Menetlus : 2013/0377(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0171/2014

Esitatud tekstid :

A7-0171/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 16/04/2014 - 7.31
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0426

RAPORT     ***I
PDF 501kWORD 304k
12.3.2014
PE 527.990v02-00 A7-0171/2014

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 seoses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli tehnilise rakendamisega

(COM(2013)0769 – C7-0393/2013 – 2013/0377(COD))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Vladimir Urutchev

PR_COD_1amCom

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 seoses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli tehnilise rakendamisega

(COM(2013)0769 – C7-0393/2013 – 2013/0377(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0769),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7–0393/2013),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. veebruari 2014. aasta arvamust(1),

–       pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–       võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7-0171/2014),

1.      võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.      palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Komisjon peaks delegeeritud õigusaktides, mis võetakse vastu kooskõlas käesoleva määrusega, sarnaselt Kyoto protokolli esimese kohustusperioodi ühikute haldamise protsessidega ette nägema perioodilise netokliiringu, mille käigus toimub LKÜde ülekandmine, et kajastada ühenduse lubatud heitkoguse ühikute netoülekandmist, sealhulgas lubatud heitkoguse ühikute ülekandmist kolmandate riikidega, kes osalevad ELi HKSis, kuid mitte kohustuste ühise täitmise lepingus (nt Norra ja Liechtenstein).

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b) Heitkoguste arvestust ja kohustuste täitmist käsitlevad asjakohased rahvusvahelised eeskirjad tuleks vastu võtta järgmisel kliimakonverentsil 2014. aasta detsembris Limas. Komisjonil tuleks seega koos liikmesriikide ja kolmandate riikidega tööd teha, et aidata tagada Kyoto protokolli arvestuseeskirjade ametlik vastuvõtmine Lima kliimakonverentsil. Selliste eeskirjade tulemusel peaks toimima hakkama ELi register ja rakenduma käesoleva määrusega ette nähtud delegeeritud õigusaktid.

Selgitus

Raportöör muudab/asendab muudatusettepaneku 5 (põhjendus 5b).

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 c) Kliimapoliitiliste meetmete ja majanduslike tegurite mõjul on kasvuhoonegaaside heitkogused liidus märgatavalt vähenenud, mistõttu Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil tekib liidu ja liikmesriikide arvetel märgatav LKÜde, THVde ja HVÜde ülejääk. Vastavalt otsusele 1/CMP.8, mis nõuab osapooltelt 2014. aastaks oma teise kohustusperioodi vähendamiskohustuse läbivaatamist, tuleks liidul ja liikmesriikidel teatav hulk ühikuid tühistada, et tagada kooskõla prognoositud tegelike kogustega ja järgida vähendamise kulutõhusaid riiklikke kavu liidus 2050. aastani seatud kliimaeesmärkide täitmiseks.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Selleks et kehtestada ühtsed eeskirjad, millega tagataks Kyoto protokolli tehniline rakendamine liidus pärast 2012. aastat, võimaldataks liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühine tulemuslik täitmine ning kindlustataks selle kooskõla ELi HKSi ja jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse toimimisega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama nende kooskõla rahvusvaheliselt kokkulepitud arvestusnõuetega, otsuse […] kohaste ühise kohustuste täitmise nõuetega ja liidu asjakohaste õigusaktidega,

(6) Selleks et kehtestada ühtsed eeskirjad, millega tagataks Kyoto protokolli tehniline rakendamine liidus pärast 2012. aastat, võimaldataks liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühine tulemuslik täitmine ning kindlustataks selle kooskõla ELi HKSi ja jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse toimimisega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning nende kooskõla rahvusvaheliselt kokkulepitud arvestusnõuetega, nõukogu Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimise otsuse kohaste ühise kohustuste täitmise nõuetega ja liidu asjakohaste õigusaktidega,

(1)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Dohas 2012. aasta detsembris toimunud kliimamuutuste konverentsil võtsid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli 192 osalist vastu selle protokolli muudatuse.

Doha muudatusega kehtestati Kyoto protokolli teine kohustusperiood, mis algas 1. jaanuaril 2013. aastal ja lõpeb 31. detsembril 2020. aastal, koos õiguslikult siduva heitkoguste vähendamise kohustusega, mille kohaselt ei tohi Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kasvuhoonegaaside keskmine aastane heitkogus aastatel 2013–2020 ületada 80% baasaasta (enamasti 1990) heitkogusest.

Peale selle teeb Doha muudatus Kyoto protokollis järgmised muudatused: esiteks uue gaasi lisamine (lämmastiktrifluoriid); teiseks kohustuste ulatuse mehhanismi loomine, mis näeb ette lihtsustatud menetluse, mis võimaldab osalistel oma kohustust kohandada, suurendades kohustusperioodi ajal selle ulatust; ja kolmandaks sätte kehtestamine, mis kohandab osalise eesmärki automaatselt, et tema heitkoguse suurenemine vahemikul 2013–2020 ei ületaks tema aastate 2008–2010 keskmist heitkogust.

Veel võeti Doha kliimamuutuste konverentsil vastu otsused 1/CMP.8 ja 2/CMP.8 kohustuste tehnilise rakendamise kohta, mis on seotud Kyoto ühikute arvestamise ja haldamisega teisel kohustusperioodil ning üleminekul esimesest kohustusperioodist teisele.

Seega nõuab Kyoto protokolli rakendamine pärast 2012. aastat tehnilisi rakenduseeskirju, mille peavad koostama Euroopa Liit, selle liikmesriigid ja Island.

Eesmärk

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus näeb ette aluse tehniliste eeskirjade vastuvõtmiseks, selleks et tagada Kyoto protokolli rakendamine Euroopa Liidus pärast 2012. aastat, võimaldada Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühine tulemuslik täitmine ja tagada selle kooskõla ELi HKSi ja jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse toimimisega. Need eeskirjad peaksid hõlmama mitmesuguseid küsimusi, sh järgmisi:

–         ühikute haldamise protsessid, nt tehingud Kyoto ühikutega (väljaandmine, ülekandmine, omandamine, tühistamine, kasutuselt kõrvaldamine, järgmisse kohustusperioodi ülekandmine, asendamine või kehtivusaja muutmine) liidu, selle liikmesriikide ja Islandi riiklikes registrites ja nende vahel;

–         esimesest kohustusperioodist teise üleminekuga seotud arvestusprotsessid, sh LKÜde, THVde ja HVÜde ülejäägi ülekandmine esimesest kohustusperioodist teise;

–         eelmise perioodi ülejäägi reservi ja kohustusperioodi reservi loomine ja haldamine kohustuste ühise täitmise lepingu iga osalise kohta;

–         tuluosa arvestamine pärast HVÜde väljaandmist ja LKÜde esimest rahvusvahelist ülekandmist teisel kohustusperioodil.

Õiguslik külg

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane delegeeritud õigusakt täiendab põhieeskirju, täpsustades nende sisu ja sätestades üksikasjalikumad eeskirjad. See erineb rakendusaktist, milles sätestatakse liidu õigusnormide liikmesriikides rakendamise ühtsed tingimused.

Pärast 2012. aastat rakendatavad Kyoto protokolli arvestusnõuded põhinevad suures osas rahvusvaheliselt kokkulepitud eeskirjadel. Neid nõudeid ei rakenda mitte üksnes liikmesriigid, vaid neid kohaldatakse ka Euroopa Liidu suhtes, mis seab kohustuse ELi institutsioonidele.

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 ei ühtlustata käesoleva määrusega ettenähtud delegeeritud õigusaktidega olemasolevate eeskirjade rakendamist, vaid neis sätestatakse konkreetsed tehnilised üksikasjad Kyoto protokolli rakendamiseks pärast 2012. aastat.

Selleks et luua tulemuslik registrisüsteem, mis võimaldab rakendada Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil kehtivaid uusi arvestamise ja ühikute haldamise nõudeid, on vaja komisjonile anda õigus võtta vastu vajalikke delegeeritud õigusakte.

Raportööri seisukoht

Raportöör tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle. Ta leiab, et see näeb ette vajaliku õigusliku aluse tehniliste eeskirjade vastuvõtmiseks, mis tagavad Kyoto protokolli tulemusliku rakendamise Euroopa Liidus pärast 2012. aastat.

Raportöör sooviks rõhutada järgnevaid aspekte, mida tuleks kajastada komisjoni ettepanekus.

Ebakindlate küsimuste ja muudatuste käsitlemine

Kõikide liikmesriikide (ja Islandi) heitetasemed/lubatud kogused põhinevad jõupingutuste jagamist käsitleval otsusel (otsus 406/2009) ja hõlmavad kõiki liikmesriigi territooriumil asuvaid Kyoto protokollis nimetatud heiteallikaid ja neeldajaid, välja arvatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud heiteallikaid.

ELi heitetase/lubatud kogus hõlmab liikmesriikide ja Islandi heitkoguseid ELi HKSi lisatud heiteallikatest, mis kuuluvad ühtlasi Kyoto protokolli reguleerimisalasse.

Kuna liikmesriikide lubatud kogused nõukogu otsuse ettepanekus Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimise kohta on fikseeritud, siis kõik ühise lubatud koguse määratlust puudutavad ebakindlad küsimused või muudatused mõjutavad ainult ELi lubatud kogust. ELi lubatud koguse ülejäägi kasutamisega või puudujäägiga, mis võib tekkida ÜRO eksperdiläbivaatuse protsessi tulemusena, tuleb tegeleda delegeeritud õigusaktidega.

Rahvusvahelisi eeskirju ei ole jätkuvalt ametlikult vastu võetud

Asjakohastes rahvusvahelistes eeskirjades, mis käsitlevad heitkoguste ja Kyoto protokolli teise kohustusperioodi eesmärkides tehtud edusammude arvestamist, lepiti sisuliselt kokku, olgugi et neid ei võetud ametlikult vastu, 2013. aasta novembris Varssavis. Sõltudes kahe vaidlusaluse sätte lahendamisest, peaks kõnealuste eeskirjade vastuvõtmine leidma aset järgmisel kliimakonverentsil 2014. aasta detsembris Limas. Kuna Kyoto protokolli teise kohustusperioodi kõik osalised teatasid, et kõnealuste eeskirjade sisuliselt kokkulepitud osa käsitlemine on lõpetatud, siis ei peaks asjaolu, et need eeskirjad on ametlikult vastu võtmata, takistama ELi, selle liikmesriike ja Islandit jätkamast nende eeskirjade rakendamist oma riiklikus õiguses. Sellest hoolimata töötab komisjon liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et aidata tagada Kyoto protokolli arvestuseeskirjade ametlik vastuvõtmine Lima kliimakonverentsil. Kõik sisulised muudatused kõnealustes eeskirjades peaksid kajastuma käesoleva määrusega ette nähtud delegeeritud õigusaktides.

Netokliirimine

Sarnaselt Kyoto protokolli esimese kohustusperioodi ühikute haldamise protsessidega tuleks teisel kohustusperioodil ette näha perioodiline netokliiring, mille käigus toimub LKÜde ülekandmine, et kajastada ühenduse lubatud heitkoguse ühikute netoülekandmist, sealhulgas lubatud heitkoguse ühikute ülekandmist kolmandate riikidega, kes osalevad ELi HKSis, kuid mitte kohustuste ühise täitmise lepingus (nt Norra ja Liechtenstein). Seda küsimust tuleks käsitleda delegeeritud õigusaktides, mis võetakse vastu kooskõlas käesoleva määrusega.

Kokkuvõte

Raportöör leiab, et määruse (EL) nr 525/2013 (milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ELis) kavandatava muudatuse ulatus peegeldab täiel määral vajadust koostada ja vastu võtta ühtsed erieeskirjad, et tagada Kyoto protokolli tehniline rakendamine Euroopa Liidus pärast 2012. aastat, võimaldada Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühine tulemuslik täitmine ja tagada selle kooskõla ELi HKSi ja jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse toimimisega.

Raportöör peab Doha muudatuse ametlikku jõustumist Euroopa Liidu prioriteetseks eesmärgiks, kuna Kyoto protokoll täidab ülemaailmsetes jõupingutustes kliimamuutuse vastu võitlemisel väga olulist rolli.

Eelmainitud kaalutlusi arvesse võttes soovitab raportöör seega vastutaval komisjonil ja Euroopa Parlamendil komisjoni ettepaneku vastu võtta asjatu viivituseta ja hiljemalt parlamendi käesoleva ametiaja lõpuks.


MENETLUS

Pealkiri

Määruse (millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 seoses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli tehnilise rakendamisega) muutmine

Viited

COM(2013)0769 – C7-0393/2013 – 2013/0377(COD)

EP-le esitamise kuupäev

6.11.2013

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

18.11.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

18.11.2013

ITRE

18.11.2013

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

DEVE

17.12.2013

ITRE

27.11.2013

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Vladimir Urutchev

18.12.2013

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

12.2.2014

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.3.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

5

10

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Elena Oana Antonescu, Pilar Ayuso, Sergio Berlato, Franco Bonanini, Biljana Borzan, Martin Callanan, Chris Davies, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Martin Kastler, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Claus Larsen-Jensen, Jo Leinen, Peter Liese, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Andrés Perelló Rodríguez, Mario Pirillo, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Dubravka Šuica, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Thomas Ulmer, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Margrete Auken, Inés Ayala Sender, Nikos Chrysogelos, Birgit Collin-Langen, Julie Girling, Jutta Haug, Romana Jordan, Filip Kaczmarek, Judith A. Merkies, Justas Vincas Paleckis, Marit Paulsen, Vittorio Prodi, Rebecca Taylor, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Fiona Hall, Kent Johansson, Bernd Lange, Emma McClarkin, Sabine Verheyen

Esitamise kuupäev

13.3.2014

Õigusteave - Privaatsuspoliitika