Menetlus : 2014/2040(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0014/2014

Esitatud tekstid :

A8-0014/2014

Arutelud :

PV 21/10/2014 - 16
CRE 21/10/2014 - 16

Hääletused :

PV 22/10/2014 - 4.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0036

RAPORT     
PDF 378kWORD 332k
9.10.2014
PE 537.406v01-00 A8-0014/2014(1. osa)

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti kohta

(12608/2014 – C8‑0144/2014 – 2014/2040(BUD))

1. osa: Resolutsiooni ettepanek

Eelarvekomisjon

Raportöörid:                  Eider Gardiazabal Rubial (III jagu – Komisjon)

                                     Monika Hohlmeier (muud jaod)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 LISA
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti kohta (12608/2014 – C8‑0144/2014 – 2014/2040(BUD))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–   võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–   võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(1),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(2),

–   võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus”),

–   võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”),

–   võttes arvesse oma 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni 2015. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(5),

–   võttes arvesse oma 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2015. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(6),

–   võttes arvesse komisjoni poolt 24. juunil 2014. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti (COM(2014)0300),

–   võttes arvesse 2. septembril 2014. aastal vastu võetud ja 12. septembril 2014. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti kohta (12608/2014 – C8‑0144/2014),

–   võttes arvesse komisjoni poolt 15. oktoobril 2014 esitatud Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2015,

–   võttes arvesse juhatuse 15. septembri 2014. aasta arutelu ja peasekretäri 17. septembri 2014. aasta muudetud teadet 2015. aasta eelarveprojekti lugemise kohta Euroopa Parlamendis;

–   võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta seadusandlikku resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta seoses kohtunike arvu suurendamisega Üldkohtus(7),

–   võttes arvesse 5. veebruari 2014. aasta koostöölepingut Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee vahel,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0014/2014),

III jagu

Üldülevaade

1.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament toonitas oma 13. märtsi 2014. aasta resolutsioonis vajadust suurendada strateegilisi investeeringuid Euroopa lisandväärtust andvatesse meetmetesse, et aidata suunata Euroopa majandus tagasi õigele teele, suurendada konkurentsivõimet, luua jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohti, eriti noortele, võttes ühtlasi eesmärgiks majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise;  

2. toonitab, et riigipead ja valitsusjuhid leppisid 2014. aasta juunis veel kord kokku (ja kordasid seda Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel 2014. aasta augustis), et tuleb investeerida ja valmistada liikmesriikide majandused tulevikuks ette, käsitledes ammust vajadust investeerida liidu tähtsusega transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristusse (sh digitaalse ühtse turu väljakujundamisse aastaks 2015), samuti energiatõhususse, innovatsiooni- ja teadustegevusse ning oskustesse; tuletab meelde, et Euroopa Liidu eelarve roll nende poliitiliste eesmärkide saavutamisel on väljaspool kahtlust;

3.  tuletab veel kord meelde, et liidu eelarvet ei tohiks mingil juhul näha ja hinnata selliselt, nagu oleks see lihtsalt liikmesriikide eelarvetele koormana lisatav finantsvahend, vaid seda tuleb mõista kui võimalust võimendada neid algatusi ja investeeringuid, mis pakuvad huvi ja annavad lisandväärtust liidule tervikuna ning millest enamus võetakse vastu kaasotsustamismenetluse korras Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt;

4.  kordab, et liidu eelarve on mõeldud liikmesriikide eelarvete täiendamiseks ning see annab impulsi majanduskasvu ja tööhõive edendamisele, ning rõhutab, et eelarve olemuse ja piiratud suuruse tõttu ei tohiks seda ohjeldada ega piirata meelevaldsete kärbetega, vaid teatavates valdkondades on vaja assigneeringuid hoopis suurendada;

5.  võtab teadmiseks, et komisjoni esildatud 2015. aasta eelarveprojekti maht (koos erivahenditega) on kulukohustuste osas 145 599,3 miljonit eurot ja maksete assigneeringute osas 142 137,3 miljonit eurot; toonitab, et eelarveprojektis kavandatud maksete assigneeringute maht kokku on vaid tagasihoidliku 1,4% võrra suurem kui 2014. aastal (võttes arvesse 2014. aasta paranduseelarvet nr 1 ja paranduseelarve projekte nr 2–4) ja on 2 miljardi euro võrra väiksem kui 2013. aasta täidetud eelarve; võtab teadmiseks, et komisjon soovitab eelarveprojektis jätta kulukohustuste assigneeringute ülemmäärade alla varuks kokku 1 478,9 miljonit eurot;

6.  rõhutab liidu poliitika ja programmide elluviimise seisukohalt hädavajalike detsentraliseeritud asutuste tähtsust; toonitab, et neile tuleb anda piisavalt rahalisi vahendeid ja töötajaid, et nad saaksid neile seadusandja poolt antud ülesandeid nõuetekohaselt täita;

Nõukogu seisukoht

7.  taunib seda, et nõukogu kärpis eelarveprojekti lugemisel kulukohustuste assigneeringuid 522 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 2,1 miljardi euro võrra ning kehtestas seeläbi liidu 2015. aasta eelarve suuruseks 145 077,4 miljonit eurot kulukohustustena ja 139 996,9 miljonit eurot maksetena; juhib tähelepanu asjaolule, et maksete kärpimine 2,1 miljardi euro võrra tähendaks eelarve vähendamist 0,18% 2014. aasta eelarvega võrreldes (sh 2014. aasta paranduseelarve nr 1 ja paranduseelarve projektid nr 2–4); tunneb eriti suurt muret alamrubriigi 1a (konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) maksete assigneeringute tugeva kärpimise pärast, sest see on teravas vastuolus nõukogu võetud kohustusega saada kriisist üle ja ergutada majanduskasvu;

8.  taunib nõukogus 2015. aasta eelarve lugemisel kujunenud seisukohta, millega eiratakse liidu poliitika mitmeaastast iseloomu ja mis probleemi lahendamise asemel hoopis süvendab maksete puudujääki ning aeglustab veelgi liidu programmide täitmist;

9.  toonitab taas, et nõukogu lähenemine, mis seisneb maksete taseme korrigeerimises vastavalt inflatsioonimäärale, ei ole kuidagi kooskõlas ei liidu poliitika olemuse ega selle mitmeaastase iseloomuga ning muudab mitmeaastase finantsraamistiku täiesti asjakohatuks; märgib sellega seoses, et süvenev lõhe maksete assigneeringute ja kulukohustuste assigneeringute vahel süvendab kuhjunud täitmata kulukohustustega seonduvaid probleeme; toonitab, et selline lähenemine halvendab kodanike suhtumist liitu; kordab eelkõige, et majanduskriisist üle saamiseks peaks liit investeeringuid suurendama;

10. mõistab hukka nõukogu kavandatud meelevaldsed kärped tähtsamate liidu programmide elluviimise rahastamiseks vajalike halduskulude ja tugiteenuste eelarveridadel, kuna need kärped võivad ohustada uute programmide edukat käivitamist, sest ebapiisav haldussuutlikkus võib tõsiselt takistada liidu poliitika elluviimist;

11. tunneb suurt muret nõukogu topeltstandardite üle liidu eelarve osas, kuna nõukogu kutsub ühelt poolt üles suurendama liidu rahalisi vahendeid jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaaliga valdkondades, kuid teisalt soovitab tugevaid kärpeid sellistes kesksetes valdkondades nagu teadustegevus, innovatsioon, kosmos, taristud, VKEd ning energeetika;

12. väljendab heameelt selle üle, et 13 liikmesriiki on avaldanud veendumust, et nõukogus kokku lepitud maksete assigneeringud ei pruugi olla piisavad ja võivad seada suure surve alla juba võetud kulukohustuste ning liidu juriidiliste kohustuste õigeaegse täitmise; tuletab meelde, et aluslepingu artikli 323 kohaselt „Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tagavad rahaliste vahendite olemasolu liidu seaduslike kohustuste täitmiseks kolmandate isikute suhtes”;

13. on seisukohal, et nõukogus aastast aastasse ülekanduv suutmatus saada kokku oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamus, et tagada selline maksete tase, mis võimaldaks liidul täita vaieldamatuid maksevajadusi, paneb talle suure poliitiline vastutuse maksete osas valitseva väga pingelise olukorra eest; taunib asjaolu, et see on viinud liidu eelarve järk-järgult struktuursesse defitsiiti, mis on vastuolus aluslepingu sätetega ja seab ohtu komisjoni suutlikkuse täita oma seaduslikke kohustusi;

14. märgib ühtlasi, et liidu eelarve praegune ülesehitus, milles maksete assigneeringud on seotud liikmesriikide rahalise toetusega, võib toetada negatiivsete valikute tegemist liikmesriikides, eriti ajal, mil arutelu keskmes on tasakaalustatud riigieelarve tähtsus; rõhutab samas, et selline maksete tase tuleneb otseselt nõukogu poolt iga-aastase eelarvemenetluse käigus nõutava kvalifitseeritud häälteenamusega ametlikult vastu võetud vastavate kulukohustuste tasemest;

15. peab kahetsusväärseks väljakujunenud konflikti ühelt poolt nõukogu ning teiselt poolt Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel; nõuab selle pinge suunamist palju tulemuslikumasse arvamuste vahetusse; loodab, et avatus uute hoiakute ja ettepanekute suhtes viib lõppkokkuvõttes struktuursete muutusteni, mis aitavad saavutada nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukogu ambitsioone ja mureküsimusi kajastava tasakaalustatud eelarvekokkuleppe;

Eelarve lugemine Euroopa Parlamendis

16. toonitab, et peale mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbirääkimistel konkreetsete poliitikaeesmärkide jaoks assigneeringute perioodi algusesse koondamise üle saavutatud poliitilise kokkuleppe täitmise ei teinud komisjon täiendavaid ettepanekuid Euroopa Parlamendi poolt välja toodud ning Euroopa Ülemkogu kohtumisel riigi- ja valitsusjuhtide poolt kokku lepitud prioriteetidega arvestamiseks; suurendab seetõttu rahalisi vahendeid liidu poliitiliste eesmärkide ja strateegiliste prioriteetide täitmiseks mitmes valdkonnas;

17.  keskendub assigneeringute suurendamisel strateegia „Euroopa 2020” kesksete programmide tugevdamisele, millega edendatakse majanduskasvu, konkurentsivõimet ja tööhõivet, näiteks programmidele „Horisont 2020”, COSME, Erasmus+, Progress, digitaalarengu tegevuskavale ning sotsiaalmeetmete kavale (sh EURES ja mikrokrediidirahastu), kuna nendest programmidest on hästi näha, kuidas liit aitab kaasa innovatiivse ja jõuka majanduse loomisele kogu Euroopas; suurendab ühtlasi liidu välispoliitilise tegevuskava elluviimiseks olulisi programme, nagu naabruspoliitika, arengu- ja humanitaarabi; rõhutab, et ebavõrdsuse vastu võitlemiseks tuleb ulatuslikumalt rahastada ka olulisi programme ning poliitikavaldkondi, nagu Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks ning programm „Kodanike Euroopa”, samuti tuleb edendada soolist võrdõiguslikkust;

18. kehtestab 2015. aasta assigneeringute suuruseks kokku 146 348,9 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 146 416,5 miljonit eurot maksete assigneeringutena;

Püsiva maksekriisi lahendamine

19. toetab komisjoni ettepanekut kasutada täiel määral ära 2015. aasta maksete ülemmäära all kasutada olevad vahendid, misläbi 2015. aasta maksete ülemmäära alla ei jää mingit varu; taastab praeguste ja oodatavate täitmisnäitajate põhjal kõik nõukogu kärbitud maksete summad;

20. toonitab samas, et ka 2015. aasta maksete ülemäära täielik ärakasutamine ei ole piisav, selleks et lahendada asjakohaselt maksete probleem, mis on pidevalt kordunud alates liidu 2010. aasta eelarvest; märgib eelkõige, et viimaste aastate tegemata maksete suur maht ulatus 2013. aasta lõpus ainuüksi ühtekuuluvuspoliitika osas enneolematu 23,4 miljardi euroni ning kardetavasti ei ole see maht ka 2014. aasta lõpus vähenenud; toonitab seetõttu, et pidev maksete puudujääk tuleb viivitamatult ja tulemuslikult lahendada; on seetõttu otsustanud lisada 4 miljardit eurot komisjoni maksete ettepanekutele mitmel eelarvereal, kus maksete olukord on kõige kriitilisem, sh liidu struktuurifondide ja teadusuuringute programmide (2007–2013) peamistele lõpuleviimise eelarveridadele;

21. kutsub seetõttu komisjoni üles olema valmis esitama asjakohaseid ettepanekuid mitmeaastase finantsraamistiku määruses sisalduvate paindlikkusinstrumentide kasutuselevõtmiseks; kordab oma kavatsust mitte leppida mitmeaastase finantsraamistiku määruses ja 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes sisalduvate paindlikkusinstrumente ja erivahendeid käsitlevate sätete (mille üle peetud läbirääkimistel Euroopa Parlament oli edukas) piiratud tõlgendamisega;

22. nõuab veel kord, et kõik erivahendite kaudu kasutusele võetavad maksete assigneeringud kantaks eelarvesse suurematena kui mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud maksete ülemmääraga ette nähtud;

23. tuletab meelde 2013. aasta lõpus ja 2014. aasta esimeses kvartalis kogetud humanitaarabi maksete assigneeringute teravat nappust, mis suudeti lahendada ainult lühiajaliselt ja ajutiselt ümberpaigutamistega vastuvõetud eelarves; on väga mures, et see olukord kordub tõenäoliselt ka muudes poliitikavaldkondades, näiteks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal;

24. toonitab, et eelnenud aastatest tulenevate 2015. aasta vajaduste konkreetseks kindlaksmääramiseks tuleks 2014. aasta täiendavaid maksevajadusi käsitlevad läbirääkimised viia lõpule enne 2015. aasta eelarve lepitusmenetlust; kordab, et 2014. aasta paranduseelarve projekte nr 2, 3 ja 4 tuleks käsitada paketina ning nõukogu ei saa jääda lootma eelarveülejäägi ja trahvide eelarvesse kandmisest tulenevale planeerimata tulule, ilma et ta täidaks paranduseelarve projektis nr 3/2014 esitatud täiendavad maksevajadused; tuletab meelde, et 2014. aasta paranduseelarvete projektid nr 2, 3 ja 4 koos ning muutmata kujul suurendaksid kogurahvatulu-põhiseid osamakse vaid 106 miljoni euro võrra, mille liikmesriigid peaksid eraldama selleks, et tagada 2014. aastal piisavad maksete assigneeringud liidu kehtivate juriidiliste kohustuste täitmiseks;

25. toonitab, et parlamendis toimunud lugemisel hääletatud assigneeringute, eriti maksete assigneeringute suurus põhineb eeldusel, et kõik menetluses olevad 2014. aasta paranduseelarvete projektid võetakse täies mahus vastu;

26. toonitab, et piisavate ressursside tagamiseks kogu liitu hõlmavateks investeerimiskavadeks (mida nimetati Euroopa Ülemkogus 2014. aasta juunis ning mida Euroopa Komisjoni ametisseastuv president Juncker toonitas peamise poliitilise prioriteedina oma poliitilistes suunistes(8)), noorte tööhõive algatuse, eelkõige Euroopa noortegarantii jätkamiseks alates 2016. aasta eelarvest ning selleks, et käsitleda pidevat maksete assigneeringute probleemi, peaks komisjoni uus koosseis alustama võimalikult kiiresti mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklis 2 sätestatud aastaid 2014–2020 hõlmava finantsraamistiku Euroopa Parlamendi valimiste järgse läbivaatamisega;

Alamrubriik 1a

27. märgib, et alamrubriik 1a on valdkond, kus nõukogu on teinud kõige suuremaid kärpeid nii kulukohustuste (-323,5 miljonit eurot eelarveprojektiga võrreldes) kui ka maksete assigneeringute (-1 335 miljonit eurot) osas, vaatamata asjaolule, et Euroopa Ülemkogu asetas 2014. aasta juunis taas majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade loomise oma poliitilises tegevuskavas kõige tähtsamale kohale; toonitab, et mõned neist kärbetest ei ole kooskõlas aastaid 2014–2020 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppega, kuna oluliselt on kärbitud programmi „Horisont 2020” assigneeringuid (kulukohustusi on vähendatud eelarveprojektiga võrreldes 190 miljonit eurot), mille assigneeringud toodi 2014. aastal 200 miljoni euro suuruses summas ettepoole, ning ITERi programmi (-11,2 miljonit eurot), mida tuleks 2015. aastal hoopis võimalikult kiiresti ellu viia, et kompenseerida assigneeringute hilisemasse aega edasilükkamine 2014. aastal;

28. on seisukohal, et energiajulgeoleku suurendamine ning taastuvenergia ja energiatõhususe edendamine on väga oluline ka Venemaa energiast sõltuvuse kontekstis, eriti Vene gaasist kõige suuremas sõltuvuses olevates liikmesriikides; nõuab programmi „Horisont 2020” alla kuuluvate energia valdkonna rahaliste vahendite kasutamise eesmärkide ühtlustamist õigusloomeprotsessi ajal võetud kulukohustustega;

29. vaidlustab nõukogu kärped Euroopa ühendamise rahastu programmis (-34,4 miljonit eurot) lisaks selle programmi assigneeringute hilisemasse aega edasilükkamisele 2015. aastal, mida võeti mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet järgides eelarveprojektis juba arvesse; tunneb muret ohtude pärast, mis kaasnevad selle tulevaste ELi telekommunikatsiooni-, transpordi- ja energiataristu investeeringute seisukohalt väga olulise ja Euroopas töökohtade loomise potentsiaaliga strateegilise programmi ebaefektiivse alustamisega;

30. taastab seetõttu läbivalt 2015. aasta eelarveprojekti kõigi nõukogu tehtud kärbete (nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute) osas; suurendab ühtlasi kogu varu kasutuselevõtmisega (ligikaudu 200 miljonit eurot rohkem kui eelarveprojektis kavandatud) valitud eelarveridu programmide osas, mis vastavad parlamendi prioriteetidele alamrubriigis 1a (programmid „Horisont 2020”, COSME, Erasmus+, digitaalarengu tegevuskava, sotsiaalmeetmete kava);

31. ka peab vajalikuks suurendada eelarveprojektis märgitust rohkem Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammi eelarveridasid (kokku 34 miljoni euro võrra), et osaliselt leevendada selle programmi assigneeringute hilisemasse aega lükkamist juba teist aastat järjest mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppest tulenevalt; peab esmatähtsaks ka digitaalarengu tegevuskava ning lairibaühenduse investeeringute suurendamist ning suurendab seetõttu Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsioonivõrkude assigneeringuid 12 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes;

32. on seisukohal, et VKEde rahalise toetuse suurendamine on hädavajalik, et võimaldada liidu majandusel pöörduda tagasi kasvuteele ja väljuda kriisist, millega aidatakse kaasa võitlusele tööpuuduse vastu; on seisukohal, et VKEdega seotud innovatsiooni rolli liidu konkurentsivõime suurendamisel sageli küll toonitatakse, aga selle toetamine on alarahastatud; suurendab seetõttu VKEde ja ettevõtluse toetamiseks eraldatavaid kulukohustuste assigneeringuid 26,5 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes; palub komisjonil tagada eelarve täitmisel tegelik alt üles lähenemisviis; palub komisjonil ühtlasi eraldada piisavalt vahendeid VKEde jaoks koostatud keskkonnahoidlikus tegevuskavas ette nähtud meetmete elluviimiseks;

33. suurendab kolme järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve, Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kulukohustusi kokku 6,1 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes;

34. tunneb muret järjest sagenevate juhtumite pärast, mis peegeldavad alamrubriigi 1a maksete nappuse mõjusid, eriti programmi „Horisont 2020” valdkonnas, kus on eelrahastamist vähendatud ja märkimisväärne arv projekte on blokeeritud ning karta on programmi Erasmus+ maksete häireid; tunneb suurt muret arvukate programmide pärast, mille osas on 2014. aastal kasutada olevad rahalised vahendid mitu kuud enne arvete esitamise tähtaja möödumist peaaegu lõppenud;

35. kiidab heaks esimesed meetmed, mis on võetud Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) reformimiseks, kuid rõhutab vajadust rakendada täies ulatuses Maystadti soovitusi, sealhulgas nõuet piiritleda EFRAGi töö rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) ning lõpetada järk-järgult rühma tegelemine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning maksuküsimustega;

36. rõhutab, kui oluline on VKEdega seonduv innovatsioon liidu majanduse elavdamise seisukohast; ootab, et komisjon täidaks oma õiguslikud ja eelarvelised kohustused VKEde rahastamisvahendi suhtes programmis „Horisont 2020”, ja palub, et nõukogu looks selleks võimalused asjakohase eelarve abil; nõuab, et komisjon looks alates 2016. aastast VKEde rahastamisvahendile eraldi eelarverea, et võimaldada eelarve selgemat järelevalvet ja kontrolli ning tagada eelarve täitmisel tegelik alt üles lähenemisviis;

37. peab kiiduväärseks ringmajandust käsitlevat paketti(9), mille komisjon avaldas 2. juulil 2014; nõuab piisavate vahendite eraldamist paketis ette nähtud meetmete rakendamiseks;

Alamrubriik 1b

38. tunneb sügavat muret selle pärast, et kuigi nõukogu jättis kulukohustuste assigneeringud eelarveprojekti tasemele (49 227 miljonit eurot), vähendas ta maksete assigneeringuid 220 miljoni euro võrra, kehtestades maksete assigneeringuteks 51 382 miljonit eurot;

39. toonitab, et praegustest täitmata kulukohustustest paigutub kõige suurem osa alamrubriiki 1b, mis takistab toetust saavate liikmesriikide ja piirkondade poolt juba kulutatud vahendite hüvitamist; toonitab, et see tegevus on toonud tõsiseid tagajärgi kriisist kõige rohkem mõjutatud liikmesriikidele ning piirkondadele; taunib asjaolu, et nõukogu paistab seda küsimust täielikult eiravat; toonitab, et ajal, mil enamikul liikmesriikidel on raskusi rahastamisallikate leidmisega projektideks, mis võivad aidata luua töökohti, on liidu regionaalpoliitika väga oluline vahend sellistest puudustest üle saamiseks;

40. taastab eelarveprojektis kavandatud maksete assigneeringud nõukogu poolt kärbitud uutele programmidele ette nähtud eelarveridadel ja suurendab eelarveprojektis kavandatud maksete assigneeringuid mitmel eelarvereal, eelkõige ridadel, mis on seotud aastaid 2007–2013 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku programmide lõpuleviimisega;

41. suurendab Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) ning katseprojektideks ja ettevalmistavateks meetmeteks ette nähtud vahendeid 20,2 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes; muudab komisjoni ettepanekut paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmiseks, et täiendada alamrubriigis 1b Küprosele ette nähtud struktuurifondide programmide rahastamist 100 miljoni euroni, kui läbirääkimised nõukoguga jõuavad lõpule;

42. on kindlal arvamusel, et liidu rahalisi vahendeid ja eelkõige noorte tööhõive algatuse vahendeid ei tohiks kasutada riiklike meetmete subsideerimiseks, vaid lisatoetuse andmiseks noortele sellisel viisil, et sellega täiendataks ja tugevdataks riiklikke programme;

43. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama täielikult ära töötute noorte toetuseks eraldatud vahendeid; tuletab meelde mitmeaastase finantsraamistikuga 2014–2020 seotud poliitilist kokkulepet noorte tööhõive algatuse raames eraldatavate vahendite ning Euroopa Sotsiaalfondist kavandatud vastavate summade perioodi algusse toomise kohta, mille eesmärk on pakkuda programmitöö perioodi esimestel aastatel vajalikku abi; avaldab heameelt selle üle, et komisjon ja nõukogu on seda kokkulepet esitatud summade osas järginud; väljendab muret seoses teatavate liikmesriikide suutlikkusega kasutada ära noorte tööhõive algatuse vahendeid; tuletab meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse kohaselt moodustavad finantsraamistiku aastate 2014–2017 kulukohustuste assigneeringute ülemmäära raames olemas olevad varud finantsraamistiku kulukohustuste koguvaru, mis tuleb teha kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastate 2016–2020 kohta kindlaks määratud ülemmääradele majanduskasvu ja tööhõive, eriti noorte tööhõive suurendamisega seotud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks;

Rubriik 2

44. avaldab heameelt selle üle, et komisjon tegi ettepaneku suurendada uue keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kulukohustuste assigneeringuid, ja ootab, et see programm algaks 2015. aastal täies mahus, sh esimeste rahastamisvahendite osas; mõistab aga hukka asjaolu, et nõukogu on selles rubriigis kärpinud nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute osas kõige rohkem väiksemaid programme (LIFE ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond), mis mõjutab nende kokkulepitud eesmärkide täitmist; avaldab kahetsust nõukogu põhjendamatute kärbete üle koolipuuvilja ja koolipiima kavades; taastab seetõttu eelarveprojekti kõigi nõukogu poolt kärbitud ridade osas;

45. nõustub, et on vaja lisatoetust, leevendamaks teatavatele liidu põllumajandus- ja kalatoodetele Venemaal kehtestatud impordikeelu mõju; avaldab heameelt Euroopa Komisjoni poolt esmaseks kriisile reageerimiseks võetud erakorraliste toetusmeetmete üle; suurendab seetõttu 30 miljoni euro võrra ühise põllumajanduspoliitika müügiedendusmeetmete liidupoolset kaasrahastamist, et aidata tootjatel leida alternatiivseid müügivõimalusi, ning annab kaluritele Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu 5 miljonit eurot täiendavat toetust; suurendab ühtlasi koolipuuvilja kava rahastamiseks kättesaadavaid vahendeid 7 miljoni euro võrra ja koolipiima kava vahendeid 4 miljoni euro võrra komisjoni koostatud eelarveprojektiga võrreldes;

46. märgib, et kõiki selles rubriigis tehtud muudatusi arvestades (sh 2,9 miljonit eurot katseprojektideks ja ettevalmistavateks meetmeteks) on rubriigi 2 kogumaht 59,3 miljardit eurot, millega jääb ülemäära alla 293,4 miljonit euro suurune varu;

Rubriik 3

47. toonitab, et kuigi see rubriik moodustab vaid 1,5% liidu eelarvest, millega ta on rahaliste eraldiste osas mitmeaastase finantsraamistiku väikseim rubriik, puudutab rubriik 3 ELi kodanike, aga ka liikmesriikide valitsuste jaoks väga olulisi teemasid, nagu varjupaiga- ja rändepoliitika ning sisejulgeolek; kutsub seetõttu komisoni ja nõukogu üles suurendama eelolevatel aastatel rahalisi ja poliitilisi pingutusi selle rubriigi osas;

48. väljendab kahetsust, et eelarveprojektis on kulukohustuste assigneeringuid 2014. aastaga võrreldes vähendatud 1,9% (2 171,998 miljonilt eurolt 2 130,721 miljonile eurole), mistõttu varu suuruseks kujuneb ligikaudu 115 miljonit eurot; taunib ajaolu, et nõukogu on vähendanud eelarveprojektiga võrreldes kulukohustuste assigneeringuid veel 30,2 miljoni euro võrra ning maksete assigneeringuid 28,5 miljoni euro võrra (vastavalt -1,42% kulukohustuste assigneeringute ja -1,51% maksete assigneeringute osas); võtab sellest tulenevalt teadmiseks, et rubriik 3 on üks nõukogu kärbetest enim mõjutatud rubriike;

49. usub, et nõukogu soovitatud täiendavad kärped seavad ohtu rubriigi 3 valdkonda kuuluvate programmide ja meetmete nõuetekohase täitmise; toonitab, et väga oluline on jätta eelarveprojekt muutmata eelarveridadel „Õiguste kaitse tagamine ja kodanikuaktiivsuse edendamine” ning „Mittediskrimineerimise ja võrdsuse põhimõtte edendamine” aastaid 2014–2020 hõlmava õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi rakendamiseks; taastab seetõttu eelarveprojekti kõigi selle rubriigi eelarveridade osas; suurendab ühtlasi valitud eelarveridu eelarveprojektiga võrreldes, peamiselt programmide „Loov Euroopa”, „Kodanike Euroopa” ja multimeedia meetmete, aga ka ühise varjupaigasüsteemi osas (kulukohustuste assigneeringutena kokku 53,2 miljonit eurot rohkem kui eelarveprojektis, kaasa arvatud ametid, katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed);

50. tervitab kolme institutsiooni ühisdeklaratsiooni, et mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) suhtes kohaldatavatesse iga-aastastesse eelarvemenetlustesse integreeritakse vajaduse korral soolist võrdõiguslikkust arvestavad elemendid; juhib tähelepanu vajadusele pingutada selles osas rohkem ning kohaldada kolmes institutsioonis ühtset lähenemist, selleks et tagada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine iga-aastastes eelarvemenetlustes; kordab oma üleskutset, et sooline analüüs peaks olema liidu eelarvemenetluste lahutamatu osa ning sellesse tuleks aktiivselt kaasata kõik osalejad kõigil protsessi tasanditel, selleks et saavutada edu liidu poolt soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks võetud kohustuste täitmisel;

51. tuletab meelde, et rahaliste vahendite õiglane ja läbipaistev jaotumine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eri eesmärkide vahel oli Euroopa Parlamendi prioriteet läbirääkimistel, mille tulemusel see fond loodi; kutsub komisjoni sellest tulenevalt üles suurendama Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi alla kuuluvate eelarveridade arvu, et need oleksid kergemini loetavad ja et neist selguks hästi, kuidas eri eesmärkideks ja sellel otstarbel eri eelarveridadele eraldatud rahalisi vahendeid kasutatakse;

52. on nõus, et Euroopa kodanikualgatused vajavad täiendavat tuge; loob seetõttu rubriigis 3 uue eelarverea „Euroopa kodanikualgatuste ja muude osalusdemokraatia vahendite elluviimine”, millele eraldatakse 1 miljon eurot kulukohustuste assigneeringuid;

53. rõhutab kõigi vahendite ja programmide rakendamise ja ressursside kasutamise pideva hindamise vajadust ja olulisust, et oleks juba varases etapis võimalik tuvastada nende tulemuslikkust ja võimalikke puudusi.

Rubriik 4

54. taunib nõukogu kärpeid rubriigis 4 (-0,83% kulukohustuste assigneeringute ja -5,24% maksete assigneeringute osas), mis teevad sellest maksete assigneeringute seisukohast nõukogu kärbetest kõige rohkem mõjutatud rubriigi; kordab, et kuigi see rubriik võtab enda alla vähem kui 6% liidu kogueelarvest, kajastab rubriik 4 liidu kohustusi välismaal ja seetõttu tuleks sellele rubriigile tagada piisavad ressursid, et liit saaks täita oma ülemaailmset rolli;

55. mõistab jõuliselt hukka humanitaarabi valdkonna kulukohustuste assigneeringute kärpimise nõukogu poolt, mis ei võimalda lahendada eelnenud aastatest kuhjunud maksmata arvete järgmisse eelarveaastasse ülekandmise probleemi ja mis takistab selle poliitika tõrgeteta elluviimist, seades omakorda ohtu abisaajate elud; toonitab, et hädaabireservi maksete assigneeringud peaksid olema vastavuses kulukohustuste assigneeringutega ning need tuleb kanda eelarvesse mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemäära ületavas summas; toonitab, et humanitaarabi valdkonna kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahelist lõhet tuleks vähendada, et võtta arvesse selle valdkonna lühikesi kulutsükleid ja teha lõpp harjumusele kanda eelnenud aastatest kuhjunud maksmata arved üle järgmisse eelarveaastasse; taunib kindlalt maksekärbete, sh eelarve ebapädevast kavandamisest tingitud maksete hilinemise ja tehingute viibimise põhjustatavat kahju humanitaarabile, mis on eriti kahetsusväärne, pidades silmas, et äärepoolseimate piirkondade üha suurem ebastabiilsus mõjutab nii paljusid inimesi; on arvamusel, et need sündmused kujutavad endast kurba, ent tõsist hoiatussignaali selle kohta, et eelarvet tuleb kavandada realistlikumalt;

56. tuletab meelde liidu ja selle liikmesriikide võetud rahvusvahelist kohustust suurendada oma ametliku arenguabi kulutusi nii, et need moodustaks 0,7% kogurahvatulust, ja saavutada aastatuhande arengueesmärgid aastaks 2015; nõuab seetõttu assigneeringute suurendamist arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud temaatilistes valdkondades eesmärgiga teha edusamme üldiste arenguga seotud 2015. aasta järgsete kohustuste täitmisel;

57. toonitab, et toetab Lähis-Ida rahuprotsessi ja on kindlalt otsustanud tagada Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni ning Palestiina omavalitsuse piisava rahastamise, suurendades kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 35,5 miljoni euro võrra; on hämmingus, et nõukogu on eelarveprojektis jälle selge põhjenduseta vähendanud Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni ning Palestiina omavalitsuse maksete assigneeringuid 2,4 miljoni euro võrra, ning on seisukohal, et see eelarverida oli juba eelarveprojektis alarahastatud;

58. toonitab vajadust tagada toetus liidu ida- ja lõunanaabruse riikidele, kellel tuleb täita raskeid ülesandeid seoses demokraatiale ülemineku ning demokraatia tugevdamise, majandusliku ja sotsiaalse arengu, immigratsiooni ning stabiilsusega; toonitab, et vaja on teha täiendavaid jõupingutusi Ukraina olukorrale reageerimiseks; nõuab seetõttu Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi assigneeringute suurendamist eelarveprojektiga võrreldes 203,3 miljoni euro võrra, et liit saaks täita kohustusi oma ida- ja lõunanaabruses;

59. on seisukohal, et nõukogu tehtud kärped Euroopa Parlamendi jaoks esmatähtsatel eelarveridadel on vastuvõetamatud, ja teeb ettepaneku taastada eelarveprojekti summad nõukogu kärbitud ridadel ning isegi suurendada kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes mõnel liidu välispoliitika jaoks strateegiliselt tähtsal eelarvereal kokku 400,55 miljoni euro võrra (humanitaarabi, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, arengukoostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, stabiliseerimisvahend ning katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed); märgib, et kõnealuseks suurendamiseks kasutataks ära rubriigi 4 varud ning täiendavad 66 miljonit eurot, mis saadakse Euroopa välisteenistuse eelarvesse üle kantud eelarveridade vahendite vähendamisest;

60. peab vajalikuks suurendada Küprose türgi elanikkonda puudutava eelarverea assigneeringuid, et tagada liidu jätkuva finantstoetuse andmine Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelevale komisjonile ja kultuuripärandi tehnilisele komiteele;

61. kiidab heaks ELi eriesindajate eelarverea ümberpaigutamise Euroopa välisteenistuse eelarvesse, et toetada nende paremat integreerimist välisteenistuse töösse, sest see oleks kooskõlas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi poolt Euroopa välisteenistuse vahehindamisel tehtud ettepanekuga, Euroopa Parlamendi 13. juuni 2013. aasta soovitusega ja Euroopa Kontrollikoja 2014. aasta eriaruandega nr 11; eeldab, et üleviimine viiakse lõpule 1. jaanuariks 2016;

Rubriik 5

62. tuletab meelde, et eelarveprojektis on arvestatud viimast personalieeskirjade reformi, sh muudatusi töötasude ja pensionide kohanduste arvutamisel ning jätkuvat töötajate arvu vähendamist;

63. märgib kahetsusega, et sellest hoolimata on nõukogu vähendanud rubriigi 5 assigneeringuid 27,6 miljoni euro võrra, millest 16,7 miljonit eurot tuleb komisjoni halduseelarvest (mis on mõeldud ametnike ja ajutiste töötajatega seotud kuludeks) kindla vähendusmäära suurendamise tulemusena;

64. peab kindla vähendusmäära suurendamist (4,5%-ni komisjoni peakorteri ja 6%-ni delegatsioonide puhul) meelevaldseks, arvestades, et komisjon vähendab töötajate üldarvu kolmandat aastat järjest ning komisjoni vabade ametikohtade prognoosi tuleks pidada usaldusväärseks ja see peaks põhinema tegelikel institutsioonilistel ootustel;

65. võtab lisaks teadmiseks nõukogu seisukohale lisatud avalduse, mille kohaselt on oluline „teostada hoolikat järelevalvet kõikide välistöötajate kategooriatega seotud assigneeringute üle, arvestades täiendavat suutlikkust, mis tuleneb tööaja pikendamisest”, ning 20,8 miljoni euro suurused paralleelsed kärped eri poliitikavaldkondade toetuskuludes; on seisukohal, et lisaks selliste kärbete põhjustatavatele ohtudele, mida on juba nimetatud, ei ole need ka piisavalt põhjendatud; tuletab meelde, et 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt peaks see väidetav täiendav suutlikkus olema juba neutraliseeritud nii, et töötajate arvu vähendatakse viie aasta jooksul 5%; märgib sellega seoses, et komisjon täidab oma kohustusi juba kuhjaga, sest vähendab kõikide kategooriate töötajate arvu olenemata sellest, kas nendega seotud kulusid rahastatakse rubriigist 5 või muudest rubriikidest;

66. taastab seetõttu eelarveprojekti summad kõikidel haldus- ja toetuskulude eelarveridadel ning kõikidel rubriigi 5 eelarveridadel, mida nõukogu vähendas;

67. otsustab jätta mõned assigneeringud reservi, kuni komisjon muudab eksperdirühmade eeskirju ja tagab nende täieliku rakendamise kõikides peadirektoraatides;

Ametid

68. toetab üldiselt komisjoni hinnangut ametite eelarvevajaduste kohta; märgib, et komisjon on enamiku ametite esialgselt taotletud summasid juba märkimisväärselt vähendanud;

69. on seetõttu seisukohal, et nõukogu ettepanekus sisalduvad suuremad kärped seaksid ohtu ametite nõuetekohase toimimise ega võimaldaks neil täita seadusandja poolt määratud ülesandeid;

70. ei saa siiski nõustuda komisjoni lähenemisviisiga töötajatele, mille kohaselt tuleb ametite ametikohtade loetelu vähendada 1% võrra (vastavalt kõikide institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldatavale mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevale poliitilisele kokkuleppele) ning lisaks panustada veel 1% nn ümberpaigutamisreservi;

71. rõhutab asjaolu, et töötajate arvu kokkulepitud vähendamine peab põhinema olemasoleval personalil ja kehtestatud ülesannetel 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning et olemasolevatele ametitele uute ülesannete andmise või uute ametite loomisega peavad kaasnema täiendavad ressursid;

72. rõhutab, et kokkulepitud 5% suurune vähendamine tuleb saavutada 2017. aasta lõpuks ning et ametitele peaks jääma teatav vabadus otsustada, mis aastal nad need kärped täpsemalt teevad, et neil oleks võimalik ära kasutada personali loomulikku liikuvust ning tekitada seega liidu töötushüvitise kava seisukohast vähem kulusid ja minimeerida muid töölepingute ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulusid;

73. muudab seetõttu mitme ameti ametikohtade loetelu nii, et rakendada kokkulepitud 1% suurust vähendamist, käsitleda tasudest rahastatud ametikohti teisiti või viia ametikohade arv kooskõlla lisaülesannetega;

74. otsustab suurendada kolme finantsjärelevalveasutuse 2015. aasta eelarveassigneeringuid; on veendunud, et need assigneeringud peaksid peegeldama nõutud ülesannete täitmisega seotud vajadusi, sest üha rohkem määrusi, otsuseid ja direktiive on juba võetud või võetakse vastu selleks, et pääseda praegusest finants- ja majanduskriisist, mis on tugevalt seotud finantssektori stabiilsusega;

75. otsustab samuti suurendada Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ning rubriigi 3 alla kuuluva mitme ameti (Frontex, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) assigneeringuid neile usaldatud lisaülesannete tõttu;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

76. võtab vastu piiratud arvust katseprojektidest ja ettevalmistavatest meetmetest koosneva kompromisspaketi (arvestades muu hulgas olemasolevate varude piiratust), olles põhjalikult analüüsinud esitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid (seoses jätkuvate projektide ja meetmete edukuse määraga ning jättes välja algatused, mis on juba kaetud olemasolevate õiguslike alustega) ning võttes täielikult arvesse komisjoni hinnangut projektide teostatavuse kohta;

Muud jaod

77. tuletab meelde, et kõikide institutsioonide halduskulud, pensionid ja Euroopa koolid kuuluvad mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 alla; märgib, et rubriigi jaoks eelarveprojektis kavandatud kogukulu 2015. aastal on hinnanguliselt 8 612,2 miljonit eurot (+2,5% võrreldes 2014. aasta eelarvega), mis jätab ülemmäära alla varusse 463,8 miljonit eurot, sellal kui kõikide institutsioonide halduskulude summa on 2015. aastal hinnanguliselt 6 893,1 miljonit eurot (+1,6% võrreldes 2014. aasta eelarvega), mis jätab vahevaruks 457,9 miljonit eurot;

78. võtab teadmiseks nõukogu eelarveprojekti käsitleva seisukoha, millega vähendati horisontaalselt ja vahet tegemata institutsioonide 2015. aasta halduskulude taset 6 865,6 miljoni euroni (-27,5 miljonit eurot ehk -0,4%), suurendades vahevaru kunstlikult 485,4 miljoni euroni;

79. on üllatunud, et nõukogu soovib sel aastal taas institutsioonide halduskulusid lineaarselt vähendada; kordab, et liidu iga institutsiooni eelarvet tuleks nende erinevate ülesannete ja olukorra tõttu käsitleda eraldi, mitte lüüa kõiki ühe vitsaga, ning arvesse tuleks võtta iga institutsiooni konkreetset arenguetappi, sisulisi ülesandeid, juhtimiseesmärke, inimressursside vajadusi ning hoonepoliitikat; ei nõustu mingil juhul nõukogu lähenemisviisiga, millega vabade ametikohtade määra suurendatakse horisontaalselt ühe protsendipunkti võrra, et varu kunstlikult suurendada; rõhutab, et see suurendamine, mis lisandub töötajate arvu 1% suurusele vähendamisele, sunniks teatavaid institutsioone, kes on juba personali vähendanud, peatama vabade ametikohtade täitmise, mis omakorda raskendaks institutsioonide toimimist;

80. märgib, et eelarveprojekt sisaldab kõikide institutsioonide ja organite töötajate töötasude ja pensionide 0,8% suurust kohandust 2011. ja 2012. aasta eest ning külmutamist 2013. ja 2014. aastal; väljendab heameelt asjaolu üle, et enamik institutsioone on neid kirjeid oma eelarvestuses juba kohandanud;

81. rõhutab, et kolm institutsiooni – komisjon, nõukogu ja parlament – peaksid vastastikusest austusest nõustuma eelarvepädevate institutsioonide eelarvestustega ilma täiendavaid muudatusettepanekuid esitamata;

82. kordab, et Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid ühest küljest toetama kõikvõimalikku kokkuhoidu ja tõhususe suurendamist, milleks tuleb täitmisel olevad ja uued ülesanded pidevalt läbi vaadata, kuid teisest küljest peaksid nad nägema institutsioonide tõrgeteta tööks ette piisavad assigneeringud, järgima siseseid ja väliseid õiguslikke kohustusi ning osutama liidu kodanikele väga professionaalset avalikku teenust; tuletab meelde, et Lissaboni lepingust tulenevad uued ülesanded tuli täita lisavahenditeta;

83. kiidab kõiki teisi institutsioone kokkuhoiu ja tõhususe suurendamise eest, mis kajastub juba nende eelarveprojektides; rõhutab, et liidu vahendite täpne, tõhus, läbipaistev ja vastutustundlik kasutamine on üks peamisi vahendeid liidu kodanike usalduse suurendamiseks; peab kiiduväärseks institutsioonide tehtavaid jõupingutusi läbipaistvuse, haldustõhususe, hea finantsjuhtimise ja prioriseerimise edendamiseks; on seisukohal, et kõikides liidu institutsioonides tuleks kohaldada kõrgeid läbipaistvusnõudeid jätkuvalt ja võrdselt;

84. taastab Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa välisteenistuse algselt taotletud vähendusmäärad, mida nõukogu horisontaalselt muutis, ning taastab asjaomastel eelarveridadel eelarveprojekti summad;

I jagu – Euroopa Parlament

85. tuletab meelde, et parlamendi eelarvestuse kogusumma 2015. aastaks oli 1 794 929 112 eurot, mis tähendab 2014. aastaga võrreldes üldist kasvu suurusjärgus 2,24%; rõhutab siiski, et 0,67% sellest kasvust on seotud parlamendiliikmetele ametiaja lõppemisel makstava õiguslikult siduva üleminekutoetusega ning 0,4% kokkuleppega palkade ja pensionide kohandamise kohta 2011. ja 2012. aasta eest; rõhutab, et muude kulutuste tase tõusis seetõttu 2014. aastaga võrreldes ainult 1,18%;

86. toonitab, et pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks liidu eelarves peavad parlament ja nõukogu tegelema vajadusega töötada välja parlamendi ühe töökoha tegevuskava, nagu parlament on juba mitmes varasemas resolutsioonis märkinud;

87. väljendab heameelt peasekretäri 17. septembri 2014. aasta muudetud teatise üle, milles tehakse ettepanek võtta eelarves arvesse juhatuse hiljutisi otsuseid ja tehnilisi kohandusi; toonitab, et need muudatused on eelarve suhtes neutraalsed; kiidab need kohandused oma eelarvestusele heaks;

88. teeb kärpeid parlamendi ametikohtade loetelus, et täita personalieeskirjade reformi käigus kokku lepitud personali vähendamise nõudeid;

89. rõhutab, et fraktsioonide tegevus ei ole kooskõlas nende haldustööga; märgib, et fraktsioonid on külmutanud töötajatega seotud vahendid alates 2012. aastast ning nende vajadused kaeti eelnevatel eelarveaastatel ainult osaliselt; rõhutab, et fraktsioonide töötajate koguarv ei tohiks 2015. aastal ja sellele järgnevatel aastatel olla praegusest väiksem; tuletab meelde, et parlament võttis eelmisel ametiajal sellekohase otsuse(10) juba vastu;

90. märgib, et KADi projekti kavandatud kulu on jooksevhindades hinnanguliselt 441,27 miljonit eurot (406,22 miljonit eurot püsivhindades) ning et 2015. aastal on KADi jaoks vaja 128,91 miljonit eurot (29% kogukulust); rõhutab, et võttes arvesse juba kättesaadavaks tehtud, kuid seni kasutamata eelarvevahendeid, on rahavajadus 2015. aastal hinnanguliselt veel 84,8 miljonit eurot; on seisukohal, et seda summat saab märkimisväärselt vähendada 2014. aasta lõpus toimuva ümberpaigutamisega ning et ülejäänud osa tuleks rahastada laenude abil; tuletab meelde, et KADi hoone ehitamise tõttu on kogumaksed aasta kohta edaspidi palju väiksemad kui võrreldava kinnisvara rendikulud;

91. suurendab Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamiseks eraldatavaid assigneeringuid 3 miljoni euro võrra, et tagada, et poliitilised sihtasutused on võimelised täiel määral tegutsema, pidades silmas kogu fraktsioonide spektrit, ning intensiivistada nende uurimis- ja propageerimistegevust, et edastada ja esitada Euroopa integratsiooni edendavaid ideid; toonitab, et selline suurendamise otsus on eelarve seisukohast neutraalne, kuna vahendid eraldatakse ettenägematute kulude reservist; määrab seetõttu parlamendi 2015. aasta eelarve üldmahuks 1 794 929 112 eurot; toonitab, et see tähendab 0% suurust kasvu võrreldes eelarvestusega, mis võeti vastu 17. aprilli 2014. aasta täiskogu istungil;

92. peab kiiduväärseks ühise töörühma otsust soovitada parlamendiliikmetel lennata lühikeste reiside puhul turistiklassis; palub peasekretäril esitada hiljemalt 2015. aasta lõpuks hinnang selle soovituse tulemuste kohta;

93. peab kiiduväärseks ühise töörühma järeldusi seoses hinnangulise võimaliku kokkuhoiuga sõidukite ja juhtidega seotud kulude osas; eeldab, et see kokkuhoid kajastub tulevaste aastate eelarvetes;

IV jagu – Euroopa Liidu Kohus

94. rõhutab, et kohtuasjade arvu enneolematust suurenemisest hoolimata otsustas komisjon kaotada Euroopa Liidu Kohtu eelarveprojektist 12 uut ametikohta, mille eesmärk oli vältida kitsaskohti ning vähendada võimalikult suurel määral ohtu, et kohtuotsuseid ei suudeta teha mõistliku aja jooksul; rõhutab, et seda tehes seadis komisjon ohtu kolme kohtu jõudluse ajal, mil uusi kohtuasju lisandub pidevalt ja pretsedenditul määral, ning tekitas sellega tõsise eelarveriski;

95. kiidab heaks 12 uue ametikoha loomise, mida Euroopa Liidu Kohus algselt taotles; suurendab vastavalt seotud eelarveridade assigneeringuid ning kohandab Euroopa Liidu Kohtu ametikohtade loetelu vastavalt kohtu eelarvestusele;

96. taastab algse vähendusmäära 3%, et Euroopa Liidu Kohus tuleks nõuetekohaselt toime pidevalt kasvava töökoormusega ning saaks täielikult ära kasutada oma ametikohtade loetelu pakutavad võimalused; rõhutab, et nõukogu kavandatud vähendamine on täielikus vastuolus ametikohtade 98%-lise täituvusega (98% on kõrgeim võimalik näitaja, kui võtta arvesse personali paratamatut liikuvust aasta jooksul) ning palgafondi ligi 99%-lise ärakasutamisega 2013. aastal;

97. toonitab, et märkimisväärsetest jõupingutustest hoolimata ei tule Üldkohus enam kasvava töökoormusega toime; rõhutab, et töökoormuse üldist kasvu kinnitavad täielikult ka seni 2014. aastal kogutud andmed, kusjuures see kasv jätkub, arvestades muu hulgas Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi (mis laiendavad kohtu jurisdiktsiooni alates 1. detsembrist 2014 vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas) ning Horvaatia ühinemist liiduga;

98. rõhutab, et jõudluse tõstmiseks seni tehtud märkimisväärsetest algatustest hoolimata kasvab pooleliolevate kohtuasjade arv jätkuvalt (2013. aastal 25% ja 2014. aasta juuni lõpu seisuga 6%) ning oht, et hakatakse esitama kaebusi selle kohta, et kohtuotsuseid ei suudeta teha mõistliku aja jooksul (eriti Üldkohtus, kus töökoormus on praegu vaevalt talutav), on nüüdseks realiseerunud, sest esimene sellesisuline kaebus esitati 2014. aasta juunis ja see võib liidule kaasa tuua tõsiseid tagajärgi; rõhutab, et viivitused, mis ei võimalda Üldkohtul teha otsuseid mõistliku aja jooksul (eelkõige seoses konkurentsiõigusega), kahjustavad tõsiselt siseturu toimimist ja võivad kujutada endast liidu eelarvele tõsist ohtu;

99. tuletab meelde parlamendi ja nõukogu vahelist põhimõttelist kokkulepet, mille kohaselt tuleb kohtunike arvu suurendada; rõhutab, et asjaolusid arvesse võttes on vaja jõuda täiendavate kohtunike ametissenimetamise suhtes võimalikult kiiresti kokkuleppele; paigutab 2 miljonit eurot üheksa uue kohtuniku ametissenimetamiseks reservi ning palub kohtul esitada nõukogule ja Euroopa Parlamendile ajakohastatud hinnangu täiendavate rahaliste vajaduste kohta uute kohtunike ja personali jaoks; eeldab, et nõukoguga jõutakse kokkuleppele võimalikult kiiresti ning et seadusandlik menetlus viiakse lõpule 1. oktoobriks 2015; rõhutab, et vajadust üheksa uue kohtuniku ametissenimetamisega seotud lisatööjõu järele tuleks hinnata hoolikalt;

V jagu — Kontrollikoda

100.         taastab algse vähendusmäära 2,1%, et võimaldada kontrollikojal täita oma vajadused seoses ametikohtade loeteluga;

101.    taastab eelarveprojekti summad eelarveridadel, mis on seotud muude teenistujate töötasudega, et võimaldada kontrollikojal täita oma õiguslikud kohustused personali ees;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning VII jagu – Regioonide Komitee

Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee vahelise koostöölepingu täitmine

102.    tuletab meelde, et vastavalt 5. veebruari 2014. aasta koostöölepingule viiakse kuni 80 ametikohta nimetatud kahest komiteest üle Euroopa Parlamenti ning kokku on lepitud assigneeringute suurendamises komiteede poliitilise tegevuse edendamiseks ja välistõlke ulatuslikuma kasutamisega seotud täiendavateks vajadusteks;

103.    võtab teadmiseks, et parlamenti viiakse üle eeldatavasti vähemalt 60 töökohta ning et see üleviimine toimub kahes etapis, millest esimene algab 1. oktoobril 2014 ja teine hiljem, 2015. aastal; lisab eelarvesse 42 ametikoha (30 ametikohta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest ning 12 ametikohta Regioonide Komiteest) üleviimisega seotud kohandused, mis vastavad esimese etapi elluviimisele, ning paigutab poole täiendavate ametikohtade (vähemalt 6 ametikohta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest ning vähemalt 12 ametikohta Regioonide Komiteest) eeldatava üleviimisega seotud assigneeringutest reservi, mis vabastatakse, kui lõplik otsus ülejäänud ametikohtade üleviimise kohta on vastu võetud; eeldab, et üleviimine on lõpule jõudnud 2015. aasta juuliks;

104.    peab kiiduväärseks, et komiteed teevad haldusasjades jätkuvalt koostööd, ning ergutab neid seda koostööd tugevdama, et saavutada jätkuvalt ühiseid eesmärke ja hoida kokku vahendeid; palub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel ning Regioonide Komiteel uurida, kuidas viia koordineeritult ja kahepoolse koostöö tihendamise abil läbi struktuurseid ja organisatsioonilisi reforme;

VI jagu — Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

105.    taastab algse vähendusmäära 4,5%, et võimaldada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel tulla toime ametikohtade jätkuva vähendamisega;

VII jagu — Regioonide Komitee

106.    rõhutab, et Regioonide Komitee 2015. aasta eelarvet mõjutab poliitilise tegevuse laiendamine, sest 2015. aasta veebruaris algab Regioonide Komitee uus (6.) poliitiline mandaat ning see on esimene aasta, mil eelarves kajastub Regioonide Komiteesse viienda fraktsiooni (ECR) lisandumise täielik mõju;

107.    on kindlalt vastu komisjoni ettepanekule kärpida Regioonide Komitee poliitilise tegevusega seotud kulusid ja muid sellega või info- ja teavitustegevusega seotud kulusid; suurendab Regioonide Komitee uue mandaadi algusega seoses asjaomaste eelarveridade assigneeringuid;

VIII jagu — Euroopa Ombudsman

108.    märgib, et nõukogu vähendas ombudsmani eelarveprojekti assigneeringuid 1,7%; rõhutab, et see vähendamine kujutab endast suurt koormat ombudsmani väga piiratud eelarvele ning avaldab suurt mõju uue ombudsmani strateegia rakendamisele, aga ka ombudsmani institutsiooni suutlikkusele teenida Euroopa kodanikke tõhusalt ja tulemuslikult; taastab seetõttu kõik nõukogu kärbitud eelarveread, et ombudsman saaks täita oma mandaati ja kohustusi;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

109.    tuletab meelde, et võtmata arvesse vältimatuid õiguslikke kohustusi, nagu Euroopa Andmekaitseinspektori mandaadi lõppemisega seotud kulud või palgakohandused, on peamine kasv võrreldes 2014. aasta eelarvega seotud Euroopa Andmekaitsenõukogu rakkerühma loomisega ning uute konkreetsete tegevustega aastatel 2014–2020;

110.    taastab eelarveprojekti summad eelarveridadel, mis on seotud Euroopa Andmekaitseinspektori uue mandaadiga ja Euroopa Andmekaitsenõukogu rakkerühma loomisega, ning eelarveridadel, mis tagavad institutsiooni nõuetekohase toimimise, võttes eelkõige arvesse selle uut strateegiat aastateks 2014–2020; rõhutab, et kulude horisontaalsed kärped võivad olla väga kahjulikud ja avaldada soovitule vastupidist mõju, eriti sellise väikese institutsiooni puhul;

X jagu — Euroopa välisteenistus

111.    tuletab nõukogule meelde, et Euroopa välisteenistus loodi liikmesriikidevahelise kokkuleppe tulemusena ning see vajab tegutsemiseks piisavalt vahendeid; kutsub liikmesriike üles uurima täiendavaid koostoimevõimalusi riikide saatkondade ja Euroopa välisteenistuse vahel, sh näiteks ühise hoonetaristu kasutamine ning julgeoleku ja haldusküsimustes tehtav koostöö;

112.    taastab vähendusmäära algse taseme (5,3% välisteenistuse peakorteri puhul, 2,7% delegatsioonide puhul ning 27% riikide lähetatud sõjaliste ekspertide puhul) ning taastab eelarveprojektis taotletud assigneeringud; rõhutab, et vähendusmäära selline suurendamine tooks kaasa personali suurema vähendamise kui ametikohtade loetelus kajastuv kohustuslik 1% ning raskendaks seetõttu välisteenistuse toimimist ja arengut uue asutusena, millel ülesannete hulk kasvab;

113.    taastab eelarveprojekti summad kõigil nõukogu kärbitud eelarveridadel, eelkõige seoses assigneeringutega, mis puudutavad Euroopa välisteenistuse kommunikatsiooni turvalisust, et võimaldada kõrgel esindajal ja välisteenistuse kõrgematel ametnikel osaleda tõhusalt äärmiselt tundlikel läbirääkimistel;

114.    nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistuse kommunikatsioonisüsteeme kaitstaks sissemuukimise eest ning et kommunikatsioonisüsteemid, mida kasutatakse Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide, aga ka peakorteri ja delegatsioonide vaheliseks suhtlemiseks, oleks turvalised ja kaasaegsed;

115.    toetab kõrge esindaja ettepanekut(11) lisada Euroopa välisteenistuse eelarvesse assigneeringud, mida on vaja uue delegatsiooni loomiseks Pärsia lahe piirkonnas, kus liit on alaesindatud; suurendab seetõttu summasid asjaomastel eelarveridadel, nagu välisteenistus oma eelarvestuses taotles:

116.    paigutab eelarve III jaost (Komisjon) X jakku (Euroopa välisteenistus) assigneeringu „ühised halduskulud”, mis on ette nähtud delegatsioonides töötavate komisjoni töötajate jaoks; rõhutab, et see ümberpaigutamine on eelarve suhtes neutraalne, ei avalda mõju komisjoni haldusassigneeringutele ega delegatsioonides töötavate komisjoni töötajate töötingimustele ning aitab lihtsustada ELi delegatsioonide halduskulude haldamist, mida on nõudnud Euroopa välisteenistus ja nõukogu ning hiljutises aruandes ka kontrollikoda; rõhutab, et ümberpaigutamine toimub Euroopa välisteenistuse ja komisjoni heas koostöös; palub nõukogul austada selle kokkuleppe neutraalsust eelarve suhtes;

o

o o

117.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, muudele asjaomastele institutsioonidele ja organitele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)

ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

(2)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(3)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(4)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0247.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0450.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0358.

(8)

http://ec.europa.eu/about/juncker-commission/docs/pg_et.pdf

(9)

Komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398).

(10)

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2013. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve projekti kohta (P7_TA(2013)0437).

(11)

Euroopa Parlamendi 3. aprilli 2014. aasta resolutsioon ELi strateegia kohta Iraani suhtes (vastuvõetud tekstid, P7-TA(2014)0339).


LISA

ÜHISAVALDUS

Eelarvemenetluse kuupäevad ja lepituskomitee tegevuse üksikasjad 2014. aastaks

A.     Kooskõlas eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa A osaga lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku järgmistes olulistes 2015. aasta eelarvemenetluse kuupäevades:

1.          Kolmepoolne kohtumine korraldatakse 10. juulil enne nõukogu seisukoha vastuvõtmist.

[Komisjon püüab esitada 2015. aasta eelarvestuse projekti juuni alguses.]

2.          Nõukogu püüab oma seisukoha vastu võtta ja Euroopa Parlamendile edastada 36. nädalaks (septembri esimene nädal), eesmärgiga hõlbustada õigeaegse kokkuleppe saavutamist Euroopa Parlamendiga.

[Komisjon võtab eelarveprojekti ametlikult vastu 24. juunil ning 2015. aasta eelarveprojekt on internetis kõigis keeltes kättesaadav 25. juunil.]

3.          Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon püüab hääletada nõukogu seisukoha muudatusettepanekute üle hiljemalt 41. nädala lõpuks (oktoobri keskpaik).

[Eelarvekomisjoni koosolekud toimuvad 29.9–1.10 ja 6.10–7.10]

4.          Kolmepoolne kohtumine kutsutakse kokku 15. oktoobril enne Euroopa Parlamendis toimuvat lugemist.

5.          Euroopa Parlamendi täiskogus toimuval lugemisel viiakse hääletamine läbi 43. nädalal.

[Täiskogu istung 20.–23. oktoobril]

6.          Lepitusperiood algab 28. oktoobril. Lepitusmenetluseks ette nähtud aeg lõpeb 17. novembril 2014 kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikega 4.

[Institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa E osa punktis 13 on sätestatud: „Kiri lepituskomitee kokkukutsumiseks saadetakse välja hiljemalt selle nädala esimesel tööpäeval, mis järgneb sellele lõppenud parlamendi osaistungjärgule, mil toimus täiskogu hääletus, ning lepitusperiood algab järgmisel päeval.”

Kiri on vaja saata 27. oktoobril ehk viimasel võimalikul päeval, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid saaksid ühise teksti vastu võtta 14 päeva jooksul pärast kokkuleppe saavutamist, võttes arvesse, et asjaomane täiskogu istung toimub 48. nädalal.]

7.          Lepituskomitee koosolek toimub 6. novembril Euroopa Parlamendis ja 14. novembril nõukogus. Lepituskomitee koosolekud valmistatakse ette kolmepoolse(te) kohtumis(t)e käigus. Kolmepoolne kohtumine on ette nähtud 11. novembriks. Täiendavad kolmepoolsed kohtumised võib kokku kutsuda 21 päevase lepitusperioodi jooksul.

B.     Lepituskomitee tegevuse üksikasjad on esitatud eespool nimetatud institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa E osas.

_____________________


VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (3.9.2014)

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti

(2014/2040(BUD))

Arvamuse koostaja: Zigmantas Balčytis

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt rubriigi 4 kulukohustuste ja maksete assigneeringute suurenemise üle võrreldes praeguse aastaga, kuna see oli pärast tõsiseid kärpeid hädavajalik, kuid märgib, et suurenemine ei ole siiski piisav, et vastata ELi vajadustele; rõhutab, et ELi ülemaailmse tegevuse asjakohane rahastamine on äärmiselt oluline, kui EL soovib täita Lissaboni lepingus sätestatud kaugeleulatuvad eesmärgid;

2.  märgib erilise murega Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi suhtes kohaldatud kärpeid, mille puhul on tegemist eelmisel aastal kohaldatud sama tõsiste kärbete jätkuga; tunnistab, et see on kooskõlas Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi mitmeaastase programmiga, kuid rõhutab asjaolu, et nii ida- kui ka lõunanaabruse praegune olukord ei võimalda ELi kaasatuse vähenemist, ning nõuab tungivalt mõlemale piirkonnale eraldatavate vahendite summa olulist suurendamist;

3.  märgib eelkõige, et Lähis-Ida rahuprotsessi, Palestiina ning ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni jaoks Lähis-Idas on taas eelarvesse kantud ebapiisavalt vahendeid; rõhutab, et arvestades jätkuvat humanitaarkriisi, kasvavat pagulaste arvu, olukorda kohapeal ja elutähtsa taristu hävitamist Gaza sektoris, on vaja vahendeid suurendada;

4.  rõhutab rubriigi 4 maksete assigneeringutega seotud murettekitavat olukorda, mis vaatamata komisjoni ettenähtud olulisele suurenemisele praeguse aastaga võrreldes ei pruugi rahuldada vajadusi kohapeal; nendib siiski tunnustavalt otsust viia humanitaarabi rahastamisvahendi kulukohustused ja maksed tasakaalu;

5.  märgib erilise murega stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi maksete assigneeringute tõsiseid kärpeid, kuna see kannatab maksete assigneeringute oluliste puudujääkide tõttu juba praegu, mis piirab ELi suutlikkust reageerida erakorralistele kriisidele käesoleval aastal; märgib, et uued kärped ainult teravdavad sellist olukorda; rõhutab, et see rahastamisvahend on suure tähtsusega ELi kriisiohjamise ja konflikti lahendamise meetmete jaoks, näiteks Ukrainas;

6.  rõhutab, et oluline on tagada piisavad vahendid komisjoni talitusele, kes tegeleb välispoliitika rahastamisvahenditega, et viia ellu stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi rakendamine, ühise välis- ja julgeolekupoliitika operatsioonid, partnerlusinstrument ning valmisvaatlusmissioonid demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames;

7.  ei nõustu nõukogu ette pandud oluliste kärbetega rubriigis 4, sest need üksnes halvendaksid niigi kriitilist olukorda, eeskätt maksetega seoses; on kindlalt vastu katsetele seostada omavahel 2015. aasta eelarve ja paranduseelarve projekti nr 3 läbirääkimised;

8.  rõhutab seda, kui oluline on tagada Euroopa välisteenistusele piisavad vahendid, et olla valmis ELi delegatsiooni võimalikuks avamiseks Iraanis sõltuvalt läbirääkimiste edukast lõpuleviimisest ja kooskõlas Euroopa Parlamendi 3. aprilli 2014. aasta resolutsiooniga ELi strateegia kohta Iraani suhtes;

9.  võtab teadmiseks Euroopa Kontrollikoja 30. juunil 2014. aastal avaldatud eriaruande Euroopa välisteenistuse loomise kohta ning kontrollikoja soovitused Euroopa välisteenistuse lisaväärtuse ja tõhususe suurendamiseks, nii peaks välisteenistus koostöös komisjoniga püüdma vähendada oma jäikade finants- ja personalieeskirjade mõju ELi delegatsioonide töö tõhususele, et rohkem vahendeid saaks eraldada poliitiliste ülesannete täitmiseks;

10. rõhutab, kui tähtis on ELi eriesindajate eelarverea ümberpaigutamine Euroopa välisteenistuse eelarvesse, et toetada nende paremat integreerimist Euroopa välisteenistuse töösse, see oleks kooskõlas kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ettepanekuga Euroopa välisteenistuse vahehindamises, parlamendi 13. juuni 2013. aasta soovitusega ja Euroopa Kontrollikoja 2014. aasta eriaruandega nr 11;

11. peab kiiduväärseks Euroopa välisteenistuse käimasolevat tööd, et ajakohastada oma IT-süsteeme ja tugevdada teabeturve suutlikkust; peab jätkuvalt murettekitavaks kõrgete ametikohtade ebaproportsionaalset suurt arvu välisteenistuses;

12. nõuab tungivalt, et komisjon, võttes eeskuju Euroopa välisteenistusest, esitaks igal aastal ajakohastatud andmed, kui palju on delegatsioonides komisjoni sise- ja välistöötajaid riikide ja peadirektoraatide kaupa, ning lisaks juurde teabe, millisest eelarvereast neid rahastatakse, et eelarvepädevad institutsioonid saaksid paremini hinnata komisjoni ülemaailmset tegevust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

2.9.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

10

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Petras Auštrevičius, Goffredo Maria Bettini, Mario Borghezio, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Javier Couso Permuy, Andi-Lucian Cristea, Mark Demesmaeker, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule, Richard Howitt, Pablo Iglesias, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Ilhan Kyuchyuk, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Vincent Peillon, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Jacek Saryusz-Wolski, Joachim Starbatty, Charles Tannock, Eleni Theocharous, Ivo Vajgl, Johannes Cornelis van Baalen, Geoffrey Van Orden, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Zigmantas Balčytis, Bodil Ceballos, Neena Gill, Ana Gomes, Andrzej Grzyb, Norbert Neuser, Helmut Scholz, György Schöpflin, Dubravka Šuica, Traian Ungureanu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Eva Kaili


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (24.9.2014)

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti

(2014/2040(BUD))

Arvamuse koostaja: Paul Rübig

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   tuletab meelde ELi liikmesriikide ühiseid ja individuaalseid kohustusi suurendada 2015. aastaks ametlikku arenguabi 0,7 protsendini;

2.   toonitab, et ELi arengukoostöö esmane eesmärk on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis vaesuse kaotamine, ning tuletab meelde, et vastavalt määrusele, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend(1), eelistatakse toetuste jaotamisel riike, kes seda enim vajavad;

3.   väljendab sügavat muret toimingute lõpuleviimisega seotud eelarveridade (maksed varasema mitmeaastase finantsraamistiku eelarveridade jaoks) alarahastatuse pärast ning väljendab kartust, et ühest eelarveaastast teise üle kantud puudujääkide suurenemise tõttu kaotatakse usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus partnerriikide ja rakendusorganisatsioonide silmis ning see tühistab abi tõhususe ja haldamise valdkonnas tehtud edusammud; nõuab seetõttu toimingute lõpuleviimisega seotud eelarveridade ja eelkõige temaatiliste programmide (toiduga kindlustatus, inimareng, valitsusvälised osalejad, keskkond ja energeetika) eelarveridade vahendite suurendamist;

4.   väljendab heameelt humanitaarabi eelarveridade maksete ja kulukohustuste assigneeringute kindlaksmääramise üle võrdsel tasemel, mis aitab hoida ära humanitaarabi andmise katkemise, mis juhtus 2013. ja 2014. aastal; rõhutab, et äärmiselt oluline on mitte kanda maksete puudujääki üle 2014. aastast 2015. aastasse ja et kõik vajadused tuleb katta hoopis paranduseelarvetega 2014. aastal; rõhutab lisaks katastroofide ennetamisse ja nendeks valimisolekusse investeerimise kulutasuvust;

5.   nõuab humanitaarabiasutuste (näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioon Lähis-Idas ning Piirideta Arstid) rahastamise suurendamist konfliktiolukorras; ning sellega seoses nõuab kindlalt, et suurendataks eelarvetoetust eelkõige Iraagi, Süüria ja Gaza kriisiga tegelemiseks, et jätkuvalt keskenduda tõsiselt pagulaste vajadustele, eelkõige arstiabile, kommunaalteenustele ja haridusele, ning ka Ebola viirusest mõjutatud Lääne-Aafrika riikidega tegelemiseks;

6.   nõuab humanitaarabi valdkonnas valitsevat väga rasket olukorda arvesse võttes, et esmajärjekorras tuleb oluliselt suurendada hädaabireservi maksete taset, et tulla toime ettenägematute sündmustega, ning tuletab meelde, et hädaabireservist tehtavaid makseid rahastatakse väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku, kuna tegemist on erivahendiga;

7.   on seisukohal, et nõukogu esitatud kärpeid ei saa heaks kiita, sest ELi arenguabi vajab mõistlikku rahastamist, mis on partnerite jaoks usaldusväärne.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.9.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Louis Aliot, Kostas Chrysogonos, Ignazio Corrao, Doru-Claudian Frunzulică, Nathan Gill, Charles Goerens, Enrique Guerrero Salom, Heidi Hautala, Maria Heubuch, Hans Jansen, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, György Schöpflin, Davor Ivo Stier, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Paul Rübig, Kathleen Van Brempt

(1)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 233/2014 (ELT L 77, 15.3.2014, lk 44–76).


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (4.9.2014)

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti

(2014/2040(BUD))

Arvamuse koostaja: Reimer Böge

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   rõhutab, et tagada tuleks see, et liidu kaubanduspoliitika valdkonna jaoks ette nähtud eelarvereal oleks komisjoni jaoks piisavalt assigneeringuid, et ta saaks tõhusalt ja tulemuslikult täita oma suurte eesmärkidega kaubanduse tegevuskava, mis aitab otseselt kaasa jätkusuutlikule ja ökoloogilisele arengule, majanduskasvule ja töökohtade loomisele kõigis EL liikmesriikides, ning teostada nõuetekohast järelevalvet kaubanduspoliitika rakendamise, eriti kehtivate kaubanduslepingute ning nende mõju üle ELi ja selle partnerriikide majandusele; on sellest tulenevalt arvamusel, et assigneeringuid peaks vajaduse korral täiendama asjakohane ressursside ümberjagamine ja personali ümberpaigutamine;

2.   peab tervitatavaks, et makromajandusliku finantsabi vahendile eraldatavaid assigneeringuid on pärast eelmisel eelarveaastal toimunud järsku kärpimist suurendatud;

3.   nõuab tungivalt, et komisjon pingutaks rohkem avalikkuse ja kõigi sidusrühmade teavitamiseks käimasolevatest läbirääkimistest ja kaubanduse peadirektoraadi tegevusest, eriti seoses Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerlusega; taunib seetõttu asjaolu, et teabe ja kommunikatsiooniga seotud eelarvevahendeid on võrreldes eelmise aastaga vähendatud;

4.   taunib Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi assigneeringute vähendamist; märgib, et selline vähendamine õõnestab ELi võimet stabiliseerida ja abistada naaberriike, sh neid, kellega liit on juba sõlminud põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu, ning ka neid, kellega praegu käivad läbirääkimised;

5.   võtab teadmiseks, et veidi on suurendatud arengukoostöö rahastamisvahendi assigneeringuid, sh kaubandusabi, ning et mitmepoolse kaubandusabi tagasihoidlikku assigneeringut on suurendatud;

6.   tuletab meelde, et parlament lisas 2009. aastal eelarvesse ühe miljoni euro suuruse lisakrediidi õiglase kaubandusega seotud konkreetsete meetmete jaoks eelarvereal, mis on ette nähtud väliskaubanduse valdkonna projektide rahastamiseks, ning kutsub komisjoni üles kaaluma selle eelarverea uuesti kasutuselevõtmist 2015. aastal, et rahastada õiglase kaubandusega seotud meetmeid, mis on määratletud komisjoni 5. mai 2009. aasta teatises(1);

7.   on seisukohal, et rohkem rõhku tuleks panna poliitika sidususele, eriti seoses tingimuste kehtestamisega kaubanduslepingutes; rõhutab, et Euroopa välisteenistuse, arengu peadirektoraadi ja kaubanduse peadirektoraadi vahelist koostööd tuleks tulemusliku töö saavutamiseks edendada; nõuab seetõttu tungivalt, et see koostöö ja poliitika sidususe vajadus eelarves nõuetekohaselt kajastuks;

8.   toetab ettevalmistava meetme „Euroopa – Vahemere piirkonna innovatiivsed ettevõtjad muutuste nimel” pikendamist aastaks 2015, kuid kutsub komisjoni üles esitama kõnealuse ettevalmistava meetme hinnangu 2013. ja 2014. aasta kohta;

9.  väljendab teatavat muret Indias, Hiinas ja Tais tegutsevate ärikeskuste mõjususe ja lisandväärtuse ning selle pärast, kuidas ärikeskused oma tegevust ellu viivad, eelkõige mis puudutab kontakte VKEdega, jätkusuutlikkust ning täiendavust ELi ja liikmesriikide olemasolevate riiklike ja erastruktuuridega; kutsub komisjoni üles tellima nende ärikeskuste tegevuse sõltumatu hindamine ja esitama selle hindamise tulemused parlamendile; nõuab, et komisjon võtaks selle hindamise tulemusi nende ärikeskuste edasise tegevuse kavandamisel täielikult arvesse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Tiziana Beghin, David Borrelli, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Yannick Jadot, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Alexander Graf Lambsdorff, Bernd Lange, Jörg Leichtfried, Marine Le Pen, David Martin, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Ionel-Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Franz Obermayr, Artis Pabriks, Franck Proust, Viviane Reding, Olli Rehn, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler, Jan Zahradil, Kosma Tadeusz Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bendt Bendtsen, Reimer Böge, Klaus Buchner, Dita Charanzová, Nicola Danti, Georgios Epitideios, Seán Kelly, Fernando Ruas, Joachim Starbatty, Jarosław Leszek Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Amjad Bashir

(1)

(COM(2009) 215 final).


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (9.9.2014)

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti

(2014/2040(BUD))

Arvamuse koostaja: Markus Pieper

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et olukorras, kus vahendeid majandus- ja finantskriisi tõttu napib, peaksid liidu institutsioonid ja liikmesriigid tegema omavahel täielikku koostööd, et Euroopa Liidu üldeelarvet tõhusalt täita ning seda ennetavate ja parandusmeetmetega piisavalt kaitsta;

B.   arvestades, et 2015. aasta eelarveprojekti peamine eesmärk on tagada, et ELi eelarve on kindlustatud vajalike vahenditega, et seeläbi täielikult ja paremini kaasa aidata majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning tagada liikmesriikide ja piirkondade vaheline solidaarsus;

C.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 318 sätestatud parlamendi ja komisjoni vaheline dialoog peaks edendama komisjonis tulemuslikkuse kultuuri;

D.  arvestades, et kuigi Euroopa Parlament ei pannud komisjoni 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse tegemist kahtluse alla, rõhutas ta siiski oma 3. aprilli 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis(1) reservatsioone teatavate liikmesriikide ja komisjoni eelarve täitmise suhtes põllumajandus- ja regionaalpoliitikas;

E.   arvestades, et parlament on palunud komisjonil olukorra heastamiseks võtta siduv kohustus meetmete suhtes, mis on loetletud eespool nimetatud resolutsioonis komisjoni 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(2);

1.   rõhutab sügavat muret asjaolu pärast, et komisjonil on järjest raskem aasta jooksul täita kõiki algselt heakskiidetud maksete assigneeringute piires esitatud maksenõudeid, ning rõhutab, et sellise olukorra üks põhjus on see, et kulukohustuste assigneeringud on olnud lähedal kindlaks määratud ülemmäärale, kuid maksete assigneeringud on hoitud igal perioodil minimaalsena; palub komisjonil anda teavet selle kohta, millal on tõenäoliselt oodata maksete hilinemist;

2.   kardab, et nõukogu jätkab ajavahemikul 2014–2020 maksete taseme kärpimise strateegiat, võtmata arvesse tegelikke vajadusi, mille jaoks tuleb leida kestlik lahendus; palub komisjonil teha kindlaks, millised programmid ei anna Euroopale lisaväärtust ega ole osutunud tulemuslikuks, et nendest loobuda ja vabanevaid vahendeid tõhusamal viisil kasutada;

3.   rõhutab, et see tava nõuab eelarvepädevatelt institutsioonidelt paranduseelarvete vastuvõtmist, ja taunib asjaolu, et selle tavaga rikutakse finantsmääruses sätestatud eelarvepõhimõtteid;

4.   märgib, et eelnevate aastate finantskorrektsioone, mille komisjon määras liikmesriikidele, kes ei olnud rakendanud usaldusväärseid süsteeme ega sissenõudmisi, rakendati 2013. aastal ligikaudu 3,362 miljardi euro ulatuses, mis on vähem kui 2012. aastal (4,419 miljardit eurot(3));

5.   nõuab, et komisjon näitaks selgelt, millised 2013. aastal sissenõutud summad on liidu raamatupidamise aastaaruandes kirjendatud kui tulud või on tasaarvestatud ning millises ulatuses võivad 2013. aastal otsustatud finantskorrektsioonid ja sissenõudmised mõjutada 2014. aasta eelarve ja 2015. aasta eelarve maksete vajadust;

6.   tuletab meelde, et see, kas uuel programmitöö perioodil 2014–2020 tõsiste puudujääkide korral ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel kohaldatakse netofinantskorrektsioone, sõltub paljudest teguritest, ja palub komisjonil esitada viivitamata ettepanek asendusprojektide piiramise, kui mitte nende täieliku keelustamise kohta;

7.   palub komisjonil võtta vajalikud meetmed ja vajaduse korral projekte otseselt auditeerida, tagamaks, et riski- ja veataset regionaalfondide assigneeringutes ei alahinnataks;

8.   kordab nõudmist, et komisjon sõlmiks eriliselt silma jäänud liikmesriikidega Euroopa poolaasta eeskujul siduvad kahepoolsed kokkulepped;

9.   kiidab heaks 2015. aasta eelarveprojektile lisatud programmide tegevuskulusid puudutavad selgitused, milles komisjon põhjendab eelarveprojektis pakutud assigneeringuid, ning märgib, et need selgitused on kooskõlas asjaomaste õiguslike alustega ja annavad üksikasjaliku ülevaate igale rahastamisprogrammile eraldatavatest ressurssidest;

10. peab eriti tervitatavaks, et vastavalt parlamendi nõudmisele resolutsioonides, mis olid lisatud otsustele, millega anti heakskiit komisjoni tegevusele 2011.(4) ja 2012.(5) aasta eelarve täitmisel, sisaldab iga arvestus arvnäitajaid ELile antava lisaväärtuse ja strateegiasse „Euroopa 2020” antava panuse kohta (peamised eesmärgid, juhtalgatused);

11. nõuab, et komisjon peaks parlamendile ja nõukogule ELi toimimise lepingu artiklis 318 ettenähtud liidu rahandusega seotud hindamisaruannete esitamisel esitama aruande ka tulemuste kohta, mida programmide selgitustes toodud tegevuskulude osas on saavutatud;

12. peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon otsustas jätkata selliste kulukohustuste uurimist, mis igal aastal kuuluvad määratluse „võimalikud mittenõuetekohased täitmata kulukohustused” alla, ja nende kohta aru andmist, et kõrvaldada raamatupidamisest kõik põhjendamatud täitmata kulukohustused ja võimaldada komisjonil vajaduse korral kulud sisse nõuda ja vanade veel kehtivate kohustuste täitmist kiirendada.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.9.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Louis Aliot, Inés Ayala Sender, Ryszard Czarnecki, Dennis de Jong, Martina Dlabajová, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Rina Ronja Kari, Bernd Kölmel, Bogusław Liberadzki, Fulvio Martusciello, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Igor Šoltes, Bart Staes, Michael Theurer, Marco Valli, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Markus Pieper, Julia Pitera, Patricija Šulin, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Ulrike Trebesius

(1)

      ELT L 266, 5.9.2014, lk 32.

(2)

      Vt eriti punkte 56 ja 57.

(3)

      Vt komisjoni 11. juuni 2014. aasta teatist „Komisjoni 2013. aasta haldustegevuse koondaruanne”, COM(2014)0342, punkt 4.1.

(4)

     ELT L 308, 16.11.2013, lk 27.

(5)

     ELT L 266, 5.9.14, lk 32. Vt eriti punkte 310 ja 315.


MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (5.9.2014)

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti

(2014/2040(BUD))

Arvamuse koostaja: Nils Torvalds

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kiidab heaks asjaolu, et komisjon eelistab panna suurt rõhku innovatsioonile, konkurentsivõimele, majanduskasvule ja töökohtadele, seades alamrubriigi 1.1, mis hõlmab peamisi poliitikavaldkondi kõnealuste valdkondade positiivse arengu edendamiseks, eelarveprojektis esmatähtsale kohale;

2.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on jõuliselt toetanud Euroopa järelevalveasutuste (ESAde) loomist ja sellesse väga aktiivselt panustanud ning on arvamusel, et liit peab veelgi parandama järelevalve kvaliteeti kogu liidus; usub, et lisaks EKP-le on ESAd liidu täielikult toimivate finantsturgude nurgakiviks ning äärmiselt vajalikud majanduse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks ning majanduskasvuks Euroopas, samuti finantssektori edaspidiste kriiside ärahoidmiseks ja nendega toimetulemiseks;

3.  pidades silmas strateegia „Euroopa 2020” sihte ning majanduskasvu ja arengu stimuleerimise ja töötuse, eriti noorte töötuse probleemi lahendamise eesmärke, kutsub komisjoni üles panema liikmesriikidega sõlmitavates partnerluslepingutes ja rakenduskavades rõhku arendusprojektidele ja majanduskasvu hoogustavatele teguritele, kusjuures niisuguste meetmete hulka kuulub ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks rahastamisallikate avardamine, et seeläbi suunata eelarveressursse innovatiivse, loova ja konkurentsivõimelise Euroopa kujundamisse;

4.  arvestades, et Euroopa poolaasta loodi eesmärgiga kooskõlastada liikmesriikide majanduspoliitikat ELi tasandil ning et seda silmas pidades koostab komisjon üksikasjaliku analüüsi liikmesriikide majandus- ja struktuurireformiprogrammide kohta ning esitab nendega kooskõlastatud soovitusi, on veendunud, et Euroopa poolaasta jätkudes saavad liikmesriigid üksteise kogemustest õppida ja seeläbi kiiremini ja edukamalt eesmärkideni jõuda; peab seetõttu oluliseks, et ELi eelarvet kasutataks inimeste suutlikkuse suurendamise programmide edendamiseks, mille abil vahetada teadmisi ja kogemusi riigi rahanduse, finantssüsteemi, struktuurireformide, tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas; kutsub komisjoni üles soodustama koos liikmesriikidega investeerimist analüüsi, teadusuuringutesse ja innovatsiooni eespool nimetatud valdkondades ning teadmiste ja kogemuste vahetamist projektide kaudu, mida rahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest;

5.  arvestades, et usaldusväärne finantsjuhtimine on ELi ja liikmesriikide eelarve täitmisel kesksel kohal, kuna see suurendab kulutuste tulemuslikkust, vähendab vigade ja pettuste ohtu ning suurendab eelarve läbipaistvust, peab oluliseks, et ELi eelarvet kasutataks niisuguste programmide edendamiseks, mille eesmärk on liikmesriikide statistika-, aruandlus- ja raamatupidamissüsteemide ning auditi- ja järelevalvemenetluste väljatöötamine ning finantsjuhtimis- ja -kontrollisüsteemide kasutuselevõtt; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma kiiresti ja tulemuslikult kasutusele pettustevastase infosüsteemi (AFIS) ja Euroopa statistikaprogrammi (ESP) ning koostöös liikmesriikidega suunama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid suutlikkuse suurendamisse ning teadmiste ja kogemuste vahetamisse liikmesriikide vahel finantsjuhtimise ja -aruandluse valdkonnas;

6.  arvestades, et Euroopa poolaastaga seoses liikmesriikidele antud soovitused käsitlevad kõige sagedamini maksukogumissüsteemi tõhustamist, maksudest kõrvalehoidumise ärahoidmist ning usaldusväärset tulude juhtimist ja maksukulude arvutamist, ning arvestades, et peamine eesmärk on konkurentsivõime suurendamine, mis eeldab stabiilset ja ennustatavat maksusüsteemi ning kehtiva maksusüsteemi paremat haldamist ja suuremat tõhusust, peab oluliseks, et liikmesriigid vahetaksid teadmisi ja kogemusi maksuhalduse valdkonnas; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma kiiresti ja tulemuslikult kasutusele programmid Fiscalis ja Hercules III ning koostöös liikmesriikidega suunama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid suutlikkuse suurendamisse ning teadmiste ja kogemuste vahetamisse liikmesriikide vahel, et saavutada maksupoliitika rakendamise kõrge tase;

7.   toonitab, et ESAdele usaldatud lisaülesanded, eelkõige uute ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise ja uute õigusaktide järgimise järelevalve ning muu hulgas pangandusliitu käsitlevatest õigusaktidest tulenevad uued volitused ja esitatud seadusandlikes ettepanekutes kavandatavad tulevased ülesanded nõuavad asjakohaseid eelarvevahendeid, et ESAd saaksid täita oma järelevalvealast ja reguleerivat rolli, mis on ette nähtud ESA määrustes;

8.  väljendab seepärast oma muret komisjoni ettepaneku pärast, milles soovitakse märkimisväärselt vähendada kolme ESA assigneeringuid võrreldes nende vastavate 2014. aasta eelarvetega, ning samuti komisjoni ettepaneku pärast säilitada ESAde ametikohtade arv 2015. aasta ametikohtade loetelus 2014. aasta tasemel; ei näe mingit põhjendatud loogikat komisjoni lähenemisviisis, mille kohaselt tuleks vähendada nn uute ülesannete kategooriasse paigutatud asutuste eelarveid;

9.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu on valinud ESAde assigneeringutega seoses samasuguse liiga piirava lähenemise nagu komisjongi;

10. toonitab, et ESAd vajavad piisavaid inimressursse, et täita oma järelevalvealast ja reguleerivat rolli rahuldavalt; rõhutab, et inimressursside suurendamisele peaksid alati eelnema ja/või sellega peaksid kaasnema ratsionaliseerimisalased jõupingutused, näiteks ümberjaotamine, et suurendada tõhusust; juhib tähelepanu sellele, et niisugune ratsionaliseerimine ei tohi mõjutada koostööd teadusinstitutsioonidega, uuringute ja analüüside teostamist või koolitust ja väljaõpet ning et investeerimist ja tegevust nendes valdkondades tuleb hoopis suurendada; juhib tähelepanu sellele, et ESAdel on raskusi teatava staažiga töötajate värbamisel ning neile antud ülesannete täitmist piirab asjaolu, et töötajad ja kättesaadavad vahendid ei peegelda ülesandeid, mida tuleb täita, eelkõige väga ressursimahukate ja lühikese tähtajaga ühtsete eeskirjade väljatöötamisel;

11. on jätkuvalt seisukohal, et kolm ESA on suutelised ja peavad lähiajal oluliselt suurendama inimressursse nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt, tagamaks et nad saavad täita kõiki neile määrustega määratud ülesandeid;

12. märgib, et eesistuja, tegevdirektor ning järelevalvenõukogude ja juhatuste liikmed peaksid saama tegutseda sõltumatult, objektiivselt ja liidu kui terviku huvides; on seisukohal, et liikmesriikide pädevate asutuste kohustuslikud osamaksud võivad olla vastuolus ESAde sõltumatusega; usub, et ESAde kehtivat rahastamiskorda, mis põhineb mitmel ja siseriikliku suunitlusega rahastamisallikal, ei ole täilikult ära kasutatud ja see ei võimalda piisavat paindlikkust lühiajalise suure vajaduse korral, mida pidevalt ei esine ja millele reageerimiseks saaks kõige paremini kasutada lähetatud liikmesriikide eksperte;

13. kutsub seetõttu komisjoni üles tegema (komisjoni hinnangu põhjal kinnituse saamise korral) 2017. aastaks ettepaneku sellise rahastamissüsteemi kohta,

     – mis põhineks üksnes turuosaliste makstavate tasude kehtestamisel või

     – milles kombineeritaks turuosaliste makstavad tasud baasrahastusega, mis tuleneb ELi üldeelarve eraldi eelarverealt;

14. rõhutab sellega seoses, et selline uus rahastamissüsteem tuleb kujundada viisil, mis tagab täielikult ESAde puutumatuse finantssektori osalejatest;

15. rõhutab, et otsustavalt tähtis on alustada jõuliselt programmiga „Fiscalis 2020”, seda muu hulgas maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastase koordineeritud võitluse tõhustamiseks; märgib, et komisjoni poolt selles valdkonnas ette nähtud suhteliselt tagasihoidlikke assigneeringuid võib pidada aktsepteeritavateks; rõhutab siiski, et nõukogu ettepanek komisjoni esitatud taseme vähendamiseks võib seada ohtu Fiscalis 2020 raames kavandatud tegevuse ja ettepanekuga ei tohiks seetõttu nõustuda;

16. rõhutab, et statistikale eraldatud vahendid peavad alati vastama selle poliitikavaldkonna suurele töökoormusele ja kõrgetele kvaliteedinõudmistele, eriti mis puudutab oluliste majandus- ja finantsandmete esitamist; rõhutab, et 2015. aasta eelarves ette nähtud asjaomased assigneeringud ei tohi olla väiksemad kui komisjoni praegu ette nähtud summad; ei nõustu seetõttu nõukogu seisukohaga vähendada olulisi assigneeringuid komisjoni esitatud tasemest väiksemaks;

17. kutsub seetõttu komisjoni üles kaaluma ESAde ulatuslikuma läbivaatamise käigus seda, kuidas võimaldada ESAdes paindlikumaid tööhõivetingimusi, mille abil saaks kõige paremini ajutiselt kaasata liikmesriikide järelevalve teostajate märkimisväärseid eksperditeadmisi, samuti soodustada kõrge kvalifikatsiooniga töötajate alalist töölevõtmist;

18. tuletab meelde vajadust jätkata rahastamise tagamist kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamiseks finantsteenuste valdkonnas;

19. kiidab heaks esimesed sammud, mida on tehtud EFRAGi reformi suunas, kuid rõhutab vajadust rakendada täies ulatuses Maystadti soovitused, sealhulgas nõue piiritleda EFRAGi töö rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) ning lõpetada järk-järgult väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning maksuküsimustega tegelemine;

20. peab otsustavalt tähtsaks jätta Eurostati rahastamine komisjoni kavandatud tasemele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

13

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Esther de Lange, Fabio De Masi, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Jonás Fernández, Sven Giegold, Neena Gill, Sylvie Goulard, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Philippe Lamberts, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Notis Marias, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Patrick O’Flynn, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Sampo Terho, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Cora van Nieuwenhuizen, Johan Van Overtveldt, Jakob von Weizsäcker, Steven Woolfe, Pablo Zalba Bidegain, Marco Zanni, Sotirios Zarianopoulos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Philippe De Backer, Bas Eickhout, Doru-Claudian Frunzulică, Ildikó Gáll-Pelcz, Marian Harkin, Ramón Jáuregui Atondo, Thomas Mann, Siegfried Mureşan, Tibor Szanyi, Antonio Tajani, Nils Torvalds


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (4.9.2014)

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti

(2014/2040(BUD))

Arvamuse koostaja: Maria Arena

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  toonitab, et 2015. aasta eelarve peab aitama märkimisväärsel määral tõhustada liidu panust majanduskasvu ja töökohtade loomisse, kusjuures eelkõige tuleks keskenduda töökohtade loomisele, et tegeleda ELi noorte töötuse püsiva probleemiga;

2.  võtab teadmiseks komisjoni ja nõukogu poolt esitatud ettepaneku assigneeringute üldise aastase kasvu kohta eelarverubriigis 1 („Arukas ja kaasav majanduskasv”); võtab teadmiseks assigneeringute proportsionaalselt veel suurema kasvu eelarverubriigis 1a („Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks”);

3.  võtab teadmiseks, et kulukohustuste assigneeringuid rubriigis 1b („Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus”) tuleb komisjoni ettepaneku kohaselt suurendada kuni ülemmäärani; peab sellegipoolest kahetsusväärseks maksete assigneeringute vähenemist kõnealuses rubriigis, millele lisaks on nõukogu esitanud ettepaneku teha täiendavaid kärpeid;

4.  on kindlal arvamusel, et ELi rahalisi vahendeid ja eelkõige noorte tööhõive algatuse vahendeid ei tohiks kasutada riiklike meetmete subsideerimiseks, vaid lisatoetuse andmiseks noortele sellisel viisil, et sellega täiendataks ja tugevdataks riiklikke programme;

5.  on seisukohal, et ELi rahalised vahendid tuleks suunata valdkondadesse, mille abil edendatakse VKEsid, mikroettevõtjaid ja ettevõtlust; sedastab ühtlasi, et eriti väikeettevõtted vajavad siseriiklike õigusnormide leevendamist; on seisukohal, et ELi programmid ei tohiks põhjustada vajalike riiklike struktuurireformide edasilükkamist;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon korraldaks ESFi programmide lõpuleviimisest tulenevate maksmata kulukohustuste kiire väljamaksmise, et tagada, et 2015. aasta kulukohustustest rahastatakse uusi ESFi projekte ning et kuhjunud kohustused ei takistaks liikmesriikides riiklike eelmaksete tegemist uutele meetmetele;

7.  rõhutab, kui oluline on piisav rahastamine ja eelarve hea haldamine selliste mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 programmide puhul, mille eesmärk on võidelda töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega (nt noorte tööhõive algatus, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi eri suunad ja Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks, kusjuures viimatinimetatu puhul tuleb arvesse võtta ka paranduseelarves nr 3/2014 heaks kiidetud assigneeringuid);

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama täielikult ära töötute noorte toetuseks eraldatud vahendeid; tuletab meelde mitmeaastase finantsraamistikuga 2014–2020 seotud poliitilist kokkulepet noorte tööhõive algatuse raames eraldatavate vahendite ning Euroopa Sotsiaalfondist kavandatud vastavate summade eeljaotuse kohta, mille eesmärk on pakkuda programmitöö perioodi esimestel aastatel vajalikku abi; väljendab heameelt selle üle, et komisjon ja nõukogu on seda kokkulepet summade esitamisel järginud; väljendab muret seoses teatavate liikmesriikide suutlikkusega kasutada ära noorte tööhõive algatuse vahendeid; tuletab meelde, et vastavalt nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 1311/2013(1) moodustavad finantsraamistiku aastate 2014–2017 kulukohustuste assigneeringute ülemmäära raames olemas olevad varud finantsraamistiku kulukohustuste koguvaru, mis tuleb teha kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastate 2016–2020 kohta kindlaks määratud ülemmääradele majanduskasvu ja tööhõive ning eriti noorte tööhõive suurendamisega seotud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks;

9.  rõhutab asjaolu, et pikaajaliste ja tõhusate muudatuste juurutamiseks tööturul tuleb tagada soodsad tingimused VKEde loomiseks ja arendamiseks, sest VKEd annavad 65% kogu ELi tööhõivest, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama VKEsid, sh sotsiaalmajanduse ettevõtteid, sotsiaalset ettevõtlust ja idufirmasid toetavate programmide tõhusat rahastamist;

10. kutsub komisjoni üles võtma viivitamata vastu liikmesriikide poolt enim puudustkannatavate isikute Euroopa abifondi jaoks ette valmistatud rakenduskavad ja esitama fondi käsitlevad delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid;

11. nõuab EURESe suuremat rahastamist, sest sellel vahendil on tähtis roll tööjõu piiriüleses liikuvuses, mistõttu võib see aidata kaasa ka töötuse vastu võitlemisele Euroopas;

12. teeb ettepaneku alustada Euroopa elektroonilise töötajakaardi katseprojekti, et selgitada välja, kas oleks mõistlik võtta kasutusele – ja vajadusel kehtestada – võltsimiskindel Euroopa elektrooniline dokument, mis sisaldaks töötaja sotsiaalkindlustusandmeid; selle kaardi kasutusvaldkond oleks Euroopa ravikindlustuskaardist erinev ja neid ei tohiks omavahel segi ajada; leiab, et katseprojekti eeldusena ning vajalike teadmiste koondamiseks peaks komisjon viima läbi 28 liikmesriigiga ELis kasutatavate eri sotsiaalkindlustussüsteemide võrdleva analüüsi;

13. teeb ettepaneku alustada kütuse/energia ostujõuetuse katseprojekti, mille eesmärk on hinnata, kuidas on majandus- ja finantskriis mõjutanud energiaostuvõimetust Euroopa Liidus, eriti liikmesriikides, kus seda probleemi ei ole seni uuritud ega meetmetega lahendada püütud;

14. teeb ettepaneku alustada ettevalmistava meetmega „Töökohtade asbestivabaks muutmine Euroopa Liidus”, et pakkuda vahendeid asbesti sisaldavate materjalide seireks ja registreerimiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/148/EÜ(2) artikliga 11 ning töötada välja tegevuskava asbesti täielikuks kõrvaldamiseks töökohtadest, tagades samal ajal, et üldsus on teadlik nii ohust kui ka töökohtade tasandil meetmete võtmise vajadusest; see meede peaks aitama ette valmistada võimaliku strateegia, millega keelustatakse kõik asbesti liigid ja asbestikiudude igasugune kasutamine ning mis hõlmaks asjakohaseid ekspordinõudeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1013/2006(3), võttes muu hulgas arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98 /EÜ(4) sätestatud läheduse põhimõtet, kuna asbest põhjustab endiselt märkimisväärselt palju haigusi, mis tulenevad asbestikiududega kokkupuutest;

15. teeb ettepaneku alustada ettevalmistava meetmega, mille eesmärk on toetada ebasoodsas olukorras olevate Euroopa rändajate aktiivset kaasamist, et hinnata kohalike sotsiaal- ja majandusintegratsioonikeskuste loomise kasulikkust ja teostatavust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

9

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Guillaume Balas, Beatriz Becerra Basterrechea, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, David Casa, Ole Christensen, Jane Collins, Corina Creţu, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Marek Krasnodębski, Kostadinka Kuneva, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Georgi Pirinski, Marek Mirosław Plura, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Ulrike Trebesius, Ulla Tørnæs, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Arena, Mircea Diaconu, Tamás Meszerics, Csaba Sógor

(1)

           Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(2)

           Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (ELT L 330, 16.12.2009, lk 28).

(3)

           Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).

(4)

           Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (3.9.2014)

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti

(2014/2040(BUD))

Arvamuse koostaja: Giovanni La Via

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.        märgib, et komisjoni esitatud Euroopa Liidu 2015. aasta eelarveprojekt koos kõigi erivahenditega hõlmab 145 599,3 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 142 137,3 miljonit maksete assigneeringuid ning võrreldes 2014. aasta eelarvega (nagu seda on muudetud paranduseelarve projektidega 2/14 ja 3/14) on kulukohustuste assigneeringuid suurendatud 2,1 % ja maksete assigneeringuid 1,4 %;

2.        tuletab meelde hiljuti kokku lepitud mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020), milles määratakse kindlaks iga-aastaste eelarvete põhiparameetrid kuni aastani 2020 ja mis hõlmab uusi paindlikkusinstrumente; loodab, et nõukogu ei suru peale teatavate sätete piiratud tõlgendamist; toonitab, et kõik aastaeelarved peavad olema kooskõlas nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013(1) ja 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2) ning et neid ei tohiks kasutada mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise ettekäändena; on veendunud, et kõrgetasemeline keskkonnakaitse Euroopa Liidus, tervishoid kui majandusliku heaolu eeltingimus, toidu- ja söödaohutus ning kaitsemehhanismid looduslike ja inimtegevusest põhjustatud katastroofide vastu on äärmiselt olulised kõikide Euroopa kodanike jaoks;

3.        rõhutab, et kuna 2015. aasta on uue mitmeaastase finantsraamistiku teine aasta, on see aastate 2014–2020 uute mitmeaastaste programmide eduka rakendamise seisukohast väga oluline; rõhutab asjaolu, et selleks, et mitte takistada liidu poliitika rakendamist põhilistes tegevusvaldkondades, peavad kõik programmid olema võimalikult ruttu töövalmis ja täies mahus kasutusel;

4.        toonitab vajadust tähtsustada kõikides liidu poliitikavaldkondades horisontaalselt kliimaküsimusi ja ressursitõhusust, et saavutada strateegias „Euroopa 2020” kehtestatud eesmärgid;

5.        on teadlik asjaolust, et 2015. aasta on keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni vastutusalasse kuuluvate uute mitmeaastaste programmide (liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm (2014–2020), keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE) ja liidu kodanikukaitse mehhanism (2014–2020)) eduka rakendamise seisukohast väga oluline; rõhutab sellest lähtuvalt, et äärmiselt oluline on teha vajalikud eraldised, et saavutada nende uute programmide täielik potentsiaal;

6.        juhib tähelepanu asjaolule, et toetusesaajate kõikide taotluste täitmiseks tuleb kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahel leida nõuetekohane tasakaal;

7.        märgib, et programmi LIFE jaoks kättesaadavaid maksete assigneeringuid on võrreldes 2014. aasta eelarvega suurendatud – keskkonna allprogrammi puhul 23,3 miljonit eurot (+7,67 %) ja kliima allprogrammi puhul 7,2 miljonit eurot (+7,13 %); märgib, et kuigi kliima allprogrammi eraldistest peaks 2015. aasta vajaduste täitmiseks piisama, võivad maksete assigneeringud keskkonna allprogrammi eelarveridadel 2015. aasta oktoobris otsa lõppeda; ootab komisjonilt ja nõukogult seetõttu selle tagamist, et maksete assigneeringute lõppemise korral tehakse kättesaadavaks piisavad vahendid;

8.        rõhutab, kui hädavajalik on aidata Euroopal kriisist toibuda; märgib, et kulutuste kavaga püütakse ergutada keskkonna- ja kliimaeesmärkide rakendamist ja nende integreerimist muudesse poliitikavaldkondadesse ning muuta Euroopa keskkonnateadlikumaks; on täiesti teadlik asjaolust, et need poliitikavaldkonnad ja rahastamisvahendid, mis kuuluvad keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni vastutusalasse, on väiksed ega saa nii palju tähelepanu kui muud programmid ja fondid; tunneb seetõttu vajadust mitte nõustuda eelarveridade vahendite täiendava vähendamisega, kuna selle tagajärjed ei oleks talutavad; kutsub eelkõige liikmesriike ja piirkondi üles käsitama keskkonna- ja kliimasõbralike poliitikasuuniste, meetmete ja projektide rakendamist majanduskasvu edendamise võimalusena, mitte koormana;

9.        märgib, et 2015. aasta eelarve reaalmaht on 2013. aasta eelarvest väiksem; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva, et tagada kõikide partnerluslepingute ja tegevusprogrammide kiire vastuvõtmine ja mitte kaotada uute investeerimisprogrammide rakendamisel veel rohkem aega; rõhutab, kui oluline on, et komisjon toetaks riikide administratsioone täielikult protsessi kõikides etappides;

10.      tuletab meelde, et Horisont 2020 aitab kaasa keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni eesmärkide saavutamisele teadusprojektidega sellistes valdkondades nagu kliima, tervishoid, keskkond ja eelkõige taastuvenergia tootmine innovaatiliste lahenduste abil; kinnitab, et kavatseb kindlasti jälgida projektide kooskõla vastavate eesmärkidega ja nende elluviimise edenemist;

11.      toonitab, kui olulised on detsentraliseeritud asutused (Euroopa Toiduohutusamet, Euroopa Ravimiamet, Euroopa Keskkonnaamet, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa Kemikaaliamet) Euroopa Liidu poliitika ja programmide rakendamise jaoks; rõhutab, et kõikide ametite eelarve- ja inimressursse on vaja üksikjuhtumipõhiselt hinnata ning neile tuleb tagada 2015. aasta eelarves ja järgnevatelgi aastatel piisavad rahalised vahendid ja personal, mis võimaldaksid neil seadusandliku institutsiooni poolt antud ülesandeid nõuetekohaselt täita;

12.      on veendunud, et detsentraliseeritud asutused peavad sarnaselt teiste institutsioonidega andma oma õiglase panuse kulude kokkuhoidu; toetab täielikult kava vähendada 2017. aasta lõpuks personali järk-järgult 5 %, võttes aluseks 1. jaanuaril 2013. aastal kehtinud heakskiidetud ametikohtade loetelud;

13.      juhib tähelepanu asjaolule, et toetuste haldamise ülesanne, mis on programmi LIFE oluline osa, antakse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusametile (EASME); märgib, et programmi LIFE selle osa allhanke (+/- 206 miljonit eurot) kohta koostatakse EASMEga vastastikuse mõistmise memorandum, mille üle peetavad läbirääkimised on lõppjärgus; rõhutab, et kui memorandum allkirjastatakse, delegeeritakse EASME-le vastavad tegevusassigneeringud;

14.      on teadlik asjaolust, et 2015. aasta eelarveprojektis näeb komisjon Euroopa Kemikaaliameti jaoks ette 5,5 miljoni euro suuruse toetuse tegevuseks biotsiide käsitlevate õigusaktide ja ohtlike kemikaalide importi ja eksporti käsitlevate õigusaktide valdkonnas, lähtudes eeldusest, et Euroopa Kemikaaliamet saab tööstusharult tasudena 3,25 miljonit eurot; kutsub komisjoni üles tagama, et 2015. aasta tasude assigneeringute nappuse korral tehakse kättesaadavaks piisavad vahendid; palub, et ametitealane institutsioonidevaheline töörühm uuriks ametite rahastamise selgeid ja läbipaistvaid eeskirju;

15.      märgib, et Euroopa Ravimiametile on vastavalt ameti taotlusele ja komisjoni heakskiidule 2015. aastaks ette nähtud 31,516 miljonit eurot; on teadlik asjaolust, et sellele summale lisandub 2013. aasta eelarve täitmise tulemina veel 1,499 miljonit eurot, mis tähendab 2015. aastaks 33,015 miljoni euro suurust kogutoetust; juhib tähelepanu asjaolule, et kavandatav panus ei hõlma täiendavaid toetusi, mis on seotud ravimiohutuse järelevalvet käsitlevate õigusaktide rakendamisega, kuna selle tegevuse kulud tuleb katta tasudest; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 658/2014(3) jõustus 2014. aasta juulis ning et amet peab kohandama oma olemasolevaid inimressursse ja rahalisi vahendeid nii, et katta ka ravimiohutuse järelevalve alane tegevus; rõhutab, et Euroopa Ravimiamet on üks neist ametitest, mille töö on suunatud tööstusele ja millele ei ole viimase nelja aasta jooksul antud ravimiohutuse õigusaktide rakendamiseks ühtegi lisaametikohta, mille tagajärjel on dokumentide töötlemine aeglasemaks muutunud;

16.      rõhutab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on väärtuslikud vahendid, mille abil algatada uusi tegevusi ja poliitikameetmeid; kordab, et minevikus on edukalt rakendatud mitut keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ideed; kasutab neid vahendeid seega edaspidigi; ergutab kasutama täielikult ära iga rubriigi olemasolevat varu;

17.      ei ole üldjoontes veendunud, et teenuste allhange töötajate arvu vähendamiseks töökohtade loetelus on pikas perspektiivis kulutõhusam, kuna töövõtjad vajavad järelevalvet ja juhtimist ning soovivad teenida samal ajal ka kasumit.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

50

12

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Cristian-Silviu Buşoi, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Iosu Juaristi Abaunz, Karin Kadenbach, Syed Kamall, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław Grzegorz Piecha, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Teresa Rodriguez-Rubio, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Glenis Willmott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Giorgos Grammatikakis, James Nicholson, Alojz Peterle, Christel Schaldemose

(1)

Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(2)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(3)

           Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 658/2014 Euroopa Ravimiametile (EMA) inimtervishoius kasutatavate ravimite ravimiohutuse järelevalve toimingute eest makstavate tasude kohta (ELT L 189, 27.6.2014, lk 112).


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (25.9.2014)

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti

(2014/2040(BUD))

Arvamuse koostaja: Jerzy Buzek

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   tunneb tõsist muret nõukogu ettepaneku pärast teha olulisi kärpeid komisjoni 2015. aasta eelarveprojektis, eriti sellistes tähtsates strateegilistes valdkondades nagu innovatsioon, sh sotsiaalne innovatsioon, teadusuuringud, kosmosetööstus, infrastruktuur, VKEd ning energeetika ja eriti energiajulgeolek, mis eeldab suuri investeeringuid energiataristusse, energiatõhususse, süsteemidevahelistesse ühendustesse ja taastuvenergia tootmisse; on kindlalt veendunud, et kärbete asemel tuleks komisjoni kavandatud eelarvet praegu hoopis märkimisväärselt ja julgelt suurendada, et väljuda majanduskriisist võimalikult ruttu; on seisukohal, et kavandatud kärped võivad kahjustada ELi konkurentsivõimet ja majanduskasvu;

2.   peab murettekitavaks asjaolu, et juba praegu on 2015. aasta eelarves puudu märkimisväärsel hulgal maksete assigneeringuid, milles nõukogu eelnevalt mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel kokku leppis, ning leiab, et kavandatud kärped raskendavad olukorda veelgi, kahjustades ELi programme nii, et need enam vajalikul määral ei toimi; toonitab vajadust võtta kõik asjakohased meetmed selleks, et täita liidu õiguslikud kohustused ja vältida maksete hilinemist sellistele olulistele sidusrühmadele nagu teadlased, ülikoolid, VKEd ja ettevõtjad; nõuab seepärast komisjoni eelarveprojekti täielikku taastamist ja rahastamise suurendamist konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohalt strateegilist tähtsust omavates valdkondades;

3.   peab üllatavaks, et igal tippkohtumisel kordavad riigipead ja valitsusjuhid, kui tähtis on ELi eelarve majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks, ent samal ajal kärbib nõukogu eelarvet täpselt samades valdkondades; tuletab nõukogule meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste ajal lepiti kokku mitmete programmide jaoks ette nähtud vahendite koondamine võimalikult perioodi algusse; on veendunud, et suured kärped rubriigi 1a kulukohustuste ja maksete assigneeringutes on vastuolus mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel saavutatud kompromisskokkuleppega;

4.   peab murettekitavaks, et nõukogu vähendas rubriigis 1a kulukohustuste assigneeringuid 1,85% ja maksete assigneeringuid 8,57%; peab neid kärpeid täiesti vastuvõetamatuks, sest mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide varusid tuleks täielikult kasutada selleks, et toetada majanduse taastamist ja maksta toetusesaajatele välja kõik seni maksmata summad;

5.   peab esmatähtsaks vajadust toetada rohkem mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (MVKEd) ja suurendada stabiilses ärikeskkonnas nende konkurentsivõimet, kuna nad moodustavad 99% ELi ettevõtetest ja annavad 80% kõigist liidu töökohtadest; peab samuti vajalikuks vähendada võimalikult palju suurettevõtetele ja konglomeraatidele kuuluvate valitsevate turupositsioonide mõju, ergutada ettevõtlusvaimu ning toetada VKEde asutamist ja kasvu;

6.   nõuab vahendite suurendamist eelarverubriikides, millest eraldatakse MVKEdele ja ühistutele toetusi, ning nõuab, et 40% nende rubriikide vahenditest eraldataks sihtotstarbeliselt otsetoetusteks, et soodustada MVKEde ja ühistute stabiilset kasvu ja jätkusuutlikku arengut, eesmärgiga tulla toime kasvavate tootmiskuludega ja olla kooskõlas teadmistepõhise ühiskonna kujunemise ja tasakaalustatud majanduskasvul põhineva arenguga, eelkõige liikmesriikides, kus kriisil on olnud suurem mõju (MVKEde tegevuse lõpetamise seisukohast);

7.   juhib tähelepanu sellele, kui oluline on vähendada lõhet tipptasemel olevateks peetavate ja muude üksuste vahel, et tagada, et teadust ja teadusuuringuid on võimalik toetada ka instituutides, mida ei peeta veel tipptasemel olevaks, kuid mis liiguvad selles suunas või võiksid sellele tasemele jõuda teiste, juba tipptaseme saavutanud üksustega koostööd tehes; on veendunud, et jätkuvalt tuleks püüelda eesmärgi poole jaotada raamprogrammi „Horisont 2020” assigneeringuid ühtlasemalt, et parandada varasemate teadusuuringute raamprogrammide tulemusel saavutatud seisu;

8.  tuletab meelde, et sellised mitmeaastased programmid nagu „Horisont 2020”, COSME, Euroopa ühendamise rahastu ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm on strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmise ja seega ELi püsiva majanduskasvu kindlustamise jaoks elutähtsad; on veendunud, et programmide korrakohane toimimine on oluline ka kogu mitmeaastase finantsraamistiku vahendite tõhusaks ärakasutamiseks; juhib tähelepanu sellele, et mitmed elutähtsad programmid on alles algetapis ja nende rahastamist tuleks kiiremini tõhustada; toonitab, et ELi programmid on suutelised looma arvestatavat lisaväärtust; on veendunud, et 2015. aasta eelarve on aastateks 2014–2020 välja töötatud mitmeaastaste programmide eduka toimimise seisukohast otsustava tähtsusega; rõhutab, et sellepärast tuleb 2015. aasta eelarves ette näha kõik vajalikud meetmed, näiteks tuua kulukohustused eelarveperioodi algusesse, st nihutada investeeringud varasemale ajale, et programmid saaksid ilma edasiste viivitusteta hoo täielikult sisse;

9.   rõhutab, kui oluline on VKEde innovatsioon ELi majanduse taastumise toetamise seisukohast; ootab, et komisjon täidab oma õiguslikud ja eelarvelised kohustused VKEde rahastamisvahendi suhtes programmis „Horisont 2020”, ja palub, et nõukogu looks selleks asjakohase eelarve abil võimalused; nõuab, et komisjon looks alates 2016. aastast VKEde rahastamisvahendile eraldi eelarverea, et võimaldada eelarve üle selgemat järelevalvet ja kontrolli ning tagada eelarve täitmisel tegelik alt üles lähenemisviis;

10. rõhutab, kui tähtsad on juhtivad Euroopa kosmoseprogrammid (nt Galileo ja Copernicus) uuenduste ja majanduskasvu ergutamise, konkurentsivõime suurendamise ning tulevikus ka ELi kodanikele igapäevaste teenuste osutamise seisukohast; juhib tähelepanu kosmosevaldkonna võimalusterohkusele VKEde jaoks;

11. on veendunud, et strateegia „Euroopa 2020” rakendamine, mis on meie kliimaeesmärkide saavutamiseks, majanduskasvu ergutamiseks ning taastuvenergia ja vähese CO2-heitega tehnoloogia sektorites töökohtade loomiseks äärmiselt oluline, eeldab paremat juhtimist ja suuremat kooskõlastamist ELi, liikmesriikide ja piirkondade vahel, aga ka konsulteerimist tööstuse ja teadusasutuste esindajatega; nõuab võimalikult head koostoimet ELi fondide ja tööstusega arvestavate paindlike rahastamisvahendite vahel, aga ka ELi tasandi ja riikide kulude vahel;

12. juhib tähelepanu sellele, et majanduskasvu ja töökohtade loomise ergutamiseks on väga tähtis taasindustrialiseerimine, mille käigus ühitatakse konkurentsivõime sotsiaalse kaasamise ja jätkusuutlikkusega, ning sellele, et 2020. aastaks peaks tööstus moodustama SKPst 20%, kusjuures selle eesmärgi saavutamiseks tuleb parandada ettevõtluskeskkonda (eriti VKEde jaoks) ning toetada sellise tugeva ja jätkusuutliku tööstusbaasi kujunemist, mis oleks ülemaailmsel tasandil konkurentsivõimeline; märgib, et ELi vahenditega on võimalik aidata säilitada investeeringuid Euroopa tööstusse, et edendada Euroopa taasindustrialiseerimist ja taastumist, ning seetõttu aeglustaks Euroopa tööstusse tehtavate teadusuuringuteks, innovatsiooniks ja taristu uuendamiseks mõeldud investeeringute edasine kärpimine oluliselt ELi majanduslikku taastumist;

13. toonitab, kui olulised on taastuvenergia ning energia- ja ressursitõhusad tehnoloogiad selleks, et Euroopa püsiks teadustegevuse ja innovatsiooni esirinnas, ning kui tähtis on selliste tehnoloogiate väljatöötamine, suurendades samal ajal pikas perspektiivis Euroopa konkurentsivõimet; rõhutab, kui oluline on investeerida ülalnimetatud tehnoloogiatesse piisavalt vahendeid, et edendada võitlust kliimamuutuste vastu, aidates samal ajal luua Euroopas uusi jätkusuutlikke ettevõtteid ning kvaliteetseid ja hästitasustatud töökohti majandussektorites, kus kasv on kiire;

14. peab kiiduväärseks ringmajandust käsitlevat paketti(1), mille komisjon avaldas 2. juulil 2014; nõuab piisavate vahendite eraldamist paketis ette nähtud meetmete rakendamiseks;

15. nõuab kõigi ELi konkurentsivõimet ja majanduskasvu toetavate asjakohaste ELi organite, sealhulgas näiteks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning rakendusametite piisavat rahastamist, et nad saaksid seadusandliku võimu antud ülesandeid nõuetekohaselt täita.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

25.9.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

50

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Nicolas Bay, David Borrelli, Jerzy Buzek, Soledad Cabezón Ruiz, Philippe De Backer, Pilar del Castillo Vera, Pablo Echenique, Christian Ehler, Peter Eriksson, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, Marek Józef Gróbarczyk, András Gyürk, Roger Helmer, Dawid Bohdan Jackiewicz, Eva Kaili, Krišjānis Kariņš, Jeppe Kofod, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Ernest Maragall, Edouard Martin, Nadine Morano, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Morten Helveg Petersen, Herbert Reul, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Evžen Tošenovský, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Martina Werner, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

José Blanco López, David Coburn, Jens Geier, Jude Kirton-Darling, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Fulvio Martusciello, Ionel-Sorin Moisă, Dan Nica, Markus Pieper, Michèle Rivasi, Massimiliano Salini, Anne Sander, Maria Spyraki, Cora van Nieuwenhuizen, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Momchil Nekov

(1)

Komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398).


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (9.9.2014)

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti

(2014/2040(BUD))

Arvamuse koostaja: Catherine Stihler

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et ühtne turg on oluline ja prioriteetne majanduskasvu edendav poliitikavaldkond; on arvamusel, et piisavate eelarvevahenditega kindlustatud tugevam ja integreeritud ühtne turg on oluline, et aidata Euroopa Liit kriisist välja;

2.  on arvamusel, et tarbijapoliitika on ELi peamine prioriteet; rõhutab, et sellele poliitikavaldkonnale tuleks ette näha kohane eelarve, ning on veendunud, et seda tuleks kasutada tarbijate usalduse suurendamiseks läbipaistvama ühtse turu vastu, tõhustades tarbijaohutust, parandades teadmisi ning kohandades tarbijate õigusi ja tarbijapoliitikat ühiskonnas ja majanduses toimuvate muutustega;

3.  nõuab piisavaid rahalisi vahendeid, mille eesmärk on toetada aruka ja püsiva majanduskasvu ning tööhõive strateegiat;

4.  rõhutab, kui oluline on tagada tasakaalustatud rahastamispakett, et toetada tolliliidu toimimist ning võidelda pettuste vastu ja tagada finantssektori taastumine omavahendite osas;

5.  tunnistab ühtse turu foorumi rahastamise tähtsust ning nõuab selle ettevalmistava meetme pikendamist 2015. aastani; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut teiseses õiguses sätestatud õigusliku aluse kohta, mis tagaks ühtse turu foorumi jätkumise pärast 2015. aastat;

6.  rõhutab, kui oluline on edendada võrgustikku SOLVIT ja kui tähtis on, et liikmesriigid eraldaksid sellele piisavalt rahalisi vahendeid, kuna selle kaudu on nii ELi kodanikel kui ka ettevõtetel võimalik saada kasulikku nõu mitmes valdkonnas, nagu ettevõtte käivitamine, viisa- ja elamisõigus, kaubandus ja teenused, peretoetused jpm;

7.   nõuab tungivalt, et komisjon viiks parlamendi kurssi katseprojekti „Mobiilsidevahendite rakendus „Your Europe Travel”” rakendamise hetkeseisuga; rõhutab, kui oluline on suurendada tarbijate teadlikkust niisugustest teenustest; tunneb suurt heameelt Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku varasemate meetmete üle selles valdkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et see rakendus tuleks lülitada alalisse ELi tasandi kampaaniasse, et tõsta teadlikkust tarbijate õigustest ja huvidest; soovitab eraldada rahalisi vahendeid teostatavusuuringu positiivse tulemuse korral;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2015. aastal tuleb tagada programmi COSME ja Euroopa ettevõtlusvõrgustiku piisav rahastamine, et võtta eelkõige arvesse VKEde probleeme seoses ELi majanduslike ja rahaliste piirangutega;

9.  väljendab heameelt suurema valmiduse üle rahastada VKEde puhul senisest enam innovatsiooni eelarverealt 02 04 02 03, kuna on veendunud, et VKEdel on oluline roll ajakohastamisel, majanduskasvus ja tööhõives, ning tunneb heameelt programmi Horisont 2020 lisatud vahendi üle, mis on VKEdele mõeldud uuenduslik ettevõtte- ja turupõhine lähenemisviis VKEde innovatsioonitegevuse toetamiseks ja millel on positiivne mõju majandusele;

10. nõuab uue katseprojekti „VKEde koolitamine tarbijate õiguste valdkonnas digitaalajastul” rahastamist; rõhutab, et see peaks aitama VKEdel järgida tarbijakaitse valdkonna õigusakte veebikeskkonnas; rõhutab, et uuringutest selgub, et paljudel VKEdel puuduvad vajalikud teadmised riiklikku õigusse ülevõetud asjaomastest ELi õigusaktidest; on arvamusel, et eeskirjade parem järgimine vähendaks tarbijate probleeme ning oleks kasulik kauplejatele, kuna hoiaks ära probleemid õiguskaitseasutustega;

11.  toonitab, et standardid on konkurentsivõime aspektist oluline töövahend ettevõtjate ning eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, kelle osalemine standardimisprotsessis on ELi tehnoloogilise progressi seisukohalt ülioluline; peab seetõttu oluliseks rahastada nõuetekohaselt algatusi, mille eesmärk on toetada CENi, Ceneleci ja ETSI standardimisalast tegevust;

12. tuletab meelde vajadust rahastada vaidluste veebipõhise lahendamise platvormi mitmekeelset vahendit; rõhutab, et see mitmekeelne vahend kiideti heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta (tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus)(1); toonitab, et kogu ELis hästi toimivad vaidluste veebipõhise lahendamise süsteemid ergutavad tarbijaid leidma ühtsel turul toodete ja teenuste ostmisel tekkivatele probleemidele lahendusi ning hoogustavad ostude sooritamist internetis, eelkõige ostmist teistes liikmesriikides asuvatelt kauplejatelt; tuletab meelde, et mahukam interneti- ja piiriülene kaubandus ELis pakub ettevõtetele uusi võimalusi ja aitab hoogustada majanduskasvu;

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.9.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Lara Comi, Nicola Danti, Pascal Durand, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Maria Grapini, Louis Ide, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Diane James, Gabriel Mato, Margot Parker, Marcus Pretzell, Robert Rochefort, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Richard Sulík, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Matthijs van Miltenburg

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lucy Anderson, Pascal Arimont, Birgit Collin-Langen, Andrzej Sebastian Duda, Roberta Metsola, Jens Nilsson, Julia Reda, Marc Tarabella, Sabine Verheyen, Theodoros Zagorakis

(1)

ELT L 165, 18.6.2013, lk 1.


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (4.9.2014)

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti

(2014/2040(BUD))

Arvamuse koostaja: Roberts Zīle

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et transpordisektor on siseturu nurgakivi ning inimeste ja kaupade vaba liikumise tugisammas, mis aitab parandada teenuste kvaliteeti ja suurendab ELi territoriaalset ühtekuuluvust;

2.  juhib tähelepanu transporti investeerimise äärmisele olulisusele selle jaoks, et suurendada ELi eelarve osatähtsust ja sihipärasust majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive edendamisel ning teha edusamme strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel ja muuta reisimine ohutumaks, vähendades seeläbi õnnetuste ja nendega seotud inimohvrite arvu; peab seetõttu kiiduväärseks asjaolu, et Euroopa ühendamise rahastu programm on märgitud eelarverubriigi 1 a („Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks”) üheks põhiprogrammiks;

3.  märgib, et 2015. aasta on mitmeaastase finantsraamistiku programmitöö perioodi 2014–2020 teine aasta, mistõttu on oluline tagada, et üleeuroopalise transpordivõrgu ja Euroopa ühendamise rahastu finantsprogrammi rakendamine oleks kindlalt paigas ja toimiks pärast 2014. aastasse jäävat algust sujuvalt edasi; märgib lisaks, et äärmiselt oluline on tagada uutele programmidele vajalikud assigneeringud (nii kulukohustuste kui ka maksetena), et võtta esmatähtis transporditaristu viivitamatult kasutusele;

4.  juhib sellele vaatamata tähelepanu finantsraskustele, millega osad liikmesriigid finantskriisi tõttu silmitsi seisavad ning mis muudab projektide esitamise nende jaoks eriti raskeks, nagu näitas üleeuroopalise transpordivõrgu programmiga seotud hiljutise konkursikutse avaldamine, ning seetõttu nõuab tasakaalustatuma osaluse tagamiseks suuremat paindlikkust Euroopa ühendamise rahastu programmi rakendamisel;

5.  rõhutab, et ELi eelarves tuleks keskenduda taristuprojektidele, mis pakuvad suurt Euroopa lisaväärtust, kaotades kitsaskohti ja rajades või parandades piiriülest taristut, samuti täiustades olemasolevat infrastruktuuri, näiteks raudteeühendusi, et arendada ELi siseturgu ja suurendada kogu ELi konkurentsivõimet; märgib, et ELi idapiiril valitsevaid rahvusvahelisi olusid arvesse võttes on äärmiselt oluline liita liikmesriigid Euroopa tehniliste parameetrite, sealhulgas Euroopa standardse rööpmelaiuse abil ELi transpordivõrku ja integreerida nad seeläbi paremini ELi ühisturule; juhib samal ajal tähelepanu siiani eksisteerivatele ELi raudteevõrgustike koostalitlusvõimega seotud suurtele probleemidele, sh erinevatele rööpmelaiustele, kutsub üles suunama jõupingutused ühtlustamisele, et rajada tõeliselt koostalitlusvõimeline Euroopa raudteepiirkond, ning rõhutab vajadust arendada raudtee ja teiste transpordiliikide vahel välja mitmeliigilised transpordiühendused;

6.  rõhutab vajadust tagada, et komisjon aitab liikmesriikidel, keda on võimalik rahastada ühtekuuluvusfondi vahenditest (Euroopa ühendamise rahastu kaudu), välja töötada ja ette valmistada piisaval hulgal piisavalt elujõulisi ja/või kvaliteetseid projekte ning kasutada tõhusalt ELi vahendeid; rõhutab seega, et oluline on rakendada programmi toetusmeetmeid, mille eesmärk on tugevdada asjaomaste avaliku sektori asutuste institutsioonilist suutlikkust ja tõhusust, ning samuti on oluline kuulutada välja täiendavaid projektikonkursse, et tagada ülekantud vahendite võimalikult täielik ärakasutamine liikmesriikides, keda saab rahastada ühtekuuluvusfondi vahenditest; lisaks sellele tuleks komisjoni korraldatud konkursikutsetes pöörata eelkõige tähelepanu piiriülestele lõikudele, mis on sageli alarahastatud, vaatamata sellele et kujutavad endast sageli kitsaskohti;

7.  kinnitab, kui tähtis on kasutada ELi vahendeid Euroopa ühendamise rahastu kaudu ühist huvi pakkuvate projektide ja seadmete jaoks, mis vastavad piiriülese koostalitusvõimelise süsteemi nõuetele;

8.  rõhutab piirideta ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomise ja tõhusa toimimise tähtsust, suurendades selleks raudteesüsteemide koostalitlusvõimet ja ohutust, millega parandatakse raudteesektori konkurentsivõimet; märgib sellega seoses, et neljandas raudteepaketis nähakse Euroopa Raudteeametile ette tähtsad uued funktsioonid, ülesanded ja kohustused; on seisukohal, et kõiki tööstuse omavahendeid tuleks hinnata realistlikult ja need ei peaks seetõttu mõjutama ameti uusi ülesandeid, mis omakorda peaksid põhinema selgelt kindlaksmääratud vajadustel ja mida tuleks täita vastavalt ajakavale, milles kaasseadusandjad läbirääkimiste lõpus kokku lepivad;

9.  rõhutab, et ELi ametite eelarveeraldisi ei kulutata üksnes halduskuludele, vaid need aitavad saavutada ELi eesmärke, püüdes samal ajal saavutada kokkuhoidu riiklikul tasandil, ning et nende eelarves peaks olema piisavalt vahendeid oma ülesannete täitmiseks; tuletab meelde, kui tähtis on tagada kõrgetasemeline ohutus, turvalisus ja koostalitlusvõime liidu transpordisektoris ning samal ajal ka parem teabevahetus ja kooskõlastamine, mille Euroopa Lennundusohutusamet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja Euroopa Raudteeagentuur tagavad ELi tasandil ning millega varem tegelesid 28 liikmesriigi haldusasutused;

10. juhib tähelepanu tähtsale rollile, mida täidavad ametid, kelle peamine kohustus on tagada eri transpordiliikide ohutus, ning lükkab seetõttu tagasi ametite tegevuskulude kavandatud kärped ning ei nõustu kavandatud kärbetega, mis võivad kahjustada liiklusohutust;

11. rõhutab, et Euroopa Meresõiduohutuse Ametile tuleb eraldada vajalikud vahendid, et ta saaks teostada ohutuskontrolle ja vältida avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud reostust, nagu on sätestatud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti rahastamise uues määruses;

12. rõhutab seoses Euroopa Lennundusohutusametiga, et rohkem kui kaks kolmandikku ameti kuludest kaetakse valdkonna ettevõtjate tasude ja maksudega ning et kärpida ei tohiks ameti sertifitseerimispersonali, keda ei rahastata ELi eelarvest ning millel ei ole sellele eelarvele mingit mõju;

13. rõhutab, kui tähtis on investeerida kaubaveokoridoride arendamisse, et võimaldada kaubavedude suunamist maanteelt raudteele, suurendada raudtee kaubavedude jätkusuutlikkust puudulikust veeremist põhjustatava praeguse müra vähendamise abil ning edendada vähese CO2-heitega transpordi majandust;

14. tuletab meelde, kui tähtis on programmi NAIADES (Euroopa integreeritud siseveetranspordi tegevusprogramm) pikendamine aastateks 2014–2020, et vähendada ülekoormust ja teha edusamme vähese CO2-heitega majanduse saavutamisel, kasutades kaubaveos rohkem siseveetransporti; usub, et nimetatud programmile tuleks eraldada piisavalt rahalisi vahendeid; rõhutab, et poliitika hea struktureeritus ja konkreetsed saavutatavad eesmärgid aitaksid tagada vahendite võimalikult hea ärakasutamise fondide, näiteks Euroopa ühendamise rahastu ja „Horisont 2020” kaudu;

15. rõhutab, et aluslepingu artikli 195 kohaselt on ELil täiendav pädevus turismipoliitika valdkonnas; on seetõttu seisukohal, et tuleks eraldada piisavad eelarvevahendid selleks, et arendada välja tõeline Euroopa turismipoliitika; kutsub komisjoni seetõttu üles suurendama oma osalust selles valdkonnas ja edendama suurimate turismiprojektide, näiteks rattateede võrgustike nagu EuroVelo lõpuleviimist ning loodus-, kultuuri-, ajaloo- ja tööstuspärandi kaitset; märgib ka, et ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi kaudu jagatavate vahendite abiga saab EL reageerida kiiresti ja tõhusalt turismisektoris toimuvatele muutustele, kuid on vaja sihtprogramme ja katseprojekte; märgib, et nende vahenditega saab saavutada majanduskasvu, luues samal ajal uusi ja jätkusuutlikke töökohti, ning EList saab rahvusvahelise turismi peamine sihtkoht;

16. toonitab teaduse ja innovatsiooni tähtsust transpordi- ja turismisektori jaoks ning juhib tähelepanu asjaolule, et nutikate transporditehnoloogiate ja ökosotsiaalsete teadmiste, (sh säästev linnaliikuvus, SESAR jt) õigeaegne väljatöötamine aitab saavutada märkimisväärset kokkuhoidu nii majanduslikust, sotsiaalsest kui ka ohutus- ja keskkonnaalasest aspektist; leiab, et seetõttu tuleks nendele transporditehnoloogiatele ja teadmistele eraldada „Horisont 2020” ja Euroopa ühendamise rahastu kaudu piisavalt eelarvevahendeid;

17. rõhutab vajadust tagada piisav rahastamine SESARi elementide rakendamiseks, et tagada lennuliikluse korraldamise selliste funktsioonide rakendamine, mida peetakse esmatähtsaks liidu lennuliikluse korraldamise süsteemi toimimise parandamisel;

18. rõhutab piirkondlikesse lennujaamadesse investeerimise tähtsust, sest sellel on positiivne mõju paljudele tegevustele, näiteks ekspordile, ettevõtluse tõhustamisele ja tulemuslikkusele ja välisinvesteeringutele, ning aitab seega edendada ELi turgu;

19. märgib, et haldus- ja tegevuskulud üldiselt üha kasvavad; palub seetõttu komisjonil suuremate eelarvepiirangute kontekstis tagada, et kõikides programmides võetakse arvesse võimalikult suure majandusliku tasuvuse põhimõtet, mis tähendab kulude hoolikat analüüsimist elujõulisuse, tõhususe ja tulemuslikkuse seisukohast; kutsub komisjoni samuti üles tagama, et ELi maksumaksjate raha kulutatakse ELi poliitika tulemuslikule rakendamisele ja haldamisele ning et vahendid koondatakse sellistesse investeeringutesse, mille puhul on olemas vajalik tegevussuutlikkus ja kus programmid nõuetekohaselt toimivad;

20. rõhutab vajadust lisada liikmesriikidega väljatöötatud tegevuskavadesse juhtprojektid Doonau piirkonna arendamiseks; lisaks peaks komisjon tagama, et tegevusprogrammidest tagatakse selliste juhtprojektide rahastamine, mis on suunatud Doonau piirkonna strateegia raames siseveetranspordi arendamisele;

21. märgib, kui tähtis on säästva transpordi roll osana strateegia „Euroopa 2020” laiemate kliimamuutuste ja energiasäästvuse eesmärkide saavutamisel; rõhutab, et ELi transpordipoliitika peab hõlmama ambitsioonikaid kliimakaitse eesmärke; juhib seepärast tähelepanu sellele, et piisav transpordi rahastamine on esmatähtis, et aidata tagada keskkonnaalase transpordipoliitika tulemuslik rakendamine;

22. rõhutab, et ELi transpordipoliitika peab tagama võrdsed võimalused, eelkõige seoses transporditeenuste kättesaadavusega puuetega isikute jaoks, ning rõhutab, et see tuleb saavutada ulatusliku transporti investeerimisega kogu ELis.

LÜHISELGITUS

Sissejuhatus

2015. aasta eelarveprojektis keskendutakse tööhõive, ettevõtluse, hariduse ja teadustegevuse toetamisele. Komisjoni kavandatud eelarve ulatub 145,6 miljardi euroni kulukohustustes ja 142,1 miljardi euroni maksetena. Võrreldes 2014. aastaga tähendab see kulukohustuste suurenemist 2,1% ja maksete suurenemist 1,4%. Valdav osa kulukohustustest on eraldatud tulevastele projektidele, ent ligikaudu 40% maksetest on endiselt mõeldud ELi poolt rahastamisperioodil 2007–2013 finantseeritud projektide kulude katmiseks. Komisjon on teinud ka ettepaneku vähendada oma töötajate arvu veel 1%.

Suur osa maksete assigneeringutest (2014. aastaga võrreldes +29,5%) on suunatud Euroopa majanduskasvu ja tööhõivet toetavatele valdkondadele, näiteks teadustegevusele („Horisont 2020”), üleeuroopalistele energiavõrkudele, transpordile ja IKT-le (Euroopa ühendamise rahastu) või noorte tööhõive algatusele.

I. Transpordisektori eelarve

ELi transpordipoliitikaga seotud eelarveread kuuluvad komisjoni 2015. aasta eelarveprojekti jaotisse 06 („Liikuvus ja transport”). Eelarveprojektis kavandatakse kulukohustuste assigneeringute suurendamist 14% (2014. aastal 2 867 184 572 eurot, 2015. aastal 3 279 502 992 eurot) ning maksete assigneeringute suurendamist 107% (2014. aastal 1 003 421 856 eurot, 2015. aastal 2 075 861 835 eurot). Maksete assigneeringute suurendamine on tingitud peamiselt Euroopa ühendamise rahastu ja raamprogrammi „Horisont 2020” uute programmide vajadustest.

Eelkõige soovib arvamuse koostaja juhtida tähelepanu järgmisele:

Euroopa ühendamise rahastu (06 02 01)

See on transpordi jaoks äärmiselt oluline eelarverida. Euroopa ühendamise rahastu transpordiprojektide jaoks on ette nähtud 2844 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid (2014. aastaga võrreldes +16%) ning 1040 miljonit maksete assigneeringuid (2014. aastal ei olnud uutele projektidele makseid ette nähtud). Euroopa ühendamise rahastu eelarvet rakendatakse iga-aastaste ja mitmeaastaste tööprogrammide raames korraldatud projektikonkursside kaudu. Lisaks on kavas eraldada 634 miljonit eurot maksetena üleeuroopaliste transpordivõrkude programmi lõpuleviimiseks (06 02 51).

Euroopa transpordipoliitika ja reisijaõiguste toetusmeetmed, sh teabevahetusmeetmed (06 02 05)

Eelarveprojektis vähendatakse selle eelarverea kulukohustuste assigneeringuid (2014. aastal 20 019 000 eurot, 2015. aastal 12 363 000 eurot), kuid suurendatakse makseid (13 894 437 euro asemel 17 447 683 eurot). See on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teabe ja kommunikatsiooni, konverentside ja transpordisektori tegevust edendavate üritustega.

Transpordi turvalisus (06 02 06)

Selles valdkonnas suurendatakse nii kulukohustuste (2 510 000 euro asemel 2 582 000 eurot) kui ka maksete assigneeringuid (1 514 026 euro asemel 1 706 036 eurot). Assigneeringud on ette nähtud eelkõige niisuguste kulude katteks, mis seonduvad inspektorite üksuste loomise ja tööga selle kontrollimiseks, kuidas järgitakse lennuväljadel ja sadamates ning sadamarajatiste puhul liidu turvalisusalaseid õigusakte.

„Horisont 2020” — Transpordiga seotud teadustegevus ja innovatsioon (06 03)

Eelarveprojektis on transpordiga seotud teadustegevuseks ette nähtud 234 117 242 eurot kulukohustustes (2014. aastal 212 585 039 eurot) ja 178 377 220 eurot maksetena (2014. aastal 27 847 732 eurot). Need assigneeringud hõlmavad muu hulgas ühisettevõtteid SESAR ja Shift2Rail.

Ametid

Euroopa Lennundusohutusamet (06 02 02)

ELi toetus Euroopa Lennundusohutusametile suureneb 34 174 000 eurolt 36 370 000 euroni ehk 6%. Kokku (ELi toetus + muud vahendid) on eelarveprojektis Euroopa Lennundusohutusametile ette nähtud 149 532 000 eurot (2014. aastal 149 059 000 eurot). Ühtse Euroopa taeva õigusakti kavandatavate muudatuste mõju ei ole veel arvesse võetud. Töötajate koguarv väheneks 2015. aastal 797 töötajani (2014. aasta eelarve alusel lubatud 804 asemel). Selle koguarvu raames nähakse ette ELi palgal olevate töötajate arvu suurendamist 280 asemel 284 töötajani. Uute töötajate ülesanne on tegeleda heakskiidu andmisega kolmandatest riikidest pärit ettevõtjatele ja vajadusel kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide sertifitseerimisega.

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (06 02 03)

ELi toetust Euroopa Meresõiduohutuse Ametile suurendatakse eelarveprojektis 4,37% kulukohustuste assigneeringutena (52 656 000 euroni) ja 1,09% maksete assigneeringutena (51 256 000 euroni). Kokku (ELi toetus + muud vahendid) on eelarveprojektis Euroopa Meresõiduohutuse Ametile ette nähtud 54 611 675 eurot kulukohustuste assigneeringuid (2014. aastal 52 410 475 eurot) ning 53 169 255 eurot maksete assigneeringuid (2014. aastal 52 669 145 eurot). Varasemaga võrreldes lisandunud vahendid on ette nähtud eelkõige andmebaaside väljatöötamiseks ja IT-vahendite tõhustamiseks. Tehtud on ettepanek vähendada töötajate arvu 255 töötajani (2014. aastal 258).

Euroopa Raudteeagentuur (06 02 04)

Euroopa Raudteeagentuurile kulukohustuste ja maksete assigneeringutena eraldatavat ELi toetust on kavas suurendada 25 613 000 euroni (2014. aastal 25 007 400 eurot). Varasemaga võrreldes lisandunud vahenditest tuleb katta kulud, mis seonduvad projekti Shift2Rail uute ülesannetega. Kokku (ELi toetus + muud vahendid) on eelarveprojektis Euroopa Raudteeagentuurile ette nähtud 26 379 500 eurot (2014. aastal 25 715 600 eurot) nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena. Tehtud on ettepanek vähendada ajutise personali arvu 137 ajutise töötajani (2014. aasta eelarve kohaselt oli lubatud 140 ajutist töötajat), kuid jätta töötajate koguarv (sh lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid) 2014. aasta tasemele (st kokku 161 töötajat).

II. Turism

Turism kuulub jaotise 02 („Ettevõtlus”) alla. Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) raames on programmitöö perioodiks 2014–2020 (määrus nr 1287/2013) ette nähtud spetsiaalne turismi puudutav eesmärk. Eelarverealt 02 02 01 on kavas kulutada turismiprojektide, auhindade, uuringute ja ürituste jaoks 11 000 000 eurot.

III. Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

ELi eelarves on kolm TRAN-komisjoni puudutavat lõpetamata projekti ja meedet: „veeldatud maagaasi kütusena kasutavad laevad” (kulukohustuste assigneeringuid ei ole, maksete assigneeringuid 436 192 eurot), „veeremi osatähtsus Euroopa koostalitlusvõime saavutamisel” (kulukohustuste assigneeringuid ei ole, maksete assigneeringuid ei ole) ning „üldlennundus — statistika ja arvandmed” (kulukohustuste assigneeringuid ei ole, maksete assigneeringuid 87 238 eurot). Turismialaste ettevalmistavate meetmete eesmärgid on saavutatud ja turism on leidnud koha ELi eelarves. Seetõttu ei pakkunud arvamuse koostaja välja ühtegi uut turismialast meedet.

IV. Võimalikud muudatusettepanekud

Arvamuse koostaja nõuab, et vastu võetud eelarve oleks vastutustundlik, realistlik ja tulemustele orienteeritud. Ühtlasi rõhutab arvamuse koostaja, et ELi eelarve peaks kujutama endast investeeringut poliitikavaldkondadesse, mis aitavad luua ELi lisaväärtust ning millega toetatakse majanduskasvu ja töökohtade loomist. Komisjoni eelarveprojekti üldmaht ja ametite rahastamise tase tundub olevat proportsionaalne ELi poliitika rakendamise ja ELi lisaväärtuse saavutamise vajadusega.

Kolme lõpetamata ettevalmistava meetme suhtes toonitab arvamuse koostaja, et eriti oluline on meede, mis puudutab veeldatud maagaasi kasutavaid laevu, pidades silmas, et 1. jaanuaril 2015 hakatakse kohaldama väävliheite kontrolli piirkondades kasutatavate kütuste väävlisisalduse uusi piirnäitajaid.

Olenevalt sellest, mis seisukoha nõukogu eelarveprojekti suhtes võtab, võib arvamuse koostaja kaaluda summade taastamist eelarveprojekti üksikutel eelarveridadel, et võtta arvesse parlamendi poolt esmatähtsateks peetavaid meetmeid. Eelkõige puudutab see eelarveridu, mis käsitlevad Euroopa ühendamise rahastut, SESARit ja transpordiga seotud teadustegevust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

4

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Syed Kamall, Georgios Katrougkalos, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Renaud Muselier, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Ana-Claudia Tapardel, Keith Taylor, István Ujhelyi, Peter van Dalen, Elissavet Vozemberg, Janusz Władysław Zemke, Roberts Zīle, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Martina Dlabajová, Curzio Maltese, Georgi Pirinski, Franck Proust, Patricija Šulin


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (24.9.2014)

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti

(2014/2040(BUD))

Arvamuse koostaja: Derek Vaughan

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on arvamusel, et tuleks taastada 2015. aasta eelarveprojekti rubriigis 1b ette nähtud summad, et täita aluslepingus ja poliitika õigusraamistikus 2014–2020 liidu seatud ühtekuuluvuspoliitika miinimumvajadused ja eesmärgid;

2.  võtab murelikult teadmiseks kuuendas ühtekuuluvusaruandes toodud selge väite, et piirkondlikud erinevused suurenesid eelkõige kriisiaastatel 2008–2011, mistõttu tuleks märgatavalt suurendada ühtekuuluvuspoliitika alaseid pingutusi, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgid;

3.  märgib, et 2015. aasta on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide uue perioodi teine rakendusaasta; rõhutab, kui oluline on ette näha piisavad kulukohustuste ja maksete assigneeringud, et programmid jõuaksid kavandatud hulga toetusesaajateni ja neil oleks seega soovitud mõju;

4.  väljendab muret selle pärast, et rubriigi 1b maksete assigneeringuid vähendati 2014. aastal 5%, 51 601,9 miljoni euroni, samas kui kulukohustuste assigneeringute 3,6%-line nö suurenemine tuleneb peamiselt paindlikkusinstrumendi kavandatud kasutuselevõtust 2015. aastal olukorra parandamiseks Küprosel;

5.  märgib murega, et kuigi soovitatud maksete assigneeringuid kasutatakse peamiselt täitmata kulukohustuste täitmiseks ning programmide lõpetamiseks, on komisjon teatanud, et makseviivitused järjest kasvavad ja on 2015. aasta lõpuks ligikaudu 18 miljardit eurot, isegi kui paranduseelarve projekt nr 3/2014 vastu võetakse;

6.  nõuab aegsasti täpse teabe esitamist 2014. aastal maksenõuete täitmist käsitlevate hinnangute kohta ja täpsemaid selgitusi selle kohta, kuidas komisjon kavatseb toime tulla juba 2014. aasta lõpuks rubriigis 1b prognoositava täitmata kulukohustuste jätkusuutmatu tasemega;

7.  märgib murega, et komisjon ei näi olevat suuteline täitma kõiki maksenõudeid; palub komisjonil esitada tõsiste makseviivituste korral kogu vajaliku teabe;

8.  küsib komisjonilt, milliseid meetmeid ta kavatseb tulevikus võtta, et vältida kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute pidevat tasakaalustamatust ning hoida seeläbi ära regulaarseid makseviivitusi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.9.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

3

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

José Blanco López, Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Bill Etheridge, Raffaele Fitto, Michela Giuffrida, Anna Hedh, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Andrew Lewer, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Younous Omarjee, Stanislav Polčák, Julia Reid, Liliana Rodrigues, Monika Smolková, Maria Spyraki, Olaf Stuger, Ramón Luis Valcárcel, Ángela Vallina, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Salvatore Cicu, Andor Deli, James Nicholson, Jan Marian Olbrycht, Davor Škrlec, Iuliu Winkler, Milan Zver


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (8.9.2014)

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti

(2014/2040(BUD))

Arvamuse koostaja: Peter Jahr

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.      märgib, et aastate 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus rubriigile 2 seatud ülemmäära tõttu kärbitakse 2015. aastal tõenäoliselt ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) peamisi kulukategooriaid, sealhulgas otsemaksete, turumeetmete ja maaelu arengu osas;

2.      märgib, et eelarveprojekti kohaselt vähenevad rubriigi 2 alla kuuluvas eelarves 2015. aastal kulukohustused 2014. aastaga võrreldes 0,1% ning maksed kasvavad veidi (0,5%);

3.      märgib, et 2015. aasta eelarve projekti kohaselt vähendatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist maaelu arengule eraldatavaid makseid 0,8%;

4.      sellega seoses nõuab, et nõukogu täidaks oma lubadused tagada 2015. aasta eelarvemenetluse käigus küllaldased maksete assigneeringud, nii et liit saaks täita täitmata kulukohustused, ning et vajaduse korral esitaks komisjon selleks kolmanda paranduseelarve projekti;

5.      juhib tähelepanu asjaolule, et mitmeaastase finantsraamistiku eraldise osas ei arvestata üldse inflatsiooni mõju; palub rubriiki 2 korrigeerida vastavalt inflatsiooniindeksile;

6.      kordab, et programmitöö perioodi 2014–2020 alguse edukus sõltub täitmata kulukohustuste mahu kontrolli alla saamiseks võetavatest meetmetest; kutsub seetõttu nõukogu ja liikmesriike tungivalt üles võtma kõik vajalikud meetmed, et katta täitmata maksenõudeid, eriti võtta täielikult vastu muudatuseelarve 3/14; rõhutab, et muudatuseelarve 3/14 esitati liikmesriikide endi esitatud viimaste maksevajaduste hinnangu põhjal;

7.      märgib, et ehkki Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatavate otsemaksete ja turumeetmete eelarve suureneb 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes 0,2% nii kulukohustuste kui ka maksete osas, peab komisjon selgitama, kuidas katta kasvanud vajadusi seoses otsemaksete järkjärgulise kasutuselevõtuga Bulgaarias, Rumeenias ja Horvaatias ning põllumajanduse kriisireservi moodustamisega;

8.      kahetseb, et tootjaorganisatsioonide tegevuskulude nii kulukohustusi kui ka makseid kärbiti enam kui 3,3 miljoni euro võrra ning tootjarühmadele eeltunnustuse saamiseks antavat abi kärbiti 1 miljoni euro võrra; märgib, et jätkuv võimu tasakaalustamatus tootmisahelas on pannud pereettevõtted surve alla; rõhutab, et tootjaorganisatsioonid tugevdavad oma jõude ühendades tugevalt esmatootjate positsiooni; kutsub üles tagama tootjaorganisatsioonide tegevuskulude jaoks ambitsioonikat eelarvet; nõuab mõlema kärpe tühistamist; kutsub komisjoni üles kasutama neid liigseid tegevusvahendeid tootjakoolitusprogrammideks, partnerluste rajamiseks ja heade tavade vahetamiseks tootjaorganisatsioonide vahel;

9.      kahetseb koolipiima programmi kärpimist 481 289 euro ja koolipuuvilja programmi kärpimist 900 073 euro võrra, kuna mõlemad programmid on osutunud liikmesriikides tõhusaks ja kasulikuks, ning peab seda kärbet väga ebasobivaks, pidades silmas praegust kriisi ja laste alatoitumuse taset liidus; palub viia mõlema programmi rahastamine tagasi vähemalt varasemale tasemele; palub kujundada mõlemad programmid kasutajasõbralikumaks ja vähem bürokraatlikuks;

10.    väljendab muret selle pärast, et nn finantsdistsipliini mehhanismi kohaldamise tõttu vähenevad sellistele põllumajandustootjatele 2015. aastal väljamakstavad otsemaksed, kelle maksete suurus ületab 2000 eurot; peab kahetsusväärseks finantsdistsipliini mehhanismi eeldatavat mõju, sest see ei pruugi tuua kaasa tõhusamaid ja vastutustundlikumaid kulutusi;

11.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et need 2015. aasta eelarves põllumajandussektori kriisireservi jaoks eraldatavad vahendid, mis jäävad kasutamata, tehtaks järgmisel eelarveaastal otsemaksetena täies mahus kättesaadavaks;

12.    palub komisjonil ja liikmesriikidel jälgida põllumajandustoodete suuri hinnakõikumisi, mis kahandavad põllumajandustootjate tulusid, ning vajaduse korral kiiresti ja tulemuslikult tegutseda;

13.    kahetseb mesinduse toetuseks antavate summade kärpimist, kuna parlament on kogu aeg pidanud mesindust põllumajanduse tuleviku ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise jaoks esmatähtsaks;

14.    juhib tähelepanu sellele, et eraldatavad vahendid peavad teenima Euroopa põllumajanduse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tõstmise eesmärke;

15.    nõuab, et EL 28 otsemaksete kogumaht viidaks võimalikult kiiresti vastavusse maaelu arenguks tehtavate maksete mahuga; märgib, et otsemaksete suur erinevus eri liikmesriikides piirab konkurentsivõimet; kutsub seetõttu komisjoni üles käsitlema EL 28-t liikmesriiki globaalsel põllumajandusturul tervikuna;

16.    peab maaelu arengu programmide kavandatud kärpeid kahetsusväärseteks; palub nõukogul kärbete tegemist uuesti kaaluda, pidades silmas praegust õhkkonda, mida iseloomustab suurenev ebakindlus ja rahvaarvu vähenemine paljudes maapiirkondades;

17.    mõistab tugevalt hukka nõukogu ettepaneku vähendada 2015. aasta eelarveprojektis maksete assigneeringuid; on arvamusel, et komisjoni 2015. aasta eelarveprojekt on minimaalsel tasemel, et tegeleda järjest suurenevate täitmata kulukohustuste korduva ja püsiva probleemiga.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

6

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Richard Ashworth, Paul Brannen, Daniel Buda, Matt Carthy, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Beata Barbara Gosiewska, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Jan Huitema, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Nuno Melo, Giulia Moi, Ulrike Müller, James Nicholson, Marit Paulsen, Marijana Petir, Constantin-Laurențiu Rebega, Bronis Ropé, Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Peter Eriksson, Maria Heubuch, Anthea McIntyre, Annie Schreijer-Pierik

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Ulla Tørnæs


KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (4.9.2014)

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti

(2014/2040(BUD))

Arvamuse koostaja: António Marinho e Pinto

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt otsuse üle, mis võeti vastu seoses Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMKF), nimelt eraldada aastateks 2014–2020 kalandussektorile ja merenduspoliitikale 6,39 miljardit eurot; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et hoolimata kalanduse tähtsusest paljude rannikupiirkondade majanduse jaoks, moodustab kalanduspoliitika (mis on üks vähestest ELi ühistest poliitikavaldkondadest) rahastamine üksnes 0,7 % ELi eelarvest; nende rahaliste vahenditega aidatakse kalandussektoril muuta kalandus säästvaks, toetatakse kalandusest tugevasti sõltuvaid ranniku- ja saarekogukondi oma majanduse mitmekesistamisel ning parandatakse väikesemahulisele kalapüügile ja kalandusest tugevasti sõltuvatele piirkondadele senini pakutavat toetust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamise vahendina;

2.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et vastupidiselt Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetule piiritles nõukogu ajavahemikus 2014–2020 niisuguse võimaliku EMKFi toetuse kestust, mida pakutakse püügitegevuse ajutise katkestamise korral bioloogilise taastumise perioodidel, maksimaalselt kuue kuuga laeva kohta; on arvamusel, et bioloogilise taastumise perioodid on teatavate kalavarude säästva majandamise olulised vahendid; väidab seetõttu, et piirang tuleks kaotada ja et ette tuleks näha piisavad assigneeringud bioloogilise taastumise perioodide katmiseks;

3.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liimesriigid koostaksid kiiremas korras vajalikud õigusaktid, et kiirendada liikmesriikide rakenduskavasid ühise kalanduspoliitika (ÜKP) prioriteetide (milleks on eelkõige kalandussektori majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus, bioloogiliste ressursside kaitse ning kalavarude ja vesiviljeluse varude säästev kasutamine) rakendamiseks;

4.  rõhutab põhjalike ja sõltumatute teadusuuringute tähtsust kalavarude seisundi täpsel hindamisel, et arvutada säästva kalanduse jaoks keskset tähtsust omavat maksimaalset jätkusuutlikku saagikust, samuti on vajalikud kalandusest sõltuvate kogukondade suhtes võetud meetmete sotsiaal-majandusliku mõju alased uuringud; toonitab, et möödunud aastal vastu võetud uues ÜKP alusmääruses pööratakse erilist tähelepanu jätkusuutlikkusele maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamist silmas pidades; tuletab meelde, et see eesmärk on üks uue ÜKP põhielement ning eeldab täpseid ja usaldatavaid teadmisi kalavarude seisundist ning võetud meetmete sotsiaalsest ja majanduslikust mõjust; on arvamusel, et niisuguseid teadusuuringuid tuleks nõuetekohaselt rahastada ELi eelarvest;

5.  rõhutab, et mere bioloogiliste ressursside tundmaõppimiseks ja hindamiseks tuleb suurendada rahvusvaheliste ja liikmesriikide teadusuuringutega tegelevate organisatsioonide rahastamist;

6.  tuletab meelde, et säästva kalanduse eesmärkide täitmise jaoks on tähtis kontrollida kalandustegevust laevade pardal ja sadamates; ebapiisav rahaline toetus võib reformi eesmärgid ohtu seada; tuletab meelde, et uue ÜKP kohaselt tuleb laiendada Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) tegevust, et aidata liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil töötada välja praktilisi kontrolli- ja järelevalvevahendeid (kalanduse juhtimisega seotud tegevus, andmehaldussüsteemid, lossimiskohustused ning võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüük) vastu);

7.   nõuab Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) tegevusvahendite ja inimressursside eelarve suurendamist, et tagada nõuetekohaselt ÜKP reformi elluviimine, ning liikmesriikide tasandil kontrollide, inspektsioonide, järelevalve ja koostöö hoogustamist, et ÜKP eeskirju järgitaks ja kohaldataks tulemuslikult ja sidusalt, tagades kalandusele võrdsed tingimused, ning et sektori kõikide osade puhul oleks tagatud võrdne kohtlemine;

8.  rõhutab, et kuna rohkem kui 60 % ELis pakutavatest kalandustoodetest on pärit rahvusvahelistest vetest ja kolmandate riikide majandusvöönditest, tuleb 2015. aasta eelarves ette näha piisavad ja usaldusväärsed eelarveeraldised; ÜKP välismõõde nõuab jätkuvalt niisuguste eelarveliste erimeetmete kaasamist, mille eesmärk on tugevdada ja arendada Euroopa Liidu osalemist piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides ning rahastada kahepoolsete kokkulepete sõlmimist kolmandate riikidega, võttes eelkõige arvesse Mauritaania, Mosambiigi, Madagaskari, Gröönimaa, Roheneemesaarte või Kiribatiga allkirjastatud protokollide kavandatud uuendamist;

9.   peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon on vähendanud väikesemahulise kalapüügi toetusmeetmete alast katseprojekti käsitleva eelarvepunkti (11 06 77 08) summasid; nõuab tungivalt, et komisjon taastaks heakskiidetud summad; on arvamusel, et kõnealune katseprojekt on väga oluline ning sektori tähtsust ja eripära tunnustades tuleks seada see väikesemahulise kalapüügi ELi abiprogrammi loomise aluseks, mida on pooldatud mitmes selleteemalises Euroopa Parlamendi resolutsioonis;

10. tunneb heameelt asjaolu üle, et mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) on EMKFist komisjoni otseste meetmete jaoks eraldatud 647 miljonit eurot; palub komisjonil kiirendada oma projektide elluviimiseks vajalikke meetmeid;

11. taunib kärpeid, mida nõukogu tegi jaotises 11 eelarveprojekti omapoolselt lugemisel; tunneb muret asjaomasest eelarverubriigist rahastatavatele meetmetele avalduvate tagajärgede pärast ning ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika eesmärkide poole püüdlemisele avalduva kahjuliku mõju pärast; juhib konkreetsemalt maksete assigneeringuid silmas pidades tähelepanu asjaolule, et sellel aastal esineb nende puhul juba puudujääk ja et seetõttu on oluline tagada assigneeringute piisav tase.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Miguel Arias Cañete, Renata Briano, Alain Cadec, David Coburn, Richard Corbett, João Ferreira, Raymond Finch, Werner Kuhn, Isabella Lövin, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Leszek Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

José Blanco López, Diane Dodds, Marek Józef Gróbarczyk, Mike Hookem, Yannick Jadot, Francisco José Millán Mon


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (4.9.2014)

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti

(2014/2040(BUD))

Arvamuse koostaja: Silvia Costa

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.      märgib, et 2015. aasta on teine aasta, mil hariduse, koolituse, noorte, spordi, kultuuri, meedia ja kodakondsuse vallas viiakse ellu mitmeaastaseid programme; toonitab, et on vaja piisavaid kulukohustuste ja maksete assigneeringuid, et kõik programmid jõuaksid kavandatud hulga toetusesaajateni; rõhutab, et kuna need programmid puudutavad otseselt paljusid kodanikke, on ülioluline, et EL ei peataks uuesti maksete tegemist, mis viimastel aastatel on juba suurt mõju avaldanud, nagu näiteks Erasmuse liikuvustoetuste puhul;

2.      märgib Erasmus+ programmile ette nähtud kulukohustuste assigneeringute tagasihoidlikku suurenemist võrreldes 2014. aastaga; juhib tähelepanu asjaolule, et selle programmi kõrge täitmismäära ja populaarsuse tõttu on piisavad maksete assigneeringud väga vajalikud selleks, et täiendavatel kulukohustustel oleks mõte ja et tagada programmi sujuv toimimine, pidades eelkõige silmas Euroopa Komisjoni soovi suurendada selle kümnendi lõpuks üliõpilaste liikuvust 20%-ni; rõhutab, et Erasmus+ programmist antavad toetused tuleks vabastada maksudest ja sotsiaalmaksust;

3.      tuletab meelde seoses üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastuga, milleks on eraldatud 3,5% eelarvest, et see peaks toimima „üliõpilastele soodsatel tingimustel”, „olenemata nende sotsiaalsest päritolust” ning et „õpirände sellise uuendusliku lisavahendiga ei tohiks asendada ühtegi olemasolevat toetus- või laenusüsteemi, millega toetatakse üliõpilaste õpirännet kohalikul, riigi või liidu tasandil, samuti ei tohiks sellega takistada uute süsteemide väljatöötamist”;

4.      peab kahetsusväärseks, et komisjoni ettepaneku kohaselt on Loova Euroopa programmi kulukohustuste assigneeringud väiksemad kui 2014. aastal, kuigi programmil on oluline koht kultuuri- ja loomemajanduse toetamisel ning vaatamata sellele, et edaspidi oleks vaja luua tagatisrahastu koos selliste lubatud meetmetega nagu finantsvahendajate koolitamine; peab sellega seoses vastuvõetamatuks nõukogu esildatud lisakärpeid nii kultuuri kui ka meedia alamprogrammides ja tagatisrahastus, kuna see takistab veelgi rohkem programmi tulemuslikku täitmist; tuletab ühtlasi meelde, et Euroopa Parlament on pidanud murettekitavaks kultuuri ja meedia tegevussuundade ühendamist ning sellest tulenevalt poliitika ja rahastamise tasakaalustamise küsimusi;

5.      tuletab meelde, et Kodanike Euroopa programmi kogu rahastamispaketti on aastatel 2014–2020 vähendatud umbes 20% võrra võrreldes aastatega 2007–2013; kritiseerib asjaolu, et komisjoni 2015. aasta eelarveprojektis ette nähtud kulukohustuste assigneeringute maht on väiksem kui 2014. aastal; soovitab pöörata erilist tähelepanu sellele programmile, mis on ainulaadne kontakti loomisel kodanikega ja nende alt üles suunatud tegevuse toetamisel; juhib tähelepanu asjaolule, et praegune rahastamise tase on liiga madal ja liidu mainet koguni kahjustav; tunneb seetõttu sügavat muret nõukogu ettepaneku üle kärpida veelgi selle programmi kulukohustuste ja maksete assigneeringuid ning taunib sellise signaali saatmist Euroopa kodanikele;

6.      rõhutab, et liidu kommunikatsioonipoliitikat tuleks parandada, et sellest saaks oluline vahend, mille kaudu anda liidu kodanikele selgitusi ning aidata neil paremini mõista liidu toimimist, poliitikat ja menetlusi ning selles osaleda, eriti arvestades tõsiasja, et ELi kodanikud teavad murettekitavalt vähe ELi õigusaktidest ja programmidest, nii nagu hiljutine vähene osalus Euroopa Parlamendi valimistel näitas; lükkab seetõttu tagasi nõukogu ettepanekud kärpida kommunikatsioonitegevuse rahastamist; toonitab tungivat vajadust edendada liidu institutsioonide, liikmesriikide parlamentide ja muude asjaomaste osaliste koostööd kommunikatsiooni valdkonnas, et maksimeerida investeeritud rahaliste vahendite mõju ning tõhustada ja toetada Euroopa multimeediavõrkude koostööd Euroopa uudiste edastamise laiendamise eesmärgil;

7.      rõhutab, kui olulised on sellised digitaalsed platvormid nagu EUROPEANA, mis aitavad digiteerida Euroopa kultuuri- ja kunstipärandit ning viia ellu riikidevahelistel võrgustikel ja partnerlustel põhinevaid projekte, mis teevad olemasolevad materjalid üldsusele laiemalt kättesaadavaks, misläbi tutvustatakse Euroopa kultuuri ning edendatakse kultuuri- ja loomesektorit;

8.      juhib tähelepanu lubadusele, mille komisjon andis muu hulgas parlamendi ärgitusel, tuua rohkem esile Euroopa vabatahtlik tegevus ja vabatahtlike võrgustikud;

9.      toonitab, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata Marie Skłodowska-Curie meetmetele, millega toetatakse teadlaste karjääri liikuvustoetuste kaudu ja millel on seetõttu oluline osakaal teadusuuringute tugevdamisel Euroopas; avaldab kahetsust, et nõukogu soovitab oluliselt kärpida nii selle programmi kulukohustuste kui ka maksete assigneeringuid ning on kindlalt otsustanud taastada komisjoni esildatud arvnäitajad;

10.    nõuab, et Euroopa Komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti, kuidas jagatakse liikmesriikide vahel rahalisi vahendeid, mis on ette nähtud programmideks hariduse, koolituse, noorsootöö, spordi, kultuuri, meedia ja kodakondsuse vallas, et parandada avaliku sektori vahendite eraldamise läbipaistvust ja kontrolli;

11.    rõhutab, et laiendada tuleb idapartnerluse kultuuriprogrammi ulatust, arvestades eelkõige äsjaseid traagilisi sündmusi Ukrainas, ning Euroopa ja Vahemere piirkonna kultuurialast koostööd; juhib tähelepanu sellele, et ELi rahaline toetus ühistele kultuuriprojektidele, milles osalevad idapartnerluse riikide ja ELi liikmesriikide noored kunstnikud, muudab sellised projektid nähtavamaks ja suurendab nende poliitilist tähtsust ning toetab rahu kindlustamise püüdlusi Euroopas;

12.    märgib, et komisjoni teatises „Ülevaade tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamise edusammudest” pööratakse erilist tähelepanu noorte tööpuudusele, mis Kreekas on juba 59,2% ja Hispaanias 55,7%, ning tõdetakse, et „teine suur mureallikas on mittetöötavate ja mitteõppivate noorte suurenev osakaal: 2012. aastal oli see 13,2 %”; rõhutab seetõttu, et juurdepääs teadmistele on tööhõive ja majanduskasvu eeltingimus ning iga rakendatava poliitika keskmes peavad olema sotsiaalsed aspektid ning ebavõrdsuse vähendamine;

13.    juhib tähelepanu sellele, et avalikke teenuseid hävitavad kokkuhoiumeetmed ohustavad haridus- ja koolitussüsteemide võimalusi aidata kaasa majanduse elavdamisele ning et elukestev õpe peab olema esmatähtsal kohal, et võidelda vaesuse ja ebavõrdsusega.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

4.9.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Louise Bours, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Damian Drăghici, Jill Evans, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Fernando Maura Barandiarán, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Giovanni Toti, Anders Primdahl Vistisen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Maria Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ernest Maragall, Emma McClarkin, Marlene Mizzi, Liliana Rodrigues, Algirdas Saudargas, Hermann Winkler


KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (24.9.2014)

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti

(2014/2040(BUD))

Arvamuse koostaja: Tomáš Zdechovský

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab arvesse 1,9%-lise kulukohustuste vähendamise rubriigis 3 (julgeolek ja kodakondsus) 2014. aasta eelarvega võrreldes, mis tuleneb peamiselt Horvaatia jaoks ette nähtud Schengeni rahastu lõppemisest vastavalt ühinemislepingule, ning peab tervitatavaks 12,2%-list kasvu maksete osas, mis aitab tagada piisavad maksete assigneeringud poliitika elluviimiseks kõnealuses valdkonnas;

2.  tuletab meelde, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala osas algas uus etapp pärast strateegiliste suuniste vastuvõtmist 2014. aasta 26.–27. juuni Euroopa Ülemkogu kohtumisel; toonitab, et suuniste elluviimisel võib mõnes väga konkreetses valdkonnas tekkida vajadus suurendada nendele valdkondadele eraldatud rahalisi vahendeid; toonitab, et sellisel juhul ei tohiks panna surve alla juba eraldatud vahendeid, ning eeldab, et komisjon esitab konkreetsed ettepanekud, kui rahalist toetust on vaja 2015. aasta jooksul suurendada;

3.  nõuab, et tema vastutusalas olevatel asutustel peaks olema piisavalt vahendeid oma ülesannete täitmiseks, ja on teadlik institutsioonidevahelisest kokkuleppest vähendada järgmise viie aasta jooksul töötajate arvu 5%; rõhutab siiski, et kõnealused kärped viiakse ellu üksikjuhtumite kaupa, võttes arvesse vahendeid, mida ametid neile määratud ülesannete täitmiseks vajavad;

4.  nõuab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarve ulatuslikumat suurendamist, kuna ametil on oluline tähtsus kiireloomuliste varjupaigaküsimuste lahendamisel, samuti on ametil suurem roll varjupaigapaketi ühtse kohaldamise edendamisel; taotleb seetõttu eelarve asjakohast suurendamist, et võimaldada ametil viia tulemuslikult ellu talle antud ülesandeid ja tegevusi, sh parimate tavade ja koostöö edendamist liikmesriikide vahel;

5.  väljendab heameelt õiguste kaitse tagamise ja kodanikuaktiivsuse edendamise ning mittediskrimineerimise ja võrdsuse põhimõtte edendamise eelarveridade suurendamise üle, millega viiakse ellu aastaid 2014–2020 hõlmavat õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi;

6.  ei ole täiesti rahul Frontexi eelarve sellise kasvuga, kuna selle eelarvega tuleb tugevdada operatiivabi eelkõige nende liikmesriikide toetamiseks, kelle välispiiridele avaldatakse suurt survet, ning suurendada oma reageerimisvõimet rändevoogude kiirele muutumisele; leiab, et Frontexil peaks olema oma ülesannete täitmiseks ja EUROSURi süsteemi rakendamiseks täiendav personal ja vahendid;

7.  toonitab piisava ELi eelarve tähtsust varjupaiga- ja rändeküsimuste valdkonnas ning ELi ühtse välispiiri ühiseks haldamiseks ja sellega seotud probleemide lahendamiseks, eelkõige seoses praeguse olukorraga, mis mõjutab ELi lõunapiiri, ja nõuab kõigilt liidu partneritelt selles osas kindla kohustuse võtmist;

8.  peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut suurendada Europoli aastaeelarvet, arvestades ka uue Europoli määruse kavandatavat vastuvõtmist kaasseadusandjate poolt; tunnistab, et ametitele antud ülesannete nõuetekohast täitmist võimaldava eelarve suurendamisega peab kaasnema ka asjakohane töötajate arv nendes ametites; on seisukohal, et ameti ametikohtade loetelu tuleks muuta, et oleks võimalik võtta täiendavalt tööle ajutist personali seoses kasvava nõudlusega toetada võitlust küberkuritegevuse, tõsiste rahvusvaheliste kuritegude ja terrorismi vastu ning tugevdada nende ohtude hindamist ja analüüsi;

9.  toetab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti (eu-LISA) eelarve suurendamist, et tagada siseküsimustes ameti hallatavad turvalised ja hästitoimivad IT-süsteemid, nagu SIS II, VIS ja EURODAC, ning vastavate süsteemide vajalike edasiarenduste rakendamine; toetab ameti edasist arengut võimalike ametile usaldatavate täiendavate ülesannete osas, nagu uute süsteemide kavandamine, väljaarendamine ja rakendamine;

10. peab küsitavaks eelarverida „Uute IT-süsteemide rajamine üle Euroopa Liidu välispiiri kulgevate rändevoogude juhtimise toetamiseks”, kuna kaasseadusandjad ei ole veel võtnud vastu e-piiride paketti; toonitab, et sellele eelarvereale ei ole alates selle loomisest eraldatud konkreetseid rahalisi vahendeid; kutsub komisjoni üles looma selliseks tegevuseks eelarveridu alles siis, kui kaasseadusandjad on sellise tegevuse asjakohase õigusakti kujul heaks kiitnud;

11. väljendab pettumust, et Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusele eraldatud eelarvet on vähendatud, kuigi keskusel tuleb tegelda uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva määruse võimaliku vastuvõtmisega (2013/0305 (COD)), mis toob keskusele ülesandeid juurde;

12. tuletab meelde, et rahaliste vahendite õiglane ja läbipaistev jaotumine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eri eesmärkide vahel oli Euroopa Parlamendi prioriteet läbirääkimistel, mille tulemusel see fond loodi; kutsub komisjoni sellest tulenevalt üles suurendama Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi alla kuuluvate eelarveridade arvu, et need oleksid kergemini loetavad ja et neist selguks kergesti, kuidas eri eesmärkideks ja sellel otstarbel eri eelarveridadele eraldatud rahalisi vahendeid kasutatakse; kutsub komisjoni eriti üles eraldama kõigis tulevastes eelarveprojektides kulutused õiglaste ja tõhusate tagasisaatmisstrateegiate edendamiseks seaduslikule rändele ja kolmandate riikide kodanike lõimimisele tehtavatest kulutustest;

13. rõhutab kõigi vahendite ja programmide rakendamise ning ressursside kasutamise pideva hindamise vajadust ja olulisust, et juba varases etapis oleks võimalik tuvastada nende tulemuslikkus ja võimalikud puudused.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

10

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Heinz K. Becker, Malin Björk, Michał Boni, Caterina Chinnici, Ignazio Corrao, Rachida Dati, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Monika Flašíková Beňová, Kinga Gál, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Monika Hohlmeier, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Barbara Kudrycka, Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Vicky Maeijer, Barbara Matera, Roberta Metsola, Louis Michel, József Nagy, Péter Niedermüller, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Csaba Sógor, Helga Stevens, Valdemar Tomaševski, Traian Ungureanu, Marie-Christine Vergiat, Harald Vilimsky, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marina Albiol Guzmán, Janice Atkinson, Anna Maria Corazza Bildt, Pál Csáky, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Rikke Karlsson, Miltiadis Kyrkos, Kati Piri, Josep-Maria Terricabras, Axel Voss


PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (2.9.2014)

eelarvekomisjonile

nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti

(2014/2040(BUD))

Arvamuse koostaja: Danuta Maria Hübner

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et 2015. aasta eelarve vastuvõtmise menetlust iseloomustavad eripärad, mis tulenevad valimistejärgsest perioodist: kuna on valitud uus parlament, siis on ühe eelarvepädeva institutsiooni koosseis oluliselt muutunud(1); eelarveprojekti välja töötanud Euroopa Komisjon hakkab tegevust lõpetama ja väga tõenäoliselt viiakse menetlus lõpule komisjoni praeguse koosseisu ajal;

2.  rõhutab, et lisaks sellele on menetlusega märkimisväärselt hiljaks jäädud, kuna komisjon esitas eelarveprojekti alles 11. juunil 2014 ning nõukogu, kes saavutas COREPERi tasandil kokkuleppe 15. juulil 2014, võtab oma seisukoha ametlikult (kirjaliku menetluse teel) vastu alles 2014. aasta septembri alguseks;

3.  peab kahetsusväärseks, et niisugune määrava tähtsusega poliitiline otsus nagu nõukogu seisukoht 2015. aasta eelarveprojekti kohta võetakse vastu kirjaliku menetluse teel; leiab, et see ei ole kooskõlas läbipaistvuse ega avatusega, kuigi kõikide ELi institutsioonide eelarveotsused peavad seda tingimata olema;

4.  märgib, et nõukogu tegi täiendavaid kärpeid rubriigis 3 (turvalisus ja kodakondsus), ehkki selle rubriigi kulukohustuste assigneeringuid oli eelarveprojektis võrreldes 2014. aasta eelarvega juba 1,9% vähendatud (2014. aasta eelarves 2 171,998 miljonit eurot, kuid 2015. aasta eelarveprojektis 2 130,721 miljonit eurot). Vastavalt nõukogu seisukohale vähendataks rubriigi 3 kulukohustusi võrreldes 2014. aasta eelarvega 3,3%. Tuletab meelde, et varu, mille komisjon rubriigis 3 jättis, oli 115,3 miljonit eurot. Märgib, et komisjon soovitas rubriigi 3 maksete summat suurendada +12,2%, kuid nõukogu vaid 10,5 %;

5.  on teadlik sellest, et ehkki käesoleval aastal võib täheldada juba mõningaid märke Euroopa majanduse elavnemisest, keskenduvad paljud liikmesriigid siiani tõsiselt eelarve konsolideerimisele, tehes seega keerulisemaks investeeringud projektidesse, mis võiksid majanduse elavnemist toetada. On seetõttu seisukohal, et Euroopa rahalised vahendid on 2015. aastal väga olulised, et neid raskusi kompenseerida. Loomulikult on seisukohal, et samuti on väga tähtis eraldada piisavalt rahalisi vahendeid projektidele, mis puudutavad kodanikke otse ja mille eesmärk on parandada Euroopa avaliku arutelu kvaliteeti;

6.  rõhutab, et vähene osavõtt viimastest Euroopa Parlamendi valimistest näitas, et mitte ainult valimiste lähenedes, vaid parlamendi kogu ametiaja jooksul on vaja investeerida kampaaniatesse, et selgitada kodanikele, kuidas liit nende igapäevaelu mõjutab ja missugune on Euroopa Parlamendi roll; peab ülimalt vajalikuks hinnata parlamendi hiljutist teavituskampaaniat;

7.  on seisukohal, et hindamine ei pruugi näidata teavitusprogrammide tulemuslikkust, peamiselt seetõttu, et puuduvad sobivad või kokkulepitud arvnäitajad, mille põhjal neid hinnata;

8.  usub, et Lissaboni lepingus kindlaks määratud osalusdemokraatia vahendid on kodanike jaoks tähtsad; peab sellega seoses kahetsusväärseks raskusi Euroopa kodanikualgatuse rakendamisel ning rõhutab, et on vaja eraldada piisavad rahalised vahendid mitte ainult algatuste endi jaoks, vaid ka nendest teavitamiseks, et suurendada Euroopa kodanikualgatuse nähtavust ja usaldusväärsust; rõhutab, et juhul kui kodanikualgatused on kooskõlas aluslepingutega, siis selline rahastamine ei sõltu kuidagi kodanikualgatuse sisust ning kõiki toetuskõlblikke Euroopa kodanikualgatusi koheldakse võrdselt, sõltumata nende sisust;

9.  rõhutab, et on vaja piisavalt rahastada mitmesuguseid e-demokraatia vahendeid, et tugevdada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisega osalusdemokraatia protsesse;

10. on seisukohal, et arvestades Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse jõustumist, on selle tõhusaks rakendamiseks vaja eraldada piisavad ja õiglased rahalised vahendid;

11. nõuab Euroopa Parlamendi töökohtade (Brüssel, Luxembourg ja Strasbourg) infrastruktuuri, kulusid jm kajastavate eelarveridade lahkulöömist nii, et oleks näha, millises töökohas kulud tehti;

12. võtab teadmiseks ELi institutsioonide ja riikide parlamentide vahelistele suhetele tehtavate kulutuste vähenemise ning avaldab kahetsust, et ei tehta rohkem ära riikide seadusandjate kaasamiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

2.9.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Miguel Arias Cañete, Mercedes Bresso, Richard Corbett, Danuta Maria Hübner, Ramón Jáuregui Atondo, Georgios Katrougkalos, Constance Le Grip, Jo Leinen, Petr Mach, Morten Messerschmidt, Florian Philippot, Paulo Rangel, György Schöpflin, Francisco Sosa Wagner, Barbara Spinelli, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Isabella Adinolfi, Max Andersson, Gerolf Annemans, Pervenche Berès, Sven Giegold, Enrique Guerrero Salom, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Cristian Dan Preda, Marcus Pretzell, Viviane Reding, Siôn Simon

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Fernando Maura Barandiarán

(1)

Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2014. aasta resolutsioon 2015. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon (P7_TA(2014)0247); ning Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2014. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2015. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (P7_TA(2014)0450).


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

7.10.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

8

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jonathan Arnott, Richard Ashworth, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, Valdis Dombrovskis, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Esteban González Pons, Heidi Hautala, Monika Hohlmeier, Kaja Kallas, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Sophie Montel, Clare Moody, Victor Negrescu, Jan Marian Olbrycht, Pina Picierno, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Eleytherios Synadinos, Paul Tang, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Tamás Deutsch, Ernest Maragall, Ivan Štefanec, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Laura Agea

Õigusteave - Privaatsuspoliitika