SOOVITUS nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega sõlmitakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokoll, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut Gruusia liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta
20.3.2014 - (16612/2013 – C7‑0486/2013 – 2013/0257(NLE)) - ***
Väliskomisjon
Raportöör: Krzysztof Lisek
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega sõlmitakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokoll, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut Gruusia liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta
(16612/2013 – C7‑0486/2013 – 2013/0257(NLE))
(Nõusolek)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (16612/2013),
– võttes arvese ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut Gruusia liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (16613/2013),
– võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 212 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile b (C7‑0486/2013),
– võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja teist lõiku, artikli 81 lõiget 2 ja artikli 90 lõiget 7,
– võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0191/2014),
1. annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gruusia valitsusele ja parlamendile.
SELETUSKIRI
Euroopa Ühenduste ja Gruusia vaheline partnerlus- ja koostööleping jõustus 1. juulil 1999. Gruusia on aktiivselt osalenud Euroopa naabruspoliitikas alates 2004. aastast ja idapartnerluses alates selle käivitamisest 2009. aastal.
Kõnealune partnerlus- ja koostöölepingu protokoll allkirjastati 12. detsembril 2013. Selle eesmärk on kehtestada finants- ja tehnilised eeskirjad, mis võimaldavad Gruusial osaleda teatavates ELi programmides. Protokoll sisaldab raamlepingut, mis käsitleb Gruusia üldist osalemist ELi programmides, ja hõlmab standardsätteid, mida kasutatakse sellistes Euroopa naabruspoliitikas osalevate riikidega sõlmitavates protokollides. Igas programmis osalemiseks tuleb koostada vastastikuse mõistmise memorandum, mille allkirjastavad mõlemad osapooled. Lisaks saavad Euroopa naabruspoliitikas osalevad riigid osaleda vaid nendes ELi programmides, mille põhikiri ja eesmärgid seda võimaldavad.
Komisjoni 2006. aasta detsembri teatises[1], milles käsitletakse üldist lähenemisviisi Euroopa naabruspoliitika partnerriikide ühenduse ametite tegevuses ja ühenduse programmides osalemise võimaldamisele, kirjeldatakse lähenemisviisi, mis näeb Euroopa naabruspoliitikas osalevate riikide jaoks ühe reformide, uuenduste ja ülemineku edendamise meetmena ette võimaluse osaleda valitud ühenduse programmides ja valitud ametite tegevuses. Nõukogu kiitis selle heaks 5. märtsil 2007[2] ja andis komisjonile 18. juunil 2007 suunised 13 naaberriigiga ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevate raamlepingute üle läbirääkimiste pidamiseks.
Euroopa Komisjoni ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatises „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele”[3]. rõhutati kavatsust partnerriikide osalemist ELi programmides veelgi lihtsustada. Varssavis 29.–30. septembril 2011 peetud idapartnerluse tippkohtumise deklaratsioonis rõhutatakse veel kord partnerriikide ja ELi huvi lihtsustada partnerriikide osalemist ELi programmides ja ametite tegevuses ning väljendatakse heameelt valdkondliku koostöö tihenemise üle.
Gruusia peab rahaliselt toetama programme, milles ta osaleb. Toetuse suurus on programmiti erinev ja määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.
Protokolli sõlmimine avab Gruusiale järk-järgult teatavad ELi programmid või võimaldab programmides tõhusamalt osaleda, mis annab võimaluse jätkuvalt edendada kultuuri-, haridus- ja keskkonnaalaseid ning tehnilisi ja teaduslikke sidemeid, inimestevahelisi kontakte ja valdkondlikku koostööd ning lisaks sellele soodustab poliitilisi suhteid idapartnerluse raames ja assotsieerimislepingu sõlmimist.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
18.3.2014 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
57 0 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Sir Robert Atkins, Hiltrud Breyer, Elmar Brok, Tarja Cronberg, Susy De Martini, Mark Demesmaeker, Richard Howitt, Anna Ibrisagic, Anneli Jäätteenmäki, Jelko Kacin, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Paweł Robert Kowal, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Eduard Kukan, Vytautas Landsbergis, Ryszard Antoni Legutko, Krzysztof Lisek, Sabine Lösing, Marusya Lyubcheva, Francisco José Millán Mon, Alexander Mirsky, María Muñiz De Urquiza, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Raimon Obiols, Kristiina Ojuland, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Mirosław Piotrowski, Bernd Posselt, Hans-Gert Pöttering, Cristian Dan Preda, Libor Rouček, Tokia Saïfi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Nikolaos Salavrakos, Jacek Saryusz-Wolski, Werner Schulz, Davor Ivo Stier, Charles Tannock, Inese Vaidere, Johannes Cornelis van Baalen, Geoffrey Van Orden, Nikola Vuljanić, Sir Graham Watson, Boris Zala |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Laima Liucija Andrikienė, Marije Cornelissen, Tanja Fajon, Jo Leinen, Barbara Lochbihler, Jacek Protasiewicz, Potito Salatto, Marietje Schaake, Alejo Vidal-Quadras |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Judith Sargentini |
||||