Menetlus : 2014/2161(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0075/2014

Esitatud tekstid :

A8-0075/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/12/2014 - 10.9
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0094

RAPORT     
PDF 159kWORD 75k
15.12.2014
PE 541.357v04-00 A8-0075/2014

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 11 (üleujutused Serbias, Horvaatias ja Bulgaarias)

(COM(2014)0648 – C8‑0223/2014 – 2014/2161(BUD))

Eelarvekomisjon

Raportöör: José Manuel Fernandes

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
 SELETUSKIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 11 (üleujutused Serbias, Horvaatias ja Bulgaarias)

(COM(2014)0648 – C8‑0223/2014 – 2014/2161(BUD))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0648 – C8‑0223/2014),

–       võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta(1), eriti selle artikli 4 lõiget 3,

–       võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 10,

–       võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 11,

–       võttes arvesse ühiseid järeldusi, milles Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele 8. detsembril 2014. aastal,

–       võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0075/2014),

1.      kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

2.      teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1)

EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(3)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta(1), eriti selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2), eriti selle punkti 11,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)         Euroopa Liit on loonud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond”), et näidata üles solidaarsust katastroofide tagajärjel kannatanud piirkondade elanikega.

(2)         Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013(3) artikkel 10 võimaldab võtta fondi vahendid kasutusele 500 miljoni euro suuruse aastase ülemmääraga (2011. aasta hindades).

(3)         Määrus (EÜ) nr 2012/2002 sisaldab sätteid, mille alusel on võimalik fondi kasutada.

(4)         Serbia on esitanud taotluse fondi vahendite kasutuselevõtmiseks üleujutuste tõttu.

(5)         Horvaatia on esitanud taotluse fondi vahendite kasutuselevõtmiseks üleujutuste tõttu.

(6)         Bulgaaria on esitanud taotluse fondi vahendite kasutuselevõtmiseks üleujutuste tõttu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvest võetakse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi raames kasutusele 79 726 440 eurot kulukohustuste assigneeringutena.

Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvest võetakse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi raames kasutusele 79 726 440 eurot maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                          Nõukogu nimel

president                                                       eesistuja

(1)

              EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.

(2)

              ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(3)

              Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).


SELETUSKIRI

Komisjon teeb ettepaneku võtta 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 11 alusel kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfond seoses üleujutustega, mis toimusid Serbias ja Horvaatias 2014. aasta mais ning Bulgaarias 2014. aasta juunis.

2014. aasta mais tabasid suurt osa Serbiast ja vähemal määral Horvaatiat rasked ilmastikuolud, mis tõid kaasa viimaste aegade suurimad üleujutused, mistõttu sai raskelt kahjustada avaliku ja erasektori taristu, samuti sajad tuhanded majapidamised. Kuu aega hiljem tabas tugev vihmasadu (mis ületas kuni neli korda kuunorme) osa Bulgaariast ning tõi kaasa suured üleujutused ja kahjustused.

Komisjon hindas põhjalikult kõiki kolme taotlust kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 661/2014 (edaspidi „määrus”), eriti selle artiklitega 2, 3 ja 4.

Üleujutused olid tingitud loodusoludest ning kuuluvad seetõttu solidaarsusfondi kohaldamisalasse.

Serbia. 2014. aasta mais tabasid suurt osa Serbiast rasked ilmastikuolud, mis tõid kaasa viimaste aegade suurimad üleujutused, mistõttu sai raskelt kahjustada avaliku ja erasektori taristu, samuti sajad tuhanded majapidamised. Kõige enam said majandussektoritest kannatada energeetika, kaevandussektor ja põllumajandus, kuid märkimisväärselt sai kahjustada ka transporditaristu (maanteed, sillad ja raudteed), samuti mitmed üleujutusevastased ja rannikukaitserajatised.

Serbia ametiasutuste hinnangul on loodusõnnetusest tingitud otsene kogukahju 1,1 miljardit eurot. See põhineb taastamisvajaduste hindamise tulemustel, mis viidi läbi ELi ja rahvusvaheliste organisatsioonide osalusel vahetult pärast loodusõnnetust. See summa moodustab 3,8% Serbia kogurahvatulust ning ületab solidaarsusfondi kasutuselevõtmise künnist, mis oli Serbia puhul 2014. aastal 174,7 miljonit eurot (0,6% kogurahvatulust 2012. aasta andmete põhjal). Kuna hinnanguline otsene kogukahju ületab asjaomast künnist, kvalifitseerub loodusõnnetus „katastroofina” määruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Rahalist toetust võib kasutada üksnes hädaolukorras ja päästeoperatsioonides vajalikeks meetmeteks, mis on määratletud määruse artiklis 3.

Horvaatia. Horvaatia idaosa tabasid samasugused ilmastikuolud nagu Serbiat. Need tekitasid tõsist kahju, ehkki vähemal määral. Üleujutused kahjustasid märkimisväärselt elu-, äri- ja kommunaalrajatisi ning taristut, samuti põllumajandussaaki ja -loomi. Enam kui 26 000 inimest tuli evakueerida. Energiavõrgud lakkasid töötamast ning maanteed ja sillad said raskelt kahjustada ja/või mattusid maalihete või muda alla. Üleujutuse alla jäi ligikaudu 2700 elumaja ja 4000 põllumajandushoonet, millest paljud said struktuurseid kahjustusi.

Horvaatia ametiasutuste hinnangul on loodusõnnetusest tingitud otsene kogukahju 297,6 miljonit eurot. See summa moodustab 0,7% Horvaatia kogurahvatulust ning ületab solidaarsusfondi kasutuselevõtmise künnist, mis oli Horvaatia puhul 2014. aastal 254,2 miljonit eurot (0,6% kogurahvatulust 2012. aasta andmete põhjal). Kuna hinnanguline otsene kogukahju ületab asjaomast künnist, kvalifitseerub loodusõnnetus „katastroofina”.

Mis puudutab loodusõnnetuse iseloomuga seotud loodusõnnetuste riski ennetamist ja juhtimist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamist, siis Horvaatia rakendab parajasti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (üleujutuste direktiiv). Esialgsed üleujutusriski hindamised on teostatud. Üleujutusohu ja üleujutusriski kaardid on koostatud kahe pilootpiirkonna kohta ning on koostamisel teiste piirkondade kohta. Üleujutusriski juhtimise kavad on ettevalmistamisel, kuid need ei ole veel koostatud.

Bulgaaria. Kuu aega hiljem tabas tugev vihmasadu (mis ületas kuni neli korda kuunorme) Bulgaaria mitut piirkonda ning tõi kaasa suured üleujutused. Kahjustada said nii avalik taristu kui ka energeetika-, veevarustuse, telekommunikatsiooni-, transpordi-, tervishoiu-, haridus-, hädaabiteenuste, kultuuripärandi ja looduskaitsealade rajatised. Kokku uhutud pinnas ja jäätmed ning üle ajavad reoveekaevud on halvendanud elamistingimusi asjaomastes piirkondades.

Bulgaaria ametiasutuste hinnangul on loodusõnnetusest tingitud otsene kogukahju 311,3 miljonit eurot. See summa moodustab 0,8% Bulgaaria kogurahvatulust ning ületab solidaarsusfondi kasutuselevõtmise künnist, mis oli Bulgaaria puhul 2014. aastal 232,5 miljonit eurot (0,6% kogurahvatulust 2012. aasta andmete põhjal). Kuna hinnanguline otsene kogukahju ületab asjaomast künnist, kvalifitseerub loodusõnnetus „katastroofina”.

Mis puudutab loodusõnnetuse iseloomuga seotud loodusõnnetuste riski ennetamist ja juhtimist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamist, siis Bulgaaria võttis 2010. aastal siseriiklikku õigusse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (üleujutuste direktiiv) ning iga valglapiirkonna kohta on tehtud esialgne üleujutusriski analüüs. Analüüsi aluseks oli keskkonna- ja veeministeeriumi koostatud üleujutusriski ja üleujutusohu hindamise metoodika.

Bulgaaria ametiasutuste teatel hüvitab tervishoiusektorile tekkinud ligikaudu 2,3 miljoni euro suuruse kahju kindlustus. See summa arvestati toetuskõlblikest kuludest maha.

Olles kõnealused taotlused läbi vaadanud(1) ning arvestades kõige suuremat abisummat, mida fondist võib anda, aga ka assigneeringute ümberpaigutamise ulatust, teeb komisjon ettepaneku kasutada Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahendeid mahus 79 726 440 eurot.

Solidaarsusfondist antava abi arvutamise metoodika esitati solidaarsusfondi aastaaruandes (2002–2003) ning metoodika kiitsid heaks nõukogu ja Euroopa Parlament.

On tehtud ettepanek rakendada samu protsendimäärasid ja määrata järgmised abisummad:

Loodusõnnetus

Otsene kahju(miljonites eurodes)

 

Katastroofi künnis(miljonites eurodes)

 

Abikõlblike meetmete kogukulu(miljonites eurodes)

 

Alla künnist jääv 2,5% otsesest kahjust

(eurodes)

Künnist ületav 6% otsesest kahjust

(eurodes)

Ülemmäära kohaldamine

Kavandatava abi kogusumma

(eurodes)

Serbia

1105,622

174,649

381,967

4 366 225

55 858 380

ei

60 224 605

Horvaatia

297,629

254,229

108,799

6 355 725

2 604 000

ei

8 959 725

Bulgaaria

311,328

232,502

285,440

5 812 550

4 729 560

ei

10 542 110

KOKKU

 

79 726 440

See on teine ettepanek fondi kasutuselevõtmiseks 2014. aastal ning esildatud toetuse kogusumma vastab mitmeaastase finantsraamistiku määruse sätetele, millega nähakse piirmääraks ette 530,6 miljonit eurot (500 miljonit eurot 2011. aasta hindades).

Kokkuvõttes tehakse ettepanek solidaarsusfond kõigil kolmel juhul kasutusele võtta ning kirjendada Horvaatia ja Bulgaaria koguassigneeringud summas 19 501 835 eurot 2014. aasta eelarve reale 13 06 01 ning vastavad assigneeringud Serbiale summas 60 224 605 eurot eelarvereale 13 06 02 (mis on ette nähtud ühinemisläbirääkimisi pidavatele riikidele), seda nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena.

Kuna solidaarsusfond on mitmeaastase finantsraamistiku määruse kohaselt erivahend, tuleks vastavad assigneeringud eelarvesse kanda väljaspool asjaomaseid finantsraamistiku ülemmäärasid.

Paralleelselt solidaarsusfondi kasutuselevõtmise ettepanekuga esitas komisjon paranduseelarve projekti (nr 7/2014, 17.10.2014), et kanda 2014. aasta eelarvesse vastavad kulukohustuste assigneeringud, nagu on ette nähtud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 26, ning vastavad maksete assigneeringud lükatakse 2015. aasta eelarvesse. Nõukogu seisukohaga paranduseelarve projekti nr 7/2014 kohta, mis puudutab käesoleva otsuse rahastamist, muudetakse komisjoni esialgset ettepanekut. Parlamendi seisukoht esitatakse, kui parlament võtab vastu oma seisukoha paranduseelarve projekti nr 7/2014 kohta.

17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 26 kohaselt algatab komisjon samaaegselt fondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega lihtsustatud kolmepoolse menetluse, et saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise vajaduse ja vajaliku summa suuruse osas.

Raportöör soovitab kiita heaks komisjoni ettepaneku võtta vastu käesolevale raportile lisatud otsus.

(1)

              C(2014) 7380.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.12.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Sophie Montel, Clare Moody, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Pina Picierno, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Marco Valli, Monika Vana, Daniele Viotti, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Tamás Deutsch, Pablo Echenique, Ernest Maragall, Andrej Plenković, Sergei Stanishev, Nils Torvalds

Õigusteave - Privaatsuspoliitika