RAPORT muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekuga, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

20.11.2014 - (09827/2014 – C8-0129/2014 – 2014/0086(NLE) – 2014/2816(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Andrejs Mamikins

EUROOPA PARLAMENDI MUU KUI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(09827/2014 – C8-0129/2014 – 2014/0086(NLE) – 2014/2816(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09827/2014),

–       võttes arvesse 27. juunil 2014 ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahel sõlmitud assotsieerimislepingut (edaspidi „leping”) (17901/2013),

–       võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja lõikele 7 ja lõike 8 teisele lõigule (C8-0129/2014),

–       võttes arvesse 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkulepet, mille sõlmimist vahendas EL ning millele kirjutasid alla Gruusia ja Venemaa Föderatsioon, ning 8. septembri 2008. aasta rakenduslepingut,

–       võttes arvesse 7. mai 2009. aasta Praha idapartnerluse tippkohtumise, 30. septembri 2011. aasta Varssavi idapartnerluse tippkohtumise ja 29. novembri 2013. aasta Vilniuse idapartnerluse tippkohtumise ühisdeklaratsioone,

–       võttes arvesse 1. märtsil 2011. aastal jõustunud ELi ja Gruusia vahelist viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingut,

–       võttes arvesse oma 17. novembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ELi-Gruusia assotsieerimislepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kohta[1],

–       võttes arvesse 27. märtsi 2014. aasta ühist töödokumenti Euroopa naabruspoliitika rakendamise kohta Gruusias – saavutused 2013. aastal ja soovitused tegevuse kohta (iga-aastane eduaruanne),

–       võttes arvesse 11. detsembril 2013 vastu võetud Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend[2],

–       võttes arvesse oma 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Venemaa surve kohta idapartnerluse riikidele ja eelkõige Ida-Ukraina destabiliseerimise kohta[3],

–       võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ELi ja idapartnerluse riikide vaheliste suhete hindamise ja prioriteetide määramise kohta[4],

–       võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 5. septembri 2014. aasta aruannet demokraatlike institutsioonide toimimise kohta Gruusias,

–       võttes arvesse Thomas Hammarbergi tööd ELi erinõunikuna põhiseadus- ja õigusreformi ning inimõiguste küsimustes Gruusias ning tema aruannet ja soovitusi 2013. aasta septembri dokumendis „Gruusia üleminekuetapis. Aruanne inimõiguste olukorra kohta: taust, võetud meetmed ja lahendamata probleemid” ning 10. juuli 2014. aasta aruannet järelmissiooni kohta,

–       võttes arvesse oma 16. aprilli 2014. aasta esimese lugemise seisukohta, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega sõlmitakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokoll, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut Gruusia liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta[5],

–       võttes arvesse assotsieerimiskava (edaspidi „kava”), mis asendab Euroopa naabruspoliitika tegevuskava,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 49,

–       võttes arvesse oma ... 2014. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni otsuse eelnõu kohta[6],

–       võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 teist lõiku,

–       võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8-0042/2014),

A.     arvestades, et Gruusias valitseb tugev riiklik ja erakondadeülene konsensus Läänega, sealhulgas ELi ja NATOga lõimumiseks; arvestades, et organisatsiooni National Democratic Institute for International Affairs hiljutise uuringu kohaselt toetab 69% Gruusia elanikkonnast assotsieerimislepingu sõlmimist Euroopa Liiduga; arvestades, et selline üksmeel peaks aitama kaasa pingete leevendamisele praegusel polariseerunud poliitikamaastikul ning looma vajalikud tingimused konstruktiivseks dialoogiks enamuse ja vähemuse vahel;

B.     arvestades, et 2012. aasta parlamendivalimised ja 2013. aasta presidendivalimised viidi Gruusias läbi tõrgeteta ja kooskõlas Euroopa standarditega; arvestades, et esimest korda Gruusia lähiajaloos toimus pärast valimisi võimu üleminek rahumeelselt ja demokraatlikult, mis võiks eeskujuks olla kogu piirkonnale;

C.     arvestades, et Euroopa peaks näitama üles solidaarsust nende riikidega, kes taasiseseisvusid pärast Nõukogude Liidu lagunemist, ja toetama nende suveräänsust;

D.     arvestades, et Venemaa okupeerib jätkuvalt Abhaasiat ja Tshinvali piirkonda / Lõuna-Osseetiat, mis kuuluvad Gruusiale, rikkudes sellega rahvusvahelise õiguse alusnorme ja põhimõtteid; arvestades, et etniline puhastus ja sunniviisilised demograafilised muudatused on aset leidnud neil aladel, mida kindlalt kontrollivad okupatsiooniväed, kes vastutavad neil aladel toimunud inimõigusrikkumise eest, mille hulka kuuluvad ka vaba liikumise, inimestevaheliste kontaktide ja emakeelse hariduse õiguse rikkumine;

E.     arvestades, et pärast rooside revolutsiooni on Gruusia teinud silmapaistvaid edusamme reformide läbiviimisel ja ELiga suhete süvendamisel; arvestades, et tänu edusammudele inimõigusi ja demokraatiat edendavate reformide läbiviimisel on Gruusia saanud täiendava rahaeraldise idapartnerluse integratsiooni ja koostöö programmi raames; arvestades, et assotsieerimislepingu allkirjastamine on ühtlasi selge tunnustus neile edusammudele, aga ka Gruusia püüdlustele ja võetud kohustustele Euroopaga lõimumist jätkata;

F.     arvestades, et assotsieerimislepingute allkirjastamine Euroopa Liidu ning Gruusia, Moldova Vabariigi ja Ukraina vahel toimus 27. juunil 2014 Euroopa Ülemkogu kohtumisel Brüsselis; arvestades, et Gruusiaga sõlmitud assotsieerimislepingu ratifitseerimine Euroopa Parlamendis pärast Moldova Vabariigi ja Ukrainaga sõlmitud lepingute ratifitseerimist viib lõpule kogu protsessi ja avab samal ajal uue peatüki seoses nende riikide soovi ja otsusekindlusega läheneda Euroopa Liidule;

G.     arvestades, et Euroopa naabruspoliitika raames on idapartnerlusega loodud oluline poliitiline raamistik suhete süvendamiseks, poliitilise assotsieerimise kiirendamiseks ja majandusliku integratsiooni edendamiseks geograafiliselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt omavahel tihedalt seotud ELi ja Gruusia vahel, sel eesmärgil toetatakse poliitilisi ja sotsiaal-majanduslikke reforme ning hõlbustatakse ELi suunalist ühtlustamist;

H.     arvestades, et piirkondlikud raamistikud, sh Euronesti parlamentaarne assamblee ja ELi Musta mere sünergia, on lisafoorumiteks, kus saab jagada kogemusi, teavet ja parimaid tavasid seoses assotsieerimiskava rakendamisega;

I.      arvestades, et EL rõhutab Gruusia õigust ühineda mistahes rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega, järgides seejuures rahvusvahelist õigust, ning kinnitab veel kord oma kindlat veendumust, et ühelgi kolmandal riigil ei ole vetoõigust teise riigi suveräänse otsuse üle sellises küsimuses;

J.      arvestades, et Euroopa Parlament toetab täielikult Gruusiale kehtiva viisanõude kaotamist, mis annaks koheselt märku ELi ja Gruusia vahelistest tihedamatest suhetest ning tooks elanikkonnale otsest kasu;

K.     arvestades, et lepingu sõlmimine ei ole eesmärk omaette, vaid on osa laiemast protsessist, et lõimida riik õiguslikult, majanduslikult, poliitiliselt ja sotsiaalselt Euroopaga, ning seepärast on lepingu rakendamine ülioluline;

L.     arvestades, et ELi ja Gruusia assotsieerimisleping, eelkõige selle kaubavahetust käsitlev osa, mille üle peeti läbirääkimisi 2012. ja 2013. aastal idapartnerluse raames, on muu hulgas üks ulatuslikumaid vabakaubanduslepinguid, mille sõlmimiseks EL on kolmanda riigiga läbirääkimisi pidanud;

M.    arvestades, et põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomine ELi ja Gruusia vahel on lepingu üks olulisemaid vastastikku kasulikke tulemusi; arvestades kaubanduse vaieldamatut tähtsust majanduskasvule, töökohtade loomisele, heaolule ja stabiilsusele;

N.     arvestades, et ELiga põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda luues peab Gruusia, selleks et parandada oma pääsu ELi turule, võtma endale siduvaid kohustusi oma seaduste ja standardite kohandamiseks, et järgida ühiseid norme ja väärtusi;

O.     arvestades, et kaupade sujuvam liikumine ja paremad investeerimistingimused Gruusias tulevad ELile kasuks;

P.     arvestades, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping sisaldab mitmeid sätteid, mille eesmärk on reformida Gruusia kaubandusalaseid õigusakte ja kaubandusega seotud poliitilisi meetmeid kooskõlas ELi õigustikuga ja sellest lähtuvalt, et ajakohastada Gruusia majandust ning luua parem ja prognoositavam ettevõtluskeskkond, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks;

Q.     arvestades, et säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra (GSP+) soodustuste andmisega Gruusiale on EL riigi majandust märkimisväärselt toetanud;

R.     arvestades, et assotsieerimislepingu ajutine kohaldamine alates 1. septembrist 2014 aitab kaasa assotsieerimiskava kiiremale rakendamisele;

S.     arvestades, et Gruusia aktiivne osalus ning pühendumine ühistele väärtustele ja põhimõtetele, sealhulgas vabadusele, võrdsusele, demokraatiale, pluralismile, õigusriigi põhimõttele, heale valitsemistavale ja inimõiguste austamisele, innustatuna ühisest arusaamast, et iga inimene on ainulaadselt väärtuslik, on olulised protsessi edendamiseks ja lepingu edukaks rakendamiseks ning tagamaks, et sellel oleks püsiv mõju riigi arengule;

T.     arvestades, et tugevamad poliitilised ja majanduslikud sidemed toovad kaasa suurema stabiilsuse, julgeoleku ja jõukuse kogu Euroopas; arvestades, et tugevamad sidemed ELiga ei tohiks välistada või katkestada Gruusia traditsioonilisi, ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid selle piirkonna teiste riikidega, vaid peaksid hoopiski looma tingimused, mis võimaldavad riigil oma potentsiaali täielikult ära kasutada;

U.     arvestades, et Gruusia on tähtis osa ühise energiaturu tarneahelas, mis toob energiaressursid Kaspia mere piirkonnast Euroopa Liitu;

1.      tunneb suurt heameelt assotsieerimislepingu allkirjastamise üle, sest see on oluline samm edasi ELi ja Gruusia suhetes ning näitab otsustavust liikuda poliitilise assotsieerimise ja majandusliku integratsiooni suunas; on rahul sellega, et 2014. aastal anti Gruusiale finantsabi vastavalt põhimõttele „mida rohkem reforme, seda rohkem vahendeid”; rõhutab, et lepingu ratifitseerimine ei ole lõppeesmärk omaette ning kõige tähtsam on selle täielik rakendamine võimalikult kiiresti;

2.      tunneb heameelt lepingu kiire üksmeelse ratifitseerimise üle Gruusia parlamendis ja kutsub liikmesriike üles lepingu samuti kiiresti ratifitseerima;

3.      märgib, et Euroopa Liidu lepingu artikli 49 kohaselt on Gruusial – nagu igal teisel Euroopa riigil – ELiga integreerumise väljavaade ning ta võib taotleda liidu liikmeks saamist, tingimusel et ta peab kinni demokraatia põhimõtetest, austab põhivabadusi, inimõigusi ja vähemuste õigusi ning tagab õigusriigi põhimõtte järgimise;

4.      rõhutab, et leping hõlmab kogu Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumi ning toob kasu kogu elanikkonnale ja loob raamistiku säästva arengu ja demokraatia edendamiseks Gruusias;

5.      kutsub Gruusiat üles tagama, et reformid oleksid kinnistunud ja sügavalt juurdunud institutsioonilises raamistikus, et ehitada üles pluralismil, mittediskrimineerimisel, sallivusel, õiglusel, solidaarsusel ning naiste ja meeste võrdõiguslikkusel põhinev ühiskond;

6.      rõhutab sellega seoses, kui tähtis on erakondadeülene konstruktiivne dialoog eesmärgiga võtta vastu põhilised reformid ja kohustused, mis tulenevad assotsieerimislepingust ja järgivad Euroopale lähenemise konsensuslikku otsust; kutsub Gruusia poliitilisi jõude vältima „võitja võtab kõik” lähenemist, mis on iseloomustanud varasemaid valitsusi, et üle saada kaua kestnud lõhest Gruusia ühiskonnas;

7.      kiidab heaks assotsieerimiskava, millega luuakse praktiline raamistik lepingu põhieesmärkide saavutamiseks ja millest peaks saama suunav raamistik ELi-Gruusia suhete arendamiseks;

8.      rõhutab, et nii Gruusia kui ka EL peaksid osalema selle kava rakendamises ning et kavas kindlaksmääratud prioriteedid peaksid saama asjakohast tehnilist ja rahalist toetust, nii et Gruusial oleksid vahendid, et jätkata oma demokraatlike ja majanduslike reformidega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama abi andmist ning Gruusia rahastamist kavandades lähtuma kava prioriteetidest;

9.      kutsub osapooli üles välja selgitama koolitusvajadusi, et tagada Gruusia võime täita oma kohustusi lepingu ja kava kohaselt;

10.    kinnitab veel kord oma toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning nõuab, et lepingu kohaldatavus ja sellest tulenevad soodustused oleksid tagatud kogu Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumil; nõuab sellega seoses, et EL jätkaks aktiivset osalemist konflikti lahendamises Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindaja, Genfi kõneluste kaasjuhatamise ning Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kaudu; ergutab tegema otsustavamaid pingutusi, et läbi vaadata okupeeritud alasid käsitlevas seaduses ettenähtud piirangud, pidades silmas lepingust ning põhjalikust ja laiaulatuslikust vabakaubanduspiirkonnast saadavat võimalikult suurt kasu;

11.    kutsub Venemaad üles täielikult austama Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning selle rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatust, võtma tagasi otsuse tunnustada Abhaasia ja Tshinvali piirkonna / Lõuna-Osseetia eraldumist ja lõpetama nende alade okupeerimise ning kohustuma ka omalt poolt jõudu mitte kasutama Gruusia vastu; peab sellega seoses murettekitavaks otsust sõlmida Abhaasia okupeeritud territooriumi ja Venemaa vahel nn partnerlus- ja integratsioonileping;

12.    tunneb heameelt Gruusia ametivõimude hiljutiste reformide üle, mille eesmärk on veelgi parandada nende institutsioonide stabiilsust, sõltumatust ja tõhusust, kes vastutavad demokraatia (eelkõige kohtuorganite puhul), õigusriikluse ja hea valitsemistava tagamise eest, ning tugevdada inimõiguste ja põhivabaduste kaitset; kinnitab veel kord, kui tähtis on tagada võimude lahusus; kutsub üles tõhusalt kasutama kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi koos järelevalvemehhanismidega;

13.    sedastab Gruusia ametiasutuste pingutusi demokraatlike reformide, sealhulgas kohtusüsteemi keeruka reformi vallas ning vajadust nõuetekohaselt ja põhjalikult uurida kõiki väidetavaid inimõigusrikkumisi; kinnitab veel kord, et Gruusia justiitsreform on esmatähtis nii Gruusia kui ka Euroopa Liidu jaoks; tunnustab põhimõtet, et kõik on seaduse ees võrdsed ja et kõigile tuleb tagada menetlusõigused; rõhutab vajadust koostada ülevaade, mis näitaks esitatud süüdistusi ja süüdimõistvate kohtuotsuste jõustamist ning mille abil saaks edusamme mõõta; nõuab kohtupraktika ühtlustamist, et tagada prognoositav kohtusüsteem ja üldsuse usaldus; tuletab meelde, et tuleb jätkata justiitsreformi strateegia tulemuslikku rakendamist;

14.    rõhutab, et igasugune süüdistuse esitamine peab olema läbipaistev, proportsionaalne, poliitiliselt motiveerimata ning seejuures tuleb rangelt kinni pidada uurimismenetlustest ja nõuetekohasest kohtumenetlusest ning vastutuselevõtmine peab toimuma täielikus kooskõlas õiglase kohtupidamise põhimõtetega, nagu on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsioonis; peab endiselt murettekitavaks prokuratuuri vähest vastutust ja ebamääraseid kriteeriumeid, mille alusel prokuröre ja uurijaid ametisse nimetatakse; tuletab meelde, et ausus ja professionaalsus peavad olema põhikriteeriumid selliste ametikohtade täitmisel;

15.    rõhutab, et Gruusia ametivõimud peavad püüdma saavutada rahvuslikku leppimist; on mures seepärast, et mitmele ametnikule, kes olid ametis eelmise valitsuse ajal, ja mõnele praeguse opositsiooni liikmele on esitatud kriminaalsüüdistus ja nad on vangistatud või eelvangistuses; peab murettekitavaks ka kohtusüsteemi võimalikku kasutamist võitluses poliitiliste oponentidega, mis võib õõnestada Gruusia ametivõimude püüdlusi demokraatlike reformide vallas; tuletab meelde, et konstruktiivse poliitilise opositsiooni olemasolu on äärmiselt tähtis, et üles ehitada tasakaalustatud ja arenenud poliitiline süsteem, mille poole Gruusia pürgib;

16.    tõdeb, et süüdistustel nn valikulises õigusemõistmises on olnud negatiivne mõju; kutsub Gruusia ametivõime üles mitte kasutama õigussüsteemi poliitilise kättemaksu vahendina; kutsub kõiki Gruusia poliitilisi jõude üles tegema kõik endast oleneva, et edaspidi süüdistusi vältida, jätkates samal ajal tõsist võitlust korruptsiooni ja ametipositsiooni kuritarvitamisega;

17.    hindab kõrgelt Thomas Hammarbergi tööd ELi erinõunikuna ja tema aruannet „Gruusia üleminekuetapis” ning 10. juuli 2014. aasta aruannet järelkülastuse kohta; kutsub Gruusia ametiasutusi üles aruannetes sisalduvaid soovitusi täielikult ellu viima;

18.    rõhutab tõsiasja, et OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) valimisvaatlusmissioon andis 2013. aasta oktoobri presidendivalimistele üldiselt positiivse hinnangu ja pidas neid Gruusia iseseisvusaja kõige paremini korraldatud valimisteks, mille läbiviimisel toetuti 2012. aasta parlamendivalimiste positiivsetele kogemustele; võtab sellega seoses teadmiseks Euroopa Parlamendi valimisvaatlusmissiooni osaluse;

19.    ergutab Euroopa Liitu tagama koostoimet erinevate toetusvõimaluste vahel, mida pakuvad Euroopa demokraatia rahastu, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, stabiliseerimisvahend ja kodanikuühiskonna naabrusrahastu, et soodustada demokraatlikku protsessi Gruusias;

20.    kutsub Gruusia ametiasutusi üles jätkama võitlust organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, pettuse ja rahapesu vastu kõigil tasanditel ja kõigis eluvaldkondades ning välja arendama täielikult toimiva, personaliga piisavalt varustatud, sõltumatu kohtusüsteemi, et muu hulgas suurendada üldsuse usaldust kohtute vastu ja kaitsta seaduslikku majandustegevust; rõhutab ühtlasi, kui oluline on avaliku halduse depolitiseerimine, et muuta see tõhusamaks ja poliitilisest sekkumisest priiks;

21.    tunnustab Gruusia otsustavust ja saavutusi, et üles ehitada vaba ühiskond, mis põhineb õigusriiklusel, demokraatial ja sotsiaalsel pluralismil; juhib tähelepanu asjaolule, et Gruusia ühiskonnas avaldatakse sellele protsessile suurt toetust; rõhutab, kui tähtsad on diskrimineerimisvastased õigusaktid, et tagada kõigi vähemuste, eelkõige etniliste ja usuliste vähemuste ning LGBT inimeste võrdsed õigused ja kaitse; väljendab heameelt asjaolu üle, et Gruusia parlament võttis vastu diskrimineerimisvastase seaduse, ning nõuab selle seaduse täielikku järgimist ja rakendamist kooskõlas ELi õigusaktide ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta teksti ja mõttega; märgib, et see on oluline samm viisanõude kaotamise protsessis; ergutab Gruusia ametiasutusi korraldama selleteemalisi teabekampaaniaid;

22.    mõistab sellega seoses hukka riigis aset leidnud islamofoobia ja homofoobia vägivallapuhangud ning et prokuratuur ja kohtud ei võtnud seaduserikkujaid kohe vastutusele;

23.    väljendab heameelt töö üle, mida Gruusia on teinud viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingu rakendamisel; väljendab heameelt ka märkimisväärsete edusammude üle viisadialoogis; toetab kõigi tingimuste täitmise korral Gruusiale viisavabaduse aegsasti kehtestamist, kuna see on konkreetne positiivne samm, mis toob kasu Gruusia kodanikele;

24.    kutsub Gruusia valitsust üles looma meediavabaduseks soodsat keskkonda, mis edendaks sõnavabadust ja meedia mitmekesisust, ning võimaldama meedial edastada teavet sõltumatult ja objektiivselt ilma poliitilise või majandusliku surveta; nõuab sellega seoses meediaomandi läbipaistvust käsitleva seaduse täielikku rakendamist;

25.    ergutab valitsust jätkama edusamme õigusriikluse ja õiguskaitse kättesaadavuse edendamisel ning võtma kooskõlas rahvusvaheliste standarditega vastu uue alaealiste ja noorte karistusseadustiku, et edendada õiguskaitse kättesaadavust kõigi laste jaoks; rõhutab vajadust sotsiaalkaitsesüsteemi kiireloomuliste reformide järele, et vähendada kasvavat sotsiaalset ebavõrdsust, mis mõjutab eriti lapsi ja mis väljendub nende laste üha suurenevas osakaalus, kes elavad allpool riiklikku vaesuspiiri (2013. aastal 27% võrreldes 25%-ga 2011. aastal) ja kes elavad äärmises vaesuses (6% võrreldes kogu elanikkonna näitajaga 3,9%), olles sunnitud ära elama vähem kui 1,25 USA dollariga päevas;

26.    toob positiivselt esile uue tööseadustiku vastuvõtmise ning rõhutab vajadust seda rakendada ja jätkata töönormide parandamist ja sotsiaaldialoogi tõhustamist, et täita Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kehtestatud tööõigusi ja -norme;

27.    tunnustab Gruusia kindlat tahet tihendada ELiga majandussidemeid ning viia sel eesmärgil läbi põhjalikke ja raskeid majandusreforme;

28.    avaldab Gruusiale tunnustust selle eest, et ta on suutnud vastu panna välissurvele, sh Venemaa poolt, ja suunata oma eksporti uutele turgudele, ning julgustab Gruusiat ka tulevikus sama teed minema; mõistab hukka majandussurve poliitika, mida Venemaa on Gruusia suhtes rakendanud enne ja pärast põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu allakirjutamist 2014. aasta juunis;

29.    on kindlalt veendunud, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping avaldab pikaajalist positiivset mõju Gruusia majandusele ja aitab seeläbi tõsta Gruusia kodanike elukvaliteeti;

30.    märgib rahuloluga, et Gruusia parlament ratifitseeris põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu 18. juulil 2014, avades sellega tee lepingu ajutisele kohaldamisele alates 1. septembrist 2014;

31.    palub, et liikmesriikide parlamendid ratifitseeriksid võimalikult kiiresti assotsieerimislepingu, sh põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu, nii et kõik lepingu majandus- ja kaubandussätted saaksid viivitamata jõustuda;

32.    toonitab, et põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna edu sõltub kummagi osapoole tahtest lepingus sätestatud kohustusi täielikult täita; nõuab siinkohal, et EL annaks Gruusiale vajalikku abi, sealhulgas ka selleks, et vähendada Gruusia lühiajalisi kulusid; kutsub liikmesriike üles jagama Gruusiaga oma majandusreformide ja ühtlustamise alast oskusteavet;

33.    on veendunud, et parlamentaarne kontroll on üks põhitingimusi, et ELi poliitika saaks demokraatliku toetuse osaliseks; kutsub komisjoni seetõttu üles looma aegsasti võimalusi selleks, et Euroopa Parlament saaks põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamist korrapäraselt ja üksikasjalikult jälgida;

34.    kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamist, et vältida eriti üleminekuperioodil sotsiaalset ja keskkonnaalast dumpingut mõnes sektoris;

35.    kutsub komisjoni üles suurendama abi ja eksperditeadmiste andmist Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et nad suudaksid teostada sisejärelevalvet ja nõuda suuremat vastutust seoses reformide ja lubadustega, mida valitsus on eelkõige lepingu ja kava raames andnud;

36.    kutsub Gruusia valitsust üles tegema kodanikuühiskonna organisatsioonide ja vabaühendustega järjepideva dialoogi kaudu koostööd;

37.    tunneb heameelt Gruusia aktiivse osavõtu üle kriisiohjamisoperatsioonidest ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ning kutsub Euroopa välisteenistust üles kutsuma Gruusiat osalema vastavatel õppustel ja koolitustel;

38.    rõhutab, kui olulist rolli täidavad Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja ning Euroopa Liidu vaatlusmissioon, et kaasa aidata julgeolekule ja stabiilsusele Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga piirnevatel aladel, ning nõuab vaatlusmissiooni mandaadi pikendamist pärast 2016. aastat; nõuab ühtlasi, et EL tagaks piisavate eelarvevahendite eraldamise vaatlusmissioonile, et ta saaks oma mandaati täita;

39.    peab sellega seoses kahetsusväärseks, et Genfi kõnelused ei ole märkimisväärselt edenenud, vaatamata Gruusia ametivõimude pingutustele aidata konstruktiivselt kaasa sellele, et otsida lahendusi kõigile julgeoleku- ja humanitaarprobleemidele konfliktipiirkondades; nõuab ELi tulemuslikumat rolli selles protsessis; mõistab hukka piiri rajamise piki halduspiirijoont Abhaasia ja Tshinvali piirkonna / Lõuna-Osseetiaga, millega on Gruusiat kahjustades laiendatud okupeeritud territooriumide ulatust ja millel on kohaliku elanikkonna jaoks olnud laastavad humanitaartagajärjed ning mis takistab usalduse loomist;

40.    toetab positiivseid samme, mida Gruusia valitsus on teinud selleks, et parandada suhteid Venemaaga; kutsub Venemaad kui olulist toimijat piirkonnas üles konstruktiivselt tegelema konfliktidele rahumeelse lahenduse leidmisega ja eelkõige konstruktiivselt osalema Genfi kõnelustel, millele tehti ülesandeks jälgida Venemaa ja Gruusia 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkuleppe täitmist; on seisukohal, et mõlemad pooled peavad täielikult austama relvarahukokkuleppe kõiki sätteid, eelkõige peab Venemaa täitma oma kohustust viia kõik sõjalised üksused välja ning kinni pidama sättest, mille kohaselt Venemaa peab tagama Euroopa Liidu vaatlusmissioonile täieliku ja piiramatu juurdepääsu eraldunud territooriumidele, Abhaasiale ja Tshinvali piirkonnale / Lõuna-Osseetiale; rõhutab, kui vajalik on pagulaste ja riigisiseste põgenike ohutu ja väärikas naasmine oma alalisse elupaika;

41.    rõhutab, kui tähtis on kõigil tasanditel tugevdada inimestevahelisi kontakte konfliktipiirkondades, et luua vajalikud tingimused püsivaks dialoogiks ja edendada usalduse loomist eesmärgiga kiirendada rahuprotsessi ja saavutada poolte leppimine;

42.    kordab oma veendumust, et assotsieerimisprotsess ei kujuta endast ohtu Venemaa poliitilistele ja majanduslikele huvidele, ning peab kahetsusväärseks asjaolu, et Venemaa juhtkond näeb selles ohtu; juhib tähelepanu sellele, et igal riigil on täielik õigus teha oma poliitilised valikud, kuid ELi koostöö eesmärgiks idapartnerluse riikidega on heaolu ning poliitilise ja sotsiaalse stabiilsuse suurendamine, millest saavad kasu kõik piirkonna riigid;

43.    juhib tähelepanu sellele, et ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu jõustumine, Armeenia võimalik liitumine tolliliiduga ning asjaolu, et Aserbaidžaan jääb väljapoole peamisi majandusblokke, sh WTOd, võib katkestada traditsioonilised majandussuhted selles piirkonnas; toetab täielikult järkjärgulist diferentseerimist idapartnerluse raamistikus, kuivõrd see vastab partnerite eri tasemel püüdlustele ja suutlikkusele, kuid on sellegipoolest arvamusel, et piirkondlik lähenemisviis on vajalik selleks, et EL saaks tulemuslikult kaasa aidata Lõuna-Kaukaasia stabiilsusele ja majandusarengule; palub seepärast, et komisjon abistaks piirkonna riikidel toime tulla võimalike probleemidega, mis võivad sellisest olukorrast tuleneda, ja toetaks Gruusiat järjekordsetes püüdlustes edendada uusi koostöövorme Lõuna-Kaukaasias;

44.    tuletab Gruusiale meelde Euroopa suuremeelset solidaarsust, kui Venemaa kehtestas Tbilisile kaubandus- ja majandussaktsioonid, ning ootab seetõttu, et Gruusia ei kasutaks ära praeguseid Venemaa sanktsioone ELi vastu;

45.    juhib tähelepanu Gruusia olulisele asendile seoses Lõunakoridori arendamisega ning riiki läbivate nafta- ja gaasijuhtmetega, mis võivad olla Euroopa energiajulgeoleku jaoks strateegilise tähtsusega; nõuab seetõttu, et energiataristu rajamisel järgitaks täielikult ELi keskkonnastandardeid; rõhutab ühtlasi, kui oluline on mitmekesistada energiaallikaid, pöörates eelkõige tähelepanu taastuvenergiale ning viia kliimakaitse poliitika ja eesmärgid kooskõlla ELi vastava poliitika ja eesmärkidega;

46.    kutsub komisjoni üles abistama ja tähelepanelikult kontrollima Gruusia ametiasutusi hüdroelektrijaamade ehitamise, taastamise ja rekonstrueerimise investeerimisprogrammiga seoses ning neilt nõudma, et nad järgiksid täielikult ELi standardeid ja norme, eelkõige mis puudutab suuremate elektrijaamade keskkonnamõju hinnangut;

47.    rõhutab, et Euroopa Parlamendi koostöö Gruusia parlamendiga on tähtis, sest seeläbi on võimalik teostada järelevalvet lepingu ja kava rakendamise üle; usub, et lepingu jõustumine ja assotsieerimisnõukogu hõlmava uue institutsioonilise koostööraamistiku loomine nõuab olukorra samasugust ajakohastamist parlamentaarsel tasandil; on seetõttu veendunud, et vaja on luua eraldi ELi-Gruusia parlamentaarne assotsieerimiskomitee, kuna suhted Armeenia ja Aserbaidžaaniga on teistsuguse ulatusega;

48.    kutsub Gruusiat üles koostöös Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindajaga ning ELi vaatlusmissiooniga andma Gruusia ühiskonnale, sealhulgas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia territooriumidele põhjalikku teavet assotsieerimislepingu kohta, mis on sõlmitud ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahel;

49.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gruusia valitsusele ja parlamendile.

• [1]  ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 137.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0567.
• [3]  Vastuvõetud tekstid,P7_TA(2014)0457.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0229.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0404.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(0000)0000.

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (7.11.2014)

väliskomisjonile

nõukogu otsuse eelnõu kohta ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
(2014/2816(INI))

Arvamuse koostaja: Olli Rehn

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et ELi ja Gruusia assotsieerimisleping, eelkõige selle idapartnerluse 2012–2013 raames läbi räägitud kaubavahetust käsitlev osa, on peale kõige muu ka üks kaugeleulatuvamaid vabakaubanduslepinguid, mille sõlmimise üle EL on kolmanda riigiga läbirääkimisi pidanud;

B.   arvestades, et põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomine ELi ja Gruusia vahel on lepingu üks olulisemaid vastastikku kasulikke elemente; arvestades kaubanduse vaieldamatut tähtsust majanduskasvule, töökohtade loomisele, heaolule ja stabiilsusele;

C.  arvestades, et ELiga põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda luues peab Gruusia, selleks et parandada oma pääsu ELi turule, võtma endale siduvaid kohustusi oma seaduste ja standardite kohandamiseks, et järgida ühiseid norme ja väärtusi;

D.  arvestades, et kaupade sujuvam liikumine ja paremad investeerimistingimused Gruusias on ELile kasulikud;

E.   arvestades, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping sisaldab mitmeid sätteid, mis on suunatud Gruusia kaubandusõiguse ja kaubandusega seotud poliitiliste meetmete reformimisele kooskõlas ELi õigustikuga ja sellest õigustikust lähtudes, et ajakohastada majandust ning luua parem ja paremini prognoositav ettevõtluskeskkond, sealhulgas VKEde jaoks;

F.   arvestades, et säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra (GSP+) soodustuste andmisega on EL Gruusia majandust juba märkimisväärselt toetanud;

1.   tunnustab Gruusia kindlat tahet tihendada ELiga majandussidemeid ning teostada selleks põhjalikke ja raskeid majandusreforme;

2.   avaldab Gruusiale tunnustust selle eest, et Gruusia on suutnud vastu panna välissurvele, sh Venemaa poolt, ja suunata oma eksporti uutele turgudele, ning julgustab Gruusiat ka tulevikus sama teed minema; mõistab hukka majandussurve poliitika, mida Venemaa rakendas Gruusia suhtes enne ja pärast põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu allakirjutamist 2014. aasta juunis;

3.   on veendunud, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping avaldab pikaajalist positiivset mõju Gruusia majandusele ja aitab sellega tõsta Gruusia kodanike elukvaliteeti;

4.   märgib rahuloluga, et Gruusia parlament ratifitseeris põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu 18. juulil 2014, avades sellega tee lepingu ajutisele kohaldamisele alates 1. septembrist 2014;

5.   palub, et liikmesriikide parlamendid ratifitseeriksid võimalikult kiiresti assotsieerimislepingu, sh põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu, nii et kõik lepingu majandus- ja kaubandussätted saaksid viivitamata jõustuda;

6.   toonitab, et põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna edu sõltub sellest, kuidas kumbki osapool täidab lepingus sätestatud kohustusi; nõuab sellega seoses, et EL annaks Gruusiale vajalikku abi ning püüaks ka leevendada Gruusia lühiajalisi kulutusi; kutsub liikmesriike üles jagama Gruusiaga oma majandusreformide ja ühtlustamise alast oskusteavet;

7.  on veendunud, et parlamentaarne kontroll on ELi poliitika demokraatliku toe üks põhitingimusi; kutsub komisjoni seetõttu üles aegsasti hõlbustama põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamise korrapärast ja üksikasjalikku jälgimist Euroopa Parlamendi poolt.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	6.11.2014
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	29 8 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	William (The Earl of) Dartmouth, Tiziana Beghin, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Gabrielius Landsbergis, Bernd Lange, Jörg Leichtfried, Marine Le Pen, David Martin, Anne-Marie Mineur, Alessia Maria Mosca, Franz Obermayr, Franck Proust, Viviane Reding, Olli Rehn, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Matteo Salvini, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Bendt Bendtsen, Klaus Buchner, Nicola Danti, Agnes Jongerius, Sajjad Karim, Seán Kelly, Sander Loones, Fernando Ruas, Lola Sánchez Caldentey, Jarosław Wałęsa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Laura Agea, Andi Cristea, Helga Stevens

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	17.11.2014
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	49 3 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Michèle Alliot-Marie, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Goffredo Maria Bettini, Elmar Brok, Klaus Buchner, Aymeric Chauprade, Andi Cristea, Mark Demesmaeker, Georgios Epitideios, Eugen Freund, Richard Howitt, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Afzal Khan, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Alojz Peterle, Tonino Picula, Andrej Plenković, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Jacek Saryusz-Wolski, Alyn Smith, Jaromír Štětina, Eleni Theocharous, László Tőkés, Johannes Cornelis van Baalen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Bodil Ceballos, Angel Dzhambazki, Mariya Gabriel, Ana Gomes, Marek Jurek, Othmar Karas, Gabrielius Landsbergis, Javi López, Gilles Pargneaux, Miroslav Poche, Helmut Scholz, György Schöpflin
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Isabella Adinolfi, David Coburn, Julia Pitera, Maurice Ponga, Jarosław Wałęsa