RAPORT majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta majanduskasvu analüüsi kohta
2.3.2015 - (2014/2221(INI))
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Dariusz Rosati
Arvamuste koostajad (*):
Jean Arthuis, eelarvekomisjon
(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta majanduskasvu analüüsi kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artiklit 136,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[1],
– võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta[2],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta[3],
– võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1177/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta[4],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta[5],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal[6],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta[7],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel[8],
– võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2014. aasta teatist 2014. aasta riigipõhiste soovituste kohta (COM(2014)0600),
– võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2014. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta[9],
– võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2014. aasta teatist 2015. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2014)0902),
– võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine” (COM(2015)0012),
– võttes arvesse liikmesriikide parlamentide esindajatega peetud arutelu Euroopa poolaasta 2015. aasta prioriteetide rakendamise üle,
– võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta[10],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A8-0037/2015),
A. arvestades, et majanduse taastumine ELis aeglustus märgatavalt 2014. aasta jooksul, kuid et komisjoni arvamuse kohaselt on 2015. aastal väljavaateid olukorra paranemiseks ja 2016. aastal peaks majandus veelgi rohkem taastuma; arvestades, et kuus aastat pärast finantskriisi algust 2008. aastal on euroala tööpuudus ikka veel rekordiline ehk peaaegu 12 %; arvestades, et vähene majanduskasv on soodustanud deflatsioonikurssi; arvestades, et finantskriisi järellainetuses paistab nii mõnegi liikmesriigiga võrreldes viletsate kasvunäitajatega silma just euroala; arvestades, et vaatamata deflatsioonisurvele prognoosib komisjon inflatsiooni suurenemist 2015. aasta keskpaigaks ja 2016. aasta jooksul;
B. arvestades, et investeeringute tase on pärast kriisi haripunkti vähenenud 470 miljardi euro võrra ja võrreldes pikaajaliste arengusuundadega on investeeringuid puudu ligikaudu 230–370 miljardi euro ulatuses; arvestades, et reaktsioon euroala võlakriisile ja Euroopa institutsioonilise raamistiku puhul ilmnenud ebatõhususele on olnud märgatav, kuid mitte piisav selleks, et anda euroalale küllaldane tõuge kiire majanduskasvu kursile naasmiseks;
1. on arvamusel, et euroala maadleb ikka veel 2008. aasta järgse tavatult pika majanduslanguse tagajärgedega; juhib tähelepanu asjaolule, et majanduse taastumine on endiselt habras ning seda on vaja tugevdada, et saavutada keskpikas perspektiivis oluliselt suurem majanduskasv ja tööhõive; märgib siiski, et 2014. aastal on majanduskasv olnud laiapõhjalisem; märgib, et tänane ülesanne on tegeleda nii tsükliliste lühiajaliste probleemide kui ka struktuuriliste pikaajaliste probleemidega; rõhutab, et lühiajaline surve võib ajendada ajutiste meetmete võtmist, mis võib kahju teha pikaajalisele kasvusuutlikkusele; rõhutab, et tagada tuleb lühi- ja pikaajaliste poliitikameetmete vastastikune täiendavus;
2. võtab teadmiseks komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsi, mille abil püütakse uuesti jõuda kiirema majanduskasvuni ning kindlustada majanduse taastumist; pooldab lähenemisviisi, mis toetub kolmele põhisambale (investeeringute suurendamine, struktuurireformide kiirendamine ning vastutustundliku ja kasvu soodustava eelarve konsolideerimine), ja peab seda nende sihtide saavutamisel õigeks; on seisukohal, et selline lähenemisviis tuleb täiel määral inkorporeerida lähiajal koostatavatesse riigipõhistesse soovitustesse; toetab komisjoni ettepanekut täiustada Euroopa poolaastat, lihtsustades ja seostades praegusi menetlusi, sealhulgas ajakava, ning kaasates liikmesriikide vastutuse suurendamiseks aktiivsemalt nende parlamente, arvestades asjaolu, et liikmesriigid rakendasid 2013. aastal täies ulatuses ainult ligikaudu 9 % riigipõhistest soovitustest; palub komisjonil esitada kiiresti usaldusväärsed andmed 2014. aasta riigipõhiste soovituste rakendamiseks;
tõstab sellega seoses esile vajadust lihtsustada Euroopa poolaasta olemasolevaid menetlusi, sealhulgas ajakava, ning kaasata suuremal määral liikmesriikide parlamente, et tugevneks riikide vastutustunne seoses struktuurireformidega;
3. rõhutab varasematel aastatel ühtse turu kohta koostatud integratsiooniaruannete tähtsust ja lisaväärtust komisjoni iga-aastases majanduskasvu analüüsis seatud üldiste prioriteetide täiendamisel ning Euroopa poolaasta raames riigipõhiste soovituste väljatöötamisel; peab seetõttu äärmiselt kahetsusväärseks, et ühtse turu integratsiooni aruannet 2015. aasta kohta ei koostata;
4. rõhutab tõsiasja, et 2010. aastal kasutusele võetud Euroopa poolaastaga kehtestatakse majanduspoliitika koordineerimise iga-aastane tsükkel, mis hõlmab liikmesriikide eelarve-, makromajandus- ja struktuurireformide kavade üksikasjalikku analüüsi;
5. väljendab muret selle pärast, et enamiku liikmesriikide turuosa väheneb ülemaailmses ulatuses endiselt; on veendunud, et innovatsioonipõhise tõhususe suurendamiseks tuleb veelgi parandada ELi majanduse kui terviku võimet konkureerida maailmamajanduses, eelkõige suurendades konkurentsivõimet toote- ja teenusteturul; nõuab kindlalt, et tööjõukulud tuleb hoida tootlikkusega vastavuses ning et töötasust panustataks sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkusesse; rõhutab, et liikmesriigid peaksid stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetest lähtuva kulude haldamise raames pigem kärpima oma jooksvaid kulusid kui vähendama investeerimiskohustust, vaatamata sellele, et eeskirjades ei arvestata tõsiasja, et investeeringukulud ja jooksvad kulud mõjutavad majanduskasvu erinevalt; võtab teadmiseks komisjoni teatise stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikuma kasutamise kohta (COM(2015)0012), sest see muudab menetluse selgemaks ja selgitab seoseid struktuurireformide, investeerimise ja eelarvepoliitiliste kohustuste vahel, kasutades maksimaalselt ära eeskirjades olemasoleva paindlikkuse; on rahul komisjoni otsusega lihtsustada ja ühtlustada Euroopa poolaastat; osutab vajadusele vältida riigipõhiste soovituste koostamisel kõiki ühetaoliselt käsitlevat lähenemisviisi;
Investeerimine
6. on arvamusel, et investeeringute nappus on tingitud vähesest kindlustundest, nõrkadest ootustest nõudlusele, kõrgest võlakoormast, erasektori soovimatusest võtta riske, tootlike avaliku sektori investeeringute stimuleerimiseks vajalike meetmete puudumisest, finantsturgude killustatusest ja aeglasest finantsvõimenduse vähendamisest, lisaks olukorda raskendavad kokkuhoiumeetmed, millega püütakse korrigeerida ülekulutamist, asjakohase rahastamisvõime puudumist ning tõsiasja, et paljudel juhtudel ei ole liikmesriigid ja EL suutnud nende probleemide lahendamiseks nõuetekohaselt tegutseda; rõhutab, et madalseisu investeerimises saaks parandada eesmärgipäraste avaliku sektori investeeringutega ning tunduvalt suuremate eraettevõtete ja Euroopa ettevõtjate investeeringutega;
nõuab uue ettevõtluskliima tekkimist hõlbustavaid reforme, mis stimuleeriks äritegevust, uusi investeeringuid ja innovatsiooni ning millega kaasneks Euroopa majandusse finantskapitali meelitamise seisukohast otsustava tegurina investeeringute tasuvus; rõhutab, et investeeringute parem rahastamine nõuab hästitoimivat finantssüsteemi, kus suurem stabiilsus ja olemasolevad piiriülesed institutsioonid aitaksid eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel saavutada likviidsust ja pääseda turule;
7. väljendab heameelt Euroopa investeerimiskava üle, mis on oluline vahend era- ja avaliku sektori investeeringute suurendamiseks; märgib, et kava eesmärk on käivitada täiendavaid investeeringuid, arendada uusi projekte, ligi meelitada investoreid ja taastada usaldus; on siiski seisukohal, et kava tegelikku mõju on veel vara tulemuslikult hinnata; märgib, et investeeringute suurendamises ei tohiks näha mitte alternatiivi, vaid pigem täiendust reformidele; on veendunud, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahendeid tuleks kasutada selliste projektide rahastamiseks, mis on majanduslikult tasuvad ja millel on positiivne mõju sotsiaalvaldkonna kulude-tulude suhtele; rõhutab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi abil ei tohiks kaasrahastatavaid Euroopa projekte lihtsalt asendada liikmesriikide rahastatavate projektidega; rõhutab, et Euroopa fondid peaksid stimuleerima lisainvesteeringuid ja mitte lihtsalt asendama tarbimisse minevaid riiklike investeerimisfondide vahendeid; on veendunud, et Euroopa investeerimiskava peaks keskenduma ennekõike Euroopa lisaväärtusega projektidele, mis pankadest veel vahendeid ei saa; rõhutab investeerimiskava regulatiivsete komponentide tähtsust investeerimiskeskkonna parandamisel; märgib, et komisjoni investeerimiskava rakendamine on selle ihaldatud lisaväärtuse realiseerumiseks keskse tähtsusega; rõhutab, et investeerimisprojekte tuleb hoolikalt valida, et kavaga suudetaks Euroopas saavutada jätkusuutlik majanduskasv ja luua töökohti; tuletab meelde, et komisjoni investeerimiskavast johtuvaid tulemusi tuleb rangelt hinnata, eriti seda, kuidas projektid välja valiti ja järjestati, ning et vältida tuleks kasumi erastamist ja kahjumi ühiskonna õlule lükkamist; rõhutab investeerimiskava võimendusvahendi ja tegelikult ette võetavate projektide omavahelist sõltuvust; rõhutab, et suurt võimendusefekti ei tohiks saavutada usaldusväärse projektivaliku arvelt, mille puhul tuleks arvestada ka projektide geograafilise paiknevusega; rõhutab vajadust tagada kõrge kvaliteediga juhtimis- ja valikuprotsess; märgib, et makromajanduslikus kohandamisprogrammis osalevad liikmesriigid loodavad, et investeerimiskava suurendab märkimisväärselt kriisi tagajärjel rängalt kannatanud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetusi ja hõlbustab laenusaamist;
8. kutsub liikmesriike üles aktiivselt toetama investeerimiskava ning aitama kaasa Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tööle, täiendades ELi eelarve ja EIP kaudu eraldatud summasid, et suunata ja julgustada erasektorit investeerima;
9. rõhutab, et investeerimiskava puhul peaks võrdsete võimaluste loomiseks kehtima erikord VKEde suhtes, kes satuvad oma väiksuse ja turupositsiooni tõttu sageli ebasoodsamasse olukorda;
10. rõhutab, et rahastamisvõimaluste nappus on eriti VKEde puhul üks suuremaid majanduskasvu pärssivaid tegureid ELis; tunneb muret, et pangalaenu saamine on VKEde jaoks endiselt raske; on veendunud, et pankade pakutavale rahastamisele on vaja alternatiive, täiustades selleks eelkõige riskikapitali jaoks vajalikku ärikeskkonda ja osalusfonde ning edendades laenuühistuid, kuid ühtlasi luues tingimused kapitali tõhusaks eraldamiseks kapitaliturgude kaudu; on seisukohal, et nende eesmärkide saavutamiseks lühikeses ja keskpikas perspektiivis on peamine kapitaliturgude suurem integreeritus ja parem järelevalve finantsinstitutsioonide üle; rõhutab, et VKEd peaksid olema investeerimiskava puhul eelisolukorras;
11. tunnistab, et energia on majanduse konkurentsivõime seisukohast tähtis tegur; rõhutab vajadust kaotada ühtse energiaturu loomise teelt takistused muu hulgas energiasõltumatust edendades; kutsub komisjoni üles hindama edusamme selles valdkonnas nii ELi kui ka riikide tasandil ning toetama meetmeid killustatusega ja rakendamisraskustega võitlemiseks;
12. tunneb jätkuvalt muret, et erasektori ülemäärast võlataset ei ole õnnestunud vähendada; juhib tähelepanu asjaolule, et see ei ole ainult finantsstabiilsuse probleem, kuna see piirab ka ELi majanduskasvu potentsiaali ja muudab Euroopa Keskpanga rahapoliitika vähem tõhusaks; kutsub komisjoni üles tegema edasisi ettepanekuid, et töötada välja erasektori finantsvõimenduse vähendamiseks tõhusad menetlused, sealhulgas pankroti- ja maksejõuetusmenetlused, soodustades samal ajal õiglast ja läbipaistvat kulukoorma jagamist, kuna ettevõtete ja kodumajapidamiste suur võlakoorem on üks peamisi erainvesteeringuid piiravaid tegureid;
Struktuurireformid
13. märgib, et üsna mitu liikmesriiki vajab veel struktuurireforme; märgib samuti tõsiasja, et need riigid, kes edukalt rakendasid kohandamisprogramme või finantssektori programme, on suutnud tagasi pöörduda kapitaliturgudele, kus neil on nüüd juurdepääs madalate intressimääradega kapitalile; juhib tähelepanu asjaolule, et muu hulgas ajendasid tagasipöördumist Euroopa Keskpanga võetud meetmed; julgustab euroala ülejäänud liikmesriike seadma majanduse ajakohastamisel sama julgeid eesmärke; märgib, et reformide sotsiaalsele ja tööhõivealasele mõjule tuleb asjakohaselt tähelepanu pöörata; rõhutab, et Euroopa Keskpanga pingevabamat rahapoliitikat peaksid täiendama liikmesriikide otsusekindlad ja jätkusuutlikud struktuurireformid;
14. kutsub liikmesriike üles tõhustama oma tööturgude toimimist, töötama välja tööturgu aktiivsemalt hästitasustatud töökohtade loomisele suunavad poliitikameetmed, kaasajastama sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas pensionisüsteeme, kaitstes samal ajal kaasatuse, jätkusuutlikkuse ja õigluse põhimõtet, ning parandama ja täiustama õigus- ja halduskeskkonda äriinvesteeringute jaoks; rõhutab, et struktuurireformid peavad kaasa tooma reaalse ja jätkusuutliku majanduskasvu, kõrgema tööhõive taseme, jõulisema konkurentsivõime ja suureneva lähenemise ning et neid tuleb täiendada pikemaajaliste sihipäraste investeeringutega haridusse, teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni, infrastruktuuri, tööstusesse, IKTsse, säästvasse energiasse ja inimressurssi;
15. kutsub liikmesriike üles kindlustama ja suurendama sotsiaalkaitse kaasavust, jätkusuutlikkust ja õiglust, eriti puudust kannatavate inimeste jaoks, ning täiustama ja lihtsustama õigus- ja halduskeskkonda äriinvesteeringute jaoks; rõhutab, et palgavaesuse tõkestamiseks peavad töökohad olema kvaliteetsed ning silmas tuleb pidada soolise palgalõhe probleemi; toonitab, et majandusreforme tuleb täiendada pikemaajaliste sihipäraste investeeringutega haridusse, teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni, infrastruktuuri, IKTsse ja säästvasse energiasse;
16. rõhutab, et ELi sõltuvuse vähendamine välistest energiaallikatest peab olema tema majanduskasvu strateegia osa; tõstab seetõttu veelkord esile vajadust mitmekesistada väliseid energiatarneid, ajakohastada ELi energiainfrastruktuuri ja kujundada välja ELi energia siseturg, kuna need on ELi energiajulgeoleku strateegia tähtsaimad prioriteedid;
17. toonitab, et EL ei saa võistelda üksnes kulude alusel, vaid peab suurendama tootlikkust ning tegema selleks nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil jätkusuutlikke investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, haridusse ja oskustesse ning ressursitõhususse; palub komisjonil ja valitsustel tähtsustada neid valdkondi oma eelarvetes; rõhutab, et reformide kavandamisel peavad liikmesriigid erilist tähelepanu osutama noorte tööpuudusele, et säästa neid võimaluste puudumisest kohe alguses; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid olemasolevaid rahalisi vahendeid, sealhulgas noortegarantii vahendeid kiiremini ja tulemuslikumalt;
18. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid viiksid finantsabi ja troika ajutise süsteemi täiustatud õigusliku struktuuri alla kooskõlas ELi majanduse juhtimise raamistiku ja ELi õigusega, tagades sellega demokraatliku vastutuse; rõhutab, kui tähtis on tagada 2014. aasta märtsis parlamendis vastu võetud troika raportitest tulenevate järelmeetmete võtmine; palub komisjonil nimetatud raportite järeldused ellu rakendada; juhib tähelepanu asjaolule, et teatavatele liikmesriikidele antav ELi finantsabi, mis põhineb solidaarsusel ja tingimuslikkusel, on osutunud kõige edukamaks seal, kus on olnud tugev vastutustunne ja tahe reforme ellu viia; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et nad peavad läbi viima finantsabiprogrammide mõju põhjaliku hindamise;
19. nõuab, et komisjon võtaks kiiresti meetmeid maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemiseks; nõuab lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi; kutsub liikmesriike üles leppima kokku ettevõtte tulumaksu ühtset konsolideeritud maksustamisbaasi käsitlevas ettepanekus, mis oleks selles võitluses oluline vahend, ning usub, et tema 19. aprilli 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi kohta[11] on aluseks mõistlikule kompromissile; kordab oma üleskutset liikmesriikidele suunata maksukoormus tööjõult mujale; märgib, et maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võetavad meetmed ei tohiks kahjustada liikmesriikide õigusi; väljendab siiski rahulolu maksukorralduse valdkonnas Euroopa tasandil tehtava tõhusa koostöö üle;
20. tõstab esile tarvet reformida haridussüsteeme, et võimaldada tulevastel põlvkondadel valmistuda edaspidi kasvavate tööturgude vajadusteks;
21. on arvamusel, et liikmesriigid ja komisjon ei ole veel täitnud oma lubadust viia lõpule ühtse turu kujundamine, eelkõige teenuste ja digitaalmajanduse vallas;
22. kordab oma üleskutset komisjonile parandada ühtse turu juhtimist; nõuab tungivalt, et komisjon viiks ühtse turu eesmärgid vastavusse Euroopa poolaasta eesmärkidega ja tagaks kooskõla mõlema järelevalvemehhanismide vahel; usub, et sõltumatu analüütiline vahend, mille moodustavad ühtse turu rakendamist mõõtvad näitajad, võiks anda riigipõhiste soovituste ja iga-aastase majanduskasvu analüüsi koostamisel kasulikke viiteid; rõhutab varasematel aastatel ühtse turu kohta koostatud integratsiooniaruannete tähtsust ja lisaväärtust komisjoni iga-aastases majanduskasvu analüüsis seatud üldiste prioriteetide ja Euroopa poolaasta raames koostatavate riigipõhiste soovituste täiendamisel; peab seetõttu kahetsusväärseks, et ühtse turu integratsiooni aruannet 2015. aasta kohta ei koostata; palub komisjonil kasutada täiel määral ära kõik ELi õiguses sätestatud olemasolevad meetmed, et jõustada Euroopa poolaasta rakendamine;
23. tunneb muret mõne liikmesriigi protektsionistlike kalduvuste pärast; juhib tähelepanu tõsiasjale, et alusleping ei võimalda isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist piirata, ning tuletab meelde, et komisjon peab neid vabadusi kaitsma ja jõustama;
24. rõhutab asjaolu, et korralikult toimiva ühtse tööturu ning tasakaalustatud lähenemisviisi puudumine sisserände suhtes takistavad ELis majanduskasvu; tunneb muret mõne liikmesriigi protektsionistlike kalduvuste pärast; märgib, et alusleping ei võimalda isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist piirata, ning tuletab meelde, et komisjon peab neid vabadusi kaitsma ja jõustama;
25. kordab, kui oluline on tagada tööjõu (piiriülene ja valdkondadevaheline) liikuvus, töö suurem tootlikkus (mis on seotud tööalase konkurentsivõime suurendamiseks ja oskuste omandamiseks antava koolitusega), töökohtade kvaliteet ja tööturu paindlikkus, säilitades samal ajal vajalikul määral töökohakindlust, piirates ebakindla töö kasutamist ja tagades kollektiivläbirääkimiste jaoks vajalikud tingimused; toonitab, et tulevikus muutub üha olulisemaks oskuste nõudluse ja pakkumise, samuti töökohtade ja kutsenõustamise kokkusobitamine; usub, et suurem liikuvus võib aidata vähendada vabade töökohtade suurt arvu, mis endiselt püsib koos kõrge tööpuudusega; rõhutab, kui oluline on investeerida naiste ja noorte tööalasesse konkurentsivõimesse, eriti seoses uute tehnoloogialahenduste ja uute valdkondade esilekerkimisega ning arvestades, et need sektorid võivad luua palju uusi töökohti;
26. kiidab meetmeid, mis muudavad Euroopa poolaasta protsessi tõhusamaks ja demokraatlikumaks; tunnistab, et rakendamistulemused on paremad avaliku sektori rahaliste vahendite valdkonnas, kus on tugevamad järelevalvevahendid; nõuab tööhõive- ja sotsiaal-majanduslike näitajate tasakaalustatud ühitamist;
Eelarvepoliitilised kohustused
27. väljendab heameelt selle üle, et oluliselt on vähenenud nende riikide arv, kelle suhtes rakendatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust – võrreldes 2011. aastaga, kui selliseid riike oli 24, oli nende arv 2014. aastal 11; märgib, et tänu sellisele edasiminekule eelarve valdkonnas eeldatakse nüüd, et eelarvepoliitika jääb ELis lähiaastatel üldjoontes neutraalseks; palub komisjonil hinnata, kas ELi eelarvepoliitika sobib kokku vajadusega suurendada investeerimismahtu; väljendab siiski muret selle pärast, et ebavõrdsus kasvab, ostujõud väheneb, pikaajalise töötuse ja noorte töötuse määr on kõrge ning et mitme euroala liikmesriigi avaliku ja erasektori võlatase on endiselt väga suur, mis lisaks majanduskasvu pidurdamisele kujutab endast ka tõsist ohtu võimalike tulevaste šokkide korral; kutsub komisjoni üles tõlgendama kasvunäitajaid ettevaatusega ja konservatiivselt ning suhtuma kriitiliselt majandusprognooside kvaliteeti, sest varasemaid komisjoni prognoose on sageli allapoole korrigeeritud;
28. nõustub komisjoniga, et enamik liikmesriike peab jätkama majanduskasvu toetavat eelarve konsolideerimist; palub liikmesriikidel, kelle eelarve seda võimaldab, kaaluda maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete vähendamist, et stimuleerida erainvesteeringuid ja töökohtade loomist; palub komisjonil anda liikmesriikidele, sealhulgas makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendavatele riikidele konkreetseid soovitusi, et nad võtaksid majanduskasvu toetamiseks ette jätkusuutlikud ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformid, mis toovad kaasa kvaliteetsete töökohtade loomise, suurendavad konkurentsivõimet ja soodustavad lähenemist;
29. võtab teadmiseks komisjoni hinnangu liikmesriikide eelarvekavadele; rõhutab, et eelarvekavade läbivaatamise eesmärk peaks olema rahanduse jätkusuutlikkus; rõhutab eelarve-eeskirjade rakendamise ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise olulisust;
30. märgib, et vaid viis liikmesriiki leiti olevat täielikult kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega; rõhutab, et stabiilsuse ja kasvu pakt töötati välja konsensuse alusel liikmesriikide vahel; toonitab, et suured avaliku sektori võla teenindamisega seotud kulud vähendavad avalike teenuste ja investeeringute huvides kasutatavaid vahendeid; nõustub niisiis tõsiasjaga, et suure võlakoormaga riikides on eelarvepuudujäägi vähendamine endiselt vajalik, kuid on seisukohal, et selline eelarve konsolideerimine peab toimuma viisil, mis kaitseks haavatavaid avalike teenuste kasutajaid, samuti avaliku sektori investeeringuid, ning kasvatab tulu õiglaselt suurema majanduskasvu abil;
Riiklike poliitikameetmete parem koordineerimine
31. tunneb heameelt häiremehhanismi aruande üle; väljendab rahulolu liikmesriikide sisemise tasakaalustamatuse järkjärgulise vähenemise üle; juhib tähelepanu mitme liikmesriigi välisele tasakaalustamatusele, sealhulgas kaubavahetusbilansi suurtele ülejääkidele; märgib, et ELi kui terviku turuosa on ülemaailmselt vähenenud;
32. juhib tähelepanu asjaolule, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse eesmärk ei ole mitte ainult hoida ära tugevat negatiivset mõju majanduskasvule ja tööhõivele riigi sees, vaid ka vältida läbimõtlematu riikliku poliitika mõju ülekandumist teistele euroala liikmesriikidele; võtab teadmiseks 2014. aasta detsembris kogunenud Euroopa Ülemkogu teate, et 2015. aastal minnakse aruteluga majandus- ja rahaliidu majanduspoliitika suurema koordineerituse üle edasi nelja juhi aruande vahendusel;
33. kinnitab oma seisukohta, et praeguse majanduse juhtimise raamistiku puhul jääb selle eeskirjade kohaldamisel ning asjaomaste institutsioonide ja organite toimimisel vajaka demokraatlikust vastutusest; palub komisjonil teha vajalikud ettepanekud, et tegeleda nõuetekohase demokraatliku vastutuse puudumise probleemiga ELi majanduse juhtimisel;
34. märgib, et tähelepanu tuleks pöörata nafta hinna suure languse mõjule ning kaaluda, kas see ootamatu tulu peaks jääma täielikult fossiilkütuste tarbijatele või saaks seda kasutada ühishuvides, kui valitsused tõstaksid fossiilkütuste maksumäära, et vähendada eelarvepuudujääki, rahastada investeeringuid, vältida kliimamuutusi käsitleva poliitika kahjustamist ja leevendada deflatsiooni mõju;
ELi eelarve
35. rõhutab, et lähenemise ja stabiilsuse tagamiseks ELis tuleb liikmesriikide ja ELi eelarvete koostamisel esikohale seada avaliku sektori raamatupidamisaruannete täpsus; on veendunud, et täpsus on üks tegur, mis aitab üle saada usalduskriisist liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja ELi kodanike vahel – usaldamatusest, mis on hiljutisest finantskriisist saadik kasvanud;
36. kutsub ühtlasi üles ühtlustama riigieelarvete koostamisel kasutatavaid majandusprognoose; leiab eelkõige, et rahvusvahelist majandusolukorda mõjutavaid tegureid tuleb ühtmoodi hinnata;
37. nõuab suuremat ühtsust avaliku sektori raamatupidamisandmete esitamisel, et parandada andmete võrreldavust ja hoida ära suuremat makromajanduslikku tasakaalustamatust; nõuab eelkõige, et liikmesriigid ühtlustaksid ELi eelarvesse tehtavate osamaksete arvestuse;
38. palub komisjonil 2015. aasta majandus- ja rahaliidu tugevdamise meetmetepaketi abil vähendada Euroopa poolaasta demokraatia defitsiiti;
39. leiab, et majanduse ja eelarve juhtimise Euroopa poolaasta raames on äärmiselt tähtis tihendada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahelist koostööd; kohustub konstruktiivse partnerluse vaimus süvendama oma sidemeid liikmesriikide parlamentidega;
40. taunib asjaolu, et maksmata arvete hulk ELi eelarves õõnestab ELi usaldusväärsust ning läheb vastuollu kõrgeimal poliitilisel tasandil seatud majanduskasvu ja tööhõive, eriti noorte tööhõive ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamise eesmärkidega, ning kardab, et see süvendab liidu ja tema kodanike vahelist lõhet;
41. nõuab mitmeaastase finantsraamistiku valimistejärgse vahekokkuvõtte tegemist, et analüüsida ja suurendada ELi rahastamisest tulenevat lisaväärtust liidu määratud konkurentsivõime, majanduskasvu, tööhõive ja säästvale energiavarustusele ülemineku eesmärkide täitmisel; palub komisjonil võtta vastu selgem metoodika, mis aitaks paremini jälgida strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega seotud ELi rahalisi vahendeid ja kulusid ja paremini hinnata nende mõju;
42. palub lisaks, et komisjon annaks aru, milline negatiivne mõju võib maksete hilinemisel olla Euroopa poolaasta kontekstis liikmesriikide võetud kohustustele;
43. märgib, et paljudes liikmesriikides ei ole avalikku haldust siiani tõhustatud, ehkki selle valdkonna täiustamine annaks säästu, kui halduskorraldus muudetaks ratsionaalsemaks ning vähendataks bürokraatiat ettevõtete ja kodanike jaoks;
44. on rahul, et komisjon oma 2015. aasta majanduskasvu analüüsis rõhutas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, sealhulgas noorte tööhõive algatuse majanduslikku tähtsust; tuletab meelde, et nimetatud fondid annavad ELis keskmiselt 10% avaliku sektori investeeringutest, kuid olukord on riigiti väga erinev ja mõnes liikmesriigis võib nende arvele langeda kuni 80% avaliku sektori investeeringutest; rõhutab, et struktuuri- ja investeerimisfondid on hea näide ELi eelarve ja liikmesriikide eelarvete vahelisest sünergiast, mille aluseks on ühiselt kokkulepitud, majanduskasvu ja investeeringute alastes partnerluslepingutes sätestatud ning strateegiaga „Euroopa 2020” kooskõlas olevad eesmärgid; toetab kõiki samme ELi ja liikmesriikide eelarvevahendite aruka ühiskasutuse suunas eesmärgiga tõsta tõhusust, stimuleerida majandust ning kahandada, tänu vahendite jagamise soodsale mõjule, riikide eelarvedefitsiiti;
45. juhib tähelepanu pakilisele vajadusele mõjusalt piirata maksupettusi, mis võivad ELi eelarve märkimisväärsetest vahenditest ilma jätta;
46. palub, et komisjon esitaks selliste ELi programmide nagu Euroopa ühendamise rahastu ja „Horisont 2020” vahendite kasutuselevõtmise võimaliku mõju analüüsi;
47. kutsub liikmesriike üles paigutama oma vahendeid Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, mille eesmärk on maksimeerida avalike kulutuste mõju ja tuua juurde erainvesteeringuid;
48. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Keskpangale.
- [1] ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.
- [2] ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.
- [3] ELT L 306, 23.11.2011, lk 8.
- [4] ELT L 306, 23.11.2011, lk 33.
- [5] ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.
- [6] ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.
- [7] ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.
- [8] ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.
- [9] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0129.
- [10] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0036.
- [11] ELT C 258E, 7.9.2013, lk 134.
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (*) (6.2.2015)
majandus- ja rahanduskomisjonile
majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta 2015. aasta majanduskasvu analüüsi kohta
(2014/2221(INI))
Arvamuse koostaja (*): Jean Arthuis
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54
ETTEPANEKUD
Eelarvekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. rõhutab, et lähenemise ja stabiilsuse tagamiseks ELis tuleb liikmesriikide ja ELi eelarvete koostamisel esikohale seada avaliku sektori raamatupidamisaruannete õigsus; on veendunud, et selline õigsus aitab üle saada usalduskriisist liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja ELi kodanike vahel, usaldamatusest, mis on hiljutisest finantskriisist saadik kasvanud;
2. kutsub ühtlasi üles ühtlustama riigieelarvete koostamisel kasutatavaid majandusprognoose; leiab eelkõige, et rahvusvahelist majandusolukorda mõjutavaid tegureid tuleb ühtmoodi hinnata;
3. nõuab suuremat ühtsust avaliku sektori raamatupidamisandmete esitamisel, et parandada andmete võrreldavust ja hoida ära suuremat makromajanduslikku tasakaalustamatust; nõuab eelkõige, et liikmesriigid ühtlustaksid ELi eelarvesse tehtavate osamaksete arvestuse;
4. palub komisjonil 2015. aasta majandus- ja rahaliidu tugevdamise meetmetepaketi abil vähendada Euroopa poolaasta demokraatia defitsiiti; kordab oma nõudmist, et kogu täiendav rahastamine ja lisarahastamisvahendid, näiteks solidaarsusmehhanism, tuleb allutada Euroopa Parlamendi eelarvekontrollile ning et selline rahastamine peaks ületama aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära;
5. leiab, et majanduse ja eelarve juhtimise Euroopa poolaasta raames on äärmiselt tähtis tihendada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahelist koostööd; kohustub konstruktiivse partnerluse vaimus süvendama oma sidemeid liikmesriikide parlamentidega, et tugevdada parlamentaarset kontrolli ühelt poolt komisjoni ja nõukogu ning teiselt poolt liikmesriikide valitsuste ja valitsusasutuste üle; soovib, et seda eesmärki toetaksid ka 2015. aasta Euroopa parlamentaarne nädal ning majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklis 13 osutatud konverents;
6. tuletab meelde, et eelarve õigsuse põhimõte kehtib ka liidu eelarve suhtes, ning nõuab, et heakskiidetud kohustuste täitmiseks oleks eelarves ette nähtud piisav rahastamine; kahetseb, et parlamendi hoiatustele vaatamata ei ole seda põhimõtet täidetud, mida näitab tasumata maksete hulk ja aina suurenev lõhe maksete ning kohustuste vahel, mille tulemuseks oli 2014. aasta lõpu seisuga enneolematult suur tasumata arvete maht – 24,7 miljardit eurot; tuletab meelde, et praeguses mitmeaastases finantsraamistikus ettenähtud maksete assigneeringute summaarne ülemmäär on ajaloolises võrdluses üsna madal; taunib asjaolu, et selline suur võlgnevus õõnestab ELi usaldusväärsust ning läheb vastuollu kõrgeimal poliitilisel tasandil seatud majanduskasvu ja tööhõive, eriti noorte tööhõive ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamise eesmärkidega, ning kardab, et see süvendab liidu ja tema kodanike vahelist lõhet;
7. kordab oma nõuet teha valimiste järel mitmeaastase finantsraamistiku kohta vahekokkuvõte, et aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku määruse põhjenduse 3 põhjal ja vastavalt määrusele lisatud komisjoni avaldusele kaaluda, milline võiks olla 2020. aasta järgse finantsraamistiku kõige sobivam kestus, pidades silmas õige tasakaalu leidmist nii Euroopa Parlamendi kui ka komisjoni ametiaja kestusega ja tagades nõnda liidu finantsperspektiivi puudutavate otsuste demokraatliku legitiimsuse ning püüdes ühtlasi saavutada programmitsüklite stabiilsust ja investeeringute prognoositavust;
8. nõuab mitmeaastase finantsraamistiku valimistejärgse vahekokkuvõtte tegemist, et analüüsida ja suurendada ELi rahastamisest tulenevat lisaväärtust liidu määratud konkurentsivõime, majanduskasvu, tööhõive ja säästvale energiavarustusele ülemineku eesmärkide täitmisel; palub komisjonil võtta vastu selgem metoodika, mis aitaks paremini jälgida strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega seotud ELi rahalisi vahendeid ja kulusid ja paremini hinnata nende mõju;
9. on rahul komisjoni otsusega lihtsustada ja ühtlustada Euroopa poolaastat tänu liikmesriikide majanduse ühekordsele põhjalikule hindamisele ja ühtlustatud aruandlusele; nõuab, et hindamisel rõhutataks vajadust kasutada ELi eelarve vahendeid riigispetsiifiliste soovituste elluviimiseks ning rõhutab vajadust suurendada liikmesriikide vastutust Euroopa poolaasta eest;
10. märgib, et nõukogu alahindab süstemaatiliselt tegelikke maksevajadusi ja vallandab sellega maksekriisi esimese staadiumi; palub veel kord nõukogul jõuda Euroopa Parlamendi ja komisjoniga kokkuleppele ühises metoodikas tegelikke vajadusi katvate maksete arvutamiseks, mis kataksid mõlema eelarvepädeva institutsiooni võetud kohustused; palub lisaks, et komisjon annaks aru, milline negatiivne mõju võib maksete hilinemisel olla Euroopa poolaasta kontekstis liikmesriikide võetud kohustustele; rõhutab, et kohustustest lahtiütlemine ei lahenda maksekriisi;
11. märgib, et paljudes liikmesriikides ei ole avalikku haldust siiani tõhustatud, ehkki selle valdkonna täiustamine annaks säästu, kui halduskorraldust muudetaks ratsionaalsemaks ning vähendataks bürokraatiat ettevõtete ja kodanike jaoks;
12. kutsub nõukogu ja komisjoni üles koos Euroopa Parlamendiga kavandama praeguse eelarvemenetluse läbivaatamist ning sellele vastavalt kohandama mõlema eelarvepädeva institutsiooni ja komisjoni kui täidesaatva institutsiooni ülesandeid;
13. märgib, et mitmeaastane finantsraamistik on kavandatud mitmete ülemmääradega süsteemina, nii et see oleks kogu programmitöö perioodi kestel stabiilne ja prognoositav; väljendab taas kahetsust, et liikmesriigid peavad ELi eelarvesse tehtavaid makseid ikka veel millekski, mida võib oma konsolideerimistegevuse käigus vastavalt vajadusele muuta, mis omakorda kunstlikult kahandab ELi eelarvest tehtavate maksete mahtu; teeb seetõttu ettepaneku võtta liikmesriikide eelarvete kontrollimisel eraldi arvesse iga riigi tasumata arvete osakaalu, et juhtida tähelepanu iga liikmesriigi täitmata kohustuste tegelikule seisule; rõhutab, et see oleks kooskõlas paindlikkuse nõudega, mida rõhutatakse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatises stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikuma kasutamise kohta (COM(2015)0012), milles nähakse ette Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tehtavate liikmesriikide maksete sooduskohtlemine; juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud fondi usaldusväärsuse aluseks on tugev ELi eelarve ning seega tasumata arvete hulga vähendamine;
14. on rahul, et komisjon oma 2015. aasta majanduskasvu analüüsis rõhutas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, sealhulgas noorte tööhõive algatuse majanduslikku tähtsust; tuletab meelde, et nimetatud fondid annavad ELis keskmiselt 10% avaliku sektori investeeringutest, kuid olukord on riigiti väga erinev ja mõnes liikmesriigis võib nende arvele langeda kuni 80% avaliku sektori investeeringutest; rõhutab, et struktuuri- ja investeerimisfondid on hea näide ELi eelarve ja liikmesriikide eelarvete vahelisest sünergiast, mille aluseks on ühiselt kokkulepitud, majanduskasvu ja investeeringute alastes partnerluslepingutes sätestatud ning strateegiaga „Euroopa 2020” kooskõlas olevad eesmärgid; toetab kõiki samme ELi ja liikmesriikide eelarvevahendite aruka ühiskasutuse suunas eesmärgiga tõsta tõhusust, stimuleerida majandust ning kahandada, tänu vahendite jagamise soodsale mõjule, riikide eelarvedefitsiiti;
15. juhib tähelepanu pakilisele vajadusele mõjusalt piirata maksupettusi, mis võivad ELi eelarve märkimisväärsetest vahenditest ilma jätta;
16. tervitab president Junckeri esitatud 315 miljardi euro suurust investeeringukava kui esimest sammu, mille abil ühest küljest vähendada majanduskriisist tingitud riiklike kulutuste vähenemise tõttu tekkinud avalike ja erainvesteeringute puudujääki ning teiselt poolt stimuleerida majanduskasvu ja töökohtade loomist; palub, et komisjon esitaks selliste ELi programmide nagu Euroopa ühendamise rahastu ja „Horisont 2020” vahendite kasutuselevõtmise võimaliku mõju analüüsi;
17. kinnitab oma soovi ülima tähelepanuga jälgida, kuidas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomiseks võetud ELi rahalised kohustused Euroopa Investeerimispanga ees kantakse ELi eelarvesse, eelkõige 2015. aasta eelarvesse; sellega seoses juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist tuleks rahastada projekte, mille väärtus on vähemalt sama suur nagu väärtus, mille oleks andnud nende rahastamine selliste ELi programmide kaudu, mille rahalised vahendid suunatakse ümber Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile ELi garantii andmiseks; kinnitab, et kavatseb hoolikalt jälgida, kuidas Euroopa Investeerimispank oma vahendeid Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi paigutab;
18. kutsub liikmesriike üles paigutama oma vahendeid Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, mille eesmärk on maksimeerida avalike kulutuste mõju ja tuua juurde erainvesteeringuid, ning on rahul komisjoni ettepanekuga ilmutada liikmesriikide nimetatud fondi panustamisel paindlikkust juhul, kui fondi tehtavate maksete tulemusena peaks liikmesriigi defitsiit ajutiselt vähesel määral ületama 3% piiri; on vastu kõigile kavatsustele fondi taasnatsionaliseerida või nõuda liikmesriikide panustelt nn õiglast tulu; soovib, et sinna valitaks üleeuroopalise ja riikideülese iseloomuga projekte, nii et kodanikud seostaksid neist saadavat kasu Euroopa Liidu tegevusega.
19. tuletab meelde, et praegune omavahendite süsteem on keeruline, ebaõiglane ja kodanikele arusaamatu; rõhutab, et liikmesriikide rahandusseisu saab leevendada uus omavahendite süsteem, mille kohaselt vähenevad kogurahvatulu põhised maksed, mistõttu liikmesriigid saavad oma eelarved konsolideerida ilma ELi rahastamist ohtu seadmata; tuletab sellega seoses meelde, et omistab suurt tähtsust kõrgetasemelisele omavahendite töörühmale, ning toetab uue omavahendite süsteemi teemalist arutelu, mille tulemuseks peaks olema ELi rahastamise tõeline reform ilma kodanike maksukoormust tõstmata; loodab, et kõik kolm institutsiooni osutavad nimetatud töörühma lõpparuandele asjakohast tähelepanu, et kiirendada tõeliste omavahendite kasutuselevõtmist; juhib tähelepanu sellele, et üks Euroopa parlamentaarse demokraatia põhiküsimusi on maksustamisega nõustumine.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
5.2.2015 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
19 7 7 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Nedzhmi Ali, Jonathan Arnott, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, Carlos Iturgaiz, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Ernest Maragall, Clare Moody, Siegfried Mureșan, Victor Negrescu, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Paul Tang, Indrek Tarand, Inese Vaidere, Marco Valli, Daniele Viotti, Marco Zanni |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Andrey Novakov, Nils Torvalds, Tomáš Zdechovský |
||||
KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (29.1.2015)
majandus- ja rahanduskomisjonile
majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta majanduskasvu analüüsi kohta
(2014/2221(INI))
Arvamuse koostaja: Giorgos Grammatikakis
ETTEPANEKUD
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. rõhutab asjaolu, et liikumine tõeliselt jätkusuutliku majanduse poole aitab saavutada liidu keskkonnaeesmärgid, suurendada konkurentsivõimet ja luua töökohti; peab kahetsusväärseks, et Euroopa säästva arengu strateegia puudumine majanduskriisi ajal võib tuua kaasa veelgi väiksema majanduskasvu;
2. rõhutab asjaolu, et 2010. aastal kasutusele võetud Euroopa poolaastaga kehtestatakse majanduspoliitika koordineerimise iga-aastane tsükkel, mis hõlmab liikmesriikide eelarve-, makromajandus- ja struktuurireformide kavade üksikasjalikku analüüsi, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu alal, kaasa arvatud kliimamuutuste ja energia, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusevastase võitluse valdkonnas;
3. palub komisjonil lisada Euroopa poolaasta menetlusse Euroopa säästva arengu strateegia, milles keskendutakse eelkõige ressursitõhususele ja ringmajandusele;
4. on mures selle pärast, et puudub selgus, kuidas kavandatud Euroopa investeerimiskavas seatakse esikohale valdkonnad, mis edendavad säästvat arengut, nagu haridus, ning infrastruktuur, mis toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni;
5. rõhutab asjaolu, et suuremate investeeringuteta ei suuda liit saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke jätkusuutliku majanduskasvu osas ning 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärke; palub seetõttu komisjonil orienteerida uus investeeringute pakett investeeringutele, mis soodustavad säästvat arengut ja ressursitõhusust, edendades uusimaid tehnoloogiaid, et maksimeerida selle lühiajalist mõju majandustegevusele ja töökohtade loomisele ning ka selle pikaajalist mõju majanduskasvu jätkusuutlikkusele Euroopas;
6. märgib, et vastavalt komisjoni energia tegevuskavale aastani 2050 maksaks meie energiasüsteemi CO2-heite vähendamine 260 miljardit eurot aastas ja tekitaks üle 310 miljardi euro sääste;
7. tunnistab, et energia on majanduse konkurentsivõime seisukohast tähtis tegur; rõhutab vajadust kaotada ühtse energiaturu loomise takistused muu hulgas energiasõltumatust edendades; kutsub komisjoni üles hindama edusamme selles valdkonnas nii ELi kui ka riikide tasandil ning toetama meetmeid killustatusega ja rakendamisraskustega võitlemiseks;
8. rõhutab, et investeeringud taastuvenergia tootmisse, energia jaotamisse ja hoonete ulatuslikku renoveerimisse tähendavad suurt tööjõunõudlust ning aitavad seega oluliselt kaasa võitlusele töötusega ning ühtlasi kaitsevad Euroopa majanduskasvu tulevaste energiaimpordi ja -hindade kõikumiste eest;
9. tuletab meelde strateegia „Euroopa 2020” eesmärke taastuvenergia ja kasvuhoonegaaside heite alal; rõhutab vajadust edendada vastastikku seotud infrastruktuuri ja tihedamat lõimimist transpordisektoriga, kuna see on kulutõhus vahend säästvate energiatootmistehnoloogiate kasutuselevõtmiseks;
10. rõhutab, et ELi sõltuvuse vähendamine välistest energiaallikatest peab olema tema majanduskasvu strateegia osa; kordab seetõttu vajadust mitmekesistada väliseid energiatarneid, täiustada ELi energiainfrastruktuuri ja viia lõpule ELi energia siseturg, kuna need on ELi energiajulgeoleku strateegia tähtsaimad prioriteedid;
11. rõhutab asjaolu, et Euroopa poolaasta menetluse raames koordineeritavad riiklikud poliitikameetmed peavad olema kooskõlas Euroopa säästva arengu strateegiaga; kordab seetõttu vajadust kaotada järk-järgult fossiilkütuste toetused ja maksustada tööjõu asemel saastavat tegevust;
12. rõhutab, kui oluline on saavutada kehtiva jäätmetealase õigusraamistiku täielik rakendamine ja kui vajalik on jõuda ELi tasandil kokkuleppele uue auahne jäätmepoliitika osas, et hoogustada keskkonnasäästlikku majanduskasvu ja luua töökohti; rõhutab, milline oluline ja valdkondadeülene tähtsus on ringmajanduse paketil, mis hõlmab paljusid poliitikavaldkondi ja millest saab tähtis tõukejõud üleminekul jätkusuutlikule majanduskasvule ja töökohtade loomisele; palub komisjonil ELi jäätmepoliitika läbivaatamist käsitlevat ettepanekut mitte tagasi võtta;
13. rõhutab vajadust reformida haridussüsteeme, et võimaldada tulevastel põlvkondadel valmistuda tuleviku kasvavate tööturgude, nagu keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja tervishoiusektori vajadusteks;
14. rõhutab, et selleks, et liikmesriigid saaksid hoogustada tööhõivet keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali kasutades, on vaja meetmeid kolmel põhirindel: hoogustada tööjõunõudlust ökomajandusharudes investeeringute piisava tasemega, ette näha ja hallata oskuste vajadusi nii keskkonnasäästlikes kui ka keskkonnasäästlikuks muutuvates sektorites ning tagada töökohtade kvaliteet kõrge, keskmise ja madala kvalifikatsiooniga kutsealadel; rõhutab, et tööturupoliitika seisukohast tuleks suuremat tähelepanu pöörata sellele, et töötataks välja asjakohased koolitusprogrammid konkreetsete oskuste nappuse kõrvaldamiseks ning arvestataks dünaamilist suhet oskuste olemasolu ja tööjõu vanuselise koosseisu vahel keskkonnasäästlikes ja traditsioonilistes majandusharudes;
15. toonitab asjaolu, et Euroopa poolaasta peaks aitama kaitsta kõrget kvaliteeti ja suurt tõhusust riiklikes tervishoiusüsteemides; palub seetõttu komisjonil lisada Euroopa poolaasta prioriteetide hulka sotsiaalkaitse- ja tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse, et suurendada nende tõhusust, õiglust, kättesaadavust ja asjakohasust sotsiaalsete vajaduste rahuldamisel ning vähendada ebavõrdsust ja vaesust;
16. rõhutab, kui tähtis on jätkusuutlikkus tervishoiusektoris, millel on tähtis roll majanduses tervikuna, kuna see moodustab 8 % kogu Euroopa tööjõust ja 10 % ELi sisemajanduse koguproduktist; tunnistab, et tervis on väärtus omaette ning stabiilsuse ja majanduskasvu eeltingimus ning investeerimine nii tervisesse kui ka tervishoiuteenuste piisavasse kättesaadavusse aitab saavutada terve tööjõu ja töövõimalused liikmesriikides, suurema majandusliku heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ning võib parandada negatiivset välismõju elanikkonna tervisele;
17. rõhutab asjaolu, et Euroopa poolaasta peaks olema vahend, mis kindlustab liikmesriikide kohustusi tugevdada oma tervishoiusüsteeme, et tagada kõigile kodanikele kvaliteetsed, kättesaadavad ja õiglased tervishoiuteenused;
18. kutsub nii liikmesriike kui ka komisjoni üles vältima praegusel majanduskriisi ajal kõige kahjustavamaid meetmeid, nagu lühiajaline kokkuhoid, mis toob kaasa suured kulud keskmises kuni pikaajalises perspektiivis, ning keskenduma selle asemel kõrge kvaliteedi ja suure tõhususega tervishoiusüsteemide edasiarendamisele;
19. kiidab meetmeid, mis muudavad Euroopa poolaasta protsessi tõhusamaks ja demokraatlikumaks; tunnistab, et rakendamistulemused on paremad avaliku sektori rahaliste vahendite valdkonnas, kus on tugevamad järelevalvevahendid; nõuab, et tasakaalustatult integreeritaks tööhõive- ja sotsiaal-majanduslikud näitajad, mis võimaldavad reageerida tõhusamalt lahknevustele mõnede liikmesriikide vahel tööhõive ja sotsiaal-majandusliku olukorra osas, nagu toodi esile ühises tööhõivearuandes, mis oli lisatud iga-aastasele majanduskasvu analüüsile 2015;
20. nõuab tungivalt, et komisjon arvestaks Euroopa poolaasta kontekstis paremini strateegia „Euroopa 2020” eesmärke seoses tööhõive, teadus- ja arendustegevuse, kliimamuutuste ja energiasäästvuse, hariduse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ning hindaks jätkusuutlikuma ühiskonna poole liikumisel tehtud edusamme ning pakuks välja meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks tõhusamalt ja õigeaegsemalt.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
29.1.2015 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
55 11 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Enrico Gasbarra, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Benedek Jávor, Josu Juaristi Abaunz, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Marcus Pretzell, Frédérique Ries, Teresa Rodriguez-Rubio, Davor Škrlec, Renate Sommer, Tibor Szanyi, Nils Torvalds, Glenis Willmott, Jadwiga Wiśniewska |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Mark Demesmaeker, Herbert Dorfmann, Giorgos Grammatikakis, Jan Huitema, Peter Jahr, Merja Kyllönen, Nuno Melo, Marijana Petir, Julia Reid, Bart Staes, Kay Swinburne |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Clara Eugenia Aguilera García, Damian Drăghici |
||||
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
24.2.2015 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
40 20 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Esther de Lange, Fabio De Masi, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Jonás Fernández, Elisa Ferreira, Sven Giegold, Neena Gill, Sylvie Goulard, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Philippe Lamberts, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Patrick O’Flynn, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Dariusz Rosati, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Peter Simon, Renato Soru, Theodor Dumitru Stolojan, Paul Tang, Sampo Terho, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Miguel Viegas, Steven Woolfe, Pablo Zalba Bidegain, Marco Zanni |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Frank Engel, Ashley Fox, Eva Kaili, Syed Kamall, Barbara Kappel, Thomas Mann, Siegfried Mureșan, Andreas Schwab, Tibor Szanyi |
||||