Menetlus : 2013/0214(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0211/2014

Esitatud tekstid :

A7-0211/2014

Arutelud :

PV 16/04/2014 - 20
CRE 16/04/2014 - 20

Hääletused :

PV 17/04/2014 - 9.4
CRE 17/04/2014 - 9.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0448

RAPORT     ***I
PDF 673kWORD 232k
20.3.2014
PE 522.908v02-00 A7-0211/2014

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta

(COM(2013)0462 – C7‑0209/2013 – 2013/0214(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Rodi Kratsa-Tsagaropoulou

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta

(COM(2013)0462 – C7‑0209/2013 – 2013/0214(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0462),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0209/2013),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2013. aasta arvamust(1),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A7-0211/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)      Pikaajaline rahastamine on oluline vahend, millega suunata Euroopa majandus püsiva, aruka ja kaasava majanduskasvu teele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, kõrge tööhõive määra ja suure konkurentsivõimega, et kujundada tulevast majandust nii, et see oleks süsteemsetest riskidest vähem haavatav ja vastupanuvõimelisem. Euroopa pikaajalised investeerimisfondid (ELTIFid) pakuvad pikaajalist rahastamist erinevatele taristuprojektidele, püsivalt tegutsevatele börsil noteerimata või noteeritud äriühingutele või noteeritud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kes annavad välja omakapitali- või võlainstrumente, mille ostja ei ole hõlpsalt tuvastatav. Rahastades selliseid projekte, toetavad ELTIFid seega liidu reaalmajanduse ja poliitikameetmete elluviimise rahastamist.

(2)      Nõuete osas võivad ELTIFid tagada püsiva ja kindla sissetuleku pensionifondide halduritele, kindlustusseltsidele, sihtasutustele, omavalitsusüksustele ja muudele üksustele, kes võtavad regulaarseid ja korduvaid kohustusi ning taotlevad pikaajalist tulu hästi reguleeritud struktuuride raames. Kuigi ELTIFid pakuvad vähem likviidsust kui vabalt võõrandatavad väärtpaberid, võivad need tagada püsiva ja kindla tuluvoo ka erainvestoritele, kes sõltuvad korrapärastest rahavoogudest, mida ELTIFil on võimalik toota. Neile investoritele, kellel puudub püsiv ja kindel tuluvoog, võivad ELTIFid pakkuda ka head võimalust teenida kapitali väärtuse pikaajalise kasvu pealt. ELTIFile peaks olema võimalik anda luba vähendada oma kapitali proportsionaalselt, kui ta on loovutanud osa oma varast.

(3)      Projektide rahastamine, nt transporditaristute, energiatootmise või -jaotuse, sotsiaaltaristu (eluasemed või haiglad), vahendite ja energia tarbimist vähendava uue tehnoloogia või süsteemide kasutuselevõtmise või VKEde edasiarendamise projektide rahastamine võib olla liiga väike. Finantskriis on näidanud, et pankade rahastamise täiendamiseks muude kapitaliturgudel paremini mobiliseeritavate rahastamisallikate kasutamine võiks lahendada rahastamise puudujääke, ELTIFil võib selles osas olla täita oluline roll. Teatavate projektide puhul võiksid nad võlakriisi tõttu vähenenud riikliku rahastamise täiendamiseks kasutada selliseid ressursse nagu uudsed rahastamisvahendid.

(4)      Arvestades, et investorid võivad olla huvitatud investeerimisest ELTIFisse, ja seda, et investoritele tuleks neisse investeerimiseks õiged stiimulid luua ning eelkõige jaeinvestoritel ei pruugi olla vajalikke ressursse või piisavalt hajutatud portfelli, mis võimaldaks neil kapitali pikaks ajaks külmutada, peaks ELTIF suutma pakkuda investoritele tagasivõtmisõigusi. ELTIFi valitsejale tuleks seetõttu anda kaalutlusõigus otsustamaks, kas luua ELTIFid vastavalt ELTIFi investeerimisstrateegiale koos tagasivõtmisõigusega või ilma. Kui tagasivõtmisõiguste süsteem on olemas, tuleks need õigused ja nende põhijooned eelnevalt selgelt määratleda ja avaldada ELTIFi eeskirjades või põhikirjas. Ka komisjon märkis oma mõjuhinnangus, et liikmesriikides on pikaajalisi fonde, mis on sellise struktuuriga nagu börsil noteeritud äriühingud. See võimaldab investoritel kaubelda fondi aktsiate või osakutega järelturul. Kui fondi aktsiad on börsil noteeritud, saavad investorid fondi aktsiaid osta ja müüa otse börsil nagu kõiki muid noteeritud väärtpabereid. Järelturg saab toimida ka siis, kui fondi aktsiad või osakud ei ole noteeritud. Sellisel juhul saavad investorid oma osalust otse teise investoriga vahetada. Vahendajad, nagu pangad või turustajad, võivad järelturul hõlbustavat rolli täita. Nad võivad koguda ostu- ja müügikorraldusi ja ühitada neid korraldusi oma klientide vahel. Kui pikaajaline investeerimine peaks tõesti muutuma väikeste investorite hulgas või laiemalt jaeturul atraktiivseks, on järelturud peamiseks kohaks, kus osta või müüa pikaajalise fondi osakuid. Kolm aastat pärast käesoleva määruse vastuvõtmist koostatavas aruandes uuritakse, kas kõnealuse nõudega on saavutatud loodetud tulemused seoses ELTIFi turustamisega.▌

(4 a)   Selleks, et muuta ELTIF kutseliste investorite, nt tööandjapensioni kogumisasutuste, pensionifondide ja kindlustusettevõtjate jaoks võimalikuks ja ligitõmbavaks valikuks, on oluline, et tehakse vajalikud kohandused nende regulatiivsetes omakapitalinõuetes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ(5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ(6) raamistikus, et pakkuda paindlikkust ELTIFi puhul mittelikviidsetesse varadesse investeerimise kõrgete kapitalinõuete valdkonnas. Lisaks tuleks vajaduse korral põhjalikult hinnata täiendavaid riiklikke regulatiivseid piiranguid.

(5)      Pikaajalised varaklassid käesoleva määruse tähenduses peaksid koosnema börsil noteerimata äriühingute ja noteeritud VKEde poolt väljalastavatest omakapitali- või võlainstrumentidest, millele ei ole lihtne kohe ostjat leida. Need peaksid hõlmama ka omakapitali- või võlainstrumente, mille on välja lasknud börsil noteeritud äriühingud, mille maksimaalne kapitalisatsioon on 1 miljard eurot. Käesolev määrus peaks hõlmama ka reaalvara, mis eeldab alguses suuri kapitalikulutusi ning mis toodab korduvat ja prognoositavat rahavoogu kogu oma eluea vältel.

(6)      ELTIFide eeskirju sätestava määruse puudumisel võidakse riigi tasandil vastu võtta erinevaid meetmeid, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, mis tulenevad investeeringute kaitse meetmete erinevustest. Erinevad nõuded portfelli koosseisu, hajutamise ja kõlblike varade suhtes, eelkõige kaupadesse investeerimise suhtes, piiravad selliste fondide piiriülest turustamist, mis keskenduvad börsil noteerimata äriühingutele ja reaalvarale, kuna investorid ei saa kergesti võrrelda neile pakutud erinevaid investeerimisettepanekuid. Erinevad riigi tasandi nõuded toovad kaasa ka investorite erineval tasemel kaitse. Peale selle põhjustavad erinevatest riigi tasandi nõuetest tulenevad investeerimismeetodid, nagu lubatud laenutase, tuletisinstrumentide kasutamine, lühikeseks müügi suhtes kohaldatavad eeskirjad või väärtpaberite rahastamise tehingud, lahknevusi investorite kaitse tasemes. Lisaks takistavad erinevad tagasivõtmise ja/või hoidmisaegade nõuded noteerimata varasse investeerivate fondide piiriülest müüki. Need erinevused võivad õiguskindlust vähendades kõigutada investorite usaldust sellistesse fondidesse investeerimise kaalumisel ja vähendada investorite ringi, kes valivad paljude pikaajaliste investeerimisvõimaluste vahel. Liikmesriikidel ei tohiks seepärast lubada kehtestada täiendavaid nõudeid käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas ja käesoleva määruse puhul peaks olema sobiv õiguslik alus aluslepingu artikkel 114, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

(7)      Kogu liidus tuleb kindlustada ühtsed eeskirjad, et ELTIFide tooteprofiil oleks ühtne ja stabiilne kogu liidus. Siseturu ladusaks toimimiseks ja investorite kõrgetasemelise kaitse huvides on vaja kehtestada ELTIFide tegevuse ühtsed eeskirjad, eelkõige ELTIFide portfelli koosseisu ja investeerimisvahendite osas, mida neil on lubatud kasutada positsiooni võtmiseks pikaajalistes varades, nagu noteeritud VKEde ja noteerimata äriühingute poolt väljalastud omakapitali- või võlainstrumendid, ja reaalvaras. ELTIFi portfelli ühtseid eeskirju on vaja ka selleks, et ELTIFidel, mille eesmärk on tagada investoritele regulaarne sissetulek, oleks tagatud pideva rahavoo säilitamiseks sobivate investeerimisvarade hajutatud portfell. Lisaks on vaja koordineerida liikmesriikide maksuraamistikke, et tagada võrdsed võimalused investorite ligimeelitamisel ning ühtlustada riiklikke poliitikasuundi, et luua investeerimiskliima osas sarnased tingimused ja lahendada liikmesriikidevaheline tasakaalustamatus.

(8)      On oluline tagada, et ELTIFide tegevuse määratlust, eelkõige seoses ELTIFide portfelli koosseisu ja investeerimisvahenditega, mida neil on lubatud kasutada, kohaldatakse otse ELTIFide valitsejatele ja seetõttu tuleb kõnealused uued eeskirjad võtta vastu määrusena. Ennetades riigi tasandi nõuete erinevust, tagab see ka ühtsed tingimused nime ELTIF kasutamisele. ELTIFi valitsejad peaksid järgima samu eeskirju kogu ELis, et suurendada investorite usaldust ELTIFide vastu ja tagada selle nime kestev usaldusväärsus. Samas väheneb ühtsete eeskirjade vastuvõtmisega ELTIFi suhtes kohaldatavate regulatiivsete nõuete keerukus. Ühtsete eeskirjadega vähenevad ka valitsejate kulud, mis on seotud erinevate riigi tasandi nõuetega, millega reguleeritakse fonde, mis investeerivad börsil noteeritud VKEdesse ja noteerimata pikaajalistesse varadesse ja võrreldava reaalvara klassidesse. See kehtib eriti fondivalitsejate puhul, kes soovivad kaasata kapitali piiriüleselt. Samuti aitab see kõrvaldada konkurentsimoonutusi.

(9)      Uued eeskirjad ELTIFide kohta on tihedalt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiviga 2011/61/EL(7), kuna see direktiiv on liidus alternatiivsete investeerimisfondide valitsemise ja turustamise õigusraamistik. Määratluse kohaselt on ELTIFid Euroopa Liidu alternatiivsed investeerimisfondid, mida valitsevad alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, kellele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 2011/61/EL.

(10)    Kui direktiiviga 2011/61/EL on ette nähtud astmeline kolmandate riikide kord, millega reguleeritakse kolmandate riikide alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid ja alternatiivseid investeerimisfonde, siis uutel ELTIFi eeskirjadel on märksa piiratum ulatus, rõhutades uue pikaajalise investeerimistoote Euroopa mõõdet. Seega peaks ainult direktiivis 2011/61/EL määratletud ELi alternatiivsetel investeerimisfondidel olema õigus saada ELTIFi tegevusluba ja seda ainult siis, kui seda valitseb ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2011/61/EL kohaselt. Siiski peaks julgustama ka kolmandate riikide investoreid ELTIFidesse investeerima, võttes arvesse seda väärtuslikku kapitali, millega nad saavad panustada liidu projektidesse.

(11)    ELTIFi suhtes kohaldatavad uued eeskirjad peaksid lähtuma direktiiviga 2011/61/EL kehtestatud õigusraamistikust ja selle rakendamiseks vastuvõetud õigusaktidest. Seetõttu tuleks ELTIFe käsitlevaid toote-eeskirju kohaldada lisaks liidu õigusaktides sätestatud eeskirjadele. Eelkõige tuleks ELTIFi suhtes kohaldada direktiivis 2011/61/EL sätestatud valitsemis- ja turustamiseeskirju. Samuti tuleks ELTIFide piiriülese tegevuse suhtes vastavalt kohaldada direktiivis 2011/61/EL sätestatud teenuste piiriülese osutamise ja asutamisvabaduse eeskirju. Neid tuleks täiendada konkreetsete turustuseeskirjadega ELTIFi piiriülese turustamise kohta nii jae- kui ka kutselistele investoritele kogu liidus.

(12)    Kõigi nende ELi alternatiivsete investeerimisfondide suhtes, kes soovivad end turustada ELTIFina, peaksid kehtima ühtsed eeskirjad. ELi alternatiivsed investeerimisfondid, kes ei soovi end turustada kui ELTIFid, ei peaks olema kohustatud neid eeskirju järgima, millega samas kaasneb ka loobumine sellest saadavast kasust. Teiselt poolt ei saaks eurofonde ja kolmanda riigi alternatiivseid investeerimisfonde turustada samuti kui ELTIFe.

(13)    Selleks et tagada ELTIFide vastavus ühtsetele eeskirjadele, millega reguleeritakse kõnealuste fondide tegevust, on vaja nõuda, et pädevad asutused annaksid ELTIFidele tegevusloa. Seetõttu tuleks direktiivis 2011/61/EL sätestatud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatele tegevusloa andmise ja järelevalve ühtlustatud menetlusi täiendada ELTIFidele tegevusloa andmise spetsiaalse menetlusega. Tuleks kehtestada menetlused, millega tagatakse, et ELis vastavalt direktiivile 2011/61/EL tegevusloa saanud ja selleks võimelised olevad alternatiivse investeerimisfondi valitsejad võivad valitseda ELTIFi. Astutud on kõik vajalikud sammud tagamaks, et ELTIF suudab täita kõnealuste fondide tegevust reguleerivaid ühtlustatud eeskirju.

(14)    Võttes arvesse, et alternatiivsete investeerimisfondide juriidiline vorm võib olla erinev, mis ei pruugi neid määratleda juriidilise isikuna, tuleb sätteid, mis nõuavad ELTIFidelt meetmete võtmist, käsitleda viidetena ELTIFi valitsejale, kui ELTIF on asutatud ELi alternatiivse investeerimisfondina, mis ei tegutse iseseisva isikuna, sest tal puudub juriidilise isiku staatus.

(15)    Selleks et tagada, et ELTIFide eesmärgiks on pikaajalised investeeringud ja need aitavad kaasa ELi majanduse püsiva kasvu rahastamisele, peab ELTIFide portfelli eeskirjades olema nõutud, et selgelt määratletakse ELTIFide investeeringuteks kõlblike varade kategooriad ja kõlblikkuse tingimused. ELTIF peaks investeerima vähemalt 70 % oma kapitalist kõlblikesse investeerimisvaradesse ning vähemalt 60 % oma kapitalist liidus asutatud kõlbliku portfelliettevõtja väljalastud väärtpaberitesse. ELTIFide usaldusväärsuse tagamiseks on samuti soovitatav keelata ELTIFil osaleda teatavates finantstehingutes, mis võivad ohustada tema investeerimisstrateegiat ja -eesmärke, tuues kaasa lisariske, mis erinevad sellest, mida võiks eeldada pikaajalise investeerimisega tegeleva fondi puhul. Pikaajalistele investeeringutele selge keskendumise tagamiseks, mis võiks olla jaeinvestorite huvides, kes ei ole tuttavad ebatraditsiooniliste investeerimisstrateegiatega, ei tohiks ELTIFil lubada investeerida tuletisinstrumentidesse, välja arvatud juhul, kui seda tehakse oma investeeringutega seotud riskide maandamiseks. Võttes arvesse kauba ja tuletisinstrumentide (millega kaasneb kaudne positsioon kaupades) likviidsust, ei eelda investeeringud kaupa investori pikaajalist kohustust ja tuleks seepärast välja jätta. See põhjendus ei kehti investeeringute puhul taristusse või kaubaga seotud äriühingutesse või sellistesse äriühingutesse, mille tootlikkus on kaudselt seotud kauba tootlikkusega, nt põllumajandusettevõtjad põllumajanduskauba puhul või jõujaamad energeetikakaupade puhul.

(15 a) Selleks et ELTIF püsivale, arukale ja kaasavale majanduskasvule liidus tõhusalt kaasa aitaks, peaks iga ELTIF võtma arvesse kõlblike investeeringute sotsiaalset mõju, arvestades oma keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisvaldkonnaga seotud omadusi. Eeskätt peaks ELTIFi valitseja kaaluma, kuidas aitab valitud vara saavutada Euroopa kasvumudeli eesmärke (nt sotsiaaltaristu, säästva liikuvuse, taastuvenergia tootmise ja jaotamise ning energiatõhususe protsesside tõhustamine, samuti keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna lahendusi edendavates sektorites tegutsevate või suure innovatsioonipotentsiaaliga ettevõtete tugevdamine).

(16)    Pikaajalise vara määratlus on lai. Kehtestamata ilmtingimata pikaajalist hoidmisperioodi ELTIFi valitsejatele, on kõlblikud varad üldiselt mittelikviidsed, eeldavad kohustuse võtmist teatavaks perioodiks ja nende majanduslik profiil on pikaajalist laadi. Pikaajalised investeerimisvarad ei ole vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja seetõttu ei ole ELTIFidel juurdepääsu järelturu likviidsusele. Sageli eeldavad need varad tähtajaliste kohustuste võtmist, mis piiravad nende turustatavust. Kuna aga noteeritud VKEdel võib olla probleeme likviidsusega ja juurdepääsuga järelturule, tuleks noteeritud VKEde poolt väljalastud omakapitali- või võlainstrumendid lisada ELTIFi kõlblike investeerimisvarade hulka, sest neil on vaja säilitada stabiilset osaluse struktuuri. Seega võivad kõlblikud investeerimisvarad olla vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja seetõttu võib neil olla juurdepääs järelturu likviidsusele. ELTIFi eesmärgiks olevate investeeringute majandustsükkel on põhiliselt pikaajalise iseloomuga suure kapitalikohustuse ja pika aja tõttu, mis kulub tulu saamiseks sellistelt investeeringutelt. Seetõttu ei sobi sellised varad tagasivõtmisõigusega investeeringuks, välja arvatud erijuhtudel ja teatavatel tingimustel.

(17)    ELTIFidel tuleks lubada investeerida varasse, mis ei ole pikaajalised investeerimisvarad, kui see on vajalik fondi rahavoogude tõhusaks haldamiseks, kuid ainult nii kaua, kui see on kooskõlas ELTIFi pikaajalise investeerimisstrateegiaga.

(18)    Pikaajaliste varadena tuleb mõista osalusi, nt omakapitali või kvaasikapitaliinstrumente, kvalifitseeritud portfelliettevõtjate võlainstrumente ja neile antud laene. Need peaksid hõlmama ka osalust teistes fondides, mis on keskendunud sellistele varadele nagu investeeringud börsil noteerimata äriühingutesse, kes annavad välja omakapitali- või võlainstrumente, mille ostja ei ole hõlpsalt tuvastatav. Kõlblike varade klassi peaks soetamisväärtust ja rahavoo profiili käsitlevate rangete tingimuste alusel moodustama ka otsene osalus reaalvarades, välja arvatud juhul, kui need on väärtpaberistatud.

(19)    Kvaasiomakapitali instrumentidena tuleb mõista sellist tüüpi finantsinstrumente, milles on ühendatud omakapital ja võlg, mille puhul on instrumendilt saadav kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole instrumendi tagasimaksmine maksevõimetuse korral täielikult tagatud. Sellised instrumendid hõlmavad selliseid erinevaid rahastamisvahendeid nagu allutatud laenud, passiivne osalus, osaluslaenud, kasumis osalemise õigused, vahetusvõlakirjad ja võlakirjade ostutähed.

(20)    Et võtta arvesse olemasolevaid äritavasid, tuleks ELTIFidel lubada osta kvalifitseeruva portfelliettevõtja aktsionäridelt ettevõtete olemasolevaid aktsiaid. Samuti selleks, et tagada vahendite kogumiseks võimalikult laialdased võimalused, tuleks lubada investeerida teistesse ELTIFidesse. Investeeringute lahjendamise vältimiseks kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate vahel tuleks ELTIFidel lubada investeerida teistesse ELTIFidesse ainult tingimusel, et need ELTIFid ei ole ise investeerinud üle 10 % oma kapitalist teistesse ELTIFidesse.

(21)    Finantsettevõtjate kasutamine on vajalik selleks, et ELTIFe investoritele tõhusalt turustada ning koondada ja organiseerida eri investorite (sealhulgas avaliku iseloomuga investeeringuid tegevaid investorid) panust taristuprojektidesse. Seepärast tuleks ELTIFidel lubada investeerida kõlblikesse investeerimisvaradesse finantsettevõtjate kaudu seni, kuni need ettevõtjad tegelevad pikaajaliste projektide rahastamisega ja VKEde kasvuga.

(22)    ▌Kvalifitseeruvad portfelliettevõtjad peaksid hõlmama taristuprojekte, investeeringuid börsil noteerimata äriühingutesse ja noteeritud VKEdesse, kes soovivad kasvada, ▌mis võiks sobida pikaajalise investeerimise eesmärgil.

(23)    Tulenevalt taristuprojektide suurusest nõuavad need väga suurt kapitali, mis jääb investeerituks pikaks ajaks. Sellised taristuprojektid peaksid hõlmama avalike hoonete taristuid, nagu koolid, haiglad või vanglad; sotsiaaltaristud, näiteks sotsiaalkorterid; transporditaristuid, näiteks teed, suured transpordisüsteemid või lennujaamad; energiataristud, nagu energiavõrgud, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise projektid, elektrijaamad või torustikud; veemajanduse taristuid, nagu veevarustussüsteemid, kanalisatsioon või niisutussüsteemid; sidetaristuid, näiteks võrgud, ja jäätmekäitluse taristuid, nagu ringlussevõtu- või kogumissüsteemid.

(24)    Börsil noteerimata äriühingutel võib olla raskusi kapitaliturgudele juurdepääsuga ning oma edasise kasvu ja laienemise rahastamisega. Erafinantseeringud omakapitali osaluse või laenude kaudu on vahendite kogumise levinumateks viisideks. Kuna sellised investeeringud on oma olemuselt pikaajalised investeeringud, nõuavad nad sotsiaalset riskikapitali, mida ELTIFid suudavad pakkuda. Lisaks on noteeritud VKEdel sageli tõsiseid raskusi pikaajaliste investeeringute saamisega ning ELTIFide näol võib olla tegemist väärtusliku alternatiivse rahastamisallikaga.

(25)    Taristuinvesteeringuteks on vaja sotsiaalset riskikapitali, kuna järelturg ei ole likviidne. Investeeringuteks reaalvaradesse on vaja sotsiaalset riskikapitali, kuna järelturg ei ole likviidne. Investeerimisfondid on oluliseks allikaks, millest rahastada varasid, mis eeldavad suuri kapitalikulutusi. Nende puhul on vaja piisava rahastamise saavutamiseks kapitali koondada. Sellised investeeringud on pikaajalised nende varade majandustsükli üldiselt pika kestuse tõttu. Tavaliselt võtab suurde reaalvarasse tehtud investeeringu amortiseerimine mitu aastat. Et lihtsustada selliste suurte varade arengut, tuleks ELTIFidele anda võimalus investeerida otse taristusse, mille väärtus on üle 10 miljoni euro ning mis pakuvad prognoositavaid ja korduvaid rahavooge kogu oma eluea vältel. ▌Sel põhjusel tuleb kohelda otseinvesteeringuid taristusse kvalifitseeruvates portfelliettevõtjates samal viisil.

(26)    Kui fondivalitseja omab osalust portfelliettevõtjas, on oht, et fondivalitseja eelistab iseenda huve fondi investorite huvidele. Et vältida selliseid huvide konflikte, peaksid ELTIFid investeerima üksnes sellistesse varadesse, mis ei ole fondivalitsejaga seotud, et tagada kindel äriühingu üldjuhtimine, välja arvatud juhul, kui nad investeerivad käesoleva määruse alusel kõlblikesse ELTIFi valitseja hallatavatesse osakutesse või aktsiatesse või varadesse.

(27)    Selleks et võimaldada ELTIFide valitsejatele teatavat paindlikkust oma vahendite investeerimisel, tuleks lubada kauplemist muu kui pikaajalise varaga kuni 30 % ulatuses nende kapitalist.

(28)    Selleks et vähendada ELTIFide võetavaid riske, on oluline vähendada vastaspoole riski, kehtestades ELTIFi portfellile selged hajutamisnõudeid. Kõigi börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta(8).

(29)    Et vältida seda, et investeeriv ELTIF rakendab olulist mõju teise ELTIFi valitsemisele või väljaandvale organile, tuleb vältida samas investeeringus ELTIFi liigset kontsentratsiooni.

(30)    Selleks et võimaldada ELTIFi valitsejatel koguda rohkem kapitali fondi eluea jooksul, tuleks neil lubada laenata raha kuni 40 % ulatuses fondi kapitalist. See peaks aitama anda investoritele täiendavat tulu. Selleks et kõrvaldada vääringute ebakõla riski, peaks ELTIF laenama raha ainult selles vääringus, milles valitseja kavatseb vara omandada.

(31)    Tulenevalt ELTIFi investeeringute pikaajalisest ja mittelikviidsest laadist tuleks valitsejatele anda piisavalt aega investeerimispiirangute kohaldamiseks. Piirangute rakendamiseks kuluva aja määramisel tuleks arvesse võtta investeeringu eripära ja omadusi, kuid see ei tohiks ületada viit aastat.

(31 a) Põhikirjas määratletud erandjuhtudel võib ELTIFi eluiga pikendada või lühendada paindlikkuse suurendamiseks, näiteks juhul, kui projekt lõpetatakse oodatust varem või hiljem, et kooskõlastada see tema pikaajalise investeerimisstrateegiaga.

(31 b) Võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) asjatundlikkust liidu taristu rahastamises, peaksid EIP ja muud samalaadsed riiklikud institutsioonid tegema aktiivset koostööd ELTIFi valitsejate ja investoritega, eriti jaeinvestoritega, kel ei pruugi asjakohaseid kogemusi olla. Lisaks peaksid EIP projektivõlakirjade algatus ja muud samalaadsed meetmed, nagu Euroopa ühendamise rahastu, olema otseselt seotud ELTIFiga ning EIP peaks võtma riski ja pakkuma tagatisi, et vähendada sellist tüüpi investeeringutele omaseid riske ja julgustada investoreid usaldama ELTIFi kui kindlat investeerimisvahendit.

(32)    ▌Miski ei peaks takistama ELTIFi taotlemast kõnealuste aktsiate või osakute lubamist kauplemisele reguleeritud turul, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/.../EL(9) [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 4 lõikes 21, mitmepoolses kauplemissüsteemis, nagu määratletud direktiivi 2014/.../EL artikli 4 lõikes 22 [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] või organiseeritud kauplemissüsteemis, nagu määratletud direktiivi 2014/.../EL artikli 4 lõikes 23 [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv], andes sellega investoritele võimaluse müüa oma osakuid või aktsiaid enne ELTIFi eluea lõppu. ELTIFi tingimused või põhikiri ei peaks seega takistama osakute või aktsiate lubamist reguleeritud turule või seal nendega kauplemist, samuti ei tohiks need takistada investoreid oma aktsiaid või osakuid vabalt võõrandamast kolmandale isikule, kes neid osta soovib. Riiklikel turgudel saadud seniste kogemuste põhjal on selgunud, et järelturgudel kauplemine võib siiski toimida mõne turu puhul, kuid teiste turgude puhul võivad selle valikuga kaasneda reguleeritud turule lubatud või seal kaubeldavate ELTIFide osakute või aktsiate kõrged preemiad või olulised diskontod, mis takistaksid tegelikkuses investoritel selle alternatiivi kasutamist. Seepärast ei pruugi see võimalus olla piisav regulaarsemate tagasivõtmiste võimaluse asendamiseks.

(33)    Selleks et investorid saaksid oma osakuid või aktsiaid fondi eluea lõpus tõhusalt tagasi võtta, peaks fondivalitseja asuma aegsasti tegelema ELTIFi varade portfelli müügiga, et tagada väärtuste parim realiseerimine. Võõrandamise nõuetekohase graafiku määramisel peaks ELTIFi valitseja võtma arvesse investeerimisvarade erinevaid lunastamistähtaegu ja ELTIFi investeerimisvaradele ostja leidmiseks kuluvat aega. Kuna investeerimispiirangute säilitamine sel likvideerimise perioodil on ebapraktiline, tuleks nende kehtivus likvideerimise alguses tühistada.

(34)    Vara, millesse ELTIF investeerib, võidakse fondi eluea jooksul reguleeritud turul noteerida. Sel juhul ei vasta vara enam käesoleva määruse nõudele börsil noteerimata ettevõtete kohta. Selleks et võimaldada valitsejatel oma investeeringud sellistest varadest korrektselt tagasi võtta, võib kuni 70 % sellest varast jätkuvalt arvestada pikaajalise kõlbliku varana kuni kolme aasta jooksul.

(35)    Võttes arvesse ELTIFide eripära, samuti jae- ja kutseliste investorite sihtgruppi, on oluline kehtestada ranged läbipaistvusnõuded, mis võimaldaksid tulevastel investoritel teha teadlikke otsuseid ja olla täielikult teadlik seotud riskidest. Lisaks direktiivi 2011/61/EL läbipaistvusnõuetele peaksid ELTIFid avaldama prospekti, mis peaks sisaldama kogu sellist teavet, mille peavad avaldama ka avatud ühisinvesteerimisettevõtjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/71/EÜ(10) ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 809/2004(11). Selleks et turustada ELTIFi jaeinvestoritele, peaks olema kohustuslik avaldada põhiteave vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrusele nr […](12) [kombineeritud jaeinvesteerimistooted]. Lisaks sellele tuleb kõigis turustusdokumentides sõnaselgelt juhtida tähelepanu ELTIFi riskiprofiilile ning mainida mis tahes osalust instrumentides, millesse on kaasatud liidu eelarvevahendid.

(36)    Kuna ELTIFid on suunatud nii kutselistele kui ka jaeinvestoritele kogu liidus, on vaja direktiivi 2011/61/EL turustusnõuetele lisada teatavad nõuded, et tagada investorite, eelkõige jaeinvestorite asjakohane kaitse. Seega tuleks teha kättesaadavaks märkimise, osakuomanikele või aktsionäridele maksete tegemise, osakute või aktsiate tagasiostmise või tagasivõtmise ning selle teabe avaldamise kord, mida ELTIF ja selle valitsejad on kohustatud esitama. Peale selle tuleb selleks, et tagada, et jaeinvestorid ei oleks kogenud kutseliste investoritega võrreldes ebasoodsamas olukorras, rakendada ELTIFide jaeinvestoritele turustamisel teatavaid kaitsemeetmeid.

(37)    ELTIFi pädev asutus peaks kontrollima, kas ELTIF on suuteline käesolevat määrust pidevalt täitma. Kuigi direktiivi 2011/61/EL kohaselt on pädevatel asutustel ulatuslikud volitused, on vaja neid volitusi laiendada seoses ELTIFide uute ühtsete eeskirjadega.

(38)    ESMA-l peaks seoses käesoleva määrusega olema võimalik kasutada kõiki volitusi, mis tulenevad direktiivist 2011/61/EL, ning talle tuleks tagada kõik selleks vajalikud vahendid, eelkõige personal.

(39)    Euroopa Järelevalveasutusel (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve – ESMA), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega [...](13), peaks olema keskne roll ELTIFide eeskirjade kohaldamisel, tagades liidu eeskirjade järjepideva kohaldamise pädevate riigiasutuste poolt. Kuna ESMA-l on väärtpaberite ja väärtpaberiturgude alal eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha ESMA-le ülesandeks töötada välja komisjonile esitatavad regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mis ei hõlma poliitilisi valikuid ning mis käsitlevad olukorda, kus ELTIFi eluiga on piisav, et katta ELTIFi iga üksiku vara kestus, ELTIFi varade nõuetekohase võõrandamise ajakava ning üksikasju menetluste kohta, mille ELTIF peab kehtestama igas liikmesriigis, kus ta kavatseb osakuid või aktsiaid turustada.

(39 a) ELTIFide kaudu tehtavate pikaajaliste investeeringute riikliku tasandi maksusoodustused võivad oluliselt suunata olemasolevaid vahendeid liidu pikaajaliste projektide rahastamisse, keskendudes eelkõige projektidele, mis on kasulikud nii ühiskonnale kui ka keskkonnale. Sel põhjusel võiks hinnata, kas projektivõlakirjad peaksid samuti kuuluma kõlblike varade hulka, eesmärgiga tagada mastaabisääst ja soodustada liidu investeerimisvahendite vahelist koostoimet. Eelarve kohandamise tagajärgedega tegelevaid liikmesriike julgustatakse andma ELTIFis osalevatele investoritele riigigarantiisid ja maksusoodustusi, nt maksude mahaarvamine. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud õiguslikud ja institutsioonilised meetmed, et tagada käesoleva määruse rakendamine.

(39 b) Liikmesriikidel ning samuti piirkondlikel ja kohalikel asutustel on märkimisväärne vastutus ELTIFi tõhusal edendamisel ja investoritele turustamisel, samuti ka kodanikele ja tarbijatele konkreetse teabe edastamisel selle uue raamistiku poolt pakutavate võimaluste kohta.

(39 c)  Oluline on julgustada paljusid liidu poolkutselisi investoreid, nagu keskmise tasandi pensioniskeemid, kindlustusettevõtjad, omavalitsusüksused, kirikud, heategevusorganisatsioonid ja sihtasutused, kellel võib olla piisavalt kapitali ja teatud teadmisi ELTIFi investeerimiseks.

(40)    ELTIFide uued ühtsed eeskirjad peaksid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ [...](14) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 [...](15).

(40 a) ELTIF ei peaks investeerima kõlblikku varasse, milles ELTIFi valitsejal on või kus ta võtab otsese või kaudse positsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on tema valitsetava ELTIFi osakute või aktsiatega. Ka konkurentsi moonutavate tavade ja turuletuleku tõkete vältimiseks peaksid kehtima garantiid.

(41)    Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on ELTIFide investeeringute ja tegevustingimuste ühtsete nõuete tagamine kogu liidus, võttes samal ajal täielikult arvesse vajadust tasakaalustada ELTIFide turvalisust ja usaldusväärsust ja nende tõhusat toimimist pikaajaliste investeeringute turul ja erinevate sidusrühmade kulusid, ei saa liikmesriigid ise piisaval tasemel saavutada ning seega on neid eesmärke nende ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmed kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, mis on sätestatud kõnealuses artiklis, ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

(42)    ELTIFide uued ühtsed eeskirjad austavad põhiõigusi ja järgivad põhimõtteid, mida tunnustatakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kättesaadavust, tarbijakaitse õigusi, ettevõtlusvabaduse õigust, õigust õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtupidamisele ning isikuandmete kaitsele. ELTIFide uusi ühtseid eeskirju tuleb kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükkÜldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärk

1.          Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed eeskirjad liidus Euroopa pikaajaliste investeerimisfondidena (ELTIFid) turustatavate ELi alternatiivsete investeerimisfondide tegevuslubade, investeerimispoliitika ja tegevustingimuste kohta.

1 a.     Käesoleva määruse eesmärk on kaasata ja suunata kapitali reaalmajandusse kooskõlas aruka, püsiva ja kaasava majanduskasvu eesmärkidega.

2.          Liikmesriigid ei kehtesta käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas täiendavaid nõudeid ega tingimusi.

Artikkel 2Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kapital” – kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusumma, arvutatuna summade alusel, mis on investeeritavad pärast investorite kõigi otseste või kaudsete tasud ja kulude mahaarvamist;

1 a)     „jaeinvestor” – investor, kes ei ole kutseline klient vastavalt direktiivi .../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] II lisa I jaole;

1 b)     „kutseline investor” – investor, kes on kutseline klient vastavalt direktiivi .../.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] II lisa I jaole või keda võib taotluse korral antud direktiivi kontekstis lugeda kutseliseks kliendiks;

1 c)     „poolkutseline investor” – jaeinvestor, kes kohustub investeerima vähemalt 100 000 eurot ning väljastab investeerimiskohustuse kohta sõlmitavast lepingust eraldi kirjaliku dokumendi selle kohta, et ta on teadlik kavandatava kohustuse või investeeringuga kaasnevatest riskidest;

2) „omakapital” – omandiosalus ettevõtjas, väljendatuna kvalifitseeruva portfelliettevõtja investoritele väljastatud osakutes või muus kapitaliosaluse vormis;

3) „kvaasikapital” – mis tahes liiki rahastamisvahend, mille puhul on vahendi kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole vahendi tagasimaksmine lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral täielikult tagatud;

4) „finantssektori ettevõtja” – üks järgmistest ettevõtetest:

a)  krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013(16) artikli 4 punkti 1 tähenduses;

b)  investeerimisühing määruse nr 575/2013 artikli 4 punkti 1 tähenduses;

c)  kindlustusandja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ(17) artikli 13 punkti 1 tähenduses;

d)  finantsvaldusettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 20 tähenduses;

e)  segavaldusettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 22 tähenduses;

4 a)       „kutselisele kliendile suunatud ELTIF” – ELTIF, mis on kõlblik üksnes kutselistele ja poolkutselistele investoritele turustamiseks;

4 b)       „ELi alternatiivne investeerimisfond” – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis k määratletud ELi alternatiivne investeerimisfond;

4 c)       „ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja” – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis l määratletud ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja;

5) „ELTIFi pädev asutus” – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis p määratletud ELi alternatiivse investeerimisfondi päritoluliikmesriigi pädev asutus;

6) „ELTIFi päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus ELTIFi tegevusluba on välja antud;

           „ELTIFi valitseja pädev asutus” – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis q määratletud ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus;

6 a)     „repoleping” – leping, millega üks osapool kannab väärtpaberid või nende omamisega seotud õigused üle vastaspoolele, kui selle tehinguga kaasneb väärtpaberite kindlaksmääratud hinnaga tagasiostmise kohustus määratud või määrataval hilisemal kuupäeval;

6 b)     „lühikeseks müük” – varade katteta müük;

6 c)     „jaekliendile suunatud ELTIF” – ELTIF, mille investorite hulka kuuluvad ka jaeinvestorid;

6 d)     „väärtpaberite laenuks andmine” ja „väärtpaberite laenuks võtmine” – tehing, mille käigus asutus või selle vastaspool kannab üle väärtpaberid kohustuse alusel, mille kohaselt laenaja tagastab samaväärsed väärtpaberid kas mõnel kindlal kuupäeval või üleandja nõutaval kuupäeval, kusjuures seda tehingut loetakse üleandja seisukohast väärtpaberite laenuks andmiseks ning vastuvõtja seisukohast väärtpaberite laenuks võtmiseks;

6 e)     „taristu” – põhilised füüsilised ja immateriaalsed organisatsioonilised struktuurid ja süsteemid, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte toimimiseks.

Artikkel 3

Tegevusloa andmine ja nimetuse kasutamine

1.          ELTIFi tegevusluba võib taotleda ja selle võib anda ainult ELi alternatiivsele investeerimisfondile.

2.          ELTIFi võib turustada kogu liidus või mis tahes ELi liikmesriigis ainult sel juhul, kui tegevusluba on antud kooskõlas käesoleva määrusega.

ELTIF tegevusluba kehtib kõigis liikmesriikides.

3.          Ühisinvesteerimisettevõtja kasutab nimetust „ELTIF” või „Euroopa pikaajaline investeerimisfond” seoses iseenda või iseenda poolt väljalastud osakute või aktsiatega, kui talle on antud tegevusluba vastavalt käesolevale määrusele.

4.          ELTIFi pädevad asutused teavitavad ESMAt kord kvartalis konfidentsiaalselt käesoleva määruse kohaselt välja antud või tühistatud tegevuslubadest ja edastavad kõik vajalikud andmed ELTIFi tegevuste kohta, mis tagavad vastavuse käesoleva määruse sätetega.

ESMA peab avalikku keskregistrit kõigi käesoleva määruse alusel tegevusloa saanud ELTIFide, nende valitsejate, artikli 4 alusel esitatud teabe ja ELTIFi pädeva asutuse kohta. Register tehakse kättesaadavaks elektroonilisel kujul.

Artikkel 4 ELTIFi tegevusloa taotlemine

1.          ELi alternatiivne investeerimisfond peab taotlema ELTIFi tegevusluba oma pädevalt asutuselt.

ELTIFi tegevusloa taotlus hõlmab järgmist:

a)  fonditingimused või põhikiri;

b)  teave kavandatava ELTIFi valitseja isiku kohta, tema praeguse ja eelneva fondivalitsemiskogemuse kohta ja kogemuste kohta seoses pikaajaliste investeeringutega;

c)  teave depositooriumi kohta;

d)  investoritele kättesaadavaks tehtava teabe kirjeldus;

(d a) jaekliendile suunatud ELTIFide puhul jaeinvestorite kaebuste käsitlemise menetluste ja korra kirjeldus;

e)  mis tahes muu teave või dokument, mida ELTIFi pädev asutus on taotlenud, et kontrollida vastavust käesoleva määruse nõuetele.

2.          Direktiivi 2011/61/EL alusel tegevusloa saanud ELi alternatiivse investeerimisfondi valitsejal on õigus ELTIFi valitseda ja ta esitab lihtsustatud taotluse ELTIFi pädevale asutusele heakskiidu saamiseks sellise ELTIFi valitsemiseks, mis on esitanud taotluse tegevusloa saamiseks vastavalt lõikele 1. Heakskiidu saamise taotluses osutatakse direktiivi 2011/61/EL kohasele taotlusele (sh esitatud dokumentidele) ja tegevusloale.

3.          ELTIFi ja ELi alternatiivse investeerimisfondi valitsejat teavitatakse [kahe kuu jooksul] alates nõuetekohase taotluse esitamisest, kas ELTIFile on antud tegevusluba ning ELTIFi valitsemise luba.

4.          Kõigist hilisematest muudatustest lõikes 1 osutatud dokumentides teatatakse viivitamata ELTIFi pädevale asutusele.

Artikkel 5 Tegevusloa andmise tingimused

1.          ELTIFile antakse tegevusluba ainult juhul, kui selle pädev asutus:        

a) on veendunud, et luba taotlev ELTIF suudab täita kõiki käesoleva määruse nõudeid ja on heaks kiitnud fonditingimused või põhikirja ja depositooriumi valiku;

b)  on rahuldanud direktiivi 2011/61/EL alusel ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja loa saanud isiku taotluse valitseda ELTIFi ▌;

b a)  on veendunud, et kavandatud ELTIFi valitseja või isiku suhtes, kes täidab kavandatud ELTIFi valitseja juures valitsemisülesannet, ei ole varem kohaldatud karistusi fondi valitsemise juhtimist käsitlevate liikmesriigi või liidu õigusaktide rikkumiste eest.

1 a.       Pädev asutus annab luba taotlevale ELTIFile vastuse [kahe] kuu jooksul.

2.          ELTIFi pädev asutus võib jätta ELi fondivalitseja taotluse valitseda ELTIFi rahuldamata ainult juhul, kui:

a) ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja ei vasta käesoleva määruse nõuetele;

b)  ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja ei vasta direktiivi 2011/61/EL nõuetele, nagu on sätestatud koostöös ELTIFi valitseja pädeva asutusega kooskõlas käesoleva määrusega ning direktiivis 2011/61/EL sätestatud järelevalvealase koostöö korraga;

c)  ELi alternatiivse investeerimisfondi valitsejal ei ole oma pädeva asutuse luba valitseda alternatiivseid investeerimisfonde, mis sisaldavad käesoleva määrusega hõlmatud vahendite liike, nagu on sätestatud koostöös ELTIFi valitseja pädeva asutusega kooskõlas käesoleva määrusega;

d)  ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja ei ole esitanud artikli 4 lõikes 2 osutatud dokumente või mis tahes selgitust või teavet, mis on selle alusel nõutav.

Enne taotluse rahuldamata jätmist konsulteerib ELTIFi pädev asutus ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja pädeva asutusega.

3.          Pädev asutus ei anna ELTIFile tegevusluba, kui taotleval ELTIFi on õiguslikult keelatud turustada oma osakuid või aktsiaid päritoluliikmesriigis. Pädev asutus esitab taotlevale ELTIFile tegevusloa andmisest keeldumise põhjuse. Keeld kehtib kõikides liikmesriikides.

4.          ELTIFile tegevusloa andmisel ei kohaldata nõuet, et ELTIFi valitsejaks peaks olema ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kellele on tegevusluba antud ELTIFi päritoluliikmesriigis või et ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja peaks jätkama või delegeerima tegevusi ELTIFi päritoluliikmesriigis.

Artikkel 6

Kohaldatavad eeskirjad ja vastutus

1.          ELTIF peab alati vastama käesoleva määruse nõuetele.

2.          ELTIF ja ELTIFi valitseja peavad alati vastama direktiivi 2011/61/EL nõuetele.

3.          ELTIFi valitseja vastutab käesoleva määruse täitmise eest. ELTIFi valitseja vastutab igasuguse kahju eest, mis tuleneb käesoleva määruse nõuete täitmata jätmisest.

II peatükkKohustused seoses ELTIFide investeerimispoliitikaga

1. jaguÜldeeskirjad ja kõlblikud varad

Artikkel 7

Investeerimisüksused

Kui ELTIF koosneb rohkem kui ühest investeerimisüksusest, käsitatakse käesoleva peatüki kohaldamisel iga ELTIFi investeerimisüksust eraldi ELTIFina.

Artikkel 8Kõlblikud investeeringud

1.          Kooskõlas aruka, püsiva ja kaasava majanduskasvu eesmärkidega on ELTIFil lubatud investeerida ainult järgmistesse varakategooriatesse ja ainult käesolevas määruses sätestatud tingimustel:

a) kõlblikud investeerimisvarad:

b)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ(18) artikli 50 lõikes 1 osutatud varad.

2.          ELTIFil ei ole lubatud tegeleda järgmisega:

a)     varade lühikeseks müük;

b)     otsene või kaudne positsiooni võtmine kaupades, sh tuletisinstrumentide, nende sertifikaatide, neil põhinevate indeksite või mis tahes muude vahendite või instrumentide kaudu, millega tekiks nendes positsioon;

d)     kasutada tuletisinstrumente, v.a juhul, kui ▌selle eesmärk on ainult maandada muudele ELTIFi investeeringutele omaseid ▌riske.

2 a.     Et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA pärast avatud konsultatsiooni läbiviimist avalikkusega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles nähakse ette kriteeriumid, mille alusel on tuletislepingute eesmärgiks üksnes maandada lõike 2 punktis d osutatud investeeringutele omaseid riske.

           ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

           Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 9Kõlblikud investeerimisvarad

Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud vara on ELTIFi investeeringuteks sobiv ainult siis, kui see kuulub ühte järgmistest kategooriatest:

a) Omakapitali- või kvaasikapitaliinstrument, mille on

i)       välja andnud kvalifitseeruv portfelliettevõtja ning mille ELTIF on omandanud otse kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt;

ii)      välja andnud kvalifitseeruv portfelliettevõtja vahetusena ELTIFi poolt kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt varem otse omandatud omakapitaliinstrumendi eest;

iii)     välja andnud ettevõtja, mille kvalifitseeruv portfelliettevõtja on enamusosalusega tütarettevõtja, vahetusena omakapitaliinstrumendi eest, mille ELTIF on omandanud vastavalt punktidele i või ii kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt;

b)  kvalifitseeruva portfelliettevõtja väljaantud võlainstrumendid, mille tähtaeg on viidud vastavusse ELTIFi elueaga;

c)  ELTIFi poolt kvalifitseeruvale portfelliettevõtjale antud laenud, mille tähtaeg on viidud vastavusse ELTIFi elueaga;

d)  ühe või mitme muu ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi ja sotsiaalettevõtlusfondi osakud või aktsiad tingimusel, et nimetatud fondid ei ole ise investeerinud üle 10 % oma kapitalist ELTIFidesse;

e)  otsene osalus või kaudne osalus kvalifitseeruva portfelliettevõtja kaudu üksikus taristus, mis eeldab kohest kapitalikulutust, mille suurus kulu tekkimise ajal on vähemalt 10 miljonit eurot või sellele vastav summa muus vääringus ning pakub korrapäraseid prognoositavaid tulusid.

Kooskõlas aruka, püsiva ja kaasava kasvu eesmärkidega või liidu regionaalpoliitika raames annavad pädevad asutused taotluste läbivaatamisel eelisõiguse projektidele, mida rahastatakse avaliku ja erasektori partnerluse kaudu.

Artikkel 10Kvalifitseeruv portfelliettevõtja

1.          Artikli 9 lõikes 1 osutatud kvalifitseeruv portfelliettevõtja on muu portfelliettevõtja kui ühisinvesteerimisettevõtja ning vastab kõigile järgmistele nõuetele:

a)  ei ole finantsettevõtja, välja arvatud Euroopa mitmepoolsed arengupangad, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 [vastaspoole krediidiriski määrus] artikli 117 lõike 2 punktides f, i, j ja k;

b)  ei ole lubatud kauplemisele:

i)       direktiivi 2014/.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turul,

ii)      direktiivi 2014/.../EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud mitmepoolses kauplemissüsteemis,

b a)     on lubatud kauplemisele reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis ja tema turu kapitalisatsioon ei ületa 1 miljardit eurot;

b b) on lubatud kauplemisele reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis ja loetakse VKEks vastavalt komisjoni soovituse 223/361/EÜ(19) lisa punkti 2 alapunktile 1;

c)  ta on asutatud liikmesriigis või kolmandas riigis, tingimusel et kolmas riik:

i)       ei ole rahapesuvastase töökonna poolt tuvastatud kõrge riskiga ja koostööst keelduva jurisdiktsioonina; või

ii)      on sõlminud lepingu ELTIFi valitseja päritoluliikmesriigiga ja iga muu liikmesriigiga, kus kavatsetakse turustada ELTIFi osakuid või aktsiaid, tingimusel et kolmas riik ei ole riik,

         – kus puuduvad maksud või nominaalmaksumäärad,

         – kus puudub tõhus teabevahetus välisriikide maksuasutustega,

         – mille seadusandlikes, õigus- või haldussätetes puudub läbipaistvus,

         kus puudub sisulise kohaliku esindatuse nõue,

         – mis toimib maksuvaba finantskeskusena.

2.          Erandina [...] lõike 1 punktist a võib kvalifitseeruvaks portfelliettevõtjaks olla finantsettevõtja või ühisinvesteerimisettevõtja, kes kooskõlas aruka, püsiva ja kaasava majanduskasvu eesmärkidega rahastab üksnes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kvalifitseeruvaid portfelliettevõtjaid või artiklis 9 osutatud reaalvara.

Artikkel 11Huvide konfliktid

ELTIF ei investeeri kõlblikku varasse, milles valitsejal on või kus ta võtab otsese või kaudse positsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on tema valitsetavate ELTIFide, sotsiaalettevõtlusfondide või Euroopa riskikapitalifondide või artikli 10 lõikes 2 osutatud ühisinvesteerimisettevõtjate osakute või aktsiatega.

2. jaguinvesteerimispoliitika sätted

Artikkel 12

Investeerimisportfelli koosseis ja hajutamine

1.          ELTIF investeerib vähemalt 70 % oma kapitalist kõlblikesse investeerimisvaradesse ning vähemalt 60 % oma kapitalist artikli 9 punktides a–c loetletud varadesse kvalifitseerunud portfelliettevõtjates, mis on asutatud liikmesriigi territooriumil.

1 a.       Kui ELTIFi tingimustes või põhikirjas on ette nähtud korrapärased tagasivõtmisõigused, peaks ELTIF hoidma eelnevalt kindlaks määratud tagasivõtmisaegadel likviidsusreservi, võttes arvesse tagasivõtmisõiguse kasutamisega seotud nõudeid ja tingimusi, mis on vastavuses likviidsuse haldamisega tagasivõtmisõiguse kasutamise jaoks.

1 b.       ESMA töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et määratleda veelgi täpsemalt likviidsusreservi struktuur.

           ESMA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ...*.

           Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

2.          ELTIF ei või investeerida rohkem kui:

a) 10 % oma kapitalist ühe kvalifitseeruva portfelliettevõtja väljalastud varadesse;

b)  10 % oma kapitalist otseselt või kaudselt ühte taristusse vastavalt artikli 9 punktile e;

c)  10 % oma kapitalist mis tahes ühe ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi, sotsiaalettevõtlusfondi või alternatiivse investeerimisfondi osakutesse või aktsiatesse;

d)  5 % oma kapitalist artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud varadesse, kui need varad on välja lasknud üks asutus.

3.          ELTIFde, Euroopa riskikapitalifondide ja sotsiaalettevõtlusfondide aktsiate või osakute koguväärtus ELTIFi portfellis ei tohi ületada 20 % tema kapitali väärtusest.

4.          ELTIFi kogu riskipositsioon seoses ELTIFi vastaspoolega, mis tuleneb börsivälistest tuletistehingutest, repotehingutest või pöördrepo tehingutest, ei tohi ületada 5 % tema kapitalist.

5.          Erandina lõike 2 punktidest a ja b võib ELTIF tõsta osutatud 10 % piiri 20 %-ni, tingimusel et ELTIFi kvalifitseerunud portfelliettevõtjas hoitavate varade ja üksikute reaalvarade summaarne väärtus, millesse ta investeerib rohkem kui 10 % oma kapitalist, ei ületa 40 % tema kapitali väärtusest.

6.          Äriühinguid, kes nõukogu seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ(20) kohase konsolideerimise eesmärgil või vastavalt tunnustatud rahvusvahelistele raamatupidamiseeskirjadele kuuluvad samasse gruppi, käsitatakse lõigetes 1–5 osutatud piirmäärade arvutamisel ühe kvalifitseeruva portfelliettevõtja või ühe asutusena.

Artikkel 12 a

Juhul kui ELTIF rikub artiklis 12 osutatud hajutamisnõudeid ja rikkumine leiab aset väljaspool ELTIFi valitseja kontrolli, määravad pädevad asutused valitsejale kuue kuu pikkuse aja, et võtta meetmeid, mida on vaja olukorra parandamiseks.

Artikkel 13

Kontsentratsioon

1.          ELTIF ei või omandada rohkem kui 25 % ühe ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi või sotsiaalettevõtlusfondi osakutest või aktsiatest.

2.          Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 56 lõikes 2 sätestatud kontsentratsiooni piirmäärasid kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud varasse investeerimise suhtes.

Artikkel 14

Raha laenuks võtmine

ELTIF võib raha laenuks võtta tingimusel, et selline laen vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a) laenusumma ei moodusta üle 40 % ELTIFi kapitalist;

b)  selle eesmärk on osaluse omandamine kõlblikes investeerimisvarades;

c)  laenuleping sõlmitakse samas vääringus, milles omandatakse laenatud raha eest vara;

e a)     see koormab vara, mis ei moodusta üle 30 % ELTIFi kapitalist.

e b)     selle kestus kohandatakse ELTIFi elueale.

ELTIFi valitseja teavitab investoreid eelnevalt investeerimisstrateegiast tulenevatest tulevastest laenuvajadustest.

Artikkel 15

Portfelli koosseisu ja hajutamiseeskirjade kohaldamine

1.          Artikli 12 lõikes 1 sätestatud investeeringute piirangud:

a)  on kohaldatavad kuni ELTIFi tingimustes või põhikirjas sätestatud kuupäevani, mille määramisel võetakse arvesse nende varade eripära ja omadusi, millesse ELTIF investeerib, ning mis ei ole hilisem kui viis aastat või pool ELTIFi elueast, nagu on kindlaks määratud kooskõlas artikli 16 lõikega 2, vastavalt sellele, kumb on varasem, pärast ELTIFile tegevusloa andmist. Erandjuhtudel võib ELTIFi pädev asutus nõuetekohaselt põhjendatud investeerimiskava esitamisel anda loa selle tähtaja pikendamiseks, kuid mitte rohkem kui ühe aasta võrra;

b)  kaotavad kehtivuse, kui ELTIF hakkab vara müüma kooskõlas artiklis 16 sätestatud tagasivõtmispoliitikaga;

c)  võib ajutiselt peatada, kui ELTIF kogub lisakapitali, kui selline peatamine ei kesta üle 12 kuu, eelkõige taristuinvesteeringute puhul.

2.          Kui pikaajalise vara, millesse ELTIF on investeerinud, on välja lasknud kvalifitseeruv portfelliettevõtja, kes ei vasta enam artikli 10 lõike 1 punkti b nõuetele, võib pikaajalise vara võtta jätkuvalt arvesse artikli 12 lõikes 1 osutatud 70 % arvutamisel kuni kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil portfelliettevõtja ei vasta enam artikli 10 nõuetele.

III peatükkELTIFi aktsiate või osakute tagasivõtmine, nendega kauplemine, nende väljalaskmine ja tulu jaotamine

Artikkel 16

Tagasivõtmispoliitika

1.          ELTIFi valitseja võib luua kutselisele kliendile suunatud ELTIFi, milles jaeinvestorid ei osale, või otsustada luua ELTIFi, milles võivad osaleda jae-, kutselised ja poolkutselised investorid.

1 a.       ELTIFi tingimustes või põhikirjas võib viidata konkreetsele kuupäevale, mis märgib ELTIFi eluea lõppu, ning õigusele pikendada ajutiselt ELTIFi eluiga ja tingimustele selle õiguse kasutamiseks. Kui konkreetset kuupäeva ei ole näidatud, ei ole ELTIFi eluiga piiratud.

1 b.     Kui ELTIFi valitseja otsustab lasta jaeinvestoritel ELTIFis osaleda, on kõigil investoritel võimalik paluda, et nad saaksid oma osakud või aktsiad tagasi võtta enne ELTIFi eluea lõppu. Institutsionaalsed või jaeinvestorid võivad oma osakud või aktsiad tagasi võtta siiski alles pärast seda, kui pool ELTIFi elueast on möödas, ning maksimaalselt vaid 20 % ulatuses asjaomase fondi summast. Kui tagasivõtmisõigust ei ole ELTIFi tingimustes või põhikirjas ette nähtud, on tagasivõtmine võimalik alles kuupäevast, mis järgneb ELTIFi eluea lõppemise päevale.

           ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada selgemalt ELTIFide tagasivõtmispoliitika struktuuride tingimusi ja nõudeid, et saavutada selgus ja järjepidevus kogu liidus.

2.          ELTIFi eluiga peab olema vastavuses ELTIFi pikaajalise iseloomuga ja piisavalt pikk, et see hõlmaks ELTIFi iga üksiku vara kestust, mõõdetuna vastavalt vara mittelikviidsuse profiilile ja majanduslikule kestusele, ja ELTIFi investeerimiseesmärki.

3.          Investorid võivad taotleda ELTIFi likvideerimist, kui nende tagasivõtmise taotlusi, mis on tehtud kooskõlas ELTIFi tagasivõtmispoliitikaga, ei ole rahuldatud ühe aasta jooksul kuupäevast, mil need esitati.

3 a.     ELTIFi tingimustes või põhikirjas ja investoritele esitatud dokumentides sätestatakse kord investeeringutest saadud tulude reinvesteerimiseks kvalifitseeruvasse portfelliettevõtjatesse, edasistesse kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse või kvaliteetsesse likviidsetesse varadesse, kui sellised investeeringud aeguvad enne ELTIFi eluea lõppu.

4.          Investoritel on alati võimalus saada oma vahendid tagasi rahas.

5.          ELTIFi varadest tehtavad mitterahalised tagasimaksed on võimalikud üksnes siis, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) see võimalus on ette nähtud ELTIFi tingimustes või põhikirjas, tingimusel et kõiki investoreid koheldakse õiglaselt;

b)  investor palub kirjalikult teha tagasimakse fondi varade osana;

c)  nende varade võõrandamist ei piira ükski erinõue.

6.          ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, täpsustades asjaolusid, mille korral ELTIFi eluiga on piisav, et katta ELTIFi iga üksiku vara kestust.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt aastaks 2015.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 17

Järelturg

1.          ELTIFi tingimused või põhikiri ei takista ELTIFi osakute või aktsiate kauplemisele lubamist reguleeritud turul, nagu määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 14, või mitmepoolses kauplemissüsteemis, nagu määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 15 ▌.

2.          ELTIFi tingimused ja põhikiri ei takista investoreid oma aktsiaid või osakuid vabalt kolmandatele isikutele võõrandamast.

2 a.     ELTIF avaldab regulaarselt selgitusi iga märkimisväärse erinevuse kohta noteeritud aktsiate või osakute turuväärtuse ning enda hinnangu vahel selle vara puhasväärtuse kohta.

Artikkel 18

Uute aktsiate või osakute väljaandmine

1.          ELTIF võib pakkuda uusi aktsiate või osakute emissioone kooskõlas fonditingimuste või põhikirjaga.

2.          ELTIF ei või uusi aktsiaid või osakuid välja anda oma vara puhasväärtusest madalama hinnaga, ilma et neid oleks eelnevalt selle hinna eest pakutud senistele investoritele.

Artikkel 19

ELTIFi varade võõrandamine

1.          Iga ELTIF võtab vastu oma varade nõuetekohase võõrandamise detailse ajakava, et võtta investoritelt pärast ELTIFi eluea lõppemist nende osakud tagasi.

2.          Lõikes 1 viidatud ajakava vaadatakse läbi vähemalt kord aastas ja see hõlmab järgmist:

a) turu hindamine seoses potentsiaalse ostja leidmisega;

b) võimalike müügihindade hindamine ja võrdlemine;

c) investeeringutest eraldatavate varade hindamine;

d) võõrandamise täpne ajakava.

3.          ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, täpsustades kriteeriumid, mida tuleb kasutada lõike 2 punktis a osutatud hinnangu andmisel ja punktis c osutatud hindamisel.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [...].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 20

Tulu jaotamine

1.          ELTIF võib investoritele regulaarselt välja maksta portfelli kuuluvate varade toodetava tulu. See tulu koosneb järgmisest:

a) varade regulaarselt toodetav mis tahes tulu;

b)  vara võõrandamisest saadud kapitali väärtuse suurenemine ▌.

2.          Tulu jaotamise poliitika töötatakse välja selleks, et viia miinimumini tulu volatiilsus investorite jaoks. Tulu ei jaotata juhul, kui seda on vaja ELTIFi tulevasteks kohustusteks.

2 a.     ELTIFile antakse luba vähendada oma kapitali proportsionaalselt, juhul kui ta on võõrandanud ühe oma portfellivara.

3.          ELTIF määrab fonditingimustes või põhikirjas kindlaks tulu jaotamise poliitika, mida ta fondi eluea jooksul kohaldab.

IV peatükkLäbipaistvusnõuded

Artikkel 21

Läbipaistvus

1.          Tegevusloa saanud ELTIFi osakuid ega aktsiaid ei tohi liidus ilma prospekti eelneva avaldamiseta turustada.

Tegevusloa saanud ELTIFi osakuid ega aktsiaid ei turustata liidus jaeinvestoritele, ilma et eelnevalt oleks avaldatud põhiteabe dokument vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr .../... [kombineeritud jaeinvesteerimistooted].

2.          Prospekt sisaldab teavet, mida on investoritel vaja teadlike otsuste tegemiseks neile pakutava investeeringu kohta, ning eelkõige sellega seotud riskide kohta.

3.          Prospekt peab sisaldama vähemalt järgmist:

a) teatis, milles selgitatakse, kuidas ELTIF investeerimiseesmärgid ja -strateegia nende saavutamiseks liigitavad fondi pikaajaliseks fondiks;

b)  teave, mille kinnised investeerimisettevõtjad avalikustavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/71/EÜ(21) ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 809/2004(22);

c)  teave, mis tuleb investoritele edastada vastavalt direktiivi 2011/61/EL artiklile 23, kui seda ei hõlma juba käesoleva lõike punkt b;

d)  selge märge, millistesse varakategooriatesse on ELTIFil lubatud investeerida;

d a)   rahavoogude aruanne.

4.          Prospektis, põhiteabe dokumendis ja mis tahes muudes turustusdokumentides teavitatakse investoreid selgelt ELTIFi mittelikviidsest laadist.

Prospektis, põhiteabe dokumendis ja muudes turustusdokumentides tuleb kindlasti:

a) teavitada investoreid ELTIFi investeeringute pikaajalisest laadist;

b)  kui see on artikli 16 lõike 1 kohaselt kohaldatav, teavitada investoreid ELTIFi eluea lõpust ja kõigist ajutise pikendamise õigustest ning kõigist ELTIFi toimimisse sekkumise õigustest ja ettenähtud konkreetsetest tingimustest;

c)  märkida, kas ELTIFi kavatsetakse turustada jaeinvestoritele;

d)  sõnastada investorite õigus võtta oma investeering kooskõlas artikli 16 lõikega 1 ning ELTIFi tingimuste või põhikirjaga tagasi;

e)  märkida fondi eluea jooksul investoritele tehtavate mis tahes tulu maksete sagedus ja aeg, kui fondi eluea jooksul investoritele üldse teenitud tulu jagatakse;

f)  soovitada investoritel ELTIFi investeerida ainult väike osa oma investeerimisportfellist;

f a)   teavitada investoreid, milline on tingimusi täitvate noteerimata äriühingute reguleeritud turgudele kauplema lubamise strateegia;

f b)   teavitada investoreid strateegiast seoses tuletisinstrumentide kasutamisega, võttes arvesse kõnealuse projekti eripära ja tahke;

f c)   nimetada mis tahes osalust instrumentides, millesse on kaasatud liidu eelarvevahendid;

f d)   teavitada investoreid regulaarselt vähemalt kord aastas iga üksiku investeerimisprojekti edusammudest, individuaalsete kvalifitseeruvate portfelliinvesteeringute väärtusest ja muude varade väärtusest, millesse on paigutatud raha, ja samuti kõigi kasutatud tuletisinstrumentide laadist, otstarbest ja väärtusest.

4 a.     Kutseliste ELTIFide prospekt sisaldab direktiivi 2011/61/EL artiklis 23 nõutud teavet. Lisaks sisaldab see ka portfelli koosseisu suhtes artiklist 12 tehtud võimalikke kõrvalekaldeid.

Artikkel 22

Kulude avalikustamine

1.          Prospektis tuleb investoreid põhjalikult teavitada erinevate kulude tasemest, mida investor kannab otseselt või kaudselt. Erinevad kulud rühmitatakse vastavalt järgmistele rubriikidele:

a) ELTIFi asutamiskulud;

b)  varade soetamisega seotud kulud;

c)  fondi valitsemiskulud;

d)  tulu jaotamisega seotud kulud;

e)  muud kulud, sealhulgas haldus-, õigus-, depositooriumiga seotud, hoiu-, professionaalse teenuse ja auditikulud.

2.          Prospektis avaldatakse kulude üldine suhe ELTIFi kapitali.

3.          Põhiteabe dokumendis kajastatakse kõiki prospektis kirjeldatud kulusid, väljendatuna suhtes kogukuludesse (summa ja protsent).

4.          ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

a) lõikes 1 osutatud kulude ühtsed määratlused, arvutusmeetod ja esitamise vormid ning lõikes 2 osutatud osakaalu üldised näitajad;

b)  lõikes 3 osutatud kulude ühtsed määratlused, arvutusmeetod ja esitamise vormid.

Nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljaarendamisel võtab ESMA arvesse määruse (EL) nr .../... artiklis (...) osutatud regulatiivsete standardite eelnõud.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [...].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

V peatükkELTIFide osakute või aktsiate turustamine

Artikkel 23

Investoritele kättesaadavad vahendid

1.          Juhul kui jaekliendile suunatud ELTIFi tingimused või põhikiri näevad ette tagasivõtmisõiguse, loob ELTIFi valitseja igas liikmesriigis, kus ta kavatseb kõnealuse ELTIFi osakuid või aktsiaid turustada, vahendid märkimiseks, maksete tegemiseks osakuomanikele või aktsionäridele, osakute või aktsiate tagasiostmiseks või tagasivõtmiseks ja sellise teabe esitamiseks, mida ELTIF ja selle valitsejad on kohustatud andma.

2.          ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kõnealuste vahendite liigid ja omadused, nende tehnilise taristu ja lõikes 1 osutatud ELTIFi investoritega seotud ülesannete täpse määratluse.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [...].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

2 a.     Kutseliste ELTIFide suhtes käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata.

Artikkel 24

Jaeinvestoritele turustamise lisanõuded

ELTIFi valitseja võib müüa ELTIFi osakuid või aktsiaid jaeinvestoritele, tingimusel et kõik järgmised lisanõuded on täidetud:

a)          ELTIFi tingimustes või põhikirjas on sätestatud, et kõiki investoreid koheldakse võrdselt ning üksikutel investoritel või investorite rühmadel ei ole õigust sooduskohtlemisele ega teatud majanduseelistele;

b)          ELTIFi struktuur võib põhineda partnerlusel, kui see ei sea investori jaoks lisaks esialgsele kapitalikohustusele täiendavaid kohustusi;

c)          jaeinvestorid võivad ▌ELTIFi osakute või aktsiate märkimise ajal oma investeeringu tühistada ning raha tagastatakse neile ilma sanktsioonideta;

c a)       ELTIFi valitseja on kehtestanud jaeinvestorite kaebuste käsitlemiseks vajalikud menetlused ja korraldused, mis võimaldavad jaeinvestoritel esitada kaebusi oma liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest;

c b)       ELTIFi õiguslik vorm on selline, et jaeinvestorid ei saa kaotada rohkem kui summa, mille nad on fondi investeerinud;

c c)        ELTIF investeerib Euroopa riskikapitalifondi ja sotsiaalettevõtlusfondi osakutesse või aktsiatesse üksnes siis, kui kõnealustel fondidel on depositoorium.

ESMA töötab välja standardid, milles täpsustatakse tingimustesse või põhikirja lisatavad jaeinvestorite tingimused.

Artikkel 25

ELTIFide osakute või aktsiate turustamine

1.          ELTIFi valitseja võib turustada tegevusloa saanud ELTIFi osakuid või aktsiaid kutselistele, poolkutselistele ja jaeinvestoritele oma päritoluliikmesriigis pärast direktiivi 2011/61/EL artiklis 31 osutatud teate esitamist.

2.          ELTIFi valitseja võib turustada tegevusloa saanud ELTIFi osakuid või aktsiaid kutselistele, poolkutselistele ja jaeinvestoritele muudes liikmesriikides kui ELTIFi valitseja päritoluliikmesriigis pärast direktiivi 2011/61/EL artiklis 32 osutatud teate esitamist.

3.          ELTIFi valitseja peab oma pädevale asutusele iga ELTIFi suhtes täpsustama, kas seda on kavas müüa jaeinvestoritele.

4.          Lisaks direktiivi 2011/61/EL artiklis 32 nõutud dokumentidele ja teabele peab ELTIFi valitseja esitama oma pädevale asutusele kõik järgmised dokumendid ja teabe:

c)  ELTIFi prospekt;

d)  ELTIFi põhiteabe dokument, kui seda ELTIFi turustatakse jaeinvestoritele;

e)  teave artiklis 22 osutatud vahendite kohta.

5.          Direktiivi 2011/61/EL artiklis 32 osutatud pädevate asutuste pädevusi ja volitusi käsitatakse kehtivana ka ELTIFde turustamise korral jaeinvestoritele ja muude käesolevas määruses sätestatud täiendavate nõuete korral.

6.          ▌ELTIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus keelab tegevusloa saanud ELTIFide turustamise, kui ELTIFi valitseja ei vasta kõnealusel ajal või edaspidi käesoleva määruse nõuetele.

7.          Lisaks direktiivi 2011/61/EL artikli 32 lõike 3 esimeses lõigus [...] sätestatud volitustele peab ELTIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus keelduma ka nõuetekohase teatise edastamisest selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus ELTIFi kavatsetakse turustada, kui ELTIFi valitseja ei vasta kõnealusel ajal või edaspidi käesoleva määruse nõuetele.

VI peatükkJärelevalve

Artikkel 26

Pädevate asutuste teostatav järelevalve

1.          Pädevad asutused jälgivad käesoleva määruse täitmist jooksvalt.

2.          ELTIFi pädev asutus vastutab peatükis II, III ja IV sätestatud nõuete täitmise järelevalve eest.

3.          ELTIFi pädev asutus vastutab fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud kohustuste täitmise järelevalve eest, samuti prospektis esitatud kohustuste käesolevale määrusele vastavuse kontrollimise eest.

4.          ELTIFi valitseja pädev asutus vastutab järelevalve eest valitseja menetluste ja töökorralduse asjakohasuse üle, et ELTIFi valitseja oleks võimeline täitma kõikide tema valitsetavate ELTIFite moodustamise ja tegevusega seotud kohustusi ja eeskirju.

Valitseja pädev asutus vastutab ELTIFi valitseja käesoleva määruse nõuetele vastavuse järelevalve eest.

5.          Pädevad asutused kontrollivad oma territooriumil loodud või turustatud ühisinvesteerimisettevõtjaid, et kontrollida, et nad ei kasuta ELTIFi nimetust ega viita sellele, et nad on ELTIFid, kui neil puudub vastav tegevusluba ja nende tegevus ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 27Pädevate asutuste volitused

1.          Pädevatel asutustel on kõik järelevalve- ja uurimisvolitused, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks käesoleva määruse kohaselt.

1 a.     ELTIFi pädev asutus võtab proportsionaalsuse põhimõtet austades asjakohaseid meetmeid, eelkõige kui ELTIFi valitseja:

a)     ei järgi nõudeid, mida kohaldatakse portfelli koosseisu ja hajutamise suhtes, rikkudes artikleid 12 ja 15;

b)     müüb ELTIFi osakuid või aktsiaid jaeinvestoritele, rikkudes artikleid 24 ja 25;

c)      kasutab nimetust ELTIF, kuid ei ole selleks vastavalt artiklile 3 luba saanud;

d)     kasutab nimetust ELTIF fondide turustamiseks, mis ei ole asutatud kooskõlas artikli 3 lõikega 1;

e)      ei järgi kohaldatavaid eeskirju ja kohustusi, rikkudes artiklit 6.

1 b.     Lõikes 1 a osutatud juhtudel võtab ELTIFi päritoluliikmesriigi pädev asutus vajaduse korral järgmisi meetmeid:

a)     meetmeid tagamaks, et ELTIFi valitseja järgib artikleid 3, 6, 12, 15, 24 ja 25;

b)     keelab nimetuse ELTIF kasutamise ja tühistab tegevusloas asjaomasele ELTIFi valitsejale antud heakskiidu.

2.          Direktiiviga 2011/61/EL pädevatele asutustele antud volitusi tuleb kasutada kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 28

ESMA volitused ja pädevus

1.          ESMA-le antakse vajalikud volitused ja vahendid talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks.

2.          Direktiivi 2011/61/EL kohaseid ESMA-le antud volitusi kasutatakse ka käesoleva määruse kontekstis ning kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

3.          Määruse (EL) nr 1095/2010 kohaldamise eesmärgil lisatakse käesolev määrus mis tahes hilisema õiguslikult siduva liidu õigusakti reguleerimisalasse, millega antakse ESMA-le määruse (EL) 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud ülesandeid.

Artikkel 29

Asutuste koostöö

1.          ELTIFi pädev asutus ja fondivalitseja pädev asutus, kui see on erinev, teevad omavahel koostööd ja vahetavad teavet, et täita oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

2.          Pädevad asutused ja ESMA teevad omavahel koostööd, mille eesmärk on täita oma ülesandeid käesoleva määruse alusel ja kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

3.          Pädevad asutused ja ESMA vahetavad teavet ja dokumente, mis on vajalikud käesoleva määrusega sätestatud kohustuste täitmiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010 eelkõige käesoleva määruse rikkumiste kindlakstegemiseks ja parandamiseks.

VII peatükkLõppsätted

Artikkel 30

Läbivaatamine

Komisjon alustab käesoleva määruse kohaldamise läbivaatamist samal ajal või vahetult pärast läbivaatamist, mis on ette nähtud direktiivi 2011/61/EL artiklis 69. Selle käigus analüüsitakse eelkõige järgmist:

a) artikli 16 lõike 1 ▌mõju ▌;

b)  milline mõju on varade hajutamisele olnud sellel, et kõlblikesse investeerimisvaradesse investeerimise suhtes kehtis artikli 12 lõikes 1 sätestatud 70 %line alammäär, eelkõige ▌see, kas on vaja täiendavaid likviidsust käsitlevaid meetmeid ▌;

c)  mil määral ELTIFe liidus turustatakse, sealhulgas, kas alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatel direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 tähenduses võiks olla huvi turustada ELTIFe;

c a)  ulatus, mil määral kõlblike varade ja investeeringute nimekirja tuleks ajakohastada, samuti hajutamistingimused, portfelli koosseis ja raha laenamise piirangud.

Selle läbivaatamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos asjakohaste muudatusettepanekutega.

Artikkel 31

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

[Aeg ja koht]

Euroopa Parlamendi nimel                          Nõukogu nimel

president                                                       eesistuja

(1)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)

*          Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(3)

          16. oktoobri 2013. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)

         Euroopa Parlamendi ... seisukoht.

(5)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).

(6)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (uuesti sõnastatud) (ELT L 335, 17.12.09, lk 1).

(7)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(8)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.)

(9)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiiv nr 2014/.../EL, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL ja direktiiv 2002/92/EÜ [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] (ELT L ...).

(10)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).

(11)

   Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist (ELT L 149, 30.4.2004, lk 1).

(12)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../... ... [kombineeritud jaeinvesteerimistooted] (ELT...).

(13)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(14)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(15)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(16)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1).

(17)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(18)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(19)

 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (L 124, 20.5.2003, lk 36).

(20)

   EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

(21)

   ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

(22)

   ELT L 149, 30.4.2004, lk 1.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (28.11.2013)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta

(COM(2013)0462 – C7‑0209/2013 – 2013/0214(COD))

Arvamuse koostaja: Eider Gardiazábal Rubial

LÜHISELGITUS

ELi institutsioonid leppisid kokku niisuguste asjakohaste mitmeaastaste rahastamisvahendite arendamise ergutamises, mis toimivad avaliku ja erasektori investorite jaoks katalüsaatorina, et püüelda reaalmajandusest lähtuvate pikaajaliste ELi poliitika eesmärkide poole. Parlament tunnistas samal ajal, et kaasrahastamise ja nn uudsete rahastamisvahendite täielik mõju avaldub üksnes siis, kui üldine õiguslik ja reguleeriv keskkond soodustab nende arendamist.

Parlament väljendas kartust, et tegelikkuses võivad ka edaspidi olla soositumad lühiajalise kuni keskpika tulususega projektid ning investeeringud projektidesse, mis on otsustava tähtsusega ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamiseks, võivad jääda tegemata turu killustatuse ja avaliku sektori vahendite puudumise tõttu.

Parlament palus komisjonil esitada kiiresti ettepanekud, mille eesmärk on lihtsustada praegu alakasutatud säästude kasutamist selliste pikaajaliste projektide puhul, mis aitavad liidus saavutada jätkusuutliku majanduskasvu(1).

See uus seadusandlik ettepanek, millega luuakse kogu ELi hõlmav õigusraamistik pikaajalistele investeerimisfondidele, on seega vägagi teretulnud; arvamuse koostaja on siiski seisukohal, et selle nõuetekohane rakendamine eeldab asjakohaseid vahendeid ja koordineerimist.

Eriti soovitav on tugevdada järelevalvet eesmärgiga tagada, et pikaajalised investeerimisfondid aitaksid kaasa reaalmajanduse rahastamisele Euroopa lisaväärtusega projektide elluviimiseks. Seetõttu on esildatud teatavad kohandused.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Pikaajaline rahastamine on oluline vahend, millega suunata Euroopa majandus jätkusuutliku, aruka ja kaasava kasvu teele ning kujundada tulevast majandust nii, et see oleks süsteemsetest riskidest vähem haavatav ja vastupanuvõimelisem. Euroopa pikaajalised investeerimisfondid (ELTIF) pakuvad pikaajalist rahastamist erinevatele taristuprojektidele või börsil noteerimata püsivalt tegutsevatele äriühingutele, kes annavad välja omakapitali- või võlainstrumente, mille ostja ei ole hõlpsalt tuvastatav. Rahastades selliseid projekte, toetavad ELTIFid seega Euroopa Liidu majanduse rahastamist.

(1) Pikaajaline rahastamine on oluline vahend, millega suunata Euroopa majandus jätkusuutliku, aruka ja kaasava kasvu teele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ning kujundada tulevast majandust nii, et see oleks süsteemsetest riskidest vähem haavatav ja vastupanuvõimelisem. Euroopa pikaajalised investeerimisfondid (ELTIF) pakuvad pikaajalist rahastamist erinevatele taristuprojektidele või börsil noteerimata püsivalt tegutsevatele äriühingutele, kes annavad välja omakapitali- või võlainstrumente, mille ostja ei ole hõlpsalt tuvastatav. Rahastades selliseid projekte, toetavad ELTIFid seega Euroopa Liidu reaalmajanduse ja poliitikameetmete elluviimise rahastamist.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Projektide rahastamine, nt transporditaristute, energiatootmise või -jaotuse, sotsiaaltaristu (eluasemed või haiglad), vahendite ja energia tarbimist vähendava uue tehnoloogia või süsteemide kasutuselevõtmise või VKEde edasiarendamise projektide rahastamine võib olla liiga väike. Finantskriis on näidanud, et pankade rahastamise täiendamiseks muude kapitaliturgudel paremini mobiliseeritavate rahastamisallikate kasutamine võiks lahendada rahastamise puudujääke, ELTIFil võib selles osas olla täita oluline roll.

(3) Projektide rahastamine, nt transporditaristute, säästva energiatootmise või -jaotuse, sotsiaaltaristu (eluasemed või haiglad), vahendite ja energia tarbimist vähendava uue tehnoloogia või süsteemide kasutuselevõtmise või VKEde edasiarendamise projektide rahastamine võib olla liiga väike. Finantskriis on näidanud, et pankade rahastamise täiendamiseks muude kapitaliturgudel paremini mobiliseeritavate rahastamisallikate kasutamine võiks lahendada rahastamise puudujääke. ELTIFil võib selles osas olla täita oluline roll. Teatavate projektide puhul võiksid nad kasutada uudsete rahastamisvahendite laadseid ressursse võlakriisi tõttu vähenenud riikliku rahastamise täiendamiseks.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) ELTIFide eeskirju sätestava määruse puudumisel võidakse riigi tasandil vastu võtta erinevaid meetmeid, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, mis tulenevad investeeringute kaitse meetmete erinevustest. Erinevad nõuded portfelli koosseisu, hajutamise ja kõlblike varade suhtes, eelkõige kaupadesse investeerimise suhtes, piiravad selliste fondide piiriülest turustamist, mis keskenduvad börsil noteerimata äriühingutele ja reaalvarale, kuna investorid ei saa kergesti võrrelda neile pakutud erinevaid investeerimisettepanekuid. Erinevad riigi tasandi nõuded toovad kaasa ka investorite erineval tasemel kaitse. Peale selle põhjustavad erinevatest riigi tasandi nõuetest tulenevad investeerimismeetodid, nagu lubatud laenutase, tuletisinstrumentide kasutamine, lühikeseks müügi suhtes kohaldatavad eeskirjad või väärtpaberite rahastamise tehingud, lahknevusi investorite kaitse tasemes. Lisaks takistavad erinevad tagasivõtmise ja/või hoidmisaegade nõuded noteerimata varasse investeerivate fondide piiriülest müüki. Need erinevused võivad kõigutada investorite usaldust sellistesse fondidesse investeerimise kaalumisel ja vähendada oluliselt investorite ringi, kes valivad paljude pikaajaliste investeerimisvõimaluste vahel. Seega on käesoleva määruse puhul sobiv õiguslik alus aluslepingu artikkel 114, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

(6) ELTIFide eeskirju sätestava määruse puudumisel võidakse riigi tasandil vastu võtta erinevaid meetmeid, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, mis tulenevad investeeringute kaitse meetmete erinevustest. Erinevad nõuded portfelli koosseisu, hajutamise ja kõlblike varade suhtes, eelkõige kaupadesse investeerimise suhtes, piiravad selliste fondide piiriülest turustamist, mis keskenduvad börsil noteerimata äriühingutele ja reaalvarale, kuna investorid ei saa kergesti võrrelda neile pakutud erinevaid investeerimisettepanekuid. Erinevad riigi tasandi nõuded toovad kaasa ka investorite erineval tasemel kaitse. Peale selle põhjustavad erinevatest riigi tasandi nõuetest tulenevad investeerimismeetodid, nagu lubatud laenutase, tuletisinstrumentide kasutamine, lühikeseks müügi suhtes kohaldatavad eeskirjad või väärtpaberite rahastamise tehingud, lahknevusi investorite kaitse tasemes. Lisaks takistavad erinevad tagasivõtmise ja/või hoidmisaegade nõuded noteerimata varasse investeerivate fondide piiriülest müüki. Need erinevused võivad õiguskindlust vähendades kõigutada investorite usaldust sellistesse fondidesse investeerimise kaalumisel ja vähendada oluliselt investorite ringi, kes valivad paljude pikaajaliste investeerimisvõimaluste vahel. Liikmesriikidel ei tohiks seepärast lubada kehtestada täiendavaid nõudeid käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas ja käesoleva määruse puhul peaks olema sobiv õiguslik alus aluslepingu artikkel 114, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Pikaajalise vara määratlus on lai. Kehtestamata ilmtingimata pikaajalist hoidmisperioodi ELTIFi valitsejatele, on kõlblikud varad üldiselt mittelikviidsed, eeldavad kohustuse võtmist teatavaks perioodiks ja nende majanduslik profiil on pikaajalist laadi. Pikaajalised investeerimisvarad ei ole vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja seetõttu ei ole ELTIFidel juurdepääsu järelturu likviidsusele. Sageli eeldavad need varad tähtajaliste kohustuste võtmist, mis piiravad nende turustatavust. ELTIFi eesmärgiks olevate investeeringute majandustsükkel on põhiliselt pikaajalise iseloomuga suure kapitalikohustuse ja pika aja tõttu, mis kulub tulu saamiseks sellistelt investeeringutelt. Seetõttu ei sobi sellised varad tagasivõtmisõigusega investeeringuks.

(16) Pikaajalise vara määratlus on lai. Kehtestamata ilmtingimata pikaajalist hoidmisperioodi ELTIFi valitsejatele, on kõlblikud varad üldiselt mittelikviidsed, eeldavad kohustuse võtmist teatavaks perioodiks ja nende majanduslik profiil on pikaajalist laadi. Pikaajalised investeerimisvarad ei ole vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja seetõttu ei ole ELTIFidel juurdepääsu järelturu likviidsusele. Sageli eeldavad need varad tähtajaliste kohustuste võtmist, mis piiravad nende turustatavust. ELTIFi eesmärgiks olevate investeeringute majandustsükkel on põhiliselt pikaajalise iseloomuga suure kapitalikohustuse ja pika aja tõttu, mis kulub tulu saamiseks sellistelt investeeringutelt. Seetõttu ei sobi sellised varad tagasivõtmisõigusega investeeringuks. Kui ilmneb, et ELTIFi eluiga ei ole enam kooskõlas investeerimisvarade kestuse ega ELTIFiga seotud projektide kasumlikkusega, peaks ELTIFi valitsejal olema võimalus pikendada või lühendada ELTIFi eluiga.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Olenemata sellest, et ELTIFid ei paku tagasivõtmisõigust enne ELTIFi eluea lõppu, ei peaks miski takistama ELTIFi taotlemast kõnealuste aktsiate või osakute lubamist kauplemisele reguleeritud turul, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta)10 artikli 4 lõikes 14, mitmepoolses kauplemissüsteemis, nagu määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 15 või organiseeritud kauplemissüsteemis, nagu määratletud määruse (…) artiklis (…), andes sellega investoritele võimaluse müüa oma osakuid või aktsiaid enne ELTIFi eluea lõppu. ELTIFi tingimused või põhikiri ei peaks seega takistama osakute või aktsiate lubamist reguleeritud turule või seal nendega kauplemist, samuti ei tohiks need takistada investoreid oma aktsiaid või osakuid vabalt võõrandamast kolmandale isikule, kes neid osta soovib.

(32) Olenemata sellest, et ELTIFid ei paku tagasivõtmisõigust enne ELTIFi eluea lõppu, ei peaks miski takistama ELTIFi taotlemast kõnealuste aktsiate või osakute lubamist kauplemisele reguleeritud turul, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta)10 artikli 4 lõikes 14, mitmepoolses kauplemissüsteemis, nagu määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 15, või organiseeritud kauplemissüsteemis, nagu määratletud määruse (…) artiklis (…), andes sellega investoritele võimaluse müüa oma osakuid või aktsiaid enne ELTIFi eluea lõppu. ELTIFi tingimused või põhikiri ei peaks seega takistama osakute või aktsiate lubamist reguleeritud turule või seal nendega kauplemist, samuti ei tohiks need takistada investoreid oma aktsiaid või osakuid vabalt võõrandamast kolmandale isikule, kes neid osta soovib. ELTIFide tegevus nendel turgudel peaks siiski olema reguleeritud ja see ei tohiks olla näiteks seotud tuletisinstrumentidega.

__________________

__________________

10 ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

10 ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Võttes arvesse ELTIFide eripära, samuti jae- ja kutseliste investorite sihtgruppi, on oluline kehtestada ranged läbipaistvusnõuded, mis võimaldaksid tulevastel investoritel teha teadlikke otsuseid ja olla täielikult teadlik seotud riskidest. Lisaks direktiivi 2011/61/EL läbipaistvusnõuetele peaksid ELTIFid avaldama prospekti, mis peaks sisaldama kogu sellist teavet, mille peavad avaldama ka avatud ühisinvesteerimisettevõtjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/71/EÜ ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 809/2004. Selleks et turustada ELTIFi jaeinvestoritele, peaks olema kohustuslik avaldada põhiteave vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrusele nr […]. Lisaks sellele tuleb kõigis turustusdokumentides sõnaselgelt juhtida tähelepanu ELTIFi riskiprofiilile.

(35) Võttes arvesse ELTIFide eripära, samuti jae- ja kutseliste investorite sihtgruppi, on oluline kehtestada ranged läbipaistvusnõuded, mis võimaldaksid tulevastel investoritel teha teadlikke otsuseid ja olla täielikult teadlik seotud riskidest. Lisaks direktiivi 2011/61/EL läbipaistvusnõuetele peaksid ELTIFid avaldama prospekti, mis peaks sisaldama kogu sellist teavet, mille peavad avaldama ka avatud ühisinvesteerimisettevõtjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/71/EÜ ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 809/2004. Selleks et turustada ELTIFi jaeinvestoritele, peaks olema kohustuslik avaldada põhiteave vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrusele nr […]. Lisaks sellele tuleb kõigis turustusdokumentides sõnaselgelt juhtida tähelepanu ELTIFi riskiprofiilile ning nimetada mis tahes osalust instrumentides, millesse on kaasatud ELi eelarvevahendid.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38) ESMA-l peaks seoses käesoleva määrusega olema võimalik kasutada kõiki volitusi, mis tulenevad direktiivist 2011/61/EL.

(38) ESMA-l peaks seoses käesoleva määrusega olema võimalik kasutada kõiki volitusi, mis tulenevad direktiivist 2011/61/EL, ning talle tuleks tagada kõik selleks vajalikud vahendid, eelkõige personal.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42) ELTIFide uued ühtsed eeskirjad austavad põhiõigusi ja järgivad põhimõtteid, mida tunnustatakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige tarbijakaitse õigusi, ettevõtlusvabaduse õigust, õigust õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtupidamisele ning isikuandmete kaitsele. ELTIFide uusi ühtseid eeskirju tuleb kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega,

(42) ELTIFide uued ühtsed eeskirjad austavad põhiõigusi ja järgivad põhimõtteid, mida tunnustatakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kättesaadavust, tarbijakaitse õigusi, ettevõtlusvabaduse õigust, õigust õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtupidamisele ning isikuandmete kaitsele. ELTIFide uusi ühtseid eeskirju tuleb kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega,

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) ELi AIFi valitseja ei ole esitanud artikli 4 lõikes 2 osutatud dokumente.

(d) ELi AIFi valitseja ei ole esitanud artikli 4 lõikes 2 osutatud dokumente või mis tahes selgitust või teavet, mis on selle alusel nõutav.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) ta on asutatud liikmesriigis või kolmandas riigis, tingimusel et kolmas riik:

(c) ta on asutatud liikmesriigis või kolmandas riigis, tingimusel et see liikmesriik või kolmas riik:

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt c – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a) ei ole riik, kus maksud puuduvad või on üliväikesed, kus puudub tegelik teabevahetus välismaiste maksuhalduritega ning kus esineb õigus- või haldusnormide läbipaistmatust või kus ei nõuta märkimisväärset kohalolekut või mis reklaamib ennast maksuvaba finantskeskusena.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. ELTIFi eluiga peab olema piisavalt pikk, et see hõlmaks ELTIFi iga üksiku vara kestust, mõõdetuna vastavalt vara mittelikviidsuse profiilile ja majanduslikule kestusele, ja ELTIFi investeerimiseesmärki.

2. ELTIFi eluiga peab olema piisavalt pikk, et see hõlmaks ELTIFi iga üksiku vara kestust, mõõdetuna vastavalt vara mittelikviidsuse profiilile ja majanduslikule kestusele, ja ELTIFi investeerimiseesmärki. Kui sellega seoses ilmneb, et ELTIFi eluiga ei ole enam kooskõlas investeerimisvarade kestuse ega ELTIFiga seotud projektide kasumlikkusega, võib ELTIFi valitseja erandkorras pikendada või lühendada ELTIFi eluiga. ELTIFi valitseja teatab mõistliku aja jooksul investoritele ELTIFi eluea uue lõppkuupäeva.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Investoritel on alati võimalus saada oma vahendid tagasi rahas.

4. Investoritel on alati võimalus saada oma vahendid tagasi rahas kooskõlas eri liikmesriikides sularahamaksetele kohaldatavate võimalike piirangutega.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 4 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a) nimetada mis tahes osalust instrumentides, millesse on kaasatud ELi eelarvevahendid.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. ESMA-le antakse vajalikud volitused talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks.

1. ESMA-le antakse vajalikud volitused ja vahendid talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa pikaajalised investeerimisfondid

Viited

COM(2013)0462 – C7-0209/2013 – 2013/0214(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ECON

4.7.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

4.7.2013

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Eider Gardiazábal Rubial

11.7.2013

Vastuvõtmise kuupäev

27.11.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Zuzana Brzobohatá, Jean Louis Cottigny, Jean-Luc Dehaene, James Elles, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Ivailo Kalfin, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Jan Mulder, Vojtěch Mynář, Juan Andrés Naranjo Escobar, Dominique Riquet, Oleg Valjalo, Angelika Werthmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Maria Da Graça Carvalho, Frédéric Daerden, Jürgen Klute, Paul Rübig

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Juozas Imbrasas

(1)

 P7_TA-PROV(2012)0404, Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2012. aasta resolutsioon uudsete rahastamisvahendite ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta (2012/2027(INI))


MENETLUS

Pealkiri

Euroopa pikaajalised investeerimisfondid

Viited

COM(2013)0462 – C7-0209/2013 – 2013/0214(COD)

EP-le esitamise kuupäev

26.6.2013

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ECON

4.7.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

4.7.2013

CONT

4.7.2013

EMPL

4.7.2013

JURI

4.7.2013

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

CONT

15.7.2013

EMPL

28.10.2013

JURI

11.9.2013

 

Raportöör(id)

nimetamise kuupäev

Rodi Kratsa-Tsagaropoulou

2.7.2013

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

5.11.2013

25.11.2013

23.1.2014

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.3.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

2

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marino Baldini, Burkhard Balz, Elena Băsescu, Jean-Paul Besset, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Syed Kamall, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Ivana Maletić, Hans-Peter Martin, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Zdravka Bušić, Saïd El Khadraoui, Danuta Maria Hübner, Olle Ludvigsson, Gay Mitchell, Catherine Stihler

Õigusteave - Privaatsuspoliitika