RAPORT ühtse turu juhtimise kohta 2015. aasta Euroopa poolaasta raames

2.2.2015 - (2014/2212(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Ildikó Gáll-Pelcz

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ühtse turu juhtimise kohta 2015. aasta Euroopa poolaasta raames

(2014/2212(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2014. aasta teatist „2015. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2014)0902),

–    võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2013. aasta teatist „2014. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2013)0800) ja komisjoni 13. novembri 2013. aasta aruannet „Majanduskasvu ja tööhõive ühtne turg: liikmesriikides tehtud edusammude ja järelejäänud tõkete analüüs – Panus 2014. aasta majanduskasvu analüüsi” (COM(2013)0785),

–    võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2012. aasta aruannet „Ühtse turu integratsiooni olukord 2013 – Panus 2013. aasta majanduskasvu analüüsi” COM(2012)0752),

–    võttes arvesse komisjoni 8. juuni 2012. aasta teatist „Ühtse turu parem juhtimine” (COM(2012)0259),

–    võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–    võttes arvesse komisjoni 19. märtsi 2014. aasta teatist „Ülevaade tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamise edusammudest” (COM(2014)0130),

–    võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2014. aasta teatist „2014. aasta Euroopa poolaasta: riigipõhised soovitused – majanduskasv” (COM(2014)0400),

–    võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta teatist „Ühtse turu akt II – Üheskoos uue majanduskasvu eest” (COM(2012)0573),

–    võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks – „Üheskoos uue majanduskasvu eest”” (COM(2011)0206),

–    võttes arvesse Mario Monti 9. mai 2010. aasta aruannet Euroopa Komisjoni presidendile „Ühtse turu uus strateegia Euroopa majanduse ja ühiskonna teenistuses”,

–    võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellimusel 2014. aasta septembris valminud uuringut „Ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hind”,

–    võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellimusel 2014. aasta septembris valminud uuringut „Näitajad, mille järgi hinnata ühtse turu toimimist – Euroopa poolaasta ühtse turu samba rajamine”,

–    võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellimusel 2014. aasta septembris valminud uuringut „Siseturu ja tarbijakaitse panus majanduskasvu”,

–    võttes arvesse veebis avaldatava ühtse turu tulemustabeli 2014. aasta juuli väljaannet,

–    võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 26.–27. juuni 2014. aasta järeldusi,

–    võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20.–21. märtsi 2014. aasta järeldusi,

–    võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 25.–26. septembri 2014. aasta arutelu tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” üle,

–    võttes arvesse oma 7. veebruari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ühtse turu juhtimise kohta[1] ja komisjoni 8. mail 2013. aastal vastu võetud järelmeetmeid,

–    võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ühtse turu juhtimise kohta Euroopa 2014. aasta poolaasta raames[2] ja komisjoni 28. mail 2014. aastal vastu võetud järelmeetmeid,

–    võttes arvesse oma 22. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2014. aasta prioriteetide rakendamise kohta[3],

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–    võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0018/2015),

A.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõtte tegemisel tuleks ühtset turgu ja digitaalset ühtset turgu käsitleda kui kahte peamist majanduskasvu taaskäivitamise ja kvaliteetsete töökohtade loomise vahendit ELis, tagades samal ajal vastastikuse täiendavuse traditsioonilisemate majanduskasvu hoobadega, nagu investeeringute suurendamine teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, koolituse ja hariduse valdkonnas, pöörates samal ajal erilist tähelepanu VKEde vajadustele;

B.   arvestades, et ühtse turu strateegia nõuab holistilist lähenemisviisi, milles võetakse arvesse kodanike, tarbijate ja VKEde muresid ning kantakse ühtse turu prioriteedid üle kõikidesse poliitikavaldkondadesse, et tagada niisuguse elujõulise ühtse turu väljakujundamine, mis hoogustaks majanduse taastumist ja jätkusuutlikku kasvu;

C.  arvestades, et tugevdada tuleb ühtse turu juhtimist Euroopa poolaasta raames liidu eri poliitikavaldkondade horisontaalse prioriteedina, säilitades vajaliku tasakaalu majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme vahel, ning et parandada tuleb ühtse turu eeskirjade ülevõtmise, rakendamise ja jõustamise kvaliteeti, et need toimiksid nii praktikas kui ka majanduslikult, vähendades ka oluliselt rikkumismenetluste kestust;

D.  arvestades, et ühtse turu juhtimisega Euroopa poolaasta raames ning vastavate riigipõhiste soovitustega Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks on käivitatud väga hea protsess, millega luuakse kvaliteetseid töökohti ja investoritele huvipakkuvamat õiglast majanduskasvu;

E.   arvestades, et rohkem kui 20 aastat pärast ühtse turu ametlikku loomist ei ole see ikka veel täielikult välja kujundatud, peamiselt seetõttu, et liikmesriigid ei ole liidu õigusakte täielikult üle võtnud või rakendanud;

F.   arvestades, et ELi ühtse turu strateegiat tuleb käsitleda järjekindlalt ja otsustavalt ning et see peab olema kooskõlastatud ja põhinema holistilisel lähenemisviisil ja pragmaatilisel, terviklikul ja laiaulatuslikul kokkuleppel, mida toetavad kõik liikmesriigid ja ELi institutsioonid; arvestades, et ühtse turuga seotud eeskirjade täielikuks rakendamiseks ja jõustamiseks ning ühtse turu ja selle juhtimise tõsiseltvõetavuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks on endiselt vaja kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni presidendi ja nõukogu eesistuja tugevat juhtrolli, pühendumust ja kooskõlastatust, samuti liikmesriikide selget poliitilist isevastutust, koostööd ja solidaarsust;

G.  arvestades, et kuigi ühtse turu majandustulemuste mõõtmiseks Euroopa poolaasta raames leidub palju vahendeid, mis on peamiselt spetsiifilised näitajad, ei ole need siiani selget poliitilist mõju avaldanud;

H.  arvestades, et suurimaid võimalikke pingutusi tuleks teha mitte üksnes selleks, et tagada õigusaktide selgus, lihtsus, toimivus ja jõustatavus, vaid ka selleks, et kehtestada ettearvatav ja stabiilne raamistik nende õigusaktide praktilise toimimise hindamiseks ühtse turu alal;

I.    arvestades, et hästitoimiv ja tulemuslik ühtne turg, mis põhineb jätkusuutlikul ja ülimalt innovatiivsel ja konkurentsivõimelisel sotsiaalsel turumajandusel, on vajalik jätkusuutliku kasvu ja konkurentsivõime ergutamiseks, investeeringute ligitõmbamiseks, sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks ning töökohtade loomiseks eesmärgiga elavdada taas Euroopa majandust; arvestades, et süvendatum ja õiglasem ühtne turg koos tugevdatud tööstusbaasiga on komisjoni 2015. aasta tööprogrammi prioriteetide hulgas kõrgel kohal; arvestades, et liikmesriigid ja EL peaksid töötama ühiselt välja Euroopa tööstuspoliitika, tuginedes selles valdkonnas viimastel aastatel juba tehtud tööle ja keskendudes strateegilistele sektoritele muu hulgas eesmärgiga saavutada tööprogrammis seatud eesmärgid; arvestades, et ühtne turg on vajalik ka selleks, et võimaldada kodanike, tarbijate ja ettevõtjate vajaduste piisaval määral arvesse võtmist ning tagada, et kavandatud poliitika suudab pakkuda Euroopa kodanikele ja muudele tegutsejatele lisaväärtust;

J.    arvestades, et ühtsele turule tuleb Euroopa poolaasta kontekstis suuremat tähelepanu pöörata, et paremini kasutada selle kasvu- ja tööhõivepotentsiaali, seada ühtse turu tõhustamine Euroopa tööstusstrateegia keskmesse, tutvustada paremini selle positiivset mõju ning võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel sellest täit kasu saada;

K.  arvestades, et liikmesriigid on kohustunud kujundama energia siseturu välja 2014. aastaks ja integreerima „energiasaared” energia siseturuga 2015. aastaks;

L.   arvestades, et täielikult integreeritud energia siseturg on liidu üldeesmärkide – energiajulgeoleku ja jätkusuutlikkuse – seisukohast möödapääsmatu ning et see on otsustava väärtusega liidu ülemaailmse konkurentsivõime, majanduskasvu ja uute töökohtade loomise jaoks, nagu mööndakse teises ühtse turu meetmepaketis ja strateegias „Euroopa 2020”;

I. Euroopa poolaasta ühtse turu samba kujundamine

1.   kordab oma üleskutset, et komisjon töötaks ühtse turu paremaks juhtimiseks välja analüüsivahendite kogumi, millega mõõta nõuetekohasemalt ühtse turu majanduslikku ja regulatiivset tulemuslikkust Euroopa poolaasta ühtse turu samba raames; on veendunud, et selline analüüsivahend annaks kasulikke andmeid riigipõhiste soovituste, iga-aastase majanduskasvu analüüsi, liikmesriikidele mõeldud Euroopa Ülemkogu suuniste ning riiklike tegevuskavade jaoks, mis on koostatud ühtse turu suuniste rakendamiseks;

2.   rõhutab varasematel aastatel koostatud ühtse turu integratsiooni aruannete tähtsust ja lisaväärtust, võttes arvesse nende panust komisjoni iga-aastases majanduskasvu analüüsis seatud üldistesse prioriteetidesse ning riigipõhiste soovituste kindlaksmääramisse Euroopa poolaasta raames; peab seetõttu äärmiselt kahetsusväärseks, et ühtse turu integratsiooni aruannet 2015. aasta kohta ei koostata;

3.   peab ühtlasi ühtse turu integratsiooni aruande ärajätmist kahetsusväärseks, kuna see toimub ajal, mil Euroopa Parlament ja komisjon on tegelenud niisuguste konkreetsete näitajate väljatöötamisega, mida kasutatakse selleks, et hinnata siseturu integratsiooni ja kogu kasu, mida on võimalik saada edasisest sihipärasest integratsioonist peamistes kasvuvaldkondades; nõuab seetõttu suuremaid jõupingutusi, et tagada juba olemasolevate eeskirjade parem rakendamine ja jõustamine;

4.   palub komisjonil selgitada 2015. aasta majanduskasvu analüüsi ümberkujundamist ja anda selgitusi selle kohta, miks komisjon ei avaldanud täiendavat uuringut ühtse turu integratsiooni praeguse olukorra kohta peamistes suurima kasvupotentsiaaliga valdkondades; palub komisjonil avaldada käesoleva aasta majanduskasvu analüüsi täienduseks vähemalt ühtse turu kohta kogutud andmed;

5.   palub komisjonil esitada 2015. aastal võimalikult varakult ühtse turu integratsiooni olukorra aruanne, et see aitaks määrata ühtse turu samba tegevussuunda 2015. aasta Euroopa poolaasta raames; rõhutab siiski, et tulevikus tuleb aruande ajastus uuesti läbi mõelda; on arvamusel, et maksimaalse mõju saavutamiseks, ka riigipõhiseid soovitusi silmas pidades, tuleks niisugune aruanne avaldada koos iga-aastase majanduskasvu analüüsiga;

6.   nõuab tungivalt, et komisjon esitaks igal aastal kohustusliku aruande, mille eesmärk oleks jälgida ühtse turu toimimist Euroopa poolaasta protsessis ja mis hõlmaks ühtse turu integratsiooni olukorra analüüsi peamistes suurima kasvupotentsiaaliga valdkondades; kutsub komisjoni üles määrama iga-aastase majanduskasvu analüüsi raames kindlaks poliitilised prioriteedid, mis aitaksid vallandada ühtse turu kogu kasvupotentsiaali ja kõrvaldada järelejäänud takistused edasise integratsiooni teelt;

7.   märgib, et 2015. aasta majanduskasvu analüüsis toetati integreeritud ühtset turgu, mis pakub tarbijatele samu võimalusi nagu nende koduturud, ning rõhutab, et internetis tarbijatele antavad õigused ei tohiks olla väiksemad õigustest, mida pakutakse nende traditsioonilistel turgudel;

8.   rõhutab 2015. aasta majanduskasvu analüüsis esitatud tõdemust, et Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks tuleb vältida põhjendamatult koormavat reguleerimist, eriti VKEde puhul, parandada juurdepääsu rahastamisele ning tagada kvaliteetne investeerimine teadus- ja uuendustegevusse;

9.   märgib iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud halduse ajakohastamisest tuleneda võivat kasu ning seda, kuidas see võib aidata vähendada bürokraatiat ja regulatiivseid tõkkeid, aidates seega ettevõtjaid kui ka kodanikke Euroopas konkurentsi, töökohtade arvu ja kasvu suurendamisega;

10. palub ühtse turu juhtimise raamistiku põhjalikku ümberkujundamist ning ühtse turu eeskirjade korrektse, õigeaegse ja tulemusliku rakendamise ja kohaldamise järelevalve ja hindamise tugevdamist; rõhutab vajadust kasutada ühtset turgu Euroopa poolaasta kolmanda sambana, et hõlmata reaalmajandusega seotud selget prioriteetide kogumit, austades samal ajal täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ELis;

11. kutsub komisjoni üles võtma täielikult arvesse 21. sajandi väärilise ühtse ELi turu rajamise peamisi kasvuvaldkondi ja kvaliteetsete töökohtade loomise valdkondi, mille komisjon on juba varem kindlaks määranud ja mida on veelgi täpsustatud 2014. aasta septembris ilmunud uuringus „Ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hind” ning mis hõlmavad teenuseid, digitaalset ühtset turgu ja eelkõige e-kaubandust, tarbijaõigustikku, riigihankeid ja kontsessioone ning kaupade vaba liikumist; palub ühtlasi komisjonil viia lõpule transpordi ja energia ühtse turu väljakujundamine;

12. peab vajalikuks määrata kindlaks integreeritud mõõtmissüsteemi, mis ühendaks eri metoodikaid, nagu koondnäitajaid, süstemaatilist näitajate komplekti ja valdkondlikke vahendeid, et mõõta ühtse turu toimimist eesmärgiga liita see Euroopa poolaastaga; rõhutab, et ühtse turu süvendamise mõõtmiseks ja hoogustamiseks peamistes prioriteetsetes valdkondades tuleks kaaluda põhinäitaja ja sellega seotud eesmärgi kindlaksmääramist ühtse turu integreerimise vallas;

13. kutsub komisjoni üles võtma kasutusele kvantitatiivsete eesmärkide metoodika, et vähendada halduskoormust Euroopa tasandil; märgib, et mõnes liikmesriigis on saadud häid kogemusi netoväärtuses väljendatud vähendamise eesmärkide püstitamisel, et alandada nõuete täitmisega seotud kulusid; palub, et seda metoodikat arutataks komisjoni uues halduskoormuse vähendamist käsitlevas algatuses;

14. märgib, et ühtsele turule avalduva majandusmõju hindamisel Euroopa poolaasta raames tuleks teha suuremaid pingutusi kasutatud metoodika ja andmete asjakohaste üksikasjade esitamise edendamiseks, et tagada saadud tulemuste usaldusväärsus ja võrreldavus, luua asjakohased seosed järelhindamistega ja osutada lünkadele hindamisteks vajalikes andmetes;

15. kordab oma nõudmist menetluste järele, millega tagatakse Euroopa Parlamendi asjakohane kaasamine majanduse juhtimise tsüklisse, nähes ette ühtse turu juhtimise tugevdamiseks vajalike meetmete vastuvõtmise Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, eelkõige neid valdkondi käsitlevate meetmete puhul, kus liidu reguleeriv raamistik on kehtestatud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud seadusandlikule tavamenetlusele;

16. avaldab kahetsust, et riigipõhiseid soovitusi ei ole piisavalt kohandatud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega; nõuab seetõttu sihikindlamaid pingutusi riikliku ja ELi poliitika juhtimiseks ja kooskõlastamiseks, samuti seda, et jätkataks konkreetseid ja vajalikke meetmeid ühtse turu tugevdamiseks ja selleks, et saaks ära kasutada selle potentsiaali aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ning konkurentsivõime hoogustamiseks ja töökohtade loomiseks, eelkõige noorte puhul;

17. on veendunud, et riikide parlamentide isevastutust riigipõhiste soovituste eest tuleb tugevdada; ergutab liikmesriike andma komisjonile võimaluse tutvustada riigipõhiseid soovitusi riikide parlamentides enne, kui need nõukogus vastu võetakse; palub ühtlasi liikmesriikidel näidata üles suuremat pühendumust riigipõhiste soovituste rakendamisele ja võtta ELi eesmärgid oma riikliku tasandi eesmärkidesse rangelt üle; on seetõttu seisukohal, et liikmesriigid peaksid ühtse turu valdkondades riigipõhiste soovituste rakendamisest igal aastal põhjalikult aru andma; kordab lisaks oma palvet, et komisjon annaks Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile aru meetmetest, mis on võetud riigipõhiste soovituste rakendamisel edusammude tegemise tagamiseks, ning seni saavutatud edusammudest; kutsub liikmesriike üles selgitama Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile, miks esineb riigipõhiste soovituste osas märkimisväärseid erinevusi;

18. toetab 2014. aasta riigipõhiste soovituste rõhuasetust, mille kohaselt peetakse tähtsaks kõrvaldada põhjendamatud piirangud ja takistused niisugustesse peamistesse sektoritesse sisenemisel nagu jaekaubandus, e-kaubandus ja äriteenused; nõuab tungivalt, et asjaomased liikmesriigid arvestaksid neid soovitusi võimalikult palju ja eemaldaksid esmajärjekorras ühtse turu kasvu teelt need takistused;

19. nõuab, et Euroopa poolaasta tsükli tulevased riigipõhised soovitused peegeldaksid ühtse turu integreerimise aruande järeldusi varasemast tunduvalt tugevamalt ja rangemalt;

20. peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei ole seni pidanud ühtse turu edendamist Euroopa poolaasta raames prioriteediks; kutsub komisjoni üles muutma ühtse turu juhtimise, pidades eelkõige silmas meetmeid, mille puhul keskendutakse töökohtadele, kasvule ja konkurentsivõimele, Euroopa poolaasta protsessi kõigi järgmiste etappide oluliseks osaks; tuletab komisjonile meelde, et tõeline ühtne turg nendes valdkondades annaks olulise tõuke majanduskasvule ja töökohtade loomisele ELis; nõuab, et kasutataks ära selle uue raamistiku pakutavaid võimalusi ning et võimalikult suures ulatuses arendataks peamisi kasvuvaldkondi ja meetmeid, mis sisalduvad esimeses ja teises ühtse turu meetmepaketis, ning et seejuures pöörataks tähelepanu vajadusele võtta arvesse kodanike muresid ja ootusi;

21. rõhutab, et EL, liikmesriigid, piirkonnad, omavalitsused, sotsiaalpartnerid ja sidusrühmad peavad poliitika rakendamisel ja kujundamisel järgima ühtset lähenemisviisi, et viia edasi sotsiaalset turumajandust; 

22. kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles tagama ELi fondide 2007.–2013. aasta vahendite täieliku rakendamise; märgib, et liikmesriikidel ja piirkondadel on võimalus suunata oma poliitikat ja investeeringuid 2014.–2020. aastal sektoritele, kus luuakse rohkem kasvu ja töökohti, eelkõige noorte jaoks, näiteks digitaalse ühtse turu, energeetika, teenuste ja keskkonnasäästliku majanduse sektoris, investeerides samal ajal ka autentselt ja kvaliteedipõhiselt teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, et tagada kõigi kodanike juurdepääs võrguinfrastruktuurile;

II. Ühtse turu kasutamata potentsiaal peamistes kasvuvaldkondades

23. tuletab meelde, et ühtne turg on kasvu ergutamisel ja töökohtade loomisel peamine liikumapanev jõud ning strateegia „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamiseks hädavajalik; märgib aga, et see potentsiaal on paljudes aspektides veel kasutamata;

24.     tuletab meelde strateegias „Euroopa 2020” määratletud kolme prioriteeti, milleks on

– teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduse arendamine;

– ressursitõhusama, loodussäästlikuma ja konkurentsivõimelisema majanduse edendamine;

– kõrge tööhõivetasemega majanduse tugevdamine, et tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus;

25. tunneb heameelt komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsis väljendatud uue lähenemisviisi üle, mis seisneb investeerimise koordineeritud hoogustamises ELis, et suurendada sisenõudlust ja soodustada konkurentsivõimelisemat majandust; on kindlalt veendunud, et võimalikult heade tulemuste saavutamiseks tuleb prioriteediks pidada investeeringuid, millega ergutatakse digitaalset majandust, ja konkurentsivõimelisema siseturu loomist koostöös liikmesriikidega;

26. on tõsiselt mures erainvesteeringute määra alanemise pärast Euroopas ning erainvestorite usalduse puuduse pärast, mille tagajärjeks on investeerimistõrksus, mis on eelkõige tingitud struktuurireformide ja kasvule suunatud ELi strateegia puudumisest ning ka ühtsel turul esinevatest püsivatest tõketest, mis takistavad kasvu niisugustes valdkondades nagu e-kaubandus; kutsub liikmesriike üles toetama aktiivselt investeerimiskava ning panustama Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, täiendades ELi eelarve kaudu ja EIP poolt eraldatavaid summasid, et suunata ja julgustada erasektorit investeerima;

27. kutsub komisjoni, liikmesriike, piirkondi ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi üles keskenduma reaalmajandusele niisuguse investeerimispoliitika kujundamisel ja arendamisel, mis omakorda tõmbab ligi erainvesteeringuid; nõuab ühtlasi investeerimist koolitusse, mille raames valmistatakse nii eraisikuid kui ka äriühinguid ette digitaalajastuks, sealhulgas energeetikasektori uusima tehnoloogia valdkonnas, sest see loob finantsvõimendust, tagades ülemaailmse digitaalse võrgustiku, toetades haridust ning kvaliteetset teadustegevust ja innovatsiooni ning tuues kaasa transpordisektoris ühtse turu saavutamise alased kindlad edusammud, võimaldades meil seega maailma juhtivate jõududega võrdsetel alustel konkureerida;

28. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama VKEde õigusraamistikku, võttes arvesse nende töökohtade loomise alast suutlikkust; nõuab, et maksimeeritaks programmi COSME pakutavaid võimalusi mitte ainult seoses ettevõtluse edendamisega Euroopas, vaid ka seoses VKEdele parema juurdepääsu pakkumisega rahastamisele ning nii ELi turule kui ka ülemaailmsetele turgudele;

29. rõhutab, et investeeringud tuleb siduda innovatsiooni ja ettevõtlusega, suurendades maksimaalselt võimalusi, mida pakub digitaalmajandus ja -ühiskond, ning arendades Euroopa arukat tööstuspoliitikat; märgib, et niisugusel investeerimisel tuleks eriliselt arvestada VKEdega, kellel on investeeringute saamisega kõige rohkem raskusi, ning see peaks hõlmama praktilisi meetmeid, mille eesmärk on toetada idufirmasid ning sotsiaalset ettevõtlust ja innovatsiooni kui tuleviku töökohtade allikat noorte jaoks;

30. rõhutab vajadust elavdada Euroopas ettevõtlusvaimu praktiliste meetmetega, mis tähendab seda, et VKEdele, eelkõige peamiste sektoritega seotud VKEdele tagatakse lihtne juurdepääs laenudele; nõuab ühtlasi alternatiivina pangapoolsele rahastamisele ka muude rahastamisviiside edendamist;

31. palub liikmesriikidel olla otsustuskindlam oma majanduse suunamisel innovatsiooni ja kasvu poole, kuna see valmistab meid ette digitaalajastu tulevasteks ülesanneteks ja nõueteks; märgib, et see muudab ka meie ettevõtjad innovatiivsemaks ja suurendab nende reageerimisvõimet üleilmsel turul, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia täieliku integreeritusega;

Digitaalne ühtne turg

32. on arvamusel, et digitaalse ühtse turu arendamine on otsustava tähtsusega kasvu stimuleerimiseks, kvaliteetsete töökohtade loomiseks, Euroopa majanduse üleilmse konkurentsivõime säilitamiseks ning kasu toomiseks nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele, nagu on tõdetud 2015. aasta majanduskasvu analüüsis; palub sellega seoses komisjonil koostada ambitsioonikas Euroopa e-valitsuse tegevuskava aastateks 2016–2020 ja toetada seega jätkuvalt strateegia „Euroopa 2020” eesmärke;

33. märgib, kui olulised on investeeringud, sealhulgas lairibavõrkudesse tehtavad investeeringud, prioriteetsete sihtide ja eesmärkide saavutamiseks niisuguses keskse tähtsusega valdkonnas nagu digitaalne turg; soovitab eraldada olulise osa tulevase investeerimiskava 315 miljardi euro suurusest eelarvest sihipärastele ja strateegilistele digitaalsektori investeeringutele; juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et selliste elementide nagu võrgu kõrgetasemelise leviku ning elanikkonna ja ettevõtjate kõrgetasemeliste IKT-alaste oskuste omavaheline ühendamine on tõelise digitaalse ühtse turu saavutamise keskse tähtsusega tegur; kutsub ELi ja liikmesriike üles seadma investeerimisprioriteediks digivõrgu infrastruktuuri ning digitaalalase koolituse pakkumise oma ettevõtjatele ja kodanikele;

34. on veendunud, et peamised probleemid selles valdkonnas on killustatus ja õiguskindluse puudumine ning et lisaks tuleb tegeleda probleemiga, mis seisneb kehtivate ELi eeskirjade seni ebaühtlases jõustamises liikmesriikides;

35. märgib, et digitaalse ühtse turu väljakujundamine võib anda ajavahemikus 2020. aastani täiendava SKP kasvu suurusjärgus 0,4 % (ehk 520 miljardit eurot 2014. aasta hindades) ja suurendada tööhõivet uuringus „Ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hind” sisalduvate andmetekohaselt ligikaudu 0,1 %, mis vastab rohkem kui 223 000-le 2020. aastaks loodavale töökohale; on veendunud, et e-kaubanduse tõketega tegelemine, investeerimine lairibainfrastruktuuri ja uue tehnoloogia, näiteks neljanda ja viienda põlvkonna mobiilside kasutuselevõtmine on digilahenduste arenguks otsustava tähtsusega, kuna nende aluseks on kiired ja tulemuslikud ühendused; on seisukohal, et digitaalse ühtse turu väljakujundamiseks 2015. aastaks on väga oluline võtta vastu ELi üldine andmekaitseraamistik ning võrgu- ja infoturbe direktiiv; nõuab investeeringuid selleks, et teha ELis lõpp ebavõrdsele lairibajuurdepääsule ja ebavõrdsele neljanda põlvkonna võrkude juurdepääsule;

36. rõhutab internetimüügi kõrge taseme ja SKP (elaniku kohta) kasvu vastastikust seost ning nõuab seetõttu tungivalt edusammude tegemist tõelise piiriülese e-kaubanduse ja pilvandmetöötluse saavutamisel; peab oluliseks lõpetada 28 digitaalse turu killustatus, tagada universaalne võrgujuurdepääs ning teha võrguturbest ja tarbija usaldusest digitaalse ühtse turu nurgakivid, sest e-turg ei saa eksisteerida ilma usalduseta;

37. rõhutab, et Euroopa mõõtme puudumise hinda käsitleva aruande kohaselt võimaldaksid e-valitsuse valdkonnas tehtavad edusammud hoida aastas kokku 100 miljardit eurot; nõuab, et liikmesriigid teeksid jõupingutusi eesmärgiga ajakohastada oma avalikku haldust nii, et see oleks suunatum ja tõhustatum, võimaldamaks kodanikel ja ettevõtjatel teha ühtsel turul oma õigusi kasutades üha rohkem toiminguid elektrooniliselt, eriti piiriülesel tasandil;

38. toonitab, et ELi ühtse turu eeskirjad peavad olema digitaalajastul toimivad ja et see hõlmab ühtse turu eeskirjade rakendamist e-maksete suhtes, kogu Euroopat hõlmavate turvaliste e-lahenduste väljatöötamist (nt e-arveldamine ja digitaalallkiri), intellektuaalomandi õiguste reformi ning vajaduse korral käibemaksunõuete täpsustamist, et luua usaldust e-kaubanduse vastu, parandada Euroopa tarbijatele nende õiguste kohta pakutava teabe kvaliteeti ning tagada, et tarbijatel oleks internetis samatasemeline kaitse, millega nad on harjunud oma traditsioonilistel turgudel;

39. rõhutab, et hiljutise majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamine on suurepärane võimalus nõuda liikmesriikidelt tungivalt, et nad suurendaksid oma jõupingutusi digitaalse ühtse turu saavutamiseks, mis ei tähenda ainult suuremat kasvu ja rohkem töökohti, eelkõige VKEde sektoris ja noorte hulgas, vaid ka tulevikule suunatud ja ajakohast Euroopa Liitu;

40. on veendunud, et liikmesriigid peavad suurendama oma jõupingutusi oma avaliku halduse ajakohastamisel, pakkudes kodanikele ja ettevõtjatele rohkem ja paremini juurdepääsetavaid digitaalteenuseid, vähendades kulusid ja suurendades tõhusust, hõlbustades piiriülest koostööd ning rakendades avaliku halduse asutuste koostalitlusvõime raamistikke;

41. rõhutab e-identimise ja usaldusteenuste olulisust e-kaubanduse mahu suurendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks kasvu perspektiivis; palub seetõttu liikmesriikidel võtta kõik meetmed, mis on vajalikud siseturul e-tehinguid käsitleva määruse rakendamiseks 1. juuliks 2016. aastal;

42. on seisukohal, et digitaalsete oskuste parandamine liidus on absoluutne prioriteet;

Kaupade vaba liikumine

43. on veendunud, et kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine pakub kodanikele ja ettevõtjatele tõhususe, kasvu ja töökohtade loomise valdkonnas endiselt veel kasutamata võimalusi;

44. kordab oma toetust igakülgsete kaubandus- ja investeerimislepingute sõlmimisele, mis toetaksid Euroopa töötajatele töökohtade loomist ning oleksid sellega kokkusobivad, annaksid Euroopa tarbijatele otsest kasu ning avaksid uusi võimalusi ELi äriühingutele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kes järgivad ELi sotsiaal-, keskkonna- ja tarbijastandardeid uute kasvuvõimaluste andmise võtmetegurina; avaldab arvamust, et Euroopa Parlament peab olema tihedalt kaasatud ühtse turu õigustikku käsitlevatesse läbirääkimistesse ja et kehtivatesse õigusaktidesse tehtavate mis tahes muudatuste või mis tahes uue õigusakti kasutuselevõtmise puhul tuleb täielikult austada Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandja rolli;

45. kutsub liikmesriike üles tugevdama piiriüleses tootmises väärtusahelat kui keskse tähtsusega elementi konkurentsivõime ja kasvu edendamiseks, töökohtade loomiseks ja olemasolevate kaubandustõkete vähendamiseks sektorites, mis on suhteliselt ulatuslikud, kuid ei ole piisavalt integreeritud, et maksimeerida kasu, mida pakub ühtne turg;

46. nõuab rohkem järelevalvet kaupade ühtse turu tõkete üle;

Teenused

47. rõhutab, et strateegia „Euroopa 2020” peaks hõlmama konkreetseid poliitikameetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada tõkkeid teenuste direktiiviga hõlmatud teenuste sektorite valdkondades ja näiteks finantsteenuste valdkonnas ning mille puhul pöörataks konkreetsemat tähelepanu ühtse turu süvendamisele;

48. rõhutab, et teenuste sektoril on märkimisväärne kasutamata kasvupotentsiaal, nagu nähtub selgelt aruande „Ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hind” hinnangutest, milles osutatakse võimalikule kasumile suurusjärgus 337–637 miljardit eurot;

49. on arvamusel, et kuna teenuste sektor on ELis üks kõige suurema kasvupotentsiaaliga sektor, tuleb tugevdada meetmeid, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet selles sektoris, sealhulgas jaekaubanduses, ning lihtsustada õigusakte ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks; rõhutab, kui oluline on tagada kõikidele tarbijatele, perekondadele ja ettevõtjatele universaalne juurdepääs avalikele teenustele;

50. on seisukohal, et finantsteenuste valdkonnas tuleks tugevdada tarbijakaitset, valikut ja konkurentsi, pöörates erilist tähelepanu tarbijate, sealhulgas kõige haavatavamate tarbijate erinevatele vajadustele; on seisukohal, et suurendada tuleks tarbijate finantsteadlikkust, võttes arvesse märkimisväärset segadust, mis võib tekkida seoses finantstoodetega, ja probleeme, mida see võib tekitada üksiktarbijatele ja ühtsele turule;

51. kordab vajadust teha uusi jõupingutusi, et võidelda pettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, ning nõuab seetõttu suuremat rõhuasetust heale maksuhaldustavale nii ELi era- kui ka avalikus sektoris; rõhutab, et Euroopa mõõtme puudumise hinda käsitlevas aruandes on märgitud, et selliste meetmetega nagu e-arvete standardimine ja piiriüleste maksusüsteemide koordineerimine saaks aastas hoida kokku 9 miljardit eurot; tunneb heameelt komisjoni presidendi teadaande üle automaatse teabevahetuse kohta riikide fiskaalpoliitikat käsitlevate otsuste suhtes; rõhutab, et tuleb tugevdada ja parandada maksustamise koordineerimist, et vältida kõlvatut konkurentsi ja turumoonutusi ning tagada võrdsed võimalused ühtsel turul;

52. tunneb heameelt komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsi aruandes võetud seisukoha üle, mille kohaselt „maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise juhtumite lahendamine on oluline, et tagada õiglane kohtlemine ja võimaldada liikmesriikidel saada ette nähtud maksutulu”;

53. kinnitab oma seisukohta, et suurendada tuleks teadus- ja arendustegevusse investeerimise üldist taset ja kvaliteeti, et ergutada innovatsiooni, ning juhib tähelepanu sellele, et investeerimistasemed on liikmesriikides erinevad; tuletab komisjonile meelde vajadust luua tõeline teadmiste, teadusuuringute ja innovatsiooni ühtne turg ning viia lõpule Euroopa teadusruumi loomine; rõhutab, et praegu kasutatakse 85 % innovatsiooni jaoks eraldatud vahenditest üksnes riigi tasandil, ilma piiriülese koostööta, mistõttu ei ole võimalik kasutada täielikult ära lisaväärtust Euroopa tasandil;

Riigihanked ja kontsessioonid

54. tunneb heameelt selle üle, et 2014. aastal võeti vastu riigihankemenetlusi ja kontsessioonilepingute sõlmimist käsitlevad direktiivid, millega ajakohastati riigihankeid ELis riigihankelepingute jätkusuutlikkust edendades; toonitab kontsessioonilepingute sõlmimist käsitleva direktiivi lisaväärtust, eelkõige seoses menetluste lihtsustamisega ja nende läbipaistvamaks muutmisega ning VKEdele rohkemate võimaluste pakkumisega, võimaldades seega ületada nendes lepingutes esinevad probleemid, tagada õiguskindluse, paindlikkuse ja läbipaistvuse ning toetada majandusinfrastruktuuri ja kvaliteetsete avalike teenuste arendamist;

55. juhib tähelepanu asjaolule, et investeeringute ja avaliku sektori kulutuste kvaliteedi, tulemuslikkuse ja läbipaistvuse suurendamiseks tuleb täielikult ja kiiresti kohaldada riigihankeid ja kontsessioone käsitlevaid ELi õigusakte;

56. rõhutab, et riigihankeid ja kontsessioone käsitlevad õigusaktid tuleb nõuetekohaselt ja õigeaegselt üle võtta; toonitab riigihangete tähtsust ja innovatsioonipartnerluste väärtust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu peamise liikumapaneva jõuna, eriti VKEde puhul, keda tuleb toetada konkreetsete meetmega, millega edendatakse konkurentsi ja innovatsiooni;

Tarbijaõigustik

57. peab kahetsusväärseks, et ELi tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide killustatud rakendamine liikmesriikides põhjustab erinevusi tarbijakaitses ning võetavate jõustamismeetmete ranguses ja ajastuses; leiab, et see piirab õigussätete järjekindlust ja ühtsust nii ühe sektori piires kui ka eri müügikanalite vahel;

58. kutsub komisjoni üles tagama niisuguste õigusaktide nagu tarbijaõiguste direktiivi ning alternatiivset vaidluste lahendamist ja vaidluste veebipõhist lahendamist käsitlevate sätete kiire rakendamise ja jõustamise ning tagama samal ajal halduskoormuse vähendamise; nõuab, et tarbijatele pakutaks piiriülestes müügitehingutes piisavat kaitset, mis on kooskõlas nende traditsioonilisel turul pakutavaga, ning nõuab tõhustatud andmekaitse pakkumist digitaalajastul, sest see aitab suurendada tarbijate usaldust internetiostude vastu; juhib tähelepanu asjaolule, kui oluline on internetipõhiste tarbijate õiguste tulemuslik jõustamine, ning vaidluse korral taskukohaste ja tulemuslike õiguskaitsevahendite vajalikkusele;

59. nõuab meetmete võtmist jätkusuutliku tarbimise edendamiseks, eelkõige seoses toote kasuliku elueaga, ning selliste tavade vastu võitlemiseks, mille eesmärk on niisuguse kasutusea tahtlik lühendamine; loodab sellega seoses komisjonilt sidusa tegevuskava koostamist;

60. rõhutab, et tarbijaõiguste direktiiv märkis olulist sammu tarbijate ja ettevõtjate õiguskindluse suurendamise suunas internetipõhistes tehingutes ning see kujutab endast praegu peamist tarbijakaitse vahendit internetipõhiste teenuste valdkonnas;

61. märgib, et lisakasumit on võimalik teenida ühtse turu toimimise täiustamisest, näiteks tarbijavaidluste lahendamiseks vaidluste veebipõhise lahendamise (ODR) süsteemi sisseseadmisest, tänu millele oleks võimalik säästa umbes 22 miljardit eurot;

Energia

62. palub komisjonil tagada toimiv energia siseturg, millele on omane mittediskrimineeriv turulepääs ja kõrgetasemeline tarbijakaitse, samuti piisaval tasemel süsteemidevaheline ühendus ja süsteemi piisavus;

63. kordab vajadust suurendada Euroopa energiajulgeolekut energiaallikaid ja ‑varustuskanaleid mitmekesistades ning rõhutab, et esmajärjekorras tuleb välja kujundada energia siseturg ja teha liidus lõpp energiasaarte isoleeritusele;

64. on seisukohal, et selleks, et edendada siseturu väljakujundamist, taastuvate energiaallikate integreerimist ja varustuskindlust, peavad liikmesriigid kiiremas korras saavutama elektri ülekandevõimsuse miinimumeesmärgi, milleks on 10 %, kusjuures ideaaljuhul saavutatavaks tasemeks oleks 30 %;

65. on seisukohal, et gaasi- ja elektriturgude liberaliseerimine on tarbijate mõjuvõimu suurendamisel põhjapaneva tähtsusega, ning kutsub komisjoni üles asetama tarbijad oma ELi energia siseturu poliitika keskmesse;

III. Ühtse turu integratsiooni ja juhtimise hindamise vahendid

66. möönab, et ühtse turu tulemustabelit võib pidada parimaks tavaks liikmesriikide ühtse turuga seotud kohustuste täitmise jälgimisel ja hindamisel, kuna tulemustabeli kasutamine võib ajendada riike oma tegevust parandama ja püüdma protsesside osas teistele järele jõuda; rõhutab siiski, et see tulemustabel ei taga kvalitatiivse hindamise vahendeid; rõhutab, kui oluline on tõhustada dialoogi liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel, et selgitada välja raskused, mida nad ühtse turu õigusaktide rakendamisel kogevad, ja tegeleda nendega; kutsub sellega seoses komisjoni üles liikmesriike ühtse turu keerukate õigusaktide rakendamisel paremini abistama, kui liikmesriigid seda paluvad;

67. on seisukohal, et ühtse turu õigusloome tulemuslikkuse jälgimiseks võiks välja töötada koondnäitaja, mis mõõdaks ühtse turu puudujääki, st lisakoormust, mida kodanikud ja äriühingud kannavad ühtse turu eeskirjade puudumise tõttu piiriüleses tegevuses; nõuab kindlalt, et selline näitaja peaks hõlbustama järelduste tegemist, mille põhjal saaks esitada ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele poliitikasoovitusi;

68. võtab arvesse digitaalarengu tegevuskava tulemustabelit kui olulist vahendit, et hinnata liikmesriikide selles valdkonnas tehtud edusamme; on veendunud, et koondindeks, millega mõõta ühtse turu puudujääki, peaks hõlmama seda tulemustabelit;

69. kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust lisada oma ühtse turu valdkonda käsitlevate õigusaktide ettepanekute korpusesse kohustuse vaadata süsteemselt läbi õigusaktide ülevõtmine, järgimine, tulemuslikkus ja eesmärgipärasus ning ka niisuguse läbivaatamise metoodika ja kriteeriumid; on veendunud, et niisugune metoodika ja niisugused kriteeriumid võimaldaksid paremini hinnata, kas õigusaktid on nõuetekohaselt üle võetud, rakendatud ja jõustatud, ning ka seda, kas ja millises ulatuses aitavad need kaasa nende eesmärkide saavutamisele ning millisel määral need sobivad oma otstarbeks;

70. toetab jätkusuutliku ühtse turu loomist kaasava, ressursitõhusa ja teadmistepõhise majanduse alusel, kaasa arvatud meetmed mis tahes jätkusuutliku tehnoloogia alase innovatsiooni toetamiseks, tarbija ja ettevõtja huvide tasakaalustamiseks ning edusammude tegemiseks ühtse turu mitteametliku probleemide lahendamise mehhanismi osas, nt SOLVIT, suurendades samal ajal üldsuse teadlikkust ühtsetest kontaktpunktidest, et üldsus muutuks teadlikumaks olemasolevatest võimalustest luua ühtsel turul kasvu ja töökohti;

71. võtab teadmiseks, et üha rohkem külastatakse portaale „Teie Euroopa” ja „Teie Euroopa Nõuanne”, mis peaksid olema võimelised andma vajalikku teavet kõikidele ELi liikmesriikides elavatele, töötavatele või õppivatele või nende vahel liikuvatele inimestele;

72. tunneb heameelt asjaolu üle, et keskmine õigusaktide ülevõtmata jätmise määr liikmesriikides on langenud alla Euroopa Ülemkogus kokku lepitud 1 % piiri ja on praegu 0,6 %, mis on parim registreeritud tulemus alates ühtse turu tulemustabeli kasutuselevõtmisest; rõhutab, et ELi õigusnormide ülevõtmisel peab nii liikmesriikide kui ka liidu põhireegliks olema nulltolerantsi põhimõte;

73. märgib, et ELi õigusaktide nõuetekohane rakendamine ja jõustamine on ühtse turu väljakujundamiseks määrava tähtsusega; kutsub seetõttu komisjoni üles kasutama kindlameelselt kõiki oma volitusi selle eesmärgi saavutamiseks ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon suurendaksid ühtset turgu käsitlevate õigusaktide jõustamiseks tehtavaid jõupingutusi ja jälgiksid kõnealust jõustamist muu hulgas korrapäraste lauskontrollide abil, mõeldes samal ajal pidevalt ka rakendamisega seotud probleemidele ja tagades õigusaktide suurema tõhususe ning järelhindamise ulatuslikuma ja tulemuslikuma kasutamise; nõuab, et suurendataks järelevalvet tarbijaõiguste tulemuslikkuse üle digitaalkeskkonnas, võttes eelkõige arvesse kiirust, millega tarbijaõiguse rikkumised võivad selles keskkonnas levida;

74. tuletab siiski meelde, et rikkumismenetluste protsess on toonud ilmsiks mitmeid piiranguid, mis takistavad ühtse turu sätete rakendamise ja kohaldamise puuduste kiiret käsitlemist ja kõrvaldamist; kutsub liikmesriike üles tegema juhtumite kiiremal lahendamisel komisjoniga tulemuslikumat koostööd;

75. möönab, et rakendusalane suutmatus võib olla põhjustatud esialgse sõnastuse keerukusest; rõhutab seetõttu vajadust järgida nii esmaste kui teiseste õigusaktide puhul täies ulatuses parema õigusloome põhimõtteid, kasutades nõuetekohast konsulteerimist, mõjuhinnanguid ja rakendamisjärgseid läbivaatamisi;

76. nõuab peale selle kindlalt, et tehtaks kõik võimalik, et tagada rikkumismenetluste tulemuslikum kasutamine juhtudel, kui on rikutud liidu õigust ühtse turu valdkonnas, ning et liikmesriigid ja Euroopa Ülemkogu jätkaksid Euroopa Liidu toimimise lepingu tulevaste läbivaatamiste raames rikkumismenetluste edasiarendamist; on siiski arvamusel, et rikkumismenetlused peaksid alati olema viimane abinõu ning neid tuleks alustada alles pärast mitut koordineerimise ja parandamise katset;

°

°       °

77. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa Ülemkogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0054.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0130.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2014)0038.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Ühtne turg on Euroopa konkurentsivõime kese ja suurim majanduslik tugevus. See 500 miljonit inimest hõlmav turg annab Euroopa Liidule (EL) võimaluse olla ülemaailmse tähtsusega majandusjõud. Nii on kõigil Euroopa ettevõtjatel „koduturg”, kus nad saavad oma kaupu ja teenuseid müüa ning kõikjalt maailmast investeeringuid ligi meelitada ja mis on Euroopa kaubanduse tugipunkt kaugete turgudega sidemete sõlmimisel.

Kriis on näidanud, et EL peab oma majandusmudelit parandama ja konkurentsivõime taastama. Selleks on vaja ühendada riigi rahanduse usaldusväärsus, struktuurireformid ning sihtotstarbelised investeeringud. „Euroopa 2020” on ELi strateegia jätkusuutliku majanduskasvu tugevdamiseks ja arvukamate töökohtade loomiseks ning ühtsel turul on seejuures võtmeroll.

Kuid paljud ühtse turu võimalused on seni kasutamata. EL peab aitama liikmesriikidel piiriülest teenustekaubandust oluliselt laiendada ja tal tuleb kiiresti tegutseda, et digitaaltehnoloogia muutustega sammu pidada. Euroopa vajab 21. sajandile sobivat ühtset turgu, mis võimaldaks Euroopa ettevõtjatel püsida konkurentsi eesotsas ning tagaks tarbijate juurdepääsu kõikjalt EList pärinevatele kvaliteetsetele toodetele ja teenustele. Ühtse turu taaskäivitamine tähendab Euroopa majanduskasvu ja tööhõive mootori taaskäivitamist ning lõppkokkuvõttes aitab see kodanike võimalusi suurendada. Esimene ülesanne on seega võimaldada kodanikel ühtsel turul täies ulatuses tegutseda.

Ühtsest turust kasu saamiseks tuleb selle eeskirju nõuetekohaselt rakendada ja jõustada. Komisjon on selle nimel liikmesriikidega koostööd teinud, kuid praegune olukord näitab, et palju tööd on veel ees. Keskmine ülevõtmise puudujääk on veidi vähenenud, kuid liikmesriikidel, kelle ülevõtmistähtaeg on juba möödas, kulub direktiivide lõplikuks ülevõtmiseks ikkagi palju aega (keskmiselt kaheksa kuud). Samuti on kasvanud rikkumismenetluste keskmine kestus. Ja isegi kui eeskirjad ametlikult õigesti üle võetakse, juhtub pahatihti, et nende rakendamine hästi ei õnnestu. Ettevõtjad ja kodanikud ei tunne tihtipeale oma õigusi ja kui nad püüavad neid kasutada, tekib neil palju raskusi.

Euroopa Ülemkogu 2012. aasta märtsi kohtumisel tunnistati vajadust ühtse turu juhtimist tugevdada ning selle rakendamist ja jõustamist parandada. Ka Euroopa Parlament on esitanud samalaadseid üleskutseid.

Käesolev on siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni kolmas raport ühtse turu juhtimise kohta ning kuulub parlamendi kolmest raportist koosnevasse paketti, milles käsitletakse 2015. aasta Euroopa poolaastat. Selles keskendutakse eelkõige majanduskasvu ja tööhõive ühtse turu teemalisele komisjoni aruandele, mis on lisatud iga-aastasele majanduskasvu analüüsile ja kus käsitletakse ühtse turu integratsiooni olukorda.

Euroopa poolaasta ühtse turu samba kujundamine

Ühtse turu parem juhtimine on seotud konkreetse võimalusega luua Euroopa poolaasta raames eraldi ühtse turu sammas. Raportöör on seisukohal, et majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimist tuleks täiendada olulise komponendiga, mis hõlmab reaalmajanduse elavdamise kõiki võimalikke hoobasid, mis muidu võivad Euroopa poolaasta üldisest koordineerimisest välja jääda. Ühtse turu sammas peaks hõlmama reaalmajandusega seotud selgeid prioriteete ja peamisi kasvuvaldkondi.

Seetõttu soovitab raportöör korraldada konkurentsivõime nõukogu tööd nii, et selle keskmes oleks nende reaalmajanduse jaoks oluliste prioriteetide sidumine Euroopa poolaastaga. Nende prioriteetide saavutamine on oluline majanduskasvu ergutamiseks ja töökohtade loomiseks ning strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamist takistava lõhe ületamiseks, kasutades samal ajal ära ühtse turu täielikku potentsiaali tagada liikmesriikide majanduslik lähenemine nii euroala sees kui ka väljaspool seda ning ELi tuumik- ja äärealadel. Nõukogu eesistujariigi Itaalia algatus uue lähenemisviisi kohta siseturule, mis tehti strateegia „Euroopa 2020” vahehindamise raames, on samm õiges suunas.

Raportöör on pööranud erilist tähelepanu peamistele kasvuvaldkondadele, millel on suur majanduse taastamise ja stabiliseerimise potentsiaal, pidades silmas ühtse turu edasist väljakujundamist ja süvendamist ning samal ajal kodanike õiguste kindlamat kaitsmist. Nende eesmärkide saavutamiseks ei piisa ainult kvantitatiivsest statistikast ühtset turgu käsitlevate õigusaktide rakendamise kohta. Tuleb kvalitatiivselt jälgida, kuidas õigusakte liikmesriikides rakendatakse, lähtudes Euroopa tasandil kindlaks määratud konkreetsetest põhinäitajatest ühtse turu sektorite kohta.

Raportöör on veendunud, et ühtse turu juhtimist tuleb parandada, et see täidaks ELi kasvu ja tööhõive edendaja rolli ja oleks ühtlasi võrdlusaluseks struktuurireformide teostamisele liikmesriikides. See tähendab poliitilise järelevalve taastamist kõrgeimal tasandil, kõigi kunstlike eristuste kõrvaldamist ELi ja liikmesriikide tasandil toimuva vahel ning tõhusamate vahendite väljatöötamist, et tagada ühtse turu kasulikkus nii kodanike kui ka ettevõtjate jaoks.

Raportöör rõhutab, et liiga palju probleeme, millega ettevõtjad ja kodanikud ühtsel turul kokku puutuvad, jääb lahenduseta või lahendatakse liigse aja- ja rahakuluga. Et ühtne turg praktikas toimiks, peavad ettevõtjad ja kodanikud oma õigusi ja võimalusi tundma ning suutma neid tulemuslikult kasutada.

Ühtse turu õigusaktide tulemuslikumaks jõustamiseks on hädasti vaja olemasolevaid mehhanisme täiustada ja tugevdada ning nende koostoimet parandada. Tuleks võtta meetmeid, et tagada probleemide tulemusliku lahendamise võimalikkus riiklikul tasandil ja võimaluse korral mitteametlike vahenditega. Sellega luuakse tarbijatele rohkem võimalusi, pannakse paika kvaliteedinormid ja ergutatakse konkurentsivõimelisemat hinnakujundust. Konkurentsivõime edendamine ja uute võimaluste loomine digitaalsel ühtsel turul on selle ühise majandusvaldkonna elavdamise peamised hoovad.

Iga-aastasele majanduskasvu analüüsile lisatavas komisjoni aruandes ühtse turu integratsiooni olukorra kohta on probleemid ja puudujäägid juba esile toodud, kuid aruandes tuleks esitada ka reaalmajandusega seotud selged prioriteedid ning kätte näidata tõhusad hoovad kasvu ja konkurentsivõime edendamiseks.

Raportöör on ka veendunud, et ühtse turu prioriteetide koordineerimine Euroopa poolaasta raames peaks lähtuma sügavamast demokraatlikust protsessist, mis hõlmab riikide parlamentide täielikku kaasamist, Euroopa Parlamendi eelisõigustest kinnipidamist ning sotsiaalpartneritele ja kõikidele teistele sidusrühmadele piisava tegevusruumi võimaldamist.

Ühtse turu kasutamata potentsiaal peamistes kasvuvaldkondades

Komisjoni teatises „Ühtse turu parem juhtimine” ning Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellitud, septembris 2014 ilmunud uuringus „Ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hind” määratleti metoodika abil, mida tuleks korrapäraselt hinnata ja läbi vaadata, ühtse turu paremaks toimimiseks ja süvendamiseks vajalikud peamised kasvuvaldkonnad: kaupade ja teenuste vaba liikumine, riigihanked ja kontsessioonid, digitaalne ühtne turg, tarbijaõiguste kogum (tarbijaõigustik), energeetika ja transport.

Raportöör on seisukohal, et need on endiselt esmatähtsad valdkonnad ja seetõttu tuleks uuesti alustada nende kooskõlastamise püüdlusi. Ta leiab ühtlasi, et neid valdkondi tuleks täiendada ja ühendada teiste aspektidega, mis on rangelt seotud ühtse turu poliitikaga, mille jaoks tuleks esitada muid meetmeid ja ettepanekuid.

Käesolev raport annab võimaluse tähtsaimate ettepanekute olukorra hindamiseks, võttes arvesse neile omistatud olulist rolli ühtse turu toimimises.

Ühtse turu integratsiooni ja juhtimise hindamise vahendid

Võttes arvesse asjaolu, et ühtse turu õigusnormistik on juba praegu keerukas, saab järjest tähtsamaks nende eeskirjade nõuetekohane rakendamine ja jõustamine, et majanduse taastumisele tulemuslikult kaasa aidata. Statistilised andmed siseturu eeskirjade ülevõtmise puudujääkidest liikmesriikides ning rikkumismenetluste arvu suurenemine tekitavad aga tõsist muret ja näitavad selgelt, et väljakujundatud ühtse turu võimalikud eelised ei ole meile ikka veel kättesaadavad.

Kuigi ELi õigusaktide ülevõtmist siseriiklikku õigusesse võidaks käsitleda pelgalt liikmesriikide õigustehnilise tegevusena, on ka selles etapis märkimisväärselt potentsiaali ühtse turu juhtimise parandamiseks.

Kõigi liidu õigusaktiga seotud meetmete korraga ja ühine ülevõtmine muudab ülevõtmise läbipaistvamaks ja sidusamaks, kajastades liidu tasandil saavutatud kokkulepet. Kuigi juba on olemas vahendid, mis võimaldavad võrrelda liidu tasandil vastu võetud direktiivide sätteid vastavate liikmesriigi tasandi sätetega, ei ole nende lisaväärtust läbipaistvuse osas veel kuigivõrd kasutatud.

Järeldus

Kuigi on vastu võetud suur hulk ühtset turgu käsitlevaid sätteid, on ilmne, et mitte kõik need ei ole samavõrra asjakohased ega avalda kodanikele ja ettevõtjatele samasugust mõju. Ideaalis tuleks kõiki neid sätteid võrdselt rakendada ja jälgida, kuid ühtse turu märgatavaks parandamiseks on vaja välja valida peamised tegevusvaldkonnad. Selleks soovitatakse arvestada eelkõige konkreetsete valdkondade ja vahendite majanduslikku tähtsust ja kasvupotentsiaali. Samas kui peamiste valdkondade ja vahendite hulka tuleks veelgi piirata, võimaldaks kõnealuste prioriteetide iga-aastane läbivaatamine kajastada nende valdkondade jooksvat tähtsust ning reageerida hiljutistele muutustele ja nende mõjule ühtsele turule.

Neist kaalutlustest lähtudes leiab raportöör, et tuntava edasimineku saavutamiseks on vaja ühtset turgu selgemalt ja rangemalt juhtida. Selleks on asjakohane kehtestada läbipaistev ja ettenähtav raamistik, kus liikmesriikide võimalikud head ja halvad tulemused õigusaktide rakendamisel ja kohaldamisel nõuetekohaselt ja korrapäraselt nähtavale tuleksid. Nagu siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportites juba varemalt nõutud, tuleks ühtse turu rangemat juhtimist korraldada iga-aastase ühtse turu juhtimise tsüklina ning hinnata Euroopa poolaasta raames. Arvestades ühtse turu majanduslikku tähtsust, annaks turu olukorra korrapärane hindamine nendele hinnangutele lisaväärtust ja muudaks ülevaate täielikuks.

Kõnealuste esildatud meetmete, kõigi Euroopa institutsioonide tugeva liidrirolli ning liikmesriikide selge poliitilise isevastutuse koosmõjul aitab ühtse turu rangem juhtimine raportööri arvates kaasa allesolevate piirangute kaotamisele ning võimaldab kõigil osalistel neljast vabadusest täielikult kasu saada.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	22.1.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	31 3 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Dita Charanzová, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Pascal Durand, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Antanas Guoga, Sergio Gutiérrez Prieto, Eduard-Raul Hellvig, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Jiří Maštálka, Eva Paunova, Jiří Pospíšil, Marcus Pretzell, Robert Rochefort, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Lucy Anderson, Pascal Arimont, Othmar Karas, Emma McClarkin, Marc Tarabella
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Igor Šoltes, Ivan Štefanec