Menetlus : 2012/0193(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0251/2014

Esitatud tekstid :

A7-0251/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 16/04/2014 - 7.32
CRE 16/04/2014 - 7.32
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0427

RAPORT     ***I
PDF 877kWORD 433k
25.3.2014
PE 524.832v02-00 A7-0251/2014

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil

(COM(2012)0363 – C7‑0192/2012 – 2012/0193(COD))

EelarvekontrollikomisjonKodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöörid: Ingeborg Gräßle, Juan Fernando López Aguilar

Arvamuse koostaja (*):

Tadeusz Zwiefka, õiguskomisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

(Komisjonide ühised koosolekud – kodukorra artikkel 51)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (*)
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil

(COM(2012)0363 – C7-0192/2012 – 2012/0193(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012) 0363),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 325 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0192/2012),

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust ettepaneku õigusliku aluse kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Rootsi parlamendi esitatud põhjendatud arvamust protokolli nr 2 raames subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamise kohta väitega, et seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–   võttes arvesse kontrollikoja 15. novembri 2012. aasta arvamust(1),

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 10. oktoobri 2012. aasta arvamust(2),

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37,

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ühiseid nõupidamisi, mis viidi läbi kodukorra artikli 51 kohaselt,

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A7-0251/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 325 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 83 lõiget 2,

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Liidu finantshuvide tõhusaks, proportsionaalseks ja hoiatavat laadi kaitseks tuleks liikmesriikides jätkata kõnealuses valdkonnas toimepandavate pettusega seotud raskemate süütegude suhtes lisaks haldus- ja tsiviilõiguse kohaldamisele ka kriminaalõiguse kohaldamist, ent seejuures tuleks vältida vastuolude tekkimist nii ühe õigusvaldkonna raames kui ka eri õigusvaldkondade vahel.

(2) Tõhusaks, proportsionaalseks ja hoiatavat laadi kaitseks pettusega seotud raskemate süütegude eest ning liidu finantshuvide paremaks arvessevõtmiseks tuleks haldus- ja tsiviilõiguse kohaldamisel võetud meetmeid täiendada liikmesriikide kriminaalõiguse asjakohaste sätetega, ent seejuures tuleks vältida vastuolude tekkimist nii ühe õigusvaldkonna raames kui ka eri õigusvaldkondade vahel.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Liidu finantshuvide kaitse eeldab pettuse ühtset määratlemist nii ELi eelarve tulude kui ka kulude poolt kahjustava pettusena.

(3) Liidu finantshuvide kaitse eeldab pettuse ühtset määratlemist liidu eelarve tulude, kulude, varade ja kohustuste poolt kahjustava pettusena, mis hõlmab ka laenuvõtmist ja -andmist.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Liidu finantshuve võib kahjustada olukord, kus pakkujad esitavad hankijatele või toetusi andvatele asutustele teavet, mis põhineb menetluse korraldanud asutuselt ebaseaduslikul teel kas otse või kaudselt saadud teabel, eesmärgiga kõrvale hoida riigihanke- või toetuse andmise menetluse eeskirjadest või neid moonutada. Selline käitumine sarnaneb suuresti pettusega, aga ei pruugi tähendada, et pakkuja paneb toime pettuse selle otseses mõttes, kuna tema pakkumus võib vastata kõigile nõuetele. Pakkujad rikuvad oma manipulatsioonidega liidu konkurentsieeskirju ja riikide samalaadseid õigusnorme; sellise käitumise suhtes tuleks kehtestada kogu liidus ühtsed täitemeetmed ja karistused ning see tuleks jätta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.

(6) Liidu finantshuve võib kahjustada olukord, kus pakkujad esitavad hankijatele või toetusi andvatele asutustele teavet, mis põhineb menetluse korraldanud asutuselt seadusevastasel teel kas otse või kaudselt saadud teabel, eesmärgiga kõrvale hoida riigihanke- või toetuse andmise menetluse eeskirjadest või neid rikkuda. Selline käitumine sarnaneb suuresti pettusega, aga ei pruugi tähendada, et pakkuja toime pandud teol on kõik pettuse tunnused selle otseses mõttes, kuna tema pakkumus võib vastata kõigile nõutud kriteeriumitele. Pakkujad rikuvad oma manipulatsioonidega liidu konkurentsieeskirju ja riikide samalaadseid õigusnorme; sellise käitumise suhtes tuleks kehtestada kogu liidus ühtsed täitemeetmed ja karistused ning see tuleks jätta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Korruptsioon kujutab endast liidu finantshuvidele eriti suurt ohtu ning seda võib paljudel juhtudel seostada pettusega. Seetõttu on eriti vajalik, et kõnealuses valdkonnas toime pandud süütegusid käsitataks kuriteona. Tuleb tagada, et asjaomased süüteod määratletaks kuriteona olenemata sellest, kas need hõlmavad ametikohustuste rikkumist või mitte. Passiivse korruptsiooni ja omastamise puhul on tarvis lisada ametiisiku mõiste, millega hõlmatakse kõik asjaomased isikud, kes on ametisse nimetatud, valitud või kes töötavad lepingu alusel ning kellele on eraldatud ametniku ametikoht, samuti isikud, kelle ülesanne on osutada kodanikele või üldsuse huvides teenuseid valitsuse või muude avalik-õiguslike organite nimel, aga kellele ei ole eraldatud ametniku ametikohta, näiteks ELi vahendite haldamisega tegelevad töövõtjad.

(8) Korruptsioon kujutab endast liidu finantshuvidele eriti suurt ohtu ning seda võib paljudel juhtudel seostada pettusega. Seetõttu on eriti vajalik, et kõnealuses valdkonnas toime pandud süütegusid käsitataks kuriteona. Tuleb tagada, et asjaomased süüteod määratletaks kuriteona olenemata sellest, kas need hõlmavad ametikohustuste rikkumist või mitte. Passiivse korruptsiooni ja omastamise puhul on tarvis lisada ametiisiku mõiste, millega hõlmatakse kõik asjaomased isikud, kes on ametisse nimetatud, valitud või kes töötavad lepingu alusel või kellele on eraldatud ametniku ametikoht kas liidus, liikmesriikides või kolmandates riikides. Liidu vahendite haldamisse kaasatakse järjest rohkem eraisikuid. Selleks et kaitsta piisavalt liidu vahendeid korruptsiooni ja omastamise eest, tuleb käesolevas direktiivis ametiisiku mõistega hõlmata ka need isikud, kes ei tööta ametniku ametikohal, kuid kellele on liidu vahenditega seoses antud avaliku teenistuse ülesanded ja kes täidavad neid sarnasel viisil, näiteks selliste vahendite haldamisega tegelevad töövõtjad.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Liidu finantshuve võib kahjustada ametiisikute teatav käitumine, mille eesmärk on omastada vara ja vahendeid nende eesmärgi vastaselt ja kahjustada seega tahtlikult liidu finantshuve. Seetõttu on tarvis kõnealust käitumist hõlmavad süüteod täpselt määratleda.

(9) Liidu finantshuve võib kahjustada ametiisikute teatav käitumine, mille eesmärk on omastada vara ja vahendeid nende eesmärgi vastaselt ja kahjustada seega tahtlikult liidu finantshuve. Seetõttu on tarvis kõnealust käitumist hõlmavad süüteod täpselt ja üheselt määratleda.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Käesolevas direktiivis määratletud füüsiliste isikute toimepandud kuritegude puhul tuleb kindlaks teha tahtlus kõigi aspektide osas, millest kõnealused kuriteod koosnevad. Käesolev direktiiv ei hõlma selliseid füüsiliste isikute süütegusid, mis ei nõua tahtlust.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 a) Kuigi oleks asjakohane kehtestada teatavad miinimumkaristused käesolevas direktiivis määratletud süütegude eest, ei tohiks seda käsitleda kui sekkumist liikmesriikide kohtute ja kohtunike õigusse kasutada oma kaalutlusõigust üksikjuhtumite menetlemisel.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 b) Selleks et tagada liidu õiguse sidusus liidu finantshuvide kaitse osas, on asjakohane kehtestada teatavad miinimumkaristused käesolevas direktiivis määratletud süütegude eest. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded. Liikmesriikidel peaks olema õigus säilitada või kasutusele võtta rangemaid karistusi selliste süütegude karistamiseks.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Ilma et see piiraks liidu õigusaktides sätestatud muude kohustuste täitmist, on tarvis lisada asjakohane säte liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö, sealhulgas teabevahetuse kohta, et tagada tõhusate meetmete võtmine käesolevas direktiivis määratletud liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu.

(17) Ilma et see piiraks liidu õigusaktides sätestatud muude kohustuste täitmist, on tarvis lisada asjakohane säte liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö, sealhulgas liikmesriikide, Eurojusti ja komisjoni teabevahetuse kohta, et tagada tõhusate meetmete võtmine käesolevas direktiivis määratletud liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiiviga kehtestatakse kuritegude määratlemise ja karistuste kindlaksmääramise kaudu vajalikud meetmed võitluseks liidu finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu.

Direktiiviga kehtestatakse kuritegude määratlemise ja karistuste kindlaksmääramise kaudu vajalikud meetmed võitluseks liidu finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, et tagada tõhus ja võrdväärne kaitse liikmesriikides ning liidu institutsioonides, organites ja asutustes, ning suurendada liidu institutsioonide ja algatuste usaldusväärsust.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas direktiivis on „liidu finantshuvid” kõik tulud ja kulud, mis on hõlmatud:

Käesolevas direktiivis on „liidu finantshuvid” kõik varad ja kohustused, mida haldavad või esindavad liit ja selle institutsioonid, organid ja asutused, ning kõik selle rahalised tehingud, sealhulgas laenutehingud, eelkõige aga tulud ja kulud, mis on hõlmatud:

Selgitus

Kõnealune mõiste on laiem, hõlmates varasid ja kohustusi ning laenutehinguid.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) aluslepingute alusel asutatud institutsioonide, organite ja asutuste eelarvetega või nende hallatavate ja kontrollitavate eelarvetega.

b) aluslepingute kohaselt asutatud institutsioonide, organite ja asutuste eelarvetega või otseselt või kaudselt nende hallatavate ja kontrollitavate eelarvetega.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuve hõlmava riigihanke- või toetuse andmise menetluse raames hankijatele või toetusi andvatele üksustele või asutustele kandidaatide või pakkujate poolt või nende isikute poolt, kes valmistavad ette selliste osalejate pakkumusi või toetuse taotlusi või kes vastutavad nende ettevalmistamise eest, teabe esitamise või esitamata jätmise karistatavus kuriteona, kui see toimub tahtlikult ja eesmärgiga hoida kõrvale kõlblikkus-, menetlusest kõrvalejätmise, kvalifitseerimise või pakkumuste hindamise kriteeriumidest või neid moonutada.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuve hõlmava riigihanke- või toetuse andmise menetluse raames hankijatele või toetusi andvatele üksustele või asutustele kandidaatide või pakkujate poolt või nende isikute poolt, kes valmistavad ette selliste osalejate pakkumusi või toetuse taotlusi või kes vastutavad nende ettevalmistamise eest, teabe esitamise või esitamata jätmise karistatavus kuriteona, kui see toimub tahtlikult ja eesmärgiga hoida kõrvale kõlblikkus-, menetlusest kõrvalejätmise, kvalifitseerimise või pakkumuste hindamise kriteeriumidest või neid moonutada või kahjustada või hävitada pakkujate vahelist loomulikku konkurentsi.

Selgitus

Oluline on viidata sõnaselgelt riigihangetega seotud ebaseaduslikule tegevusele.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ33 artikli 1 lõikes 2 määratletud rahapesu karistatavus kuriteona, kui see hõlmab käesolevas direktiivis käsitletavate kuritegude tulemusel saadud vara.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ33 artikli 1 lõikes 2 määratletud rahapesu karistatavus kuriteona, kui see hõlmab käesolevas direktiivis käsitletavate kuritegude tulemusel saadud vara või sissetulekut.

__________________

__________________

33 ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

33 ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada järgmiste tahtlike tegude karistatavus kuriteona:

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada tahtliku passiivse korruptsiooni ja tahtliku aktiivse korruptsiooni karistatavus kuriteona.

a) ametiisiku tegu, millega ametiisik otseselt või vahendaja kaudu taotleb või saab mis tahes liiki soodustusi endale või kolmandale isikule või võtab vastu lubaduse sellise soodustuse saamise kohta selle eest, et ta sooritaks või jätaks sooritamata oma ametiülesandeks oleva või ametiülesande täitmisega seotud toimingu viisil, mis kahjustab või tõenäoliselt kahjustaks liidu finantshuve (passiivne korruptsioon);

a) Käesoleva direktiivi mõistes on passiivne korruptsioon ametiisiku tegu, millega ametiisik otseselt või vahendaja kaudu taotleb või võtab eelnevalt vastu mis tahes liiki soodustusi endale või kolmandale isikule või võtab vastu lubaduse sellise soodustuse saamise kohta selle eest, et ta sooritaks või jätaks sooritamata oma ametiülesandeks oleva või ametiülesande täitmisega seotud toimingu või viivitaks sellega viisil, mis kahjustab või tõenäoliselt kahjustaks liidu finantshuve, olenemata sellest, kas ametiisik rikub seejuures oma ametikohustusi.

b) tegu, millega lubatakse või antakse otseselt või vahendaja kaudu ametiisikule endale või kolmandale isikule mis tahes liiki soodustus selle eest, et ta sooritaks või jätaks sooritamata oma ametiülesandeks oleva või ametiülesande täitmisega seotud toimingu viisil, mis kahjustab või tõenäoliselt kahjustaks liidu finantshuve (aktiivne korruptsioon).

b) Käesoleva direktiivi mõistes on aktiivne korruptsioon tegu, millega lubatakse, pakutakse või antakse otseselt või vahendaja kaudu ametiisikule endale või kolmandale isikule mis tahes liiki soodustus selle eest, et ta sooritaks või jätaks sooritamata oma ametiülesandeks oleva või ametiülesande täitmisega seotud toimingu või viivitaks sellega viisil, mis kahjustab või tõenäoliselt kahjustaks liidu finantshuve, või selle eest, et ta on nimetatud toiminguid varem sooritanud.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada ametiisiku sellise teo karistatavus kuriteona, mille raames ta tahtlikult eraldab või maksab välja vahendeid või omastab või kasutab vara kavandatud eesmärgi vastaselt, kavatsusega kahjustada liidu finantshuve (omastamine).

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada omastamise, kui see pannakse toime tahtlikult, karistatavus kuriteona.

 

Käesoleva direktiivi mõistes on omastamine tegu, mille raames ametiisik tahtlikult eraldab või maksab välja vahendeid või omastab või kasutab vara kavandatud eesmärgi vastaselt ja mis kahjustab liidu finantshuve.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas artiklis on „ametiisik”:

Käesolevas artiklis on „ametiisik”:

a) isik, kes täidab avaliku teenistuse ülesandeid liidu jaoks või liikmesriigis või kolmandas riigis ning kellel on ametikoht õigus-, haldus- või kohtuvaldkonnas;

a) liidu või riigi ametnik, sealhulgas teise liikmesriigi või kolmanda riigi ametnik.

 

Mõiste „liidu ametnik” tähendab järgmist:

 

i) isik, kes on ametnik või muu lepinguline töötaja Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste („personalieeskirjad”) tähenduses;

 

ii) liikmesriikide või avalik-õigusliku või eraõigusliku organi poolt liidu institutsiooni, organisse või asutusse lähetatud isik, kes täidab liidu ametnike või muude teenistujate ülesannetega võrdväärseid ametiülesandeid.

 

Aluslepingute alusel asutatud organite liikmeid ja selliste organite või asutuste töötajaid käsitletakse liidu ametnikena, kui nende suhtes ei kohaldata personalieeskirju.

 

Mõistet „riigi ametnik” mõistetakse lähtudes mõistete „ametnik” või „ametiisik” määratlusest selle liikmesriigi või kolmanda riigi siseriiklikus õiguses, kus kõnealune isik oma ametiülesannet täidab.

 

Liikmesriigi ametnikku või kolmanda riigi ametnikku puudutavas menetluses, mille on algatanud teine liikmesriik, ei ole viimatinimetatu siiski kohustatud kasutama „riigi ametniku” mõistet, välja arvatud juhul, kui see mõiste ühildub tema siseriikliku õigusega;

b) muu isik, kes täidab avaliku teenistuse ülesandeid liidu jaoks või liikmesriigis või kolmandas riigis ja kellel selline ametikoht puudub, ent kes osaleb liidu vahendite haldamises või liidu finantshuve mõjutavate otsuste tegemises.

b) muu isik, kellele on antud avaliku teenistuse ülesanded ja kes täidab neid seoses liidu vahendite haldamise või liidu finantshuve mõjutavate otsuste tegemisega liikmesriigis või kolmandas riigis.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek põhineb mõiste „ametiisik” määratlusel, mis on esitatud kehtiva, liikmesriikides tuntud ja tunnustatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni esimeses protokollis.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada II jaotises osutatud süütegude toimepanemisele kihutamise ja kaasaaitamise karistatavus kuriteona.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada artiklites 3 ja 4 osutatud mis tahes süütegude toimepanemisele kihutamise ja kaasaaitamise karistatavus kuriteona.

Selgitus

Tehnilised muudatused.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada artiklis 3 või artikli 4 lõikes 4 osutatud süütegude toimepanemise katse karistatavus kuriteona.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 4 osutatud mis tahes süütegude toimepanemise katse karistatavus kuriteona.

Selgitus

Tehnilised muudatused.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab vastutusele võtta II jaotises osutatud kuritegude eest, mille on tema kasuks toime pannud eraisikuna või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kellel on juriidilises isikus juhtiv koht, mis põhineb järgmisel:

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab vastutusele võtta artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude eest, mille on tema kasuks toime pannud eraisikuna või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kellel on juriidilises isikus juhtiv koht, mis põhineb järgmisel:

Selgitus

Tehnilised muudatused.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Samuti võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab võtta vastutusele, kui lõikes 1 nimetatud isiku puuduliku järelevalve või kontrolli tagajärjel on osutunud võimalikuks, et tema alluvuses olev isik on pannud juriidilise isiku kasuks toime II jaotises osutatud kuriteo.

2. Samuti võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab võtta vastutusele, kui lõikes 1 nimetatud isiku puuduliku järelevalve või kontrolli tagajärjel on osutunud võimalikuks, et tema alluvuses olev isik on pannud juriidilise isiku kasuks toime artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuriteo.

Selgitus

Tehnilised muudatused.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Juriidilise isiku vastutus vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on toime pannud II jaotises osutatud kuriteo või kelle suhtes kohaldatakse kriminaalvastutust artikli 5 alusel.

3. Juriidilise isiku vastutus vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on toime pannud artiklites 3 ja 4 osutatud kuriteo või kelle suhtes kohaldatakse kriminaalvastutust artikli 5 alusel.

Selgitus

Tehnilised muudatused.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et füüsilistele isikutele määratakse II jaotises osutatud kuritegude eest tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused, sealhulgas rahalised karistused ja vangistus, nagu seda on lähemalt käsitletud artiklis 8.

1. Liikmesriigid tagavad, et füüsilistele isikutele määratakse artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude eest tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused, sealhulgas rahalised karistused ja vangistus, nagu seda on lähemalt käsitletud artiklis 8.

Selgitus

Tehnilised muudatused.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Selliste väärtegude eest, millega tekitatud kahju või mille kaudu saadud tulu on alla 10 000 euro ning millega ei kaasne raskendavaid asjaolusid, võivad liikmesriigid kriminaalkaristuste asemel ette näha muid karistusi.

2. Selliste väärtegude eest, millega tekitatud kahju või mille kaudu saadud tulu on alla 5000 euro ning millega ei kaasne raskendavaid asjaolusid, võivad liikmesriigid kriminaalkaristuste asemel ette näha muude karistuste kehtestamise.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõige 1 ei piira pädevate ametiasutuste õigust kohaldada ametiisikute suhtes distsiplinaarkaristusi.

3. Käesoleva artikli lõige 1 ei piira pädevate ametiasutuste õigust kohaldada ametiisikute suhtes distsiplinaarkaristusi, mis on määratletud artikli 4 lõikes 5.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) miinimumkaristusena vähemalt 6 kuu pikkune vangistus;

välja jäetud

Selgitus

Miinimumkaristused ei võta arvesse õigussüsteemide mitmekesisust ja vajadust õigusalase kaalutlusõiguse järele. Samuti ei oleks nende kasutuselevõtt kooskõlas parlamendi seisukohaga direktiivi eelnõu kohta, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) miinimumkaristusena vähemalt 6 kuu pikkune vangistus;

välja jäetud

Selgitus

Miinimumkaristused ei võta arvesse õigussüsteemide mitmekesisust ja vajadust õigusalase kaalutlusõiguse järele. Samuti ei oleks nende kasutuselevõtt kooskõlas parlamendi seisukohaga direktiivi eelnõu kohta, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesolev lõige ei mõjuta liikmesriikide kohtute ja kohtunike kaalutlusõigust üksikjuhtumite puhul kõige asjakohasemate ja proportsionaalsemate karistuste määramisel.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et II jaos osutatud kuritegude eest määratakse maksimumkaristusena vähemalt 10 aasta pikkune vangistus, kui kuriteo on pandud toime kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse 2008/841 tähenduses.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude eest määratakse maksimumkaristusena vähemalt 10 aasta pikkune vangistus, kui kuriteo on pandud toime kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse 2008/841 mõistes.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8 a

 

Raskendavad asjaolud

 

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude toimepanemise korral kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse 2008/841 tähenduses, loetakse seda karistuse määramisel raskendavaks asjaoluks.

Selgitus

Sellist juhtumit on õigem käsitleda raskendava asjaoluna kui iseseisva kuriteona.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) ajutine või alaline väljajätmine liidu hankemenetlustest;

 

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9 a

 

Ne bis in idem põhimõte

 

Liikmesriigid kohaldavad oma siseriiklikus kriminaalõiguses ne bis in idem põhimõtet, mille kohaselt isikut, kelle suhtes on kohtumenetlus ühes liikmesriigis lõpule viidud, ei tohi anda kohtu alla teises liikmesriigis seoses samade asjaoludega, kui talle on määratud karistus, kui karistus on täitmisele pööratud, seda hakatakse täitmisele pöörama või kui seda ei saa enam täitmisele pöörata süüdimõistva riigi seaduste kohaselt.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et määrata kindlaks oma kohtute pädevus II jaotises osutatud kuritegude puhul, kui:

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et määrata kindlaks oma kohtute pädevus artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude puhul, kui:

a) kuritegu on tervikuna või osaliselt toime pandud asjaomase liikmesriigi territooriumil; või

a) kuritegu on tervikuna või osaliselt toime pandud asjaomase liikmesriigi territooriumil;

b) teo toimepanija on asjaomase liikmesriigi kodanik.

b) teo toimepanija on asjaomase liikmesriigi kodanik või on tema elukoht liikmesriigi territooriumil või

 

c) teo toimepanija suhtes kohaldatakse personalieeskirju või neid kohaldati tema suhtes teo toimepanemise hetkel.

Selgitus

Lõike 1 punkti b muutmise eesmärk on laiendada direktiivi reguleerimisala. Kurjategijate kolmanda kategooria kasutuselevõtmine lõike 1 punktiga c peegeldab OLAFi kogemusi. Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni jurisdiktsiooni tuleks lisada ametnikud, kes on ELi mittekuuluvate riikide kodanikud ja kes ei asu ELi territooriumil (kuid kes osalevad delegatsioonides).

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiiv ei mõjuta II jaotises osutatud kuritegude tagajärjel valesti makstud summade sissenõudmist.

Direktiiv ei mõjuta artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude tagajärjel valesti makstud summade sissenõudmist.

 

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada nende summade kiire sissenõudmine ja ülekandmine liidu eelarvesse, ilma et see piiraks finantskorrektsioone ja alusetult makstud summade sissenõudmist käsitlevate liidu asjakohaste valdkondlike eeskirjade kohaldamist. Liikmesriigid peavad samuti regulaarset arvestust sissenõutud summade kohta ning teavitavad liidu asjakohaseid institutsioone või asutusi nendest summadest või juhul, kui neid ei ole sisse nõutud, põhjustest, miks seda ei ole tehtud.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni (Euroopa Pettustevastase Ameti) koostöö

Koostöö

Selgitus

Käesoleva direktiivi mõistes ei tohiks koostöö piirduda ainult liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostööga, vaid peaks hõlmama ka koostööd liikmesriikide endi vahel.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd II jaotises osutatud kuritegude vastase võitluse valdkonnas. Selleks annab komisjon liikmesriikide pädevatele asutustele vajalikku tehnilist ja operatiivabi, et aidata koordineerida nende uurimistegevust.

1. Ilma et see piiraks piiriülese koostöö ja kriminaalasjades vastastikuse abistamise eeskirjade kohaldamist, teevad liikmesriigid, Eurojust ja komisjon oma pädevuse piires koostööd artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude vastase võitluse valdkonnas. Selleks annab komisjon – ja vajaduse korral Eurojust – liikmesriikide pädevatele asutustele vajalikku tehnilist ja operatiivabi, et aidata koordineerida nende uurimistegevust.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriikide pädevad asutused võivad vahetada komisjoniga teavet, mis hõlbustaks asjaolude tuvastamist ja tõhusate meetmete võtmist II jaotises osutatud kuritegude puhul. Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused võtavad igal konkreetsel juhul arvesse uurimise salajasuse ja andmekaitse nõudeid. Selleks võib komisjonile teavet edastav liikmesriik määrata kindlaks eritingimused, millest peavad kinni pidama komisjon või muud liikmesriigid, kes seda teavet kasutavad.

2. Liikmesriikide pädevad asutused võivad oma pädevuse piires vahetada komisjoni ja Eurojustiga teavet, mis hõlbustaks asjaolude tuvastamist ja tõhusate meetmete võtmist artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude puhul. Komisjon, Eurojust ja liikmesriikide pädevad asutused järgivad igal konkreetsel juhul Euroopa Liidu lepingu artiklit 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavaid liidu õigusakte, ning võtavad arvesse uurimise salajasuse nõudeid. Selleks võib komisjonile ja Eurojustile teavet edastav liikmesriik määrata kindlaks eritingimused, millest peavad kinni pidama komisjon, Eurojust või muud liikmesriigid, kes seda teavet kasutavad.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kontrollikoda, riiklikud kontrolliasutused, mis kontrollivad näiteks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega tehtud toiminguid, ja audiitorid, kelle ülesandeks on auditeerida aluslepingute kohaselt asutatud institutsioonide, organite ja asutuste eelarveid või institutsioonide hallatavaid ja kontrollitavaid eelarveid, teavitavad Euroopa Pettustevastast Ametit kõigist kuritegudest, millest nad on oma ülesannete täitmisel teada saanud.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Liidu ametnikud teavitavad Euroopa Pettustevastast Ametit kõigist kuritegudest, millest nad on oma ülesannete täitmisel teada saanud.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 17 a

 

Aruandlus, statistika ja hindamine

 

1. Komisjon esitab [24 kuud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtaega] ja seejärel igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse hinnang sellele, mil määral liikmesriigid on võtnud vajalikke meetmeid, et täita käesoleva direktiivi nõudeid, ning hinnatakse direktiivi tulemuslikkust selles sätestatud eesmärkide saavutamisel.

 

Aruannetes viidatakse liikmesriikide poolt lõike 2 kohaselt kättesaadavaks tehtud teabele.

 

2. Liikmesriigid koguvad asjaomastelt asutustelt regulaarselt igakülgseid statistilisi andmeid ja säilitavad neid, et vaadata läbi nende poolt liidu finantshuvide kaitseks loodud süsteemide tõhusus. Kogutud statistilised andmed saadetakse igal aastal komisjonile ja need hõlmavad järgmisi andmeid:

 

a) algatatud kriminaalmenetluste arv, mis jagunevad tagasi lükatud, õigeksmõistva ja süüdimõistva otsusega ning pooleliolevateks menetlusteks;

 

b) kriminaalmenetluse tulemusel sisse nõutud ja nõudmata jäänud summad;

 

c) teistelt liikmesriikidelt laekunud abitaotluste arv, mis jagunevad rahuldatud ja tagasilükatud taotlusteks.

 

3. Komisjon esitab [hiljemalt 60 kuud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi täiemahulise hinnangu, mis toetub omandatud kogemustele ning eelkõige lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud aruannetele ja statistilistele andmetele. Komisjon esitab vajaduse korral hinnanguga samaaegselt käesoleva direktiivi muutmise ettepaneku, võttes nõuetekohaselt arvesse hinnangu tulemusi.

(1)

ELT C 383, 12.12.2012, lk 1.

(2)

ELT C 391, 18.12.2012, lk 134.


SELETUSKIRI

Raportöörid tunnevad heameelt komisjoni eelnõu üle, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil. Eelkõige jagavad raportöörid seisukohta, et pettused ja sellega seotud ebaseaduslik tegevus, mis kahjustavad liidu finantshuve, on tõsine probleem, mis mõjub halvasti Euroopa Liidu eelarvele ja seega ka maksumaksjatele, kes nõuavad Euroopa institutsioonidelt tungivalt, et avaliku sektori raha kasutataks struktuurse majanduskasvu edendamisel, eelarve konsolideerimisel ja töökohtade loomisel.

Liidu eelarvet kahjustavate pettuste vastases võitluses on raportööride hinnangul tõsiseks probleemiks ka liikmesriikide õigus- ja karistussüsteemide erinevused. Selles osas tunnustavad raportöörid hästistruktureeritud ühenduse õigustiku toimimist pettusevastases võitluses. Ent siiani on liikmesriigid seda rakendanud ebapiisavalt, kohaldades vaid ebapiisavalt ühtlustatud ja mitmetitõlgendatavaid eeskirju ja sätteid (sh sanktsioonid). Selline killustatud õiguslik raamistik võimaldab potentsiaalsetel kurjategijatel kasutada kogu Euroopa territooriumil ära kõige soodsama kohtusüsteemiga riike. Euroopa Parlament on veendunud, et Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad pettusele ja muule liidu finantshuve kahjustavale ebaseaduslikule tegevusele reageerima ühehäälselt, ühtsete hoiatusmeetmete rakendamise kaudu, mis juba iseenesest pakub tõhusat ja võrdväärset kaitset kõigis liikmesriikides.

Selles mõttes liigub komisjoni õigusakti ettepanek õiges suunas: lisatud sätete eesmärk on ühtlustada eri riikide õigussüsteemid, sealhulgas kriminaalõiguslikud meetmed, võitluseks pettuste ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, mis kahjustab liidu eelarvet. Siiski sooviksid raportöörid õigusakti eelnõusse sisse viia järgmised parandused:

–   Euroopa Liidu eelarvet kahjustava pettuse täpsem ja kõikehõlmav määratlus. Siinkohal tervitab Euroopa Parlament komisjoni ettepanekut käsitleda direktiivis ka käibemaksupettusi;

–   Käesolev säte võimaldab ühtlustada vastumeetmed pettustele, mis on seotud juurdepääsuga ELi avalikele pakkumistele, sealhulgas pettustele, mis kaotavad pakkujate vahelise loomuliku konkurentsi või moonutavad seda;

–   Sätted, milles käsitletakse „mis tahes” kuritegu, mis seisneb mis tahes süüteos kui sellises liidu eelarve kahjustamisel, eristamata sealjuures väiksemaid ja raskeid kuritegusid, mille määratluse aluseks on vaidlustatavate summade suurus. Siinkohal, arvestades olemasolevaid siseriiklikke õigusnorme ELi tasandil, sooviksid raportöörid vähendada ka kuritegude künnist 10 000 eurolt 5000 euroni, et liikmesriigid võiksid soovi korral sätestada sellest tasemest väiksemate pettuste eest muid karistusi kui kriminaalkaristust. Sellega soovivad raportöörid saata tugeva signaali petturitele, et nimetatud piirmäära ületamise korral käsitletakse nende tegevust kriminaalse kuriteona kõikjal üle Euroopa.

–   Madalamad lävendid vangistuse määramisel Euroopa Liidu eelarvet kahjustanud pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse eest, et tagada täpselt määratletud taseme sätestamisega siseriiklike õigusaktide ühtlustamine. Raportööride lähenemisviisi aluseks on liikmesriikides kehtivate õigusnormide võrdlev analüüs. Euroopa Parlament usub, et on aeg edastada sõnum, et Euroopa Liidu eelarvet kahjustavad pettused ei ole enam talutavad.

–     Säte, mis võtab arvesse Eurojusti rolli liikmesriikide ja komisjoni vahelises koostöös ELi finantshuvide kaitsel.

Raportöörid usuvad, et komisjoni ettepanek võtta vastu direktiiv, mis käsitleb liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastast võitlust, on oluline samm ELi kriminaalõiguse valdkonnas. Nimetatud valdkond on märgatavalt laiem alates Lissaboni lepingu jõustumisest, millega kaotati kolme samba struktuur, ning Euroopa Parlament konsolideerus täieõiguslikuks kaasseadusandjaks Euroopa vabaduse, turvalisuse ja õiguse kaitsel.

Eelnõu üldeesmärk on tagada Euroopa Liidu finantshuvide tõhus, proportsionaalne ja hoiatav kaitse. Selleks püütakse kehtestada minimaalsed eeskirjad, sätestades süütegude määratlused ning minimaalsed ja maksimaalsed karistused, mida kohaldatakse pettuse ja muu Euroopa Liidu finantshuve mõjutava ebaseadusliku tegevuse vastases võitluses.

Raportöörid rõhutavad, et selle direktiivi eesmärk on luua õiguslik raamistik, mis on tulevase Euroopa Prokuratuuri tegevuse aluseks. See kujutab endast olulist arengut Euroopa kriminaalõiguse valdkonnas.

Raportöörid usuvad, et õiguskindluse eesmärgil on parem vältida õigusrikkumiste liigitamist väiksemateks ja/või tõsisteks süütegudeks. Selles suhtes jagavad raportöörid seisukohta, et kõiki ELi finantshuve kahjustavaid pettusi tuleb võtta tõsiselt.

Raportöörid jagavad ka komisjoni seisukohta, et tuleks vahet teha pettuse ning korruptsiooni ja rahapesu vahel. Kuid erinevalt komisjonist on raportöörid seisukohal, et pakutud minimaalsed karistused peaksid kajastama nimetatud kuritegude erinevusi (ja mitte lihtsalt asjaomaseid summasid).

Raportöörid usuvad samuti ka seda, et kogu Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmise seisukohast oleks õigem kehtestada kriminaalkaristuste miinimumtase, et tagada kogu ELis ELi finantshuve kahjustavate pettuste eest määratavate karistuste ühtne tase. Samuti tuleb selles sammus näha rahapesijate ja petturite foorumijahil kasutatavat heidutusvahendit, millel on oma osa Euroopa kriminaalõiguse valdkonna edasiarendamises. Sellised sanktsioonid ei tohiks siiski sekkuda liikmesriikide üksikute kohtute ja kohtunike eesõigustesse.

Raportöörid soovivad tagada liikmesriikide ja liidu asjaomaste institutsioonide ja asutuste vahelise tiheda koostöö pettuste uurimisel ja karistuste määramisel. Selles osas oleks eriti oluline toetada Eurojusti rolli suurenemist ELi kriminaalõiguse tulevases arengus.

Kuigi ELi eelarve pettuste vältimiseks kehtestatakse tõhusad ja hoiatavad vastumeetmed, on raportöörid teadlikud ka vajadusest säilitada kriminaalmenetluses kõrged menetluslikud tagatised kogu ELis, pidades eelkõige silmas ne bis in idem põhimõtet.

Käesolev raport on raportööride vastus kodanike ja maksumaksjate muredele, pakkudes tugevamat alust liidu finantshuvide tõhusama ja võrdse kaitse tagamiseks kogu liidu territooriumil.


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Michael Theurer

Esimees

Eelarvekontrollikomisjon

BRÜSSEL

Teema:            Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (COM(2012)0363 – C7-0192/2012 – 2012/0193(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud esimees

Õiguskomisjon otsustas 27. novembri koosolekul võtta parlamendi kodukorra artikli 37 lõike 3 kohaselt omal algatusel vastu arvamuse selle kohta, kas on nõuetekohane muuta ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (COM(2012)0363), õiguslikku alust, asendades komisjoni poolt õigusliku alusena esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõike 4 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikega 2.

Taustteave

1. Ettepanek

Direktiivi ettepanekus nähakse ette ühtsed kriminaalõiguse sätted, mis hõlmavad nii rikkumisi kui ka miinimum- ja maksimumkaristusi pettusevastases võitluses ning Euroopa Liidu finantshuvide kaitset.

Ettepanekus määratletakse üksikasjalikult, millised teod saab määratleda liidu finantshuve mõjutavate pettustena (artikkel 3) ja pettusega seotud kuriteod, mis mõjutavad liidu finantshuve (artikkel 4), näiteks riigihanke- või toetuste andmise menetluse takistamine, rahapesu, aktiivne ja passiivne korruptsioon ning vahendite omastamine. Direktiivi ettepanek sisaldab ka „ametiisiku” määratlust (artikli 4 lõige 5). Lisaks sätestatakse ettepanekus, et süüteo toimepanemisele kihutamine ja kaasaaitamine ning süüteokatse on karistatavad (artikkel 5), ning samuti sätestatakse juriidilise isiku vastutus (artikkel 6). Ettepanekus määratletakse samuti, milliseid (eriti tõsiseid) rikkumisi tuleb karistada vangistusega ja kehtestatakse vangistuse miinimum- ja maksimummäärad (artikkel 8). Ettepanekus nõutakse eelkõige, et liikmesriigid kehtestaksid miinimumkaristusena vähemalt kuuekuulise vangistuse ja maksimumkaristusena vähemalt viieaastase vangistuse direktiivis osutatud tõsiste kuritegude eest ja kuni kümneaastase vangistuse, kui kuriteo pani toime kriminaalne organisatsioon. Ettepanekus määratletakse ka juriidilistele isikutele ettenähtud miinimumkaristused (artikkel 9). Samuti sisaldab see sätteid vara arestimise ja konfiskeerimise (artikkel 10) ja kohtualluvuse (artikkel 11) kohta. Ka ühtlustatakse ettepanekus seadusjärgsed aegumistähtajad (artikkel 12), sealhulgas minimaalne viieaastane aegumistähtaeg ning aegumistähtaja arvestamise katkestamise ja uuesti alustamise eeskirjad.

Lõpuks sisaldab ettepanek sätteid seose kohta liidu muude kohaldatavate õigusaktidega (artikkel 14) ning liikmesriikide ja Euroopa Pettustevastase Ameti koostöö (artikkel 15) kohta.

2. Kõnealused õiguslikud alused

a) Ettepaneku õiguslik alus

Komisjoni ettepaneku aluseks on ELi toimimise lepingu artikli 325 lõige 4, mis on sõnastatud järgmiselt:

„4. Toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist kontrollikojaga võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vajalikud meetmed liidu finantshuve kahjustavate kelmuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, pidades silmas tõhusa ja võrdväärse kaitse võimaldamist liikmesriikides ning liidu institutsioonides, organites ja asutustes.”

b) Õigusliku aluse muutmise ettepanek

Õiguskomisjonil paluti hinnata, kui asjakohane on asendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõige 4 sama lepingu artikli 83 lõikega 2. ELi toimimise lepingu artikli 83 lõige 2 on järgmine:

„2. Kui kriminaalõiguse alaste õigus- ja haldusnormide lähendamine osutub möödapääsmatuks liidu poliitika tulemusliku elluviimise tagamiseks valdkonnas, kus on rakendatud ühtlustamismeetmeid, võidakse direktiividega kehtestada asjaomases valdkonnas kuritegude ja karistuste määratlemise miinimumeeskirjad. Asjaomased direktiivid võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse või seadusandliku erimenetluse kohaselt vastavalt sellele, millist menetlust järgiti asjaomaste ühtlustamismeetmete vastuvõtmisel, ilma et see piiraks artikli 76 kohaldamist.”

Analüüs

1. Euroopa Kohtu kehtestatud põhimõtted

Euroopa Kohtu praktikast, mis hõlmab õigusliku aluse valikut, nähtuvad teatavad põhimõtted. Esiteks, pidades silmas õigusliku aluse tagajärgi sisulisele pädevusele ja menetlusele, on õige õigusliku aluse valik konstitutsioonilise tähtsusega(1). Teiseks peab ELi lepingu artikli 13 lõike 2 kohaselt iga institutsioon tegutsema talle aluslepinguga(2) antud volituste piires. Kolmandaks, Euroopa Kohtu praktika kohaselt „peab ühenduse õigusakti õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu”(3).

2. Komisjoni valitud õiguslik alus

Komisjon selgitab õigusliku aluse valikut järgmiselt: „Artiklis 325 on sätestatud ELi pädevus näha ette vajalikud tõkestavalt toimivad meetmed liidu finantshuve kahjustavate kelmuste (edaspidi: „pettus”) ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks”(4). Artikli 325 lõikes 4 nähakse ette seadusandlik menetlus vajalike meetmete võtmiseks, pidades silmas tõhusa ja võrdväärse kaitse võimaldamist”(5). Komisjon selgitab täiendavalt, et liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastane võitlus on väga konkreetne poliitikavaldkond ning et artikli 325 eesmärk on kaitsta ainsat huvi, mis on kõnealuse prioriteetse poliitikavaldkonna keskmes, nimelt liidu vahendeid nende kogumise või kulutamise käigus.

3. Esildatud direktiivi eesmärk ja sisu

Direktiivi ettepanekuga kehtestatakse kuritegude määratlemise ja karistuste kindlaksmääramise kaudu vajalikud meetmed võitluseks liidu finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu (artikkel 1). Teises volituses täpsustatakse, et liidu finantshuvide tõhusaks, proportsionaalseks ja hoiatavat laadi kaitseks tuleks liikmesriikides jätkata kõnealuses valdkonnas toimepandavate pettusega seotud raskemate süütegude suhtes lisaks haldus- ja tsiviilõiguse kohaldamisele ka kriminaalõiguse kohaldamist, ent seejuures tuleks vältida vastuolude tekkimist nii ühe õigusvaldkonna raames kui ka eri õigusvaldkondade vahel.

Selle eesmärgi saavutamiseks esitatud ettepaneku põhielemendid on järgmised: kuritegude määratlemine, miinimumkaristuste kehtestamine ja kohustuslike aegumistähtaegade ühtlustamine. Meetmeid kirjeldatakse üksikasjalikult eespool (taustteabe punkt 1).

Seetõttu on kõnealuse direktiivi ettepaneku eesmärgid nii liikmesriikide kriminaalõiguse sätete tugevdamine, et parandada võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettustega ja suurendada nimetatud huvide kaitset, kui ka asjakohaste sätete ühtlustamist koos täpsustamise ja kohandamisega.

Küsimus selle kohta, kas menetluses oleva ettepaneku nõuetekohane alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõige 4 või artikli 83 lõige 2, taandub põhiliselt küsimusele selle kohta, milline sätetest on kõnealuse juhtumi puhul erisäte (lex specialis). Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõige 4 oleks erisäte meetmete jaoks, mille eesmärk on võitlus pettusega ja/või ELi finantshuvide kaitse või kas oleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõige 2 erisäte siseriikliku kriminaalõiguse teatavate osade ühtlustamiseks juhtudel, kus ühtlustamine on oluline Euroopa Liidu poliitika tulemusliku rakendamise seisukohast valdkonnas, mille suhtes on ühtlustamist kohaldatud?

Seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 325 tuleb mainida, et see asendas endise EÜ asutamislepingu artikli 280 lõike 4(6), milles määratleti antud artikli alusel võetavad meetmed järgmiselt: „need meetmed ei käsitle siseriikliku kriminaalõiguse kohaldamist või siseriiklikku õigusemõistmist”. Euroopa toimimise lepingu artikli 325 lõikes 4 sellist piirangut enam ei ole. Seetõttu võib väita, et kõnealune artikkel sisaldab nüüd pädevust võtta meetmeid kriminaalõiguse ühtlustamiseks. See tõlgendus näib olevat kooskõlas komisjoni poolt esitatud ettepaneku seletuskirjas esitatud põhjendustega, kuid küsimust ei käsitata otseselt.

Teiselt poolt on oluline tuletada meelde, et Lissaboni lepinguga loodi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikega 2 uus õiguslik alus kriminaalõiguse ühtlustamiseks, et tagada selliste ELi poliitikavaldkondade tõhus rakendamine, mille suhtes on kohaldatud ühtlustamismeetmeid. See säte on kooskõlas Euroopa Kohtu varasemat kohtupraktikaga, mille kohaselt – hoolimata sellest, et kriminaalõigus ei ole tavaliselt olnud Euroopa Liidu pädevusse – oli olemas erandeid, nagu näiteks juhtumid, kus kriminaalkaristuste tõhus, proportsionaalne ja hoiatav kohaldamine oli oluline tõsiste keskkonnakuritegude vastu võitlemiseks ja tulemuslikkuse tagamiseks(7). EÜ asutamislepingu artikli 280 lõike 4 viimase lause väljajätmise põhjus võib olla uue õigusliku aluse kehtestamine. On huvitav märkida, et sarnane väljajätmine on tehtud tollikoostöö valdkonnas: EÜ asutamislepingu artikkel 135(8) sisaldas sama viimast lauset kui sama asutamislepingu artikkel 280, kuid seda ei ole enam Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 33(9).

Mis puutub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõike 2 loomisesse, tuleb märkida, et konvendi on viiteid selle kohta, et aluslepingusse õigusliku aluse lisamine, millega võimaldatakse kriminaalõiguse miinimumnõuete vastuvõtmist, peetakse ELi finantshuvide kaitsega seoses asjakohaseks(10). Sellega toetatakse ideed, mille kohaselt on uueks õiguslikuks aluseks olev artikli 83 lõige 2 erisäte pädevuse andmiseks kriminaalõiguse valdkonnas. Lisaks tuleb märkida, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõige 2 sisaldab erinõudeid („möödapääsmatu liidu poliitika tulemusliku elluviimise tagamiseks [...]”) ja piirab sellel sättel põhinevate eeskirjade sisu („asjaomases valdkonnas kuritegude ja karistuste määratlemise miinimumeeskirjad”). Lisaks on artikli 83 lõikes 3 sätestatud hädapiduri erimehhanism. Oleks üllatav, kui nendest piirangutest saaks ümber minna, valides muu õigusliku aluse. Kui võimaldatakse üleminekut erinevale võimalikule õiguslikule alusele teises poliitikavaldkonnas, võib see ka kahjustada kriminaalõiguse valdkonna tulevaste õigusaktide ühtset arengut. Seda ei olnud Lissaboni lepinguga kavas saavutada.

Lõpuks tuleb mainida, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 86 sisaldab sätet Euroopa Prokuratuuri ametikoha asutamise kohta, et võidelda liidu finantshuve kahjustavate kuritegudega(11). See näitab, et mitte kõik pettusega võitlemise meetmed ja muud Euroopa Liidu finantshuve mõjutavad meetmed määratakse ammendavalt kindlaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 325, mis jätab ruumi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikele 2, millega reguleeritakse kriminaalõiguse korraldust.

Sellega seoses ning selleks, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõike 2 punkt võiks olla kavandatava direktiivi õiguslik alus, tuleks sätestada, et kavandatud meetmed on pettusevastase võitluse jaoks „väga olulised”. Komisjon esitab selle kohta tugevaid väiteid ettepaneku seletuskirjas.

Mis puudutab kavandatud meetmete sisu, tuleks ettepanekuid hinnata seoses sellega, kas nad ulatuvad kaugemale „asjaomases valdkonnas kuritegude ja karistuste määratlemise miinimumeeskirjadest”. Esmapilgul vaadates pakkus komisjon peamiselt välja ühtlustatud määratlused ja miinimumkaristused ning mõned kõrvalmeetmed, kuid Euroopa toimimise lepingu artikli 83 lõige 2 hõlmab ettepaneku põhielemente. Siiski tuleb seda asjaolu seadusandliku menetluse raames eelseisva arutelu jaoks meeles pidada.

Õiguskomisjoni soovitus

Õiguskomisjon arutas eespool nimetatud küsimust 27. november 2012. aasta koosolekul. Sellel koosolekul otsustas komisjon ühehäälselt (17 poolthäält, erapooletuid ei olnud)(12), soovitada võtta ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil, õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõige 2.

Lugupidamisega

Klaus-Heiner Lehne

(1)

Arvamus 2/00, Cartagena protokoll, EKL 2001, lk I-9713, punkt 5; otsus kohtuasjas C-370/07: komisjon vs. nõukogu, EKL 2009, lk I-8917, punktid 46–49; arvamus 1/08, teenustekaubanduse üldleping, EKL 2009, lk I-11129, punkt 110.

(2)

Otsus kohtuasjas C-403/05: parlament vs. komisjon, EKL 2007, lk I-9045, punkt 49 ja selles viidatud kohtupraktika.

(3)

Vt kõige hiljutisemat otsust kohtuasjas C-411/06: komisjon vs. parlament ja nõukogu, EKL 2009, lk I-7585.

(4)

Vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõiget 1: „1. „Liit ja liikmesriigid võitlevad kelmuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu käesoleva artikli kohaselt võetavate meetmetega, mis toimivad tõkestavalt ja tagavad liikmesriikides ning liidu institutsioonides, organites ja asutustes tõhusa kaitse.”

(5)

COM(2012)0363, seletuskiri, lk 6.

(6)

EÜ asutamislepingu artikli 280 lõige 4: „4. Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele ning pärast konsulteerimist kontrollikojaga võtab nõukogu vajalikud meetmed ühenduse finantshuve kahjustavate kelmuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, pidades silmas tõhusa ja võrdväärse kaitse võimaldamist liikmesriikides. Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele ning pärast konsulteerimist kontrollikojaga võtab nõukogu vajalikud meetmed ühenduse finantshuve kahjustavate kelmuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, pidades silmas tõhusa ja võrdväärse kaitse võimaldamist liikmesriikides.” (Rõhuasetus lisatud).

(7)

Otsus kohtuasjas C-176/07: komisjon vs. nõukogu, EKL 2005, lk. I-07879, punktid 48–51; otsus kohtuasjas C-440/05: komisjon vs. nõukogu, EKL 2007, lk I-09097, punktid 66–69.

(8)

EÜ asutamislepingu artikkel 135: „Käesoleva lepingu kohaldamisalas võtab nõukogu kooskõlas artiklis 251 osutatud menetlusega meetmed tollikoostöö tugevdamiseks liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vahel. Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele ning pärast konsulteerimist kontrollikojaga võtab nõukogu vajalikud meetmed ühenduse finantshuve kahjustavate kelmuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, pidades silmas tõhusa ja võrdväärse kaitse võimaldamist liikmesriikides.” (Rõhuasetus lisatud).

(9)

ELi toimimise lepingu artikkel 33: „Aluslepingute kohaldamisalas võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt meetmed tollikoostöö tugevdamiseks liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vahel”.

(10)

Vt näiteks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala töörühma X lõpparuanne konventsioonile CONV 426/02, lk 10: „Töörühm peab seepärast asjakohaseks lisada uude lepingusse õiguslik alus, mis võimaldab miinimumeeskirjade vastuvõtmist [...]. Kui kuriteoga kahjustatakse jagatud Euroopa huvi, mis kuulub ühiste Euroopa Liidu poliitikavaldkondade alla (nt euro pangatähtede võltsimine, liidu finantshuvide kaitse), peab kriminaalõiguse ühtlustamine olema osa selle poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamiseks võetavatest meetmetest alati, kui kriminaalõiguse alla mittekuuluvatest sätetest ei piisa.”

(11)

ELi toimimise lepingu artikli 86 lõige 1: „1. Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu võitlemiseks võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt määruste abil asutada Eurojusti põhjal Euroopa Prokuratuuri. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.”

(12)

Lõpphääletuse ajal olid kohal: Raffaele Baldassarre (aseesimees), Sebastian Valentin Bodu (aseesimees), Franēoise Castex (aseesimees), Sergio Gaetano Cofferati, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Klaus-Heiner Lehne (esimees), Eva Lichtenberger, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészįros, Angelika Niebler, Evelyn Regner (aseesimees), Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Axel Voss, Cecilia Wikström.


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (*) (6.11.2013)

eelarvekomisjonile ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil

(COM(2012)0363 – C7‑0192/2012 – 2012/0193(COD))

Arvamuse koostaja (*): Tadeusz Zwiefka

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutavatel eelarvekontrollikomisjonil ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 325 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 83 lõiget 2,

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Liidu finantshuvide tõhusaks, proportsionaalseks ja hoiatavat laadi kaitseks tuleks liikmesriikides jätkata kõnealuses valdkonnas toimepandavate pettusega seotud raskemate süütegude suhtes lisaks haldus- ja tsiviilõiguse kohaldamisele ka kriminaalõiguse kohaldamist, ent seejuures tuleks vältida vastuolude tekkimist nii ühe õigusvaldkonna raames kui ka eri õigusvaldkondade vahel.

(2) Tõhusaks, proportsionaalseks ja hoiatavat laadi kaitseks pettusega seotud süütegude eest ning liidu finantshuvide paremaks arvessevõtmiseks tuleks haldus- ja tsiviilõiguse kohaldamisel võetud meetmeid täiendada liikmesriikide kriminaalõiguse asjakohaste sätetega, ent seejuures tuleks vältida vastuolude tekkimist nii ühe õigusvaldkonna raames kui ka eri õigusvaldkondade vahel.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Liidu finantshuve võib kahjustada olukord, kus pakkujad esitavad hankijatele või toetusi andvatele asutustele teavet, mis põhineb menetluse korraldanud asutuselt ebaseaduslikul teel kas otse või kaudselt saadud teabel, eesmärgiga kõrvale hoida riigihanke- või toetuse andmise menetluse eeskirjadest või neid moonutada. Selline käitumine sarnaneb suuresti pettusega, aga ei pruugi tähendada, et pakkuja paneb toime pettuse selle otseses mõttes, kuna tema pakkumus võib vastata kõigile nõuetele. Pakkujad rikuvad oma manipulatsioonidega liidu konkurentsieeskirju ja riikide samalaadseid õigusnorme; sellise käitumise suhtes tuleks kehtestada kogu liidus ühtsed täitemeetmed ja karistused ning see tuleks jätta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.

(6) Liidu finantshuve võib kahjustada olukord, kus pakkujad esitavad hankijatele või toetusi andvatele asutustele teavet, mis põhineb menetluse korraldanud asutuselt seadusevastasel teel kas otse või kaudselt saadud teabel, eesmärgiga kõrvale hoida riigihanke- või toetuse andmise menetluse eeskirjadest või neid rikkuda. Selline käitumine sarnaneb suuresti pettusega, aga ei pruugi tähendada, et pakkuja toime pandud teol on kõik pettuse tunnused selle otseses mõttes, kuna tema pakkumus võib vastata kõigile nõutud kriteeriumitele. Pakkujad rikuvad oma manipulatsioonidega liidu konkurentsieeskirju ja riikide samalaadseid õigusnorme; sellise käitumise suhtes tuleks kehtestada kogu liidus ühtsed täitemeetmed ja karistused ning see tuleks jätta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Korruptsioon kujutab endast liidu finantshuvidele eriti suurt ohtu ning seda võib paljudel juhtudel seostada pettusega. Seetõttu on eriti vajalik, et kõnealuses valdkonnas toime pandud süütegusid käsitataks kuriteona. Tuleb tagada, et asjaomased süüteod määratletaks kuriteona olenemata sellest, kas need hõlmavad ametikohustuste rikkumist või mitte. Passiivse korruptsiooni ja omastamise puhul on tarvis lisada ametiisiku mõiste, millega hõlmatakse kõik asjaomased isikud, kes on ametisse nimetatud, valitud või kes töötavad lepingu alusel ning kellele on eraldatud ametniku ametikoht, samuti isikud, kelle ülesanne on osutada kodanikele või üldsuse huvides teenuseid valitsuse või muude avalik-õiguslike organite nimel, aga kellele ei ole eraldatud ametniku ametikohta, näiteks ELi vahendite haldamisega tegelevad töövõtjad.

Korruptsioon kujutab endast liidu finantshuvidele eriti suurt ohtu ning seda võib paljudel juhtudel seostada pettusega. Seetõttu on eriti vajalik, et kõnealuses valdkonnas toime pandud süütegusid käsitataks kuriteona. Tuleb tagada, et asjaomased süüteod määratletaks kuriteona olenemata sellest, kas need hõlmavad ametikohustuste rikkumist või mitte. Passiivse korruptsiooni ja omastamise puhul on tarvis lisada ametiisiku mõiste, millega hõlmatakse kõik asjaomased isikud, kes on ametisse nimetatud, valitud või kes töötavad lepingu alusel ning kellele on eraldatud ametniku ametikoht kas liidus, liikmesriikides või kolmandates riikides. Liidu vahendite haldamisse kaasatakse järjest rohkem eraisikuid. Selleks et liidu vahendeid korruptsiooni ja omastamise eest piisavalt kaitsta, tuleb käesolevas direktiivis ametiisiku mõistega hõlmata seetõttu ka need isikud, kes ei tööta ametniku ametikohal, kuid kellele on liidu vahenditega seoses antud avaliku teenistuse ülesanded ja kes täidavad neid sarnasel viisil, näiteks selliste vahendite haldamisega tegelevad töövõtjad.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Liidu finantshuve võib kahjustada ametiisikute teatav käitumine, mille eesmärk on omastada vara ja vahendeid nende eesmärgi vastaselt ja kahjustada seega tahtlikult liidu finantshuve. Seetõttu on tarvis kõnealust käitumist hõlmavad süüteod täpselt määratleda.

(9) Liidu finantshuve võib kahjustada ametiisikute teatav käitumine, mille eesmärk on omastada vara ja vahendeid nende eesmärgi vastaselt ja kahjustada seega tahtlikult liidu finantshuve. Seetõttu on tarvis kõnealust käitumist hõlmavad süüteod täpselt ja üheselt määratleda.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Selleks et tagada kogu liidus liidu finantshuvide võrdväärne kaitse tõkestavalt toimivate meetmete kaudu, peaksid liikmesriigid nägema ette teatavad miinimumkaristused, mida rakendatakse käesolevas direktiivis määratletud süütegude suhtes. Karistuste määrad peaksid olema proportsionaalsed süütegude raskusastmega ning kasutusele tuleks võtta rahasummana väljendatud künnis, millest väiksema karistusega hõlmatud süütegusid ei käsitataks kuritegudena.

(12) Selleks et tagada kogu liidus liidu finantshuvide võrdväärne kaitse tõkestavalt toimivate meetmete kaudu, peaksid liikmesriigid nägema ette teatavad karistused, mida rakendatakse käesolevas direktiivis määratletud süütegude suhtes.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Füüsilistele isikutele tuleks raskemate juhtumite puhul karistusena ette näha vangistus. Neid raskemaid juhtumeid määratledes tuleks viidata teatavale rahas väljendatud üldisele miinimumkahjule, mida on kuritegeliku käitumisega tekitatud liidu ja võimalik, et veel mõnele muule eelarvele. Tarvis on kindlaks määrata vangistuse miinimum- ja maksimummäärad, et liidu finantshuvide võrdväärne kaitse kogu Euroopas. Kuue kuu pikkuse miinimumkaristuse kehtestamisega tagatakse, et Euroopa vahistamismäärust käsitleva raamotsuse artiklis 2 loetletud süütegude eest saab teha ja täitmisele pöörata Euroopa vahistamismääruse, mis aitab omakorda muuta kohtu- ja õiguskaitseasutuste vahelise koostöö võimalikult tõhusaks. Samuti on kõnealustel karistustel kogu Euroopas tugev tõkestav toime võimalike õigusrikkujate jaoks. Karistuste määrad peaksid olema kõrgemad juhul, kui kuritegu on pandud toime kuritegeliku ühenduse raames nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK tähenduses.

(14) Füüsilistele isikutele tuleks karistusena ette näha vangistus. Tarvis on kindlaks määrata vangistuse miinimum- ja maksimummäärad, et liidu finantshuvide võrdväärne kaitse kogu Euroopas. Kuue kuu pikkuse miinimumkaristuse kehtestamisega tagatakse, et Euroopa vahistamismäärust käsitleva raamotsuse artiklis 2 loetletud süütegude eest saab teha ja täitmisele pöörata Euroopa vahistamismääruse, mis aitab omakorda muuta kohtu- ja õiguskaitseasutuste vahelise koostöö võimalikult tõhusaks. Samuti on kõnealustel karistustel kogu Euroopas tugev tõkestav toime võimalike õigusrikkujate jaoks. Karistuste määrad peaksid olema kõrgemad juhul, kui kuritegu on pandud toime kuritegeliku ühenduse raames nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK tähenduses.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) aluslepingute alusel asutatud institutsioonide, organite ja asutuste eelarvetega või nende hallatavate ja kontrollitavate eelarvetega.

(b) aluslepingute kohaselt asutatud institutsioonide, organite ja asutuste eelarvetega või nende hallatavate ja kontrollitavate eelarvetega.

 

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas artiklis on „ametiisik”:

Käesolevas artiklis on „ametiisik”:

(a) isik, kes täidab avaliku teenistuse ülesandeid liidu jaoks või liikmesriigis või kolmandas riigis ning kellel on ametikoht õigus-, haldus- või kohtuvaldkonnas;

(a) liidu või riigi ametnik, sealhulgas teise liikmesriigi või kolmanda riigi ametnik;

 

i) mõiste „liidu ametnik” tähendab järgmist:

 

– isikut, kes on ametnik või muu lepinguline töötaja Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade või Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses;

 

– liikmesriikide või avalik-õigusliku või eraõigusliku organi poolt Euroopa Liidu juurde lähetatud isikut, kes täidab liidu ametnike või muude teenistujate ülesannetega võrdväärseid ametiülesandeid.

 

Aluslepingute kohaselt asutatud organite liikmeid ja selliste organite personali käsitatakse liidu ametnikena, kui nende suhtes ei kohaldata Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju või Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi;

 

ii) mõistet „riigi ametnik” mõistetakse lähtudes mõistete „ametnik” või „ametiisik” määratlusest selle riigi siseriiklikus õiguses, kus kõnealune isik oma ametiülesannet täidab.

 

Liikmesriigi ametnikku või kolmanda riigi ametnikku puudutavas menetluses, mille on algatanud teine liikmesriik, ei ole viimatinimetatu siiski kohustatud kasutama „riigi ametniku” mõistet, välja arvatud juhul, kui see mõiste ühildub tema siseriikliku õigusega;

(b) muu isik, kes täidab avaliku teenistuse ülesandeid liidu jaoks või liikmesriigis või kolmandas riigis ja kellel selline ametikoht puudub, ent kes osaleb liidu vahendite haldamises või liidu finantshuve mõjutavate otsuste tegemises.

(b) muu isik, kellele on antud avaliku teenistuse ülesanded ja kes täidab neid seoses liidu vahendite haldamise või liidu finantshuve mõjutavate otsuste tegemisega liikmesriigis või kolmandas riigis.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek põhineb mõiste „ametiisik” määratlusel, mis on esitatud kehtiva, liikmesriikides tuntud ja tunnustatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni esimeses protokollis.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni (Euroopa Pettustevastase Ameti) koostöö

Liikmesriikide, Euroopa Kontrollikoja, riiklike kontrolliasutuste, Euroopa avalikus teenistuses olevate ametnike, audiitorite ja Euroopa Komisjoni (Euroopa Pettustevastase Ameti) koostöö

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Euroopa Kontrollikoda, riiklikud kontrolliasutused, mis kontrollivad näiteks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega tehtud toiminguid, ja audiitorid, kelle ülesandeks on auditeerida aluslepingute kohaselt asutatud institutsioonide, organite ja asutuste eelarveid või institutsioonide hallatavaid ja kontrollitavaid eelarveid, teavitavad Euroopa Pettustevastast Ametit kõigist kuritegudest, millest nad on oma ülesannete täitmisel teada saanud, ning vastasel juhul võetakse nad kriminaalvastutusele; teavitamise eest neid vastutusele ei võeta;

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Euroopa avalikus teenistuses olevad ametnikud teavitavad Euroopa Pettustevastast Ametit kõigist kuritegudest, millest nad on oma ülesannete täitmisel teada saanud, ning vastasel juhul võetakse nad kriminaalvastutusele; teavitamise eest neid vastutusele ei võeta;

MENETLUS

Pealkiri

Liidu finantshuve kahjustava pettuse vastane võitlus kriminaalõiguse abil

Viited

COM(2012)0363 – C7-0192/2012 – 2012/0193(COD)

Vastutavad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

CONT

11.9.2012

LIBE

11.9.2012

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

11.9.2012

Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev

13.6.2013

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Tadeusz Zwiefka

18.9.2012

Kodukorra artikkel 51 – komisjonide ühised koosolekud

       istungil teada andmise kuupäev

       

       

10.6.2013

Arutamine parlamendikomisjonis

30.5.2013

9.7.2013

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Zbigniew Ziobro, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Eva Lichtenberger, József Szájer


MENETLUS

Pealkiri

Liidu finantshuve kahjustava pettuse vastane võitlus kriminaalõiguse abil

Viited

COM(2012)0363 – C7-0192/2012 – 2012/0193(COD)

EP-le esitamise kuupäev

11.7.2012

 

 

 

Vastutavad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

CONT

11.9.2012

LIBE

11.9.2012

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

11.9.2012

JURI

11.9.2012

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ECON

11.9.2012

 

 

 

Kaasatud komisjon(id)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

13.6.2013

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Ingeborg Gräßle

9.12.2013

Juan Fernando López Aguilar

9.12.2013

 

 

Kodukorra artikkel 51 – komisjonide ühised koosolekud

       istungil teada andmise kuupäev

       

       

10.6.2013

Õigusliku aluse vaidlustamine

       JURI arvamuse kuupäev

JURI

27.11.2012

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

22.1.2014

20.2.2014

20.3.2014

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.3.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

2

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Marta Andreasen, Inés Ayala Sender, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Zuzana Brzobohatá, Philip Claeys, Carlos Coelho, Ioan Enciu, Frank Engel, Cornelia Ernst, Monika Flašíková Beňová, Kinga Gál, Kinga Göncz, Ingeborg Gräßle, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Lívia Járóka, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Monica Luisa Macovei, Svetoslav Hristov Malinov, Anthea McIntyre, Nuno Melo, Louis Michel, Claude Moraes, Jan Mulder, Monika Panayotova, Antigoni Papadopoulou, Carmen Romero López, Paul Rübig, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Renate Sommer, Rui Tavares, Kyriacos Triantaphyllides, Axel Voss, Renate Weber, Cecilia Wikström, Tatjana Ždanoka, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Cornelis de Jong, Mariya Gabriel, Iliana Malinova Iotova, Jean Lambert, Hubert Pirker, Olle Schmidt, Czesław Adam Siekierski, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Jo Leinen, Emilio Menéndez del Valle, Luis Yáñez-Barnuevo García

Esitamise kuupäev

25.3.2014

Õigusteave - Privaatsuspoliitika