Menetlus : 2014/2143(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0037/2014

Esitatud tekstid :

A8-0037/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 25/11/2014 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0059

RAPORT     
PDF 222kWORD 151k
17.11.2014
PE 539.607v02-00 A8-0037/2014

Euroopa Liidu ja 2015. aasta järgse ülemaailmse arenguraamistiku kohta

(2014/2143(INI))

Arengukomisjon

Raportöör: Davor Ivo Stier

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu ja 2015. aasta järgse ülemaailmse arenguraamistiku kohta

(2014/2143(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni,

–       võttes arvesse 2014. aasta juulis vastu võetud ÜRO säästva arengu eesmärkide avatud töörühma aruannet,

–       võttes arvesse 8. augustil 2014. aastal vastu võetud säästva arengu rahastamise valitsustevahelise ekspertkomisjoni aruannet,

–       võttes arvesse 2014. aasta juulis avaldatud säästva arengu kõrgetasemelise poliitilise foorumi ministrite deklaratsiooni,

–       võttes arvesse ÜRO 2014. aasta aruannet aastatuhande arengueesmärkide kohta,

–       võttes arvesse 2014. aasta aprillis Mexicos toimunud ülemaailmse tõhusa arengukoostöö partnerluse kõrgetasemelise kohtumise lõppdokumenti,

–       võttes arvesse 1995. aasta septembris Pekingis neljandal ülemaailmsel naiste konverentsil vastu võetud deklaratsiooni ja tegevuskava ning järgnenud lõppdokumente,

–       võttes arvesse 1994. aastal Kairos rahvusvahelisel rahvastiku ja arengu konverentsil vastu võetud tegevuskava ning hilisemat 20 aasta tegevuskava läbivaatamist,

–       võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–       võttes arvesse ÜRO aruannet „Gender Chart 2012”, kus hinnatakse aastatuhande kaheksa arengueesmärgi täitmisel soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud edusamme,

–        võttes arvesse ÜRO 1992. aasta keskkonna ja arengu konverentsi tulemusi ning selle jätkuna 20.–22. juunil 2012. aastal Brasiilias Rio de Janeiros toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi aruannet,

–       võttes arvesse ÜRO Arenguprogrammi 2014. aasta inimarengu aruannet „Jätkuv inimareng. Nõrkuste vähendamine ja vastupanuvõime tekitamine”,

–       võttes arvesse ÜRO väljapaistvate isikute kõrgetasemelise töörühma 2013. aasta mais avaldatud aruannet 2015. aasta järgse arengukava kohta,

–       võttes arvesse 20.–22. juunil 2012. aastal Brasiilias Rio de Janeiros toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi aruannet,

–       võttes arvesse ÜRO süsteemi töörühma ÜRO 2015. aasta järgset arengukava käsitlevat, 2012. aasta juunis ÜRO peasekretärile esitatud aruannet pealkirjaga „Teeme tõeks tuleviku, mida me kõigi jaoks soovime”,

–       võttes arvesse resolutsiooni „Lubaduse täitmine: ühisel jõul saavutame aastatuhande arengueesmärgid”, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu aastatuhande arengueesmärke käsitleval kõrgetasemelisel täiskoguistungil 2010. aastal toimunud 65. istungjärgu ajal,

–       võttes arvesse vähim arenenud riike käsitlevat Istanbuli tegevuskava aastateks 2011–2020,

–       võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–       võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni toiduainetega kindlustamatust käsitlevat aruannet,

–       võttes arvesse 2011. aasta detsembris Busanis abi tulemuslikkusele pühendatud kõrgetasemelisel foorumil vastu võetud deklaratsiooni ja tegevuskava,

–       võttes arvesse ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) aruannet „Poolel teel aastatuhande arengueesmärkide täitmisele”, mis avaldati 2010. aasta jaanuaris,

–       võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja inimõiguste õigusraamistikku,

–       võttes arvesse ÜRO süsteemi töörühma tööd ÜRO 2015. aasta järgse arengukava koostamisel, mida juhtisid ühiselt ÜRO majandus- ja sotsiaalosakond (UN DESA) ja UNDP kõigi ÜRO asutuste toetusel ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides,

–       võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni 24. mai 2008. aasta ülemaailmset rahvatervise, innovatsiooni ja intellektuaalomandi strateegiat ja tegevuskava,

–       võttes arvesse abi tulemuslikkust käsitlevat Pariisi deklaratsiooni ja Accra tegevuskava,

–       võttes arvesse ÜRO 1986. aasta arenguõiguse deklaratsiooni,

–       võttes arvesse dokumenti „Euroopa konsensus arengu küsimuses”(1) ning ELi tegevusjuhendit vastastikuse täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitikas(2),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 7, milles kinnitatakse, et EL „tagab erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke”,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208, milles sätestatakse, et „liit võtab arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid”,

–       võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2014. aasta teatist „Inimväärne elu kõigile: nägemusest ühise tegutsemiseni” (COM(2014)0335),

–       võttes arvesse komisjoni 13. mai 2014. aasta teatist „Erasektori rolli tugevdamine kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel arenguriikides” (COM(2014)0263),

–       võttes arvesse komisjoni talituste 30. aprilli 2014. aasta töödokumenti pealkirjaga „ELi arengukoostöö õiguspõhine käsitus, mis hõlmab kõiki inimõigusi” (SWD(2014)152),

–       võttes arvesse komisjoni 27. veebruari 2013. aasta teatist „Inimväärne elu kõigile: vaesuse kaotamine ja maailmale säästva tuleviku tagamine” (COM(2013)0092),

–       võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2012. aasta teatist „Demokraatia ja säästva arengu juured: Euroopa koostöö kodanikuühiskonnaga välissuhete valdkonnas” (COM(2012)0492),

–       võttes arvesse komisjoni avalikke konsultatsioone, mis toimusid 15. juunist kuni 15. septembrini 2012 ja mille eesmärk oli ette valmistada ELi seisukohta „Liikumine 2015. aasta järgse arenguraamistiku suunas”,

–       võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika kohta pealkirjaga „Euroopa konsensus”(3),

–       võttes arvesse komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatist „Poliitikavaldkondade seostatus arenguga” (COM(2005)0134) ning 14. mail 2012 toimunud välisasjade nõukogu 3166. kohtumise järeldusi pealkirjaga „ELi arengupoliitika mõju suurendamine: muutuste kava”,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020(4),

–       võttes arvesse oma 2. aprill 2014. aasta soovitust nõukogule ÜRO Peaassamblee 69. istungjärgu kohta(5),

–       võttes arvesse oma 2. aprill 2014. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa arenguaasta (2015) kohta(6),

–       võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni aastatuhande arengueesmärkide ja 2015. aasta järgse raamistiku kindlaksmääramise kohta(7),

–       võttes arvesse välisasjade nõukogu 19. mai 2014. aasta järeldusi ELi arengukoostöö õiguspõhise käsituse kohta, mis hõlmab kõiki inimõigusi,

–       võttes arvesse välisasjade nõukogu 12. detsembri 2013. aasta järeldusi vaesuse kaotamise ja säästva arengu rahastamise kohta pärast 2015. aastat,

–       võttes arvesse AKV-ELi 20. juuni 2014. aasta ühisdeklaratsiooni 2015. aasta järgse arengukava kohta,

–       võttes arvesse üldasjade nõukogu 25. juuni 2013. aasta järeldusi 2015. aasta järgse üldise tegevuskava kohta,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A8-0037/2014),

A.     arvestades, et 2000. aastal tulid kõik asjaomased sidusrühmad kokku ja püstitasid aastatuhande arengueesmärgid, et saavutada 2015. aastaks konkreetseid tulemusi arengu toetamise ja vaesuse kaotamise valdkonnas;

B.     arvestades, et aastatuhande arengueesmärgid on suurendanud teadlikkust ülemaailmsest vaesusest kui kiiret lahendamist vajavast probleemist ja ülemaailmse tegutsemise esmatähtsast eesmärgist; arvestades, et aastatuhande arengueesmärke on täidetud erineval määral ning selgeid positiivseid tulemusi on saavutatud äärmise vaesuse kaotamisel, võitluses malaaria ja tuberkuloosi vastu, joogivee kättesaadavuse parandamisel ning laste algkooli registreerimisel ilmneva ebavõrdsuse vähendamisel; arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide teatavaid puudusi tuleb 2015. aasta järgse raamistiku kindlaksmääramisel täielikult käsitleda;

C.     arvestades, et praeguste aastatuhande arengueesmärkide täitmisel tehtud edusammude hindamine näitas, et otsustavalt tähtis on luua uues raamistikus tugev seos vaesuse kaotamise, ebavõrdsuse vähendamise ning säästva arengu edendamise vahel ja määrata ühtsed ning üldised, diferentseeritud lähenemisega sihid;

D.     arvestades, et prognooside järgi kasvab maailma linnade elanikkond praeguselt 3,6 miljardilt rohkem kui kuue miljardini ja suurimatest linnadest saavad üle 100 miljoni elanikuga hiidlinnastud; arvestades, et liigne linnastumine takistab säästlikku arengut kõigis selle aspektides;

E.     arvestades, et 1994. aastal Kairos toimunud rahvusvahelisel rahvastiku ja arengu konverentsil nõuti juurepääsu tagamist reproduktiiv- ja seksuaaltervishoiuteenustele, kaasa arvatud pereplaneerimine; tuletab sellega seoses meelde, et 2013. aastal suri raseduse ja sünnituse ajal hinnanguliselt 289 000 naist; tuletab meelde viiendat aastatuhande arengueesmärki ja seda, et naistel peab olema juurdepääs tõhusatele rasestumisvastastele vahenditele ja pereplaneerimisele, sest see võimaldaks emade suremust peaaegu kolmandiku võrra vähendada;

F.     arvestades, et vaesuse vähendamine on ebaühtlane ja riikidevaheline ning -sisene ebavõrdsus, mis on suurenenud nii arenenud kui ka arenguriikides, on tõsine probleem, eriti väikeste ja keskmiste tuludega riikides; arvestades, et 1,5 miljardit inimest elab vaesuses ning puuduliku tervishoiu, hariduse ja elatustaseme tingimustes, eelkõige konfliktidest mõjutatud ja ebakindlates riikides;

G.     arvestades, et arengupüüdlusi takistavad endiselt ägedad konfliktid ja humanitaarkriisid; arvestades, et sõjalised konfliktid ja kriisid tabavad naisi rängemalt;

H.     arvestades, et vajatakse täiendavaid pingutusi nälgivate inimesta arvu vähendamiseks poole võrra, sest praegu kannatab alatoitluse all 162 miljonit last; arvestades, et varjatud nälga võib defineerida kui mikrotoitainete puudust, mis võib põhjustada pöördumatuid tervisekahjustusi ja sotsiaalmajanduslikke tagajärgi ning on seotud inimeste tootlikkuse vähenemisega;

I.      arvestades, et 2014. aasta on rahvusvaheline perepõllumajanduse aasta;

J.      arvestades, et 1986. aasta arenguõiguse deklaratsioonis on arengut nimetatud põhiliseks inimõiguseks; arvestades, et deklaratsioonis võetakse omaks inimõigustel põhinev käsitus, mis tähendab kõigi inimõiguste (majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised, kodaniku- ja poliitilised õigused) realiseerimist; arvestades, et deklaratsioonis kohustutakse ühtlasi tugevdama rahvusvahelist koostööd;

K.     arvestades, et kliimamuutus ja keskkonna seisundi halvenemine raskendavad vaesuse vähendamist ja suurendavad haavatavust, sest paljud arenguriigid sõltuvad endiselt põllumajandusest ja kliimatundlikest loodusvaradest ning ei suuda kliimaga seotud ohte hallata; arvestades, et on vaja kiiresti vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning saavutada loodusvarade õiglasem ja säästvam majandamine ja haldamine;

L.     arvestades, et edusammud tervisega seotud aastatuhande arengueesmärkide täitmisel põhinevad suurel määral aastate eest tehtud investeeringutel teadus- ja arendustöösse; arvestades, et intellektuaalomandiõigused ei tohiks takistada juurdepääsu mõistliku hinnaga ravimitele;

M.    arvestades, et põlvkonnalt teisele ülekanduva vaesuse ja ebavõrdsuse kaotamise üks oluline eeldus on võimaldada igal lapsel, noorel ja täiskasvanul saada võimalikult kvaliteetset haridust ja koolitust;

N.     arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisel ei ole erilist edu saavutatud; arvestades, et naised kogevad sageli diskrimineerimist ja vägivalda;

O.     arvestades, et kõikjal maailmas on naised ja tütarlapsed äärmises vaesuses elavate inimeste seas enamuses ning arvestades, et sooline võrdõiguslikkus ja naiste õigused on 2015. aasta järgse ülemaailmse arenguraamistiku eduks vajalik eeltingimus; arvestades, et iga päev sureb maailmas hinnanguliselt 800 naist raseduse või sünnituse komplikatsioonide tõttu; arvestades, et 1994. aastal Kairos toimunud rahvusvahelisel rahvastiku ja arengu konverentsil nõuti juurdepääsu tagamist reproduktiiv- ja seksuaaltervishoiuteenustele, mis võib aidata elusid päästa;

P.     arvestades, et üle poole rändajatest moodustavad naised;

Q.     arvestades, et Aafrika ekspordib ebaseaduslike rahavoogude kaudu maailma tunduvalt rohkem kapitali kui ta rahvusvahelise abi ja rahaülekannete näol saab;

R.     arvestades, et uus säästva arengu raamistik võimaldab tagada kodanikuühenduste, kohalike omavalitsuste ja parlamentide laialdase kaasamise;

S.     arvestades, et maailma rahvastiku kasvule reageerimiseks tuleb luua rohkem uusi inimväärseid töökohti; arvestades, et erasektor on tähtis töökohtade looja nii arenenud kui arenguriikides ja võib seega vaesuse vähendamisele palju kaasa aidata, kui on olemas selged vastutusmehhanismid ja täidetakse rahvusvahelisi sotsiaalkaitse eeskirju;

T.     arvestades, et abi on vaesuse vähendamisel endiselt väga oluline, aidates arenguriikides olukorda muuta;

U.     arvestades, et riigisiseste ressursside kaasamine on vaesuse ja ebavõrdsuse vastase võitluse tähtis koostisosa;

V.     arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on suurimad arenguabi andjad ja peaksid seega jääma ÜRO egiidi all toimuvate läbirääkimiste järgmise vooru juhtivaks jõuks, edendades eelkõige inimõigustel põhinevat lähenemist, mis lähtub võrdõiguslikkusest, mittediskrimineerimisest, osalemisest ning raamistiku kujundamisse ja rakendamisse kaasamisest;

W.    arvestades, et nõukogu 2014. aasta detsembri kohtumise järeldustes sõnastatakse sidusad põhimõtted ja läbirääkimisstrateegia peajooned;

X.     arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 on öeldud, et ELi arengupoliitika põhieesmärgiks on vaesuse vähendamine, ning samas artiklis sätestatakse poliitikavaldkondade arengusidusus;

I.    ÜRO aastatuhande arengueesmärgid – hinnang ja uued ülesanded

1.      rõhutab, et maailma olukord, muu hulgas ka majanduslik ja poliitiline tasakaal, on viimastel aastatel muutunud, ning kuigi mõnedes arengumaades ja tärkava turumajandusega riikides on majandus märgatavalt kasvanud, valitseb neis endiselt suur ja kasvav ebavõrdsus; arvab, et vaja on ülemaailmset juhtimist hõlmavat uut käsitlusviisi, mis keskenduks kindlalt poliitika arengusidususele ja ülemaailmse tähtsusega avalike hüvede pakkumisele;

2.      tuletab meelde, et aastatuhande arengueesmärkide eeliseks on selgus, kuid neis ei käsitleta vaesust ja ebavõrdsust põhjustavaid struktuurseid alustegureid; rõhutab, et 2015. aasta järgse ülemaailmse säästva arengu raamistikus tuleks käsitleda vaesuse ja ebavõrdsuse süvapõhjusi ja sellega viia lõpule aastatuhande arengueesmärkide koostamisel pooleli jäänud töö;

3.      rõhutab, et aastal 2000 seatud aastatuhande arengueesmärkide täitmisel on keskmise sissetulekuga maades ja arengumaades palju saavutatud, kuid edu on olnud ebaühtlane nii riikide sees kui ka riikidevahelises võrdluses ning seetõttu on vaja neid tulemusi 2015. aasta järgse ülemaailmse säästva arengu raamistiku kujundamiseks õigesti analüüsida ja neist õppust võtta;

4.      tuletab meelde, et ehkki aastatuhande arengueesmärgid on inimeste elu põhjalikult muutnud, jäävad sellised kesksed küsimused nagu inimõiguste rikkumine, ebavõrdsus, sealhulgas sooline ebavõrdsus, relvakonfliktid ja terrorism, kliimamuutus, toiduga kindlustamatus, omandi- ja maaga seotud õiguste puudumine, ränne, tervishoiuteenuste ja hariduse piiratud kättesaadavus, demograafilised muutused, ressursipiirangud, elurikkuse kadumine, korruptsioon, maksupettused ja maksustamise vältimine, mittesäästev majanduskasv, töötus ning rahandus- ja majanduskriisid eelseisvatel kümnenditel endiselt ülikeerukateks ja läbipõimunud probleemideks, mistõttu on vaja leida uusi arenguteid, et saavutada kõiki inimesi hõlmav kaasav ja säästev areng;

5.      rõhutab, et keskkonnasäästlikkus on ülekaalukalt olulisim küsimus, mille eiramine võib ohustada kõiki inimarengu aspekte; tuletab eelkõige meelde, et keskkonnaseisundi halvenemine takistab tõsiselt äärmise vaesuse ja nälja kaotamise eesmärgi täitmist; tuletab meelde, et näiteks püsiv ebavõrdsus ja võitlus nappide ressursside pärast on konfliktide, nälja, julgeoleku puudumise ja vägivalla peamised käivitajad, mis omakorda on peamised inimarengut ja säästva arengu saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi takistavad tegurid;

6.      rõhutab, et uus raamistik peaks aitama neile probleemidele tulemuslikult reageerida ning lahendada selliseid tähtsaid küsimusi nagu iga üksikisiku väärikuse austamine, õiglus, võrdsus, hea valitsemistava, demokraatia, õigusriigi põhimõtted, rahu ja julgeolek, kliimamuutus, katastroofiriskide ohjamine ja vastupanuvõime suurendamine, elurikkuse säilitamine, kaasav ja säästev areng, omandiõigused, maaga seotud õigused, tervishoid ja sotsiaalkaitse, haridus, teadus- ja uuendustegevus ning naiste, laste, noorte ja vähemuste õigused;

7.      rõhutab, et uus arenguraamistik peab olema loomult universaalne ja kohaldatav kõigis riikides, kaasa arvatud ELi liikmesriigid, seega peab see olema asjakohane ja õiglane nii arenenud kui ka arenguriikide suhtes, võttes ühtlasi arvesse riikide erinevat olukorda, suutlikkust, poliitikat ja prioriteete; rõhutab, et tekkivad uued kohustused ja koormus tuleks võrdselt, kuid õiglaselt jagada kõigi riikide vahel; nõuab, et EL annaks teada, milliseid konkreetseid meetmeid ja kohustusi ta võiks välja pakkuda, et nii liidu piires kui ka rahvusvaheliselt universaalsuse põhimõtet täita;

8.      rõhutab, et uue arenguraamistiku teljeks peaks olema kõigil tasanditel kehtiv vastastikune aruandluskohustus ja läbipaistvus, ning peab oluliseks, et raamistiku täitmise eest vastutaksid riikide valitsused ja muud toimijad, kaasa arvatud erasektor;

9.      kutsub ELi üles aktiivselt juhtima 2015. aasta järgse ühtse, tervikliku ja integreeritud ülemaailmse arenguraamistiku koostamist ning tervitab üksmeelset seisukohta, et uus ülemaailmne arengukava peab tugevdama rakendusvahendeid ja uuendama ülemaailmset partnerlust säästva arengu nimel;

II.  Ülemaailmse partnerluse uuendamise ja ELi tugeva ning ühtse seisukoha vajalikkus

10.    nõuab, et EL osaleks aktiivselt uue ülemaailmse partnerluse kujundamisel, mis koondab kõigi jõupingutused, kaasa arvatud tärkava turumajandusega riigid ja kõik sidusrühmad, nende seas erasektor, kodanikuühendused, kohalikud omavalitsused ning riikide parlamendid;

11.    nõuab, et EL võtaks eelseisvatel valitsustevahelistel läbirääkimistel kindla, sidusa ja ühtse seisukoha, arvestades käesolevas resolutsioonis rõhutatud seisukohti;

12.    kinnitab ÜRO avatud töörühma järeldusi; on siiski seisukohal, et töörühma järeldustes esitatud raamistikku võiks veel ühtlustada, säilitades tasakaalu vaesuse kaotamise, ebavõrdsuse vastu võitlemise ning säästva arengu kolme mõõtme vahel, toomata seejuures ohvriks ei õigustepõhist lähenemist ega ka ulatuslikumaid ja uuenduslikumaid eesmärke;

13.    rõhutab, et uus ülemaailmne raamistik peaks hõlmama asjakohast institutsioonilist struktuuri, pöörates tähelepanu peamistele eesmärkidele, milleks on vaesuse kaotamine, võitlus ebavõrdsuse vastu ja säästva arengu edendamine, kusjuures esitataks selged suunised rakendamise järelevalveks, ning et selle struktuuri kujundamisel võetaks arvesse ka tulevase raamistiku keerukust ja sisemisi seoseid;

14.    on veendunud, et poliitikavaldkondade arengusidusus on peamine 2015. aasta järgse raamistiku rakendamise vahend; seetõttu kutsub ELi üles tagama, et poliitikavaldkondade arengusidusus vajalike suuniste, mõjuhindamiste, järelevalve- ja aruandlusmehhanismide abil arenguraamistikus teoks tehtaks;

15.    rõhutab, et 2015. aasta järgse ülemaailmse arengukava universaalsus tähendab ELile ja selle liikmesriikidele suuremaid kohustusi; rõhutab, et ülemaailmse raamistiku uued säästva arengu eesmärgid peavad kajastuma nii ELi välis- kui ka sisepoliitikas;

III. Esmatähtsad valdkonnad

16.    tuletab meelde, et vaesuse kaotamine peab jääma 2015. aasta järgse ülemaailmse arengukava põhieesmärgiks, millega kõrvuti tuleb käsitleda üksteisega seotud majanduslikku, ökoloogilist ja sotsiaalset kestlikkust ja tugevdada ülemaailmset koostööd;

Vaesuse kaotamine, võitlus ebavõrdsuse vastu ja säästev areng

17.    rõhutab, et 2015. aasta järgse ülemaailmse arenguraamistiku põhiteema peaks olema vaesuse kaotamine ja võitlus ebavõrdsuse vastu ning säästev areng; rõhutab, et raamistik peab olema inimkeskne ja suunatud õigluse suurendamisele, rakendades õigustepõhist lähenemist, et täita üht uue raamistiku prioriteeti, milleks on ebavõrdsuse vähendamine nii riikide sees kui ka nende vahel;

18.    on seisukohal, et ebavõrdsus takistab arengut ja vaesuse vähendamise jõupingutusi; kordab, et vaesuse kaotamine, võrdõiguslikkus ja säästev areng on võimalikud ainult siis, kui võetakse arvesse kõiki kaitsetuid rühmi ja edendatakse võrdset juurdepääsu, ressursside säästvat kasutamist ning head juhtimistava; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles toetama ÜRO avatud töörühma esitatud säästva arengu 10. eesmärgi seadmist uues raamistikus eraldi eesmärgiks;

19.    toonitab, et kui raamistikuga tahetakse tõelist muutust saavutada, siis tuleb seada eesmärgiks kaotada äärmine vaesus, mille all mõistetakse toimetulekut kahe dollariga päevas;

20.    toonitab, et tulevane raamistik peaks käsitlema vaesuse ja ebavõrdsuse mitmemõõtmelisust, mis hõlmab lisaks sissetuleku puudumisele inimese väärikust ja kõiki muid aspekte, kaasa arvatud sotsiaalne aspekt; rõhutab, et vaesust ei peaks hindama ainult sissetuleku järgi ja SKP põhjal, vaid ka seoses heaolu näitajatega;

21.    soovitab toetada riikide ülesehitamist, suurendades üldist ja/või sektoripõhist abi, mille tingimuseks on hea juhtimistava kriteeriumide täitmine;

22.    on seisukohal, et terviklik lähenemine ebavõrdsuse vähendamisele tähendab muu hulgas seda, et tuleb arvesse võtta liberaliseerimiskava mõju vaesusele ja ebavõrdsusele; tuletab meelde, et näiteks vähim arenenud riikidel on raske korvata kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kaubandusmaksude vähenemist; rõhutab ühtlasi, et suurel määral globaliseerunud majanduses on tööjõu läbirääkimispositsioon liberaliseerimise tõttu nõrgenenud, mis omakorda ohustab inimõiguste ülddeklaratsioonis ja inimväärse töö tegevuskavas loetletud õiguste teostamist; seetõttu nõuab tungivalt, et EL oma kaubanduspoliitika strateegia kujundamisel säilitaks ja kaitseks rangeid sotsiaalseid ja keskkonnahoiu nõudeid ning pärsiks mis tahes vormis sotsiaalset ja keskkonnadumpingut;

23.    rõhutab olulist seost hea valitsemistava, säästva majandusarengu ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamise vahel; toonitab võrdsete õiguste ja võimaluste ning sotsiaalse dialoogi tugevdamise tähtsust; nõuab vaesuse määratlemist laiemalt kui vaid SKP kaudu, nii et see hõlmaks ulatuslikumaid progressi ja heaolu näitajaid;

24.    juhib tähelepanu tugeva ja stabiilse keskklassi otsustavale majanduslikule ja sotsiaalsele tähtsusele; rõhutab vajadust kaasata keskklass tihedamalt poliitilisse protsessi, edendades nõnda kaasavat majanduskasvu;

25.    nõuab ökoloogiliselt säästva arengu edendamist kõigis, nii arenenud kui ka arenguriikides, tehes seda taastuvate loodusvarade säästva kasutamise ja keskkonnakaitse kaudu;

26.    rõhutab vajadust edendada säästvat arengut regionaalarengu tasakaalustamise, väiksemate linnade arengu edendamise ja suurlinnade ülemäärase kasvu piiramise abil;

Inimõigustel põhinev käsitus

27.    on rahul asjaoluga, et ÜRO avatud töörühma ettepanek säästva arengu eesmärkide kohta hõlmab ka inimõigustepõhise ja inimkeskse käsituse edendamist; tunneb aga muret selle pärast, et siiani ei ole lähtutud radikaalsemast käsitusest, ning rõhutab sellise käsituse hädavajalikkust vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja ebavõrdsuse süvapõhjustega tegelemisel;

28.    rõhutab kõigi inimeste kõigi inimõiguste universaalsust, jagamatust ja vastastikust sõltuvust, mis välistab igasuguse diskrimineerimise ning saab alguse inimväärikusest kui kõigi inimeste põhiõigusest, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata naiste ja tütarlaste inimõigustele, mis hõlmab seksuaal- ja reproduktiivtervise ja vastavate õiguste üldkättesaadavust, samuti sisserändajate ja vähemuste, sealhulgas lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste ja HIV nakkusega isikute kaitsele ja nende õiguste tunnustamisele; rõhutab, et uues raamistikus tuleb tunnustada ja edendada puudega isikute õigusi;

29.    nõuab, et EL rõhutaks vajadust seada 2015. aasta järgses tegevuskavas esmatähtsaks sobiva õigusraamistiku vastuvõtmine ja rakendamine, samuti vajadust võidelda riikliku ja kohaliku tegevuspoliitika raames korruptsiooni ja karistamatuse vastu, tagada sõltumatute ja erapooletute kohtuasutuste kättesaadavus ning inimõiguste, eriti tõrjutud kogukondade õiguste tulemuslik heastamine ja inimõiguslaste kaitse; rõhutab, et 2015. aasta järgne ülemaailmne arenguraamistik peab tagama hea valitsemistava, demokraatia ja õigusriigi põhimõtted;

30.    kutsub ELi kahekordistama jõupingutusi, et tagada eelseisvatel valitsustevahelistel läbirääkimistel inimõigustepõhise käsituse ja arenguõiguse fikseerimine 2015. aasta järgse ülemaailmse arenguraamistiku aluspõhimõtetena ning inimõigustepõhise käsituse alussammaste (universaalsus ja jagamatus, võrdsus ja mittediskrimineerimine, aruandekohuslus ja õigusriigi põhimõtted, osalemine ja kaasamine) hõlmamine 2015. aasta järgse arenguraamistiku koostamisse, rakendamisse ja järelevalvesse; rõhutab, et tähtis on sätestada ÜRO avatud töörühma pakutud 16. säästva arengu eesmärk uues raamistikus eraldi eesmärgina;

Konfliktide ärahoidmine, konfliktijärgne ülesehitustöö, rahu kindlustamine ja püsiva rahu edendamine

31.    on seisukohal, et 2015. aasta järgses raamistikus peaks nõuetekohaselt kajastuma uus kokkulepe ebakindlates riikides sekkumise kohta ning Busanis kokkulepitud rahutagamise ja riigiehituse eesmärgid; juhib tähelepanu vajadusele pöörata uues raamistikus erilist tähelepanu ebakindlatele riikidele; tunneb heameelt sellest, et rahumeelsete ühiskondade edendamine on üks ELi prioriteete, mis on kujunemas uue raamistiku oluliseks osaks; samas peab väga tähtsaks osalemist struktuursetes, intensiivsetes ja pikaajalistes partnerlustes, mille esmasiht on julgeolekusektori reform, õigusriigi põhimõtete kehtestamine ja demokraatlike institutsioonide rajamine;

32     rõhutab, et uues raamistikus tuleb käsitleda konfliktide ja ebakindluse süvapõhjuseid; nõuab Euroopa institutsioonidelt konfliktijärgsetes oludes paindlikumate menetluste kehtestamist ja strateegiat, mis lubaks arenguabil aidata võimalikult tulemuslikult täita julgeolekualaseid eesmärke;

33.    mõistab otsustavalt hukka asjaolu, et konfliktipiirkondades valitseb karistamatus ja ei võeta süüdlasi vastutusele, eriti naiste ja tütarlaste vastase seksuaalvägivalla korral; rõhutab vajadust kahekordistada pingutusi relvakonfliktidest tabatud tsiviilisikute kaitseks, parandada psühholoogilise abi kättesaadavust, eelkõige naiste ja laste jaoks, ning tugevdada uues ülemaailmses raamistikus hädaabi, taastus- ja arenguabi vahelisi seoseid;

34.    tunnustab naiste suurt panust konfliktide ärahoidmisel ja rahu tagamisel ning nõuab seepärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 täitmist, et tagada naiste osalemine konfliktide lahendamisel ja demokraatia ülesehitamisel;

Kliimamuutuse leevendamine, keskkonnakaitse ja katastroofiriskide vähendamine

35.    on seisukohal, et kliimamuutuse leevendamine ja sellega kohanemine kui valdkonnaülene probleem on vaja tulemuslikult ning selgel ja radikaalsel moel 2015. aasta järgsesse ülemaailmsesse arenguraamistikku integreerida; toetab laialdasi meetmeid kliimamuutuse tagajärgede leevendamiseks ja järeltulevale põlvkonnale parema tuleviku tagamiseks, sealhulgas keskkonda kahjustavate subsiidiumite järkjärgulist kaotamist; toonitab vajadust pöörata erilist tähelepanu säästvale energeetikale, millel on kliimamuutuse leevendamisel keskne tähtsus;

36.    rõhutab, et eelnimetatud integreerimine ei tohiks põhjustada ametliku arenguabi ümbersuunamist kliimapoliitikasse nii, et selle vahetuks tulemuseks ei ole vaesuse vähenemine;

37.    on seisukohal, et paljud vaesed kogukonnad kannatavad juba praegu kliimamuutuse tagajärgede all, olles ise neid kõige vähem põhjustanud; rõhutab pakilist vajadust tegeleda heitkoguste vähendamisega ja keskenduda süsinikuvabadele strateegiatele; rõhutab, et areng energiatõhusa ja taastuvenergiale tugineva majanduse suunas võib aidata ka vaesust vähendada; on seisukohal, et EL peaks toetama taastuva, usaldusväärse ja odava energia üldkättesaadavust;

38.    tunneb heameelt asjaolust, et kliimamuutuse leevendamine ja loodusvarade säästev kasutamine on avatud töörühma lõppdokumendis selgel ja väljapaistval kohal, hõlmates näiteks merede ja ookeanide kaitset, metsi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist;

39.    toonitab, kui tähtis on lisada uude raamistikku humanitaarabi, suutlikkuse suurendamise, ennetamise ja altpoolt algatatud kaasamise meetmed, et tulemuslikult vähendada katastroofiriski ja tõsta vastupanuvõimet; rõhutab vajadust tugevdada hädaolukordadele reageerimisel, taastamisel ja katastroofijärgses ülesehitustöös rahvusvahelist abi, kooskõlastamist ja vastavaid vahendeid;

40     tunnustab naiste olulist osa säästvuse saavutamisel ning seepärast nõuab soolise võrdõiguslikkuse aspekti integreerimist keskkonna- ja kliimamuutuse poliitikasse, et saavutada suurem sooline võrdõiguslikkus kliimamuutusega kohanemiseks vajalike vahendite kontrollimisel ja kasutamisel;

Toiduga kindlustatus, toitumine, säästev põllumajandus, võitlus mullaviljakuse vähenemisega, vesi ja kanalisatsioon

41.    on rahul asjaoluga, et toidu ja toiduainetega kindlustatusest on uues ülemaailmses arenguraamistikus saanud prioriteetne valdkond, ning tervitab seda, et avatud töörühma lõppdokumendis on omaette eesmärgina sõnastatud näljale lõpu tegemine, toiduga kindlustatuse saavutamine ja parem toitumine ning säästva põllumajanduse edendamine; tunnistab toiduga kindlustatuse küsimuse puhul naissoost põllumajandustootjate erivajadusi, mida tuleb uue raamistiku koostamisel arvesse võtta;

42.    rõhutab, et tähtis on käsitleda säästva põllumajanduse ja kalanduse tootlikkuse kasvu seost toiduainete kadude ja raiskamise vähendamisega, looduvarade läbipaistva majandamise ja kliimamuutusega kohanemisega;

43.    juhib tähelepanu sellele, et väiketootjate kindlustunne maaomandi küsimustes, mille juures võetakse arvesse traditsioonilisi maakasutusõigusi, ergutab kohalikku majandust ja suurendab toiduga kindlustatust;

44.    peab vajalikuks minna toiduga kindlustatuse küsimusest kaugemale ning loeb toitu põhiliseks inimõiguseks, sest see lubaks püstitada selge nn nälja nulltaseme eesmärgi ja lubaks skandaalse näljaprobleemi 2025. aastaks likvideerida; toonitab, et nälja kaotamisele ning alatoitlusele ja nn varjatud näljale lõpu tegemisele suunatud ettevõtmistes tuleks keskenduda eeskätt lastele ja imetavatele naistele;

45.    rõhutab vajadust täita kõigis riikides mullaviljakuse vähenemisega seotud Rio+20 kohustused ja FAO suunised, mis käsitlevad maaomandit ja õigust toidule; toonitab ülemaailmse hea valitsemistava tähtsust maa hõivamise takistamise seisukohalt;

46.    rõhutab vajadust tugevdada maaküsimustes head valitsemistava ja kaitsta maad üha kasvava äriühingute poolt hõivamise ohu eest;

47.    juhib tähelepanu puhta joogivee ja kanalisatsiooni kättesaadavuse ning integreeritud veemajanduse küsimuste tähtsusele; rõhutab vajadust võtta meetmeid ohtlike kemikaalide kasutamise piiramiseks ja saastamise ärahoidmiseks;

Tervis ja haridus

48.    on seisukohal, et tervishoiuvaldkond on ühiskonna sotsiaalse ja majandusarengu jaoks äärmiselt tähtis; seepärast nõuab, et EL edendaks uues ülemaailmses raamistikus võrdset, üleüldist ja jätkusuutlikku tervisekaitset erilise rõhuga taskukohasele laste ja emade tervise kaitsele, mille raames seatakse kaugeleulatuv eesmärk teha lõpp emade, vastsündinute ja laste välditavatele surmajuhtumitele ning AIDSi, tuberkuloosi, malaaria ja teiste nakkushaiguste epideemiatele;

49.    peab tervist inimõiguseks; juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on parandada hügieeni ja kvaliteetse tervishoiu, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuteenuste kättesaadavust ja nendega hõlmatust; palub ELil püüda eriti hoolikalt vältida sotsiaalselt kõige kaitsetumate elanikerühmade tervishoiusüsteemist kõrvalejätmist ja diskrimineerimist;

50.    juhib tähelepanu sellele, et on äärmiselt tähtis jätkata tööd vee, kanalisatsiooni ja hügieeni kättesaadavuse parandamiseks, kuna tegemist on valdkonnaülese probleemiga, mis avaldab mõju teiste 2015. aasta järgse tegevuskava eesmärkide täitmisele, muu hulgas tervishoiu, hariduse ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

51.    rõhutab, et haridus on jätkusuutlike ühiskondade võtmeküsimus; nõuab tungivalt uues ülemaailmses arenguraamistikus iga tasandi kvaliteetse hariduse kättesaadavuse kajastamist ning hariduse häda- ja kriisiolukordades kättesaadavuse küsimuse käsitlemist; toonitab vajadust tugevdada osalemisvõimelist kodanikkonda kodaniku- ja poliitiliste õiguste täieliku kasutamise ning teadmuspõhiste ja uuenduslike ühiskondade rajamise kaudu;

52.    nõuab tungivalt, et komisjon edendaks 2015. aasta järgses raamistikus hariduse ja tervishoiu kättesaadavuse võrdsustamise probleemi esmatähtsust ning täiendaks seda ebasoodsamates oludes olevatele isikutele ja diskrimineerimisohus elanikerühmadele suunatud meetmega;

Naiste keskne tähtsus 2015. aasta järgses ülemaailmses arenguraamistikus

53.    on rahul avatud töörühma otsusega lugeda oma lõppdokumendis esmatähtsaks naiste ja tütarlaste õiguste suurendamine ja sooline võrdõiguslikkus, arvestades asjaolu, et naistel on uues ülemaailmses arenguraamistikus keskne koht; nõuab, et EL ja liikmesriigid toetaksid avatud töörühma üleskutset sõnastada omaette soolise võrdõiguslikkuse eesmärk ning samas tagada sooküsimuste integreerimine kõigisse eesmärkidesse, edendada naiste ja tütarlaste õigustega seotud radikaalsete eesmärkide lisamist raamistikku ning tõhustada nende eesmärkide täitmist;

54.    kordab, et uus raamistik peab sisaldama igasuguse naiste ja tütarlaste diskrimineerimise ja nende vastu suunatud vägivalla kaotamist; toonitab igasuguste diskrimineerivate seaduste ja tavade kaotamise tähtsust; nõuab, et EL seaks uues ülemaailmses raamistikus üheks oma tähtsaimaks inimõigustealaseks prioriteediks lõpu tegemise igasugusele vägivallale (koduvägivald, inimkaubitsemine, seksuaalne ahistamine ja ärakasutamine) ja kahjulikele tavadele (nt varased, laste ja sundabielud ja naiste suguelundite moonutamine);

55.    on seisukohal, et 2015. aasta järgses ülemaailmses tegevuskavas tuleks edastada selge sõnum naiste osalemisest otsustusprotsessides;

56.    rõhutab, et tähtis on tagada naistele ja meestele kõikjal võrdsed tööhõivevõimalused ja võrdne palk võrdväärse töö eest; tunnistab vajadust kaitsta lastega naiste õigust jätkata samaaegselt töötamist;

57.    toonitab, kui oluline on parandada tütarlaste juurdepääsu iga tasandi haridusele ja kaotada soolised tõkked hariduse saamisel;

58.    rõhutab, et on vaja tagada selliste tervishoiuteenuste nagu pereplaneerimise ning seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuteenuste üldkättesaadavus ja vastavad õigused;

59.    juhib tähelepanu vajadusele kehtestada tulemuslik erikord sisserändajatest naiste kaitseks ning tunnustab naiste mujale elama asumise ja uude kultuuri sisseelamise õiguse tähtsust;

Kaasav ja säästev majanduskasv, tööhõive ja inimväärsete töökohtade loomine

60.    toonitab, et 2015. aasta järgse raamistiku eduks on ülioluline kaasav ja säästev majanduskasv koos inimväärsete töökohtade loomise ja ressursitõhususega, mille sihiks on senisest säästvam tootmis- ja tarbimismudel ning kliimamuutuse leevendamine; on seisukohal, et kvalitatiivsete näitajate kindlaksmääramine on ülioluline selleks, et jälgida, mil määral on arengu edusammud kaasavad ja jätkusuutlikud ning kuivõrd tegeletakse enim puudustkannatavate ja haavatavate inimrühmade vajadustega;

61.    rõhutab, kui oluline on jälgida, mil määral on majandusarengusse kaasatud enim puudustkannatavad ja haavatavad elanikerühmad ja kuivõrd peavad palgad sammu tootlikkuse kasvuga; tuletab meelde, et riik on kohustatud tagama oma kodanikele põhilised sotsiaalteenused ja seeläbi vaesuse kaotamisele kaasa aitama; leiab, et väga tähtis on kehtestada arengumaades riiklikult määratletud sotsiaalkaitse miinimumtase ja reguleerida miinimumpalku;

62.    nõuab, et EL edendaks ettevõtlust, kaubandust, investeeringuid ja innovatsiooni toetavat keskkonda, mis soodustab ebavõrdsuse vähenemist ja on suunatud sotsiaalse õigluse tugevdamisele;

63.    rõhutab, et uues ülemaailmses arenguraamistikus tuleb ette näha laste töö järkjärguline kaotamine;

64.    nõuab uut ülemaailmset raamistikku, millega luuakse võrdsem ja säästvam kaubandussüsteem, mis põhineb dialoogil, läbipaistvusel ja austusel ning millega taotletakse võrdsete võimaluste suurendamist rahvusvahelises kaubanduses; on arvamusel, et õiglane kaubandus on näide edukast partnerlusest, milles osaleb palju sidusrühmi üle kogu maailma ja tarneahela eri järkudest ning millega tagatakse ebasoodsas olukorras olevatele tootjatele, eelkõige naistele, turulepääs, kindlustatakse jätkusuutlik elatis, järgitakse tööõiguse norme, kaotatakse järk-järgult lapstööjõu kasutamine ning soodustatakse keskkonnasäästlikke põllumajandus- ja tootmistavasid;

65.    rõhutab vajadust uue ülemaailmse raamistiku järele, mille eesmärk on edendada WTO egiidi all ülemaailmset läbipaistvat, reeglitepõhist, avatud, mittediskrimineerivat ja õiglast mitmepoolset kaubandussüsteemi; kutsub ELi üles ümber mõtestama oma säästva arengu poliitika, sealhulgas õiglase kaubanduse strateegiat;

66.    nõuab, et toetataks keskkonnahoidlikke algatusi, näiteks keskkonnahoidlike töökohtade loomist;

67.    toonitab uues ülemaailmses arenguraamistikus noorte tööpuuduse probleemi käsitlemise tähtsust;

Erasektor

68.    rõhutab, et erasektor võib olla põhiline kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu mootor, võttes arvesse selliseid keskseid arengupõhimõtteid nagu inimõigused, töötajate õigused, ettevõtete vastutus ning läbipaistvusmehhanismid, sotsiaalne dialoog ja keskkonnaalased kohustused; nõuab, et EL toetaks selliste õigussüsteemide väljatöötamist, mis vähendaksid koormavat bürokraatiat, edendaksid head valitsemistava, aitaksid võidelda pistisevõtmise ja korruptsiooni vastu ning soodustaksid töökohtade loomist; rõhutab vajadust suurendada hargmaiste ettevõtete sotsiaalset vastutust õiguslikult siduvate eeskirjade abil; eelnevat arvesse võttes leiab, et erasektor peaks olema säästva ja kaasava majanduskasvu peamine mootor;

69.    nõuab õiglasi ja läbipaistvaid kohalikule ja rahvusvahelisele turule pääsemise eeskirju, mis looksid kõigile asjaosalistele võrdsed võimalused;

70.    juhib tähelepanu sellele, et ettevõtete sotsiaalne vastutus peaks olema uue raamistiku oluline osa;

71.    nõuab ELilt selle tagamist, et kõigi erasektorisse suunatud abivoogude puhul järgitaks abi tulemuslikkuse põhimõtteid ning tagataks see, et arengumaade erasektori tegevus oleks suunatud inimeste vaesusest väljatoomisele;

72.    tunneb heameelt nõukogu soovitusest keskenduda rohkem VKEde toetamisele, luues selleks väikeettevõtete omanikke soosiva keskkonna ja parandades koolituse ja rahastamise kättesaadavust;

73.    toetab eriti sotsiaalse ettevõtluse algatuse edasiarendamist arengukoostöö valdkonnas; nõuab uute abivahendite loomist, mis paremini toetaksid arenenud ja arengumaade väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahelist koostööd;

74.    nõuab, et EL loeks 2015. aasta järgses tegevuskavas esmatähtsaks õiglase maksustamise ja sisemaiste vahendite mobiliseerimise, kuna need peaksid etendama tähtsat osa ühiskonna ümberkujundamisel, vaesuse kaotamisel ja ebavõrdsuse vähendamisel;

Kodanikuühiskond

75.    tunnistab vajadust lähtuda uues raamistikus kaasavast käsitusest eesmärgiga kaasata iga tasandi osalejaid, ning rõhutab, et kodanikuühiskonna, sealhulgas naiste organisatsioonidel, arvestades naiste keskset osa ülemaailmses arengus, on suur tähtsus arenguvõimaluste loomisel ning universaalsuse, võrdsuse, kaasamise, aruandekohustuse ja läbipaistvuse edendamisel; rõhutab, kuivõrd tähtis on dialoog kohapealsete organisatsioonidega ning inimeste ja kogukondade vahetu osalemise hõlbustamine;

76.    rõhutab kodanikuühiskonna organisatsioonide erilist tähtsust õigusriigi põhimõtete, õigluse, inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete edendamisel, eriti riikliku ülesehitustöö algjärgus olevates riikides ning seal, kus riigi ja valitsuse suutlikkus on piiratud;

Kohalikud omavalitsused ja riikide parlamendid

77.    toonitab, kui tähtis on kohalike omavalitsuste ja riikide parlamentide kaasamine arengu planeerimisse, plaanide täitmisse ja abirahavoogudesse; rõhutab, et see eeldaks tõeliselt kaasavat protsessi juba väljatöötamise varases järgus ning et seda silmas pidades tuleb tunnustada ja suurendada avaliku sektori detsentraliseeritud abi;

IV. Rahaliste vahendite muretsemine

78.    nõuab, et liikmesriigid täidaksid oma kohustuse eraldada ametliku arenguabi jaoks vähemalt 0,7% oma kogurahvatulust ning sealjuures vähemalt 0,2% vähimarenenud ja teistele väga ebakindlas olukorras riikidele; nõuab, et EL lähtuks 2015. aasta järgsel rahastamisel ühtsest ja üksikasjalikust rahvusvahelisest käsitusest; rõhutab vajadust jätkata tihedat koostööd teiste abiandjatega selliste uuenduslike finantsmehhanismide väljatöötamisel nagu finantstehingute maks;

79.    rõhutab, et arenguvaldkonnas on tähtis järgida omavastutuse põhimõtet; rõhutab intensiivsema poliitilise dialoogi vajalikkust abiandjate ja partnerriikide vahel;

80.    tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et ametlik arenguabi peab jääma vaesuse kaotamisele suunatud Euroopa arengukoostöö poliitika põhialuseks;

81.    nõuab, et EL hindaks segarahastamismehhanisme, et tagada nende läbipaistvus ja aruandekohuslus ning selge mõju säästvale arengule; palub komisjonil avaldada vaesuse vähendamise ühtlustatud strateegiatest lähtuvad suunised;

82.    kordab oma üleskutset lugeda arengu rahastamisel esmatähtsaks võitlus korruptsiooni, rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise, ebaseaduslike kapitalivoogude ning kahjulike maksustruktuuride vastu; tuletab meelde, et arvestuste kohaselt on arengumaad viimase kümnendi jooksul kaotanud ebaseaduslike rahavoogude tõttu ligi kuus triljonit USA dollarit, mis on samal ajavahemikul antud ametlikust arenguabist palju suurem summa, ning rõhutab seepärast läbipaistvuse ja ülemaailmse hea valitsemistava tugevdamise tähtsust;

83.    nõuab, et EL hõlbustaks seal, kus see on võimalik, avaliku ja erasektori partnerlust ning loeks prioriteediks erasektori kogemuste, asjatundlikkuse ja juhtimissüsteemide ärakasutamist koostöös avaliku sektori vahenditega;

84.    nõuab, et EL toetaks jätkuvalt arengumaade püüdlusi mobiliseerida rohkem oma avaliku ja erasektori vahendeid ning aitaks neil luua õiglased, jätkusuutlikud ja võrdsuse põhimõtet järgivad maksusüsteemid, mis aitaksid vähendada vaesust ja abist sõltumist;

V.  Näitajad ja aruandekohustus

85.    rõhutab, et kättesaadavad ja usaldusväärsed esmased andmed on väga vajalikud nii uue raamistiku jaoks sobivate meetmete kavandamisel kui ka riikide ja rahvusvahelise kogukonna aruandekohustuse seisukohalt;

86.    toonitab tugevate aruandlusmehhanismide vajalikkust, et jälgida, kas nii arenenud kui ka arengumaad täidavad oma kohustusi ja lahendavad tulemuslikult 2015. aasta järgses raamistikus käsitletud vaesuse ja jätkusuutlikkuse probleeme; rõhutab, et raamistik peab lähtuma tõsiasjadest ning sisaldama kõigil tasanditel rahalisi eesmärke ja usaldusväärseid järelevalve- ja aruandlusmehhanisme; tuletab meelde, et järelevalvemehhanismid peaksid sisaldama avatud ja läbipaistvat läbivaatamisprotsessi;

87.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO peasekretärile ning säästva arengu eesmärke käsitleva avatud töörühma juhile.

(1)

ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.

(2)

Nõukogu 15. mai 2007. aasta järeldused 9558/07.

(3)

ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.

(4)

ELT L 77, 15.3.2014, lk 44.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0259.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0269.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0283.


SELETUSKIRI

I. ÜRO aastatuhande arengueesmärgid – saavutused ja uued väljakutsed

Septembris 2000 võttis ÜRO vastu aastatuhande deklaratsiooni, misjärel kehtestati konkreetsed tähtajalised eesmärgid, mis tuli täita 2015. aastaks.

Aastatuhande arengueesmärgid on inimeste elu tohutult muutnud. Nüüd, kus nende täitmise tähtajani on jäänud üks aasta, on maailm vähendanud äärmist vaesust poole võrra ning võitluses malaaria ja tuberkuloosi vastu on saadud muljetavaldavaid tulemusi.

Arengueesmärkidega seotud tähtis saavutus on ka see, et need viisid omavahel kokku valitsused, rahvusvahelise kogukonna, kodanikuühiskonna ja erasektori, kes püüavad koos saavutada arengus ja vaesuse kaotamisel konkreetseid tulemusi.

Kuid selleks, et vähendada nälgivate inimeste arvu poole võrra, tuleb veel palju teha. 2014. aasta inimarengu aruandes rõhutatakse, et kui tegevuspoliitika ja sotsiaalsete normide abil ei piirata püsivat sotsiaalset kaitsetust, ohustab see inimarengut.

On oodata selliste globaalprobleemide teravnemist nagu vaesus, inimõiguste rikkumine, relvakonfliktid ja terrorism, kliimamuutus, toiduga kindlustamatus, ränne, töötus, demograafilised muutused, korruptsioon, ressursipiirangud, ebakindel majanduskasv ning rahandus- ja majanduskriisid. Vajame uusi arenguteid, mis võiksid viia kaasava ja säästva arenguni.

Seetõttu on 2015. aasta järgse tegevuskava jaoks vaja tõeliselt uuendatud kõikehõlmavat ülemaailmset partnerlust, milles tunnustataks igat liiki vahendite panust ning mis suudab tegeleda tehnoloogia ja innovatsiooni, suutlikkuse suurendamise ja kaubavahetusega.

Milleks on vaja käesolevat dokumenti?

Pärast 2013. aasta septembris toimunud ÜRO aastatuhande arengueesmärkide eriüritust ning 2015. aasta järgset tegevust käsitlevaid aruandeid on elavnenud läbirääkimised uue raamistiku üle, seda nii säästva arengu eesmärkide alases avatud töörühmas kui ka säästva arengu rahastamise küsimuste valitsustevahelises ekspertkomisjonis toimunud aruteludel.

Pingeliste arutelude järel töötas komisjon välja ELi üldise seisukoha, mille kinnitasid nõukogu ja Euroopa Parlament. Teatises „Inimväärne elu kõigile” pannakse alus ELi seisukohale 2015. aasta järgse tegevuskava kohta.

Teatises kutsutakse üles tegelema selliste globaalprobleemidega nagu vaesus, tervishoid, toiduga kindlustatus, haridus, sooline võrdõiguslikkus, veevarustus ja kanalisatsioon, säästev energia, inimväärne töö, kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv, ebavõrdsus, säästev tarbimine ja tootmine, bioloogiline mitmekesisus, mullaviljakuse vähenemine ning mered ja ookeanid. Veel öeldakse selles, et 2015. aasta järgse raamistikuga tuleb tagada õigustepõhine käsitus ning tegeleda õigluse, võrdsuse, hea valitsemistava, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete, rahumeelsete ühiskondade ning vägivallast vabanemise küsimustega.

Euroopa Parlament on kindlalt seadnud eesmärgiks ambitsioonika 2015. aasta järgse tegevuskava. Käesoleva raporti eesmärk on aidata määratleda sidusat ja järjekindlat ELi seisukohta, mille nõukogu saaks 2014. aasta detsembris vastu võtta. Nõukogu järeldustes tuleks esitada ELi põhimõtted ja tema läbirääkimisstrateegia põhijooned.

III. Esmatähtsad valdkonnad

Vaesuse kaotamine ja säästev areng

Raportöör tuletab meelde, et säästva arengu eesmärke käsitleva avatud töörühma tekstis määratletakse kindel arv uusi prioriteetseid valdkondi. Üha enam tuleb keskenduda põhiküsimustele, millest peaks tulenema rida selgeid ja piiritletud, üldisi ja mõõdetavaid eesmärke.

Vaesuse kaotamine koos hea valitsemistavaga, inimõigustel põhinev käsitus ning säästev areng peaksid olema uue arenguraamistiku põhiküsimused, kuid käsitleda tuleks ka vaesuse ja ebavõrdsuse mitmemõõtmelisi, sissetuleku puudumisest kaugemale ulatuvaid aspekte.

Inimõigustepõhine käsitus

2015. aasta järgse raamistikuga tuleks tagada inimõigustepõhine käsitus ning edendada rahumeelseid ühiskondi. Uues tegevuskavas tuleks käsitleda ka õigluse, hea valitsemistava, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete küsimusi. Raportööri kindla veendumuse kohaselt on siin tarvis radikaalsemat käsitust.

Praeguses otsustavas läbirääkimiste etapis peaks EL kolmandate riikidega suheldes pidama silmas kõiki õigusi – see on säästva arengu seisukohalt ülioluline.

Raportöör tahaks meelde tuletada, et säästva arengu eesmärkide saavutamiseks vajame igal tasandil tõhusaid, läbipaistvaid, aruandekohustuslikke ja demokraatlikke institutsioone. Seepärast nõuab ta, et võetaks vastu ja rakendataks sobiv õigusraamistik ja riiklikud tegevuspoliitikad, mis aitavad piirata korruptsiooni ning tagavad kohtuasutuste kättesaadavuse, sõltumatuse ja erapooletuse.

Konfliktide ärahoidmine, konfliktijärgne ülesehitustöö, rahu kindlustamine ja püsiva rahu edendamine

EL on tunnistanud, et ilma rahu ja julgeolekuta ei ole säästev areng võimalik ning vastupidi, ilma arenguta ja vaesuse kaotamiseta ei saa olla püsivat rahu. Seepärast peavad 2015. aasta järgses raamistikus peavad kajastuma Busanis kokkulepitud rahu tagamise ja riigiehituse eesmärgid. Rahumeelsete ühiskondade edendamine peaks kujunema uue tegevuskava oluliseks osaks.

Kliimamuutus ja katastroofiriskide vähendamine

Kliimamuutuse leevendamine kui üks meie aja suurimaid väljakutseid tuleb kiiresti ja tulemuslikult uude arengukavasse integreerida. Kliimamuutusega on tihedalt seotud katastroofiriskide vähendamine ja vastupanuvõime suurendamine.

Seoses katastroofiriskide vähendamisega on oluline meelde tuletada, et kõige vaesemad maad on kõige enam ohustatud, ning tähelepanu vajavad kõik ohustatust määratlevad tegurid.

Säästvat energeetikat tuleks vaadelda ka tähtsa vaesuse kaotamise abinõuna. See eeldab energiaallikate mitmekesistamise, ökosüsteemide ja loodusvarade kaitse ning integreeritud veemajanduse strateegilist käsitust.

Toiduga kindlustatus, toitumine, säästev põllumajandus, mullaviljakuse vähenemine, vesi ja kanalisatsioon

Raportöör näeb rahuloluga, et toitumine ja toiduga kindlustatus on kujunemas uue tegevuskava üheks põhiküsimuseks ning tuletab meelde vajadust siduda see säästva põllumajanduse, kalanduse, loodusvarade haldamise ja kliimamuutusega.

Raportöör rõhutab vajadust teha rohkem alatoitumise kaotamiseks, eriti laste puhul.

Nagu Rio+20 kohustustes toonitati, on mullaviljakuse vähenemine ja pinnase degradeerumine üks säästva arengu ja keskkonnasõbraliku majanduse keskseid küsimusi. Mulla ja pinnase degradeerumise peatamine on seetõttu ülitähtis.

Rio+20 konverentsil tunnistati, et vesi on säästva arengu tuum ning nimetatiselle kolme mõõdet. Raportööri arvates tuleks uues tegevuskavas soodustada veeprobleemi ühtset käsitust, mis väljendub kõigi poolt heaks kiidetud eesmärkides, lihtsates, mõõdetavates ja keskendumist võimaldavates meetmetes ja vahendites, mis võimaldavad sidusrühmadel saada konkreetseid tulemusi, mis parandavad inimeste elu ja kaitsevad keskkonda.

Haridus ja tervishoid

Raportöör rõhutab hariduse ja tervishoiu tähtsust säästva arengu jaoks. Sellepärast peaksid nende valdkondade erieesmärgid 2015. aasta järgses tegevuskavas kajastuma.

Uues arenguraamistikus peaks EL keskenduma võrdse ja üldise tervisekaitse edendamisele kvaliteetsete kulutuste ja heatasemeliste tervishoiuteenuste kättesaadavuse kaudu.

Lisaks rõhutab raportöör vajadust teha kättesaadavaks iga tasandi kvaliteetne haridus, et tugevdada osalemisvõimelist kodanikkonda ning rajada teadmuspõhiseid ja uuenduslikke ühiskondi.

Eriti tähtis on kaotada tervishoiu ja hariduse ebavõrdne kättesaadavus ning töötada uues raamistikus välja kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikerühmadele suunatud meetmed.

Naiste keskne tähtsus uues arenguraamistikus

Raportöör on rahul asjaoluga, et naiste õiguste suurendamist peeti 2015. aasta järgses tegevuskavas esmatähtsaks.

Lisaks tuleb lugeda prioriteediks igasuguse naiste ja tütarlaste vastase vägivalla kaotamine. On väga tähtis, et EL loeks uue raamistiku tähtsaimateks prioriteetideks kõigi kahjulike tavade kaotamise (nt varased, laste ja sundabielud ning naiste suguelundite moonutamine).

Lisaks peaks uue arenguraamistiku üks eesmärk olema tagada võrdsed töö saamise võimalused ning võrdne palk võrdse töö eest.

Kaasav ja säästev majanduskasv, tööhõive ja inimväärne töö

Ülemaailmne finants- ja majanduskriis pidurdas majanduskasvu, mis omakorda põhjustas tööhõivekriisi. Raportöör rõhutab kaasava majanduskasvu ja inimväärsete töökohtade edendamise tähtsust.

Praegu 2015. aasta järgse raamistiku teemal toimuv arutelu annab ELile hea võimaluse edendada ettevõtlust, kaubandust, investeeringuid ja innovatsiooni toetavat keskkonda, mis soodustab ebavõrdsuse vähenemist ja on suunatud sotsiaalse õigluse tugevdamisele.

Erasektor

Arengumaades annab erasektor tööd 90% töötajatele ning on seetõttu vaesusevastases võitluses tähtis koostööpartner.

Raportöör on seisukohal, et erasektor peaks olema säästva ja kaasava majanduskasvu peamine mootor. Seepärast on ta rahul nõukogu soovitustega, mis näevad ette suuremat tähelepanu VKEde, ühistute ja sotsiaalsete ettevõtete kui säästva arengu peamiste edendajate toetamisele.

Kodanikuühiskond

Raportööri arvamuse kohaselt peaks kodanikuühiskonna organisatsioonidel olema uues 2015. aasta järgses raamistikus tähtis osa – nad peaksid sundima valitsusi oma tegevusest aru andma ning aitama luua ise oma arengu eest vastutavaid osalemisvõimelisi ühiskondi.

Kohalikud omavalitsused

Kohalikud omavalitsused tuleks tõeliselt kaasaval viisil kohe algusest peale uude arenguraamistikku kaasata. Raportööri arvates tõstavad nad oluliselt arengu tulemuslikkust, kuna tunnevad kõige paremini kohalike elanike vajadusi ja oskavad neid kõige paremini rahuldada.

V. Rahaliste vahendite muretsemine

2015. aasta järgses raamistikus tuleks kaaluda ühiste eesmärkide ja kohustuste seadmist kõigile riikidele, sõltumata nende sissetulekute tasemest.

Raportöör on veendunud, et EL peaks jätkuvalt tegema tihedat koostööd teiste abiandjatega uute uuenduslike arengumehhanismide väljatöötamisel, uute partnerluste loomisel ja muude rahastamisallikate täiendamisel.

Lisaks soovitab ta, et ühispanustamismehhanismid peavad olema läbipaistvad, aruandekohustuslikud ja selgelt mõjutama säästvat arengut. Raportöör soovitab tungivalt ühtset ja otsustavat lähenemist võitluses ebaseaduslike rahavoogudega ning läbipaistvuse ja hea valitsemistava tugevdamisel.

Raportöör on veendunud, et EL peab tegema jätkuvalt tihedat koostööd arengumaadega, et aidata neil suurendada siseriiklikke tulusid ning rajada õiglased ja jätkusuutlikud maksusüsteemid.

VII. Näitajad ja aruandekohustus

Raportöör tuletab meelde, et usaldusväärsed andmed on sobiva tegevuspoliitika kavandamisel ning valitsuste ja arengutöö sidusrühmade aruandekohustuse tagamisel hädavajalikud. Ta soovitab ELil soodustada arutelusid sellest, millised näitajad mõõdavad kõige paremini saavutatud edu, ebavõrdsust ja ohustatavust.

VIII. ELi jõulise, selge ja ühtse seisukoha vajalikkus

Raportöör hindab ELi osalemist 2015. aasta järgse arengukava teemalistel läbirääkimistel ning nõuab kõigi riikide suhtes kohaldatavat ühtset põhjalikku raamistikku, mis võimaldaks käsitleda säästva arengu kolme mõõdet. Ta on veendunud, et EL peab jääma kindlaks sisulistes ja strateegilisi eesmärke puudutavates küsimustes. Ta on rahul avatud töörühma edu ja töötulemustega, kuid peab vajalikuks töörühma järeldustes nimetatud eesmärke lihtsustada ja nende arvu tublisti vähendada.

Raportöör on veendunud, et EL peab oluliselt aitama määratleda selgeid sätteid, mis tagavad inimõigustepõhise käsituse ja hea valitsemistava võtmise uue raamistiku aluspõhimõteteks.

Lisaks on raportöör veendunud, et 2015. aasta järgse arengukava üks keskseid aspekte on poliitikavaldkondade arengusidusus. Seetõttu tuleks toiduga kindlustatuse, toitumise ja säästva põllumajanduse osas esitada üksikasjalikumad ettepanekud.

Lõpetuseks rõhutab raportöör, et ELi prioriteete toetavate ja samade küsimuste pärast muret tundvate riikide ja piirkondlike rühmituste hääli tuleb kuulda võtta ja need peavad saavutama piirkondlike rühmituste sees katalüütilise mõju.


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (6.11.2014)

arengukomisjonile

ELi ja 2015. aasta järgse ülemaailmse arenguraamistiku kohta

(2014/2143(INI))

Arvamuse koostaja: Malin Björk

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–    võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–    võttes arvesse 1995. aasta septembris Pekingis toimunud neljandat ülemaailmset naisteteemalist konverentsi, Pekingis vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid lõppdokumente, mis võeti vastu 9. juunil 2000. aastal, 11. märtsil 2005. aastal ja 2. märtsil 2010. aastal ehk vastavalt ÜRO erakorralistel istungjärkudel Peking +5, Peking +10 ja Peking +15, kus käsitleti edasisi meetmeid ja algatusi Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamiseks,

–   võttes arvesse niisuguse tegevusprogrammi rakendamist, mis võeti vastu 1994. aastal Kairos toimunud elanikkonna ja arengu rahvusvahelisel konverentsil (ICPD), kus üleilmne kogukond tunnistas ja kinnitas, et seksuaal- ja reproduktiivtervis ning reproduktiivõigused on säästva arengu jaoks põhjapaneva tähtsusega,

A.  arvestades, et kahes aastatuhande arengueesmärgis käsitletakse sõnaselgelt naiste õigusi, nimelt soolise võrdõiguslikkuse edendamist ja naiste mõjuvõimu suurendamist (kolmas aastatuhande arengueesmärk) ja emade tervisliku olukorra parandamist (viies aastatuhande arengueesmärk), arvestades, et veel kolmes käsitletakse naiste ja tütarlaste elutingimusi: üldise alghariduse kõigile kättesaadavaks muutmine (teine aastatuhande arengueesmärk), laste suremuse vähendamine (neljas aastatuhande arengueesmärk) ja HIV/AIDSi, malaaria jt haigustega võitlemine (kuues aastatuhande arengueesmärk);

B.  arvestades, et liikmesriigid on võtnud kohustuse edendada soolist võrdõiguslikkust kaheteistkümnes valdkonnas, mis on vastavalt Pekingi tegevusprogrammile eriti murettekitavad; arvestades, et vaadates läbi programmi rakendamise 15 aasta jooksul, jõudis nõukogu järeldusele, et naiste õigused on enamikus neist valdkondadest tagatud puudulikult;

C. arvestades, et EL on võtnud kohustuse viia ellu tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta arengukoostöös (2010–2015), kuid selle rakendamise kiirus on olnud ülimalt aeglane, nagu rõhutati nõukogu 19. mai 2014. aasta järeldustes;

D. arvestades, et kuigi keskmise tuludega riikides ja arenguriikides on aastatuhande arengueesmärkide osas saavutatud edu, on edusammud soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise suunas olnud ebaühtlased, kusjuures kolmas aastatuhande arengueesmärk on suuremalt jaolt saavutamata;

E.  arvestades, et viienda aastatuhande arengueesmärgi mahajäämus on kõige suurem ning juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivõigusi, sealhulgas rasestumisvastaseid vahendeid ja aborti käsitlevale teabele on naiste mõjuvõimu suurendamise jaoks põhjapaneva tähtsusega; arvestades, et iga päev sureb maailmas hinnanguliselt 800 naist rasedus- või sünnitusaegsete komplikatsioonide tõttu ning arenguriikides puudub umbes 222 miljonil naisel juurdepääs turvalistele ja ajakohastele pereplaneerimise meetoditele, samas kui pereplaneerimisele suunatud arenguabi osakaal kogu ülemaailmses tervishoiualases abis väheneb;

F.  arvestades, et moodustades enam kui 60 protsenti HIViga nakatunutest, on naised ja tütarlapsed jätkuvalt HIVi pandeemia epitsentris (kuues aastatuhande arengueesmärk);

G. arvestades, et naised on arengupoliitikas keskse tähtsusega osalejad; arvestades, et naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine ning naiste ja tütarlaste inimõigused on tunnistatud 2015. aasta järgses raamistikus prioriteediks;

H. arvestades, et läbivaatusaruandest, milles käsitletakse elanikkonna ja arengu rahvusvahelist konverentsi pärast 2014. aastat (ICPD Beyond 2014 Review), nähtub, et naiste ja tütarlaste diskrimineerimine on jätkuvalt ilmne kõikides ühiskondades; läbivaatusaruandes rõhutatakse, et individuaalsete õiguste (kaasa arvatud seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused) ja võimete realiseerimine on säästva arengu alus(1);

I.   arvestades, et nii sõjalised konfliktid kui ka majandus- ja kliimakriisid tabavad naisi rängemini, ning arvestades, et nende osakaal rändes üha suureneb, moodustades praegu poole migrantide koguarvust;

J.   arvestades, et Euroopas ja kogu maailmas ränne kasvab ning paljud naised langevad diskrimineerimise ja vägivalla ohvriks, kui nad soovivad muuta oma kultuuri, usku ja elustiili;

K. arvestades, et kogu maailmas moodustavad naised ja tütarlapsed suurema osa äärmises vaesuses elavatest inimestest, naistel on väga tähtis roll maailma põllumajanduslikus tootmises ning nad moodustavad 43% arenguriikide põllumajanduslikust tööjõust(2), kuid nad omavad vähem kui 10% maast;

L.  arvestades, et igal aastal sunnitakse abielluma 14 miljonit tütarlast; arvestades, et igast kolmest maailma naisest üks langeb rünnaku, kuritarvitamise või vägistamise ohvriks või kannatab muud viisi väärkohtlemise all; ning arvestades, et vägivald ja vägistamine kujutavad endast 15–44 aasta vanustele naistele suuremat ohtu kui vähk, liiklusõnnetused, sõda või malaaria;

M. arvestades, et naiste vaesus ja sooline ebavõrdsus on ka naiste ja tütarlastega seksuaalse ärakasutamise eesmärgil kauplemise algpõhjused ja tõuketegurid, ning arvestades, et naisi ja tütarlapsi kasutatakse seksitööstuses ära kõikides maailma piirkondades;

N. arvestades, et raseduse elupäästva katkestamise võimalusest ilmajätmine kujutab endast inimõiguste olulist rikkumist;

O. arvestades, et emasuremuse määr on arenguriikides 15 korda kõrgem kui arenenud riikides;

P.  arvestades, et maailmas on 62 miljonit tütarlast, kes ei käi koolis;

Q. arvestades, et põhjaliku seksuaalhariduse ja noortesõbralike reproduktiivtervishoiuteenuste puudumine ning varajaste ja sundabielude, seksuaalse ahistamise ja vägivalla ennetamise meetmete puudumine takistab eelkõige tütarlastel koolis käimist ja oma haridustee lõpuleviimist, soodustades soolist ebavõrdsust ja vaesust;

R.  arvestades, et võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamine on soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel otsustava tähtsusega küsimus;

S.  arvestades, et naised ja eelkõige emad langevad sageli diskrimineerimise ohvriks seoses nende juurdepääsuga tööle – seda vastavalt tööhõive tüübile; arvestades, et see tekitab nende karjäärile tõsist kahju;

T.  arvestades, et paljudes riikides ei ole siseriikliku õigusega tagatud meestele ja naistele samad õigused;

1.  nõuab kehtivate aastatuhande arengueesmärkide rakendamise tõhustamist, et tegeleda tulemuslikumalt soolise ebavõrdsuse struktuuriliste põhjustega ja naiste mõjuvõimu suurendamisega, samuti struktuuriliste muutustega, mis on veel vajalikud, et saavutada sisuline võrdõiguslikkus, ning rõhutab asjaolu, et see on tingitud eri takistustest, näiteks vahendite puudumine, poliitilise tahte puudumine, poliitilises elus ja valitavates valitsusasutustes maskuliinse mudeli levimus, erakondadepoolse naistele suunatud toe puudumine, sotsiaal-majanduslikud takistused, naiste ajaliste ressursside puudumine, sotsiaalse massimeedia roll ning pideva suhtluse ja koostöö puudumine avaliku sektori organisatsioonidega, näiteks ametiühingute ja naisrühmitustega, samuti poliitikameetmed, millega püütakse piirata naiste ja tütarlaste õigusi ning juurdepääsu tervishoiuteenustele, näiteks doonorriigi rahastamispiirangud humanitaarabi suhtes, mis on seotud raseduse turvalise katkestamise teenustega;

2.  nõuab tungivalt, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon lisaks soolise võrdõiguslikkuse, naiste õigused, naiste mõjuvõimu suurendamise ning naiste ja tütarlaste inimõigused eraldiseisva eesmärgina, nagu soovitas avatud töörühm(3), ning olulise eeltingimusena tasakaalustatud ja kaasava säästva arengu saavutamisele, ning tagaks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ning soopõhiste sihtide ja näitajate integreerimise kõikidesse 2015. aasta järgse ülemaailmse arenguraamistiku eesmärkidesse, pöörates erilist tähelepanu naistele, keda tõrjutakse üha rohkem diskrimineerimise ja ebavõrdsuse omavahel ristuvatest vormidest tulenevalt;

3.  peab kahetsusväärseks, et naiste ja tütarlaste kehad, eelkõige nende seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused on tänase päevani jätkuvalt ideoloogiliseks lahinguväljaks, ning palub, et 2015. aasta järgses arenguraamistikus tunnustataks naiste ja tütarlaste võõrandamatuid õigusi kehalisele puutumatusele ja autonoomsele otsuste tegemisele, muu hulgas vabatahtlikule pereplaneerimisele juurdepääsu õigust, õigust turvalisele ja seaduslikule raseduse katkestamisele ning õigust elule, kus puudub vägivald, sealhulgas naiste suguelundite moonutamine, laste, varajased ja sunnitud abielud ning abielusisene vägistamine;

4.  nõuab konkreetset soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, millele oleks lisatud vajalik rahastamismehhanism, sealhulgas sooteadliku eelarvestamise vahendid, et võidelda ebavõrdsuse omavahel ristuvate ja struktuuriliste tegurite ning sool, etnilisel kuuluvusel, kultuurilisel või usulisel taustal, seksuaalsel sättumusel, soolisel identiteedil, tervislikul seisundil ja võimekusel põhineva diskrimineerimise mitmesuguste vormide vastu;

5.  nõuab ambitsioonikate soopõhiste sihtide seadmist, et teha lõpp vaesuse feminiseerumisele ja kaotada soolised lõhed, sealhulgas parandada naiste ja tütarlaste juurdepääsu kvaliteetsele haridusele, sealhulgas keskharidusele, üldist juurdepääsu kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, edendada seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kättesaadavust naistele ja tütarlastele, kaasa arvatud pereplaneerimise ja raseduse katkestamise teenused, teha lõpp kõikidele naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vormidele ning soolisele vägivallale ning suurendada naiste sotsiaalset ja majanduslikku iseseisvust, eriti nende tööhõive ja nende otsustusprotsessides osalemise osas, rõhutab, et sotsiaalmajandus aitab leevendada tööturu kolme peamist tasakaalutuse tegurit, milleks on töötus, töökohtade ebakindlus ning sotsiaalne ja tööalane tõrjutus;

6.  nõuab, et loodaks selge strateegia, mis võimaldaks naistele ja emadele diskrimineerimiseta juurdepääsu tööle, tagades samal ajal õiguse emadusele ja tööle;

7.  toonitab, et naiste osalemine poliitiliste otsuste tegemises ja poliitilistes läbirääkimistes, eelkõige konfliktide ennetamise, rahuprotsesside ja rahu kindlustamise valdkonnas, on otsustava tähtsusega soodsate tingimuste loomiseks riikide stabiliseerimise ja tugevdamise jaoks ning seega arengu jaoks; nõuab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 edendamist, et tagada naiste osalemine konfliktide lahendamises ja demokraatia ülesehitamises;

8.  mõistab teravalt hukka naistevastase seksuaalvägivalla jätkuva kasutamise sõjarelvana; rõhutab, et rahvusvahelise õiguse austamise ning konfliktides väärkoheldud naistele ja tütarlastele psühholoogilise toe kättesaadavuse tagamiseks on vaja rohkem tegusid;

9.  mõistab hukka konfliktipiirkondades naiste ründajatele süüdistuse esitamise ja nende karistamise puudulikkuse; nõuab üksikasjalikumat teavet ja statistikat niisuguste ründajate karistamatuse kohta, keda süüdistatakse konfliktipiirkondades naistevastase vägivalla kasutamises;

10. nõuab tungivalt, et ELi ja selle liikmesriikide humanitaarabi andmisele ei kehtestataks doonorite poolt piiranguid raseduse turvalise katkestamise võimaluste suhtes naiste ja tütarlaste puhul, kes on langenud relvastatud konfliktides vägistamise ohvriks;

11. nõuab kindlalt, et järgmine Euroopa välisteenistuse inimõiguste tegevuskava sisaldaks konkreetset soolise võrdõiguslikkuse peatükki;

12. nõuab kindlalt, et sooline tasakaal peab iseloomustama Euroopa välisteenistuse ülemeremissioone ning et iga missiooni jaoks loodaks naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse eristrateegia;

13. tunnistab, et tütarlapsed ja noored naised on eriti ebasoodsas ja ohustatud olukorras, ning rõhutab, kui tähtis on toetada haridussüsteeme, millega pakutakse juurdepääsu hariduslikele põhivajadustele, pöörates erilist tähelepanu kirjaoskuse andmisele ja kutsealasele koolitusele, et võidelda selle vastu, et rikutakse tütarlaste õigust haridusele; tuletab meelde, et eritähelepanu on vajalik selleks, et tagada tütarlastele vägivallavaba elu, kõrvaldada diskrimineerivad õigusaktid ja tavad ning suurendada ülemaailmselt tütarlaste ja noorte naiste mõjuvõimu;

14. on jätkuvalt seisukohal, et kõikidele tütarlastele tuleks anda lihtsam tasuta juurdepääs heale alg- ja keskharidusele, pöörates erilist tähelepanu kõige tõrjutumatele rühmadele;

15. nõuab avalike süsteemide alast tõhustatud poliitikat, et pakkuda kvalitatiivseid, jätkusuutlikke ja võrdseid tervishoiuteenuseid, pöörates erilist tähelepanu eakatele ja puudega inimestele;

16. toonitab, et mis tahes tervisealane eesmärk peab hõlmama seda, et saavutatakse õigus kõrgeimale võimalikule tervisestandardile, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused; rõhutab, et naistel peab olema kontroll oma seksuaal- ja reproduktiivõiguste üle, eelkõige lihtsa juurdepääsu kaudu rasestumisvastastele vahenditele ja abordile, juhib tähelepanu asjaolule, et reproduktiivtervisega seonduv õigus on inimõiguste lahutamatu osa; nõuab sellega seoses tungivalt sundsteriliseerimise kriminaliseerimist;

17. nõuab naiste- ja tütarlastevastase diskrimineerimise ja vägivalla kõigi vormide likvideerimist ning nõuab seetõttu tungivalt, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon seaks naistevastase vägivalla kõigi vormide kaotamise esmatähtsaks eesmärgiks ning arendaks edasi meetmeid, millega juhitakse erilist tähelepanu äärmuslikele vägivallavormidele, näiteks koduvägivallale, aumõrvadele, inimkaubandusele, sundabielule, seksuaalsele ärakasutamisele ja naiste suguelundite moonutamisele, eelkõige sõjapiirkondades elavatele naistele, ning astuks vastu ühiskonnale avalduvate naistevastase vägivalla tagajärgedele, näiteks naiste ebavõrdne areng ja diskrimineerimine ning haavatavus majanduses; on seisukohal, et naistevastane vägivald on inimõiguste oluline rikkumine ning seda ei tohiks kunagi õigustada religioon, kultuur ega traditsioon;

18. toonitab asjaolu, et EL peaks rõhutama, kui oluline on uues arenguraamistikus osalust soodustav lähenemisviis, mis on suunatud kõikide osalejate kaasamisele alati ja kõikidel tasanditel, sh kodanikuühiskonna ning eriti naiste organisatsioonide ja soolist võrdõiguslikkust edendavate organisatsioonide kaasamisele, sest tugevad kohaliku tasandi sotsiaalse vastutuse mehhanismid peaksid kajastuma arengukavade riiklikus järelevalves, tuues kaasa tõeliselt kaasava valitsemise kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil;

19. juhib tähelepanu asjaolule, kui oluline on koguda vanuse- ja soopõhiseid andmeid selleks, et rakendada niisugust poliitikat, mis võib osutuda asjakohaseks;

20. juhib tähelepanu asjaolule, et 2015. aasta järgse raamistikuga tuleb kaotada vaesuse algpõhjused tulemuste võrdsuse ja mõjuvõimu suurendamise abil kõikide puhul, eelkõige nende puhul, kes elavad vaesuses, ning tõrjutud ja alateenindatud elanikkonna puhul, keskendudes selgelt naistele, tütarlastele ja noortele;

21. nõuab, et inimõigustealased põhimõtted toetaksid 2015. aasta järgset raamistikku, milles tuleb tegeleda eelkõige ebavõrdsuse ja diskrimineerimise ning tõrjutud ja ühiskonnas ebasoodsas olukorras olevate inimeste osalemise ja nende mõjuvõimu suurendamise küsimustega – pöörates erilist tähelepanu naiste, noorte, migrantide, HIViga nakatunute, lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste ning puudega inimeste õigustele;

22. juhib tähelepanu vajadusele luua tulemuslik konkreetselt naismigrantide jaoks mõeldud kaitsekord;

23. nõuab tungivalt, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon toonitaks aastatuhande arengueesmärkides, kui tähtis on naiste õigus migreeruda ja integreeruda uude kultuuri, muutes oma elustiili vägivalda ja väärkohtlemist kogemata;

24. toonitab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata säästva arengu ning kõikide naiste inimõiguste kaitse ja realiseerimise rahaliste ja õiguslike takistuste ületamisele; nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus käsitleks ebaõiglasi sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnatingimusi, mis süvendavad vaesuse feminiseerumist, loodusvarade kaubaks muutmist, samuti ohtusid toiduainetega varustamise sõltumatusele, mis takistavad naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist, rõhutab sellega seoses välisinvestorite poolt maa ulatusliku omandamise probleemi, mis mõjutab kohalikke põllumajandustootjaid ning millel on laastav mõju naistele ja lastele;

25. peab kahetsusväärseks, et esildatud sihtides ei tunnistata keskkonnaohtude erinevat mõju naiste ja tütarlaste eludele ega nende iseloomulikku rolli säästvusele kaasa aitamises ja rahu kindlustamise alases tegevuses, ning toonitab vajadust lisada sooline perspektiiv kõikidesse tulevastesse säästva arengu eesmärkidesse koos naistele ja tütarlastele suunatud erisihtidega;

26. peab oluliseks töötada välja ülemaailmne rahastamisraamistik, millele on omane sooline perspektiiv – kasutades Euroopa Arengufondi, kui tegemist on ELiga –, et saavutada uued säästva arengu eesmärgid;

27. on jätkuvalt seisukohal, et arvesse tuleb võtta naispõllumajandustootjate erivajadusi, eelkõige seoses toiduga kindlustatuse küsimustega;

28. nõuab, et soolise võrdõiguslikkuse mureküsimused integreeritaks valdkonnaülese teemana kliimamuutuste ja keskkonnapoliitikasse alates nende rakendamisest kuni nende hindamiseni, et anda faktilist teavet, et hinnata ja parandada niisuguste poliitikameetmete mõju, ning toonitab, et võttes arvesse kliimamuutuste tugevat soolist mõõdet nii nende mõju kui ka nende lahenduste osas, peaks EL jääma kindlaks sooliselt võrdõiguslikule ning osalusel ja õigustel põhinevale lähenemisviisile, et tagada soolise ebavõrdsuse käegakatsutav vähenemine juurdepääsus kliimamuutustega kohanemise vahenditele ja kontrollis nende üle, samuti sooline tasakaal kliima ja katastroofidega seotud otsustusprotsessides kõikidel tasanditel;

29. kuna 2015. aasta järgne arenguraamistik saab olema ülemaailmse arengu universaalne tegevuskava, nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon lisaks seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvad õigused oma järgmisse ELi tervisestrateegiasse;

30. nõuab, et uues ülemaailmses arenguraamistikus püüeldaks veelgi eesmärgi poole, mis seisneb universaalses juurdepääsus reproduktiivtervishoiuteenustele, ning et seda käsitletaks prioriteedina, ning nõuab pereplaneerimisele rahalise toetuse pakkumist vastavas ulatuses;

31. toonitab, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste universaalne austamine ja juurdepääs nendele aitab kaasa kõikide tervisega seotud aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele: sünnituseelne hooldus ja suutlikkus vältida suure riskiga sünnitusi ning vähendada väikelaste ja laste suremust; juhib tähelepanu asjaolule, et pereplaneerimine, emade tervis ja raseduse turvalise katkestamise teenused on naiste elude päästmise olulised elemendid;

32. nõuab ELi eriprojekte, millega edendataks seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi vähem arenenud riikides, et aidata ennetada emasuremust;

33. nõuab uut ülemaailmset raamistikku, millega luuakse võrdsem ja säästvam kaubandussüsteem, mis põhineb dialoogil, läbipaistvusel ja austusel ning millega taotletakse võrdsete võimaluste suurendamist rahvusvahelises kaubanduses; on arvamusel, et õiglane kaubandus on näide edukast partnerlusest, kus osaleb palju sidusrühmi kogu maailmast ja tarneahela erinevates etappides ning millega tagatakse ebasoodsas olukorras olevatele tootjatele, eelkõige naistele, turulepääs, kindlustatakse jätkusuutlik elatis, järgitakse tööõiguse reegleid, kaotatakse järk-järgult lapstööjõu kasutamine ning julgustatakse keskkonnasäästlikke põllumajandus- ja tootmistavasid;

34. nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid esildaksid Pekingi tegevusprogrammi ulatusliku läbivaatamise selle 20. aastapäeva puhul 2015. aastal;

35. on jätkuvalt seisukohal, et naisi tuleb vaadelda kui arengus osalejaid ja et seetõttu tuleb nendega konsulteerida, eelkõige kodanikuühiskonna kaudu.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.11.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Maria Arena, Beatriz Becerra Basterrechea, Malin Björk, Anna Maria Corazza Bildt, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Elisabeth Köstinger, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Barbara Matera, Angelika Mlinar, Maria Noichl, Marijana Petir, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Michaela Šojdrová, Ernest Urtasun, Ángela Vallina, Elissavet Vozemberg, Jadwiga Wiśniewska, Anna Záborská, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Mariya Gabriel, Arne Gericke, Sophia in ‘t Veld, Kostadinka Kuneva, Constance Le Grip, Elly Schlein, Dubravka Šuica, Monika Vana

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Hugues Bayet, Rosa D’Amato, Michela Giuffrida, Edouard Martin

(1)

http://icpdbeyond2014.org/uploads/browser/files/93632_unfpa_eng_web.pdf

(2)

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon – infograafik: http://www.fao.org/resources/infographics/infographics-details/en/c/180754/

(3)

Avatud töörühma 19. juuli 2014. aasta lõppdokument: OWG_Outcome_Document_19_July_2014, http://www.worldwewant2015.org/file/449888/download/489787,

http://www.worldwewant2015.org/owg


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS

Poolt hääletanud liikmed: 24

PPE: Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, György Schöpflin, Davor Ivo Stier, Bogdan Brunon Wenta, Joachim Zeller

 

S&D: Doru-Claudian Frunzulică, Juan Fernando López Aguilar, Louis-Joseph Manscour, Linda McAvan, Norbert Neuser, , Elly Schlein, Pedro Silva Pereira

 

ECR:Nirj Deva, Arne Gericke

 

ALDE: Catherine Bearder, Charles Goerens, Paavo Väyrynen

 

GUE/NGL: Kostas Chrysogonos, Lola Sánchez Caldentey,

 

Verts/ALE:Heidi Hautala, Maria Heubuch

 

EFDD: Ignazio Corrao

Vastu hääletanud liikmed: 3

EFDD: Nathan Gill

 

NI: Louis Aliot, Hans Jansen

Erapooletud liikmed: 1

PPE: Anna Záborská


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.11.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Louis Aliot, Kostas Chrysogonos, Ignazio Corrao, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Nathan Gill, Charles Goerens, Heidi Hautala, Maria Heubuch, Hans Jansen, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Davor Ivo Stier, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Catherine Bearder, Juan Fernando López Aguilar, Louis-Joseph Manscour, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Arne Gericke

Õigusteave - Privaatsuspoliitika