine Bozkurt, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Salvatore Caronna, Philip Claeys, Carlos Coelho, Ioan Enciu, Frank Engel, Kinga Gál, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Svetoslav Hristov Malinov, Véronique Mathieu Houillon, Anthea McIntyre, Louis Michel, Georgios Papanikolaou, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Renate Sommer, Wim van de Camp, Axel Voss, Renate Weber, Cecilia Wikström, Janusz Wojciechowski, Tatjana Ždanoka, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Michael Cashman, Cornelis de Jong, Mariya Gabriel, Franziska Keller, Jean Lambert, Marian-Jean Marinescu, Juan Andrés Naranjo Escobar, Salvador Sedó i Alabart

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Zdravka Bušić, Ingeborg Gräßle, Constanze Angela Krehl

Õigusteave - Privaatsuspoliitika