Menetlus : 2014/0218(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0001/2015

Esitatud tekstid :

A8-0001/2015

Arutelud :

PV 10/02/2015 - 7
CRE 10/02/2015 - 7

Hääletused :

PV 11/02/2015 - 9.15
CRE 11/02/2015 - 9.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0029

RAPORT     ***I
PDF 408kWORD 249k
7.1.2015
PE 539.855v02-00 A8-0001/2015

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta

(COM(2014)0476 – C8‑0113/2014 – 2014/0218(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Inés Ayala Sender

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta

(COM(2014)0476 – C8‑0113/2014 – 2014/0218(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0476),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõike 1 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0113/2014),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. oktoobri 2014. aasta arvamust(1),

–       olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–       võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8-0001/2015),

1.      võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.      palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a) Prümi otsuste raames kohaldatakse isikuandmeid sisaldavate sõidukite registreerimisandmete töötlemisele nõukogu otsuse 2008/615/JSK VI peatükis sätestatud andmekaitse erisätteid. Sellega seoses peaks liikmesriikidel olema õigus kohaldada kõnealuseid erisätteid ka muudele käesoleva direktiivi kohaselt töödeldavatele isikuandmetele, tingimusel, et liikmesriigid tagavad, et kõigi käesoleva direktiivi artiklis 2 loetletud rikkumistega seotud andmete töötlemine on kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ rakendavate siseriiklike õigusaktidega.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga võetakse üle nõukogu tekst ja Euroopa andmekaitseinspektori soovitus. Eesmärk on selgitada uusi andmekaitsesätteid, mida tuleb käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate rikkumistega seoses kohaldada.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Erandina esimesest lõigust võivad Taani Kuningriik, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik pikendada selles lõigus nimetatud tähtaega kuni ...*.

 

_____________

 

* Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga jäetakse nendele kolmele liikmesriigile, kes on otsustanud seda direktiivi mitte kohaldada, piisavalt aega riigisisesesse õigusse ülevõtmiseks, võttes arvesse vajalikke rakendusakte ja halduslikke või tehnilisi meetmeid, jättes samas komisjonile piisavalt aega ettenähtud raporti esitamiseks 2016. aasta novembriks ja viivituste vältimiseks tulevaste ettepanekute puhul, mille eesmärk on tugevdada liikluseeskirjade piiriüleste rikkumiste korral tehtud otsuste jõustamist ja suurendada kõigis liikmesriikides liiklusohutust.

(1)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Käesoleva ettepaneku tekst ühtib 2011. aastal Euroopa Parlamendis ülekaaluka enamusega ja nõukogus ühehäälselt vastu võetud direktiivi 2011/82/EL (liiklusohutusnõuete rikkumist käsitleva piiriülese teabevahetuse kohta) omaga, välja arvatud kaks olulist muudatust. Ühest küljest õigusliku aluse muutus ja sellega seotud tehnilised muudatused ning teisest küljest transporti käsitlevast uuest õiguslikust alusest tulenev territoriaalse kohaldamisala laiendamine kolmele liikmesriigile, mis varasemast direktiivist välja jäid.

Need muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu 6. mai otsusega kohtuasjas C-43/12, mille kohaselt võeti direktiiv 2011/82/EL vastu valel õiguslikul alusel, mis käsitleb politseikoostööd kriminaalasjades (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 lõige 2). Kohus leidis, et asjakohane õiguslik alus on transpordi ohutus: direktiivi sätete sisu kontrollimisel ilmnes, et liikmesriikide ametiasutuste vaheline teabevahetussüsteem, millel direktiiv põhines, oli vahend, mitte direktiivi eesmärk, milleks oli liiklusohutuse parandamine. Euroopa Parlament pidas transporti käsitlevat õiguslikku alust algusest peale asjakohaseks.

Vaatamata direktiivi tühistamisele möönis kohus selle asjakohasust ja otsustas eesmärgiga vältida õigusliku tühimiku loomist, et tühistatud direktiiv jääb kehtima 12 kuuks, võimaldades Euroopa Parlamendil ja nõukogul teha parandusi ja võtta vastu uus tekst kooskõlas transpordi ohutust käsitleva õigusliku alusega.

Seega on komisjon esitanud uue ettepaneku võtta vastu direktiiv ning kuigi just komisjon algatas tühistamishagi, esitas ta parlamendile kiiresti uue teksti, mis sisaldas ainult kohtuotsusest tulenevaid muudatusi (st osad, mis puudutavad õiguslikku alust ja territoriaalset kohaldamisala).

Direktiivi 2011/82/EL taust

Ettepaneku taustaga tutvumiseks tuleb käsitleda uuringuid, mille komisjon teostas 2007. aastal. ELis toimepandavate liiklusnõuete rikkumistega seotud andmeid käsitlev uuring näitas, et rikkumistes osalenud mitteresidentide osakaal on kõrgem kui nende osakaal riigi liikluses, eriti kiiruseületamisel. Üks peamisi põhjuseid, miks välismaiste sõidukitega pannakse toime rohkem rikkumisi, on see, et ametivõimud ei saa sõiduki omaniku elukohta teadmata teavitada teda karistusest, eelkõige kui tegemist on rikkumistega, mille tuvastavad automaatsed radarisüsteemid. Kuigi probleemi püüti lahendada kahepoolsete lepingutega, näitas kogemus, et maanteeametite vahel tekis rohkem konflikte ja rahulolematust. Niisugune välismaiste sõidukijuhtide suhteline karistamatus kahjustas liiklusohutuse eesmärke ja vähendas kontrollimise usaldusväärsust Euroopa kodanike silmis, kuna riikliku registreerimismärgiga sõidukite juhid leidsid, et kõiki õiguserikkujaid tuleb kohelda võrdselt. Ettepaneku lõppeesmärk oligi eelkõige lõpu tegemine välismaiste sõidukite karistamatusele ELi teedel.

Ettepanek võtta vastu direktiiv võimaldas selle tühimiku täita ning sellega kehtestati liikmesriikide maantee- ja liiklusohutusametitele võimalus taotleda välismaise registreerimismärgiga sõiduki omaniku andmeid sellise rikkumise toimepanemise korral, mis kahjustab liiklusohutust, eesmärgiga teavitada teda toimepandud rikkumisest asjaomase riigi keeles.

2008. aastal esitatud komisjoni algse ettepaneku menetlemisel tegi parlament ettepaneku tõhustada seda süsteemi nii, et lisaks sõiduomanike teavitamisele rikkumistest oleks võimalik ka mitteresidentidele karistusi rakendada, nagu seda tehakse residentide poolt toime pandud rikkumiste puhul. Lisaks transporti käsitleva õigusliku aluse toetamisele tõhustas Euroopa Parlament esimesel lugemisel vastavalt Euroopa andmekaitseinspektori soovitustele ka andmekaitset puudutavaid elemente, parandas kodanikele antavat teavet käsitlevaid sätteid ning lisas nõude täpsustada automaatseid radariseadmeid käsitlevaid norme ja võimaluse ühtlustada liikluseeskirju.

Parlament toetas seda ettepanekut, kuid nõukogu blokeeris selle. Tulemuseta arutleti õigusliku aluse üle. Alles kolm aastat hiljem, Belgia eesistumise ajal 2010. aastal õnnestus parlamendi taotluse tulemusel väljuda tekkinud ummikseisust, millega lükati vaid edasi tungivat vajadust sellise vahendi järele, millega võidelda liiklusnõuete piiriüleste rikkumiste vastu. Võimalus lahendada ummikseis, nõustudes muudatusega, mille kohaselt oli õiguslik alus politseikoostöö, tõi omakorda kaasa kaks olulist muudatust: ühest küljest menetluse piiramine sõidukiomanike andmete vahetamisega ja teisest küljest territoriaalse kohaldamisala vähendamine, jättes välja Ühendkuningriigi, Taani ja Iirimaa kooskõlas nende eelisõigustega aluslepingute kohaselt.

Pidades silmas võimalust teha edasisi samme, otsustas parlament praktilistel kaalutlustel, loobumata transporti käsitlevast õiguslikust alusest, mis kajastub artiklis 11, uurida võimalusi muuta õiguslikku alust, et astuda esimene samm ja luua esialgne vahend piiriüleste trahvide probleemi lahendamiseks. Parlamendil õnnestus kehtestada tõhus läbivaatamisklausel, mille kohaselt on komisjon kohustatud esitama 2016. aasta novembris aruande, milles hinnatakse rakendamist. Selle aruande tulemusel esitab komisjon vajaduse korral uued seadusandlikud ettepanekud, et sõidukijuhte oleks võimalik vastutusele võtta sõltumata riigist, kus sõiduk on registreeritud, täiendades seega kokkulepitud teabevahetussüsteemi.

Võttes arvesse tehnika arengut, mis on toimunud teatavate rikkumiste tuvastamise valdkonnas, nagu sõiduki juhtimine narkojoobes, leppisid parlament ja nõukogu teisel lugemisel kokku, et direktiivi reguleerimisalasse lisatakse neli uut juhtumit, mille puhul oli selleks ajaks saavutatud piisav valmidus ja mis kujutavad endast rikkumisi, mis seavad ohtu nii sõidukijuhi kui ka teiste liiklejate ohutuse (narkojoobes juhtimine, kiivri mittekasutamine mootorratturite puhul, mobiilseadme kasutamine juhtimise ajal ja keelatud sõiduraja kasutamine).

Selle keeruka seadusandliku menetluse järel jõustus direktiiv 2011/82/EL lõpuks 11. novembril 2013 ning selle potentsiaal ilmnes kohe alguses, kui välismaiste sõidukijuhtide toime pandud rikkumiste arv vähenes. Sellega kehtestati tõhus ennetav vahend välismaistele sõidukijuhtidele, kes on nüüd teadlikud sellest, et kõigist välismaal toime pandud rikkumistest võidakse neid tänu uudsele süsteemile teavitada. Viimasel aastal on see aidanud kaasa ELi eesmärgile vähendada liiklusohvrite arvu 2020. aastaks poole võrra ja vigastatute arvu 40 %.

Raportööri seisukoht

Raportöör soovib eelkõige tänada komisjoni selle eest, et ta esitas kiiresti uue ettepaneku, mille puhul piirdutakse kohtuotsuse kohaste kohandustega ja hädavajalike muudatustega. Ettepanekus on õiguslikuks aluseks valitud varasema asemel transpordi ohutus, territoriaalset kohaldamisala on laiendatud Taanile, Ühendkuningriigile ja Iirimaale ning tehtud on mitmeid kohandusi, mis puudutavad andmekaitseküsimustes kohaldatavaid õigusakte kooskõlas uue õigusliku alusega.

Nõukogu on ettepanekut analüüsinud ning liikmesriigid on üksmeelel, et uus direktiiv tuleb vastu võtta võimalikult kiiresti. Praegu on nendest 25 liikmesriigist, kelle suhtes direktiivi kohaldatakse, 20 liikmesriiki direktiivi siseriiklikku õigusesse üle võtnud ning on esimesed märgid loodud süsteemi tulemuslikkusest. Taani, Ühendkuningriik ja Iirimaa, kes varem otsustasid, et nad ei ühine, nõustuvad praegu tingimusteta ja on palunud vaid üleminekuperioodi, nagu oli teistel riikidel, ning mõtlevad ühtlasi, kuidas aidata kaasa süsteemi tõhustamisele eelseisva läbivaatamise ajal.

Parlament peab seetõttu uue direktiivi vastu võtma enne 6. maid 2015, et vältida õigusliku ebaselguse tekkimist peaaegu kõigis liikmesriikides, kes on tühistatud direktiivi sätted juba siseriiklikku õigusesse üle võtnud. Seega seisab parlament seadusandajana vajaliku, tundliku ja kiireloomulise ülesande ees valdkonnas, mida ta on alati pidanud poliitiliseks prioriteediks: liiklusohutuse võimalikult kõrge taseme tagamine.

Lisaks, liiklusohvrite ühendused, maanteeametid, liiklusohutusalaseid küsimusi käsitlevad prokurörid ja üldisemalt liiklusohutuse tagamise nimel töötavad ühendused, kes avaldasid heameelt direktiivi vastuvõtmise üle, ei mõistaks seda, kui parlament ei võtaks kõiki vajalikke meetmeid õigusliku tühimiku vältimiseks. Kodanikud, kellele tavaliselt ei valmista liiklusnõuete rikkumise teate saamine heameelt, suhtuvad samuti hästi sellesse, et kõiki eurooplasi, sõltumata riigist, kus nende sõiduk on registreeritud, koheldakse võrdselt.

Ühtlasi võetakse uus direktiiv vastu kriitilisel ajal. Kuigi EL liigub uuesti selles suunas, et vähendada 2020. aastaks liiklussurmade arvu 50 %, tuleb märkida, et liiklusohvrite arv on erinevatel põhjustel suurenenud: autopargi vananemine, infrastruktuuri hoolduskulude suured kärped majanduskriisi tõttu, liiklusohutust parandava infrastruktuuri ja innovatsiooni finantseeringute puudumine jne. Seetõttu soovib raportöör, et see direktiiv võetaks vastu enne kohtu määratud tähtaega, et vältida õigusliku tühimiku tekkimist, mis aitab seda murettekitavat suundumust kinnistada. Raportöör leiab, et piiriüleseid liikluskaristusi käsitlev direktiiv võimaldas kehtestada ELi teedel valitseva karistamatuse vastu võitlemise ennetava mittediskrimineeriva vahendi, millest ei tohiks meid ilma jätta.

Raportöör soovib ka veenduda, et muudatused, mis on tehtud seoses direktiiviga 95/46/EÜ, ei kahjusta isikuandmete kaitse kõrget taset, millel on põhinenud kogu parlamendis toimunud menetlusprotsess alates 2008. aastast. Seetõttu, nagu see oli ka komisjoni algse ettepaneku puhul, peab raportöör Euroopa andmekaitseinspektori arvamust kõige tähtsamaks. Nii kolme institutsiooni õigusteenistused kui ka andmekaitseinspektor on arvamusel, et komisjoni ettepaneku tehnilised muudatused on asjakohased, seega ei soovi raportöör teha olulisi muudatusi.

Raportöör soovib selles raporti projektis vaid esitada selgituse, et alustada nõukoguga läbirääkimisi. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku võtta vastu uus põhjendus, mis põhineb nõukogu selgitusel ja Euroopa andmekaitseinspektori soovitusel.


MENETLUS

Pealkiri

Piiriülene teabevahetus liiklusohutusnõuete rikkumise kohta

Viited

COM(2014)0476 – C8-0113/2014 – 2014/0218(COD)

EP-le esitamise kuupäev

18.7.2014

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

15.9.2014

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

15.9.2014

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

LIBE

6.10.2014

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Inés Ayala Sender

3.9.2014

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

3.11.2014

1.12.2014

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

2.12.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

5

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Jens Nilsson, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Claudia Tapardel, István Ujhelyi, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Matthijs van Miltenburg, Elissavet Vozemberg, Roberts Zīle, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Francisco Assis, Ivo Belet, Markus Ferber, Theresa Griffin, Massimo Paolucci

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Georgios Katrougkalos

Esitamise kuupäev

7.1.2015

Õigusteave - Privaatsuspoliitika