Menetlus : 2014/0011(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0029/2015

Esitatud tekstid :

A8-0029/2015

Arutelud :

PV 07/07/2015 - 12
CRE 07/07/2015 - 12

Hääletused :

PV 08/07/2015 - 4.7
CRE 08/07/2015 - 4.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0258

RAPORT     ***I
PDF 658kWORD 315k
2.3.2015
PE 541.353v03-00 A8-0029/2015

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ

(COM(2014)0020 – C8‑0016/2014 – 2014/0011(COD))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Ivo Belet

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ

(COM(2014)0020 – C8‑0016/2014 – 2014/0011(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0020),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0016/2014),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 4. juuni 2014. aasta arvamust(1),

–       võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–       võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8-0029/2015),

1.      võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.      palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus -1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1) Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta on öeldud, et kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi saavutamise peamine Euroopa vahend on hästi toimiv ja reformitud heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) koos instrumendiga turu stabiliseerimiseks kooskõlas komisjoni ettepanekuga.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) Arvestades vajadusega säilitada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi stiimulid läbirääkimistel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL1a üle, tegi Euroopa Komisjon ettepaneku kaaluda võimalikke meetmeid, kaasa arvatud vajaliku LHÜde koguse alaline peatamine, et võtta võimalikult kiiresti vastu asjakohased täiendavad struktuurimeetmed HKSi tugevdamiseks ning tõhustamiseks kolmanda etapi ajal.

 

__________________

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa süsinikuturu olukorra kohta 20121. aastal tõdeti, et on vaja võtta meetmeid pakkumise ja nõudluse vahelise struktuurse tasakaalustamatuse vähendamiseks. 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku mõju hindamine2 näitas, et selline tasakaalustamatus arvatavasti jätkub, ning lineaarse vähendamiskava kohandamine kõnealuse raamistiku kohase rangema eesmärgiga ei aitaks seda piisavalt vähendada. Seega väheneks ka ülejääk vähehaaval ning turg peaks toimima veel üle kümne aasta nii, et sellel oleks umbes 2 miljardi suurune või suurem lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) ülejääk. Et seda probleemi lahendada ja muuta Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) tasakaalustamatuse suhtes paindlikumaks, tuleks luua turustabiilsusreserv. Et tagada õiguskindlus seoses enampakkumisel müüdavate LHÜde pakkumisega 3. etapis ning anda aega ülesehitusliku muutuse rakendamisega kohaneda, tuleks turustabiilsusreserv luua 2021. aastal algava 4. etapi alguses. Võimalikult suure prognoositavuse säilitamiseks tuleks sätestada selged eeskirjad LHÜde reservi panemise ja reservist vabastamise kohta. Kui tingimused on täidetud, tuleks alates 2021. aastast LHÜsid reservi lisada koguses, mis moodustab 12 % ringluses olevate LHÜde arvust aastal X-2. Vastav arv LHÜsid tuleks reservist vabastada, kui ringluses olevate LHÜde koguarv on väiksem kui 400 miljonit.

(2) Komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa süsinikuturu olukorra kohta 20121. aastal tõdeti, et on vaja võtta meetmeid pakkumise ja nõudluse vahelise struktuurse tasakaalustamatuse vähendamiseks. 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku mõju hindamine2 näitas, et selline tasakaalustamatus arvatavasti jätkub, ning lineaarse vähendamiskava kohandamine kõnealuse raamistiku kohase rangema eesmärgiga ei aitaks seda piisavalt vähendada. Seega väheneks ka ülejääk vähehaaval ning turg peaks toimima veel üle kümne aasta nii, et sellel oleks umbes 2 miljardi suurune või suurem lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) ülejääk, seega takistades HKSi andmast vajalikku investeerimissignaali CO2 heitkoguste kulutõhusaks vähendamiseks. Et seda probleemi lahendada ja muuta HKS nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatuse suhtes paindlikumaks ning sellega parandada süsteemi ülesehituslik viga ja võimaldada sel toimida tavapärase turuna, kus on stabiilsed ja konkurentsivõimelised hinnad, mis kajastavad LHÜde tõelist väärtust, tuleks tuleks 3. etapi jooksul luua turustabiilsusreserv, et selle kasu ilmneks enne 2021. aastal algava 4. etapi algust. Turustabiilsusreserv peaks tagama ka koostoime muu kliimapoliitikaga, näiteks taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas. Võimalikult suure prognoositavuse säilitamiseks tuleks sätestada selged eeskirjad LHÜde reservi panemise ja reservist vabastamise kohta. Kui tingimused on täidetud, tuleks alates 2018. aastast LHÜsid reservi lisada koguses, mis moodustab 12 % ringluses olevate LHÜde arvust aastal X-1. Vastav arv LHÜsid tuleks reservist vabastada, kui ringluses olevate LHÜde koguarv on väiksem kui 400 miljonit.

____________________

____________________

1 COM(2012)652 final

1 COM(2012)652 final

2 Lisada viide.

2 Lisada viide.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Lisaks turustabiilsusreservi loomisele tuleks sellest tulenevalt teha direktiivi 2003/87/EÜ mõned muudatused, et tagada heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) järjepidevus ja tõrgeteta toimimine. Direktiivi 2003/87/EÜ rakendamine võib viia selleni, et iga kauplemisperioodi lõpus müüakse enampakkumisel suures mahus LHÜsid, mis võib ohustada turu stabiilsust. Et vältida turu tasakaalustamatust seoses LHÜde pakkumisega ühe kauplemisperioodi lõpus ja järgmise alguses ning selle võimalikku kahjulikku mõju turule, tuleks sätestada, et enampakkumisel müüakse osa ühe kauplemisperioodi lõpus suure pakkumise tõttu lisandunud LHÜdest järgmise kauplemisperioodi kahel esimesel aastal.

(3) Lisaks turustabiilsusreservi loomisele tuleks sellest tulenevalt teha direktiivi 2003/87/EÜ mõned muudatused, et tagada heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) järjepidevus ja tõrgeteta toimimine. Direktiivi 2003/87/EÜ rakendamine võib viia selleni, et iga kauplemisperioodi lõpus müüakse enampakkumisel suures mahus LHÜsid, mis võib ohustada turu stabiilsust. Et vältida turu tasakaalustamatust seoses LHÜde pakkumisega ühe kauplemisperioodi lõpus ja järgmise alguses ning selle võimalikku kahjulikku mõju turule, tuleks sätestada LHÜde turustabiilsusreservi paigutamine kõnealuse kauplemisperioodi lõpus.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Komisjoni määruses (EL) nr 176/20141a nähti ette aastate 2014–2016 900 miljoni LHÜ müügi edasilükkamine aastateni 2019 ja 2020 (HKSi 3. etapi lõppu). Nende edasilükatud LHÜde 2019. ja 2020. aastal müümise mõju oleks vastuolus käesoleva turustabiilsusreservi loomise ettepaneku soovitud tulemusega, milleks on LHÜde ülejäägi vähendamine. Seetõttu ei tohiks edasilükatud LHÜsid enampakkumisele panna, vaid need tuleks paigutada otse turustabiilsusreservi.

 

__________________

 

1a Komisjoni 25. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 176/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 1031/2010 eelkõige selleks, et määrata kindlaks, kui palju müüakse aastatel 2013–2020 enampakkumisel kasvuhoonegaaside saastekvoote (ELT L 56, 26.2.2014, lk 11).

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b) Oluline on, et HKS ergutaks CO2-tõhusat majanduskasvu ja et kaitstud oleks nende liidu tööstusharude konkurentsivõimelisus, kus esineb tõsine süsinikdioksiidi lekke oht. Oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsioonis Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava kohta rõhutas Euroopa Parlament juba, et „komisjon peaks konkreetsemalt ja üksikasjalikumalt käsitlema kasvuhoonegaaside heite ülekandumist”. Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta antakse selged juhised tasuta eraldatud saastekvoote ja CO2 leket käsitlevate sätete säilitamiseks, öeldes, et „Rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks ei tohiks nende sektorite kõige tõhusamad käitised kanda põhjendamatuid süsinikdioksiidiga seotud kulusid, mis viivad süsinikdioksiidi lekkeni”. Tuleks kehtestada proportsionaalsed meetmed, mis kajastavad valdavat CO2-hinda nende kehtestamise ajal, et kaitsta tööstust, kus esineb tõsine süsinikdioksiidi lekke oht, igasuguse negatiivse mõju eest konkurentsivõimele ning vältida HKSiga seotud lisakulusid kõige tõhusamate käitiste puhul.. Komisjon peaks seda arvesse võttes vaatama läbi direktiivi 2003/87/EÜ ja eelkõige selle artikli 10a. Et saavutada ühtse energiaturu loomise eesmärk, peaks läbivaatamine hõlmama ka liidu tasandil ühtlustatud korda, millega hüvitataks CO2-st tulenevate kulude edasikandmine elektrihinda ja mis erineks praegu riigiabi eeskirjadega hallatavast mehhanismist, et tagada täiesti võrdsed tingimused.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Komisjon peaks turustabiilsusreservi toimimise läbi vaatama, võttes arvesse selle kohaldamisest saadud kogemust. Turustabiilsusreservi läbivaatamisel tuleks eelkõige kaaluda, kas LHÜde reservi lisamist käsitlevad eeskirjad on asjakohased seoses taotletava eesmärgiga, milleks on vähendada struktuurset tasakaalustamatust pakkumise ja nõudluse vahel.

(4) Komisjon peaks kolme aasta jooksul alates turustabiilsusreservi loomisest turustabiilsusreservi toimimise läbi vaatama, võttes arvesse selle kohaldamisest saadud kogemust. Turustabiilsusreservi läbivaatamisel tuleks eelkõige kaaluda, kas LHÜde reservi lisamist ja sealt vabastamist käsitlevad eeskirjad on asjakohased seoses taotletava eesmärgiga, milleks on vähendada struktuurset tasakaalustamatust pakkumise ja nõudluse vahel. Läbivaatamise käigus peaks lisaks käsitlema turustabiilsusreservi mõju liidu tööstuse konkurentsivõimele ja süsinikdioksiidi lekke ohule.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Direktiivi 2003/87/EÜ artiklit 10 ja artikli 13 lõiget 2 tuleks seega vastavalt muuta,

(5) Direktiivi 2003/87/EÜ tuleks seega vastavalt muuta,

Selgitus

Ei ole tarvidust täpsustada, missuguseid artikleid tuleb muuta.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Luuakse turustabiilsusreserv, mis hakkab toimima alates 1. jaanuarist 2021.

1. 2018. aastal luuakse turustabiilsusreserv, mis hakkab toimima 31. detsembriks 2018.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Komisjon tagab, et kooskõlas määrusega (EL) nr 176/20141a edasi lükatud saastekvoodid paigutatakse otse turustabiilsusreservi.

 

__________________

 

1a Komisjoni 25. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 176/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 1031/2010 eelkõige selleks, et määrata kindlaks, kui palju müüakse aastatel 2013–2020 enampakkumisel kasvuhoonegaaside saastekvoote (ELT L 56, 26.2.2014, lk 11).

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. LHÜd, mis jäävad kauplemisperioodi lõpus uute osalejate reservi ning LHÜd, mis on jäänud käitistele eraldamata, kuna käitis on suletud või käitisele on tehtud erand elektrisektori moderniseerimise tõttu, loetakse eraldamata LHÜdeks. Selliseid eraldamata LHÜsid ei müüda enampakkumisel kolmanda kauplemisperioodi lõpus, vaid need paigutatakse otse turustabiilsusreservi.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon avaldab igal aastal ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) [terminit „LHÜ” käsitatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis a määratletud „saastekvoodi” tähenduses] koguarvu järgmise aasta 15. maiks. Ringluses olevate LHÜde koguarv aastal x on alates 1. jaanuarist 2008 väljaantud LHÜde kumulatiivne arv, sealhulgas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 13 lõike 2 kohaselt kõnealusel perioodil välja antud LHÜde arv ning käitiste õigused kasutada ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (ELi HKS) rahvusvahelisi ühikuid seoses enne aasta x 31. detsembrit tekkinud heitkogustega; sellest arvatakse maha ELi HKSi kuuluvate käitiste tõendatud heitkoguste kumulatiivne kogus tonnides ajavahemikul 1. jaanuar 2008 kuni aasta x 31. detsember, kõik direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 kohaselt tühistatud LHÜd ning reservis olevate LHÜde arv. Arvesse ei võeta aastate 2005 ja 2007 vahelise kolmeaastase perioodi heitkoguseid ning kõnealuste heitkoguste jaoks välja antud LHÜsid. Esimest korda avaldatakse koguarv hiljemalt 15. mail 2017.

2. Komisjon avaldab igal aastal ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) [terminit „LHÜ” käsitatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis a määratletud „saastekvoodi” tähenduses] koguarvu järgmise aasta 15. maiks. Ringluses olevate LHÜde koguarv aastal x on alates 1. jaanuarist 2008 väljaantud LHÜde kumulatiivne arv, sealhulgas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 13 lõike 2 kohaselt kõnealusel perioodil välja antud LHÜde arv ning käitiste õigused kasutada ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (ELi HKS) rahvusvahelisi ühikuid seoses enne aasta x 31. detsembrit tekkinud heitkogustega; sellest arvatakse maha ELi HKSi kuuluvate käitiste tõendatud heitkoguste kumulatiivne kogus tonnides ajavahemikul 1. jaanuar 2008 kuni aasta x 31. detsember, kõik direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 kohaselt tühistatud LHÜd ning reservis olevate LHÜde arv. Arvesse ei võeta aastate 2005 ja 2007 vahelise kolmeaastase perioodi heitkoguseid ning kõnealuste heitkoguste jaoks välja antud LHÜsid. Esimest korda avaldatakse koguarv hiljemalt 15. mail 2016.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Igal aastal alates 2021. aastast lisatakse reservi selline arv LHÜsid, mis vastab 12 %-le aastal x-2 ringluses olevate LHÜde koguarvust, mis on avaldatud aasta x-1 mais, välja arvatud juhul, kui reservi lisatavate LHÜde arv oleks väiksem kui 100 miljonit.

3. Kooskõlas artikli 1 lõikega 1, milles on sätestatud toimima hakkamise aeg pärast reservi loomist, lisatakse ilma põhjendamatu viivituseta reservi selline arv LHÜsid, mis vastab 12 %-le aastal x-1 ringluses olevate LHÜde koguarvust, mis on avaldatud aasta x mais, välja arvatud juhul, kui reservi lisatavate LHÜde arv oleks väiksem kui 100 miljonit.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Alates 2021. aastast müüvad liikmesriigid enampakkumisel kõik saastekvoodid, mida ei eraldata tasuta kooskõlas artiklitega 10a ja 10c ega lisata Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega [OPEU please insert number of this Decision when known] loodud turustabiilsusreservi (*).

1. Alates 2018. aastast müüvad liikmesriigid enampakkumisel kõik saastekvoodid, mida ei eraldata tasuta kooskõlas artiklitega 10a ja 10c ega lisata Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega [OPEU please insert number of this Decision when known] loodud turustabiilsusreservi (*).

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a. Kui nende saastekvootide maht, mida liikmesriigid müüvad enampakkumisel artikli 13 lõikes 1 osutatud iga perioodi viimasel aastal, ületab rohkem kui 30 % enampakkumisel müüdavate saastekvootide eeldatava keskmise mahu järgmise perioodi esimese kahe aasta jooksul enne otsuse [OPEU please insert number of this Decision when known] artikli 1 lõike 3 kohaldamist, arvatakse kaks kolmandikku mahtude vahelisest erinevusest maha enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahust perioodi viimasel aastal ning lisatakse võrdsetes osades liikmesriikide poolt järgmise perioodi esimesel kahel aastal enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahule.

1a. LHÜd, mis jäävad kauplemisperioodi lõpus uute osalejate reservi ning LHÜd, mis on jäänud käitistele eraldamata, kuna käitis on suletud või käitisele on tehtud erand elektrisektori moderniseerimise tõttu, loetakse eraldamata LHÜdeks. Kõik niisugused eraldamata saastekvoodid paigutatakse otse turustabiilsusreservi.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 3 a (uus)

Direktiiv 2003/887/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav lause

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

3 a. Artikli 10 lõikes 3 asendatakse esimese lõigu sissejuhatav lause järgmisega:

„3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada saastekvootide enampakkumistest saadud tulu. Vähemalt 50 % lõikes 2 osutatud saastekvootide enampakkumistest saadud tulust, sealhulgas lõike 2 punktides b ja c osutatud enampakkumiste kogutulu, või selle tuluga samaväärne summa tuleb kasutada ühel või mitmel järgmistest eesmärkidest:”

„3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada saastekvootide enampakkumistest saadud tulu. Vähemalt 50 % lõikes 2 osutatud saastekvootide enampakkumistest saadud tulust, sealhulgas lõike 2 punktides b ja c osutatud enampakkumiste kogutulu, või selle tuluga samaväärne summa kasutatakse ühel või mitmel järgmistest eesmärkidest:”

Selgitus

Täpsem kohustus, kuidas kasutada enampakkumisest saadud tulu, ennetab niisuguste rahaliste vahendite kasutamist riigieelarve puudujääkide katmiseks. Enampakkumise tulusid kasutatakse siis tõesti kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja selleks, et toetada ELi üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, tehes seda kooskõlas 2008. aasta kliima- ja energiapaketi põhimõtetega.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 3 b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Artikli 10 lõikes 4 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

 

„Kui komisjon on teostanud esimeses lõigus osutatud kohandamise, paigutatakse turustabiilsusreservi, mis on loodud otsusega [OPEU please insert number of this Decision when known], saastekvootide kogus, mis vastab komisjoni määruse (EÜ) nr 1031/2010 IV lisas esitatud saastekvootide suurendamisele aastatel 2019 ja 2020.”

 

_______________

 

* Komisjoni 12. novembri 2010. aasta määrus (EÜ) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta (ELT L 302, 18.11.2010, lk 1).”

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 3 c (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c. Artikli 10a lõikesse 8 4 lisatakse teise lõigu järele järgmine lõik:

 

„300 miljonit saastekvooti tehakse järk-järgult kättesaadavaks alates otsusega [OPEU please insert number of this Decision when known] loodud turustabiilsusreservi toimima hakkamise kuupäevast kuni 2025. aasta 31. detsembrini käesoleva lõike kohaselt ning läbimurdeliste tööstusinnovatsiooniprojektide jaoks käesoleva direktiivi I lisas loetletud sektorites käesolevas lõikes osutatud objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel. Need 300 miljonit saastekvooti võetakse otsuse [OPEU please insert number of this Decision when known] artikli 1 lõike 1 b kohaselt määratletud eraldamata saastekvootide hulgast.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 2 a

 

Direktiivi 2003/87/EÜ läbivaatamine

 

Komisjon vaatab hiljemalt ...+ läbi direktiivi 2003/87/EÜ, et tõhusalt kaitsta nende liidu tööstusharude konkurentsivõimelisust, kus esineb tõsine süsinikdioksiidi lekke oht, kehtestada täpsem LHÜde eraldamine ning ergutada CO2-tõhusat majanduskasvu, ilma et tekiks LHÜde ülepakkumist. Komisjon võtab seejuures arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. oktoobri 2014. aasta järeldusi, eelkõige seoses süsinikdioksiidi leket käsitlevate sätetega ja vajadusega jätkata saastekvootide tasuta eraldamist, kajastades paremini muutuvaid tootmistasemeid ja pakkudes stiimuleid parimate tulemusnäitajate saavutamiseks. Komisjon kaalub ka liidu ühtlustatud mehhanismi kehtestamist, et hüvitada käesolevast direktiivist tulenevaid kaudseid CO2-ga seotud kulusid ja tagada seeläbi võrdsed tingimused ülemaailmsel ja liidu tasandil. Vajaduse korral esitab komisjon seadusandliku tavamenetluse kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.

 

________________

 

+ ELT: palun lisada kuupäev: kuus kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon vaatab 31. detsembriks 2026 Euroopa CO2-turu nõuetekohast toimimist käsitleva analüüsi põhjal turustabiilsusreservi läbi ja esitab vajaduse korral ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Läbivaatamisel pööratakse erilist tähelepanu protsendimäärale, mida kasutatakse artikli 1 lõike 3 kohaselt reservi lisatavate LHÜde arvu määramiseks, ning ringluses olevate LHÜde koguarvu künnisväärtusele, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 4.

Komisjon vaatab kolme aasta jooksul alates turustabiilsusreservi toimima hakkamisest Euroopa CO2-turu nõuetekohast toimimist käsitleva analüüsi põhjal turustabiilsusreservi läbi ja esitab vajaduse korral ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Läbivaatamisel pööratakse erilist tähelepanu protsendimäärale, mida kasutatakse artikli 1 lõike 3 kohaselt reservi lisatavate saastekvootide arvu määramiseks, ning ringluses olevate saastekvootide koguarvu künnisväärtusele, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 4. Läbivaatamisel uurib komisjon ka turustabiilsusreservi mõju Euroopa tööstuse konkurentsivõimele ja süsinikdioksiidi lekke ohule. Turustabiilsusreservi seadistuste perioodiline läbivaatamine, mis toimub kaks aastat enne iga uue etapi algust, on vajalik seadistuste asjakohasuse tagamiseks ning samal ajal turu jaoks kindluse säilitamiseks.

(1)

ELT C 0, 0.00.0000, lk 0.

(2)

ELT C 0, 0.00.0000, lk 0.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

„Selle [kasvuhoonegaaside heite vähendamise] eesmärgi saavutamise peamine Euroopa vahend on hästi toimiv ja reformitud heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) koos instrumendiga turu stabiliseerimiseks kooskõlas komisjoni ettepanekuga.” Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2014. aasta järeldused.

22. jaanuaril 2014 esitas komisjon ettepaneku turustabiilsusreservi loomiseks koos teatisega kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastatel 2020–2030.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on teha heitkogustega kauplemise süsteemis (HKS) struktuurseid muudatusi, et lahendada lubatud heitkoguse ühikute ülejäägi küsimus (süsteemis alates 2009. aastast (teisest etapist) kogunenud LHÜde ülejääk ulatub praegu hinnanguliselt üle kahe miljardi) ja parandada süsteemi puudused, et see saavutaks oma eesmärgi – „vähendada tulemuslikult ja majanduslikult tõhusalt kasvuhoonegaaside heitkoguseid” (HKSi direktiivi artikkel 1).

Kuigi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 2020. aasta eesmärk on üldise heitkoguste ülempiiriga tagatud, ohustab LHÜde ülejääk kava pikaajalist tasuvust. Seetõttu takistab ülejääk CO2-turu korrapärast toimimist ja mõjutab tõsiselt CO2 hinda, vähendades vähese CO2-heitega tehnoloogiasse investeerimise huvi. Kui olukorda ei muudeta, suureneb kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kulu tulevikus märgatavalt.

Seega vastab komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi üleskutsele võtta „vastu meetmed, et kõrvaldada HKSi puudujäägid ning võimaldada süsteemil toimida algselt kavandatud viisil”(1).

Turustabiilsusreservi ettepanek korrigeeriks HKSi esialgse struktuurivea, mis ei võimaldanud heitkoguse ülejääkidega opereerimisel paindlikult turutingimuste muutustega arvestada ega süsteemi ootamatute ja äkiliste nõudlusšokkide eest kaitsta. Nagu ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis on öeldud, tekkis praegune tasakaalustamatus ebakõlast heitkoguste pakkumise ja nõudluse vahel, sest pakkumine on HKSis kui heitkoguste ülemmäära kehtestamise ja kvootidega kauplemise süsteemis kindlaks määratud (see toimus soodsamate majandusolude aegu), nõudlus aga on paindlik ja seda mõjutavad majandustsüklid, fossiilkütuse hinnad, taastuvenergiat käsitlev kliimapoliitika ja energiatõhusus ning muud tegurid.

Sellega seoses toetab raportöör komisjoni ettepanekut võtta kasutusele turustabiilsusreserv, lähtudes sellest, et tegemist on struktuurireformiga, millega HKSi direktiivi lisatakse eeskirjad, mis võimaldavad hallata turu kõikumisi ja eelkõige lubatud heitkoguse ühikute pakkumist. See aitab vältida lühiajalisi meelevaldseid sekkumisi turul ja annab tööstusele keskmises ja kaugemas perspektiivis prognoositavuse ja stabiilsuse.

Raportöör peab niisugust reformi vajalikuks, et HKS jääks ELi CO2 vähendamise poliitika põhialuseks. Kui seda ei tehta, jõuab HKS kokkuvarisemise äärele (kui CO2 hinda investeeringutega ei stimuleerita). Selle tulemusel tõuseksid CO2 heitkoguste vähendamisel jälle esikohale riikide algatused ja kliimapoliitika nö renatsionaliseeritaks. See tooks kaasa siseturu killustumise, valdkonna reguleerimine ELi õigusaktidega muutuks keerukamaks ja ELis võiks tekkida isegi kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht.

Edasilükatud LHÜd

Eelmisel aastal muutsid Euroopa Parlament ja nõukogu HKSi direktiivi, et võimaldada komisjonil 900 miljoni LHÜ enampakkumisel müük aastateni 2019 ja 2020 edasi lükata. Veebruaris 2014 võttis komisjon vastu määruse, millega kohandatakse HKSi kolmanda kauplemisperioodi enampakkumiste ajakava, nii et 300 ja 600 miljoni LHÜ müümine lükati edasi vastavalt 2019. ja 2020. aastasse.

Nagu eespool öeldud, on HKSi niisuguse reformimise eesmärk suurendada turu prognoositavust ja stabiilsust. Seetõttu ei oleks loogiline, kui edasilükatud LHÜd 2019. ja 2020. aastal turule tagasi toodaks ainult selleks, et need neljanda kauplemisperioodi jooksul taas reservi pandaks. See põhjustaks tarbetu turumoonutuse ja oleks vastuolus ülejäägi vähendamise üldise eesmärgiga.

Mitmed sidusrühmad on osutanud ka edasilükatud LHÜde väärtusele seoses kasvuhoonegaaside heite ülekandumist käsitlevate sätete parandamisega pärast 2020. aastat, nt dünaamilisemate LHÜde idee. Seetõttu ei näi mõistlik neid LHÜsid turule tagasi tuua.

Raportöör teeb seetõttu ettepaneku paigutada edasilükatud LHÜd otse reservi.

Süsinikdioksiidi leke

Käesolev ettepanek pakub lahenduse enampakkumisel müüdavate LHÜde liigpakkumise probleemile, kuid ei aita ületada saastekvootide tasuta eraldamise ega süsinikdioksiidi lekkega seotud raskusi.

Kehtivat süsinikdioksiidi lekkega seotud korda pikendati hiljuti 2020. aastani. Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon toetas 24. septembril 2014 komisjoni otsuse ettepanekut määrata kindlaks sektorite nimekiri, kus võib aastatel 2015–2019 tekkida märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht. Otsuse aluseks võetud hinnangus kasutati endiselt eeldatavat LHÜ hinda 30 eurot, kuigi CO2 tegelik hind on palju madalam. Seda hinnaeeldust toetas siiski turustabiilsusreservi loomise ettepanek ja ettepanek vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40%.

Komisjoni mõjuhinnang näitab, et turustabiilsusreservi mõju oleks piiratud, isegi kui reserv hakkaks toimima enne 2020. aastat. LHÜde hind jääb tõenäoliselt piiridesse, millel põhinevad energiamahuka tööstuse süsinikdioksiidi lekkega seotud sätted kuni 2020. aastani. SKP keskmise kasvu korral (1,8%) prognoosivad turuanalüütikud 30-eurose hinnani jõudmist alles 2027. aastaks.

Raportöör möönab, et tööstus vajab kindlust, et ta on ka pärast 2020. aastat süsinikdioksiidi lekke eest kaitstud. Seetõttu on tähtis esile tõsta Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2014. aasta järeldusi, kus tööstusettevõtjaile kinnitatakse, et „saastekvootide tasuta eraldamine ei lõpe” ja „olemasolevate meetmetega jätkatakse ka pärast 2020. aastat, et hoida ära kliimapoliitikast tingitud süsinikdioksiidi lekke ohtu, seni kuni muud tähtsamad majandusriigid ei ole kohustunud tegema võrreldavaid jõupingutusi, eesmärgiga pakkuda sobiva tasemega toetust rahvusvahelise konkurentsivõime kaotuse ohtu sattunud sektoritele”.

Komisjon on juba alustanud konsultatsioone 2020. aasta järgsete süsinikdioksiidi leket käsitlevate sätete ettepanekute üle, kaasa arvatud kehtiva korra täiustamine. Need ettepanekud on seotud turustabiilsusmehhanismiga, kuid enamjaolt ületavad turu tasakaalustamatuse süsteemivea, mida turustabiilsusmehhanismiga korrigeerida loodetakse.

Raportöör on veendunud, et kindlasti on vaja edasist arutelu saastekvootide tasuta eraldamise üle, eelkõige seoses muutuva tootmistaseme ja tagatistega, et kõige tõhusamad käitised ei kanna põhjendamatuid süsinikdioksiidiga seotud kulusid, mis viivad süsinikdioksiidi lekkeni.

Kooskõlas Euroopa Ülemkogu nõudmisega tagada eraldiste parem kooskõlastatus muutuva tootmistasemega ja selleks, et mitte ennetada ega takistada võimalikku dünaamilisemat saastekvootide eraldamist tulevikus, teeb raportöör ettepaneku paigutada edasilükatud LHÜd turustabiilsusreservi. Euroopa Ülemkogu suunistest lähtudes peaks komisjon võimalikult peatselt esitama oma ettepanekud HKSi direktiivi läbivaatamiseks, sealhulgas süsinikdioksiidi leket käsitlevate sätete parandamiseks.

Investeerimisstiimulid

Raportöör toetab ka ühe osa reservi paigutatud LHÜde kasutamist vähese CO2-heitega tehnoloogiasse ja protsessidesse investeerimiseks.

Turustabiilsusreservi toimimine

Seoses reservi toimimisega teeb komisjon järgmise ettepaneku:– LHÜd lisatakse reservi, kui ülejääk on suurem kui 833 miljonit LHÜd (võrdub 12%ga kõigist aastal x-2 ringluses olevatest LHÜdest);

– kui ülejääk on alla 400 miljoni LHÜ, vabastatakse reservist 100 miljonit LHÜd.

Need parameetrid võivad turuolukorda ala- või ülekohandada, kui riskimaandamise hinnangud ei ole täpsed. Aja jooksul võidakse ette näha ka paindlikumaid parameetreid. Ühelt poolt on nõutud piirmäärade suurendamist, teiselt poolt LHÜde aeglasemat vabastamist reservist. Neid küsimusi tuleb käsitleda. Kuna käsitletud teemades valitseb veel suur ebakindlus, on vaja õigeaegset läbivaatamist.

Mis puutub kaheaastasesse ajalõtku, siis raportööri arvates on aastale x-2 viitamise tulemuseks üsna aeglane reageerimine ning ta peab vajalikuks ettepanekut selles osas muuta.

Loetelu koosolekute/ürituste kohta järgmiste seotud huvirühmadega

Esialgne lõppkuupäev: 24.02.2015

Valitsused ja alalised esindused

– Belgia alaline esindus

– Taani alaline esindus

– Madalmaade alaline esindus

– Prantsusmaa alaline esindus

– Saksamaa alaline esindus

– Itaalia keskkonnaminister

– Itaalia alaline esindus

– Läti alaline esindus

– Ühendkuningriigi alaline esindus

– Poola Euroopa asjade riigisekretär

Äriühingud ja valitsusvälised organisatsioonid

- AGC Glass Europe

- Alstom

- Arcelor-Mittal

– Aurubis A.G./ Eurometaux (Euroopa metalliliit)

- BASF

- Belgisch Staalindustrieverbond

- Business Europe

- CAN-Europe

- Carbon Market Watch

- CEFIC

- CEPI (Confederation of European paper industries)

- CEPS (Centre for European Policy Studies / Carbon Market Forum)

– Cembureau (Euroopa tsemenditootjate liit)

- Change Partnership

- Ecofys

- ENECO

- ENEL

- ENI

- E.ON

- ESTA (European Steel Tube Association)

- Eurelectric (elektritööstuse liit)

- Eurofer (Euroopa teraseliit)

– Eurometaux (Euroopa metalliliit)

- European Energy Forum

- EWEA (Euroopa tuuleenergiaorganisatsioon)

- Essencia (Belgia keemiatööstus)

- Exxon

- Federacciai (Itaalia terasetootjate liit)

- ICIS Tschach Solution GmbH (süsinikdioksiidituru analüüs)

- IIGCC (Institutional Investors Group on Climate Change)

- Glass for Europe

- Greenpeace

– Hydro/Eurometaux (Euroopa metalliliit)

- LSE, Grantham research institute on climate change and the environment

- Mercuria Energy Group

- IETA (International Emissions Trading Association)

- Point Carbon, Thomson Reuters

- Polish Energy Association

- Potsdam Institut für Klimafolgenforschung / Energy Platform of the European Council of Academies of Applied Sciences, Technologies and Engineering

- Sandbag

- Shell

- L'Union Française de l'Electricité (UFE)

- VGI (Federation of Glass industry)

- WWF.

(1)

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2012. aasta resolutsioon „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava”, P7_TA(2012)0086.


MENETLUS

Pealkiri

ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomine ja toimimine ning direktiivi 2003/87/EÜ muutmine

Viited

COM(2014)0020 – C7-0016/2014 – 2014/0011(COD)

EP-le esitamise kuupäev

22.1.2014

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ENVI

6.2.2014

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

ECON

6.2.2014

ITRE

6.2.2014

JURI

6.2.2014

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

ECON

22.7.2014

JURI

3.9.2014

 

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Ivo Belet

10.7.2014

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

5.11.2014

3.12.2014

21.1.2015

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.2.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

58

10

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Cristian-Silviu Bușoi, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Enrico Gasbarra, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Marcus Pretzell, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Tibor Szanyi, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Nils Torvalds, Glenis Willmott, Jadwiga Wiśniewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Paul Brannen, Nicola Caputo, Mark Demesmaeker, Esther Herranz García, Merja Kyllönen, Jo Leinen, József Nagy, Younous Omarjee, Alojz Peterle, Sirpa Pietikäinen, Julia Reid, Bart Staes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Andrew Lewer

Esitamise kuupäev

2.3.2015

Õigusteave - Privaatsuspoliitika