Menetlus : 2014/0079(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0055/2014

Esitatud tekstid :

A8-0055/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 13/01/2015 - 8.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0002

SOOVITUS     ***
PDF 152kWORD 66k
8.12.2014
PE 537.372v03-00 A8-0055/2014

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise lepingu, milles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu Euroopa Liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvatele Mayotte’i vetele ja mere bioloogilistele ressurssidele, Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(07911/2014 – C8-0008/2014 – 2014/0079(NLE))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Alain Cadec

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 LÜHISELGITUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise lepingu, milles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu Euroopa Liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvatele Mayotte’i vetele ja mere bioloogilistele ressurssidele, Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(07911/2014 – C8-0008/2014 – 2014/0079(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07911/2014),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise lepingu projekti, milles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu Euroopa Liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvatele Mayotte’i vetele ja mere bioloogilistele ressurssidele (07953/2014),

–       võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja lõikele 7 (C8-0008/2014),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–       võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A8-0055/2014),

1.      annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Seišelli Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


LÜHISELGITUS

Euroopa Liidu ja Seišellide suhteid kalanduse valdkonnas reguleerib säästva kalanduse partnerlusleping. Nimetatud partnerlusleping ELi ja Seišellide vahel säästva tuunipüügi kohta jõustus 10. mail 2003 ja seda on kaks korda uuendatud. Tegemist on Euroopa Liidu tähtsaima lepinguga India ookeanis ning selle tulemusel on Seišellid antud piirkonnas peamiseks koostööpartneriks.

Praegu kehtiv leping on 3. aprillil 2014 parafeeritud nn juurdepääsuleping Seišelli Vabariigi ja Euroopa Liidu vahel. Selles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu Mayotte'i vetele ja elusressurssidele.

Mayotte'ist sai alates 1. jaanuarist 2014 Euroopa Liidu äärepoolseim piirkond. Seega kuulub Mayotte’i majandusvöönd (EEZ) nüüd Euroopa Liidu vete koosseisu. Kuna varude säilitamine kuulub ELi ainupädevusse (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 3), siis on Mayotte'i käsitlevate kahepoolsete lepingute sõlmimine ja sealsete kalavarude majandamine liidu ülesanne.

Seišellide ja Mayotte'i geograafilise läheduse tõttu reguleeriti enne Mayotte'i staatuse muutumist Euroopa Liidu ja Seišellide kalalaevade ja Mayotte'i suhteid eralepinguga. Nimetatud eraleping lubas kokku 30 laeval, sh kaheksal Seišellide laeval püüda Mayotte'i vetes siirdekalaliike. See võimaldas arendada Mayotte'i kalandussektorit tänu tasudele, mida laevaomanikud maksid otse Prantsusmaa riigiteenistustele Mayotte'is.

Kehtiv leping Seišelli Vabariigi ja Euroopa Liidu vahel (Mayotte'i osas) sõlmiti selleks, et lubada piiratud arvul Seišellide lipu all sõitvatel laevadel jätkata vana traditsiooni kohaselt kalapüüki Mayotte'i vetes, järgides seejuures ühise kalanduspoliitika eeskirju.

Võttes arvesse tuunivarude rännet, on see juurdepääsuleping Seišellide laevastiku jaoks strateegilise tähtsusega. See arvestab ka Seišelli Vabariigi soovi sõlmida säästva kalanduse partnerlusleping vastastikkuse põhimõtte alusel, mis võimaldaks Seišellide laevaomanikel kalastada Euroopa Liidu vetes. Leping võimaldab säilitada Euroopa Liidu erisuhteid Seišelli Vabariigiga.

Lepingu peab vastu võtma nõukogu ja Euroopa Parlament peab selle seadusandliku erimenetlusega heaks kiitma, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 289 lõikes 2.

Lepingu sisu

See nn juurdepääsuleping on esimene omasugune ning on eriline selle poolest, et annab kolmanda riigi lipu all sõitvatele laevadele kalapüügiõiguse Euroopa Liidu vetes. See annab 24 miili ja 100 miili vahelises vööndis püügiõiguse kaheksale Seišellide lipu all sõitvale tuunipüügiseinerile ja kahele abilaevale. Õigus antakse kuueks aastaks ja seda perioodi saab uuendada. Majandusvöönd vahemikus 0–24 miili jääb kohalikele Mayotte'i kaluritele.

Laevaomanikud maksavad püügiõiguse saamise tasu otse Euroopa Liidule. Neid tasusid kogub Euroopa Liidu nimel Prantsusmaa ja need jagatakse ümber Mayotte'ile, et toetada tõhusalt saare vajadusi sadama-, lossimis-, kontrolli- ja toodete turustamise infrastruktuuride osas.

Tehniline teave:

•   Nii nagu varasem eraleping, võimaldab ka see leping Seišellide lipu all sõitvatel kalalaevadel püüda siirdekalaliike, järgides India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) eeskirju.

•   See tagab, et järgitakse IOTC resolutsioone kalavarude hea majandamise ja säilitamise kohta, eelkõige püügikoormuse reguleerimisega. Leping järgib Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eeskirju ja võimaldab suuremat läbipaistvust kui eraleping.

•   Selle lepingu alusel püüdvad Seišellide laevad peavad lossima oma saagi Victoria sadamas, et arendada Seišellide kalapüügi- ja kalatöötlemissektorit. Eelmises lepingus ei olnud lossimissadam kindlaks määratud.

•   Lepingusumma tuleneb laevaomanike makstavatest tasudest. Need arvutatakse püügitonnaaži alusel. Võrreldes eelmise lepinguga on need kasvanud (varem ulatusid 100 euroni tonni kohta). Edaspidi on maks esimesel aastal 110 eurot tonni kohta, teisel ja kolmandal aastal 155 eurot, neljandal ja viiendal aastal 120 eurot ning kuuendal aastal 125 eurot.

•   Leping sisaldab kolme olulist klauslit:

– lõpetamisklausel juhuks, kui üks pooltest ei täida võetud kohustusi;

– peatamisklausel juhuks, kui on tegemist raske inimõiguste, demokraatia põhimõtete, õigusriigi põhimõtete ja hea valitsemistava rikkumisega, nagu on sätestatud Cotonou lepingu artiklis 9, või Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kehtestatud põhiliste tööõiguste rikkumisega;

– vahekokkuvõtte klausel, mis võimaldab hinnata lepingu tõhusust kolm aastat pärast selle jõustumist.

•   Moodustatakse ühiskomisjon, mis kontrollib lepingu kohaldamist. Lepingupooltel on õigus määrata osalejad komisjoni koosolekutele.

•   Kuna leping on seotud ELi jurisdiktsiooni alla kuuluvate vetega, ei kaasne sellega rahalisi kulusid ja seega puudub finantsmõju ELi eelarvele.

Raportööri seisukoht

Raportöör annab lepingule positiivse hinnangu, kuna see on kasulik mõlemale poolele, toetab nii Mayotte'i kui ka Seišellide majandusarengut ning järgib kalavarude säilitamise osas ühise kalanduspoliitika ja India Ookeani Tuunikomisjon eeskirju.

Nõusolekumenetlus ei võimalda Euroopa Parlamendil teha muudatusi lepingu sisus, kuid raportöör juhib siiski tähelepanu mõnedele olulistele punktidele.

Kui kohalike kalalaevade ja Seišellide kalalaevade sihtliigid on erinevad ja kui see on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 5 lõikega 3, siis peab raportöör taunimisväärseks asjaolu, et Mayotte'i kohalikele laevadele ei jäetud suuremat piirkonda, mis ulatuks kaugemale kui 24 meremiili.

Raportöör rõhutab, et Mayotte'i kalurid peavad osalema lepingu alusel moodustatava ühiskomisjoni koosolekutel ja olema kaasatud lepingu rakendamise kõikides etappides. Selles küsimuses nõudis raportöör, et Prantsusmaa valitsus osaleks ametlikult Mayotte'i püügitasude kogusumma erapooletus ümberjagamises nii, et Mayotte'i kalurid sellest täit kasu saaksid.

Samuti on Prantsusmaa valitsuse ülesanne kasutada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendeid, et luua kontrolli ja infrastruktuuri jaoks vajalik haldusraamistik, täitmaks ühise kalanduspoliitika nõudeid. Eelkõige vajab Mayotte kalandussektori ja töötlemise arendamiseks saarel kiiresti lossimissadamat.

Seepärast soovib raportöör muu hulgas, et vastavalt nõukogu 10. märtsi 2014. aasta otsuse(1) artikli 2 lõikele 3 ning 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe(2) artiklile 19 kalalaevade püügilubade eest makstavate tasude ning nende maksete kasutamise kohta esitataks üksikasjalik aruanne mitte ainult komisjonile, vaid ka Euroopa Parlamendile.

(1)

COM(2014)0139

(2)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1–11.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, David Coburn, Richard Corbett, Diane Dodds, Linnéa Engström, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Liadh Ní Riada, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, José Blanco López, Ole Christensen, Ian Duncan, Sylvie Goddyn, Anja Hazekamp, Mike Hookem, Francisco José Millán Mon

Õigusteave - Privaatsuspoliitika