Menetlus : 2013/0408(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0020/2015

Esitatud tekstid :

A8-0020/2015

Arutelud :

PV 08/03/2016 - 16
CRE 08/03/2016 - 16

Hääletused :

PV 09/03/2016 - 11.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0079

RAPORT     ***I
PDF 746kWORD 415k
12.2.2015
PE 541.593v02-00 A8-0020/2015

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriminaalmenetluse raames kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslike tagatiste kohta

(COM(2013)0822 – C7‑0428/2013 – 2013/0408(COD))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Caterina Chinnici

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriminaalmenetluse raames kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslike tagatiste kohta

(COM(2013)0822 – C7‑0428/2013 – 2013/0408(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0822),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 82 lõike 2 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0428/2013),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–       võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0020/2015),

1.      võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.      palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Kuigi liikmesriigid on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni osalised, näitavad kogemused, et see ei tekita iseenesest piisavat usaldust teiste liikmesriikide kriminaalõiguse süsteemide vastu.

(3) Kuigi Euroopa Liidu põhiõiguste hartat („harta”) kohaldatakse liikmesriikidele teatavatel tingimustel ja kuigi liikmesriigid on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni osalised, näitavad kogemused, et üksnes need asjaolud ei tekita piisavat usaldust teiste liikmesriikide kriminaalõiguse süsteemide vastu.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Stockholmi programmis21 on pööratud suurt tähelepanu isikute õiguste tugevdamisele kriminaalmenetluses. Programmi punktis 2.4 kutsub Euroopa Ülemkogu komisjoni üles esitama ettepanekuid, et luua järkjärguline lähenemisviis,22 tugevdamaks kahtlustatavate või süüdistatavate õigusi.

(4) Nõukogu võttis 30. novembril 2009 vastu teekaardi, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses („teekaart”)22. Tuginedes järkjärgulisele lähenemisviisile, nõutakse teekaardis meetmete vastuvõtmist seoses õigusega kirjalikule ja suulisele tõlkele (meede A), õigusega teabele õiguste ja süüdistuse kohta (meede B), õigusega õigusabile ja õigusnõustamisele (meede C) ning õigusega suhelda sugulaste, tööandjate ja konsulaarasutustega (meede D) ning kaitsemeetmete kehtestamist selliste kahtlustatavate või süüdistatavate isikute jaoks, kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (meede E). Teekaardis rõhutatakse, et esitatud õiguste järjekord on soovituslik ja seega võib seda vastavalt prioriteetidele muuta. Teekaart on koostatud selliselt, et see toimiks tervikuna, ja seetõttu avaldub selle mõju täiel määral ainult siis, kui rakendatakse kõiki selle osasid.

__________________

__________________

21 ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

 

22 ELT C 295, 4.12.2009, lk 1.

22 ELT C 295, 4.12.2009, lk 1.

Selgitus

Tuleks säilitada kooskõla teekaardi alusel varem vastuvõetud meetmetega.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Euroopa Ülemkogu avaldas 10. detsembril 2009 heameelt teekaardi vastuvõtmise üle ja lisas selle Stockholmi programmi „Avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel” (punkt 2.4). Euroopa Ülemkogu rõhutas, et teekaart ei ole täielik, ning kutsus komisjoni üles analüüsima kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute minimaalsete menetlusõiguste täiendavaid aspekte ning hindama seda, kas parema koostöö edendamiseks selles valdkonnas on vaja käsitleda muid küsimusi, näiteks süütuse presumptsiooni.

Selgitus

Tuleks säilitada kooskõla teekaardi alusel varem vastuvõetud meetmetega.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast nähtub, et alati ei ole menetluse puhul võimalik määrata kindlaks, kas tegemist on kriminaalmenetlusega, kui menetluse ja võimalike karistuste kvalifitseerimisel lähtutakse üksnes siseriiklikust õigusest. Aluslepingute ja käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks ning hartas ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud põhiõiguste täieliku austamise tagamiseks on seega asjakohane direktiivi kohaldamisel lisaks siseriikliku õiguse kohasele ametlikule kvalifitseerimisele arvesse võtta ka menetluse mõju asjaomase lapse elule ja arengule. Igal juhul tuleb käesolevat direktiivi kohaldada, kui menetluse tulemusena võidakse teha kanne karistusregistrisse.

Selgitus

Põhjendus tugineb Engeli juhtumiga loodud pretsedendile, mida on pidevalt järginud nii Strasbourgi kui ka Luxembourgi kohus, ning sellega rõhutatakse vajadust tagada, et liikmesriigid austavad täielikult põhiõigusi, ja hoida ära Euroopa kohtute otsuste aluseks olevaid rikkumisi.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b) Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigi menetluste käigus koheldakse lapsi hoolivalt, delikaatselt ning nende iga, erivajadusi, küpsust ja arusaamisvõimet silmas pidades ning arvestades kõiki suhtlemisraskusi, mis neil võivad olla. Lastega seotud kriminaalmenetlused tuleks läbi viia hirmuvabas ja lapsesõbralikus õhkkonnas.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 c) Seega tuleks käesolevas direktiivis sätestatud tagatisi kohaldada koos võimalike vajalike kohandustega kõigi menetluste suhtes, millega võivad kaasneda piiravad meetmed või mis tahes olulised tagajärjed lapse elule ja mis võivad seega mõjutada isiksuse arengut, samuti juhul, kui ei määrata karistust, kuid menetlus võib lõppeda otsusega, mis kinnitab kas või ainult kaudselt, et asjaomane laps on vastutav õiguserikkumise eest, milles teda süüdistati. Igal juhul ei tohiks direktiivi kohaldamist takistada asjaolu, et menetlust ei alustatud siseriikliku õiguse kohaselt kuriteoks loetava käitumise alusel, seda ei viida läbi kriminaalasjades pädevas kohtus või sellega ei kaasne siseriiklikus õiguses sätestatud kriminaalkaristus.

Selgitus

Põhjendus tugineb Engeli juhtumiga loodud pretsedendile, mida on pidevalt järginud nii Strasbourgi kui ka Luxembourgi kohus, ning sellega rõhutatakse vajadust tagada, et liikmesriigid austavad täielikult põhiõigusi, ja hoida ära Euroopa kohtute otsuste aluseks olevaid rikkumisi. Viitega võimalikele vajalikele kohandustele näidatakse vajadust paindliku lähenemise järele direktiivi kohaldamisel kõnealustel juhtudel.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Liikmesriike julgustatakse osutama kriminaalmenetlusse kaasatud lastele vajalikku abi ja toetust nende taaslõimumisel ühiskonda ning eelkõige tuleks võtta meetmeid selleks, et hoida ära kahtlustatavate või süüdistatavate laste diskrimineerimist seoses juurdepääsuga haridusele ja tööturule ning kaitsta neid tõrjumise eest.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada rikkumiste suhtes, mille sama kahtlustatav või süüdistatav on toime pannud pärast 18aastaseks saamist, kui need on lahutamatult seotud rikkumistega, mille kohta algatati kriminaalmenetlus asjaomase isiku suhtes enne tema 18aastaseks saamist, ning mida uuritakse ja menetletakse koos.

(9) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada rikkumiste suhtes, mis on väidetavalt toime pandud pärast kahtlustatava või süüdistatava 18aastaseks saamist, kui selliseid rikkumisi uuritakse ja menetletakse koos, sest need on lahutamatult seotud rikkumistega, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Kui isik on ajal, mil temast saab kriminaalmenetluse raames kahtlustatav või süüdistatav, vanem kui 18aastane, julgustatakse liikmesriike kohaldama käesoleva direktiiviga ette nähtud menetluslikke tagatisi, kuni kõnealune isik saab 21 aasta vanuseks.

(10) Kui isik on ajal, mil temast saab kriminaalmenetluse raames kahtlustatav või süüdistatav, vanem kui 18aastane, peaksid liikmesriigid kohaldama eelkõige juhul, kui rikkumine on toime pandud enne asjaomase isiku 18aastaseks saamist, käesoleva direktiiviga ette nähtud menetluslikke tagatisi vähemalt seni, kuni kõnealune isik saab 21 aasta vanuseks.

Selgitus

Vanusepiiranguks 21 eluaasta seadmine võimaldab võtta arvesse asjaolu, et lapsest täiskasvanuks saamine on enamasti pikem protsess jõukamates riikides. Viide sellele vanusele esineb juba alaealiste kuritegevuse käsitlemise uusi meetodeid ja alaealisi käsitleva õigussüsteemi rolli käsitleva Euroopa Nõukogu ministrite komitee 24. septembri 2003. aasta soovituse punktis 11.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Liikmesriigid peaksid võtma laste vanuse kindlakstegemisel aluseks laste endi väited, kontrollima nende tsiviilõiguslikku seisundit, uurima dokumente ja muid tõendeid ning kui sellised tõendid puuduvad või ei ole veenvad, tuginema arstlikule kontrollile.

(11) Liikmesriigid peaksid võtma laste vanuse kindlakstegemisel aluseks laste endi väited, kontrollima nende tsiviilõiguslikku seisundit, uurima dokumente ja muid tõendeid ning kui sellised tõendid puuduvad või ei ole veenvad, tuginema arstlikule kontrollile. Arstlik kontroll tuleks läbi viia viimase abinõuna ning ranges kooskõlas lapse õiguste, füüsilise puutumatuse ja inimväärikusega. Kui on kahtlus, et isik võib olla alaealine, tuleb igal juhul lähtuda sellest eeldusest.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks arvesse võtta direktiivi 2012/13/EL ja direktiivi 2013/48/EL. Teavet pisirikkumiste kohta tuleks anda samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud direktiivis 2012/13/EL artikli 2 lõikes 2. Käesolevas direktiivis sätestatakse siiski ka täiendavad tagatised seoses vanemliku vastutuse kandjale esitatava teabega ja kaitsja kohustusliku osavõtuga, et võtta arvesse laste erivajadusi.

(12) Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks arvesse võtta direktiivi 2012/13/EL ja direktiivi 2013/48/EL. Teavet tuleks siiski anda ka pisirikkumiste kohta, võttes arvesse laste erilist haavatavust.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Lapsi tuleks teavitada viivitamata ja otseselt nende õigustest seoses menetlusega, nende vastu esitatud süüdistusest, võimalikest tagajärgedest ja kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest. Teavet tuleks anda kirjalikult ja suuliselt nende eale ja küpsusastmele vastaval viisil ning keeles, mida nad mõistavad.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Lastel peaks olema õigus lasta vanemliku vastutuse kandjat teavitada kohaldatavatest menetlusõigustest kas suuliselt või kirjalikult. See teave tuleks esitada viivitamata ja nii üksikasjalikult kui on vajalik selleks, et tagada õiglane menetlus ja lapse kaitseõiguse tõhus rakendamine. Kui vanemliku vastutuse kandja teavitamine oleks vastuolus lapse parimate huvidega, tuleks teavitada mõnda muud asjakohast täiskasvanut.

(15) Lastel peaks olema õigus lasta ka vanemliku vastutuse kandjat teavitada kohaldatavatest menetlusõigustest suuliselt ja kirjalikult. See teave tuleks esitada viivitamata ja nii üksikasjalikult kui on vajalik selleks, et tagada õiglane menetlus ja lapse kaitseõiguse tõhus rakendamine. Kui vanemliku vastutuse kandja teavitamine oleks vastuolus lapse parimate huvidega, tuleks teavitada mõnda muud asjakohast täiskasvanut.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Lastel ei tohiks olla võimalik oma kaitsja kasutamise õigusest loobuda, sest nad ei ole võimelised kriminaalmenetlusest täielikult aru saama ja seda jälgima. Seepärast peaks kaitsja kohalolek või abi olema laste puhul kohustuslik.

(16) Lastel ei tohiks olla võimalik oma kaitsja kasutamise õigusest loobuda, sest nad ei ole võimelised kriminaalmenetlusest täielikult aru saama ja seda jälgima. Seepärast peaks kaitsja kohalolek ja abi olema laste puhul kohustuslik.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Mõnes liikmesriigis on suhteliselt väikeste rikkumiste korral muu kui vabaduskaotusliku karistuse määramise pädevus muul asutusel kui riigiprokuratuuril või kriminaalasjades pädeval kohtul. See võib olla nii näiteks liikluseeskirjade ulatusliku rikkumise korral, mis võidakse avastada liikluskontrolli käigus. Sellistel juhtudel ei oleks mõistlik nõuda pädevatelt asutustelt kaitsja kohustusliku osavõtu tagamist. Kui liikmesriigi õiguses on sätestatud, et selline asutus määrab pisirikkumise korral karistusi ning otsus on võimalik edasi kaevata kriminaalasjades pädevasse kohtusse või juhtum on võimalik muul viisil anda sellisele kohtule menetlemiseks, peaks kaitsja osavõtt olema kohustuslik üksnes kõnealuses kohtus pärast sellist edasikaebamist või kohtusse pöördumist toimetatavate menetluste suhtes. Mõnes liikmesriigis võib lastega seotud menetlusi toimetada riigiprokuratuur, kes võib määrata karistusi. Sellistes menetlustes peaks laste puhul olema kaitsja osavõtt kohustuslik.

välja jäetud

Selgitus

See oleks vale, kui pisirikkumiste korral automaatselt ei tagataks kaitsja osavõttu. Ei ole rikkumisi, mis ei tooks laste jaoks kaasa tagajärgi ja mis õigustaks laste õiguste eiramist.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Mõnes liikmeriigis loetakse kuriteoks teatavad pisirikkumised, eeskätt liikluseeskirjade, kohalike omavalitsusüksuste üldeeskirjade ning avaliku korra pisirikkumised. Oleks ebaproportsionaalne nõuda pädevatelt asutustelt selliste pisirikkumiste korral kaitsja kohustusliku osavõtu tagamist. Kui liikmesriigi õiguses on sätestatud, et pisirikkumiste puhul ei saa määrata vabaduskaotuslikku karistust, tuleks kohustuslikku kaitsja osavõttu kohaldada üksnes kriminaalasjades pädeva kohtu menetluste puhul.

välja jäetud

Selgitus

See oleks vale, kui pisirikkumiste korral automaatselt ei tagataks kaitsja osavõttu. Ei ole rikkumisi, mis ei tooks laste jaoks kaasa tagajärgi ja mis õigustaks laste õiguste eiramist.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Kriminaalmenetluse raames kahtlustatavatel või süüdistatavatel lastel peaks olema õigus individuaalsele hindamisele, et tuvastada nende erivajadused seoses kaitse, hariduse, koolituse ja sotsiaalse lõimumisega, et teha kindlaks, kas ja kui suures ulatuses nad vajaksid kriminaalmenetluse käigus erimeetmeid, ning et määrata kindlaks nende kriminaalvastutuse ulatus ja nende suhtes kohaldatava karistuse või kasvatusliku meetme piisavus.

(19) Kriminaalmenetluse raames kahtlustatavatel või süüdistatavatel lastel peaks olema õigus individuaalsele hindamisele, et tuvastada nende erivajadused seoses kaitse, hariduse, koolituse ja sotsiaalse lõimumisega, et tagada kõigi menetluse käigus või selle tulemusel tehtavate otsuste võimalikult suur individualiseeritus.

Selgitus

Muudatusettepanek lähtub eeldusest, et kohus teeb menetluse tulemusel kindlaks lapse vastutuse. Individuaalne hindamine peaks aga andma vajaliku teabe, mille alusel määrata kindlaks igas etapis kõige asjakohasemad meetmed. Vääritimõistmise ärahoidmiseks ning individuaalse hindamise eesmärgi selgemaks väljendamiseks tuleks põhjendust muuta esitatud viisil. Direktiivi regulatiivosas oleks aga asjakohane täpsustada põhjenduse algse teksti mõnda punkti.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Selleks et tagada vahi alla võetud või kinni peetud lapse isikupuutumatus, peaks lapsel olema juurdepääs arstlikule kontrollile. Arstliku kontrolli peaks tegema arst.

(20) Selleks et tagada vabaduse kaotanud kahtlustatava või süüdistatava lapse isikupuutumatus, heaolu ja tervis, hinnata tema üldist füüsilist ja vaimset seisundit ja ravivajadusi ning anda suuniseid selle kohta, kas lapse suhtes tuleks kohaldada küsitlemist, uurimistoiminguid või tunnistuste võtmist või muid tema suhtes juba võetud või kavandatavaid erimeetmeid, peaks lapsel olema juurdepääs arstlikule kontrollile. Kahtlustatavatel või süüdistatavatel lastel, kellelt ei ole vabadust võetud, peaks olema juurdepääs arstlikule kontrollile, kui see on vajalik menetluse seisukohast või lapse parimates huvides. Arstlik kontroll peaks olema nii mitteinvasiivne kui võimalik ja selle peaks tegema kvalifitseeritud spetsialist.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Selleks et tagada piisav kaitse lastele, kes ei ole alati võimelised mõistma neile esitatavate küsimuste sisu, ning et vältida küsitlemise sisu vaidlustamist ja sellega küsitlemise tarbetut kordamist, tuleks laste küsitlemine audiovisuaalselt salvestada. See ei hõlma küsitlemist, mis on vajalik lapse isiku kindlakstegemiseks.

(21) Arvestades laste erilist haavatavust, võib küsitlemine olla nende jaoks traumeeriv, ja seetõttu on oluline, et küsitlemist viiksid läbi koolitatud spetsialistid, võttes arvesse lapse vanust, küpsust, arusaamise taset ja mis tahes suhtlemisraskusi. Küsitlemine peaks toimuma kaitsja juuresolekul ja, kui laps seda soovib ja/või see on lapse parimates huvides, vanemliku vastutuse kandja ja vajaduse korral erialaspetsialistide juuresolekul. Küsitlemise põhjalik dokumenteerimine ja audiovisuaalne salvestamine on äärmiselt oluline küsitlemise nõuetekohase läbiviimise tagamiseks ning selleks, et tagada piisav kaitse lastele, kes ei ole alati võimelised mõistma neile esitatavate küsimuste sisu. Selleks et vältida küsitlemise sisu vaidlustamist ja sellega küsitlemise tarbetut kordamist, tuleks seega laste küsitlemine audiovisuaalselt salvestada.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Oleks siiski ebaproportsionaalne nõuda, et pädevad asutused tagaksid audiovisuaalse salvestamise kõikidel juhtudel. Asjakohaselt tuleks arvesse võtta juhtumi keerukust, väidetava rikkumise raskusastet ja võimalikku määratavat karistust. Kui lapselt võetakse vabadus enne süüdimõistmist, tuleks lapse mis tahes küsitlemine salvestada audiovisuaalselt.

(22) Oleks siiski põhjendamatu nõuda, et pädevad asutused tagaksid audiovisuaalse salvestamise ka juhtudel, kui see ei ole lapse parimates huvides. Kui lapselt võetakse vabadus enne süüdimõistmist, tuleks lapse mis tahes küsitlemine salvestada audiovisuaalselt.

Selgitus

Võttes arvesse, et nüüdisaegne tehnoloogia võimaldab teha videosalvestisi aina lihtsamalt ja odavamalt, ja arvestades selliste salvestiste pakutava tagatise olulisust, tuleks teha erandeid vaid juhul, kui see on lapse parimates huvides.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Sellised audiovisuaalse salvestised peaksid olema kättesaadavad vaid õigusasutustele ja menetlusosalistele. Peale selle tuleks laste küsitlemisel arvesse võtta nende vanust ja küpsust.

(23) Sellised audiovisuaalsed salvestised peaksid olema kättesaadavad vaid õigusasutustele ja menetlusosalistele.

Selgitus

Seda muudatusettepanekut tuleks vaadelda koos muudatusettepanekuga, mis on tehtud käesoleva direktiivi artikli 9 kohta, mis peaks sisaldama põhjenduse 23 teist lauset.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Lapsed on kinnipidamise suhtes iseäranis haavatavad. Eriti tuleks pingutada selle nimel, et vältida lastelt vabaduse võtmist, võttes arvesse kaasnevaid riske nende füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele arengule. Pädevad asutused peaksid kaaluma alternatiivseid meetmeid ja rakendama selliseid meetmeid alati, kui see on lapse parimates huvides. Nende meetmete hulka võivad kuuluda kohustus teavitada pädevaid asutusi, piirang suhtlemisel teatavate isikutega, nõue läbida teraapia või sõltuvusravi või osalemine kasvatuslikes meetmetes.

(25) Lapsed on kinnipidamise suhtes iseäranis haavatavad. Eriti tuleks pingutada selle nimel, et vältida lastelt vabaduse võtmist, võttes arvesse kaasnevaid riske nende füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele arengule ja seda, et see on neile suureks takistuseks ühiskonda taaslõimumisel. Vabaduse võtmist tuleks seetõttu rakendada viimase abinõuna ja võimalikult lühiajaliselt. Pädevad asutused peaksid kaaluma alternatiivseid meetmeid ja rakendama selliseid meetmeid alati, kui see on lapse parimates huvides. Nende meetmete hulka võivad kuuluda kohustus teavitada pädevaid asutusi, piirang suhtlemisel teatavate isikutega, nõue läbida teraapia või sõltuvusravi või osalemine kasvatuslikes meetmetes.

 

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Lastelt vabaduse võtmise korral tuleks neile tagada spetsiaalseid kaitsemeetmed. Eelkõige tuleks neid hoida täiskasvanutest lahus, välja arvatud juhul, kui vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 37 punktile c leitakse, et lapse eraldamata jätmine on tema parimates huvides. Kui kinnipeetav laps saab 18 aasta vanuseks, peaks tal olema võimalus jääda täiskasvanutest eraldatuks, kui see on juhtumi konkreetseid asjaolusid arvesse võttes õigustatud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kinnipeetavate laste kohtlemisele, arvestades nende loomuomast haavatavust. Lastel peaks olema juurdepääs enda vajadustele vastavatele haridusasutustele.

(26) Lastelt vabaduse võtmise korral tuleks neile tagada spetsiaalseid kaitsemeetmed. Eelkõige tuleks neid hoida täiskasvanutest alati lahus, välja arvatud erandjuhul, kui vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 37 punktile c leitakse, et lapse eraldamata jätmine on tema parimates huvides. Kui kinnipeetav laps saab 18 aasta vanuseks, peaks tal olema võimalus jääda täiskasvanutest eraldatuks, kui see on juhtumi konkreetseid asjaolusid arvesse võttes õigustatud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kinnipeetavate laste kohtlemisele, arvestades nende loomuomast haavatavust. Lastel peaks olema juurdepääs enda vajadustele vastavatele haridusasutustele.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a) Vabaduse kaotanud lastel peaks eelkõige olema õigus säilitada külastuste ja kirjavahetuse kaudu regulaarne ja sisukas kontakt oma vanemate, muude pereliikmete ja sõpradega, välja arvatud juhul, kui erakorralised piirangud on vajalikud lapse parimates huvides ja õiguse huvides.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Laste üle tuleks kohut mõista kinnisel istungil, et kaitsta nende eraelu puutumatust ja hõlbustada nende taaslõimumist ühiskonda. Erandjuhtudel võib kohus teha pärast lapse parimate huvide nõuetekohast arvessevõtmist otsuse, et istung tuleks pidada avalikult.

(28) Laste üle tuleks kohut mõista kinnisel istungil, et kaitsta nende eraelu puutumatust ja hõlbustada nende taaslõimumist ühiskonda. Kohtul peaks olema õigus korraldada avalik istung ainult erandjuhtudel, kui see on lapse parimates huvides. Lapsel peaks olema õigus selline otsus edasi kaevata. Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et pädevad asutused ei riku laste eraelu puutumatust seoses kriminaalmenetluse ja selle tulemusega. Ühtlasi peaksid nad püüdma ära hoida eraelu puutumatuse rikkumisi, mis võidakse toime panna meedia ja sealhulgas interneti kaudu. Lisaks peaksid liikmesriigid edendama kriminaalmenetlusse kaasatud laste ühiskonda taaslõimumist ning võtma aktiivselt meetmeid selliste laste diskrimineerimise ja tõrjumise ärahoidmiseks.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek tuleneb raportööri esitatud muudatusettepanekust 17. Komisjoni ettepanekus kasutatud sõna „erandjuhtudel” tuleks säilitada.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a) Liikmesriigid peaksid tagama, et eelkõige meedias ei avalikustata ega avaldata teavet ega isikuandmeid, sh lapse või tema perekonna fotot või nime, mis võiksid paljastada lapse isiku või kaudselt võimaldada seda kindlaks teha.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 b) Liikmesriigid peaksid tagama, et laste isikuandmeid ja lapsi puudutavaid muid tundlikke andmeid sisaldavate salvestiste või dokumentide edastamine on kooskõlas asjaomaste andmekaitsealaste õigusaktidega.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 c) Liikmesriigid peaksid kaaluma seda, et tagada käesolevas direktiivis sätestatud eraelu puutumatuse kaitse pikendamine, kui laps saab 18 aasta vanuseks ja kogu tema eluea jooksul, vältides häbimärgistamist, eelarvamusi ja/või parandades tulevikus karistuste määramist.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a) Liikmesriigid peaksid tagama, et lastel on õigus kohtulikule arutelule isiklikult ilmuda ja sellest aktiivselt osa võtta ning et muu hulgas antakse neile võimalus anda selgitusi ja avaldada arvamust, kui leitakse, et nad saavad menetlusest piisavalt hästi aru.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36) Arvestades et liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva direktiivi eesmärki kehtestada ühised miinimumnõuded kriminaalmenetluse raames kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslike tagatiste kohta ning et meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(36) Arvestades et liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva direktiivi eesmärki kehtestada kogu liidus ühised miinimumnõuded kriminaalmenetluse raames kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslike tagatiste kohta ning et meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

 

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse lõikes 1 osutatud sellistele kahtlustatavatele või süüdistatavatele, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, ja lõikes 2 osutatud selliste isikute suhtes, kelle puhul rakendatakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlust, kes ei ole enam lapsed menetluse vältel, kuid olid seda menetluse algatamise ajal.

3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse lõikes 1 osutatud sellistele kahtlustatavatele või süüdistatavatele, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, ja lõikes 2 osutatud selliste isikute suhtes, kelle puhul rakendatakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlust, kes ei ole enam lapsed, kuid kes on endiselt alla 21 aasta vanused selle menetluse algatamise ajal, mis on seotud rikkumistega, mille nad väidetavalt panid toime enne 18 aasta vanuseks saamist.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab mõiste „laps” alla 18aastast isikut.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

 

– „laps” – alla 18 aasta vanune isik. Kui isegi pärast kontrollimist jääb kahtlus, et isik võib olla alaealine, tuleb igal juhul lähtuda sellest eeldusest;

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „vanemliku vastutuse kandja” – iga isik, kellel on lapse suhtes vanemlik vastutus, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 2 punktis 7.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et lapsi teavitatakse vastavalt direktiivile 2012/13/EL viivitamata nende õigustest. Neid teavitatakse direktiiviga 2012/13/EL ette nähtud ulatuses ka järgmistest õigustest:

1. Liikmesriigid tagavad, et lapsi teavitatakse viivitamata – nii kirjalikult kui ka suuliselt neile arusaadavas lihtsas sõnastuses ning nende vanusele, arusaamisvõimele ja vaimsele võimekusele vastaval viisil – nende vastu esitatud süüdistusest, menetluse käigust ja nende õigustest vastavalt direktiivile 2012/13/EL, sealhulgas järgmistest õigustest:

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) õigus kaitsjale, nagu on sätestatud artiklis 6;

(2) õigus kaitsja abile, nagu on sätestatud artiklis 6;

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas artikli 6 muudatustega.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) õigus vabadusele ja õigus erikohtlemisele kinnipidamise ajal, nagu on sätestatud artiklites 10 ja 12;

(5) õigus vabadusele ja õigus erikohtlemisele vahistamise või kinnipidamise ajal, nagu on sätestatud artiklites 10 ja 12;

Selgitus

Lisandus on kooskõlas artiklisse 12 lisatava uue lõikega, milles käsitletakse lapse vahistamise korral kohaldatavaid tagatisi.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) õigus tõhusatele õiguskaitsevahenditele, nagu on sätestatud artiklis 18 a.

Selgitus

Lisandus on seotud tõhusaid õiguskaitsevahendeid käsitleva uue artikli lisamisega. See on sõnastatud sarnaselt muude direktiividega teekaardi paketis.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 b) õigus nende vajadustele vastava õiguskaitse kättesaadavusele.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et lapse vanemliku vastutuse kandjale või – juhul kui see oleks vastuolus lapse parimate huvidega – mõnele muule asjakohasele täiskasvanule edastatakse teave, mille laps saab vastavalt artiklile 4.

Liikmesriigid tagavad, et lapse vanemliku vastutuse kandjale või – juhul kui see oleks võimatu või vastuolus lapse parimate huvidega – mõnele muule asjakohasele täiskasvanule, kelle on nimetanud laps ja heaks kiitnud pädev asutus, või kui laps ei ole kedagi nimetanud, siis pädeva asutuse määratud isikule, kellega laps on nõustunud, edastatakse võimalikult kiiresti teave, mille laps saab vastavalt artiklile 4.

Selgitus

Arvestades, kui oluline on muu asjakohase täiskasvanu roll, kui ei ole võimalik võtta ühendust vanemliku vastutuse kandjaga, peab raportöör otstarbekaks täpsustada, kuidas selline muu asjakohane täiskasvanu tuleb valida, kui kohaldatakse käesolevat artiklit ja kogu direktiivi, kus kasutatakse korduvalt sama väljendit. Ka nendel juhtudel tuleb vastavalt kohaldada eespool esitatud üldreeglit.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Õigus kaitsja kohustuslikkusele

Võõrandamatu õigus kaitsja abile

Selgitus

Esitatud sõnastuse eesmärk on muuta selgemaks seda, et kaitsja peab saama olla menetluse ajal lapse lähedal ja teda abistada, mitte lihtsalt pakkuma talle kõrvalist tuge.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et lapsi aitab kooskõlas direktiiviga 2013/48/EL kogu kriminaalmenetluse vältel kaitsja. Õigusest kaitsjale ei ole võimalik loobuda.

1. Liikmesriigid tagavad, et lapsi aitab menetluse igas etapis kaitsja. Õigusest kaitsja abile ei ole võimalik loobuda.

Selgitus

Esitatud sõnastuse eesmärk on muuta selgemaks seda, et kaitsja peab saama olla menetluse ajal lapse lähedal ja teda abistada, mitte lihtsalt pakkuma talle kõrvalist tuge.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Direktiivis 2013/48/EL ette nähtud erandeid laste puhul ei kohaldata.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Selleks teostatakse laste individuaalne hindamine. Hindamise käigus võetakse eeskätt arvesse lapse isiksust ja küpsust ning tema majanduslikku ja sotsiaalset tausta.

2. Selleks teostatakse laste individuaalne hindamine. Hindamise käigus võetakse eeskätt arvesse lapse isiksust ja küpsust ning tema perekondlikku, majanduslikku ja sotsiaalset tausta, elukeskkonda ja võimalikku erilist haavatavust.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Individuaalne hindamine tuleks teha menetluse sobivas etapis ja igal juhul enne süüdistuse esitamist.

3. Individuaalne hindamine tuleks teha menetluse kõige varasemas sobivas etapis ja igal juhul enne süüdistuse esitamist või vabadusekaotust hõlmavate meetmete määramist, välja arvatud juhul, kui see on võimatu.

Selgitus

Arvestades individuaalse hindamise olulisust menetluse jaoks tervikuna, tuleks selgelt välja tuua, et see peab toimuma varajases etapis. Juhul, kui seda ei ole võimalik teha enne vabadusekaotust, tuleb hindamine teha vahetult pärast seda.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Individuaalse hindamise ulatus ja üksikasjad võivad varieeruda sõltuvalt juhtumi asjaoludest, väidetava rikkumise raskusastmest ja karistusest, mis määratakse lapsele väidetavas rikkumises süüdi mõistmise korral, ning sellest, kas laps on või ei ole sattunud varem kriminaalmenetluse kontekstis pädevate asutuste tähelepanu alla.

4. Individuaalse hindamise ulatus ja üksikasjad võivad varieeruda sõltuvalt juhtumi asjaoludest ja lapse parimatest huvidest lähtuvalt.

 

Hindamise käigus tuleb kindlaks teha ja dokumenteerida selline teave, mis on seotud lapse isikuomaduste ja olukorraga ning millest võib pädeval asutusel olla abi, et

 

(a) määrata kindlaks, kas menetluse käigus on lapse suhtes vaja võtta erimeetmeid;

 

(b) hinnata võimalike kaitsemeetmete asjakohasust ja tõhusust;

 

(c) teha oma pädevusse kuuluvaid otsuseid menetluse kohta.

Selgitus

Lisanduste eesmärk on täpsustada, mis eesmärgid ja sisu peaks olema individuaalsel hindamisel, mille käigus selgitatakse välja ja dokumenteeritakse kogu teave, millest võib olla abi lapse parimate huvide nõuetekohaseks kajastamiseks ja arvessevõtmiseks kõigis otsustes, mis võib pädeval asutusel olla vaja menetluse käigus teha.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Individuaalsesse hindamisse kaasatakse tihedalt ka laps.

5. Individuaalsesse hindamisse kaasatakse tihedalt ka laps. Selle viivad läbi kvalifitseeritud isikud multidistsiplinaarset lähenemisviisi kasutades ja vanemliku vastutuse kandja või muu asjakohase täiskasvanu ja/või erialaspetsialisti osalusel, kui seda peetakse soovitatavaks.

Selgitus

Täpsustuste eesmärk on määrata selgemini kindlaks, kuidas saab juhtumi asjaoludest sõltuvalt individuaalset hindamist läbi viia, et saavutada eelnevas lõikes sätestatud eesmärgid.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Liikmesriigid võivad teha lõikes 1 osutatud kohustusest erandi, kui individuaalse hindamise teostamine ei ole proportsionaalne, arvestades juhtumi asjaolusid ja seda, kas laps on või ei ole sattunud varem mõne kriminaalmenetluse raames liikmesriigi ametivõimude tähelepanu alla.

7. Liikmesriigid võivad teha individuaalse hindamise teostamise kohustusest erandi, kui juhtumi asjaolud nõuavad erandi tegemist ja see on lapse parimates huvides.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Lapselt vabaduse võtmise korral tagab liikmesriik lapsele võimaluse läbida arstlik kontroll, et hinnata eelkõige lapse üldist vaimset ja füüsilist seisundit eesmärgiga teha kindlaks lapse suutlikkus pidada vastu küsitlemisele või muudele uurimisega või tõendite kogumisega seotud toimingutele või ükskõik millistele meetmetele, mida lapse suhtes on võetud või kavatsetakse võtta.

1. Lapselt vabaduse võtmise korral, kui see on menetluse seisukohast vajalik või lapse parimates huvides, tagab liikmesriik lapsele võimaluse läbida viivitamata arstlik kontroll ja saada arstiabi, et hinnata, kaitsta ja vajaduse korral parandada lapse tervist ja heaolu. Arstlik kontroll on nii mitteinvasiivne kui võimalik ja selle teeb kvalifitseeritud spetsialist.

 

1 a. Arstliku kontrolli tulemusi võetakse arvesse, kui tehakse kindlaks lapse suutlikkust pidada vastu küsitlemisele või muudele uurimisega või tõendite kogumisega seotud toimingutele või ükskõik millistele meetmetele, mida lapse suhtes on võetud või kavatsetakse võtta.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Arstliku kontrolli järeldused jäädvustatakse kirjalikult.

3. Arstliku kontrolli järeldused jäädvustatakse kirjalikult ning viivitamata võetakse kõik lapse füüsilise ja vaimse tervise kaitseks vajalikud meetmed.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et kui politsei või mõni muu õiguskaitse- või õigusasutus küsitleb last enne süüdistuse esitamist, siis salvestatakse see audiovisuaalselt, välja arvatud juhul, kui see on juhtumi keerukust, väidetava rikkumise raskusastet ja võimalikku määratavat karistust arvesse võttes ebaproportsionaalne.

1. Liikmesriigid tagavad, et kui politsei või mõni muu õiguskaitse- või õigusasutus küsitleb last, siis salvestatakse see audiovisuaalselt, välja arvatud juhul, kui see ei ole lapse parimates huvides.

Selgitus

Võttes arvesse, et nüüdisaegne tehnoloogia võimaldab teha videosalvestisi aina lihtsamalt ja odavamalt, ja arvestades selliste salvestiste pakutava tagatise olulisust, tuleks teha erandeid vaid juhul, kui see on lapse parimates huvides.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Liikmesriigid tagavad, et laste küsitlemisel võetakse arvesse nende vanust, küpsust ja võimalikke muid vajadusi, mis tehakse kindlaks artikli 7 kohaselt toimuva individuaalse hindamise käigus.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõige 1 ei piira võimalust esitada küsimusi, et tuvastada lapse isik, ilma sellist küsitlemist audiovisuaalselt salvestamata.

3. Lõige 1 ei piira võimalust esitada küsimusi ainuüksi selleks, et tuvastada lapse isik, ilma sellist küsitlemist audiovisuaalselt salvestamata.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et lastelt võetakse enne süüdimõistmist vabadus vaid viimase abinõuna ja võimalikult lühiajaliselt. Asjakohaselt tuleks arvesse võtta lapse vanust ja konkreetset olukorda.

1. Liikmesriigid tagavad, et lastelt võetakse enne süüdimõistmist vabadus vaid viimase abinõuna pärast konkreetse ja üksikasjaliku põhjenduse esitamist ja võimalikult lühiajaliselt, tagades kõigil juhtudel vahi alla võetud lapse inimväärikuse ja õiguste austamise. Asjakohaselt tuleks arvesse võtta lapse vanust, konkreetset olukorda ja isiksust ning rikkumise toimepaneku konkreetseid asjaolusid.

Selgitus

Arvestades, et lastelt võetakse vabadus ainult viimase abinõuna, peaksid kohtud seda karistust võimaluste piires kohaldama ainult vältimatu vajaduse korral, esitades sellekohase konkreetse ja üksikasjaliku põhjenduse. Kõigil juhtudel tuleb tagada vahi alla võetud lapse inimväärikuse ja õiguste austamine, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse lapse isiksust ja rikkumise toimepaneku konkreetseid asjaolusid.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et kohus vaatab korrapäraselt läbi mis tahes otsuse võtta lapselt vabadus enne süüdimõistmist.

2. Liikmesriigid tagavad, et kohus vaatab korrapäraselt ja mõistlike ajavahemike järel läbi mis tahes otsuse võtta lapselt vabadus enne süüdimõistmist. Vabaduse kaotanud lapsel on õigus vaidlustada vabadusekaotuse seaduslikkus kohtus või teistes pädevates, sõltumatutes ja erapooletutes asutustes ja nõuda vaidlustamise suhtes viivitamatult otsuse langetamist.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 a

 

Eelvangistus

 

Liikmesriigid tagavad, et eelvangistuses viibivaid lapsi hoitakse täiskasvanutest ja süüdimõistetud lastest lahus.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) teraapia või sõltuvusravis läbimine;

(d) osalemine teraapia- või sõltuvusravi programmides;

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) osalemine kasvatuslikes meetmetes.

(e) osalemine kasvatuslikes programmides.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. Liikmesriigid tagavad, et lapse vahistamine toimub kooskõlas lapse eale ja küpsusastmele vastava korra ja tagatistega.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige -1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 a. Lisaks tagavad liikmesriigid, et lapsel on pärast vahistamist õigus viivitamata ja igal juhul enne küsitlemist kohtuda vanemliku vastutuse kandajaga või muu asjakohase täiskasvanuga, nagu on ette nähtud artikli 5 esimeses lõigus.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et lapsi hoitakse täiskasvanutest lahus, välja arvatud juhul, kui see ei ole lapse parimates huvides. Kui kinnipeetav laps saab 18 aasta vanuseks, näevad liikmesriigid ette võimaluse jääda täiskasvanutest eraldatuks, kui see on kinnipeetava konkreetseid asjaolusid arvesse võttes õigustatud.

1. Liikmesriigid tagavad, et lapsi hoitakse täiskasvanutest lahus ja 18 aasta vanuseks saades võivad nad jääda täiskasvanutest eraldatuks, välja arvatud juhul, kui lapse või teiste kinnipeetavate laste parimates huvides on parem seda mitte teha.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) hoida lapse tervist ja tagada lapse füüsiline areng;

(a) hoida lapse tervist ning tagada lapse füüsiline ja vaimne areng;

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõik 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) kaitsta lapse inimväärikust ja identiteeti;

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) edendada lapse arengut ja tema tulevast lõimumist ühiskonda.

(d) tagada juurdepääs programmidele, mis edendavad lapse arengut ja tema tulevast lõimumist ühiskonda;

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) tagada füüsilise, meele- või vaimupuudega laste erivajaduste täitmine;

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b) tagada lapse kõigi muude õiguste kaitse;

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt d c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d c) tagada lapse vabadus väljendada oma usku või veendumusi.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Liikmesriigid tagavad, et kinnipeetaval lapsel, tema kaitsjal ja vanemliku vastutuse kandjal või muul asjaomasel täiskasvanul on juurdepääs tõhusatele vaidlustamis- ja õiguskaitsevahenditele. Lisaks tagavad liikmesriigid korrapärase sõltumatu inspekteerimise, et kontrollida kinnipidamisasutuste olukorda ja kinnipidamistingimusi, ning võtavad tulemuste põhjal asjakohaseid meetmeid.

Selgitus

Selleks et tagada kinnipidamisasutuste nõuetele vastavus ja kriminaalmenetluse raames kinnipeetavate isikute nõuetekohased kinnipidamistingimused kooskõlas nende põhiõigustega, peaksid liikmesriigid tagama tõhusad vaidlustamis- ja õiguskaitsevahendid ning kinnipidamisasutuste korrapärase inspekteerimise sõltumatute organite poolt.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et lastega seotud kriminaalmenetlused on kinnised, välja arvatud juhul, kui erandlikud asjaolud õigustavad pärast lapse parimate huvide asjakohast kaalumist erandi tegemist.

1. Liikmesriigid tagavad, et lastega seotud kriminaalmenetlused on kinnised, välja arvatud juhul, kui erandlikel asjaoludel õigustavad lapse parimad huvid erandi tegemist.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad kriminaalmenetluse raames asjakohaseid meetmeid, et kaitsta lapse ja tema pereliikmete eraelu puutumatust, sealhulgas nende nimesid ja pilte. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ei levitaks avalikult teavet, mis võib viia lapse isiku tuvastamiseni.

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad kriminaalmenetluse raames asjakohaseid meetmeid, et kaitsta lapse ja tema pereliikmete eraelu puutumatust ja heaolu, sealhulgas nende nimesid ja pilte. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ja sellised valitsusvälised osalejad nagu meedia ei levitaks avalikult teavet, mis võib viia lapse isiku tuvastamiseni.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et artiklis 5 osutatud vanemliku vastutuse kandjal või mõnel muul asjakohasel täiskasvanul on juurdepääs lapsega seotud kohtuistungitele.

Välja arvatud juhtudel, kus see võib olla vastuolus lapse parimate huvidega, tagavad liikmesriigid, et artikli 5 esimeses lõigus osutatud vanemliku vastutuse kandjal või mõnel muul asjakohasel täiskasvanul on juurdepääs lapsega seotud kohtuistungitele ja ta võib vajaduse korral viibida teistel menetluste etappidel, millel laps osaleb.

Selgitus

Arvestades seda, kui oluline on lapse jaoks, et vanemliku vastutuse kandja või mõni muu asjakohane täiskasvanu viibiks menetluse ajal tema juures, peaksid liikmesriigid võimaldama nende osalemist, välja arvatud juhul, kui see ei oleks lapse parimates huvides. Euroopa Nõukogu ministrite komitee 24. septembri 2003. aasta soovituse punktis 10 on vanemliku vastutuse kandja kohalolekut käsitatud mitte ainult õiguse, vaid ka kohustusena.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Laste õigus ilmuda isiklikult kohtulikule arutelule, kus otsustatakse nende süü küsimus

Laste õigus ilmuda isiklikult kohtulikule arutelule ja osaleda kohtulikul arutelul, kus otsustatakse nende süü küsimus

Selgitus

See täiendab raportööri muudatusettepanekut 44.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad laste viibimise kohtulikul arutelul.

1. Liikmesriigid tagavad lastele õiguse viibida ja osaleda kohtulikul arutelul ning võtavad kõik asjakohased meetmed, et selline osalemine oleks tulemuslik, sealhulgas tagavad võimaluse anda selgitusi ja avaldada arvamust.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et kui lapsed ei viibinud kohtulikul arutelul, mille tulemusel tehti otsus nende süü kohta, siis on neil õigus menetlusele, kus neil on õigus osaleda ja mis võimaldab kohtuasja, sealhulgas uue tõendusmaterjali uuesti sisuliselt läbi vaadata ja mille tulemusel võidakse algne otsus ümber lükata.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui lapsed ei viibinud kohtulikul arutelul, mille tulemusel tehti otsus nende süü kohta, siis on neil õigus uuele menetlusele, kus neil on õigus osaleda ja mis võimaldab kohtuasja, sealhulgas uue tõendusmaterjali uuesti sisuliselt läbi vaadata ja mille tulemusel võidakse algne otsus ümber lükata.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et nende riigis on tasuta õigusabi reguleeriva õigusega tagatud, et artiklis 6 osutatud õigust kaitsjale on võimalik reaalselt kasutada.

Liikmesriigid tagavad, et nende riigis on tasuta õigusabi reguleeriva õigusega tagatud, et artiklis 6 osutatud õigust kaitsja abile on võimalik reaalselt kasutada.

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas artikli 6 muudatusega.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 18 a

 

Õiguskaitsevahendid

 

Liikmesriigid tagavad, et kriminaalmenetluse raames kahtlustatavatele või süüdistatavatele lastele ja lastele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlust, on siseriiklikus õiguses ette nähtud tõhus õiguskaitsevahend juhuks, kui rikutakse nende käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi.

Selgitus

See säte vastab 22. oktoobri 2013. aasta direktiivi 2013/48/EL (mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega) artikli 12 sättele. Järjepidevuse ja tõhususe tagamiseks tuleks säte ka käesolevasse direktiivi lisada.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et õigus- ja õiguskaitseasutuste ning vanglate töötajad, kes tegelevad lastega seotud juhtumitega, on lastega seotud kriminaalmenetlustele spetsialiseerunud professionaalid. Nad saavad erikoolituse, kus käsitletakse seadusest tulenevaid laste õigusi, sobivaid küsitlemisvõtteid, lapse psühholoogiat, suhtlemist lapsele kohandatud keeles ja pedagoogilisi oskusi.

1. Liikmesriigid tagavad, et õigus- ja õiguskaitseasutuste ning vanglate töötajad, kes tegelevad lastega seotud juhtumitega, on lastega seotud kriminaalmenetlustele spetsialiseerunud professionaalid. Nad saavad erikoolituse, kus käsitletakse seadusest tulenevaid laste õigusi, sobivaid küsitlemisvõtteid, lapse psühholoogiat, suhtlemist lapsele kohandatud keeles ja pedagoogilisi oskusi ning konfidentsiaalsusnõudeid.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 19 a

 

Mittediskrimineerimine

 

1. Liikmesriigid austavad käesolevas direktiivis sätestatud õigusi ja tagavad nende järgimise iga nende jurisdiktsiooni alla kuuluva lapse puhul ilma igasuguse diskrimineerimiseta ja olenemata lapse või tema vanema või eestkostja rassist, nahavärvusest, soost, seksuaalsest sättumusest, keelest, usutunnistusest, poliitilistest või muudest seisukohtadest, kodakondsusest, etnilisest või sotsiaalsest päritolust, varalisest seisundist, puudest, sünnipärast või muust seisundist.

 

2. Liikmesriigid edendavad kõigi alaealistega seotud õigusemõistmisega tegelevate professionaalide koolitust, pidades eelkõige silmas eriti haavatavaid rühmi, nagu tänavalapsed, rassilistesse, etnilistesse, usulistesse või keelelistesse vähemustesse kuuluvad lapsed, rändajate lapsed, põlisrahvaste lapsed, tüdrukud, puudega lapsed ja korduvalt õigust rikkunud lapsed, kes võivad olla järjekindla poliitika puudumise ja de facto diskrimineerimise ohvrid. Nende jaoks tagatakse tegelik õiguskaitse kättesaadavus.


SELETUSKIRI

Kriminaalmenetluse raames kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi käsitleva direktiivi ettepanek on koos teatavate juba vastuvõetud meetmete(1) ja teiste hetkel arutlusel(2) olevate meetmetega osa nõukogu poolt 30. novembril 2009. aastal vastuvõetud teekaardist, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses(3).

Stockholmi programmis on pandud rõhku isikute õiguste tugevdamisele kriminaalmenetluses. Vajadus tagada ühiste miinimumeeskirjadega õiglase kohtumenetlusega seotud õiguse tegelik ja piisavalt ühtne kasutamine menetluse kõikides etappides alla 18 aasta vanuste isikute poolt on seotud eesmärgiga hõlbustada kriminaalasjade kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikust tunnustamist ning tagada Euroopa õigusruumi nõuetekohane toimimine.

Käesolev direktiivi ettepanek on ühtlasi osa lapse õigusi käsitlevast ELi tegevuskavast(4), mille eesmärk on edendada lapse õigusi ka teiste vahenditega, milleks on Euroopa Nõukogu ministrite komitee suunised lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta(5), ent seejuures tuleb arvesse võtta asjaolu, et sellistel vahenditel puudub liidu õigusaktidele omane siduv jõud ning sellest lähtuvalt ei ole liikmesriigid selles sätestatud tagatisi kohaldanud ei täielikult ega ühtlaselt.

Euroopa Komisjoni hinnangul osaleb igal aastal kriminaalmenetlustes rohkem kui üks miljonit last, st 12% kõikidest kriminaalmenetluses osalejatest on lapsed. Peale arvandmete on murettekitavad ka liikmesriikide vahelised suured erinevused kriminaalmenetluses osalevate laste kohtlemises. Euroopa tasandil teostatud uuringutest ilmneb, et hetkel ei ole laste õigused menetluse eri etappides liidus piisavalt kaitstud ning Euroopa Inimõiguste Kohus on riikide suhtes teinud arvukalt süüdimõistvaid otsuseid.

Vaatamata rahvusvaheliste õiguslike vahendite suurele hulgale ei ole õiguslikku määratlust selle kohta, millised on lapsi hõlmava õiglase menetluse põhiaspektid, mistõttu kohtud on sunnitud otsuseid tegema puuduliku ja killustunud kohtupraktika alusel.

Hetkel on vaid kuues liikmesriigis (Belgia, Tšehhi Vabariik, Kreeka, Itaalia, Luksemburg ja Slovakkia) olemas alaealistele spetsialiseerunud prokuratuuri talitused ning üheksas riigis ei ole isegi alaealiste kohtuid. Üksnes 12 liikmesriigis on lastega seotud juhtumitega tegelevatele kohtunikele ja kaitsjatele ette nähtud kohustuslik erikoolitus. Mõningates riikides ei ole tagatud kaitsja osutatav õigusabi, osades riikides on selline õigusabi võimalik üksnes kohtutes, ent mitte politseijaoskonnas, osades riikides otsustab selle üle pädev kohtunik. Sellest tulenevalt ei saa suur hulk lapsi ELis kasutada põhiõigust, milleks on õigus kaitsjale.

Seda arvesse võttes on komisjon esitanud direktiivi ettepaneku, mille eesmärk on määratleda kriminaalmenetluse raames kahtlustatavate või süüdistatavate laste (või kelle suhtes on algatatud Euroopa vahistamismääruse täitmisega seotud menetlus) õiguste piiritletud, aga ühtne kogum struktureeritud ja üksteisega seotud miinimumeeskirjade alusel, millega soovitakse võtta arvesse laste erivajadusi kogu menetluse vältel.

Raportöör on nõus ettepaneku üldise suunitluse ja lähenemisviisi ning peamiste sisuliste aspektidega, mille seas peab eriliselt oluliseks järgmisi punkte: võõrandamatu õigus kaitsja abile, mis on tihedas seoses õigusega saada tasuta õigusabi; õigus individuaalsele hindamisele; küsitlemise läbiviimist reguleerivad eeskirjad; lapse menetluses osalemise tagamine; kohtunike ning õiguskaitse- ja kinnipidamisasutuste töötajate, kaitsjate ja lastega seotud juhtumitega tegelevate muude isikute kohustuslik erikoolitus; vabaduse võtmist käsitlevad sätted, mille kohaselt tuleks eelvangistust kinnipidamisasutuses kohaldada viimase võimalusena, kui puuduvad muud alternatiivid, ning igal juhul tuleb tagada, et lapsi hoitakse täiskasvanutest eraldi, välja arvatud juhul, kui see ei ole nende huvides.

Raportöör esitab mõned muudatusettepanekud, mille praktiliselt ainuke eesmärk on täiendada, laiendada, tõhustada või täpsustada komisjoni ettepanekus loetletud konkreetseid õigusi.

Ainsad lisandused juba nimetatud õiguste loetellu puudutavad direktiivis sätestatud õiguste rikkumise korral ettenähtud õiguskaitsevahendeid käsitlevat uut artiklit ning artikli 12 algusse lisatud uut lõiget (vabaduse võtmise korral ettenähtud erikohtlemise õiguse kohta), et määrata kindlaks teatavad miinimumtagatised, muu hulgas õigus vanemliku vastutuse kandja või muu asjakohase täiskasvanu külastusele lapse kinnipidamise korral, mida komisjoni ettepanekus ei käsitleta.

Õiguste laiendamise ettepanekute puhul väärib esiletõstmist ettepanek laiendada terve direktiivi reguleerimisala, et hõlmata 18–21 aastased isikud juhul, kui õigusrikkumine pandi toime enne 18 aasta vanuseks saamist.

Muud laiendamise või tõhustamise ettepanekud puudutavad individuaalseid õigusi. Raportööri arvates peaksid erandid olema lubatud lapse huvides üksnes juhtumipõhiste hindamiste alusel, mitte mis tahes teiste aspektide alusel, mis oleksid lõppkokkuvõttes veelgi ebaselgemad (või, vastupidi, liiga kitsalt sõnastatud) ning millel oleks vähe seost probleemidega, mida tagatistega lahendada soovitakse.

Komisjoni esildatud sätete täpsustamiseks tehtud muudatused hõlmavad artikli 5 kohta tehtud muudatusettepanekut, milles täpsustatakse, kuidas tuleks vanemliku vastutuse kandja puudumisel kindlaks määrata muu asjakohane täiskasvanu, ning artikli 7 kohta tehtud muudatusettepanek, milles pannakse täpsemalt paika individuaalse hindamise eesmärgid.

Sellega seoses ja ka üldiselt pööratakse tähelepanu asjaolule, et alaealisusest tulenevate eritagatiste sätestamine ning kriminaalmenetluse raames kahtlustatavate või süüdistatavate laste haavatavus ei moonutaks kriminaalmenetluse eesmärki ja ülesehitust, st õigusasutuste ülesannet teha objektiivselt ja erapooletult kindlaks, kas konkreetne isik on vastutav asjaomase kuriteo toimepanemise eest.

(1)

Juba vastu võetud meetmed: 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses; 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet; 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega; 27. novembri 2013. aasta komisjoni soovitus, mis käsitleb kahtlustatavate või süüdistatavate haavatavate isikute menetluslikke tagatisi kriminaalmenetluses; 27. novembri 2013. aasta komisjoni soovitus, mis käsitleb kahtlustatavate või süüdistatavate õigust saada kriminaalmenetluses tasuta õigusabi.

(2)

Need hõlmavad 27. novembril 2013. aastal esitatud ettepanekut võtta vastu direktiiv, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluse korral isiklikult kohtulikul arutelul, ning 27. novembril 2013. aastal esitatud ettepanekut võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse esialgset tasuta õigusabi kahtlustatavatele või süüdistatavatele, kellelt on võetud vabadus, ning tasuta õigusabi Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses.

(3)

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta resolutsioon teekaardi kohta, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses.

(4)

Komisjoni 15. veebruari 2011. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

(5)

Euroopa Nõukogu ministrite komitee suunised lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta, mille Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis vastu 17. novembril 2010.


MENETLUS

Pealkiri

Menetluslikud tagatised kriminaalmenetluse raames kahtlustatavatele või süüdistatavatele lastele

Viited

COM(2013)0822 – C7-0428/2013 – 2013/0408(COD)

EP-le esitamise kuupäev

27.11.2013

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

13.1.2014

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

13.1.2014

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

JURI

3.9.2014

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Caterina Chinnici

22.7.2014

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

16.10.2014

3.12.2014

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.2.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

50

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Martina Anderson, Heinz K. Becker, Bodil Ceballos, Caterina Chinnici, Ignazio Corrao, Rachida Dati, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Monika Flašíková Beňová, Lorenzo Fontana, Mariya Gabriel, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Monika Hohlmeier, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Timothy Kirkhope, Barbara Kudrycka, Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Vicky Maeijer, Claude Moraes, József Nagy, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Marie-Christine Vergiat, Harald Vilimsky, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Hugues Bayet, Andrea Bocskor, Pál Csáky, Daniel Dalton, Dennis de Jong, Petra Kammerevert, Ska Keller, Andrejs Mamikins, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Jaromír Štětina, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Eugen Freund, Elisabetta Gardini, Charles Tannock

Esitamise kuupäev

12.2.2015

Õigusteave - Privaatsuspoliitika