TÄIENDAV RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta

16.2.2015 - (COM(2013)0462 – C7‑0209/2013 – 2013/0214(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Alain Lamassoure


Menetlus : 2013/0214(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0021/2015
Esitatud tekstid :
A8-0021/2015
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta

(COM(2013)0462 – C7‑0209/2013 – 2013/0214(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0462),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0209/2013),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2014. aasta arvamust[1],

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 62 lõiget 1,

–       võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A7‑0211/2014),

–       võttes arvesse 17. aprillil 2014. aasta istungil vastuvõetud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid[2],

–       võttes arvesse esimeeste konverentsi 18. septembri 2014. aasta otsust parlamendi seitsmendal ametiajal lõpuni käsitlemata jäänud küsimuste kohta,

–       võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni täiendavat raportit (A8-0021/2015),

1.      võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.      palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[3]*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGUMÄÄRUS (EL) 2015/...,

Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[4],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[5]

ning arvestades järgmist:

(1)         Pikaajaline rahastamine on oluline võimalus, mille abil viia Euroopa majandus vastavalt strateegiale „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, kõrge tööhõive ja konkurentsivõime teele, kujundamaks tulevast majandust nii, et selles tekiks vähem süsteemseid riske ja et see oleks vastupanuvõimelisem. Euroopa pikaajalised investeerimisfondid (ELTIFid) pakuvad rahalisi vahendeid eri taristuprojektidele, püsivalt tegutsevatele börsil noteerimata äriühingutele või börsil noteeritud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kes emiteerivad omakapitali- või võlainstrumente, mille ostja ei ole hõlpsasti tuvastatav. Selliseid projekte rahastades toetavad ELTIFid liidu reaalmajanduse ja poliitikameetmete elluviimise rahastamist.

(2)         Nõudluspoolel võivad ELTIFid tagada püsiva tulu pensionikorraldajatele, kindlustusandjatele, sihtasutustele, omavalitsusüksustele ja muudele üksustele, kes võtavad regulaarseid ja korduvaid kohustusi ning soovivad pikaajalist tulu hästi reguleeritud struktuuride raames. Kuigi ELTIFid pakuvad vähem likviidsust kui vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse tehtavad investeeringud, võivad need tagada püsiva tulu ka jaeinvestoritele, kes sõltuvad korrapärastest rahavoogudest, mida ELTIFil on võimalik toota. Neile investoritele, kellel puudub püsiv tulu, võivad ELTIFid pakkuda ka hea võimaluse teenida kapitali väärtuse pikaajalise kasvu pealt.

(3)  Projektide rahastamine, nt transporditaristute, säästva energia tootmise või jaotuse, sotsiaaltaristu (eluasemed või haiglad), ressursside ja energia tarbimist vähendava uue tehnoloogia ja süsteemide kasutuselevõtmise või VKEde arendamise rahastamine võib olla liiga vähene. Finantskriis on näidanud, et rahastamispuudujäägi võib aidata kõrvaldada see, kui lisaks pankadele pakuvad rahastamisvõimalusi ka mitmed kapitaliturge paremini mobiliseerivad rahastamisallikad. ELTIFitel võib selles olla suur tähtsus ja need võivad kapitali kaasata ka kolmandate riikide investorites huvi äratades.

(3 a)      Käesoleva määruse peamine eesmärk on soodustada pikaajaliste Euroopa investeeringute tegemist reaalmajandusse. Ka kolmandates riikides projektidesse, äriühingutesse ja taristusse tehtavad pikaajalised investeeringud võivad ELTIFitele kapitali anda ja olla seega kasulikud Euroopa majandusele. Seepärast ei tohiks selliste investeeringute tegemist välistada.

(6)  ELTIFite eeskirju sätestava määruse puudumisel võib juhtuda, et riigi tasandil võetakse vastu erinevad meetmed, mis võivad investeeringute kaitse meetmete erinevuse tõttu konkurentsimoonutusi tekitada. Erinevad riiklikud nõuded portfelli koosseisu, hajutamise ja kõlblike varade suhtes, eelkõige kaupadesse investeerimise suhtes, piiravad börsil noteerimata äriühingutele ja reaalvarale keskenduvate investeerimisfondide piiriülest turustamist, sest investoritel ei ole võimalik neile tehtavaid eri investeerimisettepanekuid hõlpsasti võrrelda. Riikide erinevad nõuded annavad ka investoritele erineval tasemel kaitse. Investorite kaitse tasemes tekitavad erinevusi ka investeerimismeetodeid puudutavate riiklike nõuete lahknevused, nt lubatud laenuks võtmise taseme, tuletisinstrumentide kasutamise, lühikeseks müügi või väärtpaberite rahastamise tehingute suhtes kohaldatavate eeskirjade osas. Peale selle takistavad erinevad riiklikud tagasivõtmise või hoidmisaegade nõuded noteerimata varasse investeerivate fondide piiriülest müüki. Õiguskindlusetuse suurendamise tõttu võivad need erinevused ▌kõigutada investorite usaldust sellistesse fondidesse investeerimise kaalumisel ja vähendada investorite võimalusi teha valik paljude pikaajaliste investeerimisvõimaluste hulgast. Seega on käesoleva määruse jaoks sobiv õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, nagu Euroopa Liidu Kohus on seda oma väljakujunenud kohtupraktikas tõlgendanud.

(7)  Tuleb kehtestada ühtsed eeskirjad, et tagada ELTIFite ühtne ja stabiilne tooteprofiil kogu liidus. Siseturu sujuvaks toimimiseks ja investorite kõrgetasemelise kaitse huvides tuleb ELTIFite tegevuse reguleerimiseks kehtestada ühtsed eeskirjad, eelkõige nende portfelli koosseisu ja selliste investeerimisvahendite osas, mida neil on lubatud kasutada positsiooni võtmiseks pikaajalistes varades, nagu börsil noteeritud VKEde ja börsil noteerimata äriühingute poolt emiteeritud omakapitali- või võlainstrumendid, ja reaalvaras. ELTIFi portfelli käsitlevaid ühtseid eeskirju on vaja ka selleks, et ELTIFitel, mille eesmärk on tagada regulaarne tulu, oleks tagatud pideva rahavoo säilitamiseks sobivate investeerimisvarade hajutatud portfell. ELTIFitega tehakse esimene samm integreeritud siseturu loomisel, et kaasata kapitali, mida saab kasutada Euroopa majandusse tehtavateks pikaajalisteks investeeringuteks. Pikaajaliste investeeringute siseturu sujuvaks toimimiseks peab komisjon jätkama pikaajalise kapitali piiriülesel kaasamisel tekkivate võimalike takistuste hindamist, hinnates muu hulgas takistusi, mis tekivad selliste investeeringute maksustamisel.

(8)  On oluline tagada, et ELTIFite tegevuse eeskirju, eelkõige seoses nende portfelli koosseisu ja investeerimisvahenditega, mida neil on lubatud kasutada, kohaldatakse otse ELTIFite valitsejate suhtes, ja seetõttu tuleb kõnealused uued eeskirjad võtta vastu määrusena. Riigi tasandi nõuete erinevuste tekkimist ennetades tagab see ka ühtsed tingimused nimetuse ELTIF kasutamiseks. ELTIFite valitsejad peaksid kogu liidus järgima samu eeskirju, et suurendada investorite usaldust ELTIFite vastu ja tagada nimetuse ELTIF püsiv usaldusväärsus. Samas väheneb ühtsete eeskirjade vastuvõtmisega ELTIFite suhtes kohaldatavate regulatiivsete nõuete keerukus. Ühtsete eeskirjadega vähenevad ka valitsejate kulud, mis on seotud riikide erinevate nõuetega, millega reguleeritakse fonde, mis investeerivad börsil noteeritud ja noteerimata äriühingutesse ja võrreldava reaalvara kategooriatesse. See kehtib eriti ELTIFite valitsejate puhul, kes soovivad kaasata kapitali piiriüleselt. Ühtsete eeskirjade vastuvõtmine aitab ka kõrvaldada konkurentsimoonutusi.

(9)  Uued ELTIFite eeskirjad on tihedalt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/61/EL[6], sest see direktiiv on liidus alternatiivsete investeerimisfondide (AIFid) valitsemise ja turustamise õigusraamistik. Määratluse kohaselt on ELTIFid ELi AIFid, mida valitsevad alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad (AIFide valitsejad), kellele on antud tegevusluba direktiivi 2011/61/EL kohaselt.

(10)       Kui direktiiviga 2011/61/EL on ühtlasi ette nähtud astmeline kolmandate riikide kord, millega reguleeritakse kolmandate riikide AIFide valitsejaid ja AIFe, siis uutel ELTIFite eeskirjadel on märksa piiratum reguleerimisala, millega rõhutatakse uue pikaajalise investeerimistoote Euroopa mõõdet. Seega peaks ainult direktiivis 2011/61/EL määratletud ELi AIFil olema õigus saada ELTIFi tegevusluba ja seda ainult siis, kui seda valitseb ELi AIFi valitseja, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2011/61/EL kohaselt.

(11)  ELTIFite suhtes kohaldatavad uued eeskirjad peaksid põhinema direktiiviga 2011/61/EL kehtestatud õigusraamistikul ja selle rakendamiseks vastu võetud õigusaktidel. Seetõttu tuleks ELTIFeid käsitlevaid toote-eeskirju kohaldada lisaks kehtivas liidu õiguses sätestatud eeskirjadele. Eelkõige tuleks ELTIFite suhtes kohaldada direktiivis 2011/61/EL sätestatud valitsemis- ja turustamiseeskirju. Samuti tuleks ELTIFite piiriülese tegevuse suhtes kohaldada vastavalt direktiivis 2011/61/EL sätestatud teenuste piiriülese osutamise ja asutamisvabaduse eeskirju. Neid tuleks täiendada konkreetsete turustuseeskirjadega ELTIFite piiriülese turustamise kohta nii jae- kui ka kutselistele investoritele kogu liidus.

(12)       Kõigi nende ELi AIFide suhtes, kes soovivad end turustada ELTIFina, peaksid kehtima ühtsed eeskirjad. ELi AIFid, kes ei soovi end turustada ELTIFina, ei peaks olema kohustatud neid eeskirju järgima, millega samas kaasneb ka loobumine kaasnevatest eelistest. Eurofonde ega kolmanda riigi AIFe ei tohiks saada ELTIFina turustada.

(13)  Selleks et tagada ELTIFite vastavus ühtlustatud eeskirjadele, millega reguleeritakse kõnealuste fondide tegevust, tuleb nõuda, et ELTIFitele peavad tegevusloa andma pädevad asutused. Seetõttu tuleks direktiivis 2011/61/EL sätestatud AIFide valitsejatele tegevusloa andmise ja järelevalve ühtlustatud menetlusi täiendada ELTIFidele tegevusloa andmise spetsiaalse menetlusega. Tuleks kehtestada menetlused, millega tagatakse, et ELTIFeid võivad valitseda ainult ELi AIFide valitsejad, kes on tegevusloa saanud direktiivi 2011/61/EL kohaselt ja kes on ELTIFite valitsemiseks võimelised. Tuleks võtta kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ELTIF suudab täita kõnealuste fondide tegevust reguleerivaid ühtlustatud eeskirju. ELTIFitele, mida valitsetakse siseselt ja millele ei ole määratud välist AIFi valitsejat, tuleks tegevusloa andmisel kohaldada spetsiaalset menetlust.

(14)       Et ELi AIFide õiguslik vorm võib olla erinev, mis ei pruugi neile anda juriidilise isiku staatust, tuleks sätteid, mis nõuavad ELTIFitelt meetmete võtmist, käsitleda viidetena ELTIFi valitsejale, kui ELTIF on asutatud ELi AIFina, mis ei saa tegutseda iseseisva isikuna, sest tal puudub juriidilise isiku staatus.

(15)  Selleks et tagada, et ELTIFite eesmärgiks on pikaajalised investeeringud ja et need aitavad rahastada ELi majanduse jätkusuutlikku kasvu, peaks ELTIFite portfelli eeskirjades olema sätestatud, et ELTIFite investeeringuteks kõlblike varade kategooriad ja kõlblikkuse tingimused tuleks selgelt kindlaks määrata. ELTIF peaks investeerima vähemalt 70 % oma kapitalist kõlblikesse investeerimisvaradesse. ELTIFite usaldusväärsuse tagamiseks on samuti soovitatav keelata ELTIFil osaleda teatavates finantstehingutes, mis võivad ohustada tema investeerimisstrateegiat ja -eesmärke, tekitades riske, mis erinevad riskidest, mida võiks eeldada pikaajaliste investeeringutega tegeleva fondi puhul. Selleks et tagada selgepiiriline keskendumine pikaajalistele investeeringutele, mis võib olla kasulik jaeinvestoritele, kes vähemtraditsioonilisi investeerimisstrateegiaid ei tunne, ei tohiks ELTIFil lubada investeerida tuletisinstrumentidesse, välja arvatud juhul, kui seda tehakse iseenda investeeringutega seotud riskide maandamiseks. Et kaubad ja tuletisinstrumendid, millega kaasneb kaudne positsioon kaupades, on likviidsed, ei pea investor kaupadesse investeerimisel võtma pikaajalist kohustust ja seetõttu tuleks need kõlblike investeerimisvarade alt välja jätta. See põhjendus ei kehti investeeringute puhul, mis tehakse taristusse või kaupadega seotud äriühingutesse või sellistesse äriühingutesse, mille tootlikkus on kaudselt seotud kaupade tootlikkusega, nt põllumajanduslikud majapidamised põllumajanduslike toorainete puhul või elektrijaamad energiatoodete puhul.

(16)  Pikaajalise investeeringu määratlus on lai. Kõlblikud investeerimisvarad on üldiselt mittelikviidsed, eeldavad teatavaks ajavahemikuks kohustuse võtmist ja nende majanduslik profiil on pikaajalist laadi. Kõlblikud investeerimisvarad on instrumendid, mis ei ole vabalt võõrandatavad väärtpaberid, ja seetõttu puudub neil juurdepääs järelturu likviidsusele. Sageli eeldavad need varad tähtajaliste kohustuste võtmist, mis piiravad nende turustatavust. Et börsil noteeritud VKEdel võib olla probleeme likviidsuse ja järeleturule juurdepääsuga, tuleks ka need lugeda kvalifitseeruvateks portfelliettevõtjateks. ELTIFite eesmärgiks olevate investeeringute majandustsükkel on suure kapitalikohustuse ja tulu saamiseks kuluva pika aja tõttu üldiselt pikk. ▌

(17)       ELTIFil tuleks lubada investeerida ka varadesse, mis ei ole kõlblikud investeerimisvarad, kui see on vajalik fondi rahavoo tõhusaks haldamiseks, kuid ainult niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas ELTIFi pikaajalise investeerimisstrateegiaga.

(18)  Kõlblike investeerimisvaradena tuleks mõista osalusi, nt omakapitali- või kvaasikapitaliinstrumente, kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate võlainstrumente ja neile antud laene. Need peaksid hõlmama ka osalust teistes fondides, mis on keskendunud sellistele varadele nagu investeeringud börsil noteerimata äriühingutesse, kes emiteerivad omakapitali- või võlainstrumente, mille ostja ei ole alati hõlpsasti tuvastatav. Kõlblike varade klassi peaks moodustama ka otsene osalus reaalvarades, välja arvatud juhul, kui need on väärtpaberistatud, eeldusel, et need tekitavad prognoositavaid (regulaarseid või ebaregulaarseid) rahavooge, nii et neid on võimalik modelleerida ja nende väärtust hinnata diskonteeritud rahavoo väärtuse hindamise meetodil. Nende varade hulka võib kuuluda näiteks prognoositavat tulu tootev sotsiaaltaristu, nagu energia-, transpordi- ja sidetaristu, ning haridus-, tervishoiu-, hooldekande- või tööstusrajatised. Varad, nagu kunstiteosed, käsikirjad, veinid või juveelid, ei tohiks aga olla kõlblikud, sest üldjuhul ei taga need prognoositavat rahavoogu.

(18 a)  Kõlblik investeering peaks hõlmama üle 10 000 000 eurose väärtusega reaalvarasid, mis annavad majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Sellised varad hõlmavad taristut, intellektuaalomandit, laevu, seadmeid, masinaid, lennukiparki või veeremit ja kinnisasju. Kaubandusomandisse või eluasemetesse tehtud investeeringud peaksid olema lubatud niivõrd, kuivõrd nende eesmärk on aidata kaasa arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule või liidu energia-, regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitikale. Sellistesse kinnisasjadesse tehtud investeeringud peaksid olema selgelt dokumenteeritud, et tõendada pikaajalist kohustust. Käesoleva määruse eesmärk ei ole edendada spekulatiivseid investeeringuid.

(18 b)    Tulenevalt taristuprojektide suurusest eeldavad need väga suurt kapitali, mis jääb investeerituks pikaks ajaks. Sellised taristuprojektid hõlmavad avalike hoonete taristuid, nagu koolid, haiglad või vanglad; sotsiaaltaristuid, näiteks sotsiaalkorterid; transporditaristuid, näiteks teed, suured transiidisüsteemid või lennujaamad; energiataristuid, nagu energiavõrgud, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise projektid, elektrijaamad või torustikud; veemajanduse taristuid, nagu veevarustussüsteemid, kanalisatsioon või niisutussüsteemid; sidetaristuid, näiteks võrgud, ja jäätmekäitluse taristuid, nagu ringlussevõtu- või kogumissüsteemid.

(19)  Kvaasikapitaliinstrumentidena tuleks mõista sellist tüüpi finantsinstrumente, milles on ühendatud omakapital ja võlg, mille puhul on instrumendi tulusus seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole instrumendi tagasimaksmine kohustuste täitmatajätmise korral täielikult tagatud. Sellised instrumendid hõlmavad selliseid eri finantsinstrumente nagu allutatud laenud, passiivne osalus, osaluslaenud, kasumis osalemise õigused, vahetusvõlakirjad ja võlakirjade ostutähed.

(20)       Olemasolevate äritavade arvessevõtmiseks tuleks ELTIFil lubada osta kvalifitseeruva portfelliettevõtja aktsionäridelt ettevõtete olemasolevaid aktsiaid. Selleks et tagada rahaliste vahendite kaasamiseks võimalikult laialdased võimalused, tuleks lubada investeerida ka teistesse ELTIFidesse, Euroopa riskikapitalifondidesse, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 345/2013[7], ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 346/2013[8]. Investeeringute lahjendamise vältimiseks kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate vahel tuleks ELTIFitel lubada investeerida teistesse ELTIFidesse, Euroopa riskikapitalifondidesse ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse ainult tingimusel, et need fondid ei ole ise investeerinud üle 10 % oma kapitalist teistesse ELTIFitesse.

(21)  Finantsettevõtjate kasutamine võib olla vajalik selleks, et koondada ja organiseerida eri investorite panust, sealhulgas avalikku laadi investeeringuid, taristuprojektidesse. Seepärast tuleks ELTIFitel lubada investeerida kõlblikesse investeerimisvaradesse finantsettevõtjate kaudu niivõrd, kuivõrd need ettevõtjad tegelevad pikaajaliste projektide ja VKEde kasvu rahastamisega.

(24)       Börsil noteerimata äriühingutel võib olla probleeme kapitaliturgudele juurdepääsuga ning oma edasise kasvu ja laienemise rahastamisega. Erafinantseeringud omakapitali osaluse või laenude kaudu on tavalised rahaliste vahendite kaasamise viisid. Kuna sellised instrumendid on oma laadilt pikaajalised investeeringud, vajavad need sotsiaalset riskikapitali, mida ELTIFid suudavad pakkuda. Peale selle on börsil noteeritud VKEdel sageli suuri probleeme pikaajalise rahastuse saamisega ning ELTIFite näol võib olla tegemist väärtusliku alternatiivse rahastamisallikaga.

(24 a)    Pikaajalise vara kategooriad käesoleva määruse tähenduses peaksid seega sisaldama börsil noteerimata äriühinguid, kes emiteerivad omakapitali- või võlainstrumente, mille ostja ei pruugi olla hõlpsasti tuvastatav, ja börsil noteeritud äriühinguid, mille maksimaalne kapitalisatsioon on 500 000 000 eurot.

(26)  Kui ELTIFi valitseja omab osalust kvalifitseeruvas portfelliettevõtjas, on oht, et fondivalitseja eelistab oma huve ELTIFi investorite huvidele. Selliste huvide konfliktide ärahoidmiseks ja äriühingu usaldusväärse üldjuhtimise tagamiseks peaks ELTIF investeerima üksnes sellistesse varadesse, mis ei ole ELTIFi valitsejaga seotud, välja arvatud juhul, kui ELTIF investeerib ELTIFi valitseja valitsetavatesse teiste ELTIFite, Euroopa riskikapitalifondide või sotsiaalettevõtlusfondide osakutesse või aktsiatesse.

(27)       Selleks et võimaldada ELTIFite valitsejatele teatavat paindlikkust oma vahendite investeerimisel, tuleks lubada kauplemist varadega, mis ei ole pikaajalised investeeringud, kuni 30 % ulatuses ELTIFi kapitalist.

(28)       Selleks et vähendada ELTIFite võetavaid riske, tuleb vähendada vastaspoole riski, kehtestades ELTIFite portfellile selged hajutamisnõudeid. Kõigi börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012[9].

(29)       Et vältida seda, et investeeriv ELTIF avaldab olulist mõju teise ELTIFi valitsemisele või emiteerivale asutusele, tuleb vältida samas investeeringus ELTIFi liigset kontsentratsiooni.

(30)  Selleks et võimaldada ELTIFi valitsejatel kaasata fondi eluea jooksul rohkem kapitali, tuleks neil lubada raha laenuks võtta kuni 30 % ulatuses ELTIFi kapitalist. See peaks aitama anda investoritele täiendavat tulu. Selleks et kõrvaldada valuutade mittevastavuse risk, peaks ELTIF raha laenuks võtma ainult selles valuutas, milles valitseja kavatseb vara omandada. Selleks et lahendada pangandussektorivälise laenutegevusega seotud probleeme, ei tohiks ELTIFi poolt laenuks võetud raha kasutada laenu andmiseks kvalifitseeruvatele portfelliettevõtjatele.

(31)       Et ELTIFi investeeringud on pikaajalised ja mittelikviidsed, tuleks ELTIFi valitsejale anda piisavalt aega investeerimispiirangute kohaldamiseks. Piirangute rakendamiseks kuluva aja määramisel tuleks võtta arvesse investeeringute eripära ja omadusi, kuid see ei tohiks ületada viit aastat pärast ELTIFile tegevusloa andmise kuupäeva või poolt ELTIFi elueast, olenevalt sellest, kumb on varasem.

(31 a)  Portfelliprofiili ja pikaajalise vara kategooriatele keskendumise tõttu on ELTIFid mõeldud erasäästude suunamiseks Euroopa majandusse. ELTIFid on mõeldud ka investeerimisvahendiks, mille kaudu on Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupil võimalik eraldada rahalisi vahendeid Euroopa taristutele või VKEdele. Käesoleva määruse kohaselt on ELTIFid korraldatud ühise investeerimisvahendina, mis vastab EIP grupi peamisele eesmärgile, milleks on pikaajaliste investeeringute siseturu tasakaalustatud ja stabiilse arengu toetamine, mis on liidu huvides. Et ELTIFid keskenduvad pikaajalise vara kategooriatele, on neil võimalik täita neile ettenähtud rolli esmatähtsa vahendina komisjoni 2014. aasta novembri teatises esitatud Euroopa investeeringute kava elluviimisel.

(31 b)    Komisjon peaks seadma esmatähtsale kohale protsessid, mis on seotud ELTIFite kõikide taotlustega saada EIP-poolset rahastust, ja neid optimeerima. Komisjon peaks seetõttu optimeerima arvamuste või seisukohtade esitamist kõigi ELTIFite esitatud EIP-poolse rahastamise saamise taotluste kohta.

(31 c)    Liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused võivad olla huvitatud sellest, et võimalikud investorid ja üldsus oleksid ELTIFitest teadlikud.

(32)  Olenemata sellest, et ELTIFid ei ole kohustatud pakkuma tagasivõtmisõigust enne oma eluea lõppu, ei peaks miski takistama ELTIFi taotlemast kõnealuste aktsiate või osakute lubamist kauplemisele reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, andes sellega investoritele võimaluse müüa oma osakuid või aktsiaid enne ELTIFi eluea lõppu. ELTIFi tingimused ega põhikiri ei tohiks seega takistada ELTIFi osakute või aktsiate lubamist kauplemisele reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, samuti ei tohiks need takistada investoreid oma aktsiaid või osakuid vabalt võõrandamast kolmandale isikule, kes neid osta soovib. Selle eesmärk on edendada järelturge kui olulist kohta, kus jaeinvestorid saavad osta ja müüa ELTIFite aktsiaid või osakuid.

(32 a)    Kuigi üksikinvestorid võivad olla huvitatud investeerimisest ELTIFisse, välistab enamiku pikaajalistesse projektidesse tehtud investeeringute mittelikviidne laad selle, et ELTIF saaks oma investoritele pakkuda võimalust oma osalust regulaarselt tagasi võtta. Üksikinvestori võetud kohustus seoses sellistesse varadesse tehtud investeeringuga kestab oma laadi tõttu investeerimisperioodi lõpuni. Järelikult tuleks ELTIFite tegevus korraldada üldjuhul nii, et enne ELTIFi eluea lõppemist osaluse regulaarse tagasivõtmise võimalust ei pakuta.

(32 b)  Stiimulite pakkumiseks investoritele, eriti jaeinvestoritele, kes ei pruugi tahta oma kapitali pikaks ajaks külmutada, peaks ELTIFil olema võimalus anda oma investoritele teatavatel tingimustel varase tagasivõtmise õigus. ELTIFi valitsejale tuleks seetõttu anda kaalutlusõigus otsustamaks, kas luua ELTIFid vastavalt ELTIFi investeerimisstrateegiale koos tagasivõtmisõigusega või ilma. Kui tagasivõtmisõiguse süsteem on olemas, tuleks see õigus ja selle põhijooned eelnevalt selgelt kindlaks määrata ja avaldada ELTIFi tingimustes või põhikirjas.

(33)       Selleks et investorid saaksid oma osakuid või aktsiaid ELTIFi eluea lõpus tõrgeteta tagasi võtta, peaks ELTIFi valitseja asuma aegsasti tegelema ELTIFi varade portfelli müügiga, et tagada väärtuste nõuetekohane realiseerimine. Nõuetekohase võõrandamise graafiku määramisel peaks ELTIFi valitseja võtma arvesse investeeringute erinevaid lõpptähtaegu ja ELTIFi investeerimisvaradele ostja leidmiseks kuluvat aega. Kuna investeerimispiirangute säilitamine sel realiseerimisperioodil on ebapraktiline, tuleks nende kehtivus likvideerimise alguses tühistada.

(33 a)  Et jaeinvestoritel oleks ELTIFitele ulatuslikum juurdepääs, on eurofondil võimalik investeerida ELTIFi emiteeritud aktsiatesse või osakutesse niivõrd, kuivõrd ELTIFi aktsiad või osakud on kõlblikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ[10] kohaselt.

(33 b)    ELTIFil peaks olema võimalik vähendada oma kapitali proportsionaalselt, kui ta on loovutanud osa oma varast, eelkõige taristuinvesteeringu puhul.

(34)       Börsil noteerimata varad, millesse ELTIF on investeerinud, võidakse fondi eluea jooksul reguleeritud turul noteerida. Sel juhul ei pruugi see vara enam vastata käesoleva määruse nõudele börsil noteerimata vara kohta. Selleks et ELTIFi valitsejatel oleks võimalik korrektselt tagasi võtta investeeringud sellisest varast, mis ei ole enam investeerimiskõlblik, võib seda vara võtta kuni kolme aasta jooksul arvesse kõlblikesse varadesse investeerimisega seotud 70 % nõude täitmisel.

(35)  Arvestades ELTIFite eripära, samuti jae- ja kutseliste investorite sihtrühma, tuleb kehtestada ranged läbipaistvusnõuded, mis võimaldaksid tulevastel investoritel teha teadlikke otsuseid ja olla täielikult teadlik kaasnevatest riskidest. Lisaks direktiivi 2011/61/EL läbipaistvusnõuetele peaksid ELTIFid avaldama prospekti, mis peaks sisaldama kogu sellist teavet, mille peavad avaldama ka kinnised ühisinvesteerimisettevõtjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/71/EÜ[11] ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 809/2004[12]. Selleks et turustada ELTIFi jaeinvestoritele, peaks olema kohustuslik avaldada põhiteave vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1286/2014[13]. Peale selle tuleks kõigis turustusdokumentides selgesõnaliselt juhtida tähelepanu ELTIFi riskiprofiilile.

(35 a)    ELTIFid võivad pakkuda huvi sellistele investoritele nagu omavalitsusüksused, kirikud, heategevusorganisatsioonid ja sihtasutused, kellel peaks olema võimalus nõuda, et neid koheldaks kutseliste klientidena, kui nad vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL[14] II lisa II jao tingimustele.

(36)  Kuna ELTIFid on suunatud nii kutselistele kui ka jaeinvestoritele kogu liidus, tuleb direktiivis 2011/61/EL sätestatud turustusnõuetele lisada teatavad nõuded, et tagada jaeinvestorite asjakohane kaitse. Seega tuleks kehtestada märkimise, osakuomanikele või aktsionäridele maksete tegemise, osakute või aktsiate tagasiostmise või tagasivõtmise ning selle teabe avaldamise kord, mille ELTIF ja ELTIFi valitseja on kohustatud esitama. Peale selle tuleb selleks, et tagada, et jaeinvestorid ei oleks kogenud kutseliste investoritega võrreldes ebasoodsamas olukorras, rakendada ELTIFite jaeinvestoritele turustamisel teatavaid kaitsemeetmeid. Kui ELTIFeid turustatakse või pakutakse jaeinvestoritele turustaja kaudu, peaks turustaja täitma direktiivis 2014/65/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014[15] sätestatud asjaomaseid nõudeid.

(36 a)  ELTIFi valitseja või turustaja peaks saama kogu vajaliku teabe jaeinvestori teadmiste ja kogemuste, finantsseisundi, riskivalmiduse, investeerimiseesmärkide ja ajapiirangute kohta, et hinnata, kas ELTIF on sellele jaeinvestorile turustamiseks sobiv, võttes muu hulgas arvesse ELTIFi eluiga ja kavandatud investeerimisstrateegiat. Kui jaeinvestoritele pakutava ELTIFi eluiga on pikem kui 10 aastat, peaks ELTIFi valitseja või turustaja andma selgesõnaliselt kirjalikult teada, et see toode ei pruugi sobida nendele jaeinvestoritele, kes ei saa endale sellist pikaajalist ja mittelikviidset kohustust võtta.

(36 b)  Jaeinvestoritele turustatava ELTIFi depositoorium peaks depositooriumina tegutsemise õigust omavate üksuste, vastutusest mittevabastamise nõude ja varade uuesti kasutamise osas vastama direktiivi 2009/65/EÜ sätetele.

(36 c)    Jaeinvestorite kaitse suurendamiseks on käesolevas määruses ühtlasi ette nähtud, et jaeinvestorite puhul, kelle portfell, mis koosneb rahahoiustest ja finantsinstrumentidest, v.a finantsinstrumendid, mis on antud tagatiseks, ei ületa 500 000 eurot, peaks ELTIFi valitseja või mis tahes turustaja pärast sobivustesti läbiviimist ja asjakohase investeerimisnõuande andmist tagama, et jaeinvestor ei investeeriks ELTIFitesse kokku üle 10 % oma portfellist ja et ühte või mitmesse ELTIFisse investeeritud esialgne summa ei ole alla 10 000 euro.

(36 d)    Fonditingimustes või põhikirjas kindlaks määratud erandjuhtudel võib ELTIFi eluiga paindlikkuse suurendamiseks pikendada või lühendada, näiteks juhul, kui projekt lõpetatakse oodatust hiljem või varem, et kooskõlastada see tema pikaajalise investeerimisstrateegiaga.

(37)       ELTIFi pädev asutus peaks pidevalt kontrollima, kas ELTIF täidab käesolevat määrust. Kuigi direktiivi 2011/61/EL kohaselt on pädevatel asutustel juba ulatuslikud volitused, tuleb neid volitusi seoses käesoleva määrusega laiendada.

(38)  Euroopa Järelevalveasutusel (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010[16], peaks seoses käesoleva määrusega olema võimalik kasutada kõiki volitusi, mis tulenevad direktiivist 2011/61/EL, ning talle tuleks tagada kõik selleks vajalikud vahendid, eelkõige personal.

(39)       ESMA-l peaks olema keskne roll ELTIFite eeskirjade kohaldamisel, tagades liidu eeskirjade järjepideva kohaldamise liikmesriikide pädevate asutuste poolt. Kuna ESMA-l on väärtpaberite ja väärtpaberiturgude alal eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha ESMA-le ülesandeks töötada välja komisjonile esitatavad regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mis ei hõlma poliitilisi valikuid. Need regulatiivsed tehnilised standardid peaksid puudutama asjaolusid, mille puhul on tuletisinstrumentide kasutamise eesmärk ainult maandada investeeringutele omaseid riske, olukordi, kus ELTIFi eluiga on piisav, et katta ELTIFi iga üksiku vara kestus, ELTIFi varade nõuetekohase võõrandamise ajakava, investorite kantavate kahjude määratlusi ning arvutusmeetodeid, kulude avaldamise viise ning üksikasju süsteemide kohta, mille ELTIF peab kehtestama igas liikmesriigis, kus ta kavatseb osakuid või aktsiaid turustada.

(40)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ[17] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001[18] peaksid olema käesolevas määruses täielikult kohaldatavad isikuandmete vahetamise, edastamise, töötlemise suhtes.

(41)       Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt ELTIFite investeeringute ja tegevustingimuste ühtsete nõuete tagamist kogu liidus, võttes samal ajal täielikult arvesse vajadust tasakaalustada ELTIFite turvalisust ja usaldusväärsust ning pikaajalise rahastamise turu tõhusat toimimist ja erinevate sidusrühmade kulusid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuid neid eesmärke on nende ulatuse ja toime tõttu pigem parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(42)       Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige tarbijakaitset, ettevõtlusvabadust, õigust õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtupidamisele ning isikuandmete kaitsele ning üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kättesaadavust. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükkÜldsätted

Artikkel 1Reguleerimisese ja eesmärk

1.          Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed eeskirjad liidus Euroopa pikaajaliste investeerimisfondidena (ELTIFid) turustatavate ELi alternatiivsete investeerimisfondide (ELi AIFid) või ELi AIFide üksuste tegevuslubade, investeerimispoliitika ja tegevustingimuste kohta.

1 a.       Käesoleva määruse eesmärk on kaasata ja suunata kapitali reaalmajandusse tehtavatesse Euroopa pikaajalistesse investeeringutesse kooskõlas liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgiga.

2.          Liikmesriigid ei kehtesta käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas lisanõudeid.

Artikkel 2Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)          „kapital” – kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusumma, arvutatuna summade alusel, mis on investeeritavad pärast investorite kõigi otseste või kaudsete tasude ja kulude mahaarvamist;

1 a)       „kutseline investor” – investor, kes loetakse kutseliseks kliendiks või keda võib taotluse korral lugeda kutseliseks kliendiks direktiivi 2014/65/EL II lisa kohaselt;

1 b)       „jaeinvestor” – investor, kes ei ole kutseline investor;

2)          „omakapital” – omandiosalus kvalifitseeruva portfelliettevõtjas, väljendatuna kvalifitseeruva portfelliettevõtja investoritele väljastatud osakutes või muus kapitaliosaluse vormis;

3)  „kvaasikapital” – mis tahes liiki finantsinstrument, mille puhul on instrumendi tulusus seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole instrumendi tagasimaksmine kohustuste täitmata jätmise korral täielikult tagatud;

3 a)       „reaalvara” – vara, mis omab oma olemusest ja omadustest tulenevalt väärtust ning võib anda tulu, sh taristu ja muud varad, mis toovad majanduslikku või sotsiaalset kasu, näiteks haridus, nõustamine ning teadus- ja arendustegevus, ning kaubandusomand või eluase ainult juhul, kui see on niisuguse pikaajalise investeerimisprojekti lahutamatu osa või kõrvalelement, mis aitab saavutada liidu eesmärki, milleks on arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv;

4)          „finantsettevõtja” – üks järgmistest:

a)      krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses[19];

b)      investeerimisühing direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

c)  kindlustusandja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ[20] artikli 13 punkti 1 tähenduses;

d)     finantsvaldusettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 20 tähenduses;

e)     segavaldusettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 22 tähenduses;

f)      fondivalitseja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses;

g)     AIFi valitseja direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses;

4 a)       „ELi AIF” – ELi AIF direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti k tähenduses;

4 b)       „ELi AIFi valitseja” – ELi AIFi valitseja direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti l tähenduses;

5)          „ELTIFi pädev asutus” – ELi AIFi pädev asutus direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti h tähenduses;

6)          „ELTIFi päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus ELTIF on saanud tegevusloa;

6 a)  „ELTIFi valitseja” – tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja, kes on saanud heakskiidu valitseda ELTIFit, või sisemiselt valitsetav ELTIF, kui ELTIFi õiguslik vorm võimaldab sisemist valitsemist ja välist AIFi valitsejat ei ole määratud;

6 b)       „ELTIFi valitseja pädev asutus” – AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti q tähenduses;

6 c)       „väärtpaberite laenuks andmine” ja „väärtpaberite laenuks võtmine” – tehing, mille puhul üks vastaspool annab üle väärtpaberid tingimusel, et laenuks võtja kohustub tagastama samaväärsed väärpaberid kas mõnel kindlal kuupäeval või siis, kui üleandja seda temalt nõuab, kusjuures kõnealune tehing on väärtpaberite laenuks andmine selle vastaspoole jaoks, kes väärtpaberid üle annab, ja väärtpaberite laenuks võtmine selle vastaspoole jaoks, kellele need üle antakse;

6 d)       „repotehing” – repotehing määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 83 tähenduses;

6 e)  „finantsinstrument” – direktiivi 2014/65/EL I lisa C jaos täpsustatud finantsinstrument;

6 f)        „lühikeseks müük” – tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 236/2012[21] artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses.

6 g)       „reguleeritud turg” – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turg;

6 h)       „mitmepoolne kauplemissüsteem” – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud mitmepoolne kauplemissüsteem;

Artikkel 3Tegevusloa andmine ja

avalik keskregister

1.          ELTIFit võib turustada ainult liidus, kus talle on antud tegevusluba kooskõlas käesoleva määrusega. ELTIFi tegevusluba kehtib kõigis liikmesriikides.

2.          ELTIFi tegevusluba võib taotleda ainult ELi AIF ja selle võib anda ainult ELi AIFile.

4.  ELTIFite pädevad asutused teavitavad kord kvartalis ESMAt käesoleva määruse kohaselt välja antud või tühistatud tegevuslubadest.

ESMA peab avalikku keskregistrit iga käesoleva määruse alusel tegevusloa saanud ELTIFi, tema valitseja ja ELTIFi pädeva asutuse kohta. Register tehakse kättesaadavaks elektroonilisel kujul.

Artikkel 3 a

Nimetus ja muutmise keeld

1.      Nimetust ELTIF või Euroopa pikaajaline investeerimisfond seoses ühisinvesteerimisettevõtja või selle poolt emiteeritud osakute või aktsiatega võib kasutada vaid siis, kui ühisinvesteerimisettevõtjale on antud tegevusluba vastavalt käesolevale määrusele.

2.      ELTIFitel on keelatud muuta end ühisinvesteerimisettevõtjateks, kes jäävad käesoleva määruse kohaldamisalast välja.

Artikkel 4ELTIFi tegevusloa taotlemine

1.          ELTIFi tegevusloa taotlus esitatakse ELTIFi pädevale asutusele.

ELTIFi tegevusloa taotlus hõlmab järgmist:

a)     fonditingimused või põhikiri;

b)     teave kavandatava ELTIFi valitseja isiku kohta, tema praeguse ja eelneva kogemuse kohta fondivalitsejana ning sellealase tegevuse kohta;

c)     teave depositooriumi kohta;

d)  investoritele kättesaadavaks tehtava teabe kirjeldus, sealhulgas jaeinvestorite esitatud kaebuste käsitlemise korra kirjeldus.

ELTIFi pädev asutus võib nõuda selgitusi ja teavet teises lõigus esitatud dokumentide ja teabe kohta.

2.          Ainult direktiivi 2011/61/EL alusel tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja võib taotleda ELTIFi pädevalt asutuselt heakskiitu sellise ELTIFi valitsemiseks, kellele taotletakse tegevusluba vastavalt lõikele 1. Kui ELTIFi pädev asutus on ühtlasi ELi AIFi valitseja pädev asutus, osutatakse niisuguses heakskiidu taotluses dokumentidele, mis on esitatud tegevusloa saamiseks direktiivi 2011/61/EL alusel.

ELTIFi valitsemiseks heakskiidu saamise taotlus hõlmab järgmist:

a)     depositooriumiga sõlmitud kirjalik leping;

b)     teave ELTIFi portfelli valitsemise ja riskijuhtimise ning haldusega seotud ülesannete delegeerimise korra kohta;

c)  teave selliste AIFide investeerimisstrateegiate, riskiprofiili ja muude omaduste kohta, mille valitsemiseks on ELi AIFi valitsejal tegevusluba.

ELTIFi pädev asutus võib paluda ELi AIFi valitseja pädevalt asutuselt selgitusi ja teavet teises lõigus osutatud dokumentide kohta või kinnitust selle kohta, kas ELTIFid kuuluvad ELi AIFi valitseja niisuguse tegevusloa kohaldamisalasse, mis annab neile õiguse valitseda AIFe. ELi AIFi valitseja pädev asutus esitab vastuse kümne tööpäeva jooksul alates ELTIFi pädeva asutuse esitatud taotluse kättesaamise kuupäevast.

3.          Loa taotlejaid teavitatakse kahe kuu jooksul alates täieliku taotluse esitamise kuupäevast sellest, kas ELTIFile on antud tegevusluba ning kas ELi AIFi valitsejale on antud heakskiit ELTIFi valitsemiseks.

4.          Kõigist hilisematest muudatustest lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumentides teatatakse viivitamata ELTIFi pädevale asutusele.

5.          Erandina lõigetest 1 ja 2 taotleb ELi AIF, kelle õiguslik vorm võimaldab sisemist valitsemist ja kelle juhtorgan otsustab välist AIFi valitsejat mitte määrata, samaaegselt ELTIFi tegevusluba käesoleva määruse alusel ja AIFi valitseja tegevusluba direktiivi 2011/61/EL alusel.

Ilma et see piiraks direktiivi 2011/61/EL artikli 7 kohaldamist, sisaldab sisemiselt valitsetava ELTIFi tegevusloa taotlus järgmist:

a)     fonditingimused või põhikiri;

b)     investoritele kättesaadavaks tehtava teabe kirjeldus, sealhulgas jaeinvestorite esitatud kaebuste käsitlemise korra kirjeldus.

Erandina lõikest 3 teavitatakse sisemiselt valitsetavat ELi AIFi kolme kuu jooksul alates täieliku taotluse esitamise kuupäevast sellest, kas ELTIFile on tegevusluba antud.

Artikkel 5ELTIFi tegevusloa andmise tingimused

1.          ELi AIFile antakse ELTIFi tegevusluba ainult juhul, kui tema pädev asutus:

a)     on veendunud, et ELi AIF suudab täita kõiki käesoleva määruse nõudeid;

b)  on rahuldanud direktiivi 2011/61/EL kohaselt tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja taotluse valitseda ELTIFit ning kiitnud heaks fonditingimused või põhikirja ja depositooriumi valiku.

1 a.       Juhul kui ELi AIF esitab artikli 4 lõike 5 kohaselt taotluse, annab pädev asutus ELi AIFile tegevusloa ainult juhul, kui ta on veendunud, et ELi AIF vastab nii käesoleva määruse kui ka direktiivi 2011/61/EL nõuetele, mis käsitlevad ELi AIFi valitsejale tegevusloa andmist.

2.          ELTIFi pädev asutus võib jätta ELi AIFi valitseja taotluse valitseda ELTIFit rahuldamata ainult juhul, kui ELi AIF:

a)     ei vasta käesoleva määruse nõuetele;

b)     ei vasta direktiivi 2011/61/EL nõuetele;

c)     ei ole oma pädevalt asutuselt saanud luba valitseda AIFe, mis järgivad käesoleva määrusega hõlmatud liikidega investeerimisstrateegiaid või

d)     ei ole esitanud artikli 4 lõikes 2 osutatud dokumente või mis tahes selgitusi või teavet, mis on selle alusel nõutav.

Enne taotluse rahuldamata jätmist konsulteerib ELTIFi pädev asutus ELi AIFi valitseja pädeva asutusega.

3.          ELTIFi pädev asutus ei anna ELTIFi tegevusluba vastava taotluse esitanud ELi AIFile, kui tal on õiguslikult keelatud turustada oma osakuid või aktsiaid päritoluliikmesriigis.

3 a.        ELTIFi pädev asutus esitab ELi AIFile ELTIFi tegevusloa andmisest keeldumise põhjuse.

3 b.       Taotlust, mis on selle peatüki alusel juba tagasi lükatud, ei ole lubatud esitada uuesti muude liikmesriikide pädevatele asutustele.

4.          ELTIFi tegevusloa andmisel ei kohaldata nõuet, et ELTIFi valitsejaks peaks olema ELi AIFi valitseja, kellele on tegevusluba antud ELTIFi päritoluliikmesriigis, või et ELi AIFi valitseja peaks jätkama või delegeerima tegevusi ELTIFi päritoluliikmesriigis.

Artikkel 6Kohaldatavad eeskirjad ja vastutus

1.          ELTIF vastab igal ajal käesoleva määruse sätetele.

2.  ELTIF ja ELTIFi valitseja täidavad igal ajal direktiivi 2011/61/EL nõudeid.

3.          ELTIFi valitseja vastutab käesoleva määruse nõuete täitmise tagamise eest ja kannab ka direktiivi 2011/61/EL kohaselt vastutust käesoleva määruse rikkumiste eest. ELTIFi valitseja vastutab ühtlasi kahjude eest, mis tulenevad käesoleva määruse nõuete täitmata jätmisest.

II peatükkELTIFite investeerimispoliitikaga seotud kohustused

1. jaguÜldeeskirjad ja kõlblikud varad

Artikkel 7Investeerimisüksused

Kui ELTIF koosneb rohkem kui ühest investeerimisüksusest, käsitatakse käesoleva peatüki kohaldamisel iga üksust eraldi ELTIFina.

Artikkel 8Kõlblikud investeeringud

1.          Kooskõlas artikli 1 lõikes 1 a esitatud eesmärkidega on ELTIFil ▌ lubatud investeerida ainult järgmistesse varakategooriatesse ja ainult käesolevas määruses sätestatud tingimustel:

(a)    kõlblikud investeerimisvarad;

(b)    direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõikes 1 osutatud varad.

2.  ELTIFil ei ole lubatud tegeleda järgmisega:

(a)    varade lühikeseks müük;

(b)    otsene või kaudne positsiooni võtmine kaupades, sh tuletisinstrumentide, nende sertifikaatide, neil põhinevate indeksite või mis tahes muude vahendite või instrumentide kaudu, millega tekiks nendes positsioon;

(c)    ▌ väärtpaberite laenuks andmine, väärtpaberite laenuks võtmine, repotehingute tegemine või muude niisuguste lepingute sõlmimine, millel on samaväärne majanduslik mõju ja millega kaasnevad sarnased riskid, kui sellest on mõjutatud rohkem kui 10 % ELTIFi varadest;

(d)    tuletisinstrumentide kasutamine, v.a juhul, kui ▌ selliste tuletisinstrumentide kasutamise eesmärk on ainult maandada muudele ELTIFi investeeringutele omaseid ▌riske.

2 a.  Käesoleva artikli järjepideva kohaldamise tagamiseks töötab ESMA pärast avalikku konsultatsiooni välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles nähakse ette kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks asjaolud, mille puhul on tuletislepingute kasutamise ainueesmärk maandada lõike 2 punktis d osutatud investeeringutele omaseid riske.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [...][22]+.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 9Kõlblikud investeerimisvarad

Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud vara on ELTIFi investeeringuteks sobiv ainult siis, kui see kuulub ühte järgmistest kategooriatest:

(a)         omakapitali- või kvaasikapitaliinstrumendid, mille on

(i)     emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja ning mille ELTIF on omandanud ▌ kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt või järelturu kaudu kolmandalt isikult;

(ii)  emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja vahetusena ELTIFi poolt kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt või järelturu kaudu kolmandalt isikult varem ▌ omandatud omakapitali- või kvaasikapitaliinstrumendi eest;

(iii)    emiteerinud ettevõtja, mille kvalifitseeruv portfelliettevõtja on enamusosalusega tütarettevõtja, vahetusena omakapitali- või kvaasikapitaliinstrumendi eest, mille ELTIF on omandanud vastavalt alapunktile i või ii kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt või järelturu kaudu kolmandalt isikult;

(b)         kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud võlainstrumendid;

(c)         ELTIFi poolt kvalifitseeruvale portfelliettevõtjale antud laenud, mille lõpptähtaeg ei ületa ELTIFi eluiga;

(d)         ühe või mitme muu ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi osakud või aktsiad tingimusel, et nimetatud fondid ei ole ise investeerinud üle 10 % oma kapitalist ELTIFitesse;

(e)         otsene osalus või kvalifitseeruva portfelliettevõtja kaudu kaudne osalus üksikus reaalvaras, ▌ mille väärtus kulu tekkimise ajal on vähemalt 10 000 000 eurot või sellele vastav summa muus valuutas.

Artikkel 10Kvalifitseeruv portfelliettevõtja

1.          Artikli 9 lõikes 1 osutatud kvalifitseeruv portfelliettevõtja on muu portfelliettevõtja kui ühisinvesteerimisettevõtja ning vastab järgmistele nõuetele:

(a)    tegemist ei ole finantsettevõtjaga;

(b)    tegemist on finantsettevõtjaga, mis (i) ei ole lubatud kauplemisele reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis; või

(ii)    on lubatud kauplemisele reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis ja tema turukapitalisatsioon samal ajal ei ületa 500 000 000 eurot;

(c)  ta on asutatud liikmesriigis või kolmandas riigis, tingimusel et kolmas riik:

(i)     ei ole rahapesuvastase töökonna poolt tuvastatud kõrge riskiga ja koostööd mittetegeva jurisdiktsioonina;

(ii)     on sõlminud ELTIFi valitseja päritoluliikmesriigiga ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kavatsetakse turustada ELTIFi osakuid või aktsiaid, kokkuleppe, millega tagatakse, et kolmas riik järgib täielikult OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud norme ning tagab tõhusa teabevahetuse maksuküsimustes, sealhulgas mis tahes mitmepoolsed maksustamisalased lepingud.

2.          Erandina käesoleva artikli lõike 1 punktist a võib kvalifitseeruvaks portfelliettevõtjaks olla finantsettevõtja, kes rahastab ainult käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kvalifitseeruvaid portfelliettevõtjaid või artikli 9 punktis e osutatud reaalvara.

Artikkel 11Huvide konflikt

ELTIF ei investeeri kõlblikku investeerimisvarasse, milles ELTIFi valitsejal on otsene või kaudne positsioon või kus ta niisuguse positsiooni võtab, välja arvatud juhul, kui tegemist on tema valitsetavate ELTIFite, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide või Euroopa riskikapitalifondide osakute või aktsiatega.

2. jaguInvesteerimispoliitika sätted

Artikkel 12Portfelli koosseis ja hajutamine

1.          ELTIF investeerib vähemalt 70 % oma kapitalist kõlblikesse investeerimisvaradesse.

2.          ELTIF ei või investeerida rohkem kui:

(a)    10 % oma kapitalist ühe kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud instrumentidesse või sellele antud laenudesse;

(b)    10 % oma kapitalist otse ega kaudselt ühte reaalvarasse;

(c)    10 % oma kapitalist mis tahes ühe ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi või Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi osakutesse või aktsiatesse;

(d)    5 % oma kapitalist artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud varadesse, kui need varad on emiteerinud üks asutus.

3.  ELTIFite, Euroopa riskikapitalifondide ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate koguväärtus ELTIFi portfellis ei tohi ületada 20 % tema kapitali väärtusest.

4.          ELTIFi kogu riskipositsioon seoses ELTIFi vastaspoolega, mis tuleneb börsivälistest tuletistehingutest, repotehingutest või pöördrepotehingutest, ei tohi ületada 5 % ELTIFi väärtusest.

5.          Erandina lõike 2 punktidest a ja b võib ELTIF tõsta nendes osutatud 10 % piiri 20 %-ni, tingimusel et ELTIFi kvalifitseeruvas portfelliettevõtjas hoitavate varade ja üksikute reaalvarade summaarne väärtus, millesse ta investeerib rohkem kui 10 % oma kapitalist, ei ületa 40 % ELTIFi kapitali väärtusest.

5 a.       Erandina lõike 2 punktist d võib ELTIF tõsta selles osutatud 5 % piiri 25 %-ni, kui võlakirjad on emiteerinud krediidiasutus, mille registrijärgne asukoht on liikmesriigis ja mille suhtes kohaldatakse vastavalt õigusaktidele võlakirjaomanike kaitseks kavandatud erilist avalikku järelevalvet. Eelkõige investeeritakse selliste võlakirjade emissioonist laekuvad summad õigusaktides sätestatud korras varasse, mis kogu võlakirjade kehtivusaja vältel suudab tagada võlakirjadega seotud nõuded ja mida emitendi maksejõuetuse korral kasutataks esmajärjekorras põhisumma tagasimaksmiseks ning kogunenud intresside tasumiseks.

6.  Äriühinguid, mis on koondatud ühte kontserni konsolideeritud aruannete koostamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL[23] kohaselt või vastavalt tunnustatud rahvusvahelistele raamatupidamiseeskirjadele, käsitatakse lõigetes 1–5 a osutatud piirmäärade arvutamisel ühe kvalifitseeruva portfelliettevõtja või ühe asutusena.

Artikkel 12 a

Investeerimispositsioonide parandamine

Kui ELTIF rikub artikli 12 lõigetes 2 – 5 a sätestatud hajutamisnõudeid ja ELTIFi valitsejal puudub kontroll rikkumise üle, võtab ELTIFi valitseja asjakohase aja jooksul meetmeid, mis on vajalikud positsiooni parandamiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse ELTIFi investorite huve.

Artikkel 13Kontsentratsioon

1.          ELTIF ei või omandada rohkem kui 25 % ühe ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi või Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi osakutest või aktsiatest.

2.          Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 56 lõikes 2 sätestatud kontsentratsiooni piirmäärasid kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud varadesse investeerimise suhtes.

Artikkel 14Raha laenuks võtmine

1.      ELTIF võib raha laenuks võtta tingimusel, et selline laen vastab kõigile järgmistele tingimustele:

(a)       laenusumma ei moodusta üle 30 % ELTIFi kapitali väärtusest;

(b)      selle eesmärk on investeerida kõlblikesse investeerimisvaradesse, välja arvatud laenud, millele on osutatud artikli 9 punktis c, tingimusel et rahas või raha ekvivalentides hoitavad ELTIFi vahendid ei ole piisavad asjaomase investeeringu tegemiseks;

(c)       laenuleping sõlmitakse samas valuutas, milles omandatakse laenatud raha eest vara;

(c a)    selle lõpptähtaeg ei ületa ELTIFi eluiga;

(c b)    see koormab vara, mis ei moodusta rohkem kui 30 % ELTIFi kapitali väärtusest.

2.      ELTIFi valitseja täpsustab ELTIFi prospektis, kas ta kavatseb oma investeerimisstrateegia raames raha laenuks võtta või mitte.

Artikkel 15Portfelli koosseisu ja hajutamise eeskirjade kohaldamine

1.          Artikli 12 lõikes 1 sätestatud investeeringute piirang:

(a)    on kohaldatav kuni ELTIFi tingimustes või põhikirjas sätestatud kuupäevani; (b) kaotab kehtivuse, kui ELTIF hakkab vara müüma, et investorite osakud või aktsiad pärast ELTIFi eluea lõppemist tagasi võtta;

(c)    võib ajutiselt peatada, kui ELTIF kogub lisakapitali või vähendab oma olemasolevat kapitali, kui selline peatamine ei kesta üle 12 kuu.

Esimese lõigu punktis a nimetatud kuupäevas võetakse arvesse nende varade eripära ja omadusi, millesse ELTIF investeerib, ning see kuupäev ei tohi olla hilisem kui viis aastat pärast ELTIFile tegevusloa andmist või pool ELTIFi elueast, nagu on kindlaks määratud kooskõlas artikli 16 lõikega 2, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Erandjuhtudel võib ELTIFi pädev asutus nõuetekohaselt põhjendatud investeerimiskava esitamise korral anda loa selle tähtaja pikendamiseks, kuid mitte rohkem kui ühe aasta võrra.

2.  Kui pikaajalise vara, millesse ELTIF on investeerinud, on emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja, kes ei vasta enam artikli 10 lõike 1 punkti b nõuetele, võib pikaajalist vara võtta jätkuvalt arvesse artikli 12 lõikes 1 osutatud investeeringute alammäära arvutamisel kuni kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil portfelliettevõtja ei vasta enam artikli 10 lõike 1 punkti b nõuetele.

III peatükkELTIFi osakute või aktsiate tagasivõtmine, nendega kauplemine, nende väljalaskmine ning tulu ja kapitali jaotamine

Artikkel 16Tagasivõtmispoliitika ja ELTIFite eluiga

1.          ELTIFi investoritel ei ole võimalik taotleda oma osakute või aktsiate tagasivõtmist enne ELTIFi eluea lõppemist. Tagasivõtmine on võimalik alles kuupäevast, mis järgneb ELTIFi eluea lõppemise päevale.

ELTIFi tingimustes või põhikirjas viidatakse selgelt konkreetsele kuupäevale, mis on ELTIFi eluea lõpp, ning võidakse ka ette näha õigus ELTIFi eluiga ajutiselt pikendada ja tingimused selle õiguse kasutamiseks.

ELTIFi tingimustes või põhikirjas ja investoritele esitatavas teabes tuleb sätestada osakute ja aktsiate tagasivõtmise ja varade võõrandamise menetlused ja märkida sõnaselgelt, et investoritepoolne tagasivõtmine algab järgmisel päeval pärast ELTIFi eluea lõppemise kuupäeva.

1 a.  Erandina lõikest 1 võidakse ELTIFi tingimustes või põhikirjas ette näha tagasivõtmise võimalus enne ELTIFi eluea lõppu, juhul kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)    tagasivõtmist ei võimaldata enne artikli 15 lõike 1 punktis a täpsustatud kuupäeva;

(b)    ELTIFi valitseja suudab ELTIFile tegevusloa andmisel ja kogu tema eluea jooksul ELTIFi pädevatele asutustele tõendada, et on kehtestatud asjakohane likviidsuse juhtimise kord ja mõjus ELTIFi likviidsusriski jälgimise kord, mis on kooskõlas ELTIFi pikaajalise investeerimisstrateegia ning kavandatud tagasivõtmispoliitikaga;

(c)    ELTIFi valitseja määratleb tagasivõtmispoliitika, milles on selgelt välja toodud ajavahemikud, mil investorid võivad tagasivõtmist taotleda;

(d)    ELTIFi tagasivõtmispoliitikaga tagatakse see, et tagasivõtmiste üldmaht mis tahes ajavahemikus on piiratud artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud protsendimääraga ELTIFi varadest. See protsendimäär on kooskõlas ELTIFi valitseja poolt avalikustatud likviidsuse juhtimise ja investeerimisstrateegiaga;

(e)  ELTIFi tagasivõtmispoliitikaga tagatakse investorite õiglane kohtlemine ning tagasivõtmist lubatakse proportsionaalselt, kui tagasivõtmise taotluste kogusumma annab mis tahes ajavahemikus kokku kõrgema protsendimäära kui punktis d osutatud määr.

2.          ELTIFi eluiga on kooskõlas ELTIFi pikaajalise laadiga ja piisavalt pikk, et see hõlmaks ELTIFi iga üksiku vara kestuse, mida mõõdetakse vastavalt vara mittelikviidsuse profiilile ja majanduslikule kestusele, ja ELTIFi investeerimiseesmärki.

3.          Investorid võivad taotleda ELTIFi likvideerimist, kui nende tagasivõtmise taotlusi, mis on esitatud kooskõlas ELTIFi tagasivõtmispoliitikaga, ei ole rahuldatud ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil need esitati.

4.          Investoritel on alati võimalus saada oma vahendid tagasi rahas.

5.          ELTIFi varadest tehtavad mitterahalised tagasimaksed on võimalikud üksnes siis, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

(a)    see võimalus on ette nähtud ELTIFi tingimustes või põhikirjas, tingimusel et kõiki investoreid koheldakse õiglaselt;

(b)  investor palub kirjalikult teha tagasimakse ELTIFi varade osana;

(c)    nende varade võõrandamist ei piira ükski erinõue.

6.          ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, täpsustades asjaolusid, mille korral ELTIFi eluiga loetakse piisavaks, et katta ELTIFi iga üksiku vara kestust, nagu on osutatud lõikes 2.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [...][24]+.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 17Järelturg

1.          ELTIFi tingimused või põhikiri ei takista ELTIFi osakute või aktsiate kauplemisele lubamist reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis.

2.  ELTIFi tingimused ja põhikiri ei takista investoreid võõrandamast oma aktsiaid või osakuid vabalt kolmandatele isikutele, v.a ELTIFi valitsejale.

3.          ELTIF avaldab korrapärastes aruannetes oma noteeritud osakute või aktsiate turuväärtuse koos vara puhasväärtusega osaku või aktsia kohta.

4.          Vara väärtuse olulise muutumise korral avalikustab ELTIFi valitseja selle investoritele oma korrapärastes aruannetes.

Artikkel 18Uute osakute või aktsiate emiteerimine

1.          ELTIF võib pakkuda uusi osakute või aktsiate emissioone kooskõlas fonditingimuste või põhikirjaga.

2.          ELTIF ei või uusi osakuid või aktsiaid emiteerida oma vara puhasväärtusest madalama hinnaga, ilma et neid oleks eelnevalt selle hinna eest pakutud senistele investoritele.

Artikkel 19ELTIFi varade võõrandamine

1.          Iga ELTIF võtab vastu oma varade nõuetekohase võõrandamise detailse ajakava, et võtta investoritelt pärast ELTIFi eluea lõppemist nende osakud või aktsiad tagasi, ning avaldab selle teabe ELTIFi pädevale asutusele vähemalt aasta enne ELTIFi eluea lõppemise kuupäeva.

2.          Lõikes 1 viidatud ajakava hõlmab järgmist:

(a)    turu hindamine seoses potentsiaalse ostja leidmisega;

(b)    võimalike müügihindade hindamine ja võrdlemine;

(c)    investeeringutest eraldatavate varade hindamine;

(d)    võõrandamise ▌ajakava.

3.          ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, täpsustades kriteeriumid, mida tuleb kasutada lõike 2 punktis a osutatud hindamisel ja punktis c osutatud hindamisel.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [...][25]+.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 20

Tulu ja kapitali jaotamine

1.          ELTIF võib investoritele regulaarselt välja maksta oma portfelli kuuluvate varade toodetava tulu. See tulu koosneb järgmisest:

(a)    varade regulaarselt toodetav tulu;

(b)    vara võõrandamisest saadud kapitali väärtuse suurenemine ▌.

2.          Tulu ei jaotata juhul, kui seda on vaja ELTIFi tulevasteks kohustusteks.

2 a.       ELTIF võib vara võõrandamise korral enne oma eluea lõppu vähendada oma kapitali proportsionaalselt, kui ELTIFi valitseja on nõuetekohase kaalumise põhjal leidnud, et vara selline võõrandamine on investorite huvides.

3.          ELTIF määrab oma tingimustes või põhikirjas kindlaks tulu jaotamise poliitika, mida ta oma eluea jooksul kohaldab.

IV peatükkLäbipaistvusnõuded

Artikkel 21Läbipaistvus

1.          ELTIFi osakuid ega aktsiaid ei tohi liidus ilma prospekti eelneva avaldamiseta turustada.

ELTIFi osakuid ega aktsiaid ei turustata liidus jaeinvestoritele, ilma et eelnevalt oleks avaldatud põhiteabedokument vastavalt ▌määrusele (EL) nr 1286/2014.

2.          Prospekt sisaldab teavet, mida on investoritel vaja teadlike otsuste tegemiseks neile pakutava investeeringu kohta ning eelkõige sellega seotud riskide kohta.

3.          Prospekt peab sisaldama vähemalt järgmist:

(a)    teatis, milles selgitatakse, kuidas ELTIFi liigitub investeerimiseesmärkide ja nende saavutamise strateegia alusel pikaajaliseks fondiks;

(b)  teave, mille kinnised ühisinvesteerimisettevõtjad avalikustavad vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 809/2004;

(c)    teave, mis tuleb investoritele avaldada vastavalt direktiivi 2011/61/EL artiklile 23, kui seda ei hõlma juba käesoleva lõike punkt b;

(d)    selge märge, millistesse varakategooriatesse on ELTIFil lubatud investeerida;

(d a) selge märge, millistes jurisdiktsioonides ELTIFil on lubatud investeerida;

(e)    mis tahes muu teave, mida pädevad asutused peavad vajalikuks lõike 2 kohaldamiseks.

4.          Prospektis ▌ja muudes turustusdokumentides teavitatakse investoreid selgelt ELTIFi mittelikviidsest laadist.

Prospektis ▌ja muudes turustusdokumentides tuleb eelkõige selgelt

(a)    teavitada investoreid ELTIFi investeeringute pikaajalisest laadist;

(b)    teavitada investoreid ELTIFi elueast ning võimalusest ELTIFi eluiga pikendada, kui see on ette nähtud, ja selle tingimustest;

(c)  märkida, kas ELTIFit kavatsetakse turustada jaeinvestoritele;

(d)    selgitada investorite õigust võtta oma investeering kooskõlas artikli 16 lõikega 1 ning ELTIFi tingimuste või põhikirjaga tagasi;

(e)    märkida ELTIFi eluea jooksul investoritele tulude jaotamise sagedus ja aeg, kui investoritele üldse teenitud tulu jaotatakse;

(f)     soovitada investoritel ELTIFi investeerida ainult väike osa kogu oma investeerimisportfellist;

(f a)  kirjeldada ELTIFi riskide maandamise poliitikat, mis sisaldab selget märget, et tuletisinstrumente võib kasutada ainult ELTIFi muudele investeeringutele omaste riskide maandamiseks, ja märget tuletisinstrumentide kasutamise võimaliku mõju kohta ELTIFi riskiprofiilile;

(f b)  teavitada investoreid reaalvarasse, sealhulgas taristusse investeerimisega seonduvatest riskidest;

(f e)  teavitada investoreid korrapäraselt, vähemalt kord aastas, jurisdiktsioonidest, kuhu ELTIF on investeerinud.

5.  Lisaks direktiivi 2011/61/EL artikli 22 kohaselt nõutavale teabele sisaldab ELTIFi aastaaruanne järgmist:

(a)    rahavoogude aruanne;

(b)    teave mis tahes osaluse kohta instrumentides, millesse on kaasatud liidu eelarvevahendid;

(c)    teave konkreetsete kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate väärtuse ja muude varade väärtuse kohta, millesse ELTIF on investeerinud, k.a kasutatud tuletisinstrumentide väärtus;

(d)    teave jurisdiktsiooni kohta, kus ELTIFi varad asuvad.

6.          Jaeinvestori taotluse alusel annab ELTIFi valitseja lisateavet ELTIFi riskijuhtimises kohaldatavate koguseliste piirmäärade, riskijuhtimiseks valitud võtete ning varaliikide peamiste riskide ja tulususe viimase aja suundumuste kohta.

Artikkel 21 aProspektile esitatavad lisanõuded

1.          ELTIF saadab nii prospekti koos kõigi selles tehtud muudatustega kui ka aastaaruande ELTIFi pädevatele ametiasutustele. ELTIF esitab selle dokumentatsiooni taotluse korral ELTIFi valitseja pädevale asutusele. ELTIF esitab dokumentatsiooni nimetatud pädevate asutuste poolt kindlaks määratud aja jooksul.

2.          ELTIFi tingimused või põhikiri moodustavad prospekti lahutamatu osa ja lisatakse sellele.

Esimeses lõigus osutatud dokumente ei ole prospektile vaja lisada juhul, kui investorile on teatatud, et tema nõudmise korral saadetakse talle need dokumendid või teatatakse talle koht, kus ta võib nende dokumentidega tutvuda igas liikmesriigis, kus osakuid või aktsiaid turustatakse.

3.          Prospektis täpsustatakse, kuidas investoritel on võimalik aastaaruandega tutvuda. Prospektis sätestatakse, et jaeinvestori taotluse alusel esitatakse talle paberkandjal aastaaruanne tasuta.

4.  Investoritele esitatakse taotluse alusel prospekt ning viimati avaldatud aastaaruanne tasuta.

Prospekti võib esitada püsival andmekandjal või veebisaidil. Jaeinvestori taotluse alusel esitatakse talle paberkandjal prospekt tasuta.

5.          Prospekti olulised andmed peavad olema ajakohastatud.

Artikkel 22

Kulude avalikustamine

1.          Prospektis tuleb investoreid põhjalikult teavitada erinevate kulude tasemest, mida investor kannab otseselt või kaudselt. Erinevad kulud rühmitatakse vastavalt järgmistele rubriikidele:

(a)    ELTIFi asutamiskulud;

(b)    varade soetamisega seotud kulud;

(c)    fondi valitsemise ja tulemuslikkusega seotud tasud;

(d)    tulu jaotamisega seotud kulud;

(e)  muud kulud, sealhulgas haldus-, õigus-, depositooriumiga seotud, hoiu-, professionaalse teenuse ja auditikulud.

2.          Prospektis avaldatakse kulude üldine suhe ELTIFi kapitali.

4.          ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada ▌lõikes 1 osutatud kulude ühtsed määratlused, arvutusmeetod ja esitamise vormid ning lõikes 2 osutatud üldine suhe;

Nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtab ESMA arvesse määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 8 lõike 5 punktides a ja c osutatud regulatiivseid tehnilisi standardeid.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [...][26]+.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

V peatükkELTIFide osakute või aktsiate turustamine

Artikkel 23Investoritele kättesaadavad vahendid

1.          Selle ELTIFi valitseja, mille osakud või aktsiad on mõeldud turustamiseks jaeinvestoritele, loob igas liikmesriigis, kus ta kavatseb selliseid osakuid või aktsiaid turustada, vahendid märkimiseks, maksete tegemiseks osakuomanikele või aktsionäridele, osakute või aktsiate tagasiostmiseks või tagasivõtmiseks ja sellise teabe esitamiseks, mida ELTIF ja ELTIFi valitseja on kohustatud andma.

2.          ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kõnealuste lõikes 1 osutatud vahendite liigid ja omadused, nende tehnilise taristu ja jaeinvestoritega seotud ülesannete täpse määratluse.

ESMA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ...[27]+.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 23 aJaeinvestoritele turustatavate ELTIFite sisemine hindamisprotsess

1.          Selle ELTIFi valitseja, mille osakud või aktsiad on mõeldud turustamiseks jaeinvestoritele, seab sisse selle ELTIFi eriotstarbelise sisemise hindamisprotsessi ja kohaldab seda enne selle turustamist või jaeinvestoritele jagamist.

2.          ELTIFi valitseja hindab lõikes 1 osutatud sisemise protsessi raames, kas ELTIF on sobiv jaeinvestoritele turustamiseks, võttes arvesse vähemalt järgmist:

(a)    ELTIFi eluiga ning

(b)    ELTIFI kavandatud investeerimisstrateegia.

3.          ELTIFi valitseja teeb mis tahes turustajale kättesaadavaks kogu asjakohase teabe jaeinvestoritele turustatava ELTIFi kohta, k.a kogu teabe selle eluea ja investeerimisstrateegia, samuti sisemise hindamisprotsessi ning jurisdiktsioonide kohta, kuhu ELTIFil on lubatud investeerida.

Artikkel 23 bELTIFite jaeinvestoritele jagamist käsitlevad konkreetsed nõuded

1.          ELTIFi osakute või aktsiate otsese jaeinvestoritele pakkumise korral hangib ELTIFi valitseja kogu vajaliku teabe järgmise kohta:

(a)    jaeinvestori teadmised ja kogemused ELTIFile asjakohases investeerimisvaldkonnas;

(b)    jaeinvestori finantsseisund, sh suutlikkus kanda kahjusid;

(c)    jaeinvestori investeerimiseesmärgid, sh investeeringuks kavandatud periood.

Esimese lõigu põhjal saadud teabe alusel soovitab ELTIFi valitseja ELTIFit vaid siis, kui see on asjaomasele jaeinvestorile sobiv.

2.          Kui jaeinvestoritele pakutava ELTIFi eluiga on pikem kui 10 aastat, annab ELTIFi valitseja või turustaja selge kirjaliku teate selle kohta, et see ELTIFi toode ei pruugi sobida jaeinvestoritele, kes ei saa endale sellist pikaajalist ja mittelikviidset kohustust võtta.

Artikkel 23 cJaeinvestoritele turustatava ELTIFi depositooriumi käsitlevad erisätted

1.          Erandina direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikest 3 on jaeinvestoritele turustatava ELTIFi depositoorium direktiivi 2009/65/EÜ artikli 23 lõikes 2 osutatud tüüpi üksus.

2.  Erandina direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 13 teisest lõigust ja artikli 21 lõikest 14 ei saa jaeinvestoritele turustatava ELTIFi depositoorium vabastada end vastutusest kolmanda isiku poolt hoitavate finantsinstrumentide kadumamineku eest.

3.          Direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikes 12 osutatud depositooriumi vastutust ei või ELTIFi turustamise korral jaeinvestoritele kokkuleppega välistada ega piirata.

4.          Kõik lõikega 3 vastuolus olevad kokkulepped on õigustühised.

5.          ELTIFi depositooriumis hoitavaid varasid ei tohi ei depositoorium ega ükski kolmas isik, kellele hoidmisülesanne on delegeeritud, oma arvel uuesti kasutada. Uuesti kasutamine hõlmab mis tahes tehinguid hoitavate varadega, sealhulgas ülekandmist, pantimist, müümist ja laenuks andmist.

ELTIFi depositooriumis hoitavate varade uuesti kasutamine on lubatud ainult tingimusel, et:

(a)    uuesti kasutamine teostatakse ELTIFi arvel;

(b)    depositoorium täidab ELTIFi valitseja korraldusi ELTIFi nimel;

(c)    uuesti kasutamine toimub ELTIFi kasuks ning osakuomanike ja aktsionäride huvides; ning

(d)    tehing on kaetud kvaliteetse ja likviidse tagatisega, mille ELTIF on saanud omandiõiguse ülemineku kaudu.

Teise lõigu punktis d osutatud tagatise turuväärtus peab igal ajal ulatuma vähemalt uuesti kasutatavate varade turuväärtuseni, millele lisandub ülekurss.

Artikkel 24ELTIFite jaeinvestoritele turustamise lisanõuded

1.          ELTIFi valitsejal peab olema võimalik müüa ELTIFi osakuid või aktsiaid jaeinvestoritele, tingimusel et ELTIFi valitseja või turustaja annab jaeinvestoritele asjakohast investeerimisnõu.

2.          ELTIFi valitseja: võib ELTIFi osakuid või aktsiaid jaeinvestoritele pakkuda otse üksnes juhul, kui sel valitsejal on lubatud pakkuda direktiivi 2011/61/EL artikli 6 lõike 4 punktis a ning punkti b alapunktis i osutatud teenuseid, ja ainult pärast seda, kui see valitseja on teostanud käesoleva määruse artikli 23 b lõikes 1 osutatud sobivustesti.

3.          kui potentsiaalse jaeinvestori finantsinstrumentide portfell ei ületa 500 000 eurot, tagab ELTIFi valitseja või mis tahes turustaja pärast artikli 23 b lõikes 1 osutatud sobivustesti tegemist ja asjakohase investeerimisnõu andmist potentsiaalse investori esitatud teabe põhjal, et potentsiaalne jaeinvestor ei investeeri ELTIFitesse kokku üle 10 % oma finantsinstrumentide portfellist ning et ühte või mitmesse ELTIFisse investeeritud esialgne miinimumsumma on 10 000 eurot.

Potentsiaalne jaeinvestor on vastutav ELTIFi valitsejale või turustajale täpse teabe andmise eest oma finantsinstrumentide portfelli ja esimeses lõigus osutatud ELITIFitesse tehtud investeeringute kohta.

Käesolevas lõikes mõistetakse finantsinstrumentide portfelli all portfelli, mis koosneb rahahoiustest ja finantsinstrumentidest, v.a finantsinstrumendid, mis on antud tagatiseks.

4.  Jaeinvestoritele turustatava ELTIFi tingimustes või põhikirjas on sätestatud, et kõiki investoreid koheldakse võrdselt ning üksikutel investoritel või investorite rühmadel ei ole õigust sooduskohtlemisele ega teatud majanduseelistele;

5.          Jaeinvestoritele turustatava ELTIFi õiguslik vorm ei too jaeinvestorile lisavastutust ega sea investori jaoks täiendavaid kohustusi lisaks esialgsele kapitalikohustusele.

6.          Jaeinvestorid võivad osakute või aktsiate märkimise ajal ja vähemalt kahe nädala jooksul pärast ELTIFi osakute või aktsiate märkimise kuupäeva oma investeeringu tühistada ning raha tagastatakse neile ilma sanktsioonideta.

7.          Jaeinvestoritele turustatava ELTIFi valitseja kehtestab jaeinvestorite kaebuste käsitlemiseks asjakohased menetlused ja korra, mis võimaldavad jaeinvestoritel esitada kaebusi oma liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest.

Artikkel 25ELTIFide osakute või aktsiate turustamine

1.          ELTIFi valitseja võib turustada ELTIFi osakuid või aktsiaid kutselistele ja jaeinvestoritele oma päritoluliikmesriigis pärast direktiivi 2011/61/EL artiklis 31 osutatud teate esitamist.

2.  ELTIFi valitseja võib turustada ELTIFi osakuid või aktsiaid kutselistele ja jaeinvestoritele muudes liikmesriikides kui ELTIFi valitseja päritoluliikmesriigis pärast direktiivi 2011/61/EL artiklis 32 osutatud teate esitamist.

3.          ELTIFi valitseja peab oma pädevale asutusele iga ELTIFi suhtes täpsustama, kas ELTIFit on kavas müüa jaeinvestoritele.

4.          Lisaks direktiivi 2011/61/EL artiklites 31 ja 32 nõutud dokumentidele ja teabele peab ELTIFi valitseja esitama pädevatele asutustele kõik järgmised dokumendid ja teabe:

(a)    ELTIFi prospekt;

(b)    ELTIFi põhiteabe dokument, kui ELTIFit turustatakse jaeinvestoritele; ning

(c)    teave artiklis 23 osutatud vahendite kohta.

5.  Direktiivi 2011/61/EL artiklites 31 ja 32 osutatud pädevate asutuste pädevusi ja volitusi käsitatakse kehtivana ka ELTIFite turustamise korral jaeinvestoritele ja käesolevas määruses sätestatud lisanõuete korral.

6.          Lisaks direktiivi 2011/61/EL artikli 31 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud volitustele peab ELTIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus takistama ELTIFite turustamist, kui ELTIFi valitseja ei vasta kõnealusel ajal või edaspidi käesoleva määruse nõuetele.

7.          Lisaks direktiivi 2011/61/EL artikli 32 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud volitustele peab ELTIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus keelduma ka nõuetekohase teatise edastamisest selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus ELTIFit kavatsetakse turustada, kui ELTIFi valitseja ei vasta ▌käesoleva määruse nõuetele.

VI peatükkJärelevalve

Artikkel 26Pädevate asutuste teostatav järelevalve

1.          Pädevad asutused jälgivad käesoleva määruse täitmist jooksvalt.

2.          ELTIFi pädev asutus vastutab peatükkides II, III ja IV sätestatud nõuete täitmise järelevalve eest.

3.          ELTIFi pädev asutus vastutab ELTIFi tingimustes või põhikirjas sätestatud kohustuste täitmise järelevalve eest, samuti prospektis esitatud kohustuste käesolevale määrusele vastavuse kontrollimise eest.

4.          ELTIFi valitseja pädev asutus vastutab ELTIFi valitseja menetluste ja töökorralduse asjakohasuse järelevalve eest, et ELTIFi valitseja oleks võimeline täitma kõikide tema valitsetavate ELTIFite moodustamise ja tegevusega seotud kohustusi ja eeskirju.

ELTIFi valitseja pädev asutus vastutab ELTIFi valitseja käesoleva määruse nõuetele vastavuse järelevalve eest.

5.  Pädevad asutused kontrollivad oma territooriumil loodud või turustatavaid ühisinvesteerimisettevõtjaid, et kontrollida, et nad ei kasutaks ELTIFi nimetust ega viitaks sellele, et nad on ELTIFid, kui neil puudub vastav tegevusluba ja nende tegevus ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 27Pädevate asutuste volitused

1.          Pädevatel asutustel on kõik järelevalve- ja uurimisvolitused, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks käesoleva määruse kohaselt.

2.          Direktiiviga 2011/61/EL pädevatele asutustele antud volitusi, k.a karistustega seotud volitusi, tuleb samuti kasutada kooskõlas käesoleva määrusega.

2 a.       ELTIFi pädev asutus keelab nimetuse „ELTIF” või „Euroopa pikaajaline investeerimisfond” kasutamise, kui ELTIFi valitseja ei vasta enam käesoleva määruse nõuetele.

Artikkel 28ESMA volitused ja pädevus

1.          ESMA-l on talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikud volitused.

2.          Direktiivi 2011/61/EL kohaseid ESMA-le antud volitusi kasutatakse ka käesoleva määruse kontekstis ning kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

3.          Määruse (EL) nr 1095/2010 kohaldamise eesmärgil loetakse käesolev määrus õiguslikult siduvaks liidu õigusaktiks, millega antakse ESMA-le määruse (EL) 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud ülesanded.

Artikkel 29Pädevate asutuste koostöö

1.          ELTIFi pädev asutus ja ELTIFi valitseja pädev asutus, kui see on erinev, teevad omavahel koostööd ja vahetavad teavet, et täita käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

1 a.       Pädevad asutused teevad omavahel koostööd direktiivi 2011/61/EL kohaselt.

2.  Pädevad asutused ja ESMA teevad omavahel koostööd, mille eesmärk on täita oma ülesandeid käesoleva määruse alusel ja kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

3.          Pädevad asutused ja ESMA vahetavad teavet ja dokumente, mis on vajalikud nende käesoleva määrusega sätestatud kohustuste täitmiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010, eelkõige käesoleva määruse rikkumiste kindlakstegemiseks ja heastamiseks.

VII peatükkLõppsätted

Artikkel 29 a

Taotluste läbivaatamine komisjoni poolt

Komisjon seab esmatähtsale kohale protsessid, mis on seotud ELTIFite kõikide taotlustega saada EIP-poolset rahastust, ja optimeerib neid. Komisjon optimeerib arvamuste või seisukohtade esitamist, mis puudutavad ELTIFite taotlusi saada EIP-poolset rahastust.

Artikkel 30Läbivaatamine

1.          Hiljemalt ...[28]+ hakkab komisjon läbi vaatama käesoleva määruse kohaldamist. Selle käigus analüüsitakse eelkõige järgmist:

(a)    artikli 16 ▌mõju ▌;

(b)    milline mõju on varade hajutamisele olnud artikli 12 lõikes 1 sätestatud 70 %lise alammäära ▌kohaldamisel kõlblikesse investeerimisvaradesse investeerimise suhtes;

(c)    mil määral ELTIFeid liidus turustatakse, sealhulgas, kas direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 reguleerimisalasse kuuluvatel AIFide valitsejatel võiks olla huvi turustada ELTIFeid;

(c a) millises ulatuses tuleks kõlblike varade ja investeeringute nimekirja ajakohastada, samuti hajutamistingimusi, portfelli koosseisu ja raha laenuksvõtmise piiranguid.

2.  Pärast esimeses lõigus osutatud läbivaatamist ja ESMAga konsulteerimist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse ja ELTIFite panust kapitaliturgude liidu väljakujundamisse ning artikli 1 lõikes 1 a osutatud eesmärkide täitmisse. Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

Artikkel 31Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda hakatakse kohaldama ...[29]+

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...

Euroopa Parlamendi nimel                          Nõukogu nimel

president                                                       eesistuja

Or. en

  • [1]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
  • [2]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0448.
  • [3] * Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
  • [4]             ELT C 67, 6.3.2014, lk 71.
  • [5]             Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu … otsus.
  • [6]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
  • [7]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).
  • [8]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).
  • [9]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).
  • [10]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
  • [11]            Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).
  • [12]            Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist (ELT L 149, 30.4.2004, lk 1).
  • [13]            Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, p. 1).
  • [14]            Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
  • [15]          Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).
  • [16]            Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
  • [17]            Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
  • [18]            Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
  • [19]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
  • [20]            Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
  • [21]            Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (ELT L 86, 24.3.2012, lk 1).
  • [22] +            Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
  • [23]            Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
  • [24] +            Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
  • [25] +            Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
  • [26] +            Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
  • [27] +           Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
  • [28] +           Väljaannete talitus, palun sisestada kuupäev: neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
  • [29] +            Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa pikaajalised investeerimisfondid

Viited

COM(2013)0462 – C7-0209/2013 – 2013/0214(COD)

EP-le esitamise kuupäev

26.6.2013

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ECON

4.7.2013

 

 

 

Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

4.7.2013

CONT

4.7.2013

EMPL

4.7.2013

JURI

4.7.2013

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

CONT

15.7.2013

EMPL

28.10.2013

JURI

11.9.2013

 

Raportöör(id)

nimetamise kuupäev

Rodi Kratsa-Tsagaropoulou

2.7.2013

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

5.11.2013

25.11.2013

23.1.2014

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.3.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

2

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marino Baldini, Burkhard Balz, Elena Băsescu, Jean-Paul Besset, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Syed Kamall, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Ivana Maletić, Hans-Peter Martin, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Zdravka Bušić, Saïd El Khadraoui, Danuta Maria Hübner, Olle Ludvigsson, Gay Mitchell, Catherine Stihler

PARLAMENDIKOMISJONILE TAGASISAATMINE

Vastutavale komisjonile tagasisaatmise kuupäev (kodukorra artikli 61 lõige 2)

17.04.2014

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Alain Lamassoure

22.7.2014

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

 

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

15.12.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Esther de Lange, Fabio De Masi, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Jonás Fernández, Elisa Ferreira, Sven Giegold, Neena Gill, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Philippe Lamberts, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Sampo Terho, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Pablo Zalba Bidegain, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Alain Cadec, Philippe De Backer, Mady Delvaux, Bas Eickhout, Ildikó Gáll-Pelcz, Sophia in ‘t Veld, Eva Kaili, Barbara Kappel, Jeppe Kofod, Thomas Mann, Eva Paunova, Maria João Rodrigues, Jacek Saryusz-Wolski, Catherine Stihler, Tibor Szanyi

Esitamise kuupäev

16.02.2015