SOOVITUS nõukogu otsuse eelnõu kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu sõlmimise kohta kõikides küsimustes peale tagasivõtmise

3.4.2014 - (05287/2014 – C7‑0044/2014 – 2013/0267B(NLE)) - ***

Väliskomisjon
Raportöör: Norica Nicolai

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu otsuse eelnõu kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu sõlmimise kohta kõikides küsimustes peale tagasivõtmise

(05287/2014 – C7‑0044/2014 – 2013/0267B(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05287/2014),

–       võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelist raamlepingut (06151/2010),

–       võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artiklile 100, artikli 191 lõikele 4, artiklile 207, artiklile 212 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0044/2014),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku, artikli 81 lõiget 2 ning artikli 90 lõiget 7,

–       võttes arvesse väliskomisjoni soovitust ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A7-0265/2014),

1.      annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Korea Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

SELETUSKIRI

1. Euroopa Parlamendi roll protsessis

ELi ja Korea Vabariigi vahelised suhted põhinevad praegu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelisel kaubanduse ja koostöö raamlepingul, mis jõustus 2001. aastal.

Euroopa Komisjon pidas Korea Vabariigiga läbirääkimisi uue raamlepingu üle pärast 7. mail 2008. aastal nõukogult volituste saamist.

Läbirääkimised Koreaga viidi lõpule ja lepinguprojekti tekst parafeeriti 14. oktoobril 2009. aastal. Lepingule kirjutati üheskoos alla 10. mail 2010. aastal Soulis ja samal päeval kinnitas nõukogu otsuse lepingut ajutiselt kohaldada.

Komisjon esitas 25. juulil 2013. aastal ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus lepingu sõlmimiseks Euroopa Parlamendi nõusolekul.

Raportöör märgib, et nõukogu otsustas 10. veebruaril 2014. aastal sõlmida lepingu kahes osas eri otsustega ja lisada õiguslikke aluseid, jagades seega ka Euroopa Parlamendi nõusolekumenetluse kaheks osaks: põhiosa ei hõlma tagasivõtmise küsimusi, aga teine osa käsitleb ainult tagasivõtmise küsimusi, mis nõukogu hinnangul kuuluvad ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaldamisalasse. Eraldi otsuse eelnõu on seotud lepingu artikli 33 lõikega 2 ja kuulub seega eraldi nõusolekumenetluse alla.

Nõukogu edastas kõnealused kaks otsuse eelnõu Euroopa Parlamendile 12. veebruaril 2014. aastal.

Raportöör väljendab heameelt selle üle, et kõigis liikmesriikides lõpetati ratifitseerimismenetlus 2014. aasta veebruariks.

Raportöör peab kahetsusväärseks, et pärast allkirjastamist kulus peaaegu neli aastat enne, kui küsimust arutati parlamendiga, mistõttu ei jää parlamendi praegusel koosseisul piisavalt aega täismahulise täiendava resolutsiooni vastuvõtmiseks ELi ja Korea suhete kohta, mis on hea tava rahvusvaheliste lepingute korral. Raportöör soovitab parlamendil kaaluda järgmisel ametiajal jätkuresolutsiooni koostamist, et esitada oma täielik hinnang raamlepingu rakendamisele ja ka soovitused nõukogule ja Euroopa välisteenistusele.

Arvestades liikmesriikide õigusi ratifitseerimisprotsessis, peab raportöör kahetsusväärseks, et nõukogu lükkab järjest edasi Euroopa Parlamendiga konsulteerimist selliste segalepingute puhul nagu ELi ja Korea raamleping, kuni peaaegu kõigi liikmesriikide parlamendid on selle ratifitseerinud. Viivitamine ei ole põhjendatud ühegi aluslepingu sätte ega muu õigusliku alusega.

Raportöör tuletab meelde, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 6 annab Euroopa Parlament nõusoleku rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks pärast selle allkirjastamist ja enne nõukogu otsuse langetamist lepingu sõlmimise kohta. Parlament võib algatada nõusolekumenetluse alles pärast seda, kui liidu läbirääkija (komisjon või kõrge esindaja) on esitanud nõukogule ettepaneku sõlmida leping ja nõukogu on edastanud vastava taotluse parlamendile. Tegelikkuses viivitatakse kõnealuste ettepanekute ja taotluste esitamisega pikalt, mistõttu võib liidu seisukoht kolmanda riigi suhtes näida ebaselge ning võib nõrgestada liidu välistegevuse legitiimsust. Oluline on rõhutada, et parlamendi nõusolek ei ole seotud liikmesriikides lepingu ratifitseerimisega ega tohi sellest sõltuda.

2. Lühike hinnang ELi ja Korea raamlepingule

Raportöör väljendab üldiselt rahulolu alates 2010. aastast kestnud strateegilise partnerlusega ning ELi ja Korea vahelise märkimisväärse poliitilise, majandusliku ja ka järjest tiheneva kultuurialase koostööga, mida toodi esile 2013. aasta novembris toimunud seitsmendal ELi ja Korea tippkohtumisel, mis korraldati 50 aasta möödumise puhul diplomaatiliste suhete alustamisest.

Suhete olulisust näitab asjaolu, et Lõuna-Korea oli esimene Aasia riik, kellega EL sõlmis raam- ja vabakaubanduslepingud.

Raamlepingut täiendav ELi ja Korea vabakaubandusleping allkirjastati 2010. aastal ja see jõustus ajutiselt 2011. aastal. Raportöör nõustub, et lepingu ajutine kohaldamine oli märkimisväärne edusamm.

Uus raamleping põhineb sellistel ühistel põhimõtetel nagu võrdsus, vastastikune austus, vastastikune kasu, aga ka demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamisel.

Leping on laiahaardeline ja selle eesmärk on suurendada poliitilist, majanduslikku ja valdkondlikku koostööd järgmistes poliitikavaldkondades:

•   rahu ja julgeolek, konfliktiennetus ja kriisiohjamine,

•   kaubandus,

•   keskkond,

•   energeetika, teadus ja tehnoloogia,

•   hea valitsemistava,

•   turism ja kultuur,

•   ränne,

•   võitlus terrorismi, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

Lepinguga tihendatakse veelgi ülemaailmsete probleemide lahendamisele suunatud koostööd, kus nii Koreal kui ka ELil on üha olulisem roll, näiteks G20 raames.

Raportöör väljendab heameelt küberohtu käsitleva peatüki üle ja on seisukohal, et raamlepingu kohaselt tehtav koostöö on äärmiselt oluline küberruumi turvaliseks arenguks tulevikus.

Lepingu raames luuakse tugevam korrapärane poliitiline dialoog, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja Korea Vabariigi parlamendi delegatsioonide jätkuv vahetamine.

Uus raamleping võimaldab ELil suurendada oma vastutust ja mõju Korea poolsaarel. Sellega seoses soovib raportöör rõhutada tõhustatud koostööd rahu ja julgeoleku suurendamiseks poolsaarel, sealhulgas massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks. Raportöör väljendab heameelt ka peagi Korea ja ELi vahel sõlmitava eraldi lepingu üle, mis võimaldab Koreal esimese Aasia riigina osaleda ELi kriisiohjamise operatsioonides.

Esitatud andmetele ja põhjendustele tuginedes soovitab raportöör, et parlament annaks nõukogule oma nõusoleku ELi nimel lepingu sõlmimiseks.

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (27.1.2014)

väliskomisjonile

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu kohta
(COM(2013)0551 – C7‑0000/2014 – 2013/0267(NLE))

Arvamuse koostaja: Robert Sturdy

LÜHISELGITUS

ELi ja selle liikmesriikide ning Korea Vabariigi (edaspidi Korea) vaheline kaubanduse ja koostöö raamleping allkirjastati 10. mail 2010 Soulis. Leping tuleks ratifitseerida ELi ja liikmesriikide tasandil ning see tuleks viivitamata igakülgselt rakendada.

Raamlepinguga tugevdatakse veelgi ELi ja Korea vahelisi kahepoolseid suhteid ka väljaspool ELi–Korea vabakaubanduslepingut, mis jõustus 1. juulil 2011. aastal, ning see peaks parandama üleüldist ettevõtluskeskkonda, soodustades vastastikku kasulikku kaubandust ja investeerimistegevust.

EL ja Korea on vabakaubanduslepinguga kõrvaldanud põhjendamatud mittetariifsed kaubandus- ja investeerimistõkked ning kumbki osapool peaks jätkama koostööd nende tõkete tekkimise ennetamiseks. Mõlemad pooled peaksid aktiivselt jätkama tihedat reguleerimisalast dialoogi, et tagada rahvusvahelistel standarditel põhinevad võrdsed tingimused, vähendades ettevõtjate nõuete täitmisega seotud kulutusi ja kaitstes oma kodanike ostujõudu.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) konkurentsivõime arendamine on võtmeteguriks nende rahvusvahelistumisel ning otstarbekas moodus, millega saavutada püsiv majanduskasv ja töökohtade loomine mõlemal pool. Seepärast tuleks jätkata ühiste pingutuste tegemist, et piirata konkurentsivastast ja muud tegevust, mis on vastuolus ühise eesmärgiga edendada avatud ja õiglast kaubandust jätkusuutliku arengu tagamiseks.

ELi ja Korea vahelist sünergiat tuleks soodustada kooskõlas raamlepingu artikliga 8. Käimasolevad mõne- ja mitmepoolsed läbirääkimised (mitmepoolse teenustelepingu läbirääkimised, WTO infotehnoloogia lepingu läbirääkimised jt) võivad viia arenenud majanduste vaheliste toimivate kompromissideni mitmepoolse kaubandussüsteemi üldiseks hüvanguks.

Oluline on suurendada välismaiseid otseinvesteeringuid kaubandusega seotud infrastruktuuri rajamisel ja kaasajastamisel, keskkonnatehnoloogialahenduste, -toodete ja -teenuste, sealhulgas keskkonnajuhtimissüsteemide ja keskkonnamärgisega varustamise edendamisel, et avatud ja õiglane kaubandus aitaks kaasa loodusressursside vastutustundlikule kasutamisele ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele.

Mõlemad pooled peaksid lihtsustama intellektuaalomandi õiguste, nagu geograafilised tähised, registreerimist ja kaitset ning tõhustama pingutusi võltsimise ja ebaseaduslike tehingute vastu võitlemisel. Kõnealuse eesmärgi saavutamisele aitaks samuti kaasa kahepoolse narkootikumide lähteainetega kauplemist käsitleva lepingu sõlmimine.

******

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek anda nõusolek.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	21.1.2014
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laima Liucija Andrikienė, Maria Badia i Cutchet, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, María Auxiliadora Correa Zamora, Christofer Fjellner, Yannick Jadot, Metin Kazak, Franziska Keller, Bernd Lange, David Martin, Vital Moreira, Paul Murphy, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Henri Weber, Jan Zahradil, Paweł Zalewski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Catherine Bearder, Béla Glattfelder, Syed Kamall, Elisabeth Köstinger, Katarína Neveďalová, Tokia Saïfi, Peter Skinner, Jarosław Leszek Wałęsa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Sophie Auconie

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	31.3.2014
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Hiltrud Breyer, Arnaud Danjean, Mark Demesmaeker, Marietta Giannakou, Ana Gomes, Anna Ibrisagic, Liisa Jaakonsaari, Tunne Kelam, Nicole Kiil-Nielsen, Krzysztof Lisek, Francisco José Millán Mon, María Muñiz De Urquiza, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Norica Nicolai, Ria Oomen-Ruijten, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Nikolaos Salavrakos, György Schöpflin, Marek Siwiec, Davor Ivo Stier, Charles Tannock, Geoffrey Van Orden, Nikola Vuljanić, Sir Graham Watson
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Janusz Władysław Zemke
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Pilar Ayuso, Christa Klaß, Gabriel Mato Adrover, Vittorio Prodi, Czesław Adam Siekierski, Ioannis A. Tsoukalas, Luis de Grandes Pascual