Menetlus : 2012/0288(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0025/2015

Esitatud tekstid :

A8-0025/2015

Arutelud :

PV 28/04/2015 - 4
CRE 28/04/2015 - 4

Hääletused :

PV 28/04/2015 - 7.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0100

SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE     ***II
PDF 845kWORD 605k
26.2.2015
PE 544.412v02-00 A8-0025/2015

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta

(10710/2/2014 – C8‑0004/2015 – 2012/0288(COD))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Nils Torvalds

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta

(10710/2/2014 – C8‑0004/2015 – 2012/0288(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (10710/2/2014 – C8‑0004/2015),

–       võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2012)0595) suhtes,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 69,

–       võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0025/2015),

1.      võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 1

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(1) Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 43 kohaselt tagab liikmesriik, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides on 2020. aastal vähemalt 10 % energia lõpptarbimisest transpordisektoris selles liikmesriigis. Biokütuste juurdesegamine kütustesse on liikmesriikidele selle eesmärgi saavutamiseks üks kättesaadavatest meetoditest ja eelduste kohaselt neist peamine.

(1) Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 43 kohaselt tagab liikmesriik, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides on 2020. aastal vähemalt 10 % energia lõpptarbimisest transpordisektoris selles liikmesriigis. Biokütuste juurdesegamine kütustesse on liikmesriikidele selle eesmärgi saavutamiseks üks kättesaadavatest meetoditest ja eelduste kohaselt neist peamine. Muud kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kasutatavad meetodid on energiatarbimise vähendamine, mis on tingimata vajalik, sest taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kohustusliku protsendimäära eesmärki on tõenäoliselt järjest raskem säästvalt saavutada, kui transpordisektori üldise energianõudluse kasv jätkub, ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamine.

__________________

__________________

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

Muudatusettepanek  2

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 3 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(3 a) Kuigi direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ viidatakse biokütustele ja vedelatele biokütustele, kohaldatakse nende sätteid, sealhulgas asjaomaseid säästlikkuse kriteeriume, kõikide neis määratletud taastuvkütuste suhtes.

Muudatusettepanek  3

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 4

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(4) Kui varem toiduainete ja loomasööda tootmiseks kasutatud karja- või põllumaad hakatakse kasutama biokütuste tootmiseks, tuleb muu kui kütustega seotud nõudlus siiski rahuldada kas senise tootmise intensiivistamisega või mittepõllumajandusmaa tootmisse võtmisega mujal. Viimane juhtum kujutab endast maakasutuse kaudset muutust ja kui seejuures muudetakse suure süsinikuvaruga maa põllumaaks, võib sellega kaasneda oluline kasvuhoonegaaside heide. Direktiive 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ tuleks see seepärast muuta, et nad sisaldaks sätteid, milles käsitletakse maakasutuse kaudset muutust, arvestades, et praegusi biokütuseid toodetakse peamiselt juba olemasoleval põllumajandusmaal kasvatatavatest põllukultuuridest.

(4) Kui varem toiduainete, loomasööda ja tekstiilikiudude tootmiseks kasutatud karja- või põllumaad hakatakse kasutama biokütuste tootmiseks, tuleb muu kui kütustega seotud nõudlus siiski rahuldada kas senise tootmise intensiivistamisega või mittepõllumajandusmaa tootmisse võtmisega mujal. Viimane juhtum kujutab endast maakasutuse kaudset muutust ja kui seejuures muudetakse suure süsinikuvaruga maa põllumaaks, võib sellega kaasneda oluline kasvuhoonegaaside heide. Direktiive 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ tuleks seepärast muuta, et nad sisaldaks sätteid, milles käsitletakse maakasutuse kaudset muutust, arvestades, et praegusi biokütuseid toodetakse peamiselt juba olemasoleval põllumajandusmaal kasvatatavatest põllukultuuridest. Sätetes, mis puudutavad maakasutuse kaudse muutuse mõju kasvuhoonegaaside heitele, tuleks arvesse võtta juba tehtud investeeringute kaitsmise vajadust.

Muudatusettepanek  4

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 5

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(5) Kui toetuda liikmesriikide esitatud biokütusevajaduse prognoosidele ja hinnangulisele maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heitele biokütuste mitmesuguste lähteainete puhul, on tõenäoline, et maakasutuse kaudsest muutusest tingitud kasvuhoonegaaside heide on märkimisväärne ja võib osaliselt või täielikult muuta olematuks kasvuhoonegaaside heite vähenemise üksikute biokütuse puhul. Põhjuseks on see, et 2020. aastal saadakse eelduste kohaselt peaaegu kogu biokütusetoodang põllukultuuridest, mida kasvatatakse toiduainete ja loomasööda tootmiseks kõlblikul maal. Sellise heite vähendamiseks on kohane teha vahet sellistel põllukultuurirühmadel nagu õlikultuurid, suhkrukultuurid, teravili ja muud tärkliserikkad kultuurid.

(5) Kui toetuda liikmesriikide esitatud biokütusevajaduse prognoosidele ja hinnangulisele maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heitele biokütuste mitmesuguste lähteainete puhul, on maakasutuse kaudsest muutusest tingitud kasvuhoonegaaside heide märkimisväärne ja võib osaliselt või täielikult muuta olematuks kasvuhoonegaaside heite vähenemise üksikute biokütuse puhul. Põhjuseks on see, et 2020. aastal saadakse eelduste kohaselt peaaegu kogu biokütusetoodang põllukultuuridest, mida kasvatatakse toiduainete ja loomasööda tootmiseks kõlblikul maal. Sellise heite vähendamiseks on kohane teha vahet sellistel põllukultuurirühmadel nagu õlikultuurid, suhkrukultuurid, teravili ja muud tärkliserikkad kultuurid. Peale selle tuleb soodustada teadus- ja arendustegevust uute täiustatud biokütuste sektoris, mis ei konkureeri toidukultuuridega, ning täpsemalt uurida eri põllukultuurirühmade mõju nii otsesele kui ka kaudsele maakasutuse muutusele.

Muudatusettepanek  5

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 7

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(7) Vedelaid taastuvkütuseid vajatakse tõenäoliselt transpordisektoris, et vähendada selle sektori kasvuhoonegaaside heidet. Täiustatud biokütused (nt jäätmetest ja vetikatest valmistatud biokütused) võimaldavad kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada, nendega kaasnev maakasutuse kaudse muutuse oht on väike ning nad ei konkureeri otse toiduainete ja loomasööda tootmiseks kõlbliku maa pärast. Seepärast on kohane edendada selliste täiustatud biokütuste laialdasemat tootmist, kuna need ei ole praegu suurtes kogustes turul kättesaadavad; osaliselt on põhjuseks see, et kõnealused kütused konkureerivad avaliku sektori toetuste saamisel toidukultuuripõhise biokütuse tootmise tehnoloogiatega. Iga liikmesriik peaks edendama selliste täiustatud biokütuste tarbimist, kehtestades riigi tasandil õiguslikult mittesiduvad alleesmärgid, mis on osa kohustusest tagada, et 2020. aastal moodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides vähemalt 10% nende lõpptarbimisest transpordisektoris kõnealuses liikmesriigis. Samuti on asjakohane, et liikmesriigid esitavad aruande oma edusammudest selliste 2020. aastaks seatud riiklike alleesmärkide suunas liikumisel, mille kohta tuleks avaldada kokkuvõttev aruanne, et hinnata käesoleva direktiiviga kehtestatud meetmete tõhusust maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ohu vähendamisel täiustatud biokütuste edendamise teel. Sellised täiustatud biokütused ja nende edendamine etendavad eeldatavalt jätkuvalt olulist osa transpordi süsinikusisalduse vähendamisel ja vähese CO2-heitega transporditehnoloogiate arendamisel pärast kõnealust tähtaega.

(7) Vedelaid taastuvkütuseid vajatakse tõenäoliselt transpordisektoris, et vähendada selle sektori kasvuhoonegaaside heidet. Täiustatud biokütused (nt jäätmetest ja vetikatest valmistatud biokütused) võimaldavad kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada, nendega kaasnev maakasutuse kaudse muutuse oht on väike ning nad ei konkureeri otse toiduainete ja loomasööda tootmiseks kõlbliku maa pärast. Selliste täiustatud biokütuste laialdasemat uurimist, arendamist ja tootmist tuleks ergutada, kuna need ei ole praegu suurtes kogustes turul kättesaadavad; osaliselt on põhjuseks see, et kõnealused kütused konkureerivad avaliku sektori toetuste saamisel toidukultuuripõhise biokütuse tootmise tehnoloogiatega. Seepärast on kohane määrata selliste täiustatud biokütuste tarbimise kohta konkreetne alleesmärk, mis on osa kohustusest tagada, et 2020. aastal moodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides vähemalt 10% nende lõpptarbimisest transpordisektoris kõnealuses liikmesriigis. Samuti on asjakohane, et liikmesriigid esitavad aruande oma edusammudest selle 2020. aastaks seatud riikliku alleesmärgi suunas liikumisel, mille kohta tuleks avaldada kokkuvõttev aruanne, et hinnata käesoleva direktiiviga kehtestatud meetmete tõhusust maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ohu vähendamisel täiustatud biokütuste edendamise teel. Sellised täiustatud biokütused, mis põhjustavad vähe maakasutuse kaudset muutust ja võimaldavad suurt kasvuhoonegaaside heite säästu, etendavad eeldatavalt jätkuvalt olulist osa transpordi süsinikusisalduse vähendamisel ja vähese CO2-heitega transporditehnoloogiate arendamisel pärast 2020. aastat.

Muudatusettepanek  6

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 7 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(7 a) Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 23. ja 24. oktoobri 2014. aasta kohtumise järeldustes, et 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikus on oluline vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja fossiilkütustest sõltumisega seotud ohtusid transpordisektoris, ning kutsus komisjoni üles analüüsima vahendeid ja meetmeid tervikliku ja tehnoloogiliselt neutraalse lähenemisviisi jaoks, mis on mõeldud transpordis heitkoguste vähendamiseks ja energiatõhususe edendamiseks, elektritranspordiks ning taastuvate energiaallikate kasutamiseks transpordis ka pärast 2020. aastat.

Muudatusettepanek  7

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 7 b (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(7 b) Tuleks parandada direktiivi 98/70/EÜ, direktiivi 2009/28/EÜ ja liidu poliitika muude valdkondade õigusaktide ühtsust, et kasutada koostoimet ja parandada õiguskindlust. Direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ kasutatavaid jäätmete ja jääkide määratlusi tuleks ühtlustada määratlustega, mis on kehtestatud direktiivis 2008/98/EÜ1a. Direktiivis 98/70/EÜ ja direktiivis 2009/28/EÜ sätestatud jäätmete ja jääkide loetelud tuleks paremini kindaks määrata, kasutades jäätmete koode Euroopa jäätmekataloogis, mis on kehtestatud komisjoni otsusega 2000/532/EÜ1b, et liikmesriikide pädevatel asutustel oleks lihtsam neid direktiive kohaldada. Biokütuste ja vedelate biokütuste edendamine vastavalt direktiivile 98/70/EÜ ja direktiivile 2009/28/EÜ peaks olema kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ eesmärkidega. Et jõuda liidu eesmärgiks seatud taaskasutusühiskonnani, tuleks täielikult rakendada direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat. Selle hõlbustamiseks tuleks jäätmete ja jääkide kasutamine biokütuste ja vedelate biokütuste tootmiseks liita jäätmekavade ja jäätmetekke vältimise programmidega, mille liikmesriigid on kehtestanud kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ V peatükiga. Direktiivi 98/70/EÜ ja direktiivi 2009/28/EÜ kohaldamine ei tohiks takistada direktiivi 2008/98/EÜ täielikku rakendamist.

 

_______________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

 

1b Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud dokumendis C(2000) 1147) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).

Muudatusettepanek  8

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 8

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(8) Maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva hinnangulise heite erinevused tulenevad erinevatest sisendandmetest ja sellistest põllumajanduse arengut puudutavatest peamistest eeldustest nagu suundumused põllumajanduse saagikuses ja tootlikkuses, kaassaaduste jaotamine ning täheldatud üleilmne maakasutuse muutus ja raadamise määrad, mis ei ole biokütuse tootjate kontrolli all. Ehkki enamus biokütuste lähteainetest kasvatatakse liidus, tekib maakasutuse kaudsest muutusest tulenev hinnanguline heide eeldatavalt peamiselt väljaspool liitu piirkondades, kus lisatoodangut on tõenäoliselt võimalik saavutada madalaima kuluga. Eelkõige mõjutavad väljaspool liitu toimuvat troopiliste metsade kasutuse muutmist ja turbarabade kuivendamist puudutavad eeldused tugevalt maakasutuse kaudsest muutusest tulenevat hinnangulist heidet, mida seostatakse biodiisli tootmisega õlikultuuridest, ning seetõttu on äärmiselt oluline tagada selliste andmete ja eelduste läbivaatamine kooskõlas uusima kättesaadava teabega maakasutuse muutmise ja raadamise kohta, võttes arvesse ka kõnealustes piirkondades käimasolevate rahvusvaheliste programmide abil tehtud edusamme.

(8) Maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva hinnangulise heite erinevused tulenevad erinevatest sisendandmetest ja sellistest põllumajanduse arengut puudutavatest peamistest eeldustest nagu suundumused põllumajanduse saagikuses ja tootlikkuses, kaassaaduste jaotamine ning täheldatud üleilmne maakasutuse muutus ja raadamise määrad, mis ei ole biokütuse tootjate kontrolli all. Äärmiselt oluline on tagada selliste andmete ja eelduste läbivaatamine kooskõlas uusima kättesaadava teadusliku teabega maakasutuse muutmise ja raadamise kohta, võttes arvesse ka kõnealustes piirkondades käimasolevate rahvusvaheliste programmide abil tehtud edusamme. Komisjon peaks seetõttu läbi vaatama maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heitetegurite hindamise meetodi direktiivi 98/70/EÜ V lisas ja direktiivi 2009/28/EÜ VIII lisas, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga. Selleks peaks komisjon, kui see on uusimate teaduslike andmete kohaselt põhjendatud, kaaluma võimalust esitatud põllukultuurirühmade põhised maakasutuse kaudse muutuse tegurid läbi vaadata, samuti võtta kasutusele üksikasjalikuma kirjeldamise tasandite tegurid ning biokütuste uute lähteainete turule jõudmisel lisada täiendavaid väärtusi.

 

Muudatusettepanek  9

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 9

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(9) Biotootmissektorite pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks ja kooskõlas komisjoni 13. veebruari 2012. aasta teatisega „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus” ning komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatisega „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava”, millega edendatakse integreeritud ja mitmekesiseid biorafineerimisseadmeid kogu Euroopas, tuleks direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestada täiustatud stiimulid, millega antaks eelised sellise biomassi kasutamiseks lähteainena, millel ei ole suurt majanduslikku väärtust muul alal kui biokütusena.

(9) Biotootmissektorite pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks ja kooskõlas 2012. aasta teatisega „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus” ning ressursitõhusa Euroopa tegevuskavaga, millega edendatakse integreeritud ja mitmekesiseid biorafineerimisseadmeid kogu Euroopas, tuleks direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestada täiustatud stiimulid, millega antaks eelised sellise biomassi kasutamiseks lähteainena, millel ei ole suurt majanduslikku väärtust muul alal kui biokütusena või mis ei põhjusta sellist keskkonnamõju, mis toidukultuuride kasvatamiseks vajaliku pinnase äravõtmise ja vee ärajuhtimisega seaks ohtu kohalikud ökosüsteemid.

Muudatusettepanek  10

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 10

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(10) Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ulatuslikum kasutamine annab võimaluse lahendada paljud transpordisektori ja teiste energiasektorite probleemid. Seetõttu on vajalik pakkuda lisastiimuleid, et ergutada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamist transpordisektoris, ning suurendada elektriliste raudteetranspordivahendite ja elektriliste maanteesõidukite tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia panuse arvutamiseks kasutatavaid kordajaid, et suurendada nende kasutamist ja turuosa.

(10) Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ulatuslikum kasutamine annab võimaluse lahendada paljud transpordisektori ja teiste energiasektorite probleemid. Seetõttu on vajalik pakkuda lisastiimuleid, et ergutada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamist transpordisektoris. Lisaks tuleks ergutada energiatõhususe ja energiasäästu suurendamise meetmete võtmist transpordisektoris.

Muudatusettepanek  11

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 13

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(13) Täiustatud biokütustele ülemineku ettevalmistamiseks ja maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva üldmõju vähendamiseks kuni aastani 2020 on kohane piirata toidukultuuridest saadavate biokütuste ja vedelate biokütuste kogust, mida võib võtta arvesse direktiivis 2009/28/EÜ püstitatud eesmärkide saavutamisel ning mis on esitatud direktiivi 2009/28/EÜ VIII lisa A osas ja direktiivi 98/70/EÜ V lisa A osas, piiramata selliste biokütuste ja vedelate biokütuste üldist kasutamist.

(13) Täiustatud biokütustele ülemineku ettevalmistamiseks ja maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva üldmõju vähendamiseks kuni aastani 2020 ja pärast seda on kohane piirata toidukultuuridest saadavate biokütuste ja vedelate biokütuste kogust, mida võib võtta arvesse direktiivis 2009/28/EÜ püstitatud eesmärkide saavutamisel ning mis on esitatud direktiivi 2009/28/EÜ VIII lisa A osas ja direktiivi 98/70/EÜ V lisa A osas, piiramata selliste biokütuste ja vedelate biokütuste üldist kasutamist.

Muudatusettepanek  12

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 15

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(15) Hinnanguline maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heide tuleks lisada komisjonipoolsesse biokütuste kasvuhoonegaaside heidet käsitlevasse aruandlusse vastavalt direktiividele 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ. Heitetegur 0 tuleks omistada biokütustele, mis on valmistatud lähteainest, mille tootmine ei suurenda nõudlust maa järele, näiteks jäätmetest valmistatud biokütus.

(15) Hinnangulist maakasutuse kaudsest muutusest tulenevat heidet tuleks võtta arvesse direktiivis 98/70/EÜ sätestatud elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamisel, et pakkuda stiimuleid biokütuste jaoks, mille puhul maakasutuse kaudsest muutusest tingitud mõju on väike, ning tagada eesmärgi täpsus ja usaldusväärsus. Hinnanguline maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heide tuleks lisada ka biokütuste kasvuhoonegaaside heite aruandlusse vastavalt direktiividele 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ. Heitetegur 0 tuleks omistada biokütustele, mis on valmistatud lähteainest, mille tootmine ei suurenda nõudlust maa järele, näiteks jäätmetest valmistatud biokütus. Komisjon peaks biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguste hindamise metoodika perioodiliselt läbi vaatama, lähtudes parimatest olemasolevatest teadustulemustest.

Muudatusettepanek  13

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 15 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(15 a) Biokütuse lähteaine kasvatamisele suunatud maakasutus ei tohiks põhjustada kohalike ja põliskogukondade ümberasustamist. Seetõttu tuleb kasutusele võtta erimeetmed põliskogukondade maa kaitsmiseks.

Muudatusettepanek  14

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 15 b (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(15 b) Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7d lõike 8 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõike 8 sätetega soovitatakse biokütuste tootmist tugevasti degradeerunud ja saastatud pinnasel kui ajutist meedet maakasutuse kaudse muutuse mõju leevendamiseks. Need sätted ei ole oma praegusel kujul enam kohased ja need tuleb lisada käesolevas direktiivis esitatud lähenemisviisile, tagamaks, et kõik maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate heitkoguste vähendamiseks võetavad meetmed on omavahel kooskõlas.

Muudatusettepanek  15

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 16

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(16) Maakasutuse kaudse muutuse leevendamisele võib kaasa aidata põllumajandussektorites tänu intensiivistunud teadustegevusele, tehnoloogilisele arengule ja teadmussiirdele toimunud saagikuse kasv üle taseme, mis oleks saavutatud ilma toidu- ja söödakultuuridest biokütuste valmistamisele suunatud tootlikkuse suurendamise kavadeta; samuti teise aastase saagi kasvatamine maa-aladel, kus varem teist aastast saaki ei kasvatatud. Eeldusel et sellest tulenevat maakasutuse kaudset muutust leevendavat mõju riikide või projektide tasandil on võimalik väljendada koguseliselt, võiks käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmete puhul sellist tootlikkuse tõusu kajastada, seda nii maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva hinnangulise heite väiksemate väärtuste kaudu kui ka toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste panuse kaudu taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu saavutamiseks transpordis 2020. aastal.

(16) Põllumajandussektorites toimunud saagikuse kasv üle taseme, mis oleks saavutatud ilma toidu- ja söödakultuuridest biokütuste valmistamisele suunatud tootlikkuse suurendamise kavadeta või kui biokütuste tootmiseks kasutatakse maad, mille maakasutuse otsene muutus ei avaldanud olulist negatiivset mõju kõnealuse maa varasematele ökosüsteemi teenustele, sealhulgas süsinikuvarude kaitsele ja bioloogilisele mitmekesisusele, võib teatud tingimustel maakasutuse kaudse muutuse leevendamisele kaasa aidata suuremal määral kui seni välja töötatud maakasutuse kaudse muutuse mudelite põhjal on järeldatud. Komisjon peaks hindama, kas oleks võimalik koostada kriteeriumid niisuguste biokütuste ja vedelate biokütuste kindlakstegemiseks ja sertifitseerimiseks, mida toodetakse skeemide kohaselt, mis vähendavad tootmise kõrvaletõrjumist muul kui biokütuste ja vedelate biokütuste tootmise eesmärgil, ning kooskõlas asjakohaste säästlikkuse kriteeriumidega.

Muudatusettepanek  16

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 17 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(17 a) Et täita transpordisektoris taastuvenergia eesmärke ning samal ajal võimalikult vähendada maakasutuse muutuse negatiivset mõju, tuleks ergutada elektri tootmist taastuvatest energiaallikatest, transpordi ümbersuunamist, suuremat ühistranspordi kasutamist ning energiatõhusust. Kooskõlas transporti käsitleva valge raamatuga peaksid liikmesriigid seetõttu püüdma saavutada suuremat energiatõhusust ja vähendada üldist energiatarbimist transpordisektoris ning samal ajal suurendada elektrisõidukite turuosa ja taastuvelektri kasutamist transpordisüsteemides.

Muudatusettepanek  17

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 19

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(19) Ehkki toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuseid seostatakse üldiselt maakasutuse kaudse muutuse riskiga, on ka erandeid. Liikmesriigid ja komisjon peaksid edendama selliste kavade väljatöötamist ja kasutamist, mille abil on võimalik usaldusväärselt tõendada, et teatav konkreetse projekti raames toodetud biokütuste lähteainete kogus ei tõrjunud kõrvale muu eesmärgiga tootmist. Nii võib see olla näiteks juhul, kui biokütuste tootmine on mahult võrdne lisatoodanguga, mis saavutati tänu tootlikkuse suurendamiseks tehtud investeeringutele, mille abil saavutatud tootlikkuse tasemeni muidu ei oleks jõutud, või juhul, kui biokütuste tootmiseks kasutatakse maad, mille maakasutuse otsene muutus ei avaldanud olulist negatiivset mõju kõnealuse maa varasematele ökosüsteemi teenustele, sealhulgas süsinikuvarude kaitsele ja bioloogilisele mitmekesisusele.

välja jäetud

Muudatusettepanek  18

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 23

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(23) Selleks et kohandada direktiivi 98/70/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette biokütuse tootmisviiside hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste lisamine ning kütuste spetsifikatsioonidega seotud lubatud analüüsimeetodite ja bioetanooli sisaldava bensiini aururõhu puhul lubatud erandi kohandamine.

(23) Selleks et kohandada direktiivi 98/70/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette kasvuhoonegaaside heitkoguste seire ja vähendamise mehhanism, biokütuste säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse hindamiseks vajalikud metodoloogilised põhimõtted ja väärtused, kriteeriumid ja geograafiline ulatus väga suure mitmekesisusega rohumaade kindlakstegemiseks, olelusringipõhiste kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise ja heitkogustest aruandmise meetodid, maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate heitkoguste arvutamise meetodid, kütustes kasutatavate metallilisandite lubatav tase, biokütuse tootmisviiside hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste lisamine ning kütuste spetsifikatsioonidega seotud lubatud analüüsimeetodite ja bioetanooli sisaldava bensiini aururõhu puhul lubatud erandi kohandamine.

Muudatusettepanek  19

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 24

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(24) Selleks et kohandada direktiivi 2009/28/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette selliste biokütuse lähteainete ja kütuste loetelu võimalik täiendamine, mille käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 4 sätestatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel tuleks nende energiasisaldus korrutada kahega, ning samuti biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviiside hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste lisamine.

(24) Selleks et kohandada direktiivi 2009/28/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette artikli 3 lõike 4 kohaste eesmärkide saavutamiseks mitmekordselt arvestatavate biokütuste lähteainete loetelu, transpordikütuste energiasisaldus, kriteeriumid ja geograafiline ulatus väga suure mitmekesisusega rohumaade kindlakstegemiseks, maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate heitkoguste arvutamise meetodid ning biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse hindamiseks vajalikud metodoloogilised põhimõtted ja väärtused.

Muudatusettepanek  20

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 26

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(26) Komisjon peaks parimatele ja uusimatele teaduslikele andmetele toetudes läbi vaatama, kui tõhusad on käesolevas direktiivis esitatud meetmed maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heite piiramisel, ning kaaluma võimalusi kõnealuse mõju vähendamiseks.

(26) Komisjon peaks parimatele ja uusimatele teaduslikele andmetele toetudes uurima, kui tõhusad on käesolevas direktiivis esitatud meetmed maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heite piiramisel, ning kaaluma mõju vähendamiseks võimalusi. Samuti peaks komisjon läbi vaatama muudest kui maakasutusega seotud lähteainetest toodetud biokütuste tootmise stiimulite tulemuslikkuse ja käesoleva direktiivi rakendamise mõju muude sektorite tooraine kättesaadavusele.

Muudatusettepanek  21

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 26 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(26 a) Komisjon peaks läbi vaatama biokütuseid käsitlevad liidu õigusaktid, kaaludes eri võimalusi ja praeguse toetustepoliitika kulutõhusust võrdluses investeeringute edendamisega uuenduslike taastuvkütuste teemalistesse teadusuuringutesse. Läbivaatamise käigus tuleks analüüsida säästvate biokütuste rolli, kaasa arvatud 2020. aasta järgsel ajal, võttes muu hulgas arvesse lähteainete kättesaadavust, maakasutuse kaudset muutust, õhu kvaliteeti, sealhulgas selle mõju inimeste tervisele, ning energiasõltuvust.

Muudatusettepanek  22

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 26 b (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(26 b) Tähtis on, et komisjon esitaks viivitamata tervikliku ettepaneku kulutõhusa ja tehnoloogia suhtes neutraalse 2020. aasta järgse poliitika kohta, millega tagada pikaajaline perspektiiv investeeringutele, mis tehakse vähese kaudse maakasutuse muutuse riskiga säästvatesse biokütustesse, ja muudele transpordisektori CO2-heite vähendamise vahenditele. Ettepanek peaks hõlmama meetmeid säästvate täiustatud biokütuste edendamiseks pärast 2020. aastat kliima- ja energiapoliitika 2030. aasta raamistikus. Sellega seoses peaks komisjon kaaluma võimalust võtta pärast 2020. aastat kasutusele kogu liitu hõlmav täiustatud biokütuste segamise volitus, samuti peaks ta kaaluma ka direktiivi 98/70/EÜ eesmärkide läbivaatamist ning transpordikütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise kava kasutuselevõtmist pärast 2020. aastat. Ettepanek võiks hõlmata ka maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva hinnangulise heite tegurite lisamist asjakohastesse säästlikkuskriteeriumidesse.

Muudatusettepanek  23

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt -1 (uus)

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 2 – punkt 9 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

-1) Artiklile 2 lisatakse järgmine punkt:

 

„9a. „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused” – gaas- või vedelkütused, mis ei ole biokütused ja mille energiasisaldus tuleneb taastuvatest energiaallikatest, välja arvatud biomassist, mida kasutatakse transpordis ja mis vastavad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumnõuetele ja käesoleva direktiivi kvaliteedinõuetele.”

Muudatusettepanek  24

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 2 – punkt 11

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

11. „maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused” – biokütused, mille lähteained kas ei ole loetletud V lisa A osas või on loetletud V lisa A osas, kuid mis on toodetud kavade kohaselt, mille abil vähendatakse tootmise kõrvaletõrjumist muul eesmärgil kui biokütuste valmistamine, ning mis on toodetud kooskõlas artiklis 7b sätestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumidega. Arvesse võib võtta vaid kava abil saavutatud tegelikule tootmise kõrvaletõrjumise vähendamisele vastavat lähteainete kogust. Sellised kavad võivad toimida kas üksikute kohaliku tasandi projektidena või liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumi osaliselt või tervenisti katvate poliitikameetmetena. Tootmise kõrvaletõrjumist muul eesmärgil kui biokütuste valmistamine on võimalik vähendada, kui kava abil saavutatakse kavaga hõlmatud piirkonnas tootlikkuse suurenemine üle taseme, mis oleks saavutatud ilma kõnealuste tootlikkuse suurendamise kavadeta;

välja jäetud

Muudatusettepanek  25

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7a – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

-a) lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

 

„Liikmesriik lubab lennunduses kasutatava biokütuse tarnijatel aidata saavutada lõikes 2 sätestatud heitkoguste vähendamise eesmärke tingimusel, et tarnitav biokütus vastab artiklis 7b kehtestatud säästlikkuse kriteeriumidele.”

Muudatusettepanek  26

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt -a a (uus)

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7a – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

-a a) lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

 

„Liikmesriigid tagavad, et teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest või spetsiaalsetest energiakultuuridest valmistatud biokütuste maksimaalne osakaal esimeses lõigus osutatud eesmärgi saavutamiseks ei ületa direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 teise lõigu punktis d kehtestatud maksimaalset osakaalu.”

Muudatusettepanek  27

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7a – lõige 5

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

5. Käesoleva artikli ühetaolise rakendamise tagamiseks võtab komisjon kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusaktid, et sätestada:

5. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse eelkõige järgmist:

a) muude kui biokütuste ja energia elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise meetod;

a) muude kui biokütuste ja energia elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise meetod; muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütuste kasutamisest tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise ning CO2 kogumise ja transpordi eesmärgil kasutamise meetodid võetakse vastu 30. juuniks 2016;

b) meetod, millega määratakse enne 1. jaanuari 2011 kütuste alusstandard, mis põhineb fossiilkütuste elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogustel energiaühiku kohta 2010. aastal käesoleva artikli lõike 2 tähenduses;

b) meetod, millega määratakse enne 1. jaanuari 2011 kütuste alusstandard, mis põhineb fossiilkütuste elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogustel energiaühiku kohta 2010. aastal käesoleva artikli lõike 2 tähenduses;

c) eeskirjad, mille abil tagada käesoleva artikli lõike 4 võimalikult ühtne rakendamine liikmesriikide poolt;

c) käesoleva artikli lõike 4 jõustamiseks vajalikud eeskirjad;

d) elektriliste maanteesõidukite panuse arvutamise meetod, mis on kooskõlas direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõikega 4.

d) elektriliste maanteesõidukite panuse arvutamise meetod, mis on kooskõlas direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõikega 4.

Muudatusettepanek  28

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7 a – lõige 6

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

„6. Lõike 1 kohase aruandluse raames tagavad liikmesriigid, et kütusetarnijad esitavad igal aastal liikmesriigi määratud asutusele aruande biokütuse tootmisviiside ja V lisa A osas liigitatud lähteainetest valmistatud biokütuste mahtude kohta ning selle kohta, milline on elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogus energiaühiku kohta. Liikmesriigid edastavad kõnealused andmed komisjonile.”

„6. Lõike 1 kohase aruandluse raames tagavad liikmesriigid, et kütusetarnijad esitavad igal aastal liikmesriigi määratud asutusele aruande biokütuse tootmisviiside ja V lisa A osas liigitatud lähteainetest valmistatud biokütuste mahtude kohta ning selle kohta, milline on elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogus energiaühiku kohta, kaasa arvatud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad hinnangulised heitkogused. Liikmesriigid edastavad kõnealused andmed komisjonile.”

Muudatusettepanek  29

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7b – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Sõltumata sellest, kas tooraine on kasvatatud ühenduse territooriumil või väljaspool seda, võetakse biokütustest toodetud energiat arvesse artikli 7a eesmärkidel üksnes siis, kui need vastavad käesoleva artikli lõigetes 2 kuni 6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.

„1. Sõltumata sellest, kas tooraine on kasvatatud liidu territooriumil või väljaspool seda, võetakse biokütustest toodetud energiat arvesse artikli 7a eesmärkidel üksnes siis, kui need vastavad käesoleva artikli lõigetes 2 kuni 6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.

Jäätmetest ja jääkidest (välja arvatud põllumajanduslikust tootmisest, vesiviljelusest, kalandusest ja metsatööstusest pärit jääkidest) toodetud biokütused peavad siiski selleks, et neid Artiklis 7a osutatud eesmärkidel arvesse võetaks, vastama üksnes käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.

Jäätmetest ja jääkidest (välja arvatud põllumajanduslikust tootmisest, vesiviljelusest, kalandusest ja metsatööstusest pärit jääkidest) toodetud biokütused peavad siiski selleks, et neid Artiklis 7a osutatud eesmärkidel arvesse võetaks, vastama üksnes käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4a sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.

Muudatusettepanek  30

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7 b – lõige 2 – lõik 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetav biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on vähemalt 60 % pärast …+ tööd alustavates käitistes toodetavate biokütuste puhul. Käitist käsitatakse tööd alustanuna, kui selles on reaalselt toimunud biokütuse tootmine.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetav biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on vähemalt 60 % pärast …+ tööd alustavates käitistes toodetavate biokütuste puhul. Käitist käsitatakse tööd alustanuna, kui selles on reaalselt toimunud biokütuse tootmine.

__________________

__________________

+ Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

+ Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

Muudatusettepanek  31

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7 b – lõige 2 – lõik 3

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt artikli 7d lõikele 1.”

Biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt artikli 7d lõikele 1.

Muudatusettepanek  32

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt b

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7b – lõige 3 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti c ühetaolise kohaldamise tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kriteeriumid ja geograafiline ulatus, mille alusel määrata kindlaks kõnealuse punktiga hõlmatud rohumaad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.”

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse kriteeriumid ja geograafiline ulatus, et määrata kindlaks esimese lõigu punktiga c hõlmatud rohumaad.”.

Muudatusettepanek  33

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7b – lõige 4 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

b a) lisatakse järgmine lõige:

 

„4 a. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ja vedelaid biokütuseid ei valmistata jäätmetest, mille suhtes kohaldatakse korduskasutamise ja ringlussevõtu eesmärke kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikega 2. Liikmesriigid tagavad, et direktiiviga 2008/98/EÜ hõlmatud jäätmete ja jääkide kasutamine biokütuste tootmiseks, mida lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetakse, on kooskõlas nimetatud direktiivi artiklis 4 toodud jäätmehierarhiaga. Samuti võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse kasutamise astmelisuse põhimõtet, arvestades piirkondlike ja kohalike majanduslike ning tehnoloogiliste tingimustega.”

Muudatusettepanek  34

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt b b (uus)

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7b – lõige 4 b (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

b b) lisatakse järgmine lõige:

 

„4 b. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ja vedelaid biokütuseid ei valmistata maakasutusega seotud toorainest, välja arvatud juhul, kui seejuures järgitakse kolmandate isikute juriidilisi õigusi seoses maa kasutamise ja omandiõigusega, mis hõlmab muu hulgas kolmandate isikute eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku saamist nende esindusinstitutsioonide osalusel.”

Muudatusettepanek  35

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt c

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7c – lõige 6

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

6. Käesoleva artikli lõike 4 kohased otsused võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Sellised otsused kehtivad kuni viis aastat.

6. Käesoleva artikli lõike 4 kohased otsused võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Sellised otsused kehtivad kuni viis aastat.

Komisjon nõuab, et iga vabatahtliku kava puhul, mille kohta on tehtud lõike 4 kohane otsus, esitatakse hiljemalt … ja seejärel igal aastal 30. aprilliks komisjonile aruanne, milles on hõlmatud kõik käesoleva lõike kolmandas lõigus esitatud punktid. Üldjuhul hõlmab aruanne eelmist kalendriaastat. Esimene aruanne hõlmab vähemalt kuut kuud alates …. Aruande esitamise nõuet kohaldatakse ainult selliste vabatahtlike kavade suhtes, mis on toiminud vähemalt 12 kuud.

Komisjon nõuab, et iga vabatahtliku kava puhul, mille kohta on tehtud lõike 4 kohane otsus, esitatakse hiljemalt … ja seejärel igal aastal 30. aprilliks komisjonile aruanne, milles on hõlmatud kõik käesoleva lõike kolmandas lõigus esitatud punktid. Üldjuhul hõlmab aruanne eelmist kalendriaastat. Esimene aruanne hõlmab vähemalt kuut kuud alates …. Aruande esitamise nõuet kohaldatakse ainult selliste vabatahtlike kavade suhtes, mis on toiminud vähemalt 12 kuud.

Hiljemalt … esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse käesoleva lõike teises lõigus osutatud aruandeid, vaadatakse läbi selliste lõikes 4 osutatud lepingute või vabatahtlike kavade toimimine, mille kohta on vastu võetud käesoleva artikli kohane otsus, ning tehakse kindlaks parimad tavad. Aruanne põhineb parimal olemasoleval teabel, sealhulgas sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel, ning asjaomaste lepingute ja kavade kohaldamisel saadud kogemustel. Aruandes analüüsitakse järgmist:

Hiljemalt … esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse käesoleva lõike teises lõigus osutatud aruandeid, vaadatakse läbi selliste lõikes 4 osutatud lepingute või vabatahtlike kavade toimimine, mille kohta on vastu võetud käesoleva artikli kohane otsus, ning tehakse kindlaks parimad tavad. Aruanne põhineb parimal olemasoleval teabel, sealhulgas sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel, ning asjaomaste lepingute ja kavade kohaldamisel saadud kogemustel. Aruandes analüüsitakse järgmist:

üldiselt:

üldiselt:

a) auditite sõltumatus, meetod ja sagedus, võttes arvesse nii komisjoni poolt sellega seoses asjaomase kava heakskiitmise ajal kavaga seotud dokumentides esitatut kui ka võrdlust valdkonna parimate tavadega;

a) auditite sõltumatus, meetod ja sagedus, võttes arvesse nii komisjoni poolt sellega seoses asjaomase kava heakskiitmise ajal kavaga seotud dokumentides esitatut kui ka võrdlust valdkonna parimate tavadega;

b) rikkumiste tuvastamise ja nende menetlemise meetodite olemasolu, nende kohaldamise kogemused ja läbipaistvus, pöörates erilist tähelepanu kava osaliste poolt toime pandud või väidetavalt toime pandud tõsiste rikkumiste menetlemisele;

b) rikkumiste tuvastamise ja nende menetlemise meetodite olemasolu, nende kohaldamise kogemused ja läbipaistvus, pöörates erilist tähelepanu kava osaliste poolt toime pandud või väidetavalt toime pandud tõsiste rikkumiste menetlemisele;

c) läbipaistvus, eelkõige kava kättesaadavus, toorainete päritoluriikides või -piirkondades kohaldatavatesse keeltesse tõlgitud tekstide olemasolu, sertifitseeritud ettevõtjate loetelu, asjaomaste sertifikaatide ning auditiaruannete kättesaadavus;

c) läbipaistvus, eelkõige kava kättesaadavus, toorainete päritoluriikides või -piirkondades kohaldatavatesse keeltesse tõlgitud tekstide olemasolu, sertifitseeritud ettevõtjate loetelu, asjaomaste sertifikaatide ning auditiaruannete kättesaadavus;

 

d) sidusrühmade kaasamine, eelkõige konsulteerimine põlis- ja kohalike kogukondadega enne otsuse tegemist kava koostamise ja läbivaatamise ning auditite läbiviimise ajal, ning vastus nende panustele;

d) sidusrühmade kaasamine, eelkõige konsulteerimine põlis- ja kohalike kogukondadega enne otsuse tegemist kava koostamise ja läbivaatamise ning auditite läbiviimise ajal, ning vastus nende panustele;

e) kava üldine töökindlus, eelkõige seoses eeskirjadega, mida kohaldatakse audiitorite ja asjaomase kavaga seotud asutuste akrediteerimise, kvalifitseerimise ja sõltumatuse suhtes;

e) kava üldine töökindlus, eelkõige seoses eeskirjadega, mida kohaldatakse audiitorite ja asjaomase kavaga seotud asutuste akrediteerimise, kvalifitseerimise ja sõltumatuse suhtes;

f) kava ajakohastamine seoses turuga, sertifitseeritud lähteainete ja biokütuste kogus päritoluriigi ja liigi kaupa, osalejate arv;

f) kava ajakohastamine seoses turuga, sertifitseeritud lähteainete ja biokütuste kogus päritoluriigi ja liigi kaupa, osalejate arv;

g) sellise süsteemi rakendamise lihtsus ja tõhusus, mille abil teostatakse järelevalvet kavas osaleja(te) säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendite üle, mis on mõeldud pettuste vältimiseks, eelkõige võimalike pettusjuhtumite ja muude eeskirjade eiramise tuvastamiseks, menetlemiseks ja edasiseks uurimiseks, ning asjakohasel juhul tuvastatud pettuste või eeskirjade eiramise juhtumite arv;

g) sellise süsteemi rakendamise lihtsus ja tõhusus, mille abil teostatakse järelevalvet kavas osaleja(te) säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendite üle, mis on mõeldud pettuste vältimiseks, eelkõige võimalike pettusjuhtumite ja muude eeskirjade eiramise tuvastamiseks, menetlemiseks ja edasiseks uurimiseks, ning asjakohasel juhul tuvastatud pettuste või eeskirjade eiramise juhtumite arv;

ning eelkõige:

ning eelkõige:

h) üksuste võimalused saada luba sertifitseerimisasutuste tunnustamiseks ja järelevalveks;

h) üksuste võimalused saada luba sertifitseerimisasutuste tunnustamiseks ja järelevalveks;

i) sertifitseerimisasutuste tunnustamise või akrediteerimise kriteeriumid;

i) sertifitseerimisasutuste tunnustamise või akrediteerimise kriteeriumid;

j) sertifitseerimisasutuste järelevalve eeskirjad.

j) sertifitseerimisasutuste järelevalve eeskirjad.

Liikmesriik võib oma riiklikust kavast teavitada komisjoni. Komisjon annab sellisele kavale hinnangu eelisjärjekorras. Otsus sellise teavitatud riikliku kava vastavuse kohta käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega, et hõlbustada biokütuste säästlikkuse kriteeriumide järgimise kontrollimiseks mõeldud kavade kahe- ja mitmepoolset vastastikust tunnustamist. Kui otsus on positiivne, siis ei keelduta käesoleva artikliga kooskõlas kehtestatud kava vastastikusest tunnustamisest kõnealuse liikmesriigi kavaga.”;

Liikmesriik võib oma riiklikust kavast teavitada komisjoni. Komisjon annab sellisele kavale hinnangu eelisjärjekorras. Otsus sellise teavitatud riikliku kava vastavuse kohta käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega, et hõlbustada biokütuste säästlikkuse kriteeriumide järgimise kontrollimiseks mõeldud kavade kahe- ja mitmepoolset vastastikust tunnustamist. Kui otsus on positiivne, siis ei keelduta käesoleva artikliga kooskõlas kehtestatud kava vastastikusest tunnustamisest kõnealuse liikmesriigi kavaga.

 

Komisjon esitab juhul, kui see on teises lõigus osutatud aruannet arvesse võttes kohane, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku muuta käesoleva direktiivi vabatahtlikke kavasid käsitlevaid sätteid, et edendada häid tavasid.”;

Muudatusettepanek  36

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7d – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Artikli 7a ja artikli 7b lõike 2 kohaldamisel arvutatakse biokütuste kasutamisest elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid järgmiselt:

„1. Artikli 7a ja artikli 7b lõike 2 kohaldamisel arvutatakse biokütuste kasutamisest elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid järgmiselt:

a) kasutades biokütuste puhul, mille tootmisviisidest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtus on sätestatud IV lisa A või B osas ja mille IV lisa C osa punkti 7 kohaselt arvutatav el väärtus on võrdne nulliga või nullist väiksem, seda vaikeväärtust;

a) kasutades biokütuste puhul, mille tootmisviisidest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtus on sätestatud IV lisa A või B osas ja mille IV lisa C osa punkti 7 kohaselt arvutatav el väärtus on võrdne nulliga või nullist väiksem, seda vaikeväärtust;

b) kasutades IV lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikku väärtust või

b) kasutades IV lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikku väärtust või

c) kasutades väärtust, mis on arvutatud IV lisa C osa punktis 1 osutatud valemi tegurite summana, milles mõnede tegurite jaoks võib kasutada IV lisa D või E osa summeerimata vaikeväärtusi, ning kõigi teiste tegurite jaoks IV lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi.

c) kasutades väärtust, mis on arvutatud IV lisa C osa punktis 1 osutatud valemi tegurite summana, milles mõnede tegurite jaoks võib kasutada IV lisa D või E osa summeerimata vaikeväärtusi, ning kõigi teiste tegurite jaoks IV lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi.

 

Artikli 7a kohaldamisel arvutatakse alates 2020. aastast biokütuste kasutamisest elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid nii, et esimese lõigu kohaselt saavutatud tulemusele lisatakse V lisas esitatud vastav väärtus.”

Muudatusettepanek  37

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt -a a (uus)

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7d – lõige 1 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

-a a) lisatakse järgmine lõige:

 

„1 a. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte IV lisasse niisuguse menetluse lisamise kohta, mida kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütuste kasutamisest tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks ning CO2 kogumise ja kasutamise eesmärgil. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu 30. juuniks 2016.”

Muudatusettepanek  38

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt a

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7d – lõige 5

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

5. Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2012 ning pärast seda iga kahe aasta järel aruande IV lisa B ja E osa hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste kohta, pöörates erilist tähelepanu transpordist ja töötlemisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogustele.

5. Komisjon koostab ja avaldab hiljemalt 31. detsembriks 2012 ning pärast seda iga kahe aasta järel aruande IV lisa B ja E osa hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste kohta, pöörates erilist tähelepanu transpordist ja töötlemisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogustele.

Kui esimeses lõigus osutatud aruannetest nähtub, et IV lisa B ja E osa hinnangulisi tüüpilisi ja vaikeväärtusi oleks uusimate teaduslike tõendite alusel vaja kohandada, siis esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”

Kui esimeses lõigus osutatud aruannetest nähtub, et IV lisa B ja E osa hinnangulisi tüüpilisi ja vaikeväärtusi oleks uusimate teaduslike tõendite alusel vaja kohandada, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte nende väärtuste parandamiseks.”;

Muudatusettepanek  39

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7d – lõige 6

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

b) lõige 6 jäetakse välja;

b) lõige 6 asendatakse järgmisega:

 

6. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada V lisa teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas vaadates parimate kättesaadavate teaduslike andmete alusel läbi põllukultuurirühma jaoks esitatud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad väärtused. Niisuguste maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate väärtuste prognoosimiseks kasutatavate majanduslike mudelite hindamise eesmärgil kaasab komisjon oma läbivaatamisse uusima kättesaadava teabe peamiste eelduste kohta, mis mõjutavad modelleerimise tulemusi, sealhulgas mõõdetud suundumused põllumajanduse saagikuses ja tootlikkuses, kaassaaduste jaotamine ning täheldatud üleilmne maakasutuse muutus ja raadamise määr. Komisjon tagab sidusrühmade kaasamise sellisesse läbivaatamisprotsessi. Esimene niisugune läbivaatamine viiakse lõpule hiljemalt 30. juuniks 2016.

 

Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku lisada uusi maakasutuse kaudsest muutusest tulenevaid väärtusi üksikasjalikuma kirjeldamise tasanditel, lisada vajaduse korral täiendavaid väärtusi biokütuste uute toorainete turule jõudmisel, vaadata läbi biokütuste kategooriad, mille puhul maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate heitkoguste väärtus on null, ja töötada välja maismaal kasvatatavatest energiatootmiseks ette nähtud kultuuridest valmistatud lähteainete tegurid.”

Muudatusettepanek  40

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt c

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7d – lõige 7 – lõik 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

c) lõike 7 esimene, teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

c) Lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„7. Komisjon vaatab IV lisa korrapäraselt läbi, et lisada põhjendatud juhtudel väärtusi samast või muust toorainest biokütuste tootmise uute viiside jaoks. Kõnealuse läbivaatamise käigus kaalutakse ka IV lisa C osas sätestatud metoodika muutmist eelkõige järgmistes küsimustes:

„7. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada IV lisa teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas lisades väärtusi samadest või muudest toormaterjalidest biokütuste tootmise uute viiside jaoks ning muutes C osas esitatud meetodeid.”;

– jäätmete ja jääkide arvestamise meetod;

 

– kaassaaduste arvestamise meetod;

 

– koostootmise arvestamise meetod ning

 

– põllumajanduskultuuride jääkidele antud kaassaaduste seisund.

 

Taimsete või loomsete õlide jäätmetest toodetud biodiisli vaikeväärtused vaadatakse läbi nii kiiresti kui võimalik. Kui komisjoni läbivaatamise käigus järeldatakse, et IV lisa tuleks täiendada, siis on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte IV lisa A, B, D ja E osas hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste lisamiseks selliste biokütuse tootmisviiside kohta, mille spetsiifilised tegurid ei ole nimetatud lisaga veel hõlmatud, kuid mitte väärtuste eemaldamiseks ega muutmiseks.”;

 

Muudatusettepanek  41

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt d

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7d – lõige 8

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

d) lõige 8 asendatakse järgmisega:

d) lõige 8 jäetakse välja.

„8. Komisjon võib IV lisa C osa punkti 9 ühetaolise kohaldamise tagamiseks võtta vastu rakendusakte, milles kehtestatakse üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid ja määratlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.”

 

Muudatusettepanek  42

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 8a – lõige 3

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Võttes arvesse lõikes 1 osutatud katsemeetodiga läbiviidud hindamise tulemusi, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu lõikes 2 täpsustatud MMT-sisalduse piirangu kütuses komisjoni seadusandliku ettepaneku alusel läbi vaadata.”

3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, et vaadata läbi lõikes 2 täpsustatud MMT-sisalduse piirang kütuses. Läbivaatamine toimub lõikes 1 osutatud katsemeetodiga läbiviidud hindamise tulemuste põhjal. Kui riskianalüüs seda õigustab, võib piirangut vähendada nullini. Piirangut ei tohi suurendada, välja arvatud juhul, kui riskianalüüs seda õigustab.

Muudatusettepanek  43

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 9

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt k

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

„k) liidus tarbitud biokütuste tootmisviisid ja mahud ning elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogus energiaühiku kohta, kaasa arvatud maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva hinnangulise heite esialgne keskmine väärtus ja V lisas kirjeldatud tundlikkusanalüüsi alusel leitud määr. Komisjon teeb maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva hinnangulise heite esialgse keskmise väärtuse ja tundlikkusanalüüsi alusel leitud ulatuse üldsusele kättesaadavaks.”

„k) liidus tarbitud biokütuste tootmisviisid ja mahud ning elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogus energiaühiku kohta, kaasa arvatud V lisas kirjeldatud maakasutuse kaudsest muutusest tulenev hinnanguline heide. Komisjon teeb andmed maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva hinnangulise heite kohta üldsusele kättesaadavaks.”.

Muudatusettepanek  44

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 9 a (uus)

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

9 a) Artiklile 9 lisatakse järgmine lõige:

 

„2 a. Komisjon jälgib biokütuste kasutamise tulemusi kõigis liidus esinevates hooajalistes tingimustes, et tagada, et sõidukites kasutatavate biokütuste kvaliteet ei põhjusta saasteainete või CO2 heitkoguste suurenemist või sõiduki tulemusnäitajate halvenemist.

 

Komisjonile antakse õigus võtta vajaduse korral kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi I või II lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, et kehtestada konkreetseid parameetreid, katsete piirväärtusi ja katsemeetodeid.”

Muudatusettepanek  45

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 11

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 10a – lõige 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Artikli 7d lõikes 7 ja artikli 10 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates …

2. Artikli 7a lõikes 5, artikli 7b lõike 3 teises lõigus, artikli 7d lõigetes 1 a, 5, 6 ja 7, artikli 8a lõikes 3, artikli 9 lõikes 2 a ning artikli 10 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 9 kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek  46

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 11

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 10a – lõige 3

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7d lõikes 7 ja artikli 10 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7a lõikes 5, artikli 7b lõike 3 teises lõigus, artikli 7d lõigetes 1 a, 5, 6 ja 7, artikli 8a lõikes 3, artikli 9 lõikes 2 a ning artikli 10 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek  47

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 11

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 10a – lõige 5

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

5. Artikli 7d lõike 7 ja artikli 10 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

5. Artikli 7a lõike 5, artikli 7b lõike 3 teise lõigu, artikli 7d lõigete 1 a, 5, 6 ja 7, artikli 8a lõike 3, artikli 9 lõike 2 a ning artikli 10 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

Muudatusettepanek  48

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 12

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 11 – lõige 3

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

 

Muudatusettepanek  49

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt -1 (uus)

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt k

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-1. artikli 2 lõike 2 punkt k asendatakse järgmisega:

k) „toetuskava” – liikmesriigi või liikmesriikide rühma rakendatav vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergiaalase kohustuse abil või muul viisil sellise energia ostumahtu. See hõlmab investeeringutoetust, maksuvabastusi või maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid hinnatoetuskavasid, sealhulgas soodustariifimakseid ja lisamakseid, kuid ei pea nendega piirduma;

„k) „toetuskava” – liikmesriigi või liikmesriikide rühma rakendatav vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergiaalase kohustuse abil või muul viisil sellise energia ostumahtu. See hõlmab investeeringutoetust, maksuvabastusi või maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid hinnatoetuskavasid, sealhulgas soodustariifimakseid ja lisamakseid, kuid ei pea nendega piirduma; toetuskavad ei põhjusta turumoonutusi teiste traditsiooniliselt sama toorainet kasutavate tööstussektorite tooraineturgudel.”

Muudatusettepanek  50

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 1

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt p

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

p) „jäätmed” – määratletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktile 1; ained, mida on kavatsuslikult muudetud või saastatud kõnealusele määratlusele vastamiseks, ei kuulu käesoleva mõiste alla;

p) „jäätmed” – mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1, ning mille seisundit sõltumatult kontrollitakse ja sertifitseeritakse seoses nende vastavusega kõnealuse direktiivi artiklis 4 kehtestatud jäätmehierarhiale või võrreldavale jäätmetekke vältimise ja jäätmete haldamise programmile. Ained, mida on kavatsuslikult muudetud või saastatud kõnealusele määratlusele vastamiseks, ei kuulu käesoleva kategooria alla;

Muudatusettepanek  51

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 1

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt s

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

s) „toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal” – lähteained, mis koosnevad peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal; see hõlmab toidu- ja söödakultuuride jääke (näiteks õled, maisivarred, teravilja kestad ja koored), väikese tärklisesisaldusega rohttaimseid energiakultuure (näiteks vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog), tööstuslikke jääke (sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist), ning biojäätmetest saadud materjali;

s) „toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal” – lähteained, mis koosnevad peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal; see hõlmab toidu- ja söödakultuuride jääke (näiteks õled, maisivarred, teravilja kestad ja koored), väikese tärklisesisaldusega rohttaimseid energiakultuure (näiteks lutsern ja muud õhulämmastikku siduvad taimed, vahekultuurid enne ja pärast üheaastaseid teraviljakultuure ning õlikultuure, kaktused ja muud CAM-taimed, raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog jne), tööstuslikke jääke (sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist), ning biojäätmetest saadud materjali;

Muudatusettepanek  52

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 1

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 2 – punkt t a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

t a) „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused” – gaas- või vedelkütused, mis ei ole biokütused ja mille energiasisaldus tuleneb taastuvatest energiaallikatest, välja arvatud biomassist, mida kasutatakse transpordis ning mis vastavad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumtaseme nõuetele ja käesoleva direktiivi kvaliteedinõuetele;

Muudatusettepanek  53

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 1

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 2 – punkt v

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

v) „maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused ja vedelad biokütused” – biokütused ja vedelad biokütused, mille lähteained kas ei ole loetletud VIII lisa A osas või on loetletud VIII lisa A osas, kuid mis on toodetud kavade kohaselt, mille abil vähendatakse tootmise kõrvaletõrjumist muul eesmärgil kui biokütuste ja vedelate biokütuste valmistamine, ning mis on toodetud kooskõlas artiklis 17 sätestatud biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumidega. Arvesse võib võtta vaid kava abil saavutatud tegelikule tootmise kõrvaletõrjumise vähendamisele vastavat lähteainete kogust. Sellised kavad võivad toimida kas üksikute kohaliku tasandi projektidena või liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumi osaliselt või tervenisti katvate poliitikameetmetena. Tootmise kõrvaletõrjumist muul eesmärgil kui biokütuste ja vedelate biokütuste valmistamine on võimalik vähendada, kui kava abil saavutatakse kavaga hõlmatud piirkonnas tootlikkuse suurenemine üle taseme, mis oleks saavutatud ilma selliste tootlikkuse suurendamise kavadeta.

välja jäetud

Muudatusettepanek  54

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 2 – alapunkt a

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

„Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eesmärkidele vastavuse saavutamisel ei või teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest toodetud biokütuse ja vedela biokütuse suurim ühendatud panus olla suurem kui energiakogus, mis vastab lõike 4 punktis d osutatud suurimale panusele.”;

„Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eesmärkidele vastavuse saavutamisel ei või teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning muudest maal kasvatatavatest energiatootmiseks ette nähtud kultuuridest toodetud biokütuse ja vedela biokütuse suurim ühendatud panus olla suurem kui energiakogus, mis vastab lõike 4 punktis d osutatud suurimale panusele.”;

Muudatusettepanek  55

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 3 – lõige 4 – lõik 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

a a) lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

4. Liikmesriik tagab, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides on 2020. aastal vähemalt 10 % energia lõpptarbimisest transpordisektoris selles liikmesriigis.

4. Liikmesriik tagab, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides on 2020. aastal vähemalt 10 % energia lõpptarbimisest transpordisektoris selles liikmesriigis. Liikmesriik võib jätta selle eesmärgi täitmata järgmistel tingimustel:

 

– liikmesriik on täitnud lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärgid;

 

– energia kogutarbimine asjaomase liikmesriigi transpordisektoris ei ületa riiklikus taastuvenergia tegevuskavas prognoositud näitajat;”

Muudatusettepanek  56

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 2 – punkt b – alapunkt iv

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 3 – lõige 4 – lõik 2 – punkt d

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

d) biokütuste arvutamisel võib numeraatoris teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest toodetud biokütuse osakaal olla mitte suurem kui 7 % energia lõpptarbimisest liikmesriikide transpordisektoris aastal 2020;

d) biokütuste arvutamisel võib numeraatoris teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning muudest maal kasvatatavatest energiatootmiseks ette nähtud kultuuridest toodetud biokütuse osakaal olla mitte suurem kui 6 % energia lõpptarbimisest liikmesriikide transpordisektoris aastal 2020;

Muudatusettepanek  57

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 2 – punkt b – alapunkt iv

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 3 – lõige 4 – lõik 2 – punkt e

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

e) liikmesriigid püüavad saavutada eesmärki, et nende territooriumil oleks IX lisa A osas loetletud lähteainetest ja muudest kütustest toodetud biokütuste tarbimise osatähtsus võimalikult väike. Selleks püstitab iga liikmesriik riikliku eesmärgi, mida ta püüab saavutada. Sellise eesmärgi kontrollväärtuseks on energiasisalduse põhjal arvestatuna 0,5 protsendipunkti kõikides transpordiliikides kasutatava taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalust 2020. aastal, millele on osutatud esimeses lõigus, mis tuleb katta IX lisa A osas loetletud lähteainetest ja muudest kütustest toodetud biokütuste abil ning mille energiasisaldus loetakse kooskõlas käesoleva lõike punktiga f ja IX lisa A osaga tegelikust kaks korda suuremaks. Lisaks võib riikliku eesmärgi täitmisel arvesse võtta biokütuseid, mida valmistatakse IX lisas loetlemata lähteainetest, mille riiklikud pädevad asutused on määratlenud kui jäätmed, jäägid, toiduks mittekasutatavad tselluloosmaterjalid või lignotselluloosmaterjalid ja mida kasutatakse olemasolevates käitistes enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/.../EL* vastuvõtmist.

e) iga liikmesriik tagab, et IX lisa A osas loetletud lähteainetest ja muudest kütustest toodetud biokütuste tarbimise osatähtsus oleks 2020. aastal kõikides transpordiliikides vähemalt 1,25 % energia lõpptarbimisest transpordis selles liikmesriigis.

Liikmesriigid võivad püstitada madalama riikliku eesmärgi kui 0,5 protsendipunkti kontrollväärtus, tuginedes ühele või mitmele järgmistest põhjustest:

 

i) objektiivsed tegurid, näiteks piiratud potentsiaal IX lisa A osas loetletud lähteainetest ja muudest kütustest säästlikult biokütuste tootmiseks või selliste biokütuste piiratud kättesaadavus turul kulutõhusa hinnaga, võttes arvesse direktiivi 2014/.../EL artikli 3 lõikes 1 osutatud komisjoni aruandes sisalduvat hinnangut;

 

ii) riigi transpordikütuste turu tehniline või klimaatiline eripära, näiteks maanteesõidukipargi koosseis ja seisukord, või

 

iii) riiklik poliitika, mille alusel eraldatakse piisavalt rahalisi vahendeid selleks, et stimuleerida taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamist transpordisektoris.

 

Komisjon avaldab:

 

liikmesriikide riiklikud eesmärgid ja, kui see on kohaldatav, põhjused kontrollväärtusest erineva riikliku eesmärgi püstitamiseks, millest on teavitatud kooskõlas direktiivi 2014/.../EL+ artikli 4 lõikega 2;

 

– kokkuvõtva aruande liikmesriikide edusammudest nende riiklike eesmärkide saavutamisel;

 

__________________

 

+ Väljaannete talitus: palun lisada käesoleva direktiivi number.

 

Muudatusettepanek  58

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 2 – punkt b – alapunkt iv

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 3 – lõige 4 – lõik 2 – punkt e a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

e a) Iga liikmesriik tagab, et bensiini puhul on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal 2020. aastal vähemalt 6,5 % bensiinienergia lõpptarbimisest transpordis selles liikmesriigis.

Muudatusettepanek  59

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 2 – punkt b – alapunkt iv

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 3 – lõige 4 – lõik 2 – punkt f

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

f) IX lisas loetletud lähteainetest toodetud biokütuste energiasisaldus loetakse tegelikust kaks korda suuremaks.”;

välja jäetud

Muudatusettepanek  60

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 3 – lõige 4 – lõik 4

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Lõigetes 1 ja 2 ning käesolevas lõikes sätestatud eesmärkidele vastavuse saavutamiseks korrutatakse IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud biokütuste energiasisaldus kahega.

Käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud eesmärgile vastavuse saavutamiseks kasutatakse IX lisas loetletud lähteainetest toodetud biokütuste energiasisalduse mitmekordset koefitsienti vastavalt selles lisas esitatud eeskirjadele.

 

Muudatusettepanek  61

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 2 – alapunkt d a (uus)

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 3 – lõige 4 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

d a) lisatakse järgmine lõige:

 

„4 a. Hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] esitab komisjon soovitused täiendavate meetmete kohta, mida liikmesriigid võivad võtta, et edendada ja soodustada energiatõhusust ja energiasäästu transpordisektoris. Soovitused sisaldavad hinnanguid energiakoguse kohta, mida saab säästa neist meetmetest igaühe rakendamise korral. Energiakogust, mis vastab liikmesriigi rakendatud meetmetele, võetakse arvesse lõike 4 teise lõigu punktis b osutatud arvutuse juures.”

Muudatusettepanek  62

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 2 – punkt b – alapunkt d b (uus)

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 3 – lõige 4 b (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

d b) lisatakse järgmine lõige:

 

„4 b. Lõikes 4 esitatud eesmärgi täitmiseks vähendavad liikmesriigid üldist energiatarbimist transpordisektoris, et suurendada 2020. aastaks selles sektoris energiatõhusust vähemalt 12 % võrreldes oma praeguste transpordisektori üldise energiatarbimise prognoosidega.”

Muudatusettepanek  63

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 2 – alapunkt e

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 3 – lõige 5 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 25a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IX lisa A osas esitatud lähteainete loetelu, lisades, ent mitte eemaldades lähteaineid. Komisjon võtab vastu eraldi delegeeritud õigusakti iga IX lisa A osas esitatud loetelule lisatava lähteaine kohta. Iga delegeeritud õigusakt peab põhinema teaduse ja tehnika uusima arengu analüüsil, võttes vajalikul määral arvesse jäätmehierarhia põhimõtet, ning peab toetama järeldust, et konkreetne lähteaine ei tekita täiendavat nõudlust maa järele ega moonuta oluliselt (kõrval) saaduste, jäätmete või jääkide turgu, et see võimaldab võrreldes fossiilsete kütustega oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning et sellel puudub kahjuliku mõju oht keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 25a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IX lisa A osas esitatud lähteainete loetelu. Komisjon võtab vastu eraldi delegeeritud õigusakti iga lähteaine kohta. Iga delegeeritud õigusakt peab põhinema teaduse ja tehnika uusima arengu analüüsil, võttes vajalikul määral arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtet, ning peab toetama järeldust, et konkreetne lähteaine ei tekita täiendavat nõudlust maa järele ega moonuta oluliselt (kõrval) saaduste, jäätmete või jääkide turgu, et see võimaldab võrreldes fossiilsete kütustega oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning et sellel puudub kahjuliku mõju oht keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

Muudatusettepanek  64

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 2 a (uus)

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

2 a) Artiklile 4 lisatakse järgmine lõige:

 

„3 a. Iga liikmesriik avaldab ja edastab komisjonile hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] prognoosidokumendi, milles näidatakse ära lisameetmed, mida ta kavatseb võtta kooskõlas artikli 3 lõikega 4 b.”

Muudatusettepanek  65

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 2 b (uus)

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 4 – lõige 3 b (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

2 b) Artiklile 4 lisatakse järgmine lõige:

 

„3 b. Iga liikmesriik avaldab ja edastab komisjonile hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] prognoosidokumendi, milles on esile toodud sammud, mida ta kavatseb astuda, et täita artikli 3 lõike 4 esimeses lõigus seatud eesmärk.”

Muudatusettepanek  66

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 3

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 5 – lõige 5

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3) Artikli 5 lõige 5 jäetakse välja.

Artikli 5 lõike 5 viimane lause asendatakse järgmisega:

 

„Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 25a vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada vastavalt III lisale transpordikütuste energiasisaldust teaduse ja tehnika arenguga.”

Muudatusettepanek  67

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 5 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 17 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(-a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Sõltumata sellest, kas tooraine on viljeletud ühenduse territooriumil või väljaspool seda, võetakse biokütustest ja vedelatest biokütustest toodetud energiat arvesse punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel üksnes siis, kui need vastavad lõigetes 2–6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele:

1. Sõltumata sellest, kas tooraine on viljeletud liidu territooriumil või väljaspool seda, võetakse biokütustest ja vedelatest biokütustest toodetud energiat arvesse punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel üksnes siis, kui need vastavad lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ega ületa artikli 3 lõike 4 teise lõigu punktis d sätestatud panuseid:

a) käesolevas direktiivis sätestatud riiklike eesmärkide kohta sätestatud nõuete järgimise hindamine;

a) käesolevas direktiivis sätestatud riiklike eesmärkide kohta sätestatud nõuete järgimise hindamine;

b) taastuvenergiaga seotud kohustuste täitmise hindamine;

b) taastuvenergiaga seotud kohustuste täitmise hindamine;

c) biokütuste ja vedelate biokütuste tarbimise eest rahalise toetuse saamise tingimustele vastamine.

c) biokütuste ja vedelate biokütuste tarbimise eest rahalise toetuse saamise tingimustele vastamine.

Jäätmetest ja jääkidest (välja arvatud põllumajanduslikust tootmisest, vesiviljelusest, kalandusest ja metsatööstusest pärit jääkidest) toodetud biokütused ja vedelad biokütused peavad siiski selleks, et neid punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetaks, vastama üksnes lõikes 2 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.

Jäätmetest ja jääkidest (välja arvatud põllumajanduslikust tootmisest, vesiviljelusest, kalandusest ja metsatööstusest pärit jääkidest) toodetud biokütused ja vedelad biokütused peavad siiski selleks, et neid punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetaks, vastama üksnes lõigetes 2 ja 4 a sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.

Muudatusettepanek  68

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti c ühetaolise kohaldamise tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kriteeriumid ja geograafiline ulatus, mille alusel määrata kindlaks kõnealuse punktiga hõlmatud rohumaad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 25a võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kriteeriumid ja geograafiline ulatus, et määrata kindlaks, milline rohumaa kuulub esimese lõigu punkti c alla.”

Muudatusettepanek  69

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 5 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 17 – lõige 4 a (uus)

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

b a) lisatakse järgmine lõige:

 

„4 a. Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetavaid biokütuseid ja vedelaid biokütuseid ei valmistata jäätmetest, mille suhtes kohaldatakse korduskasutamise ja ringlussevõtu eesmärke vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikele 2. Liikmesriigid tagavad, et direktiiviga 2008/98/EÜ hõlmatud jäätmete ja jääkide kasutamine biokütuste ja vedelate biokütuste tootmiseks, mida lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetakse, on kooskõlas nimetatud direktiivi artiklis 4 toodud jäätmehierarhiaga. Samuti võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse kasutamise astmelisuse põhimõtet, arvestades piirkondlike ja kohalike majanduslike ning tehnoloogiliste tingimustega.”

Muudatusettepanek  70

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 5 – alapunkt b b (uus)

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 17 – lõige 4 b (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

b b) lisatakse järgmine lõige:

 

„4 b. Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetavaid biokütuseid ja vedelaid biokütuseid ei valmistata maakasutusega seotud toorainest, välja arvatud juhul, kui seejuures järgitakse kolmandate isikute juriidilisi õigusi seoses maa kasutamise ja omandiõigusega, mis hõlmab muu hulgas kolmandate isikute eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku saamist nende esindusinstitutsioonide osalusel.”

Muudatusettepanek  71

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 6 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

-a) lisatakse järgmine lõige:

 

„2 a. Eurostat kogub ja avaldab üksikasjalikku kaubandusega seotud teavet põllukultuuridest (näiteks teraviljast ja muust tärkliserikkast toorainest, suhkru- ja õlitaimedest) toodetud biokütuste kohta. Eristatakse etanooli ja biodiisli kohta saadud kaubandusandmed, sest praegustes avaldatud koondandmetes on etanooli ja biodiisli import ja eksport paigutatud ühe biokütustena märgistatud andmekogumi alla. Impordi- ja ekspordiandmetes tuuakse välja liikmesriikidesse imporditud ja neis tarbitud biokütuste liik ja kogus. Andmed sisaldavad ka päritoluriiki või riiki, kes neid tooteid liitu ekspordib. Mahepõllumajanduslike või pooltöödeldud toodete impordi- ja ekspordiandmeid tõhustatakse sel teel, et Eurostat kogub andmeid lähteainete impordi ja ekspordi, tüübi ja päritoluriigi, sh liidusiseselt kaubeldavate lähteainete või osaliselt kaubeldavate lähteainete kohta ja avaldab need.”

Muudatusettepanek  72

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 6 – alapunkt d

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 18 – lõige 6 – lõik 7

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Liikmesriik võib oma riiklikust kavast teavitada komisjoni. Komisjon annab sellisele kavale hinnangu eelisjärjekorras. Otsus sellise teavitatud riikliku kava vastavuse kohta käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega, et hõlbustada biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumide järgimise kontrollimiseks mõeldud kavade kahe- ja mitmepoolset vastastikust tunnustamist. Kui otsus on positiivne, siis ei keelduta käesoleva artikliga kooskõlas kehtestatud kava vastastikusest tunnustamisest kõnealuse liikmesriigi kavaga.

Liikmesriik võib oma riiklikust kavast teavitada komisjoni. Komisjon annab sellisele kavale hinnangu eelisjärjekorras. Otsus sellise teavitatud riikliku kava vastavuse kohta käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega, et hõlbustada biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumide järgimise kontrollimiseks mõeldud kavade kahe- ja mitmepoolset vastastikust tunnustamist.

Muudatusettepanek  73

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 6 – alapunkt e

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 18 – lõige 8

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

„8. Komisjon uurib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel artikli 17 kohaldamist seoses biokütuse allikaga ning otsustab kuue kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest kooskõlas artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega, kas asjaomane liikmesriik võib võtta kõnealusest allikast pärit biokütust arvesse artikli 17 lõike 1 kohaldamisel.”

„8. Komisjon uurib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel artikli 17 kohaldamist seoses biokütuse või vedela biokütuse allikaga ning otsustab kuue kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest kooskõlas artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega, kas asjaomane liikmesriik võib võtta kõnealusest allikast pärit biokütust või vedelat biokütust arvesse artikli 17 lõike 1 kohaldamisel.”

Muudatusettepanek  74

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 7 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 19 – lõige 1 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

-a) lisatakse järgmine lõige:

 

„1a. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 25a vastu delegeeritud õigusakte V lisasse niisuguse menetluse lisamise kohta, mida kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütuste kasutamisest tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks ning CO2 kogumise ja kasutamise eesmärgil. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu 30. juuniks 2016.”

Muudatusettepanek  75

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 7 – alapunkt a

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 19 – lõige 5

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

5. Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2012 ning pärast seda iga kahe aasta järel aruande V lisa B ja E osa hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste kohta, pöörates erilist tähelepanu transpordist ja töötlemisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogustele.

5. Komisjon koostab ja avaldab hiljemalt 31. detsembriks 2012 ning pärast seda iga kahe aasta järel aruande V lisa B ja E osa hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste kohta, pöörates erilist tähelepanu transpordist ja töötlemisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogustele.

Kui esimeses lõigus osutatud aruannetest nähtub, et V lisa B ja E osa hinnangulisi tüüpilisi ja vaikeväärtusi oleks uusimate teaduslike tõendite alusel vaja kohandada, siis esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”;

Kui esimeses lõigus osutatud aruannetest nähtub, et V lisa B ja E osa hinnangulisi tüüpilisi ja vaikeväärtusi oleks uusimate teaduslike tõendite alusel vaja kohandada, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 25a vastu delegeeritud õigusakte nende väärtuste parandamiseks.”;

Muudatusettepanek  76

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 7 – alapunkt b

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 19 – lõige 6

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

b) lõige 6 jäetakse välja;

b) lõige 6 asendatakse järgmisega:

 

„6. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 25a vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada VIII lisa teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas vaadates parimate kättesaadavate teaduslike andmete alusel läbi põllukultuurirühma kohta esitatud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad väärtused.

 

Niisuguste maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate väärtuste prognoosimiseks kasutatavate majanduslike mudelite hindamise eesmärgil kaasab komisjon oma läbivaatamisse uusima kättesaadava teabe peamiste eelduste kohta, mis mõjutavad modelleerimise tulemusi, sealhulgas mõõdetud suundumused põllumajanduse saagikuses ja tootlikkuses, kaassaaduste jaotamine ning täheldatud üleilmne maakasutuse muutus ja raadamise määr. Komisjon tagab sidusrühmade kaasamise sellisesse läbivaatamisprotsessi. Esimene niisugune läbivaatamine viiakse lõpule hiljemalt 30. juunil 2016. aastal.

 

Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku lisada uusi maakasutuse kaudsest muutusest tulenevaid väärtusi üksikasjalikuma kirjeldamise tasanditel; lisada toorainete transportimisest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused; lisada täiendavaid väärtusi biokütuste uute toorainete turule jõudmisel; ja töötada välja maal kasvatatavatest energiatootmiseks ette nähtud kultuuridest valmistatud lähteainete tegurid.

Muudatusettepanek  77

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 7 – alapunkt c

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 19 – lõige 7

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

„7. Komisjon vaatab V lisa korrapäraselt läbi, et lisada põhjendatud juhtudel väärtusi samast või muust toorainest biokütuste tootmise uute viiside jaoks. Kõnealuse läbivaatamise käigus kaalutakse ka V lisa C osas sätestatud metoodika muutmist eelkõige järgmistes küsimustes:

„7. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 25a vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada V lisa teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas selleks, et lisada väärtusi samadest või muudest toormaterjalidest biokütuste tootmise uute viiside jaoks ning muuta C osas sätestatud metoodikat.

 

Seoses V lisas sätestatud vaikeväärtuste ja metoodikaga tuleks erilist tähelepanu pöörata järgmisele:

– jäätmete ja jääkide arvestamise meetod;

– jäätmete ja jääkide arvestamise meetod;

– kaassaaduste arvestamise meetod;

– kaassaaduste arvestamise meetod;

– koostootmise arvestamise meetod ning

– koostootmise arvestamise meetod ning

– põllumajanduskultuuride jääkidele antud kaassaaduste seisund.

– põllumajanduskultuuride jääkidele antud kaassaaduste seisund.

Taimsete või loomsete õlide jäätmetest toodetud biodiisli vaikeväärtused vaadatakse läbi nii kiiresti kui võimalik. Kui komisjoni läbivaatamise käigus järeldatakse, et V lisa tuleks täiendada, siis on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 25a vastu delegeeritud õigusakte V lisa A, B, D ja E osas hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste lisamiseks selliste biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviiside kohta, mille spetsiifilised tegurid ei ole nimetatud lisaga veel hõlmatud, kuid mitte väärtuste eemaldamiseks ega muutmiseks.”;

Taimsete või loomsete õlide jäätmetest toodetud biodiisli vaikeväärtused vaadatakse läbi nii kiiresti kui võimalik.

Muudatusettepanek  78

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 7 – alapunkt d

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 19 – lõige 8

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

d) lõige 8 asendatakse järgmisega:

d) lõige 8 jäetakse välja

„8. Komisjon võib V lisa C osa punkti 9 ühetaolise kohaldamise tagamiseks võtta vastu rakendusakte, milles kehtestatakse üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid ja määratlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.”

 

Muudatusettepanek  79

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 9 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-a) Artikli 22 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

1. Kõik liikmesriigid esitavad komisjonile aruande taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise ja edendamise edusammude kohta hiljemalt 31. detsembriks 2011 ning seejärel iga kahe aasta järel. Viimane nõutav aruanne on hiljemalt 31. detsembriks 2021 esitatav kuues aruanne.

1. Kõik liikmesriigid esitavad komisjonile aruande taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise ja edendamise edusammude kohta hiljemalt 31. detsembriks 2011 ning seejärel iga kahe aasta järel.

Muudatusettepanek  80

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 9 – alapunkt a

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2 – punkt i

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

i) IX lisas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste väljatöötamine ja osakaal, sealhulgas ressursside hindamine, keskendudes toiduks või loomasöödaks mõeldud toodete biokütustega asendamise jätkusuutlikkusega seotud aspektidele, võttes vajalikul määral arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid, biomassi astmelisuse põhimõtet, pinnases leiduva süsinikuvaru ning pinnase ja ökosüsteemide kvaliteedi vajalikul tasemel hoidmist;

i) IX lisas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste väljatöötamine ja osakaal, sealhulgas ressursside hindamine, keskendudes toiduks või loomasöödaks mõeldud toodete biokütustega asendamise jätkusuutlikkusega seotud aspektidele, võttes vajalikul määral arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid, biomassi astmelisuse põhimõtet, võttes arvesse piirkondlikke ja kohalikke majanduslikke ja tehnilisi asjaolusid, pinnases leiduva süsinikuvaru ning pinnase ja ökosüsteemide kvaliteedi vajalikul tasemel hoidmist;

Muudatusettepanek  81

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 9 a (uus)

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 22 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

9 a) Artikli 22 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

2. Biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste netovähenemist prognoosides võib liikmesriik lõikes 1 osutatud aruannete jaoks kasutada V lisa A ja B osas esitatud tüüpilisi väärtusi.

2. Biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste netovähenemist prognoosides võib liikmesriik lõikes 1 osutatud aruannete jaoks kasutada V lisa A ja B osas esitatud tüüpilisi väärtusi ja lisab maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad heite hinnangulised väärtused, mis on esitatud VIII lisas.

Muudatusettepanek  82

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 10 – alapunkt b

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 23 – lõige 4

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

„4. Biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisega saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist käsitlevas aruandes kasutab komisjon liikmesriikide poolt kooskõlas artikli 22 lõike 1 punktiga o teatatud koguseid, sealhulgas maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva hinnangulise heite esialgseid keskmiseid väärtusi ja selle ulatust, võttes aluseks VIII lisas osutatud tundlikkusanalüüsi. Komisjon teeb maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva hinnangulise heite esialgse keskmise väärtuse ja tundlikkusanalüüsi alusel leitud ulatuse üldsusele kättesaadavaks. Lisaks hindab komisjon, kas ja kuidas muutuks otsese heitkoguste vähenemise prognoos, kui kaassaadusi võetaks arvesse asendusmeetodi abil.”;

„4. Biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisega saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist käsitlevas aruandes kasutab komisjon liikmesriikide poolt kooskõlas artikli 22 lõike 1 punktiga o teatatud koguseid, sealhulgas maakasutuse kaudsest muutusest tulenevaid hinnangulisi heitkoguseid, nagu on sätestatud VIII lisas. Komisjon teeb maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad hinnangulised heitkogused üldsusele kättesaadavaks. Lisaks hindab komisjon, kas ja kuidas muutuks otsese heitkoguste vähenemise prognoos, kui kaassaadusi võetaks arvesse asendusmeetodi abil.”;

Muudatusettepanek  83

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 10 – alapunkt c

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 23 – lõige 5 – punkt e

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

e) IX lisas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste kättesaadavus ja jätkusuutlikkus, sealhulgas toiduks või loomasöödaks mõeldud toodete biokütustega asendamise mõju hindamine, võttes vajalikul määral arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid, biomassi astmelisuse põhimõtet, pinnases leiduva süsinikuvaru ning pinnase ja ökosüsteemide kvaliteedi vajalikul tasemel hoidmist; ning

e) IX lisas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste kättesaadavus ja jätkusuutlikkus, sealhulgas toiduks või loomasöödaks mõeldud toodete biokütustega asendamise mõju hindamine, võttes vajalikul määral arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid, biomassi astmelisuse põhimõtet, võttes arvesse piirkondlikke ja kohalikke majanduslikke ja tehnilisi asjaolusid, pinnases leiduva süsinikuvaru ning pinnase ja ökosüsteemide kvaliteedi vajalikul tasemel hoidmist; ning

Muudatusettepanek  84

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 10 – alapunkt c

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 23 – lõige 5 – punkt f

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

f) hinnang selle kohta, kas on võimalik vähendada maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva heite hinnanguliste väärtuste määramise aluseks oleva analüüsi juures täheldatud ebakindlust, ja kas on võimalik arvesse võtta liidu poliitika, näiteks keskkonna-, kliima- ja põllumajanduspoliitika võimalikku mõju.”;

f) maakasutuse kaudne muutus seoses kõigi tootmisviisidega, sealhulgas hinnang selle kohta, kas on võimalik vähendada maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva heite hinnanguliste väärtuste määramise aluseks oleva analüüsi juures täheldatud ebakindlust, ja kas on võimalik arvesse võtta liidu poliitika, näiteks keskkonna-, kliima- ja põllumajanduspoliitika võimalikku mõju.”;

Muudatusettepanek  85

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 11

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 25 – lõige 3

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

 

Muudatusettepanek  86

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – punkt 12

Direktiiv 2009/28/EÜ

Artikkel 25a

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

„Artikkel 25a

„Artikkel 25a

Delegeeritud volituste rakendamine

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 5 ja artikli 19 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ….

2. Artikli 3 lõikes 5, artikli 5 lõikes 5, artikli 17 lõikes 3 ning artikli 19 lõigetes 1a, 5, 6 ja 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … . Komisjon esitab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viie aasta möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 5 ja artikli 19 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 3 lõikes 5, artikli 5 lõikes 5, artikli 17 lõikes 3 ning artikli 19 lõigetes 1a, 5, 6 ja 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 3 lõike 5 ja artikli 19 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

5. Artikli 3 lõike 5, artikli 5 lõike 5, artikli 17 lõike 3 ning artikli 19 lõigete 1a, 5, 6 ja 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

Muudatusettepanek  87

Nõukogu seisukoht

Artikkel 3

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Komisjon esitab hiljemalt+ Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab hinnangut muudest kui maakasutusest pärinevatest lähteainetest ja muudest kui toiduks kasutatavatest põllukultuuridest pärinevate kulutõhusate biokütuste vajalike koguste kättesaadavuse kohta liidu turul aastaks 2020, käsitledes vajadust kehtestada lisakriteeriumid selliste kütuste jätkusuutlikkuse tagamiseks, ning parimatele kättesaadavatele teaduslikele andmetele põhinevat hinnangut biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite kohta. Aruandele lisatakse asjakohasel juhul ettepanekud edasiste meetmete võtmiseks, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid mõjusid. Samuti esitatakse aruandes kriteeriumid maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste ja vedelate biokütuste kindlakstegemiseks ja sertifitseerimiseks, et asjakohasel juhul kohandada direktiivi 98/70/EÜ V lisa ja direktiivi 2009/28/EÜ VIII lisa.

1. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab hinnangut muudest kui maakasutusest pärinevatest lähteainetest ja muudest kui toiduks kasutatavatest põllukultuuridest pärinevate kulutõhusate biokütuste vajalike koguste kättesaadavuse kohta liidu turul aastaks 2020 ning nende keskkonna-, majandusliku ja sotsiaalse mõju kohta, käsitledes vajadust kehtestada lisakriteeriumid selliste kütuste jätkusuutlikkuse tagamiseks, ning parimatele kättesaadavatele teaduslikele andmetele põhinevat hinnangut biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite kohta. Aruandele lisatakse asjakohasel juhul ettepanekud edasiste meetmete võtmiseks, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid mõjusid.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2017 aruande, milles vaatab parimate uusimate teaduslike tõendite alusel läbi käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmete tõhususe biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite piiramisel. Sellega seoses sisaldab aruanne ka uusimat kättesaadavat teavet peamiste eelduste kohta, mis mõjutavad biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite modelleerimise tulemusi, sealhulgas teavet, mis käsitleb mõõdetud suundumusi põllumajanduse saagikuses ja tootlikkuses, kaassaaduste jaotamist ning täheldatud üleilmset maakasutuse muutust ja raadamise määra ning liidu poliitika, näiteks keskkonna-, kliima- ja põllumajanduspoliitika võimalikku mõju, kaasates sellesse läbivaatamisprotsessi sidusrühmad. Aruandes tuleb samuti käsitleda arengut sertifitseerimiskavade osas, mis käsitlevad biokütuste ja vedelate biokütuste maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga lähteaineid, mis on loetletud direktiivi 98/70/EÜ V lisas ja direktiivi 2009/28/EÜ VIII lisas, kuid mille tootmine on tänu projektipõhistele leevendusmeetmetele maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga, ning selliste kavade tõhusust.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2017 aruande, milles vaatab parimate uusimate teaduslike tõendite alusel läbi:

 

a) käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmete tõhususe biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite piiramisel. Sellega seoses sisaldab aruanne ka uusimat kättesaadavat teavet, et hinnata biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heite modelleerimist, sealhulgas teavet, mis käsitleb mõõdetud suundumusi põllumajanduse saagikuses ja tootlikkuses, kaassaaduste jaotamist ning täheldatud üleilmset maakasutuse muutust ja raadamise määra ning liidu poliitika, näiteks keskkonna-, kliima- ja põllumajanduspoliitika võimalikku mõju, kaasates sellesse läbivaatamisprotsessi sidusrühmad;

 

b) selliste stiimulite tõhususe, mida vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõikele 4 ning direktiivi 98/70/EÜ artiklile 7a kohaldatakse biokütuste tootmisele muudest kui maakasutusega seotud toorainetest ja muudest kui toiduks kasutatavatest põllukultuuridest;

 

c) biokütuste ja vedelate biokütuste tootmise mõju ressursside kättesaadavusele teistes biomassi kasutavates sektorites;

 

d) direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 5 kohaselt esitatud liikmesriikide aruannete valguses pettuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks võetud meetmete tõhususe;

 

e) võimaluse koostada kriteeriumid niisuguste biokütuste ja vedelate biokütuste kindlakstegemiseks ja sertifitseerimiseks, mida toodetakse skeemide kohaselt, mis vähendavad tootmise kõrvaletõrjumist muul kui biokütuste ja vedelate biokütuste tootmise eesmärgil, ning kooskõlas direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega, et ajakohastada vajadusel direktiivi 98/70/EÜ V lisa ja direktiivi 2009/28/EÜ VIII lisa.

Asjakohasel juhul lisatakse esimeses lõigus osutatud aruandele parimatel olemasolevatel teaduslikel tõenditel põhinev seadusandliku akti eelnõu, millega lisatakse sobivatele säästlikkuse kriteeriumidele maakasutuse kaudsest muutusest tingitud kohandatud hinnangulist heidet arvestavad tegurid, ning ülevaade selliste stiimulite tõhususe kohta, mida vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõikele 4 kohaldatakse biokütuste tootmisele muudest kui maakasutusega seotud lähteainetest ja muudest kui toiduks kasutatavatest põllukultuuridest. Kõnealuse aruande osana hindab komisjon direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 5 kohaste liikmesriikide aruannete v alguses pettuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks võetud meetmete tõhusust ja esitab asjakohasel juhul ettepanekud edasiste meetmete võtmiseks, sealhulgas lisameetmete võtmiseks liidu tasandil.

Asjakohasel juhul lisatakse esimeses lõigus osutatud aruandele parimatel olemasolevatel teaduslikel tõenditel põhinevad seadusandlike aktide eelnõud, millega:

 

a) direktiivide 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sobivatele säästlikkuse kriteeriumidele lisatakse maakasutuse kaudsest muutusest tingitud hinnangulist heidet arvestavad tegurid;

 

b) kehtestatakse sobivad täiendavad säästlikkuse kriteeriumid niisugustele biokütustele, mis on toodetud muudest kui maakasutusega seotud lähteainetest ja muudest kui toiduks kasutatavatest põllukultuuridest;

 

c) kehtestatakse edasisi meetmeid pettuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, sealhulgas lisameetmeid liidu tasandil;

 

d) 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikus edendatakse pärast 2020. aastat tehnoloogiliselt neutraalsel viisil säästvaid täiustatud biokütuseid, sh direktiivi 98/70/EÜ eesmärkide läbivaatamisega ja transpordikütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise kava kasutuselevõtmisega pärast 2020. aastat, samuti kaaludes võimalust võtta pärast 2020. aastat kasutusele kogu liitu hõlmav täiustatud biokütuste segamise volitus kooskõlas direktiivi 98/70/EÜ säästlikkuse kriteeriumidega.

3. Komisjon esitab juhul, kui see on direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõike 6 teise lõigu ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 6 teise lõigu kohaste vabatahtlike kavade kohta esitatud aruannete valguses kohane, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku muuta kõnealuste direktiivide vabatahtlikke kavasid puudutavaid sätteid, et edendada parimaid tavasid.

3. Komisjon esitab juhul, kui see on direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõike 6 teise lõigu ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 6 teise lõigu kohaste vabatahtlike kavade kohta esitatud aruannete valguses kohane, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku muuta kõnealuste direktiivide vabatahtlikke kavasid puudutavaid sätteid, et edendada parimaid tavasid.

__________________

 

+ Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

 

Muudatusettepanek  88

Nõukogu seisukoht

Artikkel 4 – lõige 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …. + Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ...+. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

_________

_________

+ Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist.

+ Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist.

Muudatusettepanek  89

Nõukogu seisukoht

Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2020. aastal esitavad liikmesriigid komisjonile aruande oma vastavatest edusammudest direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 punkti e kohaste riiklike eesmärkide saavutamisel, põhjendades kõiki vajakajäämisi.

2020. aastal esitavad liikmesriigid komisjonile aruande oma vastavatest edusammudest direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 punkti e kohaste riiklike eesmärkide saavutamisel.

Muudatusettepanek  90

Nõukogu seisukoht

I lisa – punkt 1

Direktiiv 98/70/EÜ

IV lisa – C osa – punkt 7

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1) IV lisa C osa punkt 7 asendatakse järgmisega:

1) IV lisa C osa muudetakse järgmiselt:

 

a) punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7. Maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tuleneva aastapõhise heitkoguse (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heite arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

„7. Maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tuleneva aastapõhise heitkoguse (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heite arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P ‑ eB,*

el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P,

kus

kus

el =     maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalentmassina (grammides) biokütuse energia ühiku (megadžaul) kohta); põllumaa** ja pikaajalise taimekultuuri all olev maa*** loetakse üheks maakasutuseks;

el = maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalentmassina (grammides) biokütuse energia ühiku (megadžaul) kohta);

CSR = nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Maa võrdluskasutus on maakasutus 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

CSR = nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Maa võrdluskasutus on maakasutus 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

CSA = nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa tegeliku kasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Juhul kui süsinikuvaru koguneb rohkem kui ühe aasta jooksul, võrdub CSA-le antav väärtus hinnatava varuga pindalaühiku kohta kahekümne aasta pärast või kultuuri koristusküpseks saamisel, olenevalt sellest, kumb on varasem;

CSA = nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa tegeliku kasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Juhul kui süsinikuvaru koguneb rohkem kui ühe aasta jooksul, võrdub CSA-le antav väärtus hinnatava varuga pindalaühiku kohta kahekümne aasta pärast või kultuuri koristusküpseks saamisel, olenevalt sellest, kumb on varasem; ning

P = põllukultuuri produktiivsus (mõõdetakse biokütuse energiana maaühiku pindala kohta aastas), ning

P = põllukultuuri produktiivsus (mõõdetakse biokütuse energiana maaühiku pindala kohta aastas),

eB = soodustustegur 29 gCO2eq/MJ biokütuse korral, kui biomass saadakse rikutud maalt, mis on taastatud, punktis 8 sätestatud tingimustel.

 

_________

 

*Jagatis, mis on saadud CO2 molekulmassi (44,010 g/mol) jagamisel süsiniku molekulmassiga (12,011 g/mol) on võrdne väärtusega 3,664.

 

** Põllumaa osas kasutatakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) määratlust.

 

*** Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm).”

 

Muudatusettepanek  91

Nõukogu seisukoht

I lisa – punkt 1 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 98/70/EÜ

IV lisa – C osa – punktid 8 ja 9

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

a a) punktid 8 ja 9 jäetakse välja.

Muudatusettepanek  92

Nõukogu seisukoht

I lisa – punkt 2

Direktiiv 98/70/EÜ

V lisa – A osa

 

Nõukogu seisukoht

A osa. Maakasutuse kaudsest muutusest tulenev biokütuste hinnanguline heide (gCO2eq/MJ)+

Lähteainerühm

Keskmine*

Tundlikkusanalüüsi abil leitud protsentiilide määr**

Teravili ja muud tärkliserikkad põllukultuurid

12

8–16

Suhkrukultuurid

13

4–17

Õlikultuurid

55

33–66

________________

* Siin esitatud keskmised väärtused kujutavad endast ükshaaval modelleeritud lähteaineväärtuste kaalutud keskmist.

** Siin esitatud määr kajastab 90 % tulemustest, mis saadi, kasutades analüüsi 5. ja 95. protsentiili väärtusi. 5. protsentiil annab tulemuseks väärtuse, millest väiksem tulemus saadi 5 %-l vaadeldud juhtudest (st 5 % kõigi kasutatud andmete puhul saadi tulemus alla 8, 4 ja 33 gCO2eq/MJ). 95. protsentiil annab tulemuseks väärtuse, millest väiksem tulemus saadi 95%-l vaadeldud juhtudest (st 5 % kõigi kasutatud andmete puhul saadi tulemus üle 16, 17 ja 66 gCO2eq/MJ).

+ Siin esitatud keskmised väärtused kujutavad endast ükshaaval modelleeritud lähteaineväärtuste kaalutud keskmist. Suur osa lisas esitatud väärtustest sõltub mitmesugustest selle prognoosimiseks väljatöötatud majanduslikes mudelites kasutatavatest eeldustest (näiteks kõrvalsaaduste töötlemine, saagikuse muutused, süsinikuvarud, teiste saaduste kõrvaletõrjumine jne). Kuigi seetõttu ei ole võimalik täielikult kindlaks teha selliste hinnanguliste väärtuste ebakindluse määra, viidi põhiparameetrite juhuslikul varieeruvusel põhinevate tulemuste alusel läbi tundlikkusanalüüs, nn Monte Carlo analüüs.

 

Muudatusettepanek

A osa. Maakasutuse kaudsest muutusest tulenev biokütuste hinnanguline heide (gCO2eq/MJ)

Lähteainerühm

Maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad hinnangulised heitkogused

Teravili ja muud tärkliserikkad põllukultuurid

12

Suhkrukultuurid

13

Õlikultuurid

55

Muudatusettepanek  93

Nõukogu seisukoht

II lisa – punkt 1

Direktiiv 2009/28/EÜ

V lisa – C osa – punkt 7

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1) V lisa C osa punkt 7 asendatakse järgmisega:

(1) V lisa C osa muudetakse järgmiselt:

 

a) punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7. Maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tuleneva aastapõhise heitkoguse (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heite arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

„7. Maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tuleneva aastapõhise heitkoguse (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heite arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P - eB,*

el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P,

kus

kus

el = maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalentmassina (grammides) biokütuse või vedela biokütuse energia ühiku (megadžaul) kohta); põllumaa** ja pikaajalise taimekultuuri all olev maa*** loetakse üheks maakasutuseks;

el = maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalentmassina (grammides) biokütuse energia ühiku (megadžaul) kohta);

CSR = süsinikuvaru (nii pinnases kui ka taimestikus) ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Maa võrdluskasutus on maakasutus 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

CSR = nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Maa võrdluskasutus on maakasutus 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

CSA = nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa tegeliku kasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Juhul kui süsinikuvaru koguneb rohkem kui ühe aasta jooksul, võrdub CSA-le antav väärtus hinnatava varuga pindalaühiku kohta kahekümne aasta pärast või kultuuri koristusküpseks saamisel, olenevalt sellest, kumb on varasem;

CSA = nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa tegeliku kasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Juhul kui süsinikuvaru koguneb rohkem kui ühe aasta jooksul, võrdub CSA-le antav väärtus hinnatava varuga pindalaühiku kohta kahekümne aasta pärast või kultuuri koristusküpseks saamisel, olenevalt sellest, kumb on varasem; ning

P = põllukultuuri tootlikkus (mõõdetakse biokütuse või vedela biokütuse energiana maaühiku pindala kohta aastas), ning

P = põllukultuuri tootlikkus (mõõdetakse biokütuse või vedela biokütuse energiana maaühiku pindala kohta aastas).

eB = soodustustegur 29 gCO2eq/MJ biokütuse või muu vedela biokütuse korral, kui biomass saadakse rikutud maalt, mis on taastatud, punktis 8 sätestatud tingimustel.

 

________________

 

*Jagatis, mis on saadud CO2 molekulmassi (44,010 g/mol) jagamisel süsiniku molekulmassiga (12,011 g/mol) on võrdne väärtusega 3,664.

 

** Põllumaa osas kasutatakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) määratlust.

 

*** Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm).”

 

Muudatusettepanek  94

Nõukogu seisukoht

II lisa – punkt 1 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 2009/28/EÜ

V lisa – C osa – punktid 8 ja 9

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

a a) punktid 8 ja 9 jäetakse välja.

Muudatusettepanek  95

Nõukogu seisukoht

II lisa – punkt 2

Direktiiv 2009/28/EÜ

VIII lisa – A osa

 

Nõukogu seisukoht

A osa. Biokütuste ja vedelate biokütuste lähteainetega seotud hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heited (gCO2eq/MJ)+

Lähteainerühm

Keskmine*

Tundlikkusanalüüsi abil leitud protsentiilide määr**

Teravili ja muud tärkliserikkad põllukultuurid

12

8–16

Suhkrukultuurid

13

4–17

Õlikultuurid

55

33–66

________________

* Siin esitatud keskmised väärtused kujutavad endast ükshaaval modelleeritud lähteaineväärtuste kaalutud keskmist.

** Siin esitatud määr kajastab 90 % tulemustest, mis saadi, kasutades analüüsi 5. ja 95. protsentiili väärtusi. 5. protsentiil annab tulemuseks väärtuse, millest väiksem tulemus saadi 5 %-l vaadeldud juhtudest (st 5 % kõigi kasutatud andmete puhul saadi tulemus alla 8, 4 ja 33 gCO2eq/MJ). 95. protsentiil annab tulemuseks väärtuse, millest väiksem tulemus saadi 95%-l vaadeldud juhtudest (st 5 % kõigi kasutatud andmete puhul saadi tulemus üle 16, 17 ja 66 gCO2eq/MJ).

+ Siin esitatud keskmised väärtused kujutavad endast ükshaaval modelleeritud lähteaineväärtuste kaalutud keskmist. Suur osa lisas esitatud väärtustest sõltub mitmesugustest selle prognoosimiseks väljatöötatud majanduslikes mudelites kasutatavatest eeldustest (näiteks kõrvalsaaduste töötlemine, saagikuse muutused, süsinikuvarud, teiste saaduste kõrvaletõrjumine jne). Kuigi seetõttu ei ole võimalik täielikult kindlaks teha selliste hinnanguliste väärtuste ebakindluse määra, viidi põhiparameetrite juhuslikul varieeruvusel põhinevate tulemuste alusel läbi tundlikkusanalüüs, nn Monte Carlo analüüs.

 

Muudatusettepanek

A osa. Biokütuste ja vedelate biokütuste hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heited (gCO2eq/MJ)

Lähteainerühm

Maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad hinnangulised heitkogused

Teravili ja muud tärkliserikkad põllukultuurid

12

Suhkrukultuurid

13

Õlikultuurid

55

Muudatusettepanek  96

Nõukogu seisukoht

II lisa – punkt 3

Direktiiv 2009/28/EÜ

IX lisa

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

IX lisa

IX lisa

A osa. Lähteained ja kütused, mille artikli 3 lõikes 4 osutatud eesmärgi (eesmärkide) saavutamisse antud panuse arvutamisel korrutatakse nende energiasisaldus kahega

A osa. Lähteained ja kütused, mille artikli 3 lõike 4 esimeses lõigus osutatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel korrutatakse nende energiasisaldus kahega ning mis annavad panuse artikli 3 lõike 4 teise lõigu punktis e osutatud eesmärgi saavutamisse

a) Vetikad, kui need on kasvatatud tiikides oleval maal või fotosünteesil põhinevates bioreaktorites.

 

b) Biomassi osa segaolmejäätmetes, kuid mitte eraldi kogutud kodumajapidamisjäätmetes, millele kehtivad direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punkti a kohased ringlussevõtu eesmärgid.

b) Biomassi osa segaolmejäätmetes, kuid mitte eraldi kogutud kodumajapidamisjäätmetes, millele kehtivad direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punkti a kohased ringlussevõtu eesmärgid.

c) Eramajapidamistest kogutud, direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud biojäätmed, mille suhtes kohaldatakse nimetatud direktiivi artikli 3 lõikes 11 määratletud liigiti kogumist.

c) Eramajapidamistest kogutud, direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud biojäätmed, mille suhtes kohaldatakse nimetatud direktiivi artikli 3 lõikes 11 määratletud liigiti kogumist.

d) Tööstusjäätmete biomassi osa, mis ei sobi kasutamiseks toidu- või söödaahelas, sealhulgas jae- ja hulgikaubandusest ning põllumajanduslikust toidutööstusest, kalandusest ja vesiviljelusest pärit materjal, välja arvatud käesoleva lisa B osas loetletud lähteained.

d) Tööstusjäätmete biomassi osa, mis ei sobi kasutamiseks toidu- või söödaahelas, sealhulgas jae- ja hulgikaubandusest ning põllumajanduslikust toidutööstusest, kalandusest ja vesiviljelusest pärit materjal, välja arvatud käesoleva lisa B osas loetletud lähteained.

e) Õled.

e) Õled.

f) Loomasõnnik ja reoveesete.

f) Loomasõnnik ja reoveesete.

g) Palmiõli tootmiskäitise heitvesi ja tühjad palmiviljade kobarad.

g) Palmiõli tootmiskäitise heitvesi ja tühjad palmiviljade kobarad.

h) Tallõli pigi.

h) Tallõli pigi.

i) Toorglütserool.

i) Toorglütserool.

j) Suhkruroo pressimisjäätmed.

j) Suhkruroo pressimisjäätmed.

k) Viinamarjade pressimisjäägid ja veinisete.

k) Viinamarjade pressimisjäägid ja veinisete.

l) Pähklikoored.

l) Pähklikoored.

m) Teravilja kestad.

m) Teravilja kestad.

n) Maisiteradest puhastatud maisitõlvikud.

n) Maisiteradest puhastatud maisitõlvikud.

o) Metsanduse ja metsatööstuse jäätmete ja jääkainete biomassi osa, st puukoor, oksad, kommertskasutusele eelneva harvendusraie saadused, lehed, okkad, puuladvad, saepuru, puitlaastud, must leelis, pruun leelis, kiusetted, ligniin ja tallõli.

o) Metsanduse ja metsatööstuse jäätmete ja jääkainete biomassi osa, st puukoor, oksad, kommertskasutusele eelneva harvendusraie saadused, lehed, okkad, puuladvad, saepuru, puitlaastud, must leelis, pruun leelis, kiusetted, ligniin ja tallõli.

p) Muu toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal, mis on määratletud artikli 2 teise lõigu punktis s.

p) Muu toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal, mis on määratletud artikli 2 teise lõigu punktis s.

q) Muu lignotselluloosmaterjal, mis on määratletud artikli 2 teise lõigu punktis r, välja arvatud saepalgid ja vineeripakud.

q) Muu lignotselluloosmaterjal, mis on määratletud artikli 2 teise lõigu punktis r, välja arvatud saepalgid ja vineeripakud.

r) Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused.

 

 

A a osa. Lähteained ja kütused, mille artikli 3 lõike 4 esimeses lõigus osutatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel korrutatakse nende energiasisaldus neljaga ning mis annavad panuse artikli 3 lõike 4 teise lõigu punktis e osutatud eesmärgi saavutamisse:

 

a) Vetikad (autotroofsed), kui need on kasvatatud tiikides oleval maal või fotosünteesil põhinevates bioreaktorites.

 

b) Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused.

 

c) Süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine transpordi eesmärgil.

 

d) Bakterid.

B osa. Lähteained, mille artikli 3 lõike 4 esimeses lõigus osutatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel korrutatakse nende energiasisaldus kahega

B osa. Lähteained, mille artikli 3 lõike 4 esimeses lõigus osutatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel korrutatakse nende energiasisaldus kahega

a) Kasutatud toiduõli.

a) Kasutatud toiduõli.

b) Määruse (EÜ) nr 1069/2009* kohaselt 1. või 2. kategooriasse klassifitseeritud loomarasv.

b) Määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. või 2. kategooriasse klassifitseeritud loomarasv.

 

b a) Lähteained, mida riikide pädevad asutused määratlesid jäätmete, toiduks mittekasutatavate tselluloosmaterjalide või lignotselluloosina ning mida kasutati olemasolevates käitistes enne 31. detsembrit 2014.

________________

________________

*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).”.

*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).”

(1)

ELT C xxx, 16.12.2014, lk xxx.


SELETUSKIRI

Paljud raportööri poolt käesoleva direktiivi kohta tehtud muudatusettepanekud põhinevad Euroopa Parlamendi esimese lugemise seiskohal, mida raportöör peab hiljuti valitud parlamendikoosseisu jaoks käesoleva ettepaneku käsitlemiseks heaks lähtekohaks. Parlamendi esimese lugemise seisukohas esitatud muudatusettepanekute uuesti esitamine annab kolleegidele võimaluse jätkata olulises arutelus osalemist, võttes samas arvesse kompromissi, millele Euroopa Parlament jõudis esimese lugemise seisukohas.

Direktiivis 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) on sätestatud kohustuslik eesmärk suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu transpordisektoris 2020. aastaks 10 %ni. Direktiivis 98/70/EÜ on püstitatud kohustuslik eesmärk vähendada maanteetranspordi ja väljaspool maanteid kasutatavate liikurmasinate kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 6 %.

2012. aasta oktoobris esitatud komisjoni ettepaneku eesmärk on alustada üleminekut biokütuste poliitikale, mille abil saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste oluline vähendamine, kui võtta arvesse ka maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heidet.

Selleks soovitas komisjon teha muu hulgas järgmist:

– piirata panust, mille tavalised biokütused annavad direktiivis 2009/28/EÜ püstitatud eesmärkide saavutamisse;

– parandada biokütuse tootmisprotsesside mõju kasvuhoonegaaside heitele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise läviväärtuse tõstmisega uute käitiste puhul, kaitstes käitiseid, mis 1. juulil 2014 juba töötavad;

– parandada täiustatud biokütuste omaksvõttu turul, nii et direktiivi 2009/28/EÜ eesmärkide saavutamiseks kasutataks suuremas ulatuses tavaliste asemel täiustatud biokütuseid.

Eeldatavasti aitavad biokütused 2020. aasta eesmärkide täitmisele oluliselt kaasa. Samas on transpordisektoris tekkivad heitkogused 2030. aastaks ilmselt suurenenud. Liidu biokütuste poliitika annab võimaluse selle suundumuse parandamiseks.

Raportöör tunneb komisjoni eesmärkide üle heameelt ja on nendega suuresti nõus. Euroopa Parlament võttis oma esimese lugemise seisukoha vastu 2013. aasta septembris. Nõukogu võttis oma seisukoha vastu 2014. aasta detsembris. Kuigi mõned aspektid on kummaski seisukohas sarnased, mille üle raportööril on hea meel, ollakse mitmes peamises küsimuses eri meelt. See määrab käesoleva õigusakti tõhususe. Nende peamiste küsimuste kohta on raportöör esitanud muudatusettepanekud. Paljud neist ettepanekutest põhinevad Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukohal.

Raportööri arvates on peamised küsimused järgmised:

– Tavaliste biokütuste piiramine

Esimesel lugemisel oli Euroopa Parlament seisukohal, et tavaliste biokütuste jaoks ettenähtud osale, mis võib aidata kaasa direktiivide 2009/28/EÜ ja 98/70/EÜ eesmärkide saavutamisele, tuleks kehtestada 6 % piirmäär. Parlament soovis kehtestada komisjoni kavandatud 5 % piirmäärast kõrgema piimäära, et kaitsta juba tehtud investeeringuid. Parlamendi soovitusel tuleks seda piirmäära kohaldada ka nendele biokütustele antavate finantstoetuste suhtes. Raportööri arvates tuleb agrokütustele seada kindel piirang, et 2020. aastaks oleks võimalik direktiivide 2009/28/EÜ ja 98/70/EÜ eesmärgid täita ja et tagada üleminek täiustatud biokütustele. Raportöör on mures selle pärast, et nõukogu soovib veel kõrgemat piirmäära, ja on seetõttu ta otsustanud esitada uuesti Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoha. Piirmäära tuleks kohaldada ka kütusekvaliteedi direktiivi eesmärgi suhtes, et eri meetmed oleksid üksteisega kooskõlas.

– Maakasutuse kaudse muutuse tegurid

Maakasutuse kaudse muutuse mõju arvessevõtmata jätmine seaks ELi kliimaeesmärkide saavutamise transpordisektoris ohtu. Esimese lugemise seisukohas esitas Euroopa Parlament muudatusettepaneku, mille kohaselt tuleks maakasutuse kaudse muutuse tegureid hakata direktiivi 98/70/EÜ kohases süsinikdioksiidi heites alates 2020. aastast arvesse võtma. Maakasutuse kaudse muutuse tegurid jääksid aruandluseesmärgil direktiivi 2009/28/EÜ ja komisjon on kohustatud need tegurid 2016. aastaks läbi vaatama. Nõukogu seda muudatusettepanekut ei toetanud. Peale selle muutis nõukogu ka maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate heitkoguste kohta aruandmise nõuded vähem rangeks. Ühtlasi tekitab nõukogu seisukohas kirjeldatud uus, maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste kontseptsioon küsimusi, kuidas võiks seda praktikas ellu viia. Sellega kontseptsiooniga tuleks kahtlemata rohkem tööd teha.

Ka selles küsimuses on raportöör otsustanud uuesti esitada Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoha, et anda veenvalt märku sellest, et maakasutuse kaudse muutuse tegureid tuleb tõsiselt kaaluda. Vaatamata sellele tuleb maakasutuse kaudse muutuse tegurite hindamise meetod teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks hoolikalt läbi vaadata.

– Täiustatud biokütustega seotud eesmärk

Euroopa Parlament püstitas oma esimese lugemise seisukohas siduva alleesmärgi, mille kohaselt peaks täiustatud biokütuste osakaal olema 2016. aastal 0,5 % ja 2020. aastal 2,5 %. Nende kaugeleulatuvate eesmärkide mõte on kehtestada mõjusad stiimulid, mille abil soodustada ka pikemas perspektiivis selliste kütuste turuosa suurenemist. Raportöör on veendunud, et tulevases kütusekasutuse struktuuris tuleb täiustatud biokütustele kindel koht luua ja seda säilitada. Täiustatud biokütustega seotud sihipärane ja siduv eesmärk on selle saavutamiseks tõhus lahendus. Sellega seoses tuleb tunda heameelt, et ka nõukogu on liikumas selles suunas. Nõukogu soovib aga mittesiduvat alleesmärki, mis põhineb oluliselt madalamal referentsväärtusel (0,5 %). On äärmiselt küsitav, kas nii madal eesmärk pakub koos nõukogu muude muudatusettepanekutega mõistlikke stiimuleid vajalikuks puhtamatele kütustele üleminekuks.

– 2020. aasta järgne poliitika

Raportööri arvates on direktiivide 2009/28/EÜ ja 98/70/EÜ ajakohastamisel üks suurimaid probleeme pikaajalise perspektiivi puudumine. Investeeringutele pikaajalise perspektiivi loomiseks ning säästlike biokütuste ja muude transpordisektori süsinikuheite vähendamise vahendite alase uuendustegevuse toetamiseks tuleb uurida vahendeid ja meetmeid ulatusliku ja tehnoloogiliselt neutraalse tegutsemisviisi jaoks, millega soodustada heitkoguste vähendamist ja energiatõhususe suurendamist transpordisektoris 2020. aasta järgse poliitika elluviimiseks. Seetõttu on raportöör otsustanud esitada muudatusettepanekuid, et rõhutada vajadust pikemaajalise poliitika järele, mis aitaks Euroopasse investeeringuid tuua.

Kui me ei püüa seda probleemi lahendada, tekib Euroopas säästlike kütuste osas tehnoloogiline mahajäämus. Me ei saa seda endale lubada, vaatamata sellele, kus me poliitilisel maastikul asume. Probleemi lahendamata jätmine tähendaks keskkonnahoidliku, aga ka suurema tööhõivega ja investeeringusõbralikuma Euroopa lõppu.


MENETLUS

Pealkiri

Kütusekvaliteedi direktiivi ja taastuvenergia direktiivi (maakasutuse kaudne muutus) muutmine

Viited

10710/2/2014 – C8-0004/2015 – 2012/0288(COD)

EP 1. lugemise kuupäev – P-number

11.9.2013                     T7-0357/2013

Komisjoni ettepanek

COM(2012)0595 - C7-0337/2012

Nõukogu esimese lugemise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev

15.1.2015

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

15.1.2015

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Nils Torvalds

17.7.2014

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

21.1.2015

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.2.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

26

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Cristian-Silviu Bușoi, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Enrico Gasbarra, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Marcus Pretzell, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Tibor Szanyi, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Nils Torvalds, Glenis Willmott, Jadwiga Wiśniewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Paul Brannen, Nicola Caputo, Mark Demesmaeker, Christofer Fjellner, Esther Herranz García, Merja Kyllönen, Jo Leinen, James Nicholson, Younous Omarjee, Alojz Peterle, Sirpa Pietikäinen, Bart Staes

Esitamise kuupäev

26.2.2015

Õigusteave - Privaatsuspoliitika