Menetlus : 2013/0375(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0201/2014

Esitatud tekstid :

A7-0201/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 16/04/2014 - 7.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0398

SOOVITUS     ***
PDF 175kWORD 113k
20.3.2014
PE 526.219v02-00 A7-0201/2014

nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel protokolli sõlmimist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

(16651/2013 – C7‑0020/2014 – 2013/0375(NLE))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Maria do Céu Patrão Neves

PR_NLE-AP_art90

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel protokolli sõlmimist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

(16651/2013 – C7‑0020/2014 – 2013/0375(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (16651/2013),

–   võttes arvesse protokolli eelnõu, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (16648/2013),

–   võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja lõikele 7 (C7-0020/2014),

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus kalapüügivõimaluste jaotamise kohta Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli alusel (COM(2013)0765),

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (COM(2013)0766),

–   võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku, artikli 81 lõiget 2 ja artikli 90 lõiget 7,

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ja eelarvekomisjoni arvamust (A7-0201/2014),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  palub komisjonil edastada parlamendile olulist teavet partnerluslepingu artiklis 4 ettenähtud ühiste teaduskoosolekute kohta ja partnerluslepingu artiklis 9 ettenähtud ühiskomitee koosolekute kohta, eelkõige vastavad koosoleku protokollid ja järeldused, samuti protokolli artiklis 3 nimetatud mitmeaastase valdkondliku programmi tegeliku rakendamise aastaaruande;

3.   nõuab, et Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni esindajad saaksid osaleda vaatlejatena partnerluslepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitee koosolekutel;

4.   palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule protokolli viimase kehtivusaasta jooksul ja enne selle pikendamise eesmärgil läbirääkimiste alustamist protokolli täitmise järelhindamise aruanne, sealhulgas kalapüügivõimaluste kasutamise taseme analüüs ja protokolli kulutasuvuse analüüs, samuti aruanne võimalike kalapüügitegevuse piirangute kohta ja Seišellide majandusvööndis tegutsevale ELi kalalaevastikule selles India ookeani piirkonnas piraatide tekitatud kahju kohta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Seišelli Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.


SELETUSKIRI

Kalanduse tähtsus Seišellidel

Seišelli Vabariik on India ookeanis umbes 1500 km Madagaskarist kirdes ja umbes 1600 km Aafrika rannikust idas asuvast 115 saarest koosnev saareriik. Seišellide maismaaterritooriumi pindala on ligikaudu 455 km2 ja rannikujoone pikkus ligikaudu 500 km. Selle saarestiku mandrilava hõlmab 10 334 km2, samas kui Seišellide ulatusliku majandusvööndi pindala on 1 374 000 km². Seišellide rahvaarv on ligikaudu 90 000 elanikku, kellest umbes 80% on koondunud saarestiku suurimale Mahé saarele, kus asub ligikaudu 30 000 elanikuga pealinn Victoria.

Seišellide majandus põhineb eelkõige kalandusel ja turismil. Kalapüügitegevusega seotud majandus arenes ELi ja Jaapaniga kalanduslepingute sõlmimisest ajendatult välja 1980. aastatel. Möödunud kümnendil edestas kalandus, peamiselt tuunipüük, turismi riigi põhilise valuutaallikana. 2012. aastal teenisid kalandus ja sellega seotud sektorid tulu 4864,6 miljonit Seišelli ruupiat – SCR (» 296,6 miljonit eurot) ja moodustasid sisemajanduse koguproduktist (SKP) 31,4%. Otsene ja kaudne tööhõive kalanduses ja sellega seotud sektorites (laevaremont, merendusseadmed, sadamateenused, kala töötlemine, eksporditegevus) on 5000 töötaja ringis (4000 otsest ja 1000 kaudset töökohta), mis moodustab Seišellide ametlikust tööhõivest umbes 10%. 2012. aastal töötas täis- või osalise tööajaga 1300–1400 Seišelli kalurit.

Kodumaine kala- ja kalatoodete toodang oli veidi üle 109 000 tonni (t), millest kohalik tuunilaevastik lossis 70 777 tonni tuuni. Pärast alates 1990. aastatest toimunud kasvutrendi hakkasid 2009. ja 2010. aastal Seišelli tuunipüügitulud piraatluse tõttu selles India ookeani piirkonnas kahanema, kuid 2011. aastal hakkasid need uuesti veidi suurenema, ulatudes 1456 miljoni Seišelli ruupia tasemele (» 88,8 miljonit eurot). 2012. aastal moodustasid tuunikonservid 92% kalatoodete kogutoodangust, väärtusega 697,6 miljonit Seišelli ruupiat (» 42,5 miljonit eurot), kusjuures nende eksport moodustas üle 90% Seišellide ekspordist, mis sõltub tugevalt ekspordist Euroopa Liitu.

Siirdekalade püük ja nende varude majandamine Seišellidel

Kalapüük India ookeanis on suunatud peamiselt kitsale siirdekalaliikide sihtrühmale, põhiliselt tuunidele, eelkõige vööttuunile (Katsuwonus pelamis), kulduim-tuunile (Thunnus albacares) ja suursilm-tuunile (Thunnus obesus). Seišellide majandusvöönd asub keset tuunipüügipiirkonda India ookeani edelaosas, kus toimub põhiosa tuunide kogupüügist selles piirkonnas, millest umbes 25% teostab ELi laevastik. Victoria sadam on riigi peamine sadam, kus lossitakse ja laaditakse ümber ligi 80% India ookeani edelaosa tuunisaagist.

2011. aastal püüdsid Seišellide majandusvööndis tegutsemise luba omavad seinerid 258 361 tonni tuuni, mis tegi kuu keskmiseks 33 aktiivset laeva ja vastas 9558 päeva püügikoormusele ning mille saagist moodustas 49% vööttuun, 43% kulduim-tuun ja 8% suursilm-tuun. Selle saagi püüdsid välja eelkõige Hispaania (126 009 tonni), Seišellide (63 212 tonni), Prantsusmaa (42 530 tonni) ja teiste riikide seinerid (26 610 tonni). Suurem osa seinerite tuunipüügist toimus peibutuspüügivahendite abil. Samal aastal püüdsid Seišellide majandusvööndis tegutsemise luba omavad õngejadalaevad 8257 tonni tuuni, mis moodustasid 17,7 miljoni õngekonksu püügikoormuse ning mille saagist andsid 54% suursilm-tuun, 17% kulduim-tuun, 5% mõõkkala ja 24% muud liigid, eelkõige purikalalased ja haid. Selle saagi püüdsid välja Seišellide (7566 tonni), Taiwani (650 tonni), Omaani (33 tonni) ja Filipiinide õngejadalaevad (8 tonni). ELi õngejadalaevad on sellest piirkonnast järk-järgult lahkumas, seetõttu moodustab nende püük India ookeanis pinnaõngejadadega toimuvast kogupüügist alla 5%.

Selles piirkonnas 16 siirdekalaliigi (peamiselt tuunid) varude majandamise eest vastutava India Ookeani Tuunikomisjoni andmetel toimub kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja mõõkkala püük maksimaalselt lubatud piirides ja vööttuuni püük on varudest väiksem. India Ookeani Tuunikomisjon avaldas mõningast muret selle pärast, et peibutuspüügivahendeid kasutavad seinerid püüavad kulduim-tuuni noorkalu, samuti suursilm-tuuni ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata püügi (ETR-kalapüügi) pärast ning piiras püügikoormust selles piirkonnas 2003. aasta tasemega.

ELi ja Seišellide vahelise partnerluslepingu protokolli analüüs ja võrdlus

Seišellid on sõlminud kalanduslepingud ELi, Jaapani, Lõuna-Korea ja Taiwaniga siirdekalaliikide püüdmiseks. ELi-Seišellide leping kuulub nende kalanduslepingute hulka, mille EL on sõlminud India ookeani riikidega, nimelt Komooride, Madagaskari ja Mosambiigiga, ning seda tuleb kõnealuste liikide liikuva iseloomu tõttu vaadelda piirkondlikus perspektiivis. Esimene ELi-Seišellide kalandusleping pärineb 1984. aastast ning on välja arenenud kalandusalaseks partnerluslepinguks. Alguses pikendati lepinguid iga kolme aasta järel, samal ajal kui kalandusalane partnerlusleping pikeneb automaatselt, välja arvatud juhul, kui protokoll ühe poole taotlusel peatatakse või üles öeldakse.

ELi-Seišellide kalandusalane partnerlusleping sõlmiti 5. oktoobril 2006. Seejärel parafeeriti 10. mail 2013 selle kalanduslepingu uus protokoll kuueks aastaks alates selle ajutisest rakendamisest. Kuna praeguse protokolli kehtivus lõpeb 17. jaanuaril 2014, tuleb uut protokolli rakendada ajutiselt alates 18. jaanuarist 2014, et võimaldada ELi laevastikul Seišellidel jätkuvalt tegutseda.

ELi-Seišellide kalandusalase partnerluslepingu uue protokolli kehtivusaeg on kuus aastat alates selle ajutise rakendamise algusest ning sellega antakse püügivõimalused 40 seinerile ja 6 õngejadalaevale. 40 seinerile ettenähtud püügivõimalused jagatakse 22 Hispaania, 16 Prantsusmaa ja 2 Itaalia laeva vahel, samas kui 6 õngejadalaeva püügivõimalused jagatakse võrdselt Hispaania, Prantsusmaa ja Portugali laevastike vahel. Rahaline toetus on kokku 30,7 miljonit eurot, mis on mõeldud tasumiseks majandusvööndile juurdepääsu eest ja Seišellide valdkondliku kalanduspoliitika toetamiseks. Majandusvööndile juurdepääsu eest makstav summa (aastane võrdlustonnaaž 50 000 tonni) on 2,75 miljonit eurot esimesel ja teisel aastal ning 2,5 miljonit eurot aastas kuni protokolli kehtivusaja lõpuni. Valdkondlikuks toetuseks ettenähtud summa on 2,6 miljonit eurot esimesel ja teisel aastal ning 2,5 miljonit eurot aastas kuni protokolli kehtivusaja lõpuni.

Püügilitsentside maksumus seinerite jaoks suureneb järk-järgult protokolli kehtivusajal 38 500 eurolt esimesel aastal 52 500 euroni viimasel aastal püügimahu puhul 700 tonni aastas. Püügilitsentsid alla 250 brutoregistertonnaažiga (brt) õngejadalaevade jaoks on vahemikus 4950 eurot esimesel aastal kuni 6750 eurot viimasel aastal 90tonnise püügimahu korral aastas, samas kui püügilitsentsid üle 250 brt õngejadalaevade puhul on vahemikus 6600 eurot esimesel aastal kuni 9000 eurot viimasel aastal 120tonnise püügimahu korral aastas. Aastast võrdlustonnaaži 50 000 tonni ületava püügi eest makstakse vahemikus 55 eurot tonn protokolli kehtimise esimesel aastal kuni 75 eurot tonn selle kehtimise viimasel aastal.

Võrreldes eelmise protokolliga, mis kehtis kolm aastat, on vähenenud varem 48 seinerile ja 12 õngejadalaevale kättesaadavaks tehtud püügivõimalused, samuti aastane võrdlustonnaaž, mis oli 52 000 tonni. Aastase rahalise toetuse osas on oluliselt vähenenud majandusvööndile juurdepääsu summa, mis varem oli 3,38 miljonit eurot, ja veidi on suurenenud valdkondlikuks toetuseks ettenähtud summa, mis oli 2,22 miljonit eurot. Märkimisväärselt on vähenenud litsentside maksumus seinerite jaoks (varem 61 000 eurot aastas), samal ajal kui litsentside maksumus õngejadalaevade jaoks on märkimisväärselt suurenenud: oli 3150 eurot aastas (laevad < 250 brt) või 4200 eurot aastas (laevad > 250 brt). Aastasest võrdlustonnaažist enam püütud saagi eest makstav summa (35 eurot tonni kohta lisaks) on samuti oluliselt suurenenud.

 

Eelmine protokoll

Praegune protokoll

Muutus

Lepingu kestus

3 aastat

6 aastat

­

Kalapüügivõimalused

 

– Seinerid

48

40

¯

– Õngejadalaevad

12

6

¯

Võrdlustonnaaž

52 000 t/aasta

50 000 t/aasta

¯

Rahaline toetus

 

– Kokku

16,8 miljonit € (3 aastat)

30,7 miljonit € (6 aastat)

¯

– Igal aastal

5,6 miljonit €

5,0–5,35 miljonit €

¯

– Juurdepääs majandusvööndisse

3,38 miljonit €/aasta

2,5–2,75 miljonit €/aasta

¯

– Sektoripõhine toetus

2,22 miljonit €/aasta

2,5–2,6 miljonit €/aasta

­

Püügilitsentsid

 

– Seinerid

61 000 €/aasta

38 500 – 52 500 €/aasta

¯

– Õngejadalaevad < 250 BRT

3150 €/aasta

4950 – 6750 €/aasta

­

– Õngejadalaevad > 250 BRT

4200 €/aasta

6600 – 9000 €/aasta

­

Täiendav püük

35 €/t

55 – 75 €/t

­

Raportööri üldised seisukohad

Kalandus ja sellega seotud sektorid sõltuvad tugevasti Seišellide ja ELi sõlmitud kalandusalasest partnerluslepingust, sest kalanduslepingute rahaline toetus ja välislaevastiku tegevusest teenitav tulu on riigi majanduse jaoks äärmiselt tähtsad sissetulekuallikad. Samas on ELi-Seišellide kalandusleping tähtis Euroopa laevastiku strateegilise kohalolu jaoks selles India ookeani tuunipüügi seisukohalt tähtsas piirkonnas, kus tegutsevad teised olulised välisriikide, eeskätt Jaapani, Hiina, Lõuna-Korea, Filipiinide ja Taiwani laevastikud.

Praegune protokoll on tasakaalustatud ja mõlemale poolele soodne, nähes ette ELi laevastiku jätkusuutliku kalapüügi Seišellide vetes, mida kaitsevad mitmesugused protokolli ja kalanduslepingu klauslid püügitegevuse jälgimiseks, kontrollimiseks ja maksustamiseks, kaasa arvatud klauslid teaduskoostöö, laevaseiresüsteemi (VMS), kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS), aastase võrdlustonnaaži haldamise ja vaatlejate pardale võtmise kohta. Lisaks suurele positiivsele mõjule Seišellide majandusele ning otsesele ja kaudsele tööhõivele kalandusest sõltuvates sektorites kajastub kehtiva protokolli mõju pardatööhõives, sest iga seineri pardal peab olema vähemalt kaks Seišelli meremeest või teise võimalusena ja alati, kui see on võimalik, kaks praktikanti. Teisalt on Euroopas loodud ligikaudu 760 töökohta selle sektori eri valdkondades, mis on seotud kõnealuse kalanduslepingu alusel tegutseva laevastikuga.

Eelmise protokolliga võrreldes tehti mitmesuguseid kohandusi, eelkõige kehtivusaja, püügivõimaluste, võrdlustonnaaži ja täiendava püügi maksumuse, rahalise toetuse ja püügilitsentside maksumuse osas. Püügivõimaluste vähenemise, nagu ka võrdlustonnaaži mõningase vähenemisega kaasnes ELi rahalise toetuse mõningane vähendamine, eriti Seišellide majandusvööndisse pääsu eest makstava summa osas. Need asjaolud on õigustatud lepingu kasutustaseme vähendamise tõttu ja seetõttu, et viimastel aastatel ei ole võrdlustonnaaži täidetud. Kalanduslepingut on seinerid kasutanud rohkem kui õngejadalaevad, kes on sellest püügipiirkonnast järk-järgult lahkunud ja kasutavad praegu püügivõimalusi vähe. Asjaolu, et viimastel aastatel, eriti ajavahemikus 2008–2010, võrdlustonnaaži ei täidetud, oli tingitud sellest, et osa Euroopa laevastikust (eriti Hispaania ja Prantsusmaa seinerid) suundusid teistesse püügipiirkondadesse, et vältida piraatlust selles India ookeani piirkonnas.

Piraatlus on alates 2004. aastast suurenenud, mistõttu EL käivitas 2008. aastal Atalanta mereväeoperatsiooni selles India ookeani piirkonnas piraatluse vastu võitlemiseks. Alates 2009. aastast hakkasid seinerid pardale võtma sõjaväelasi või relvastatud turvarühmi erasektorist – abinõu, mis vähendas pantvangi võetud laevade arvu, ent suurendas laevastiku tegevuskulusid. Praegune protokoll sisaldab klauslit selle kohta, et erakorralistel asjaoludel seoses piraatlusega, mis sunnib laevastiku India ookeanist lahkuma, peavad lepingupooled analüüsima võimalust teha laevaomanike individuaalse taotluse alusel pro rata temporis väljamakse.

Uus protokoll on kooskõlas kalandusalaste partnerluslepingute eesmärkidega, võimaldades säilitada Euroopa kohalolu kaugpüügipiirkondades ja püügivõimalused selles India ookeani piirkonnas, aidates kaasa püügipiirkondade jätkusuutlikkusele ning tugevdades ELi ja Seišellide vahelist koostööd. Esitatud põhjendusi arvestades peab raportöör protokolli tasakaalustatuks ja mõlemale poolele soodsaks, mistõttu ta soovitab selle heaks kiita.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (4.3.2014)

kalanduskomisjonile

nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel protokolli sõlmimist, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

(16651/2013 – C7‑0020/2014 – 2013/0375(NLE))

Arvamuse koostaja: François Alfonsi

LÜHISELGITUS

Vastavalt nõukogu antud volitustele pidas komisjon Euroopa Liidu nimel Seišelli Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli uuendamiseks.

Läbirääkimiste järgselt parafeeriti uus protokoll 10. mail 2013. aastal. Protokoll kehtib kuus aastat alates nõukogu otsusest protokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta ning pärast praeguse protokolli kehtivuse lõppemist 17. jaanuaril 2014. aastal.

Uus protokoll on kooskõlas kalandusalase partnerluslepinguga, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelist koostööd ning edendada mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistikku jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Seišellide kalapüügipiirkonnas.

Lepinguosalised leppisid kokku, et nad teevad koostööd Seišelli Vabariigi kalanduspoliitika rakendamiseks ning jätkavad poliitilist dialoogi asjakohase programmitöö teemadel.

Uues protokollis sätestatud rahaline toetus kogu programmiperioodiks on 30 700 000 eurot. Liidu eelarvest makstav iga-aastane rahaline toetus on seega esimesel kahel aastal 5 350 000 eurot ja ülejäänud aastatel 5 000 000 eurot aastas.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 ja artikli 218 lõike 6 punkti a kohaselt võib Euroopa Parlament nõusoleku anda või selle andmata jätta.

Kulu liik

2014

2015

2016

2017

2018

2019

KOKKU

Loodusvarade kaitse ja majandamine

5 350 000 €

5 350 000 €

5 000 000 €

5 000 000 €

5 000 000 €

5 000 000 €

30 700 000 €

Kokku

5 350 000 €

5 350 000 €

5 000 000 €

5 000 000 €

5 000 000 €

5 000 000 €

30 700 000 €

******

Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek anda nõusolek.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

4.3.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, James Elles, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Věra Flasarová, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Ivars Godmanis, Ingeborg Gräßle, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Ivailo Kalfin, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, George Lyon, Claudio Morganti, Jan Mulder, Nadezhda Neynsky, Andrej Plenković, Dominique Riquet, Alda Sousa, Helga Trüpel, Angelika Werthmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

François Alfonsi, Frédéric Daerden, Edit Herczog, Paul Rübig, Peter Šťastný, Georgios Stavrakakis, Nils Torvalds, Catherine Trautmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Inés Ayala Sender, Antonio Cancian, María Auxiliadora Correa Zamora


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.3.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Antonello Antinoro, Alain Cadec, Chris Davies, Pat the Cope Gallagher, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Maria do Céu Patrão Neves, Crescenzio Rivellini, Ulrike Rodust, Raül Romeva i Rueda, Struan Stevenson, Isabelle Thomas, Nils Torvalds, Jarosław Leszek Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jean-Paul Besset, Jens Nilsson, Mario Pirillo

Õigusteave - Privaatsuspoliitika