SOOVITUS mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb Euroopa Liidu ühinemist ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (CITES)

14.11.2014 - (09412/2014 – C8‑0042/2014 – 2013/0418(NLE)) - ***

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Pilar Ayuso

Menetlus : 2013/0418(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0036/2014
Esitatud tekstid :
A8-0036/2014
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb Euroopa Liidu ühinemist ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (CITES)

(09412/2014 – C8‑0042/2014 – 2013/0418(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09412/2014),

–       võttes arvesse ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES),

–       võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikele 1 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0042/2014),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõiget 1, artiklit 207 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a,

–       võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7 ja artiklit 39,

–       võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust (A8-0036/2014),

1.      annab nõusoleku konventsiooniga ühinemiseks;

2.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

LÜHISELGITUS

Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES) on oluline rahvusvaheline dokument, mille eesmärk on kaitsta ohustatud looma- ja taimeliike, kontrollides rahvusvahelist kauplemist nende liikide isenditega. Konventsioon jõustus 1975. aastal ja sellel on nüüdseks 178 osalist, sealhulgas kõik ELi liikmesriigid. Konventsioon hõlmab umbes 35 000 liiki, mis on loetletud kolmes liites vastavalt sellele, millisel tasemel kaitset nad vajavad, ning sellega tagatakse, et rahvusvaheline kauplemine loetletud liikide isenditega ei ohusta liikide säilimist. Konventsiooniga hõlmatud liikide igasuguseks impordiks, ekspordiks, reekspordiks ja merest sissetoomiseks tuleb hankida luba litsentsisüsteemi kaudu.

CITESi sätteid on ELi tasandil rakendatud ühtlustatud viisil kõigis liikmesriikides alates 1. jaanuarist 1984 ning nüüd kohaldatakse neid nõukogu määrusega (EÜ) nr 338/97 ja mitmete komisjoni määrustega (komisjoni määrus (EÜ) nr 865/2006, komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 792/2012 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 578/2013). CITESiga hõlmatud küsimused on seotud keskkonnakaitse ja kaubandusega. Neist valdkondadest esimeses jaguneb pädevus liidu ja liikmesriikide vahel. Teine valdkond kuulub liidu ainupädevusse.

Konventsiooni esialgse tekstiga nähti ette, et CITESi osaliseks saavad olla üksnes riigid. Seetõttu on Euroopa Liidul siiani olnud CITESis vaatleja staatus.

Gaborone muudatusega, mis võeti vastu CITESi osaliste erikonverentsil Botswanas Gaborones 30. aprillil 1983, muudeti konventsiooni XXI artiklit, millega avati seni vaid riikidele võimaldatud ühinemine konventsiooniga ka suveräänsetest riikidest koosnevatele piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kellel on pädevus pidada läbirääkimisi ning sõlmida ja rakendada rahvusvahelisi lepinguid neile liikmesriikide poolt üle antud ning käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimustes.

CITESi nn Gaborone muudatus jõustus 29. novembril 2013, kui selle olid ratifitseerinud kaks kolmandikku nendest 80 riigist, kes olid konventsiooniosalised muudatuse vastuvõtmise ajal. Tänu muudatuse jõustumisele saab Euroopa Liit konventsiooniga ühineda.

Vastavalt tavale, mille kohaselt peavad konventsiooniosalised ühinemisest alates tasuma osamaksu, eeldatakse, et EL tasub igal aastal 2,5% CITESi sihtfondi kogusummast ehk 2015. aastal umbes 115 000 eurot. Vastavalt vähendatakse liikmesriikide osamakse.

Nõukogu otsuse ettepaneku eesmärk on kiita heaks Euroopa Liidu ühinemine CITESiga ja paluda nõukogu eesistujal määrata isik, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel andma hoiule konventsiooni XXI artikli lõike 1 kohase ühinemiskirja ning XXI artikli lõike 3 kohase pädevusdeklaratsiooni.

CITESiga ühinemine annab Euroopa Liidule piisava esindatuse CITESi koosolekutel ja võimaldab tal täiel määral osaleda konventsiooniosaliste töös, seda kooskõlas aluslepingute ja liidu välisesindatuse valdkonnas kujunenud tavadega. Ühinemine võimaldab komisjonil juhtida Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi ning stimuleerida tasakaalustatud kompromisside leidmist 28 liikmesriigi seisukohtade vahel. Konventsiooniga ühinedes saab Euroopa Liit endale ametlikud kohustused konventsiooni jõustamise ja rakendamise osas ning vastava aruandekohustuse teiste konventsiooniosaliste ees.

Tuleb märkida, et Euroopa Liidu ühinemine ei muuda liikmesriikide konventsiooniga seotud õigusi ja kohustusi. Konventsiooniosalisena omandab EL kõik liidu pädevusse kuuluvad õigused ja kohustused. Euroopa Liit hakkab osalema hääletustel kõigis ühenduse õigustikuga hõlmatud või õigustikku mõjutada võivates küsimustes, mida reguleerivad näiteks määrus (EÜ) nr 338/97[1] või muud asjakohased ELi õigusaktid, ning liikmesriigid osalevad muudes küsimustes toimuvatel hääletustel. ELi ühinemine konventsiooniga ei muuda ka ELi-sisest otsustusprotsessi. Eelkõige ei mõjuta see viisi, kuidas liit ja selle liikmesriigid oma aluslepingutest tulenevate vastavate pädevusvaldkondade piires lepivad kokku ühisseisukohtades CITESi konventsiooniosaliste konverentsideks.

Raportöör on seisukohal, et kõigepealt muudab Euroopa Liidu ühinemine CITESiga läbipaistvamaks liidu õigusliku staatuse teiste konventsiooniosaliste suhtes. Praegune vaatlejastaatus nii konventsiooniosaliste konverentsil kui ka mitmetes tähtsates komisjonides ja töörühmades on selles suhtes negatiivne tegur.

Lisaks on Euroopa Liidu ühinemine CITESiga raportööri arvates loogiline ja vajalik samm selleks, et Euroopa Liit suudaks täiel määral järgida oma keskkonnapoliitika eesmärke. Ühinemine võimaldaks komisjonil väljendada Euroopa Liidu nimel ELi ühtset seisukohta CITESiga seotud küsimustes ja omandada kaalukas roll konventsiooniosaliste konverentsidel peetavatel läbirääkimistel.

Lisaks soovib raportöör toonitada, et ELi ühinemine CITESiga tegelikult nii peegeldab kui ka ühtlustab praegust tegevuspraktikat. Muuseas hääletab praegu konventsiooniosaliste konverentsidel iga liikmesriik eraldi, kuid teeb seda alati kooskõlas nõukogu otsusega, millega määratakse kindlaks ELi seisukoht vastaval konverentsil. Kui EL konventsiooniga ühineb, saab ta õiguse konventsiooniosaliste konverentsidel hääletada (tema hääl loetakse võrdseks 28 häälega) vastavalt seisukohale, milles liikmesriigid, nii nagu praegugi, on eelnevalt kokku leppinud.

Eelnimetatud kaalutluste põhjal soovitab raportöör Euroopa Parlamendil anda nõusolek Euroopa Liidu ühinemisele ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga.

  • [1]  Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 3.3.1997).

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Giovanni La Via

Esimees

Keskkonna-, rahvatervise ja

toiduohutuse komisjon

BRÜSSEL

Teema:            Euroopa Liidu ühinemine ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (CITES) (COM(2013)0867 – C8-0042/2014 – 2013/0418(NLE)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud esimees

Palusite 18. septembri 2014. aasta kirjas õiguskomisjonil kontrollida vastavalt kodukorra artikli 39 lõikele 2 komisjoni kõnealuse ettepaneku õigusliku aluse sobivust.

I Taust

Komisjoni esialgne ettepanek oli võtta õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 192, mis on liidu keskkonnapoliitika õiguslik alus, ning ühist kaubanduspoliitikat käsitlev ELi toimimise lepingu artikkel 207 koos sama lepingu artikli 218 lõike 6 punktiga a, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi nõusolekut eeldavate rahvusvaheliste lepingute sõlmimise menetluse õiguslikku alust.

Nõukogult Euroopa Parlamendile saadetud nõusolekutaotlusest olid välja jäetud viide ELi toimimise lepingu artiklile 207 ja ettepaneku lisast kaks lauset, mis puudutasid siseturgu ning ELi ainupädevust tolliliidu ja ühise kaubanduspoliitika küsimustes.

Pooleliolevas seadusandlikus menetluses, mille eesmärk on uuesti sõnastada määrus, mille alusel liikmesriigid rakendavad ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES)[1], et lisada sellesse delegeeritud õigusakte ja rakendusakte käsitlevad sätted, on õiguslik alus üksnes ELi toimimise lepingu artikkel 192.

Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus puudutab ELi ühinemist CITESiga, mistõttu kerkib küsimus, kas õiguslik alus peaks hõlmama ELi toimimise lepingu artiklit 207.

II Asjakohased aluslepingute artiklid

Komisjoni algses ettepanekus on õigusliku alusena nimetatud ELi toimimise lepingu alljärgnevad artiklid (rõhuasetus lisatud).

Artikkel 192

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 175)

1. Toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustavad Euroopa Parlament ja nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb liidul võtta, et saavutada artiklis 191 seatud eesmärgid.

[...]

Artikkel 207

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 133)

1. Ühine kaubanduspoliitika rajaneb ühtsetel põhimõtetel, eriti mis puutub tariifide muutmisse, kauba- ja teenustevahetusega ning intellektuaalomandi kaubandusaspektidega seotud tolli- ja kaubanduskokkulepete sõlmimisse, välismaistesse otseinvesteeringutesse, liberaliseerimismeetmete ühtlustamisse, ekspordipoliitikasse ning kaubanduse kaitsemeetmetesse, näiteks meetmetesse, mida võetakse dumpingu või subsiidiumide puhul. Ühist kaubanduspoliitikat teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil vastu meetmed, millega määratletakse ühise kaubanduspoliitika rakendamise raamistik.

[...]

Artikkel 218

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 300)

[...]

6. Nõukogu võtab läbirääkija ettepaneku põhjal vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta.

Välja arvatud juhul, kui leping on seotud eranditult ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, võtab nõukogu vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta:

a) pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist järgmistel juhtudel:

i) assotsieerimislepingud;

ii) leping, liidu ühinemise kohta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga;

iii) lepingud, mis koostöömenetlusi kehtestades loovad teatud institutsioonilisi raamistikke;

iv) liidu eelarvele olulist mõju avaldavad lepingud;

v) lepingud, mis hõlmavad valdkondi, mille suhtes kohaldatakse kas seadusandlikku tavamenetlust või seadusandlikku erimenetlust, mille puhul on nõutav Euroopa Parlamendi nõusolek.

Kiireloomulisel juhul võivad Euroopa Parlament ja nõukogu kokku leppida nõusoleku andmise tähtajas.

[...]

ELi toimimise lepingu artikli 191 sõnastus on järgmine (rõhuasetus lisatud):

Artikkel 191

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 174)

1. Liidu keskkonnapoliitika aitab kaasa järgmiste eesmärkide taotlemisele:

– keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine;

– inimese tervise kaitsmine;

– loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine;

meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

[...]

4. Oma pädevuse piires teevad liit ja liikmesriigid koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Liidu koostöö korralduse võib kokku leppida liidu ja asjassepuutuvate kolmandate isikute vaheliste lepingutega.

Eelmine lõik ei piira liikmesriikide pädevust pidada läbirääkimisi rahvusvahelistes organites ja sõlmida rahvusvahelisi lepinguid.

III Kohtupraktika õigusliku aluse kohta

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt „peab ühenduse õigusakti õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu”[2]. Vale õigusliku aluse valik võib seega olla kõnealuse õigusakti tühistamise põhjuseks.

Käesoleval juhul tuleb seetõttu selgitada, kas ettepanek:

1. taotleb kahte eesmärki või hõlmab kahte valdkonda, millest üks on määratletav peamise või ülekaalukana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega; või

2. taotleb samaaegselt mitut eesmärki või hõlmab mitut valdkonda, mis on lahutamatult üksteisega seotud, ilma et üks oleks teisejärguline või teistega võrreldes kaudsem.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab õigusakt esimesel juhul põhinema ühel õiguslikul alusel, nimelt sellel, mida nõuab peamine või ülekaalukas eesmärk või valdkond, ning teisel juhul vastavalt mitmel õiguslikul alusel.[3]

Õigusteenistus viitab Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-94/03: komisjon vs. nõukogu, EKL 2006, lk I-0001, milles tõstatati sama küsimus nagu käesoleva nõukogu otsuse puhul. Euroopa Kohus jõudis alljärgnevale järeldusele.

51. Arvestades kõiki eeltoodud kaalutlusi ning konventsiooni preambuli kaheksanda põhjenduse sõnastust, mille kohaselt säästva arengu saavutamiseks peavad konventsiooniosaliste kaubandus- ja keskkonnapoliitika teineteist vastastikku toetama, tuleb järeldada, et konventsioonil on nii sellega taotletavaid eesmärke kui ka sisu silmas pidades kaks lahutamatult seotud reguleerimisvaldkonda, millest üks kuulub ühise kaubanduspoliitika ja teine inimeste tervise ja keskkonnakaitse valdkonda, ilma et üht neist saaks teisega võrreldes pidada teisejärguliseks või kaudseks. Arvestades käesoleva otsuse punktis 36 viidatud kohtupraktikat, oleks otsus, mis käsitleb konventsiooni heakskiitmist ühenduse nimel, pidanud põhinema kahel vastaval õiguslikul alusel, st EÜ artiklil 133 ja EÜ artikli 175 lõikel 1 koostoimes EÜ artikli 300 asjakohaste sätetega.

55. Lisaks on oluline märkida, et tuginedes konventsiooni heakskiitmise otsuse vastuvõtmisel kahele õiguslikule alusele, st EÜ artiklile 133 ja EÜ artiklile 175, annab ühendus sellega teistele konventsiooniosalistele märku nii ühenduse pädevuse ulatusest konventsiooniga reguleeritud küsimustes, mis – nagu juba varem osutatud – hõlmab nii ühist kaubandus- kui ka ühenduse keskkonnapoliitikat, kui ka pädevuse jaotusest ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, kuna lepingu täitmise etapis ühenduse tasandil tuleb arvestada ka nimetatud pädevuse jaotust.

56. Seega tuleb kõike eeltoodut arvestades vaidlustatud otsus tühistada, kuna see põhineb üksnes EÜ artikli 175 lõikel 1 koostoimes EÜ artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lause ja lõike 3 esimese lõiguga.

IV Ettepaneku sisu ja eesmärk

Põhjenduse 4 kohaselt on ettepaneku eesmärk võimaldada ELil ühineda CITESi konventsiooniga, nii et ta saaks täielikult CITESi töös osaleda, ning õiguslikult kohustada ELi ja liikmesriike nimetatud konventsiooni rakendama ja jõustama. Sellega tekivad Euroopa Liidul konventsiooniosalisena ametlikud kohustused, nii et ta vastutab teiste osaliste ees konventsiooni omapoolse rakendamise eest.

Lisaks öeldakse põhjenduses 3, et konventsioon hõlmab küsimusi seoses keskkonnakaitse ja kaubandusega, millistes valdkondades on EL pädev rahvusvaheliste kokkulepete üle läbirääkimisi pidama ning neid kokkuleppeid sõlmima ja täitma.

Ettepaneku lisas on esitatud ELi deklaratsioon järgmises sõnastuses (rõhuasetus lisatud):

EUROOPA LIIDU DEKLARATSIOON VASTAVALT OHUSTATUD LOODUSLIKE LOOMA- JA TAIMELIIKIDEGA RAHVUSVAHELISE KAUPLEMISE KONVENTSIOONI ARTIKLILE XXI (LÕIGE 3)

Euroopa Liit deklareerib, et kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga ja eelkõige selle artikliga 191 on ta pädev sõlmima rahvusvahelisi lepinguid ning rakendama nendest tulenevaid kohustusi, mis aitavad kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

  keskkonna säilitamine ja kaitsmine ning selle kvaliteedi parandamine;

  inimese tervise kaitsmine;

  loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine;

  piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemide, sealhulgas kliimamuutuse probleemi lahendamiseks vajalike meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil.

Lisaks võtab Euroopa Liit siseturu nõuetekohaseks toimimiseks Euroopa Liidu tasemel meetmeid.

Euroopa Liidul on ainupädevus seoses ELi liikmesriikide vahelist tolliliitu käsitlevate meetmetega ning ühise kaubanduspoliitika valdkonnas.

Euroopa Liit teatab, et ta on juba võtnud vastu liikmesriikide jaoks siduvad õigusaktid, mis hõlmavad kõnealuse konventsiooniga reguleeritavaid küsimusi, seejuures eriti, kuid mitte üksnes nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel ning komisjoni 4. mai 2006. aasta rakendusmäärus (EÜ) nr 865/2006.

Lisaks teatab Euroopa Liit, et ta vastutab ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonist tulenevate selliste kohustuste täitmise eest, mis on hõlmatud liidu õigusega.

Liidu pädevuse teostamine on oma olemuselt pidevalt arenev protsess.”

Nõukogu tekstist, mis saadeti nõusoleku saamiseks Euroopa Parlamendile, on kaks deklaratsiooni allajoonitud lõiku välja jäetud.

CITESi konventsiooni preambulis sisaldub ka alljärgnev neljas põhjendus:

TUNNISTADES lisaks sellele, et teatud looduslike looma- ja taimeliikide kaitsmiseks liigse kasutamise eest rahvusvahelises kaubanduses on hädavajalik teha rahvusvahelist koostööd;

V Sobiva õigusliku aluse kindlakstegemine

Kuna ettepaneku eesmärk on õiguslikult kohustada ELi ja kõiki liikmesriike rakendama ja jõustama CITESi konventsiooni, on keskne tähtsus konventsiooni enda eesmärgil, mille põhjal tuleb kindlaks määrata, kas ettepanekul on üheaegselt kaks eesmärki (keskkonnakaitse ja kaubandus) või on üks neist vaid teisejärguline.

Kõigepealt tuleb märkida, et määrus, mille põhjal konventsiooni rakendatakse liikmesriikides, tugineb üksnes keskkonnakaitse alasele õiguslikule alusele. Siit võib järeldada, et keskkonnakaitse eesmärki ei tohiks lugeda ühegi muu võimaliku eesmärgi suhtes teisejärguliseks, vaid seda tuleb pidada vähemalt üheks peaeesmärkidest.

Seetõttu tekib küsimus, kas peaks lugema kaubanduse eesmärki keskkonnakaitse eesmärgi suhtes teisejärguliseks. CITESi konventsiooni preambuli neljandast põhjendusest ilmneb, et konventsiooni eesmärk on korraldada rahvusvahelist koostööd, et kaitsta liike liigse kasutamise eest rahvusvahelises kaubanduses. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 207 teostatakse ühist kaubanduspoliitikat kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega, mis vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 191, nagu sellele on viidatud artiklis 192, hõlmab meetmete edendamist rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega. Järelikult ei saa ettepaneku kaubandusaspekti pidada keskkonnakaitse eesmärgi suhtes teisejärguliseks, eriti arvestades, et ühine kaubanduspoliitika kuulub ELi ainupädevusse.

Seega on ettepanekul üheaegselt kaks eesmärki – keskkonnakaitse ja õiglane rahvusvaheline kaubandus. Need kaks eesmärki on lahutamatult seotud, ilma et üks neist oleks teisejärguline või teisega võrreldes kaudsem. Seetõttu ei saa ettepaneku õiguslikuks aluseks olla üksnes ELi toimimise lepingu artikkel 192, vaid see peab hõlmama ka selle artiklit 207.

VI Järeldus ja soovitus

Eeltoodud analüüsi põhjal moodustavad kõnealuse ettepaneku jaoks sobiva õigusliku aluse ELi toimimise lepingu artiklid 192, 207 ja 218.

Õiguskomisjon arutas eespool nimetatud küsimust 13. oktoobri 2014. aasta koosolekul. Sellel koosolekul otsustati 15 poolt- ja 6 vastuhäälega (erapooletuid ei olnud)[4] soovitada, et ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ühinemise kohta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (CITES) sobivaks õiguslikuks aluseks peaksid olema ELi toimimise lepingu artiklid 192 ja 207 ning artikli 218 lõike 6 punkt a.

Lugupidamisega

Pavel Svoboda

  • [1]  Vt Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (uuesti sõnastatud) (P7_TA(2014)0397).
  • [2]  Otsus kohtuasjas C-45/86: komisjon vs. nõukogu (üldised tariifsed soodustused), EKL 1987, lk 1439, punkt 5; otsus kohtuasjas C-440/05: komisjon vs. nõukogu, EKL 2007, lk I-9097; otsus kohtuasjas C-411/06: komisjon vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2009, lk I-7585.
  • [3]  Vt otsust eespool viidatud kohtuasjas C-411/06, punktid 46–47.
  • [4]  Lõpphääletuse ajal olid kohal: Jean-Marie Cavada (tegev- ja aseesimees), Max Andersson, Marie-Christine Boutonnet, Daniel Buda, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Mady Delvaux (aseesimees), Andrzej Duda, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Rosa Estaràs Ferragut, Jytte Guteland, Heidi Hautala, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Dietmar Köster, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Jiří Maštálka, Angelika Niebler, Julia Reda, Evelyn Regner, Virginie Rozière, Viktor Uspaskich ja Tadeusz Zwiefka.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

61

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Simona Bonafè, Lynn Boylan, Nessa Childers, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Ashley Fox, Elisabetta Gardini, Enrico Gasbarra, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Josu Juaristi Abaunz, Karin Kadenbach, Syed Kamall, Kateřina Konečná, Peter Liese, Norbert Lins, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Teresa Rodriguez-Rubio, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Nils Torvalds, Glenis Willmott, Jadwiga Wiśniewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Renata Briano, Soledad Cabezón Ruiz, Ulrike Müller, József Nagy, Aldo Patriciello, Alojz Peterle, Christel Schaldemose, Bart Staes