Menetlus : 2013/2256(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0237/2014

Esitatud tekstid :

A7-0237/2014

Arutelud :

PV 02/04/2014 - 24
CRE 02/04/2014 - 24

Hääletused :

PV 03/04/2014 - 7.23
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0299

RAPORT     
PDF 191kWORD 134k
21.3.2014
PE 521.682v02-00 A7-0237/2014

Euroopa Liidu ametite 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli osas

(2013/2256(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Petri Sarvamaa

PARANDUSED/ ADDENDA
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON

Euroopa Liidu ametite 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli osas

(2013/2256(DEC)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2013. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2013)0668) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2013)0348 ja SWD(2013)0349),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldust detsentraliseeritud ametite kohta,

–   võttes arvesse 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusele lisatud ühist lähenemisviisi ELi detsentraliseeritud ametitele,

–   võttes arvesse ELi detsentraliseeritud ameteid käsitleva ühise lähenemisviisi järelmeetmete tegevuskava, mille komisjon võttis vastu 19. detsembri 2012,

–   võttes arvesse komisjoni 10. detsembri 2013. aasta eduaruannet ühise lähenemisviisi rakendamise kohta,

–   võttes arvesse komisjoni 10. detsembri 2013. aasta suuniseid huvide konfliktide vältimise ja haldamise kohta ELi detsentraliseeritud ametites,

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa ametid − edasised sammud” (COM(2008)0135),

–   võttes arvesse oma 17. aprill 2013. aasta resolutsiooni 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta: ELi ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll(1),

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(2), eriti selle artiklit 185,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3) („finantsmäärus”), eriti selle artiklit 208,

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(4), eriti selle artiklit 96,

–   võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208(5) („raamfinantsmäärus”), eelkõige selle artiklit 110,

–   võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 15/2012 „Huvide konfliktide haldamine valitud Euroopa Liidu ametites”,

–   võttes arvesse kontrollikoja iga-aastaseid eriaruandeid(6) detsentraliseeritud ametite 2012. aasta lõplike raamatupidamise aastaaruannete kohta,

–   võttes arvesse oma 7. aprillil 2009. aastal avaldatud uurimust ELi ametite ühiste tugiteenuste loomise võimaluste ja teostatavuse kohta,

–   võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta deklaratsiooni ELi jõupingutuste kohta korruptsiooni vastu võitlemisel(7), oma 15. septembri 2011. aasta resolutsiooni ELi jõupingutuste kohta korruptsiooniga võitlemisel(8) ning komisjoni teatist võitluse kohta korruptsiooniga Euroopa Liidus (COM(2011)0308),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A7-0237/2014),

A. arvestades, et käesolev resolutsioon sisaldab iga määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 208 kohase ameti kohta horisontaalseid tähelepanekuid, mis on lisatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustele vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artiklile 110 ja Euroopa Parlamendi kodukorra VI lisa artiklile 3;

B.   arvestades, et ametite arv on viimasel aastakümnel märkimisväärselt suurenenud;

C. arvestades, et liidu haldusstruktuuri osana peavad ametid vastama kõrgeimatele standarditele, eelkõige läbipaistvusega seoses;

Ametitega seotud arutelu: ühine lähenemisviis

1.  tuletab meelde ametite täidetavate ülesannete olulisust ning nende otsest mõju kodanike igapäevaelule; tuletab meelde, et detsentraliseeritud ametite asutamise peamine põhjus oli eelkõige see, et anda neile tehnilised, teaduslikud või järelevalveülesanded ja aidata seeläbi kaasa liidu institutsioonide tööle liidu poliitika koostamisel ja rakendamisel; juhib tähelepanu sellele, et rakendusametite ülesanne on aidata komisjonil liidu programme liidu nimel hallata;

2.  tunnistab, et vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas on loodud arvukalt ameteid, kuid rõhutab, et iga uue ameti loomine toimus tegelikust vajadusest lähtuvalt; on veendunud, et kõik selle poliitikavaldkonna ametid täidavad selget ja vajalikku rolli, mis loob Euroopa lisaväärtust;

3.  tunnistab ametite rolli liidu poliitikameetmete toetamisel nende algatamise etapist kuni elluviimiseni; nõuab nende eksperditeadmiste ja suutlikkuse laiemat kasutamist Euroopa poolaasta poliitika asjaomastes etappides; rõhutab ametite panust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide poole püüdlemisel;

4.  on veendunud, et ametid peavad võimalikult tõhusaks töötamiseks ja oma ressursside maksimaalseks ärakasutamiseks püüdlema koostoime saavutamise poole, vahetama parimaid tavasid ning jagama teenuseid; väljendab heameelt juurdepääsu üle komisjoni pakutavatele teenustele ning on veendunud, et seda saab veelgi täiustada;

5.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtsid 2012. aasta juulis vastu detsentraliseeritud ameteid käsitleva ühise lähenemisviisi („ühine lähenemisviis”) – poliitilise kokkuleppe nende ametite tulevase haldamise ja reformimise kohta; kiidab kokkuleppe sõlmimise heaks; juhib tähelepanu eelkõige peatükile ametite asukohtade kohta; nõuab sellega seoses kiireid lahendusi kõigile aktuaalsetele küsimustele, mis on seotud ametite peakorteritega, et tagada ametite segamatu töö;

6.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei ole suutnud sõlmida peakorterite küsimuses lepinguid kümne nende territooriumil asuva ametiga, sh kolm Prantsusmaal ja üks nii Eestis, Iirimaal, Luksemburgis, Poolas, Hispaanias kui ka Ühendkuningriigis; peab murettekitavaks, et see võib ametite töötajaid tõsiselt mõjutada, ja kutsub asjaomaseid liikmesriike üles viima lepingute sõlmimise lõpule enne järgmise eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse algust;

7.  väljendab heameelt ametite suhtes kohaldatavate uute lihtsustatud finantseeskirjade üle ning eeldab, et see võimaldab vähendada ametite halduspersonalile tehtavaid kulutusi; kordab komisjonile esitatud palvet julgustada ameteid kasutama töölevõtmismenetluste lihtsustamise võimalust juhtudel, kus standardmenetlus on mõeldud suurematele organisatsioonidele ja kujutab endast ametite jaoks ülemäärast koormust;

8.  väljendab heameelt kontrollikoja aruannete üle; tunnistab, et kontrollikoja aruanded on muutunud viimaste eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste käigus veelgi terviklikumaks; innustab kontrollikoda arendama tulemusauditi elemente edasi nii oma iga-aastastes auditiaruannetes kui ka ameteid käsitlevates konkreetsetes eriaruannetes; ergutab kontrollikoda teostama järelevalvet varasemate eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportite suhtes võetud järelmeetmete üle ja andma selle kohta aru;

9.  palub, et kontrollikoda lisaks oma järgmisse aastaaruandesse ülevaate selle kohta, milliseid järelmeetmeid on ametid käesolevas resolutsioonis esitatud Euroopa Parlamendi soovitustega seoses võtnud;

Komisjoni tegevuskava

10. väljendab heameelt ELi detsentraliseeritud ameteid käsitleva ühise lähenemisviisi järelmeetmeid käsitleva komisjoni tegevuskava üle („tegevuskava”) ning kutsub kõiki osalisi üles selles väljendatud ideid kasutusele võtma;

11. toetab tegevuskavas esitatud komisjoni peamisi eesmärke, eelkõige eesmärki saavutada tasakaalustatum juhtimine, suurendada ametite tõhusust ja vastutust ning luua suurem sidusus ametite toimimises; väljendab heameelt selles soovitatud meetmete üle, eelkõige seoses haldusnõukogude lihtsustamisega, püüdlustega saavutada ametite vahel koostoime ja mõnede ametite võimaliku liitmisega;

12. võtab komisjoni eduaruande põhjal teadmiseks, et komisjoni talitused ja detsentraliseeritud ametid on suutnud ellu viia rea meetmeid: komisjon on arendanud välja uute ametite loomise standardsätted, peakorterite alaste kokkulepete suunised ning huvide konfliktide ennetamise ja haldamise suunised, samuti on komisjon koostanud koos ametitega kommunikatsiooni käsiraamatu; märgib, et rea ülesannete täitmine on veel pooleli, eelkõige konsolideeritud jooksvate aastaaruannete mudeli ning hindamissuuniste koostamine;

13. kutsub komisjoni üles jätkama pingutusi ja andma kord aastas aru edusammudest, muu hulgas andma aru edusammudest seoses meetmete lõpuleviimisega, lõpuleviidud meetmete rakendamisega ning nende tulemuste ja tulemuslikkusega ning esitama üksikasjalikuma liigenduse selle kohta, millal ja kuidas on detsentraliseeritud asutused asjaomastele meetmetele kaasa aidanud; nõuab, et komisjon lisaks ka analüüsi selle kohta, kuidas aruandlusnõuete muutmine aitab kaasa lihtsustamisele ja halduskoormuse vähendamisele;

14. rõhutab, et tegevuskava kohaselt on ametitel kohustus tagada, et nende veebisaitidel mainitakse, et nad on liidu ametid; märgib, et mitu ametit (Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ei täida neid nõudeid veel täielikult, ja märgib lisaks, et ametite veebisaidid peavad tagama liidu eelarvest pärit rahaliste vahendite kasutamise korral nähtavuse, nagu see on teistegi avaliku sektori asutuste kohustus;

Demokraatlik vastutus

15. juhib tähelepanu asjaolule, et väga erinevate rollide, ülesannete ja ressurssidega ametite suhtes kohaldatakse ühesugust eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust; märgib, et mõnel juhul ei sobi ameti põhiülesanded hästi või loogiliselt tavapärase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega kokku ning mõnel muul juhul on ühesuguse menetluse tagamine osutunud keerukaks töötajate väga piiratud arvu ja/või tillukese eelarve tõttu, ning palub kontrollikojal seda tulevases audititöös arvesse võtta;

16. tuletab meelde, et ametid on sõltumatud ja et komisjon võib ameteid juhendada suuniste väljatöötamise kaudu; on siiski arvamusel, et ametid võivad otsustada järelmeetmete üle; on veendunud, et ainus institutsioon, kes võib pidada poliitilist arutelu ametite üle, on Euroopa Parlament; on seetõttu arvamusel, et aruandlussüsteem eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile on ülimalt oluline ja seda tuleks tugevdada;

17. on veendunud, et korruptsioonivastases aruandes esitatud mudeli põhjal peaks komisjon kaaluma võimalust tegeleda järgmises iga-aastases korruptsiooni käsitlevas aruandes ka liidu institutsioonide ja ametite tegevuse ja tulemuslikkusega;

18. on seisukohal, et seoses viisiga, kuidas ametid eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru annavad, tuleks nende demokraatlikku vastutust veelgi ratsionaliseerida, ning on veendunud, et parlamendi ja ametite vahelistele suhetele tuleks kasuks parlamendile aru andmise tugevam ja paremini struktureeritud süsteem; teeb ettepaneku luua selles küsimuses töörühm, mis koostaks ettepanekuid aruandlussüsteemi parandamiseks nii ametite kui ka parlamendi poolel;

19. on arvamusel, et kalduvus keskenduda aruandluses rohkem tulemuslikkusele ja saavutatud tulemustele on positiivne; palub aruandlussüsteemi sellega seoses veelgi tugevdada, et parandada ametite demokraatlikku aruandekohustust;

20. palub ametitel parandada oma tööd ja aruandlust seoses sotsiaalse vastutusega, mis toob kaasa ametite tegevuse parema nähtavuse üldsuse jaoks;

21. tuletab kõikidele ametitele meelde kohustust saata eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile oma direktori koostatud aruanne, mis sisaldab kokkuvõtet siseaudiitori teostatud siseauditite arvu ja liigi, antud soovituste ja nende alusel võetud meetmete kohta, nagu on ette nähtud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 72 lõikes 5;

22. nõuab, et kõik ametid, mille suhtes kohaldatakse 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, esitaksid hiljemalt 15. oktoobriks 2014 eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile raamfinantsmääruse artikli 110 lõikes 2 sätestatud aruande järelmeetmete kohta;

23. võtab teadmiseks, et ametite aruandluskoorma kergendamiseks on komisjon ette näinud, et uue raamfinantsmääruse kohaselt on ametitel võimalik esitada praegu eri kontekstides nõutav teave ratsionaliseeritud ja konsolideeritud viisil, et tagada eri ametite koostatavate dokumentide suurem ühtsus ja võrreldavus; märgib, et komisjoni talitused teevad ametitega koostööd, et koostada konsolideeritud iga-aastaste tegevusaruannete mudeli kohta suunised, mis vastavad uue raamfinantsmääruse nõuetele, ning palub komisjonil tagada, et konsolideeritud aruandlus tooks kaasa lihtsustamise ja halduskoormuse vähenemise;

24. märgib, et komisjon võtab nõutud meetmeid eri auditite paremaks koordineerimiseks ning eriti siseauditi talitus esitab audititeemad ametite haldusnõukogudele heakskiitmiseks, ning audititöö ühes ametis võtab aega viis tööpäeva aastas ja ajastus on ametitega kokku lepitud vähemalt neli nädalat ette ja kontrollikojaga kooskõlastatud;

25. rõhutab, kui oluline on parlamentaarne kontroll ja et vastutavad parlamendikomisjonid kontrolliksid enne lõplike tööprogrammide vastuvõtmist ametite iga-aastaste tööprogrammide kavandeid; tuletab meelde, et kõnealune tava aitab tagada seda, et tööprogrammides kajastatakse tegelikke poliitilisi prioriteete, ning hõlbustab tööprogrammide elluviimise üle põhjaliku järelevalve ja kontrolli teostamist; ootab, et ametid teeksid oma aasta tööprogrammide koostamisel nende parlamendikomisjonide ja komisjoniga tihedat koostööd vastavalt 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusele detsentraliseeritud ametite kohta;

Ametite võrgustiku koordinaatori ülesanne

27. tunnustab head koostööd vastutava parlamendikomisjoni ja liidu ametite võrgustiku (edaspidi „võrgustik”) vahel ning väljendab heameelt võrgustiku tugevdamise üle; märgib rahuloluga, et ametite direktorid, kellega eelarve täitmisele heakskiidu andmise iga-aastase menetluse raames ühendust võeti, olid kättesaadavad ja avatud;

28. väljendab heameelt asjaolu üle, et võrgustik on andnud komisjonile väärtuslikke soovitusi, kuidas üldiselt täiustada teenuseid, mida ta ametitele pakub, samuti konkreetsemaid soovitusi seoses tekkepõhise raamatupidamissüsteemi (ABAC), ametite töötajate rahaliste õiguste haldamisega individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti poolt ning hangetega;

Ühised küsimused seoses eelarve haldamise ja finantsjuhtimisega

29. märgib murelikult, et nii nagu varasematel aastatel, on kontrollikoda ka seekord tuvastanud rea probleeme, mis mõjutavad mitut ametit, ning eriti puudutavad need järgmist:–

  puudused eelarve planeerimisel;–

  võimalikud huvide konfliktid;–

  hangete ja lepingute haldamine;–

  läbipaistvuse või põhjalikkuse puudumine töölevõtmisel;–

  ülekandmised järgmisse eelarveaastasse, mida ei toeta kulukohustused või mis on ebaloomulikult suured;

–   puudused toetustega seotud tehingute kontrollimisel;

30. võtab teadmiseks komisjoni avalduse, et ta kavatseb jätkata tööd, et koostada parimatel tavadel põhinevad suunised sisemise planeerimise ja tulude prognoosimise kohta, et aidata ametitel vähendada ülekandmiste ja tühistamiste määra, juhul kui see on probleem, ning ootab huviga komisjoni 2014. aasta aruannet nende teemade koha;

31. võtab samuti teadmiseks, et komisjon on vaadanud läbi detsentraliseeritud ametite suhtes kohaldatava raamfinantsmääruse, viinud teksti vastavusse uue finantsmäärusega, lahendanud probleemid, millega ametid ja komisjon on korduvalt kokku puutunud ning rakendanud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjoni ühisavaldust detsentraliseeritud ametite kohta ja sellele lisatud ühist lähenemisviisi; märgib, et uut raamfinantsmäärust kohaldatakse alates 2014. aastast ning see ühtlustab finantseeskirjad seoses eelarveülejääkide, ametitele antavate lisaülesannete, siseauditi, aruandluskohustuse, iga-aastase tööprogrammi, mitmeaastase töö- ja personalipoliitika programmi, raamatupidamise ning mitmeaastaste maksetega; märgib rahuloluga, et komisjon on teinud personalieeskirja läbivaatamise raames mitu ettepanekut lihtsustamiseks;

32. rõhutab tõhususe ja läbipaistvuse tähtsust eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses ning kutsub kontrollikoda, nõukogu, ameteid ja võrgustikku üles lähenema heakskiidu andmisele sellest vaatepunktist; on siiski veendunud, et tulemustele keskendumine ei asenda korrektsust ja usaldusväärset finantsjuhtimist;

33. nõuab tungivalt, et ametid vaataksid läbi oma sisemised haldusmenetlused eesmärgiga vähendada halduskulusid, mis on ametites üldiselt liiga suured;

Võimalused teatavate ametite tihedamaks koostööks ja ühinemiseks

34. tunnistab, et komisjon ja ametid on põhjalikult kaalunud võimalikke struktuurimeetmeid, et ratsionaliseerida ametite toimimist piiratud rahaliste ja inimressursside tingimustes;

35. märgib, et praegusi ametitevahelisi sünergilise mõjuga häid tavasid tuleks jätkata, näiteks vastastikuse mõistmise memorandumid ja nendega seotud aastased tegevuskavad, ühised uurimisprojektid, uurimisaruannete projektide vastastikune eksperdihinnang, teabevahetus vaatluste metoodika kohta ja eelnev konsulteerimine tööprogrammide osas, et vältida tegevuste kattuvust ja kordamist ning seega saavutada mõjusamad tulemused;

36. tunnistab, et ametite poolt jagatud teenuste kohta tehtud uuringu tulemused näitavad, et nad juba teevad koostööd ning teadlikkuse suurendamine võiks aidata neid häid tavasid edasi arendada; väljendab heameelt näiteks Lissabonis asuva Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eeskuju üle, mis jagab siseauditi üksust Vigos asuva Euroopa Kalanduskontrolli Ametiga, samal ajal kui Valenciennes’is asuv Euroopa Raudteeagentuur valmistab ette kokkulepet, et jagada peaarvepidaja teenuseid Pariisis asuva Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega;

37. tuletab meelde, et komisjoni ettepanek Euroopa õiguskaitse ja koolituse ameti kohta, milles tehakse ettepanek ühendada Euroopa Politseikolledž (CEPOL) Europoliga, oleks potentsiaalselt võimaldanud kokku hoida halduskulusid (eriti ametikohtade arvelt) ja neid vahendeid oleks saanud kasutada muuks otstarbeks; tunnistab, et ettepanek oli täielikult kooskõlas ühise lähenemisviisiga, milles nõuti ametite ühendamise võimaluste kaalumist koostoime ja tõhususe suurendamise eesmärgil; märgib aga, et komisjoni ettepanek ei veennud ei parlamenti ega nõukogu CEPOLi ühendamise või Haagi üleviimise vajadusest; toonitab, et selle otsuse järel tuleb tagada ameti tulemuslik toimimine;

38. väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle ametid võimaluse korral ühendada, samuti tema soovi üle jätkata mõnede olemasolevate ametite ühendamise võimaluste hindamist ning luua suuremat koostoimet teenuste jagamise abil nii ametite vahel kui ka komisjoniga ja tähelepanelikult kaaluda asukohtade kaugusest ja mitmest asukohast tulenevate tarbetute kulutuste küsimust; ootab huviga uusi vastavasisulisi ettepanekuid;

39. väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle hinnata vastavalt tegevuskavale võimaliku koostoime loomist Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse, Euroopa Koolitusfondi, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri vahel;

40. on seisukohal, et teatavate ametite tegevust tuleks tihedamalt koordineerida, eriti otsuste osas, mis mõjutavad teise ameti vastutusvaldkonda; teeb ettepaneku, et asjaomased ametid jõuaksid omavahel asjaomaste sidusrühmade kaasamisel kokkuleppele, et hoida ära konkureerivate õigusaktide loomine; kutsub ameteid üles teavitama sellisel juhul alati vastutavaid parlamendikomisjone;

Eelarvevahendite haldamine

41. kinnitab, et aastasus on üks peamistest arvestuspõhimõtetest (ühtsus ja täpsus, aastasus, tasakaal, arvestusühik, kõikehõlmavus, sihtotstarbelisus, usaldusväärne finantsjuhtimine ja läbipaistvus), mis on asendamatud liidu eelarve tõhusa täitmise tagamiseks; on täheldanud, et detsentraliseeritud ametid ei järgi alati täielikult aastasuse põhimõtet;

42. võtab teadmiseks ametite selgitused seoses probleemidega tegevuskulude ülekandmise vältimisel; on siiski veendunud, et mitmel juhul on veel piisavalt arenguruumi, eelkõige kulukohustuste assigneeringute parema haldamise, parema sisemise planeerimise ja tulude prognoosimise ning rangema eelarvedistsipliini abil;

43. võtab teadmiseks, et komisjon hindab vastavalt oma tegevuskavale teenuseid, mida ta ametitele pakub, lähtudes tagasisidest, ning vajaduse korral täiustab, täpsustab, laiendab või kohandab neid;

44. võtab teadmiseks, et komisjon arutab lõivude ja tasude määruse muutmist, et kehtestada lõivud ja tasud viisil, mis võimaldaks Euroopa Lennundusohutusametil (EASA) korraldada oma tööd projekti kestuse ajal, vältides samas keskpikas ja pikas perspektiivis üle- ja puudujääke; märgib, et komisjon hindab uuesti, kuidas vähendada sertifitseerimistuludest tingitud assigneeringute ülekandmist, vaadates lõivude ja tasude tasemed korrapäraselt läbi;

45. võtab teadmiseks komisjoni seisukoha, et osaliselt omavahenditest rahastatavate ametite jaoks reservfondi loomine ei ole kuigivõrd põhjendatud, ning tema ettepaneku jätkata praegust praktikat; on siiski seisukohal, et see ei ole olukorrale rahuldav lahendus;

46. tuletab komisjonile meelde, et finantsmäärus ei sobi ametitele, kel tekib eelarveülejääk; rõhutab, et finantseeskirjade läbivaatamise käigus on väga oluline kaaluda võimalusi selle probleemi lahendamiseks, näiteks piiratud reservfondi loomise abil;

47. nõuab tungivalt, et nende ametite haldusnõukogud, mida täielikult või osaliselt kaasrahastatakse teenustasudest, tagaksid teenustasude määramise läbipaistvuse ja selle, et nende ametite teenuseid teostatakse võimalikult tõhusalt, pakkumaks parimat võimalikku teenustasu määra;

48. kordab, et eelarvesisese paindlikkuse puudumist on heitnud ette mitmed ametid, mis lubab järeldada, et oleks võimalik saavutada kokkuhoidu, kui eelarves oleks piisavalt paindlikkust erinevate jaotiste vahel; märgib, et uues raamfinantsmääruses on sätestatud samad eeskirjad, mida kohaldatakse institutsioonide suhtes üldise finantsmäärusega – ameti direktoril on võimalik paigutada assigneeringud ümber ühest jaotisest teise kuni 10% ulatuses eelarveaasta assigneerinutest, mis on näidatud eelarvereal, millelt ümberpaigutus tehakse, ning ühest peatükist teise ja ühest artiklist teise ilma piiranguteta;

49. võtab teadmiseks asjaolu, et teatavate vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ametite puhul on tegemist operatiivametitega ning et nende eelarve täitmine sõltub ka välistest teguritest;

50. kordab nõuet, et kõik ametid ja ühisettevõtted esitaksid süstemaatiliselt standardvormis lisa oma lõpliku raamatupidamise aastaaruande avaldamise kohta, mis sisaldab eelarve täitmise aruandes ning eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannetes esitatavaid andmeid; soovitab, et kõik ametid ja ühisettevõtted esitaksid selle teabe terviklikul arusaadaval, kergesti ligipääsetaval ja läbipaistval viisil (nt Exceli failid ja/või CSV-failid), et nende eelarve täitmist oleks lihtne võrrelda, mis võimaldaks Euroopa Parlamendil ja üldsusel nende kulusid põhjalikult võrrelda;

51. tunnistab, et uus raamfinantsmäärus sisaldab rida sätteid, mis peaksid lihtsustama ametite suhtes kohaldatavaid eeskirju, eriti seoses konsolideeritud iga-aastaste tegevusaruannetega, ühe programmidokumendiga, mis sisaldab nii üheaastast kui ka mitmeaastast osa, ning võimalusega jagada või üle kanda horisontaalseid teenuseid (eelkõige raamatupidamist), kui see võimaldab kulusid kokku hoida;

Tulemused

52. võtab teadmiseks võrgustiku avalduse, et iga amet on välja arendanud oma tulemuste haldamise süsteemi, kasutades võrgustikus ametite vahel jagatud kogemusi ja parimaid tavasid, ning et on loodud eraldi allvõrgustik ametite sellealase koostöö tugevdamiseks;

53. väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon töötab hindamissuuniste täpsustamise nimel ning et läbivaadatud hindamissuuniste esimese kavandi üle konsulteeritakse 12. novembrist 2013 kuni 25. veebruarini 2014 ja komisjon looda uued suunised vastu võtta 2014. aasta keskel; märgib lisaks, et töö käib ka selle nimel, et arendada välja kohandatud tulemusnäitajad, mille abil hinnata ametite direktorite saavutatud tulemusi, ning nende esimest kavandit on juba ametitega arutatud; ootab huviga lõpliku dokumendi saamist, mis pidi valmima 2014. aasta alguses;

54. juhib tähelepanu sellele, et tegevuspõhine eelarvestamine on jätkuvalt liidu eelarve koostamise aluspõhimõte; tunneb muret asjaolu pärast, et kontrollikoda järeldas oma 2012. aasta aastaaruandes, et mitmetes liidu eelarve valdkondades on keerukas õigusraamistik ja ei keskenduta piisavalt tulemuslikkusele; tunneb heameelt ametite võetud meetmete üle, millega keskendutakse rohkem tulemuslikkust puudutavale aruandlusele;

55. palub kontrollikojal esitada hinnang ametite tulemuslikkuse ja tulemuste kohta õigeaegselt 2016. aastal toimuva mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise jaoks, et hinnata olukordi, kus ametid saaksid teha paremat koostööd või lausa ühineda, ja hinnata seda, kas mõned ametid võiks kaotada või nende tegevust jätkata teistsuguses institutsioonilises raamistikus, mis on kulutõhusam;

Sõltumatus

56. rõhutab ametite sõltumatuse tähtsust; tuletab meelde, et ametitel peaks olema võimalik täita oma volitusi sõltumatult, ja väljendab kahetsust, et see ei ole praegu alati nii; on veendunud, et komisjoni peadirektoraate tuleks käsitada ametite partneritena;

57. võtab teadmiseks, et ametid annavad panuse algatustesse, mille eesmärk on suurendada nende tulemuslikkust, kulutõhusust ja vastutust; võtab teadmiseks ametite nõukogudesse kuuluvate komisjoni esindajate rolli selle protsessi toetamisel, nt jälgides tegevuskava rakendamist iga ameti puhul eraldi, hinnates edusamme korrapäraselt ja põhjalikult, hoiatades keskteenistusi raskuste korral ning aidates tagada ametite tegevuse sidususe liidu poliitiliste eesmärkidega, muu hulgas eelarve ja inimressursside planeerimise osas;

Huvide konfliktid ja läbipaistvus

58. tuletab ametitele ja komisjonile meelde kontrollikoja eriaruannet nr 15/2012, mis tuleneb parlamendi palvest, et kontrollikoda analüüsiks põhjalikult meetodeid, mida ametid kasutavad võimaliku huvide konfliktiga seotud olukordade lahendamiseks;

59. palub kontrollikojal jälgida ametite edusamme huvide konfliktide haldamisel ja vältimisel; tuletab meelde oma üleskutset kontrollikojale kohaldada järelmeetmeid ja laiendada selle auditi kohaldamisala muudele ametitele ning esitada auditileiud tulevases selleteemalises eriaruandes;

60. tuletab meelde, et huvide konflikt on korruptsiooni, pettuse, rahastamisvahendite ja inimressursside halva juhtimise ning soosimise põhjus, mis mõjub negatiivselt otsuste erapooletusele ja töö kvaliteedile ning kahjustab liidu kodanike usaldust liidu institutsioonide, sealhulgas ametite vastu;

61. tuletab meelde, et kontrollikoja eriaruandes nr 15/2012 esitatud auditileidude kohaselt ei olnud kohapeal toimunud audititöö lõpetamisel (oktoobris 2011) mitte üheski neljast valitud ametist huvide konflikti olukorrad piisaval tasemel hallatud; märgib, et kui Euroopa Ravimiamet (EMA) ja Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) olid huvide konfliktide haldamiseks välja töötanud läbimõeldumad eeskirjad, siis Euroopa Kemikaaliametis (ECHA) olid need eeskirjad puudulikud ja EASAs puudusid sootuks;

62. tunneb heameelt asjaolu üle, et mitmed ametid on teinud märkimisväärseid pingutusi selleks, et anda teavet oma huvide konflikte käsitleva poliitika ja tava kohta, ning tunnistab, et praegu on juba kasutusel mitmed head tavad, ja tunneb eriti heameelt selle üle, et Euroopa Lennundusohutusamet on rakendanud aastapikkust nn mahajahtumisaega, mille puhul organisatsiooni jaoks uutele isikutele ei anta tööd seoses toimikutega, millega nad on viimase viie aasta jooksul otseselt töötanud – see on näide heast tavast, mida ka teised ametid võiksid kaaluda;

63. võtab teadmiseks, et EASA võttis 2012. aasta keskpaigaks vastu tervikliku meetmete kogumi huvide konfliktide vältimise ja leevendamise kohta, muu hulgas eelkõige kodukorra EASA töötajate jaoks;

64. võtab teadmiseks, et ECHA on andnud teavet oma huvide konfliktide haldamise poliitika rakendamise kohta 2011. aasta eelarve täitmise aruande osana (vastavalt ECHA finantseeskirja artikli 96 lõikele 2);

65. võtab teadmiseks, et EFSA on alates 2011. aastast teinud jõupingutusi võimalike huvide konfliktide vältimise raamistiku tugevdamiseks, võttes vastu läbivaadatud eeskirja sõltumatuse ja teaduslike otsustusprotsesside kohta, kuid märgib siiski murelikult, et hoolimata sellest läbivaatamisest on võimalike huvide konfliktide hindamise protsess EFSA puhul keerukas ja kriitikat pälvinud, mistõttu kutsub EFSAt üles looma lihtsamat menetlust, mis ratsionaliseeriks selle protsessi, ohustamata seejuures siiski huvide konfliktide tuvastamise ja ennetamise kohta kehtestatud uusi standardeid;

66. võtab teadmiseks, et ka EMA juhatuse liikmete, teaduskomitee liikmete ja ekspertide ning töötajate jaoks on kehtestatud ja rakendatud huvide konflikte käsitlevad eeskirjad ja menetlused;

67. tuletab meelde kontrollikoja soovitust, milles kutsutakse kõiki liidu institutsioone ja detsentraliseeritud ameteid üles analüüsima, kas eriaruande nr 15/2012 soovitused oleksid ka nende puhul asjakohased ja kohaldatavad; kutsub kõiki ameteid üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles küsimuses aru enne 2014. aasta lõppu;

68. tuletab ametitele meelde detsentraliseeritud ameteid käsitlevat 19. juuli 2012. aasta institutsioonidevahelist ühisavaldust ja eelkõige selle huvide konflikti haldamist ja ennetamist (punktid 11 ja 18) ning teadusekspertide sõltumatust (punkt 20) käsitlevaid sätteid;

69. võtab komisjoni avalduse põhjal teadmiseks, et tema üldine huvide konflikte käsitlev raamistik on tugev ning kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni vastavate suunistega, ning komisjoni hinnangul ei ole vaja uut olulist õiguslikku instrumenti ja komisjon ei ole kunagi andnud lubadust esitada vastavaid seadusandlikke ettepanekuid ega kavatse seda hetkel teha;

70. märgib rahuloluga, et komisjon võttis 10. detsembril 2013 ühise lähenemisviisi kohaselt vastu just ametitele mõeldud suunised huvide konfliktide vältimise ja haldamise kohta; need suunised puudutavad haldusnõukogu liikmeid (peadirektorid, eksperdid, apellatsiooninõukogude liikmed, ametite töötajad, samuti liidu toetuste ja lepingute saajad); märgib, et suuniste eesmärk on aidata igas ametis vastu võtta ja rakendada oma eeskirjad;

71. märgib rahuloluga, et komisjon võttis samuti arvesse peamisi soovitusi, mida selles valdkonnas olid ametitele esitanud parlament (eelarve täitmisele heakskiidu andmise raames), kontrollikoda (eriaruandes nr 15/2012), ombudsman (oma külastustel mitmesse ametisse, osana 2011. aasta mais käivitatud programmist) ning komisjoni siseauditi talitus (kes on ka ametite siseaudiitor), samuti komisjoni enda eetikaeeskirju;

72. võtab teadmiseks, et komisjon tegi nende suuniste koostamisel liidu ametite juhtide võrgustiku kaudu tihedat koostööd ametitega, millest oli protsessis palju kasu;

73. on seisukohal, et pärast komisjoni suuniste avaldamist võib osutuda vajalikuks, et ametid vaatavad oma huvide konfliktide vältimist ja haldamist käsitlevad eeskirjad läbi, et viia need viivitamata kooskõlla komisjoni suuniste ja kontrollikoja soovitustega; võtab teadmiseks, et enamik ameteid kavandab huvide konfliktide ennetamise ja haldamise poliitika läbivaatamist kõnealuste suuniste põhjal, ning kutsub ameteid üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile enne 2014. aasta lõppu aru nii selle küsimuse kui ka 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete raames võetud meetmete kohta;

74. märgib, et riikide lähetatud eksperte ning koosseisuväliseid ja ajutisi töötajaid ei ole asjaomastes suunistes eraldi mainitud; palub ametitel neid töötajate rühmi oma huvide konfliktide poliitika hindamisel ja läbivaatamisel arvesse võtta;

75. ootab, et komisjon hindaks pidevalt rakendatud suuniste mõju ja kohandaks suuniseid vastavalt hindamise tulemustele, ning palub komisjonil mitte unustada vajadust säilitada tasakaal riskide ja saadava kasu vahel, eriti mis puudutab ühelt poolt vajadust hallata huvide konflikte ja teiselt poolt eesmärki saada parimat teadusalast nõu;

76. peab kahetsusväärseks, et suurema osa ametite haldusnõukogude liikmete, juhtivtöötajate ning välis- ja siseekspertide huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused ei ole avalikult kättesaadavad; kordab, et hea läbipaistvus on huvide konflikti ohu leevendamisel kesksel kohal; kutsub seetõttu üles ameteid, kes ei ole seda veel teinud, avaldama hiljemalt 1. detsembriks 2014 oma veebisaitidel oma huvide konfliktide ennetamise ja haldamise poliitika ja/või kord ning selle rakenduseeskirjad, samuti haldusnõukogu liikmete, juhtivtöötajate ning väliste ja asutusesiseste ekspertide nimekirjad koos nende huvide deklaratsioonide ja elulookirjeldustega;

Sisekontrollisüsteem ja võitlus pettuste vastu

77. märgib, et uus raamfinantsmäärus täpsustas ametite sisekontrolliüksuste ja siseauditi talituste ülesanded ja rolli, eriti seoses siseauditi talituse (IAS) ja siseauditi üksuste (IAC) vastavate rollidega; märgib, et uus raamfinantsmäärus näeb ette töö koordineerimise ja teabevahetuse IACde ja IASi vahel ning asendab nõude viia igas ametis läbi üks IASi audit aastas riskipõhise lähenemisviisiga;

78. väljendab heameelt, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) täpsustas ametite pettustevastaste strateegiate suuniseid, võttes arvesse ametitelt saadud tagasisidet, ning OLAF pidi jaanuaris korraldama ametitele ka kaks seminari, et pakkuda neile täiendavat tuge;

Inimressursid ja töölevõtmismenetlused

79. võtab komisjoni avalduse põhjal teadmiseks, et komisjon tegi personalieeskirjade läbivaatamise raames ettepaneku muuta artikli 110 sõnastust, mille eesmärk on lihtsustamine ja paindlikkuse suurendamine seoses personalieeskirjade ning muude teenistujate teenistustingimuste rakenduseeskirjadega;

80. tuletab komisjonile meelde oma muret, et ametitesse töötajate töölevõtmise kord on tekitanud alates ametite loomisest pidevalt probleeme, ning eeldab, et komisjoni suunised tulevikus seda olukorda käsitlevad;

81. võtab teadmiseks, et ametid on koostanud oma suunised, et tagada ajutiste ja lepinguliste töötajate töölevõtmise rakenduseeskirjades sätestatud põhimõtete järgimine, ning palub komisjonil ametite jaoks suuniste koostamisel ametitega konsulteerida;

82. kutsub ameteid ja Euroopa Komisjoni üles jõudma kokkuleppele distsiplinaarküsimuste käsitlemiseks mõeldud ressursside kasutamises;

Euroopa järelevalveasutused

83. võtab komisjoni avalduse põhjal teadmiseks, et uues raamfinantsmääruses ette nähtud tasakaalustava makse põhimõtte mehhanism järgib ametite rahastamise põhimõtteid segarahastamist kasutavate ametite puhul, ning seni on selle kohaldamine taganud kõikide järelevalveasutuste eelarvesse panustajate õiglase ja võrdse kohtlemise; peab küsitavaks põhjuseid, miks komisjoni ja järelevalveasutuste vahelist eraldi teineteisemõistmise memorandumit, mille eesmärk on tagada järelevalveasutuste eelarve tõhus koostamine, rakendamine ja järelevalve, ei ole ikka veel sõlmitud;

84. võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni kavatsuse suurendada kogu menetluse läbipaistvust ning täpsustada alates 2014. aasta eelarve projektist, mil määral ta on järelevalveasutuste taotlusi eelarve projekti puhul muutnud ning millisel põhjusel;

85. võtab teadmiseks, et komisjon koostab praegu järelevalveasutuste hinnangut, mis peaks valmima 2014. aasta jaanuaris, ning hindab võimalust koostada ettepanek, mis tagaks, et kolme järelevalveasutuse eelarvet rahastatakse täielikult liidu eelarvest;

Sooline võrdõiguslikkus

86. rõhutab taas sellise poliitika loomise tähtsust, millega oleks tagatud naiste ja meeste nõuetekohane esindatus ametite juhtorganites; kutsub ametite tegevdirektoreid üles tagama soolist võrdõiguslikkust ametite töötajate hulgas üldiselt ja vastutusrikastel ametikohtadel olevate töötajate hulgas; samuti kutsub ametite haldusnõukogusid ja komisjoni üles tagama soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete järgimine ja võtma arvesse 2010. aastal alustatud komisjoni strateegiat eesmärgiga saavutada parem sooline tasakaal vastutusrikastel ametikohtadel;

87. võtab teadmiseks, et komisjon pöörab valikumenetlustes sooküsimustele tähelepanu juba esimestest etappidest alates, aga ka hiljem; märgib, et see kehtib ka menetluste puhul, kus komisjon määrab ametisse peadirektori;

Keerukad IT-süsteemid

88. võtab komisjoni selgituse põhjal seoses komisjoni finantsvaldkonna keskse IT-süsteemi (ABAC) kasutamisega teadmiseks, et:−

  ABACit kasutab enam kui 40 välisüksust, sh mõlemad komiteed,

traditsioonilised ametid, ühisettevõtted ja rakendusametid,−

  välisüksustele pakutakse samal tasemel teenust nagu komisjoni

sisemistele osakondadele,−

  loodud on tagasimaksesüsteem, mille eesmärk on nõuda tagasi IT-süsteemi   pakkumisega ning pakutavate kaasnevate teenustega seotud kulud,

     −   eelarvepädevad institutsioonid ei ole eraldanud komisjonile eelarvevahendeid, et tulla     toime välisüksuste toetamisest tuleneva töökoormusega,

     −   ABAC ei paku väga kohandatud funktsionaalsust, mida oleks vaja vaid vertikaalsetel    ettevõtetel (nt struktuurifondid, FEAGA, ...); samuti ei saa kesksüsteemi komplekssust   ja hallatavust seada ohtu ametipõhiste nõudmiste lisamisega,−

  komisjon on valmis arutama välisüksuste raamatupidamisülesannete ülevõtmist, kui   tsentraliseerimine tooks kaasa mastaabisäästu, vähendaks finants- või tegevuse   jätkuvuse riske ning vabastaks sisemisi ressursse operatiivsemate ülesannete jaoks;

89. võtab murelikult teadmiseks komisjoni vastuse, et komisjoni personalihalduse süsteemi (SYSPER 2) kasutamine ametite poolt oleks majanduslikult põhjendatud ainult juhul, kui ametid võtavad vastu samad eeskirjad ja protsessid nagu komisjon, sest vastasel juhul oleksid tehnilised kohandused ja hoolduskulud ebaproportsionaalselt suured võrreldes võimaliku kokkuhoiuga;

90. peab kahetsusväärseks, et komisjoni ei ole leidnud lahendust probleemidele, millega puutuvad kokku ametid, kes kasutavad keerukaid IT-süsteeme, nagu ABAC ja SYSPER2, tulenevalt asjaolust, et need süsteemid on kavandatud pigem komisjoni kui ametite vajaduste täitmiseks; väljendab heameelt ametite allvõrgustike tegevuse üle, kes tegelevad nimetatud probleemi tagajärgedega (eelkõige haldusjuhtide allvõrgustik (ABAC ja SYSPER2)), ning kutsub komisjoni üles tegema ametitega selles küsimuses rohkem koostööd;

91. on seisukohal, et liidu andmete avalikustamine teeb võimalikuks innovatsiooni, toob majandusele üldiselt arvestatavat kasu ning muudab halduse tõhusamaks; nõuab, et ametite andmed tehtaks masinloetaval viisil, püsivalt ja tasuta kättesaadavaks, et neid saaks vabalt kasutada ja töödelda;

o

o o

92. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ametitele, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

13.2.2014

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu ametite 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli osas

(2013/2256(DEC))

Arvamuse koostaja: Pervenche Berès

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on enne lõpliku tööprogrammi vastuvõtmist tutvustada vastutavates parlamendikomisjonides ametite iga-aastaste tööprogrammide eelnõusid; tuletab meelde, et kõnealune tava aitab tagada seda, et tööprogrammides kajastatakse tegelikke poliitilisi prioriteete, ning hõlbustab tööprogrammide elluviimise üle põhjaliku järelevalve ja kontrolli teostamist;

2.  tunnistab ametite rolli ELi poliitikameetmete toetamisel nende algatamise etapist kuni elluviimiseni; nõuab nende eksperditeadmiste ja võimete laiemat kasutamist Euroopa poolaasta poliitika asjaomastes etappides; rõhutab ametite panust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide poole püüdlemisel;

3.  rõhutab ametitevahelise tiheda koostöö tähtsust; märgib, et praegusi ametitevahelisi sünergilise mõjuga häid tavasid jätkatakse, näiteks vastastikuse mõistmise memorandumid ja nendega seotud aasta tegevuskavad, ühised uurimisprojektid, uurimisaruannete projektide vastastikune eksperdihinnang, teabevahetus vaatluste metoodika kohta ja eelnev konsulteerimine tööprogrammide osas, et vältida tegevuste kattuvust ja kordamist ning saavutada mõjusamad tulemused;

4.  juhib tähelepanu detsentraliseeritud asutuste tulevast juhtimist käsitlevale ühisavaldusele(9) ja sellele lisatud ühisele lähenemisviisile, eelkõige peatükile ametite asukohtade kohta; nõuab sellega seoses kiireid lahendusi kõigile aktuaalsetele küsimustele, mis on seotud ametite peakorteritega, et tagada ametite segamatu töö;

5.  kordab oma nõudmist, et raamatupidamise aastaaruanded esitataks paremini ühtlustatud ja ladusamal viisil ning et need sisaldaksid mitmeid ühiseid elemente, mis võimaldaksid aruandeid lihtsamini võrrelda.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

13.2.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Heinz K. Becker, Phil Bennion, Pervenche Berès, Philippe Boulland, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Minodora Cliveti, Frédéric Daerden, Karima Delli, Sari Essayah, Richard Falbr, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Danuta Jazłowiecka, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Csaba Őry, Konstantinos Poupakis, Elisabeth Schroedter, Gabriele Stauner, Jutta Steinruck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Georges Bach, Philippe De Backer, Edite Estrela, Sergio Gutiérrez Prieto, Anthea McIntyre, Paul Murphy, Antigoni Papadopoulou, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Timothy Kirkhope, George Lyon, Jarosław Leszek Wałęsa

24.2.2014

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu ametite 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli osas

(2013/2256(DEC))

Arvamuse koostaja: Véronique Mathieu Houillon

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

Liidu organid ja asutused vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal

1.  tunnistab, et kõnealuses valdkonnas on loodud arvukalt uusi ameteid, kuid rõhutab, et iga uue ameti loomine on toimunud tegelikust vajadusest lähtuvalt; on veendunud, et kõik selle poliitikavaldkonna ametid täidavad selget ja vajalikku rolli, mis loob Euroopa lisandväärtust;

2.  ergutab kõiki ameteid tegema kõik endast oleneva, et hallata oma eelarveid vastutustundlikult, ning palub neil eriti parandada eelarve planeerimist, mille käigus ei tohiks vajadusi üle hinnata; kutsub ameteid üles püüdlema võimalikult suure läbipaistvuse poole;

3.  võtab teadmiseks asjaolu, et teatavate vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ametite puhul on tegemist operatiivametitega ning et nende eelarve täitmine sõltub ka välistest teguritest;

4.  julgustab ameteid ja Euroopa Komisjoni jõudma kokkuleppele distsiplinaarküsimuste käsitlemiseks mõeldud struktuuride kasutamises;

5.  on üldiselt seisukohal, et jätkuvalt tuleks rõhku panna usaldusväärse finantsjuhtimise kontrollimisele, pidades eriti silmas ametite poolset säästlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust ülesannete täitmiseks kättesaadavate vahendite kasutamisel;

6.  soovib, et vähemalt ametite iga-aastased tegevusaruanded avaldataks mitte üksnes inglise keeles, vaid kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes või alguses vähemalt saksa ja prantsuse keeles.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

12.2.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Roberta Angelilli, Rita Borsellino, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Ioan Enciu, Frank Engel, Kinga Gál, Kinga Göncz, Ágnes Hankiss, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Monica Luisa Macovei, Svetoslav Hristov Malinov, Véronique Mathieu Houillon, Anthea McIntyre, Nuno Melo, Roberta Metsola, Claude Moraes, Antigoni Papadopoulou, Georgios Papanikolaou, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Renate Sommer, Rui Tavares, Nils Torvalds, Kyriacos Triantaphyllides, Wim van de Camp, Axel Voss, Tatjana Ždanoka, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alexander Alvaro, Silvia Costa, Franco Frigo, Mariya Gabriel, Siiri Oviir, Zuzana Roithová, Salvador Sedó i Alabart, Sir Graham Watson

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Françoise Castex, Knut Fleckenstein, Anne E. Jensen, Luis Yáñez-Barnuevo García

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.3.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Zuzana Brzobohatá, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Rina Ronja Kari, Monica Luisa Macovei, Jan Mulder, Eva Ortiz Vilella, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Bart Staes, Georgios Stavrakakis, Derek Vaughan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Amelia Andersdotter, Markus Pieper

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Thomas Ulmer

(1)

     ELT L 308, 16.11.2013, lk 374.

(2)

     EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(3)

     ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)

          EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(5)

      ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

(6)

          ELT C 365, 13.12.2013.

(7)

      ELT C 161, 31.5.2011, lk 62.

(8)

      ELT C 51, 22.2.2013, lk 121.

(9)

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/sefcovic/headlines/news/2012/07/2012_07_17_joint_agreement_agencies_en.htm

Õigusteave - Privaatsuspoliitika