Menetlus : 2013/2196(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0246/2014

Esitatud tekstid :

A7-0246/2014

Arutelud :

PV 02/04/2014 - 24
CRE 02/04/2014 - 24

Hääletused :

PV 03/04/2014 - 7.13
CRE 03/04/2014 - 7.13
PV 16/04/2014 - 7.33
CRE 16/04/2014 - 7.33
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0289
P7_TA(2014)0428

RAPORT     
PDF 242kWORD 241k
24.3.2014
PE 521.588v01-00 A7-0246/2014

Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament

(COM(2013)0570 – C7‑0274/2013 – 2013/2196(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Cătălin Sorin Ivan

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament

(COM(2013)0570 – C7‑0274/2013 – 2013/2196(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarvet,(1)

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2012. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2013)0570 – C7‑0279/2013),(2)

–   võttes arvesse 2012. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu – Euroopa Parlament,(3)

–   võttes arvesse siseaudiitori 2012. aasta aruannet,

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet(4) eelarveaasta 2012 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega,

–   võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5), mis kinnitab 2012. aasta raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(6), eriti selle artikleid 145, 146 ja 147,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(7), eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja(8) artiklit 13,

–   võttes arvesse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 166 lõiget 1, mille kohaselt peavad kõik institutsioonid võtma kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid,

–   võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni 2012. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta – jaod I, II, IV, V, VI, VII, VIII, IX ja X,(9)

–   võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta, I jagu – Euroopa Parlament,(10)

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77, artikli 80 lõiget 3 ja VI lisa,

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0246/2014),

A. arvestades, et kontrollikoja auditis märgitakse 2012. aasta halduskulude kohta, et kõik institutsioonid kasutasid määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätestatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme rahuldavalt;

B.  arvestades, et peasekretär kinnitas 6. septembril 2013. aastal, et tal on piisav kindlus selle kohta, et Euroopa Parlamendi eelarvet on täidetud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning et kehtiv kontrolliraamistik annab tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vajalikud tagatised;

C. arvestades, et peasekretär kinnitas ühtlasi, et ta ei ole teadlik ühestki seniavaldamata tõsiasjast, mis võiks institutsiooni huve kahjustada;

1.  annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva Euroopa Parlamendi otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament

(COM(2013)0570 – C7‑0274/2013 – 2013/2196(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarvet(11),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2012. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2013)0570 – C7‑0279/2013)(12),

–   võttes arvesse 2012. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu – Euroopa Parlament,(13)

–   võttes arvesse siseaudiitori 2012. aasta aruannet,

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet(14) eelarveaasta 2012 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega,

–   võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(15), mis kinnitab 2012. aasta raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(16), eriti selle artikleid 145, 146 ja 147,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(17), eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja(18) artiklit 13,

–   võttes arvesse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 166 lõiget 1, mille kohaselt peavad kõik institutsioonid võtma kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid,

–   võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni 2012. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta – jaod I, II, IV, V, VI, VII, VIII, IX ja X,(19)

–   võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta, I jagu – Euroopa Parlament,(20)

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77, artikli 80 lõiget 3 ja VI lisa,

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0246/2014),

A. arvestades, et president kiitis 4. juulil 2013. aastal heaks parlamendi 2012. aasta raamatupidamise aastaaruande;

B.  arvestades, et lõpliku raamatupidamise aastaaruande kinnituses märkis parlamendi peaarvepidaja, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab parlamendi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate ning et ta ei ole teadlik küsimustest, mis vajaksid reservatsioonide esitamist;

C. arvestades, et peasekretär kinnitas 6. septembril 2013. aastal, et tal on piisav kindlus selle kohta, et Euroopa Parlamendi eelarvet on täidetud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning et kehtiv kontrolliraamistik annab tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vajalikud tagatised;

D. arvestades, et peasekretär kinnitas ühtlasi, et ta ei ole teadlik ühestki seniavaldamata tõsiasjast, mis võiks institutsiooni huve kahjustada;

E.  arvestades, et kontrollikoda jõudis oma auditis 2012. aasta halduskuludega seoses järeldusele, et kõikide institutsioonide kohaldatavad järelevalve- ja kontrollisüsteemid vastavad finantsmääruses sätestatud nõuetele ning nendest 151 tehingust, mida kontrollikoda auditeeris, avastati viga ainult ühes, kusjuures kontrollikoja hinnangul on tõenäoline veamäär 0 %;

F.  arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti parlamendi administratsioonile küsimustik ja saabunud vastuseid arutati eelarvekontrollikomisjonis peasekretäri ja siseaudiitori osalusel;

G. arvestades, et parlamendi iga-aastane eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus annab lisandväärtust, hõlmates raamatupidamise aastaaruande põhjalikku kontrollimist, mille eesmärk on võimaldada parlamendil täita oma kohustust liidu kodanike ees ja tegutseda täielikult läbipaistvalt, andes neile üksikasjaliku ülevaate oma finantsjuhtimisest; arvestades, et teisest küljest pakub see võimalust olla enesekriitiline ja saavutada paremaid tulemusi valdkondades, kus on veel arenguruumi avaliku sektori vahendite ehk maksumaksja raha haldamise kvaliteedi, tõhususe ja tulemuslikkuse mõttes;

Parlamendi 2012. aasta eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lisandväärtus

1.      rõhutab Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmiseni viiva parlamentaarse menetluse lisandväärtust;

2.      rõhutab, et käesolevas resolutsioonis keskendutakse eelkõige 2012. aasta eelarve täitmisele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmisele ning selle peamine eesmärk on tagada maksumaksjate raha kasutamine parimal võimalikul viisil, tuues samal ajal välja valdkonnad, kus saaks paremaid tulemusi saavutada; ergutab parlamendi vastutavaid organeid muutma parlamendi igapäevatööd igal võimalikul tasandil jätkuvalt tõhusamaks;

3.      kordab oma üleskutset, et juhatus peaks levitama kõigile parlamendiliikmetele rohkem poliitilisi küsimusi puudutavaid valgeid raamatuid, mis võimaldaks neid küsimusi enne lõpliku otsuse tegemist fraktsioonides arutada;

4.      märgib, et Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve maht oli 148,200 miljardit eurot kulukohustuste assigneeringuid ning parlamendi osa sellest oli 1,718 miljardit eurot; märgib lisaks, et see on vaid natuke rohkem kui 1 % liidu üldeelarvest ning moodustab 20 % kõikidele Euroopa Liidu institutsioonidele 2012. aasta halduskuludeks ette nähtud 8,278 miljardi euro suurusest summast; märgib, et see on kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta ning sellest kaetakse hoonete ja taristu, töötajate palkade ja pensionide, infotehnoloogia ja julgeolekuga seotud kulud;

5.      märgib, et parlamendi eelarve neli kõige olulisemat peatükki olid peatükid 1 0 („Institutsiooni liikmed”), 1 2 („Ametnikud ja ajutised töötajad”), 2 0 („Hooned ja nendega seotud kulud”) ning 4 2 („Parlamendiliikmete assistentide kulud”), mis moodustasid kõikidest kulukohustustest 70 %;

6.      märgib, et parlamendi 2012. aasta lõpliku eelarve heakskiidetud assigneeringute kogusumma oli 1 717 868 121 eurot, mis oli 1,9 % suurem kui 2011. aastal (1 685 829 393 eurot), kusjuures sarnaselt 2011. aastaga ei esitatud paranduseelarvet; on seisukohal, et parlament näitas, et suhtub eelarvesse vastutustundlikult ning talitsetult, kuna 2012. aastal ei ületatud inflatsioonimäära (2,6 %); loodab, et 2015. aasta eelarve puhul valitseb samasugune talitsetus, hoides eelarve alla 20 % 5. peatüki summast;

7.      juhib tähelepanu asjaolule, et 2012. aastal oli lõplikest kasutada olnud assigneeringutest 99 % seotud kulukohustustega (2011. aastal 93 %) ning tühistamise määr oli 1 % (2011. aastal 6 %), kusjuures sarnaselt varasemate aastatega oli eelarve täitmise määr kõrge – osaliselt kasutamata vahendite ümberpaigutamise tõttu aasta lõpus vastavalt juhatuse ja eelarvekomisjoni ühise töörühma taotlusele ning eelarvekomisjoni positiivsele arvamusele;

Parlamendi eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruanne

8.      märgib, et 31. detsembri 2012 seisuga parlamendi raamatupidamise aastaaruandesse kirjendatud kogutulu oli 2012. aastal 175 541 860 eurot (2011. aastal 173 293 432 eurot) ning see sisaldas 22 274 843 eurot sihtotstarbelist tulu (2011. aastal 23 815 077 eurot);

9.      märgib, et parlament otsustas teha aasta lõpus ümberpaigutusi eri eelarveridadelt summas 45 000 000 eurot (kasutamata vahendid, mis olid ette nähtud Brüsseli Trebeli hoone ostu teise osamaksu jaoks (35 000 000 eurot) ja uue KAD-hoone ehituseks Luxembourgis); mõistab, et selle tulemusel säästetakse ehitusperioodi ja laenu tagasimakseperioodi jooksul rahastamiskulude näol hinnanguliselt 10,4 miljonit eurot; taunib sellegipoolest asjaolu, et parlament on eelarve selguse huvides korduvalt nõudnud, et ehituskulud kantaks pigem eelarvesse endasse kui et neid rahastataks vahendite ümberpaigutamise kaudu, mida on taotletud ka mitmes eelnevas eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis;

Parlamendi 2012. aasta raamatupidamise aastaaruanne

10.    võtab teadmiseks järgmised arvandmed, mille alusel parlamendi 2012. aasta raamatupidamiskontod suleti:

a) Kasutada olnud assigneeringud (eurodes)

2012. aastaks ette nähtud assigneeringud:

1 717 868 121

2011. aastast mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

21 700 000

2011. aastast automaatselt üle kantud assigneeringud:

222 900 384

2012. aasta sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud:

22 274 843

2011. aastast üle kantud, sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud:

107 592 247

Kokku:

2 092 335 595

b) Assigneeringute kasutamine 2012. aastal (eurodes)

kulukohustused:

2 061 149 089

tehtud maksed:

1 623 172 878

automaatselt üle kantud assigneeringud, sealhulgas sihtotstarbelisest tulust eraldatud assigneeringud:

412 253 714

mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

0

tühistatud assigneeringud:

55 790 384

c) Tulu (eurodes)

2012. aastal saadud tulu:

175 541 860

d) Bilansi summa 31. detsembri 2012. aasta seisuga (eurodes)

1 539 591 147

11.    juhib tähelepanu 2012. aastasse üle kantud assigneeringute suurele määrale (244 600 384 eurot) ja nõuab tungivalt kulude kavandamise parandamist;

12.    märgib, et lõpliku raamatupidamise aastaaruande kinnituses märkis parlamendi peaarvepidaja, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab parlamendi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate; võtab lisaks teadmiseks tema avalduse, et ta ei ole teadlik küsimustest, mis vajaksid reservatsioonide esitamist;

13.    tuletab meelde Euroopa Parlamendi presidendi 4. juuli 2013. aasta otsust 2012. aasta raamatupidamise aastaaruande vastuvõtmise kohta;

Kontrollikoja arvamused 2012. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

14.    peab kiiduväärseks asjaolu, et kontrollikoda leidis halduskulude ja kõigi muude kulude konkreetsel hindamisel, et tehingute testimise põhjal on valimi kõige tõenäolisem veamäär null ning et halduskulude järelevalve- ja kontrollisüsteemid on mõjusad; peab lisaks kiiduväärseks asjaolu, et kontrollikoja auditist nähtub, et 2012. aastal tehtud heakskiidetud kulude maksed ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud; märgib, et auditi käigus kontrolliti valimit, mis koosnes 151 maksetehingust, st 91 palga-, pensioni- ja nendega seotud toetuste maksest ning 60 maksest, mis olid seotud hoonete ja muude kuludega (2011. aastal auditeeriti 56 maksetehingut);

15.    märgib, et haldus- ja muud kulud hõlmavad peamiselt personalikulusid (palgad, toetused ja pensionid), mis moodustavad 60 % kõigist haldus- ja muudest kuludest, ning et hoonete, seadmete, energia, side ja infotehnoloogiaga seotud kulusid peetakse valdkonnaks, kus riskid on väikesed; juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja andmetel on haldus- ja muude kulude puhul põhiliseks riskiks hankemenetluste, lepingute täitmise, töölevõtmise ning palkade ja toetuste arvestamise menetluste mittejärgimine;

Ajutiste ja lepinguliste töötajate töölevõtmine

16.    märgib rahuloluga, et kontrollikoda auditeeris parlamendis 2012. aastal 15 töölevõtmismenetlust ega leidnud ühtegi viga ega puudust; kutsub peasekretäri siiski üles kohaldama rangelt personali ametisse nimetamise või edutamise suhtes üldiselt ja eelkõige juhtivatel ametikohtadel töötavate isikute ametisse nimetamise või edutamise suhtes kohaldatavaid eeskirju;

Hanked

17.    märgib, et kontrollikoja auditi raames kontrolliti parlamendis 18 hankemenetlust; rõhutab, et kontrollikoda leidis ühel juhul puudusi seoses lepingu sõlmimise kriteeriumide kohaldamisega ning teisel juhul seoses hankemenetluse juhtimise ja dokumenteerimisega;

18.    soovitab eelarvevahendite käsutajatel täiustada parlamendi hankeraamistiku ja hankemenetluste ülesehitust, koordineerimist ja läbiviimist, kasutades sobivaid kontrollimehhanisme ja selgemaid suuniseid; märgib, et uue finantsmääruse ja selle kohaldamiseeskirjade rakendamisega peaks kaasnema lepingute ja pakkumiskutsete uute vormide väljatöötamine ning spetsiaalsete koolituskursuste korraldamine selle kohta, kuidas määrata kindlaks ja kohaldada valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume;

19.    kiidab heaks kontrollikoja ärakuulamismenetluse käigus antud parlamendi vastused;

Kontrollikoja varasemates aastaaruannetes antud soovituste täitmisel tehtud edusammude kontroll

Eelkontrolli läbiviimine töölevõtmismenetluste käigus

20.    tuletab meelde, et kontrollikoja auditileiu kohaselt puudusid registreeritud assistentide töölevõtmismenetluste toimikutes dokumendid, mis tõestaksid töölevõtmisdokumentide eelkontrolli läbiviimist; võtab teadmiseks asjaolu, et kontrollikoja meelest on parlament täielikult järginud soovitust tagada asjakohase dokumentatsiooni koostamine ning kõnealuste kontrollide dokumendid kuuluvad nüüd säilitamisele, et võimaldada põhjendada ajutiste ja lepinguliste töötajate töölevõtmise otsuseid; kutsub peasekretäri üles teavitama eelarvekontrollikomisjoni 2014. aasta septembriks võetud meetmete, sealhulgas siseaudiitori leidude alusel võetud meetmete tulemuslikkusest, pidades silmas ka paljude uute parlamendiliikmete akrediteeritud assistentide töölevõtmist pärast valimisi;

Hanked

21.    peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda avastas hankemenetluste valimit kontrollides, et hankemenetluste ülesehituses, koordineerimises ja läbiviimises on endiselt vigu ning seetõttu jõudis kontrollikoda edusammude analüüsi käigus järeldusele, et tema varasemaid soovitusi ei ole suuremalt jaolt veel ellu viidud; kordab oma üleskutset tagada viivitamatult tegelikud edusammud seoses avalike hangete kõikide kontrollimehhanismidega, et kõrvaldada kontrollikoja tuvastatud puudused ning tagada hangitavate kaupade ja teenuste kõige konkurentsivõimelisem hind;

Sotsiaaltoetuste ja hüvitiste maksmine töötajatele

22.    tuletab meelde kontrollikoja auditileidu seoses parlamendi teenistustele töötajate olukorra kohta teadaolevate andmetega; on rahul, et kontrollikoja auditi käigus ei tuvastatud uusi puudusi, kuid oht teha ebakorrektseid või alusetuid makseid püsib endiselt; märgib lisaks, et parlament võttis 2012. aastal meetmeid, mis aitasid veelgi parandada reageerimist töötajate isikuandmete elektroonilise kontrollimise ja ajakohastamise iga-aastasele menetlusele ning vajaduse korral lisatakse töötajate deklaratsioonidele asjakohased tõendavad dokumendid;

Siseaudiitori aastaaruanne

23.    märgib, et siseaudiitor esitas 21. jaanuaril 2014. aastal toimunud pädeva komisjoni kohtumisel siseaudiitoriga oma 12. juulil 2013. aastal allkirjastatud aastaaruande ja selgitas, et 2012. aastal koostas ta parlamendi juhtimise kohta järgmised auditid:

-  konsultatsioon siseauditi talitusega IP-kõnedeks sobivate telefonide(21) valimise protsessi kohta;

-  siseauditiaruannete lõpuleviimata meetmete horisontaalne järelkontroll – 1. etapp, 2012;

-  siseauditiaruannete lõpuleviimata meetmete horisontaalne järelkontroll – 2. etapp, 2012;

- Euroopa Liidu muude teenistujatena tööle võetud akrediteeritud assistentide audit;

- tekkepõhise raamatupidamisarvestuse protsessi audit;

- ehituspoliitika auditi järelkontroll (tööruumide vajaduse kavandamine, hindamine ja haldamine);

24.    juhib tähelepanu järgmistele siseaudiitori aastaaruande olulisematele järeldustele:

-  teatavate püsivate avansikontode (infobürood ja parlamendiliikmete reisikulud) kulude eelarvesse kandmisel esineb endiselt olulisi viivitusi;

-  Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste rahaliste toetuste vallas tehti edusamme;

-  siseauditi talitusega konsulteerimine internetipõhiseks telefoniühenduseks sobivate telefonide valimise protsessi käigus tõi ilmsiks puudused kõnealuse projekti otsustamisprotsessi formaalsustes ning tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat on juba märkinud, et rakendab igasuguste ohtude maandamiseks vajalikke meetmeid;

-  võetud on olulisi meetmeid IT-halduse ja infotehnoloogia rakenduste väljatöötamise vallas, sh eelkõige tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi metodoloogilised edusammud rakenduste kavandamisel;

-  külastajate rühmadega seonduva auditi esimene järelkontroll näitas, et kõik meetmed on veel lõpetamata, kuigi jääkrisk on osaliselt vähenenud;

-  viis lõpetamata tegevust, mille jaoks vajalikud meetmed jäävad asjaomaste peadirektoraatide otsustuspädevusest välja, on edastatud lahenduse leidmiseks kõrgematele instantsidele;

25.    märgib ja toetab siseaudiitori järgmisi seisukohti seoses ehituspoliitika auditi järelkontrolliga (tööruumide vajaduse kavandamine, hindamine ja haldamine):

- vaja on ette näha tööruumide vajaduse asjakohane kavandamine keskmises ja pikas perspektiivis, võttes arvesse tööruumide kasutajate arvu prognoositavat kasvu;

- tööruumid tuleb määrata institutsiooni tasandil kokkulepitud kriteeriumide alusel ning tagada tuleb nende kriteeriumide kohaldamist võimaldavate eeskirjade ja menetluste olemasolu ning

- järgida tuleb tõhusat ja tulemuslikku tööruumide kasutust;

26.    märgib ja toetab Euroopa Liidu muude teenistujatena tööle võetud akrediteeritud assistentide auditi põhjal esitatud siseaudiitori seisukohti, mille kohaselt annavad personali ja finantsküsimuste peadirektoraatide kontrollitingimused ja -tegevus üldiselt mõistliku kindluse selles suhtes, et akrediteeritud assistendid võetakse tööle eeskirjade kohaselt ja nende rahalised õigused kaetakse nõuetekohaselt parlamendiliikmete assisteerimiskulude hüvitisest; palub mõlemal peadirektoraadil tagada kõigi vajalike vahenditega, et need garantiid muutuksid kindlaks ja ühemõtteliseks;

27.    võtab teadmiseks, et 2012. aastal osutus vajalikuks 7,3 miljoni euro ümberpaigutamine kohalike assistentide alapunktist (rida 4220-01) alapunkti 4220-02 (registreeritud assistendid) ja alapunkti 4220-01 summat vähendati kokku 14,1 miljoni euro võrra (14,3 %), mille põhjuseks oli nii kohalike assistentide kui ka registreeritud assistentide vajaduse valesti hindamine, olenemata tõsiasjast, et registreeritud assistentide arv suurenes 2012. aastal 2011. aastaga võrreldes üksnes marginaalselt; on seisukohal, et tulevikus tuleb nende alapunktide vajadusi paremini hinnata, et järgida usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid ja suuta reageerida tegelikele vajadustele;

28.    märgib siiski, et sisekontrolli eesmärkide täielikuks ja järjekindlaks täitmiseks ning mitte üksnes parlamendi kodukorra ja parlamendi pädevate organite poolt vastu võetud sellest tulenevate asjakohaste eeskirjade, vaid ka finantsmääruse nõuetekohaseks kohaldamiseks tuleks veel tugevdada teatavaid haldus- ja kontrollimenetlusi, millega kaasneb mõõdukas jääkrisk ja mis hõlmab järgmist:

-  tagada registreeritud assistentide õigeaegne korrapärane teavitamine nende suhtes kohaldatavate eeskirjade või nende suhtes analoogia alusel kohaldatavate eeskirjade mis tahes ajakohastamisest või muutmisest ning esitada nende esindajatele nende muudatuste või ajakohastamiste kohta põhjendatud aruanne, et tagada läbipaistvus ning võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste põhimõtete kohaldamine;

-  tagada liikmete ja registreeritud assistentide õigeaegne ja piisav teavitamine registreeritud assistentide lepingute lõppemisega seotud tööalastest õigustest ja kohustustest (puhkus, töötus, pensioniõigused jne);

-  suurendada sisekontrolli, et jälgida parlamendiliikmete assisteerimiskulude hüvitise kasutamist;

-  tagada uute registreeritud assistentide töölevõtmise sujuvam ja tõhusam korraldus pärast 2014. aasta valimisi (varajase planeerimise ja vajalike vahendite, eriti inimressursside eraldamise abil) ning garanteerida uueks ametiajaks valitud parlamendiliikmete katkematu assisteerimine, tagades et assisteerimist jätkavate registreeritud assistentide lepingutes ei teki lünkasid;

29.    tuletab veel kord meelde, et viis aastat pärast uue assistentide põhimääruse rakendamist on vaja võimalikult kiiresti läbi viia selle põhimääruse täielik läbivaatamine, sealhulgas eeskirjade võimalik kohandamine;

Sisekontrolliraamistiku audit

30.    tuletab meelde, et sisekontrolliraamistiku 2003. ja 2004. aastal teostatud esialgse läbivaatamise tulemusel koostati 14 auditiaruannet, mis hõlmasid kõiki osakondi ja keskteenistusi ning sisaldasid 452 kokkulepitud meedet, mille eesmärk oli suurendada:

– institutsiooni sisekontrolli miinimumstandardite täitmist;

– institutsiooni tähtsamate kontrollieesmärkide saavutamist (kohaldatavate õigusaktide, eeskirjade ja poliitika järgimine, haldusteabe ja -dokumentide usaldusväärsus ning toimingute ökonoomsus, tulemuslikkus ja tõhusus);

Lõpuleviimata meetmed

31.    märgib, et 2012. aasta lõpus oli pärast järjestikuseid järelauditeid algselt kokku lepitud 452 sisekontrolliraamistiku meetmest endiselt lõpule viimata 15; võtab teadmiseks siseaudiitori järelduse, et kahe peadirektoraadi (finantsküsimuste ning infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadid) avalike hangete menetlusi on parandatud;

32.    võtab teadmiseks siseauditi uue horisontaalse järelevalveprotsessi, mille eesmärk on teostada oma aruannete kokkulepitud meetmete üle järelkontrolli, kusjuures iga kontroll on horisontaalne ja hõlmab korraga kõiki rakendatavaid lõpetamata meetmeid; märgib lisaks, et neid toiminguid tehakse nüüd kaks korda aastas (vastavalt parlamendi 10. mai 2011. aasta resolutsioonile 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta);

33.    märgib, et 2012. aasta lõpuks oli siseaudiitori hinnangul rakendamata veel 73 meedet, sh kaks kriitilise tähtsusega meedet, 35 suure riskiastmega meedet ning 36 meedet, mille puhul on riskiaste mõõdukas; märgib rahuloluga, et 2012. aastal rakendati täielikult ja viidi seega lõpule 80 meedet, sh kaks kriitilise tähtsusega meedet; kutsub kõiki asjaomaseid peadirektoraate üles jätkama jõupingutusi oma haldus- ja kontrollimenetluste parandamiseks; kutsub siseaudiitorit üles kehtestama rakendatavate meetmete puhul rangemat ajakava; kutsub siseaudiitorit üles hoidma eelarvekontrollikomisjoni kursis kõikide sisekontrolliraamistiku esialgse läbivaatamise lõpuleviimata meetmetega; palub uuesti, et osakondade juhid ja keskjuhtkond viiksid ülejäänud lõpuleviimata meetmed ellu enne parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõppu;

34.    võtab teadmiseks siseauditi talituse järeldused, mille kohaselt oli 2012. aasta järelkontrolli protsessi käigus üldiselt näha edusamme, kuna heakskiidetud 153 lõpuleviimata meetmest 80 viidi lõpule ning vähenes ka kõrge riskiastmega ja kriitilise tähtsusega meetmete arv (8 asemel 3); peab siiski murettekitavaks lõpetamata ja 2013. aastasse üle viidud meetmete suhteliselt suurt arvu (73); tunnistab, et parlamendis aasta lõpuks lõpuleviimata meetmete riskiprofiil näitab, et 2012. aasta algusega võrreldes kuulub proportsionaalselt rohkem meetmeid mõõduka riskiastmega meetmete kategooriasse, mis tähendab, et teenistused on teinud edusamme ja seda isegi neis valdkondades, kus meetmeid on veel lõpetamata;

Peasekretäri järelmeetmed seoses 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooniga

35.    võtab teadmiseks kirjalikud vastused 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale resolutsioonile, mis esitati eelarvekontrollikomisjonile 25. oktoobril 2013. aastal, st enne 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse algust; peab kiiduväärseks, et 25. novembril 2013. aastal tutvustas peasekretär parlamendi administratsiooni vastuseid ja järelmeetmeid (2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooniga seonduvate eri küsimuste ja nõuete kohta) ning sellele järgnes arvamuste vahetus parlamendiliikmetega;

36.    peab kiiduväärseks asjaolu, et parlamendi kirjaliku ja suulise tõlke teenistustes tehakse alates 2011. aastast märkimisväärseid muudatusi; võtab teadmiseks, et selle protsessi abil on võimalik tõhusust oluliselt suurendada ning vähendada rahalisi kulutusi, säilitades parlamendiliikmetele pakutavad teenused ja nende kvaliteedi; märgib, et ressursitõhusa täieliku mitmekeelsuse poliitika raamistikus on istungite stenogrammide ja kirjalikult vastatavate küsimuste nõudlusepõhine tõlkimine võimaldanud püsivalt vähendada välistõlke kulusid 11 miljonit eurot;

37.    tuletab meelde teist, juhatuse poolt 12. märtsil 2012. aastal vastu võetud otsust ressursitõhusa täieliku mitmekeelsuse kohta, milles nähti ette, et delegatsioonidele, kes on taotlenud erandkorras loa reisiks komisjonide tööks ettenähtud nädalatel, võimaldatakse suulist tõlget piiratud mahus, mille puhul piirdutakse tõlkega vaid ühte keelde; märgib, et selle tulemusena toimus 2012. aastal 46 % kõikidest lähetustest nädalatel, mis on ette nähtud väljaspool parlamendi töökohta toimuva tegevuse jaoks (2011. aastal 36 %), ning lisaks vähenes tõlkide lähetuspäevade arv 2012. aastal 23 % (võrreldes 2011. aastaga);

38.    märgib, et peasekretäri 23. märtsi 2013. aasta otsuses sätestati, et komisjonide tööks ettenähtud nädalatel on teisipäeva ja kolmapäeva pärastlõunad ette nähtud üksnes komisjonide koosolekute ja kolmepoolsete kohtumiste jaoks; märgib rõõmuga, et juba võetud meetmete tulemusel on suulise välistõlke kulud parlamendi kogueelarves vähenenud, nii et 2012. aastal moodustasid need vaid 2,6 % (2011. aastal 3,5 %); on veendunud, et usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet tuleb kohaldada ka suulisele tõlkele ning liidu maksumaksjatele parima hinna ja kvaliteedi suhte tagamiseks tuleks pidevalt kriitiliselt analüüsida, kus ja kuidas saaks parandada tõhusust ning ohjata või piirata kulutusi; palub, et peasekretär teeks mitmekeelsuse eeskirja kohaldamist käsitleva aastaaruande asjaomase komisjoni liikmetele kättesaadavaks;

39.    võtab teadmiseks peasekretäri vastuse, milles märgitakse, et filmiauhinnaga LUX seonduvaid kulusid on eelarvekontrollikomisjoni ettepanekul vähendatud (see kiideti täiskogus heaks 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raporti raames); märgib, et filmiauhinnaga LUX seonduvate kulude minimeerimiseks on võetud mitmeid konkreetseid meetmeid, säästes eelkõige reklaamilt rahvusvahelistel festivalidel ja parlamendi ruumides; võtab teadmiseks, et filmiauhinnaga LUX seotud kulud olid 2012. aastal 434 421 eurot, mis on võrreldes 2011. aastaga (573 722 eurot) 24 % väiksem; nõuab täiendavate kokkuhoiuvõimaluste leidmist;

40.    on seisukohal, et auhinnad ei kuulu parlamendi põhitegevuse hulka, ning nõuab, et enne uute auhinnaalgatuste väljatöötamist viidaks läbi kulude ja tulude analüüs;

41.    märgib, et klientide üha kasvavat arvu ja institutsiooni arengut silmas pidades võttis juhatus oma 10. juuni 2013. aasta koosolekul vastu tervikliku strateegia, milles nähakse ette parlamendi toitlustusteenuste pakkumise poliitika peamised suunad aastani 2019; tuletab meelde, et ajavahemikul 2002–2011 kasvas toitlustusteenuste pakkumine ligikaudu 150 % (2002. aastal 1,472 miljonit klienti vs 2011. aastal 3,711 miljonit klienti); märgib, et parlamendis pakutavaid toitlustusteenuseid iseloomustab endiselt jooksvate kulude puudujääk, mida ei tohiks katta üksnes hindade tõstmisega; märgib, et parlamendis kasutatav hinnapoliitika peaks olema kooskõlas teiste institutsioonide omaga ning parlamendil on teenindatavate klientide arvu silmas pidades parem võimalus saada töövõtjatelt soodsamaid tingimusi ja saavutada nendes tehingutes mastaabisäästu;

Parlamendi 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine

42.    märgib, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus ei peaks hõlmama ainult eelarve täitmist ning peasekretäri ja administratsiooni 2012. aasta haldustegevust, vaid ka parlamendi juhtivate organite, st presidendi, juhatuse ja esimeeste konverentsi otsuseid; rõhutab, et parlament annab institutsiooni finantsjuhtimise põhjaliku kontrolli alusel heakskiidu mitte peasekretäri, vaid pigem presidendi tegevusele;

43.    peab sellega seoses kiiduväärseks peasekretäri ja eelarvekontrollikomisjoni vahel ning siseaudiitori osavõtul 21. jaanuaril 2014. aastal toimunud sisutihedat arvamuste vahetust, mis toimus parlamendi 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kontekstis; kordab, et selles protsessis võetakse parlamendi juhtivad organid ja administratsioon vastutusele ja et seetõttu on oluline, et kogu otsustusprotsess toimuks täiesti läbipaistval viisil, eesmärgiga anda liidu kodanikele tõene ja täpne ülevaade sellest, kuidas parlament teeb oma otsuseid ja kasutab tema käsutusse antud vahendeid; nõuab seetõttu, et parlamendi otsuseid tegevate organite koosolekute päevakorrad ja tehtud otsused tehtaks viivitamata teatavaks nii parlamendiliikmetele kui ka kogu parlamendi personalile ja üldsusele;

44.    juhib tähelepanu asjaolule, et parlamendi eelarve täitmise hindamise peamised alusdokumendid peaksid olema poliitilistest kaalutlustest puutumata ning seega tuleks esmajoones ja eelkõige lähtuda sõltumatu välisaudiitori arvamusest ja seejärel parlamendi siseaudiitori arvamusest ja tema hinnangust parlamendi sisekontrollisüsteemile; väljendab taas oma heameelt kontrollikoja positiivse arvamuse üle parlamendi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

45.    tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi liikmete majanduslikke huve ja huvide konflikti käsitlevas käitumisjuhendis, mis võeti vastu 1. detsembri 2011. aasta täiskogu istungil, pannakse parlamendiliikmetele kohustus avalikustada igasugune parlamendiväline tasustatud tegevus, selle eest saadav tasu ja mis tahes muu lisategevus, mis võib põhjustada huvide konflikte, kusjuures nimetatud käitumisjuhendis keelatakse parlamendiliikmetel sõnaselgelt raha või muude kingituste vastuvõtmine vastutasuks parlamendi otsuste mõjutamise eest; märgib, et selles nähakse ette selged eeskirjad kingituste vastuvõtmiseks ja endiste parlamendiliikmete osalemiseks lobitöös; palub, et administratsioon kontrolliks igal aastal korrapäraselt vähemalt 15 % neist deklaratsioonidest;

46.    märgib, et juhatus võttis 15. aprillil 2013. aastal vastu parlamendiliikmete käitumisjuhendi rakendusmeetmed; märgib rahuloluga, et 1. juulil 2013. aastal jõustunud rakendusmeetmetega tagatakse läbipaistvus seoses artikli 5 lõikes 3 käsitletud parlamendiliikmete reisi-, majutus- ja elamiskulude katmisega kolmanda isiku poolt, kuna rakendusmeetmetes nähakse ette, et kui kolmas isik katab parlamendiliikme reisi-, majutus- ja elamiskulud seoses parlamendiliikme osalemisega kolmanda isiku korraldatud üritusel, tuleb sellest teada anda; märgib lisaks, et kui kulusid ei hüvitata, aga tasutakse ainult söögikulud, piletihind vms, mille väärtus on vähem kui 150 eurot, siis teavitamiskohustus ei kehti;

47.    peab taunimisväärseks asjaolu, et president ei edastanud eelarvekontrollikomisjonile OLAFi järelevalvekomitee poolt Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile esitatud aruannet ning selle asemel hoiti aruannet kinni enam kui kaks kuud; taunib ka asjaolu, et parlamendi administratsioon viivitas kolm kuud, enne kui edastas asjaomastele parlamendiliikmetele Belgia kohtu kutse ilmuda tunnistusi andma; peab taunimisväärseks eelarvekontrollikomisjoni töö takistamist sellega, et Kreeka küsimustega tegeleva rakkerühma tööd käsitlev kuulamine tühistati ning teist kuulamist (teemal juhtimine ning Euroopa Komisjoni tegevus haldusasutusena) lükati edasi enam kui aasta;

48.    nõuab kõikide kirjalikult vastatavate küsimuste (parlamendi kodukorra artikkel 117) lisade avaldamist parlamendi veebisaidil koos asjaomaste küsimustega;

Presidendi poliitiline tegevus

49.    nõuab üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas president kui poliitiliselt neutraalne ametikandja on hoidnud oma ametikohustuste täitmise lahus ettevalmistustest Euroopa Parlamendi valimisteks sotsiaaldemokraatide ja demokraatide esinumbrina, eelkõige mis puudutab tema kantselei ja EP infobüroode töötajaid ning reisikulusid; on arvamusel, et neist paljude tegevuste puhul ei ole neid kahte rolli eristatud; nõuab ametikandjate ülesannete selget eristamist komisjoni eeskujul, et liidu maksumaksja ei peaks maksma Euroopa valimisnimekirjade esinumbrite valimiskampaaniate eest;

Euroopa Parlamendi töökohad

50.    märgib, et aluslepingutele lisatud protokolliga nr 6 institutsioonide asukoha kohta on liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel Euroopa Parlamendile määratud kolm töökohta; märgib oma 17. aprilli 2013. aasta resolutsioonis 2011. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta esitatud nõudmist, et peasekretär ja juhatus annaksid parlamendiliikmetele ajakohastatud arvud ja teabe mitme asukoha korralduse finants- ja keskkonnamõju kohta, mis tuleneb Euroopa Parlamendi 6. veebruari 2013. aasta resolutsioonist 2014. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta ja raportist Euroopa Liidu institutsioonide asukoha kohta, mis võeti vastu 20. novembril 2013. aastal;

51.    tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi asutamine tema asukohas on tingitud märkimisväärsetest ajaloolistest põhjustest ning et mis tahes liidu institutsiooni asukoha kindlaksmääramise küsimus kuulub liikmesriikide ainupädevusse; märgib seoses sellega, et mis tahes otsus muuta Euroopa Parlamendi asukoha korraldust eeldab aluslepingute muutmist, mis vajab kõigi liikmesriikide ühehäälset otsust;

52.    märgib, et parlamendi geograafilisest hajutatusest tingitud kulud kujutavad endast tähtsat kokkuhoiu allikat; väljendab heameelt peasekretäri 2013. aasta augustis esitatud aruande(22) üle Euroopa Parlamendi geograafilise hajutatuse finantsmõjude kohta; rõhutab, et aruandes toodud arvutustes kasutati teguritena järgmisi parameetreid:

-  lähtetasemena kasutati 2014. aasta eelarveprojekti;

-  alusarvutusi on ajakohastatud, kui on kättesaadavaks muutunud uuemad andmed (nt lähetusi puudutav statistika);

-  amortisatsioonikulude hindamise metoodikat on kohandatud, et võtta arvesse ettepanekut Brüsseli kui ainsa töökoha kohta, mis vähendab selliseid kulusid;

-  Strasbourgi ja Luxembourgi töökohtadest tulenevad kulud on eraldi välja toodud;

-  on esitatud uusi kalkulatsioone, et näidata kõiki täiendavaid jooksevkulusid, mis on tingitud ühest töökohast, samuti ühekordseid investeeringuid ning töökohtade ühendamisega seotud kulusid;

53.    juhib tähelepanu asjaolule, et aruandes toodud teoreetiline netosääst kolme töökoha ühendamisel Brüsselisse on hinnanguliselt 88,9 miljonit eurot aastas, mis moodustab umbes 5 % Euroopa Parlamendi eelarvest 2014. aastal, 1,03 % kogu liidu halduseelarvest ning 0,06 % liidu kogueelarvest; võtab teadmiseks, et parlamendi kolme töökoha ühendamisel tekkiv hinnanguline netomõju oleks 0,18 eurot liidu kodaniku kohta aastas;

54.    juhib tähelepanu asjaolule, et aruandes toodud hinnangul põhjustaks Luxembourgi töökoha võimalik ühendamine Brüsseliga täiendavaid kulutusi 14 miljonit eurot aastas; rõhutab asjaolu, et aruandes tuuakse esile Euroopa Parlamendile asukohariikide poolt pakutava toetuse erinev kvantitatiivne ja kvalitatiivne tase; märgib, et neid võimalikke kulusid ei ole kaasatud võrrandisse, mida kasutatakse võimalike säästude arvutamiseks seoses Brüsseli kui ainsa töökohaga;

55.    rõhutab asjaolu, et aastas säästetaks 10 703 tonni süsihappegaasiheidet, kui Strasbourgi (10 235 t) ja Luxembourgi (468 t) ei kasutataks enam parlamendi töökohtadena; peab kahetsusväärseks tõsiasja, et see Euroopa Parlamendi geograafilisest hajutatusest tulenev keskkonnamõju süsinikuheite kujul moodustab 11,16 % parlamendi 2011. aasta CO2-jalajäljest;

56.    ootab, et kontrollikoda avaldaks uuringu, milles analüüsitakse põhjalikult võimalikku kokkuhoidu liidu eelarves, kui parlamendil oleks ainult üks töökoht, nagu nõutakse Euroopa Parlamendi 20. novembri 2013. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu institutsioonide asukoha kohta(23), ning palub kaasata sellesse analüüsi eelarveaspektid ja lisakulud, nagu kokkuhoid tööajakao vähenemise ja suurema tõhususe tulemusel; palub võtta arvesse mitte ainult parlamendi personali (sh koosseisuväliste töötajate, välisekspertide ja ajutiste teenistujate) reisikulusid vaid ka mitmest asukohast tulenevaid komisjoni ja nõukogu personali suuremaid reisikulusid;

Euroopa Parlamendi haldusjuhtimine: töö tõhustamine

57.    kinnitab veelkord, et käesolevas resolutsioonis keskendutakse eelkõige 2012. aasta eelarve täitmisele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmisele ning selle peamine eesmärk on tagada maksumaksjate raha kasutamine parimal võimalikul viisil, tuues samal ajal välja valdkonnad, kus saaks paremaid tulemusi saavutada; kutsub parlamendi vastutavaid organeid üles muutma parlamendi igapäevatööd igal võimalikul tasandil jätkuvalt tõhusamaks, püüdes samal ajal liidu kodanikele alati pakkuda kõrgetasemelist teenust; ootab, et peasekretär keskenduks järgmises eelarvekontrollikomisjonile esitatavas aastaaruandes rohkem tõhususele ja kulude tulemuslikkusele;

58.    on arvamusel, et parlamendi 2009.–2014. aasta koosseisu ametiajal saavutati rasketes majandus- ja finantstingimustes tihtipeale juhusliku ja ajutise iseloomuga, kuigi märkimisväärset kokkuhoidu; on veendunud, et parlamendi administratsioon peaks kindlaks määrama täiendavad tõhususe parandamise meetmed, mis annaksid süsteemset ja konkreetset struktuurset kokkuhoidu, ning selleks tuleks esiteks vähendada parlamendi eelarvet ja teiseks võimaldada ressursside ümberpaigutamist parlamendi uutesse tegevusvaldkondadesse, eriti selleks, et tugevdada järelevalvemõõdet komisjoni üle liidu poliitika rakendamisel;

59.    kutsub parlamendi administratsiooni üles kaaluma võimalust kasutada rohkem olemasolevat tehnoloogiat (näiteks telekonverentsid ja kaugtöö), et vähendada haldus- ja reisikulusid; nõuab konkreetse ettepaneku esitamist mõlema nimetatud vahendi suurema kasutamise kohta; peab võimalikuks märkimisväärse lisakokkuhoiu saavutamist töö kvaliteeti kahjustamata ning on seisukohal, et lisaks rahalise kokkuhoiu saavutamisele võib videokonverentside ja kaugtöö kasutamine aidata tõhustada ka ajakasutust ja muuta parlamendi keskkonnasõbralikumaks;

60.    kutsub administratsiooni üles kohaldama täiendavaid arukaid kulude kärpimise meetmeid, et hoida kokku, kahjustamata seejuures parlamendi töö tulemuslikkust, tõhusust ja kvaliteeti;

Presidentuuri peadirektoraat

61.    märgib, et presidentuuri peadirektoraat korraldati ümber ja see tõi kaasa uue parlamendi teadusteenuste peadirektoraadi (DG EPRS) loomise, ning lisaks muudeti parlamendi turvateenused institutsioonisiseseks, mis tõi kaasa parlamendi turvaküsimuste peadirektoraadi loomise; väljendab rahulolu, et turvateenuste institutsioonisiseseks muutmise abil soovitakse ajavahemikul 2013–2016 saavutada kokkuhoidu üle 11 miljoni euro; märgib siiski, et viis presidendi kantselei liiget nimetatakse parlamendi administratsioonis peadirektori või direktori ametikohale; kritiseerib sellist juhtivate ametikohtade poliitilist kaaperdamist ja personalieeskirjadest möödahiilimist; juhib tähelepanu asjaolule, et liit taunib poliitilist patronaaži igal pool maailmas, ning nõuab, et seda põhimõtet järgitaks ka Euroopa Parlamendi administratsioonis; soovib, et peasekretär esitaks igal aastal teabe täpse kokkuhoitud vahendite summa kohta, mis võib anda head eeskuju ning tuua kaasa ka muude, praegu kolmandate isikute osutatavate teenuste institutsioonisiseseks muutmise;

62.    märgib, et peadirektori ametikoht on täidetud, kuid et valitud töötaja ei ole kuus kuud pärast tema ametissemääramist veel tööle asunud; nõuab, et asjaomase peadirektori ametikoht kaotataks;

Välispoliitika peadirektoraat

63.    märgib murega, et üldised kokkuhoiunõudmised võivad tuua kaasa selle, et kahjustatakse parlamentidevaheliste delegatsioonide suutlikkust hoida välissuhetes parlamendi profiili, st teiste liidu institutsioonide ning eriti komisjoni ja nõukoguga samaväärset nähtavust, ning see võib kahjustada parlamendi osalust välispoliitikas, aga ka komisjoni ja Euroopa välisteenistuse tegevust täiendava parlamendi diplomaatilise töö konsolideerimist; peab seetõttu äärmiselt oluliseks säilitada teadmisi ja kogemusi, mis parlament on Euroopa projektide üle järelevalvet teostades ja neid nähtaval hoides omandanud, samuti tagada, et kavandatavate meetmetega ei nõrgestata Euroopa Parlamendi ja teiste riikide vahel peetava parlamentidevahelise dialoogi mõju ja tulemuslikkust, eelkõige poliitilise ebastabiilsuse perioodil ja demokraatiat ohustavates tingimustes (araabia kevad, Lähis-Ida konflikt, Ukraina konflikt, lähenevad vastuolulised valimised jms);

Kommunikatsiooni peadirektoraat

64.    märgib, et kommunikatsiooni peadirektoraadile on eelarverealt 3 2 4 2 („Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud”) tehtud suur eraldis; täheldab allhangete üha suuremat kasutamist, mis tähendab maksumaksja jaoks lisakulu; palub üksikasjalikku loetelu kommunikatsiooni peadirektoraadi allhangete kasutamise meetmetest koos nende maksumusega;

65.    peab parlamendi eelarvest antavate toetuste puhul murettekitavaks võimalikke avastamata huvide konflikte; juhib tähelepanu finantsmääruse artiklile 58 ning administratsiooni kohustusele kontrollida toetusesaajate ja töövõtjate esitatud deklaratsioone; nõuab teavet selle kohta, milliseid riskianalüüse parlamendi administratsioon nende deklaratsioonide tõepärasuse kontrollimiseks kasutab;

Infobürood

66.    märgib, et infobüroode töötajate lähetuskulud 2012. aastal ulatusid 1,8 miljoni euroni, millest Strasbourgi lähetuste osa oli veidi üle 1 miljoni euro; nõuab, et prioriteediks tuleb seada videokonverentside korraldamine, millega saavutataks nii struktuuriline kulude kokkuhoid parlamendi eelarves kui ka keskkonnanäitajate parandamine, ent ei takistataks parlamendi tööd;

Külastajate rühmad

67.    märgib, et alates jaanuarist 2012 jõustusid uued külastajate rühmade vastuvõtmise eeskirjad, sh väljamaksete tegemise meetod; märgib, et juhatus otsustas säilitada võimaluse teha külastajate rühmadele sularahamakseid; väljendab muret külastajate rühmadele sularahamaksete tegemisega kaasneva märkimisväärse maine- ja turvariski üle; palub, et juhatus võtaks vastu uue otsuse, millega keelustataks sularahamaksete tegemine, mis on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/60/EÜ(24); võtab teadmiseks, et umbes 2000 külastajate rühmast 2012. aasta jooksul maksti vaid 365 rühmale rohkem kui 15 000 eurot, kuid et enamik külastajate rühmadest valivad sularahamakse, kuigi parlamendi administratsioon soovitab maksmist pangaülekandega või mõlema makseviisi kombinatsiooni;

Euroopa Ajaloo Maja

68.    võtab teadmiseks, et Euroopa Ajaloo Maja jooksvate kulude komisjonipoolne kaasrahastamine on tagatud komisjoni 2014. aasta eelarves kulukohustuste assigneeringutena summas 800 000 eurot (mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 3); märgib, et see summa vastab 30 protsendile nimetatud aastaks ette nähtud jooksvatest kulutustest ning peab katma ka kulutused, mis võimaldavad hoida maja avatuna seitsmel päeval nädalas;

69.    märgib, et 22. oktoobril 2012 kiitis juhatus lõplikult heaks Euroopa Ajaloo Maja püsiekspositsiooni kontseptsiooni;

EuroparlTV

70.    märgib, et parlamendi täiskogul vastu võetud 2012. aasta eelarves oli EuroparlTV-le eraldatud 8,5 miljonit eurot eelarvereal 3246; märgib, et kuigi EuroparlTV eelarvet on tunduvalt vähendatud (9 miljonilt eurolt 2008. aastal 5 miljoni euroni 2014. aastal), on selle teenuse osutamine paranenud tänu uutele tegevustele ja projektidele, sh suurem osakaal pikema kasutuseaga kasutamisvalmis audiovisuaalseid tooteid ning terve rida eksklusiivseid koostööprojekte riiklike telekanalitega mitmes liikmesriigis, mis on kokkuvõttes suurendanud vaatajate arvu; väljendab heameelt parlamendi jälgijate pidevalt suureneva arvu üle sotsiaalmeedias, eelkõige Facebookis, kus Euroopa Parlamendil on praeguseks 1,2 miljonit „sõpra”, kelle jaoks töötatakse välja eksklusiivseid EuroparlTV programme; ootab huviga juhatuse 3. detsembri 2012. aasta otsusega tellitud sõltumatu hindamise tulemusi, mis puudutavad parlamendi veebimultimeediatoodangut;

71.    väljendab muret seoses sellega, et vaatamata kulutustele, mis on tehtud Euroopa Parlamendi varustamiseks uusima tehnikaga stuudiotega, ja vaatamata sellele, et tööle on võetud suur kommunikatsiooniasjatundjate meeskond, võib parlamendi töö kajastamist meedias kahjustada nõue, et parlamendi stuudioid kasutavad ringhäälinguorganisatsioonid maksaksid satelliiditasusid; palub peasekretäril hinnata, kas selle korra muutmine edendaks parlamendis toimuvate debattide ja parlamendiliikmete osalusel toimuvate arutelude suuremat kajastamist, ning esitada selle kohta aruanne;

72.    on seisukohal, et EuroparlTV ei ole Euroopa Parlamendi esmatähtis tegevussuund, ning nõuab, et enne uute EuroparlTV tegevuste väljatöötamist viidaks läbi kulude ja tulude analüüs;

Personali peadirektoraat

73.    juhib tähelepanu sellele, et teatavatest liikmesriikidest, nagu Saksamaa, Ühendkuningriik, Austria ja Madalmaad, on ametnikke ja muid teenistujaid keeruline leida ja et nende riikide töötajate osakaal parlamendi sekretariaadi töötajatest on oluliselt väiksem kui vastava riigi rahvastiku osakaal kogu liidu rahvastikust, ning märgib, et suhteliselt suur osa töötajatest on parlamendi töökohtade asukohast tulenevalt Belgia (13,6 %) või Luksemburgi (2,3 %) kodakondsusega; palub juhatusel läbi vaadata töölevõtmismenetlused ja nõuded, et teha kindlaks, millist rolli need võivad mängida raskustes kõnealustest liikmesriikidest töötajate leidmisel;

74.    nõuab teavet Strasbourgi kohalike saaliteenindajate töökorralduse kohta ning Brüsseli saaliteenindajate töökorralduse kohta Strasbourgi nädalatel; nõuab, et parlamendi administratsioon annaks aru selle kohta, kas Strasbourgi kohalike saaliteenindajate puhul ikka täidetakse liidu tööõiguse ja sotsiaalkindlustusõiguse nõudeid ning milliseid ettevaatusabinõusid kasutatakse näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu; nõuab kulude võrdlemist, et leida maksumaksjate jaoks kõige optimaalsem lahendus;

75.    võtab teadmiseks Avaliku Teenistuse Kohtu 12. detsembri 2013. aasta otsuse kohtuasjas F-129/12 ning peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et parlament mõisteti süüdi suutmatuses pakkuda abi ahistamise ja eeskirjadele mittevastavate vallandamiste korral; nõuab seetõttu, et pädevad teenistused võtaksid kõik vajalikud meetmed selliste olukordade kordumise vältimiseks;

76.    nõuab aruannet AD ja AST ametikohtade arvu suurendamise kohta parlamendi administratsioonis alates aastast 2005 kuni praeguse eelarveaastani; soovib andmete eristamist palgaastme ja rahvuse alusel;

77.    nõuab aruannet direktorite ja peadirektorite ametikohtade arvu suurendamise kohta parlamendi administratsioonis alates aastast 2005; soovib andmete eristamist rahvuse alusel;

78.    nõuab aruannet selle kohta, kui palju fraktsioonide töötajaid on saanud alates 2009. aastast ametnikuks a) tavapärase valikumenetluse alusel ning b) üleminekuklausli alusel;

79.    juhib tähelepanu asjaolule, et enam kui 1500 parlamenditöötaja lapsed käivad Euroopa koolides; on seisukohal, et parlament peab etendama Euroopa koolide korralduslikus struktuuris juhtrolli;

Infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat

Parlamendi kinnisvarapoliitika

80.    rõhutab asjaolu, et parlamendist on aastate jooksul saanud kinnisvaraomanik ja selle strateegiaga kaasnevad olemuslikud riskid ning et rajatiste käitamise ja hooldusega seotud kulud paratamatult kasvavad aja jooksul, kuna hooned vananevad; rõhutab eelkõige, et mis tahes kinnisvara ja hoonete strateegia peab arvestama nende kasvavate kuludega ning keskpikas perspektiivis ka hoonete renoveerimise vajadusega; juhib tähelepanu asjaolule, et kinnisvara ja hoonete strateegia peab tagama parlamendi eelarve jätkusuutlikkuse ning säilitama teatud paindlikkuse, kombineerides ostmist, üürimist ja kasutusvaldust, et tagada parlamendi jaoks majanduslikult soodsaim tulemus; rõhutab, et kinnisvara ostmine ei pruugi alati olla tingimata parim lahendus;

81.    võtab teadmiseks, et 2012. aastal algatati mitmete üksiklepingute läbivaatamine, mis puudutas finantstingimusi, eelkõige seoses kinnisvara üüriturul toimuvate suundumustega; väljendab heameelt, et nende läbivaatamiste tulemusena on järgnevatel aastatel võimalik saavutada järgmist struktuurset kokkuhoidu:

- hoone Wiertz kasutusvaldus tõi kaasa kulude vähenemise 0,45 miljonit eurot aastas seoses kinnisvaramaksu ja -kuludega;

- kolimine hoonesse GEOS 2014. aastal toob kaasa kulude vähenemise 5 miljonit eurot 45 kuu jooksul;

- hoone Goldbell rendilepingu läbivaatamine toob kaasa kulude vähenemise 2,5 miljonit eurot kuni 2017. aasta lõpuni;

- Madridi infobüroo rendilepingu läbivaatamine toob kaasa kulude vähenemise 0,27 miljonit eurot;

Konrad Adenaueri hoone (KAD)

82.    tuletab meelde, et Konrad Adenaueri hoone hankemenetluses ei õnnestunud leida sobivaid kandidaate, sest pakutud hinnad olid palju kõrgemad kui prognoosid; märgib sellele järgnenud juhatuse 2012. aasta otsust teha KAD-hoone pakkumiskutse ümber, mis andis tulemuseks palju madalama hinnaga pakkumised ning võimaldas kinni pidada hoone ehitamiseks algselt kokku lepitud eelarvest; võtab teadmiseks, et tööd algasid 2013. aasta septembris uue projektijuhiga ja tõhustatud partnerluses koos Luksemburgi valitsusega; eeldab, et hoolimata vältimatust hilinemisest peetakse projekti ehitustöödel kinni algselt kokku lepitud kogueelarvest;

Parlamendi Brüsseli istungiruum

83.    võtab teadmiseks, et parlamendi Brüsseli istungiruumi lae tugiraamistiku parandamine läheb maksma veidi üle 2 miljoni euro, st 3 miljoni euro suurusest hinnangulisest maksumusest vähem, ning et tulenevalt hoone vanusest ei ole võimalik algatada kohtumenetlust; võtab teadmiseks, et tänu 2012. aastal kasutusele võetud parlamendi hoonete korrapärasele jooksvale ülevaatusele ja ennetavale hoolduspoliitikale avastati istungiruumi puidust laetalade konstruktsioonis kahjustusi, hoides ära suure katastroofi, millega oleks võinud kaasneda inimelude kaotus ja tohutu kahju nimetatud hoonele; võtab teadmiseks, et osutus võimalikuks asjaomased teenistused ümber paigutada teistesse parlamendi hoonetesse ning Paul-Henri Spaaki hoone (PHS) A-tsoon ajutiselt sulgeda, ning et istungiruum avatakse uuesti kasutamiseks 2014. aasta aprilli alguses;

Suulise tõlke ja konverentside peadirektoraat ning kirjaliku tõlke peadirektoraat

84.    märgib rahuloluga, et ressursitõhusat mitmekeelsust puudutava juhatuse otsuse rakendamisega saavutati suulise tõlke valdkonnas 10,9 miljonit eurot ja kirjaliku tõlke valdkonnas 10 miljonit eurot kokkuhoidu, ilma et see oleks kahjustanud mitmekeelsuse põhimõtet või parlamendi töö kvaliteeti; rõhutab veel kord institutsioonidevahelise koostöö olulisust parimate tavade vahetamisel, mis edendavad tulemuslikkust ja võimaldavad kokkuhoidu;

Finantsküsimuste peadirektoraat

Vabatahtlik pensionifond

85.    märgib, et tänu sellele, et investeerimisturgudel jätkus üleilmsest finantskriisist taastumine, suurenes vabatahtliku pensionifondi(25) vara väärtus 2012. aastal tänu investeerimistuludele 9,4 %;

86.    märgib siiski, et vabatahtlik pensionifond suurendas 2012. aasta lõpus oma hinnangulist kindlustusmatemaatilist puudujääki, mis arvutatakse fondi vara väärtuse alusel, 207,9 miljoni euroni; rõhutab, et need prognoositavad tulevased kohustused on jaotatud mitmele aastakümnele;

87.    märgib aga, et see tekitab küsimusi fondi võimalikust ammendumisest ning et Euroopa Parlament tagab pensioniõiguste väljamaksmise kõigile selle fondi endistele ja mõnedele praegustele liikmetele, juhul ja kui fond ei ole võimeline oma kohustusi täitma; tuletab meelde, et vabatahtlik pensionifond loodi üleminekulahendusena enne 14. juulil 2009 kehtima hakanud uut Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärust;

88.    võtab teadmiseks, et Euroopa Liidu Kohus otsustas 2013. aastal, et juhatuse poolt 2009. aastal vastu võetud otsused suurendada fondiliikmete pensioniiga 60 eluaastalt 63 eluaastani, et vältida fondi kapitali enneaegset ammendumist ning viia see vastavusse uue Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärusega, olid õiguspärased; tuletab meelde, et kaks kolmandikku fondi tehtud maksetest tuli otse parlamendilt ja mitte üksikutelt parlamendiliikmetelt;

Tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat

89.    väljendab sügavat muret, et teatud parlamendiliikmete, assistentide ja ametnike isiklike e-postkastide puutumatust on rikutud seoses parlamendi vastu suunatud vahendusrünnetega (man-in-the-middle attack), mille käigus häkkerid on pääsenud ligi teabevahetusele isiklike nutitelefonide ja parlamendi avaliku WiFi-võrgu vahel; nõuab sõltumatu IKT turvalisuse auditi läbiviimist kolmandate isikute poolt, hõlmates kõiki parlamendi IKT- ja telekommunikatsioonisüsteeme vastavalt I lisas esitatud üksikasjadele, et töötada välja selge tegevuskava, mille abil saavutada 2015. aastaks kindlam IKT turvalisuse poliitika;

90.    on seisukohal, et külaliskasutajatele tuleks võimaldada juurdepääs sellisele WiFi-võrgule, mille kaudu puudub juurdepääs parlamendi intranetile või parlamendisisestele IT-teenustele, nagu veebipost, lahutades sel moel üksteisest isikliku WiFi-võrgu ja külalistele mõeldud WiFi-võrgu funktsioonid; on arvamusel, et parlamendi kogu infotehnoloogia ning telekommunikatsioonitaristu osas tuleks viia läbi sõltumatu turbeaudit, mis kinnitaks, et parlament on kõrgeimate võimalike turvalisusstandarditega kaitstud häkkerite tegevuse ja telefonikõnede pealtkuulamise vastu;

91.    on seisukohal, et olulisi edusamme tuleb täiendada piisavate investeeringutega asjaomaste projektide tugi- ja hooldustegevustesse ning piisava koostööga parlamendiliikmete ja töötajate vahel; tõstab eelkõige esile AT4AM süsteemi edukat kasutuselevõttu; peab kahetsusväärseks, et parlamendis ei jätkata Linux operatsioonisüsteemi konfiguratsiooniga ning et seda ei turustatud ega levitatud kunagi sihipäraselt parlamendiliikmete ja muude töötajate seas, kes oleksid sellest projektist huvitunud; märgib, et parlamendiliikmete ja -töötajate uute töövahendite kasutuselevõtt eeldab, et selliste töövahendite katseetapis tehakse koostööd ainult nende parlamendiliikmete ja töötajatega, kes on katseetapiga kaasneva lisatööga nõus;

92.    nõuab samas vaimus, et parlament teeks koostööd informaatika peadirektoraadiga, et teha kindlaks uued ja uuenduslikud IKT vahendid, mis hangitakse muudelt kui praegu kasutatavatelt müüjatelt, ning samuti vanade IKT vahendite ja taristu sobivad asendustooted, mille puhul võetakse suund avatud, koostalitlusvõimelistele ja müüjast sõltumatutele lahendustele, et tagada sotsiaalne, eetiline ja majanduslik vastutus;

93.    võtab teadmiseks tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadis alustatud töökohtade tagasitoomise protsessi ning lubatud kulude vähendamise ja eriteadmiste ja korporatiivse identiteedi suurendamise IT-valdkonna töötajate seas; tuletab meelde, et püsiva innovatsiooniga seotud suuremad eriteadmised olid põhjenduseks ka siis, kui asjaomases sektoris hakati mitu aastat tagasi kasutama välishankeid; peab kulude vähendamist kaheldavaks; on teadlik piirangutest ja probleemidest, mis on seotud turul saadaolevate parimate ekspertide värbamisega; palub peasekretäril koostöös Euroopa Personalivaliku Ametiga leida viisid, kuidas kiirendada värbamismenetlust ning muutuda ligitõmbavaks parimatele ekspertidele IT-tehnoloogia ja turbe alal;

94.    on seisukohal, et parlamendil endal peab olema kõikides IKT-ga seotud küsimustes lõplik otsustusõigus;

95.    märgib, et parlamendi praegune IKT infrastruktuur põhineb ainult osaliselt avatud lähtekoodidel ning seetõttu on piiratud parlamendi riistvara ja tarkvararakenduste kasutamine; nõuab järkjärgulist üleminekut avatud lähtekoodiga IKT infrastruktuurile, mis tooks kaasa suurema kulutõhususe ja koostalitlusvõime, võimaldades samal ajal tagada kõrgeima turvalisuse; nõuab sellega seoses piisavat tehnilist ja haldustuge, millega tagataks piisav hooldustöö;

96.    teeb ettepaneku kasutada kirjaliku ja suulise tõlke teenistustes rohkem uut info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat;

97.    nõuab tungivalt, et peasekretär tagaks lisaks, et IKT toega tegelevad töötajad oleksid parlamendiliikmetele ja töötajatele töökohas kättesaadavad, et võimaldada IKT toega tegelevatele töötajatele ning parlamenditöötajatele ja -liikmetele näost-näkku suhtlemisest saadavat kindlust ja tuge; tuletab peasekretärile meelde, et IKT kaugtugi võib olla ebamugav ning IT toe osutajate ja seda vajavate isikute vahelise usaldussuhte loomiseks vähem sobiv; juhib samuti tähelepanu sellele, kui ebasobiv on loota täielikult eespool nimetatud kauglahendustele, kuni eespool nimetatud turvalisuse auditit ei ole asjakohaselt läbi viidud;

98.    nõuab, et peasekretär tagaks, et 1. detsembriks 2014 on võetud vähemalt järgmised kontrollimeetmed:

-  nn musta kasti läbistustestimine;

-  nn valge kasti läbistustestimine;

-  krüpteerimisprotokollide läbivaatamine;

-  rakenduste läbivaatamine;

-  rakenduste pääsuloendite läbivaatamine;

-  füüsilise infrastruktuuri pääsuloendite läbivaatamine;

-  rakenduste kompileerimisahela läbivaatamine;

-  rakenduste lähtekoodide läbivaatamine;

ootab, et kontrolli tulemused esitatakse eelarvekontrollikomisjonile ja eelarvekomisjonile koos hinnanguga kontrolli käigus avastatud turvalünkade kõrvaldamise kulude ning selleks vajalike personaliressursside ja aja kohta;

99.    on seisukohal, et andmete kättesaadavust ei tohi piirata platvormi- või süsteemipõhise struktuuri kasutamisega ning et andmete formaat peab põhinema laialtkasutatavatel ja vabalt kättesaadavatel standarditel ja sellele peavad tuge ja hooldust pakkuma tootjatest sõltumatud organisatsioonid; rõhutab, et formaati ja kõiki laiendeid käsitlev täielik dokumentatsioon tuleb teha vabalt kättesaadavaks;

Reisibüroo

100.  peab kiiduväärseks asjaolu, et vastavalt eelarvekontrollikomisjoni nõudmisele on uue, 1. jaanuaril 2014. aastal jõustunud reisibüroo lepingu kohaselt võimalik teostada finants- ja tulemusauditeid; märgib, et ainus pakkumuse esitanud ettevõte oli reisibüroo BCD Travel N.V., kellega oli sõlmitud ka eelmine leping, ning et uus leping kehtib kaks aastat;

101.  rõhutab, et parlamendiliikmete Euroopa-siseste lennureiside puhul tuleks parlamendi eelarvest hüvitada üksnes turistiklassi piletite maksumus;

Aastaaruanne sõlmitud hankelepingute kohta

102.  tuletab meelde, et 1. jaanuaril 2013 jõustunud finantsmäärus ja selle rakendamiseeskirjad sätestavad teabe, mis institutsioonidel tuleb esitada eelarvepädevatele institutsioonidele ja avalikkusele seoses lepingute sõlmimisega; märgib, et uues finantsmääruses nõutakse kõigi lepingute avaldamist, mille väärtus on üle 15 000 euro (vanas finantsmääruses oli selleks piiriks 25 000 eurot) – see väärtus vastab uuele lävendile, alates millest on võistupakkumine muutunud kohustuslikuks;

103.  märgib, et kõik parlamendi peadirektoraadid on 2012. aastal sõlminud lepinguid, mille väärtus ületab 25 000 eurot, ning et nende lepingute koguväärtus oli 724 miljonit eurot (603 miljonit eurot 2011. aastal); märgib ühtlasi, et eelarvevahendeid käsutavate osakondade poolt riigihangete registrile esitatud teabe alusel koostasid keskteenistused eelarvepädevatele institutsioonidele 2012. aastal sõlmitud lepingute kohta aastaaruande;

104.  märgib, et 2012. ja 2011. aastal sõlmitud lepingud jagunesid vastavalt kasutatud lepingu liigile järgmiselt:

Lepingu liik

(15 000 kuni 25 000 eurot)

2012

 

Arv

Väärtus (eurot)

Teenused

Tarned

Tööde teostamine

Ehitus

66

13

15

0

1 363 733

246 663

289 561

0

Kokku

94

1 899 957

Lepingu liik

(väärtus üle 25 000 euro)

2012

2011

1.      

Arv

Osakaal

Arv

Osakaal

Teenused

Tarned

Tööde teostamine

Ehitus

167

39

21

3

73 %

17 %

9 %

1 %

168

43

29

5

68 %

18 %

12 %

2 %

Kokku

230

100 %

245

100 %

Lepingu liik

(väärtus üle 25 000 euro)

2012

2011

1.      

Väärtus (eurot)

Osakaal

Väärtus (eurot)

Osakaal

Teenused

Tarned

Tööde teostamine

Ehitus

478 867 118

20 050 555

48 097 311

177 282 082

66 %

3 %

7 %

24 %

372 679 542

181 515 814

33 142 238

15 881 213

61 %

30 %

6 %

3 %

Kokku

724 297 066

100 %

603 218 807

100 %

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi poolt 2012. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 6.)

105.  märgib, et 2012. ja 2011. aastal sõlmitud lepingud jagunesid vastavalt kasutatud menetluse liigile järgmiselt:

Menetluse liik

(15 000 kuni 25 000 eurot)

2012

 

Arv

Väärtus (eurot)

Avatud menetlus

Piiratud menetlus

Läbirääkimistega menetlus

Konkurents

Erand

0

0

94

-

-

0

0

1 899 958

-

-

Kokku

94

1 899 958

Menetluse liik

(väärtus üle 25 000 euro)

2012

2011

1.    

Arv

Osakaal

Arv

Osakaal

Avatud menetlus

Piiratud menetlus

Läbirääkimistega menetlus

Konkurents

Erand

93

4

133

-

-

40 %

2 %

58 %

-

-

90

12

138

2

3

37 %

5 %

56 %

1 %

1 %

Kokku

230

100 %

245

100 %

Menetluse liik

(väärtus üle 25 000 euro)

2012

2011

1.      

Väärtus (eurot)

Osakaal

Väärtus (eurot)

Osakaal

Avatud menetlus

Piiratud menetlus

Läbirääkimistega menetlus

Konkurents

Erand

268 775 678

245 111 639

210 409 749

-

-

37 %

34 %

29 %

-

-

436 253 061

126 420 563

31 283 089

4 668 600

4 593 494

72 %

21 %

5 %

1 %

1 %

Kokku

724 297 066

100 %

603 218 807

100 %

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi poolt 2012. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 8)

106.  märgib, et kokku sõlmiti 2012. aastal 230 lepingut, neist 97 (koguväärtusega 514 miljonit eurot) põhinesid avatud või piiratud menetlusel ning 133 (koguväärtusega 210 miljonit eurot) põhinesid läbirääkimistega menetlusel; võtab teadmiseks, et märkimisväärne väärtuse kasv läbirääkimistega menetluste osas 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga oli tingitud kolmest lepingumenetlusest ehitusvaldkonnas, koguväärtusega 177,28 miljonit eurot, mis suurendasid oluliselt kogusummat;

107.  peab kahetsusväärseks, et tänu madala maksumusega lepingutega seonduvale halduskoormuse vähendamisele, mille eesmärk on suurendada VKEde osalust selliste lepingute pakkumismenetlustes, ei avalikusta administratsioon nende VKEde arvu, kellega sõlmiti madala maksumusega lepingud; seetõttu ei saa peasekretariaat näidata võetud meetmete tulemuslikkust ehk seda, kas halduskoormuse vähendamine tegelikult suurendas VKEde osalust või mitte; nõuab nende VKEde arvu jälgimist, kellega sõlmitakse madala maksumusega leping;

108.  on arvamusel, et alla 60 000 euro maksvate lepingute puhul tuleks lepingu sõlmimise kriteeriumide puhul rakendada täielikku läbipaistvust ning korraldada huvide konfliktide kontroll;

Erandjuhtudel kasutatavad läbirääkimistega menetlused

109.  juhib tähelepanu, et erandjuhtudel kasutatavate läbirääkimistega menetluste arv vähenes 27 % (59-lt 2011. aastal 43.le 2012. aastal), kuna parlament ja viis peadirektoraati ei kasutanud seda liiki menetlust 2012. aastal üldse, üks peadirektoraat sõlmis sama palju lepinguid kui eelmisel aastal ning kaks peadirektoraati sõlmisid selliseid lepinguid rohkem kui 2011. aastal; juhib tähelepanu ka asjaolule, et alates 2012. aastast peab vastutav eelarvevahendite käsutaja esitama iga-aastase tegevusaruande lisas korrapäraselt põhjendused erandjuhtudel kasutatavate läbirääkimistega menetluste kasutamise kohta;

Fraktsioonid (eelarvepunkt 4 0 0)

110.  on arvamusel, et fraktsioonid on Euroopa Parlamendi ja kogu liidu seisukohast väga olulised osalejad, kuna nende riikideülene olemus esindab ainulaadset mudelit kogu maailmas ning nende roll kõigi liidu institutsioonide demokraatliku vastutuse tagamisel on ülioluline;

111.  märgib, et 2012. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 0 kantud assigneeringuid järgmiselt:

Fraktsioon

2012

2011

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi (2011) üle kantud summad

PPE

21 128

2 024

18 974

89,81 %

4 178

20 336

1 918

20 442

100,42 %

1 832

S&D

14 908

6 313

14 520

97,40 %

6 702

14 302

5 499

13 696

95,76 %

6 105

ALDE

6 673

2 281

6 855

102,72 %

2 100

6 477

2 416

6 676

103,07 %

2 217

Verts/ALE

4 319

1 460

4 002

92,65 %

1 778

4 025

1 242

3 820

94,91 %

1 447

GUE/NGL

2 563

1 094

2 602

101,52 %

1 055

2 535

1 088

2 553

100,71 %

1 070

ECR

3 765

1 219

3 407

90,51 %

1 577

3 831

720

3 375

88,09 %

1 176

EFD

2 538

881

2 494

98,29 %

925

2 088

835

2 046

98,03 %

876

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

1 362

413

963

70,73 %

367

1 270

409

924

72,72 %

413

Kokku

57 255

15 687

53 817

94,00 %

18 680

54 866

14 126

53 514

97,53 %

15 137

*          Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes

 

 

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi sihtasutused

112.  märgib, et 2012. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 2 kantud assigneeringuid järgmiselt(26):

Erakond

Lühend

Omavahendid*

EP toetus

Kogutulu

EP toetuse osakaal abikõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Tulude ülejääk (reservi kandmine) või kahjum

Euroopa Rahvapartei

PPE

1 471

6 483

8 863

85 %

242

Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei

PES

977

4 323

5 514

85 %

91

Euroopa Liberaaldemokraatlik Reformipartei

ALDE

440

1 950

2 784

85 %

60

Euroopa Roheliste Partei

EGP

397

1 333

1 908

84 %

127

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liit

AECR

216

1 139

1 701

85 %

13

Euroopa Vasakpartei

EL

269

835

1 263

79 %

47

Euroopa Demokraatide Partei

EDP/PDE

79

363

630

84 %

0

Euroopa Vabaliit

EFA

91

382

530

85 %

23

ELi Demokraadid

EUD

29

195

271

85 %

-6

Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine

ECPM

44

242

285

85 %

0,6

Euroopa Vabaduse Allianss

EAF

65

357

428

85 %

2

Euroopa Rahvuslike Liikumiste Allianss

AEMN

44

186

333

85 %

-2

Vaba ja Demokraatliku Euroopa Liikumine

MELD

81

458

702

85 %

0

Kokku

 

4 203

18 247

25 214

84 %

598

(*)          Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes

113.  märgib, et 2012. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 3 kantud assigneeringuid järgmiselt(27):

Sihtasutus

Lühend

Seotud erakonnaga

Omavahendid*

EP toetus

Kogutulu

EP toetuse osakaal abikõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Centre for European Studies

CES

PPE

786

3 719

4 505

83 %

Foundation for European Progressive Studies

FEPS

PES

517

2 795

3 312

85 %

European Liberal Forum

ELF

ALDE

183

996

1 179

85 %

Green European Foundation

GEF

EGP

156

865

1 020

85 %

Transform Europe

TE

EL

120

550

671

83 %

Institute of European Democrats

IED

PDE

48

238

286

85 %

Organisation For European Interstate Cooperation

OEIC

EUD

20

132

152

85 %

Centre Maurits Coppieters

CMC

EFA

36

200

235

85 %

New Direction

ND

AECR

141

679

820

85 %

European Christian Political Foundation

ECPF

ECPM

30

167

197

82 %

European Foundation for Freedom

EFF

EAF

44

234

279

84 %

Foundation for a Europe of Liberties and Democracy

FELD

MELD

56

194

250

78 %

Kokku

 

 

2 136

10 768

12 905

84 %

(*)          Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.3.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Zuzana Brzobohatá, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Rina Ronja Kari, Monica Luisa Macovei, Jan Mulder, Eva Ortiz Vilella, Monika Panayotova, Crescenzio Rivellini, Bogusław Sonik, Bart Staes, Georgios Stavrakakis, Michael Theurer, Derek Vaughan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Amelia Andersdotter, Philip Bradbourn, Esther de Lange, Vojtěch Mynář, Jan Olbrycht, Markus Pieper

(1)

      ELT L 56, 29.2.2012.

(2)

      ELT C 334, 15.11.2013, lk 1.

(3)

      ELT C 188, 29.6.2013, lk 1.

(4)

     ELT C 331, 14.11.2013, lk 1.

(5)

     ELT C 334, 15.11.2013, lk 122.

(6)

     EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7)

      ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(8)

      PE 349.540/Bur/ann/def.

(9)

      ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 90.

(10)

    ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 226.

(11)

   ELT L 56, 29.2.2012.

(12)

   ELT C 334, 15.11.2013, lk 1.

(13)

    ELT C 188, 29.6.2013, lk 1.

(14)

   ELT C 331, 14.11.2013, lk 1.

(15)

   ELT C 334, 15.11.2013, lk 122.

(16)

    EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(17)

    ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(18)

    PE 349.540/Bur/ann/def.

(19)

    ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 90.

(20)

    ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 226.

(21)

Internetipõhine telefoniühendus.

(22)

           Euroopa Parlamendi peasekretäri 30. augusti 2013. aasta teade „Euroopa Parlamendi kolme töökoha finants-, keskkonna- ja piirkondlik mõju”.

(23)

   Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0498.

(24)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

(25)

Vabatahtlik pensionifond asutati 14. juulil 1993 Luksemburgi õiguse alusel kui mittetulundusühendus (ASBL).

(26)

   Allikas: Juhatuse koosoleku protokollid 9.9.2013 (PE 512.496/BUR), punkt 14, ning 7.10.2013 (PE 516.110/BUR), punkt 12.

(27)

   Allikas: Juhatuse koosoleku protokoll 9.9.2013 (PE 512.496/BUR), punkt 14, ning peasekretäri teade juhatusele D(2013)33164.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika