Menetlus : 2014/2156(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0057/2015

Esitatud tekstid :

A8-0057/2015

Arutelud :

PV 30/04/2015 - 3
CRE 30/04/2015 - 3

Hääletused :

PV 30/04/2015 - 10.7
CRE 30/04/2015 - 10.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0183

RAPORT     
PDF 192kWORD 136k
20.3.2015
PE 544.105v02-00 A8-0057/2015

Euroopa Investeerimispanga 2013. aasta aruande kohta

(2014/2156(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Ernest Urtasun

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Investeerimispanga 2013. aasta aruande kohta

(2014/2156(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga 2013. aasta tegevusaruannet,

–       võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga grupi 2013. aasta finantsaruannet,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 15, 126, 175, 208, 209, 271, 308 ja 309 ning protokolli nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta,

–       võttes arvesse oma 26. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni uudsete rahastamisvahendite ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta(1),

–       võttes arvesse oma 7. veebruari 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga 2011. aasta aruande kohta(2),

–       võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2012. aasta aruande kohta(3),

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 26. juuni 2012. aasta aruannet „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas”,

–       võttes arvesse oma 3. juuli 2012. aasta resolutsiooni Euroopasse investeerimise atraktiivsuse kohta(4),

–       võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta(5),

–       võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2014. aasta teatist Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta (COM(2014)0168),

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. ja 29. juuni 2012. aasta järeldusi, milles tehti eelkõige ettepanek suurendada EIP kapitali 10 miljardi euro võrra,

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 27. ja 28. juuni 2013. aasta järeldusi, milles nõuti uue investeerimiskava loomist VKEde toetamiseks ja majanduse rahastamise hoogustamiseks,

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. mai 2013. aasta järeldusi, milles seati eesmärgiks kasutada kõiki ELi poliitikameetmeid konkurentsivõime, tööhõive ja majanduskasvu toetamiseks,

–       võttes arvesse komisjoni teatisi uudsete rahastamisvahendite kohta: „Järgmise põlvkonna uudsete rahastamisvahendite raamistik” (COM(2011)0662) ja „Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp” (COM(2011)0660),

–       võttes arvesse Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) kapitali suurendamist, eelkõige seoses EIP ja EBRD suhete küsimusega,

–       võttes arvesse otsust laiendada EBRD tegevust Vahemere piirkonda(6),

–       võttes arvesse EIP ja EBRD vahel 29. novembril 2012. aastal alla kirjutatud uut vastastikuse mõistmise memorandumit,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsust nr 1080/2011/EL EIPi välisvolituse kohta aastateks 2007–2013(7),

–       võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A8-0057/2015),

A.     arvestades, et kõik liikmesriikide ja ELi, sealhulgas EIP võimalikud vahendid tuleb viivitamata tõhusalt kasutusele võtta, et innustada ja soodustada avaliku ja erasektori investeeringuid, parandada konkurentsivõimet, taastada jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv ning soodustada kvaliteetsete töökohtade ja infrastruktuuri loomist, järgides strateegiat „Euroopa 2020” ning võttes arvesse, et EIP on vahend, mille eesmärk on toetada sotsiaalset ühtekuuluvust ja mille abil on võimalik anda väärtuslikku abi liikmesriikidele, kel on praeguse keerulise sotsiaalse ja majandusliku olukorra tõttu tekkinud probleemid;

B.     arvestades, et majandus- ja finantskriisi ning kokkuhoiumeetmete tõttu on majanduskasv paljudes liikmesriikides järsult vähenenud, mille tagajärjel on sotsiaalsed tingimused kiiresti halvenenud, ebavõrdsus ja tasakaalustamatus Euroopa piirkondade vahel suureneb pidevalt ning sotsiaalse ühtekuuluvuse ja tegeliku lähenemise eesmärki ei ole suudetud täita, mis omakorda destabiliseerib Euroopa integratsiooni ja demokraatiat;

C.     arvestades, et EIP ei ole kommertspank ja peaks ka edaspidi täitma stabiilsete avaliku ja erasektori pikaajaliste investeeringute rahastamise kiirendamise olulist ülesannet ja jätkama samas parimate usaldusväärsete pangandustavade rakendamist, et säilitada oma väga tugev kapitalipositsioon, millel on väga positiivne mõju laenutingimustele;

D.     arvestades, et tuleks teha erilisi pingutusi ühiste sekkumismeetmete laiendamiseks (Euroopa Investeerimisfondi või muude tagatisvahendite kombineerimine) VKEde või materiaalsete ja immateriaalsete jätkusuutlike infrastruktuuride rahastamise eesmärgil, tunnistades, et investeeringute ja laenude vähenemise üks põhjuseid on liikmesriikide majanduse konkurentsivõime kahanemine;

E.     arvestades, et EIP peaks jätkama ELi välistegevuse alla kuuluvate projektide rahastamist, kuid täitma seejuures kõrgeid sotsiaalseid ja keskkonnanorme;

F.     arvestades, et EIP investeeringute valimine peaks olema sõltumatu ja toimuma nende elujõulisuse, lisaväärtuse ja majanduse elavdamisele avaldatava mõju alusel;

G.     arvestades, et EIPst peaks liikmesriikidega tehtava, makromajanduse parandatud koordineerimise raames saama arengupanga näidis;

H.     arvestades, et EIP ei peaks olema mitte ainult finantseerimisasutus, vaid ka teadmiste ja heade tavade pank;

I.      arvestades, et suhteliselt väike ja kõrge kontsentratsiooniga Euroopa Liidu väärtpaberistamise turg, kus VKE laenude väärtpaberistamise pakkumine on piiratud, on kriisi tõttu veelgi rohkem kahanenud;

Investeerimine

1.      võtab EIP 2013. aasta aruande põhjal teadmiseks, et grupi finantstegevus on suurenenud 37 %, st 75,1 miljardi euroni ja 2013. aastal suurendati EIP kapitali; väljendab muret praeguse majandusseisaku pärast ELis, eelkõige aga sellepärast, et avaliku ja erasektori investeeringud on märkimisväärselt vähenenud (umbes 18 % allpool 2007. aasta taset) ning laenuandmine VKEdele on ajavahemikul 2008–2013 vähenenud koguni 35 %; rõhutab, et selline langus on erakordselt suur takistus majanduse jätkusuutliku taastumise ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel;

2.      märgib eelnevat silmas pidades, et riikide prognooside kohaselt ei saavuta peaaegu pool kõikidest liikmesriikidest 2020. aastaks oma riiklikke hariduskavade ega kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke ning et tööhõive ja vaesuse vähendamine on muutunud veel keerulisemaks;

3.      järeldab, et EIP rahastamisvahendite tugevdamine ei asenda riikide majanduspoliitikat ega struktuurireforme, mille eesmärk on jätkusuutlik majanduskasv ja töökohtade loomine;

4.      võtab teadmiseks komisjoni teatise „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903), mis hõlmab olemasolevaid rahalisi vahendeid ja millega püütakse võimendada erakapitali vahekorras 1 : 15; võtab teadmiseks eesmärgi elavdada ELi majandust järgmise kolme aasta jooksul uue Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu 315 miljardi euro kasutuselevõtmise abil; juhib tähelepanu sellele, et investeerimiskava elluviimisel peab EIP oma ülesannete täitmiseks inimressursse suurendama;

5.      võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni ja EIP juhitava rakkerühma loomise ja seadusandlikud ettepanekud, mis tuleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) loomiseks seadusandliku tavamenetluse kaudu vastu võtta; rõhutab, et nendes seadusandlikes ettepanekutes tuleb kindlaks määrata kvaliteetne juhtimine ja valikumenetlus ning demokraatlikult vastutustundlik seire- ja hindamisraamistik, mis on fondi aluseks, mis peaks kriteeriumide puhul, mida ta kasutab kavva võetavate projektide sobivaks tunnistamisel, olema võimalikult läbipaistev;

6.      loodab, et komisjoni investeerimiskava parandab ja hõlbustab raha kättesaadavust liikmesriikides ja piirkondades, kus on suur tööpuudus ja kus SKP elaniku kohta on alla ELi keskmise; tuletab meelde, et EIP peab nendes liikmesriikides ja eelkõige piirkondades asuvate Euroopa fondidega koostööd tegema, et oleks võimalik teha tulusaid avaliku sektori investeeringuid ja viia ellu olulisi infrastruktuuriprojekte;

7.      on veendunud, et esmatähtsaks tuleks pidada Euroopa lisaväärtuse ja positiivse kulude-tulude analüüsiga projekte; rõhutab, et oluline on ellu viia projektid, mis võivad töökohtade loomist kõige rohkem mõjutada; rõhutab, et keskenduda tuleb riskantsematele projektidele, mille jaoks on pankadest raske laenu saada; hoiatab, et rakkerühmale võidakse avaldada poliitilist survet soodustada mingite konkreetsete huvirühmade toetatavaid projekte, mille tagajärjel võidakse raha eraldada vääralt mittetulusateks investeeringuteks, mis ei ole üldsuse huvides;

8.      rõhutab, et tagatised, mille komisjon on EFSI jaoks ette näinud, et vasta mitte uuele rahale, vaid ümberjaotatud vahenditele; rõhutab, et tingimata tuleb välja selgitada ümberjaotamise alternatiivkulu ning selleks tuleb selgelt kindlaks teha, kui palju oleks EFSI kaasrahastatavatest, ettenähtud lisainvesteeringutest saadav kogutulu suurem tulust, mis oleks laekunud siis, kui ümberjaotatud vahendid oleks eraldatud selleks, milleks nad olid esialgu mõeldud;

9.      juhib tähelepanu sellele, et projektide valimisel tuleks vältida väljatõrjumist ja ümberkorraldamist ning seetõttu tuleks keskenduda Euroopa lisaväärtusega ja suure innovatsioonipotentsiaaliga projektidele, mis vastavad täiendavuse kriteeriumile; rõhutab, et projektide valimisel tuleb arvesse võtta, kui palju võib projekt nendes ELi riikides, kus tööpuudus on massiline, tööhõivet mõjutada;

10.    palub, et komisjon hindaks sellega seoses tulevaste seadusandlike ettepanekute puhul hoolikalt ELi eelarveraamistiku neid osi, millest peaks EFSI-le tagatisi antama, et hoida nende vahendite ümberpaigutamisega seotud alternatiivkulu võimalikult väiksena; palub ühtlasi nõukogul, komisjonil ja EIP juhatajate nõukogul nõuetekohaselt hinnata investeerimiskava ümberjaotamismõjusid, st investori kasumi võimalikku suurenemist tarbijate arvelt, kes peavad maksma uue infrastruktuuri kasutamise eest, et tagada investeeringute piisav tasuvus; palub EIP-l ja komisjonil põhjalikumalt hinnata ELi investeeringupuudujäägi laadi, st seda, kas puudu on era- või avaliku sektori investeeringuid, ning täpsustada, milliseid – era- või avaliku sektori – investeeringuid on kavas toetada ning millist tasuvust investeeringutelt loodetakse;

11.    tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Keskpank on bilansimahu kavandatava suurendamise raames valmis ostma EIP/EFSI võlakirju;

12.    juhib tähelepanu sellele, et parema hindamise ja võimalikult heade investeeringute vahel tuleb leida uus tasakaal ning majandus tuleb juhtida jätkusuutliku majanduskasvu ja suure tööhõivega taastumise teele;

13.    tuletab meelde strateegia „Euroopa 2020” tähtsust; rõhutab, et tulevase investeeringupaketi puhul tuleks rohkem võtta arvesse ühtekuuluvuspoliitika üldeesmärke, jätkusuutlikkust ja energiatõhusust; palub komisjonil ja EIP juhatajate nõukogul sellega seoses tugevdada kvaliteetsete investeeringute tulemusnäitajaid;

14.    rõhutab, et EIP-le antakse Euroopa investeerimiskava rahastamisel keskne roll, mille täitmiseks ta peab kulukohustusega siduma 5 miljardit eurot EFSI loomiseks; palub seetõttu nõukogul, komisjonil ja EIP juhatajate nõukogul nõuetekohaselt hinnata, kas EIP vahendid on EIP-le selle kavaga seoses antavate uute ülesannete täitmiseks piisavad;

15.    on arvamusel, et seetõttu on EIP nõuetekohaseks kaasamiseks investeerimiskavasse vaja järgmisel viiel aastal märkimisväärselt suurendada EIP laenuandmise ja -võtmise ülemmäärasid, et oluliselt suurendada tema bilansimahtu; on veendunud, et liiga suur finantsvõimendus takistab investeerimiskava eesmärkide saavutamist;

16.    on veendunud, et ühtse kapitalituru toimimiseks ette nähtud institutsioonilise raamistiku edendamine aitab investeerimiskava kiiremini ellu viia;

17.    juhib aga tähelepanu sellele, et praegu näeb EIP strateegiline tegevuskava ette laenuandmise vähendamise 2014. ja 2015. aastal 67 miljardile eurole, kusjuures 2016. aastaks määratud mahu keskmine on eeldatavasti 58,5 miljardit eurot;

18.    rõhutab, et täiendavat laenuandmisvõimet, mis tuleneb hiljutisest EIP kapitali suurendamisest 10 miljardi euro võrra, on liiga vähe kasutatud; nõuab tungivalt, et asjaomased sidusrühmad edendaksid EIP laenutegevuse laiendamise meetmeid võimalikult suurel määral;

19.    kutsub komisjoni üles innustama EIP ja riiklike tugipankade vahelist mitmepoolset koostööd, et suurendada koostoimet, jagada riske ja kulusid ning tagada asjakohased laenud ELi projektidele, mis mõjuvad hästi tootlikkusele, töökohtade loomisele, keskkonnakaitsele ja elukvaliteedile;

20.    palub komisjonil ja EIP-l edendada oma tegevuse raames selliste investeeringute kaasamist, mis annavad selget sotsiaalset kasu, sh suurendavad tööhõivet, soodustada laenuandmise kaudu tööpuuduse vähendamiseks, eriti noortele töövõimaluste pakkumiseks mõeldud meetmeid ning toetada avaliku sektori ja tulusaid investeeringuid ning hädavajalikke infrastruktuuriprojekte, eriti liikmesriikides, kus on suur tööpuudus ja mille SKP on keskmisest madalam;

21.    kordab oma ettevaatlikku toetust avaliku ja erasektori partnerluste arendamisele, mis võivad hea planeerimise korral pikaajalistes investeeringutes, digitaalmajanduses, teadus- ja uuendustegevuses, inimkapitalis ning Euroopa transpordi-, energia- või telekommunikatsioonivõrkudes suurt rolli mängida; peab kahetsusväärseks, et puudulikest avaliku ja erasektori partnerlustest on saanud kallis süsteem, milles avaliku sektori raha kasutatakse erasektori rahastamiseks, mis on tekitanud avaliku sektori võla; juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et selliste tehingute puhul on sageli probleemiks avaliku ja erasektori esindajate vaheliste täitmistingimuste läbipaistmatus ja asümmeetriline teave, mis üldjuhul loob erasektorile soodsamad tingimused;

22.    soovitab EIP-l suurendada valdkondliku analüüsi suutlikkust ja makromajandusalast analüütilist tööd;

Riskijagamisvahendid ja projektivõlakirjad

23.    juhib tähelepanu sellele, et sellised riskijagamisvahendid, millega kaasneb lõppkokkuvõttes avaliku sektori toetuste andmine, tuleks ette näha üksnes siis, kui esineb turutõrkeid, mis tekitavad väliskulusid, või üldistes huvides täidetavate ülesannete puhul, nagu avalike hüvede ja üldise majandushuvi teenuste pakkumine, arvestades et sellise valiku puhul tekib alati oht, et kahjum lükatakse ühiskonna õlule ja kasum jääb erasektorisse; märgib, et maksejõuetuse korral peab kahjud selle tagajärjel kandma avalik sektor;

24.    juhib tähelepanu sellele, et avalike vahendite kasutamine riskijagamisvahendites, eelkõige investeerimisvahendite esimese järjekorra kahju seeriates, peaks kas olema otseselt seotud mõõdetavate negatiivsete väliskulude vähendamise, mõõdetavate positiivsete väliskulude tekitamise või avalike teenuste ja üldise majandushuvi teenuste kohustuse täitmisega; juhib tähelepanu sellele, et ELi toimimise lepingu artiklis 14 on sätestatud õiguslik alus sellise seose loomiseks seadusandliku tavamenetluse abil;

VKEd

25.    rõhutab, et VKEd on Euroopa majanduse tugisammas ja seetõttu peaksid need olema investeeringute peamine sihtrühm; on mures selle pärast, et raha kättesaadavus on VKEde jaoks Euroopas endiselt üks pakilisimaid probleeme; rõhutab, et VKEde rahastamist tuleb tõhustada, kaasates raha andmisse paljusid eri tüüpi erainvestoreid;

26.    nõuab tungivalt, et EIP analüüsiks igati VKEde rahastamises toimunud langust ja esitaks kõikehõlmava kava, millega innustada kõiki Euroopa VKEsid taotlema igal võimalikul juhul EIP egiidi all rahastamist; kutsub komisjoni ja EIPd üles hindama seda, kuidas majanduskriis on mõjutanud pangandussüsteemi ja EIP vahenditest makstavate toetuste lõppsaajaid, eelkõige VKEsid, sotsiaalmajanduse sektorit ja avaliku sektori ettevõtteid; palub EIP-l hinnata, kuidas on tema poolt Euroopas VKEdele antud toetus reaalmajandusele mõjunud ja millised on 2010.–2014. aasta tulemused, ning anda sellest üksikasjalikult aru;

27.    juhib tähelepanu sellele, et Euroopa majanduses on väga suur mikroettevõtjate osakaal, ja tunneb heameelt meetmete üle, mida EIP on võtnud Euroopas mikrokrediidi andmiseks; nõuab selles sektoris suuremate investeeringute tegemist, arvestades mikroettevõtjate tähtsust töökohtade loomisel;

28.    rõhutab eriti reaalset kasu, mida annab riskijagamismehhanismi kasutamine VKEde rahastamise ja Euroopa uuendustegevuse edendamisel;

29.    võtab teadmiseks, et Euroopa Liidus on VKEdele antud toetused suurenenud 21,9 miljardi euroni ning raha on saanud üle 230 000 VKE;

30.    kutsub EIPd üles VKEdele ja uuenduslikele idufirmadele laenu andmise suutlikkust veelgi suurendama; rõhutab, et tugevdada tuleb ka muid EIP instrumente, nagu Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”;

31.    on rahul uute tegevuste elluviimise ja edasiarendamisega kaubanduse rahastamisel majanduskriisist tabatud riikides, eriti VKEde kaubanduse rahastamise süsteemi või selliste spetsiaalsete finantslahenduste abil nagu rahalise kaasamisega tegelev Euroopa mikrokrediidirahastu „Progressˮ; innustab EIPd laiendama nimetatud uutest vahenditest saadavaid hüvesid uutele abisaajatele Euroopa tasandil;

32.    nõuab kindlalt, et hindamises, mille komisjon tegi 2014. aasta detsembris, võetaks arvesse projektivõlakirjade katseetapi projektide negatiivset ja positiivset mõju; peab kahetsusväärseks, et EIP on toetanud teatavaid infrastruktuuriprojekte, mis osutusid mitteelujõuliseks ja jätkusuutmatuks; on seisukohal, et EIP peaks investeerima projektidesse, mis annavad reaalset majanduslikku kasu, on kliimasäästlikud ja vastavad niisuguse elanikkonna vajadustele ja huvidele, kelle jaoks need mõeldud on;

33.    peab kahetsusväärseks EIP ja komisjoni rolli Castori projektis, mida rahastatakse projektivõlakirjade raames ja mille riskihinnangus ei võetud arvesse gaasi pumpamisest tingitud suurema seismilise aktiivsuse ohtu, kuigi olid tehtud uuringud, milles sellise võimaliku ohu eest selgelt hoiatati(8); nõuab tungivalt, et komisjon ja EIP võtaksid meetmeid, et Hispaania kodanikud ei peaks suurema avaliku sektori võla või energiakulude suurendamise kaudu maksma ülihalvasti hinnatud projekti eest 1300 miljonit eurot hüvitist; palub komisjonil täita Euroopa ombudsmani soovitused ja uurida, kas Hispaania valitsuse otsuseid Castori kohta võib pidada keelatud riigiabiks;

34.    peab kahetsusväärseks, et EIP rahastas ümbersõidukiirteed „Passante di Mestre”, kuigi Itaalia ametiasutused olid avalikult teada andnud, et selle peamise alltöövõtja tegevjuht võeti maksupettuse tõttu vahi alla; arvestades, et Itaalia ametiasutustes on „Passante di Mestre” ehituse ja haldusega seotud korruptsiooniskandaali uurimine endiselt pooleli, palub EIP-l „Passante di Mestre” projekti mitte rahastada projektivõlakirjade algatuse ega ühegi teise rahastamisvahendi kaudu ja tagada, et ta rakendab projektivõlakirjade kasutamise kaalumisel pettuste suhtes nulltolerantsust;

35.    kutsub EIPd üles suurendama oma riskivõtmissuutlikkust, soodustades laenu andmist sellistele majandussektoritele, kus on olemas majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaal, kuid mille jaoks on ilma korralike tagatisteta raske raha saada;

36.    nõuab seetõttu katseprojektide põhjalikku hindamist kaasava ja avatud konsultatsiooniprotsessi kaudu, kus osalevad avaliku sektori, riigi ja kohaliku tasandi asutused; rõhutab ühtlasi, et rahastatud projekte tuleb hinnata lisaväärtuse, keskkonnamõju, tootlikkuse ja tööhõive seisukohast; juhib tähelepanu sellele, et projektivõlakirjade algatus on endiselt alles algusfaasis; palub komisjonil ühtlasi esitada seadusandliku tavamenetluse raames seadusandliku ettepaneku, milles on paremini esitatud tulevane projektivõlakirjade strateegia, sealhulgas EIP tugevdatud tulemusnäitajate raamistik kvaliteetsete investeeringute jaoks, et teha kindlaks ja mõõta võimalikult suures ulatuses nii rahastatud projektide mõju väliskulude mõttes kui ka nendest ühiskonnale ja keskkonnale tulenevat kasu;

37.    on mures selle pärast, et projektivõlakirjade algatust võidakse hakata paljuski kasutama selleks, et vähendada erainvesteeringute kulusid kas madalamate intressimäärade või kahjumi ühiskonna õlule lükkamise kaudu, selle asemel, et piirduda toetuse andmisega avalikku huvi teenivatele investeeringutele, mille puhul on võimalik tõestada, et erainvesteeringuga kaasnevad hädavajalikud teadmised või oskusteave, mida avalikus sektoris ei ole;

Energeetika ja kliima

38.    kutsub EIPd üles tagama energiaga seotud laenude uute kriteeriumide korrektset rakendamist ning andma korrapäraselt ja avalikult nende rakendamise kohta aru;

39.    palub EIP-l suurendada investeerimisega seotud pingutusi, et vähendada oluliselt oma CO2-jalajälge, ja töötada välja poliitika, mis aitaks liidul saavutada oma kliimaeesmärke; tunneb heameelt selle üle, et EIP korraldab 2015. aastal kõigi oma tegevuste kliimahindamise ja läbivaatamise ning taotleb nende avaldamist, mis võib viia uuendatud kliimakaitsepoliitika vastuvõtmiseni; loodab, et EIP energiapoliitikat toetab tema heitenorm, mida tuleb kohaldada kõigi fossiilkütuste põlvkonna projektide suhtes, et sõeluda välja investeeringud, mille prognoositav CO2-heide ületab piirmäära; kutsub EIPd üles heitenormi pidevalt läbi vaatama ja kohaldama rangemaid nõudeid;

40.    tunneb heameelt kõigi sammude üle, mida EIP on taastuvenergiale ülemineku suunas teinud; nõuab, et taastuvenergiale antavate laenude osas kaotataks piirkondlik tasakaalustamatus, eelkõige projektide toetamisel nendes liikmesriikides, kes sõltuvad taastumatutest energiaallikatest, ja võttes arvesse liikmesriikide majanduse vahelisi erinevusi, ning et tulevikus pöörataks rohkem tähelepanu väiksemamahulistele põhivõrguvälistele detsentraliseeritud taastuvenergia projektidele, millesse on kaasatud kodanikud ja kogukonnad; on seisukohal, et nende energiaallikate abil oleks võimalik vähendada Euroopa suurt sõltuvust välisest energiast, suurendada varustuskindlust ja soodustada keskkonnasäästliku majanduskasvu ja keskkonnasäästlike töökohtade loomist; rõhutab energiatõhususe, energiavõrkude ning asjaomase teadus- ja arengustegevuse rahastamise tähtsust;

41.    palub EIP-l suurendada kõikide sektorite energiatõhususe projektidele antavaid laene, eelkõige kui need projektid on seotud protsesside optimeerimise, VKEde, hoonete ja linnakeskkonnaga; kutsub EIPd üles pöörama kooskõlas ühtekuuluvuspoliitikaga suuremat tähelepanu väga mahajäänud piirkondadele;

42.    nõuab tungivalt, et EIP esitaks hinnangu selle kohta, kas taastumatu energia projektidele laenu andmine on võimalik järk-järgult lõpetada;

Infrastruktuur

43.    rõhutab, et jätkusuutlikesse infrastruktuuriprojektidesse investeerimine on peamine tegur Euroopas konkurentsivõime parandamisel ning majanduskasvu ja tööhõive taastamisel; nõuab seetõttu, et EIP raha kasutataks piirkondade jaoks, kus suure tööpuuduse mõju on kõige suurem; juhib tähelepanu sellele, et EIP raha tuleks kasutada eeskätt nende riikide heaks, kel on kõige halvema kvaliteediga infrastruktuur ja kus selle arendamises ollakse maha jäänud;

44.    soovitab EIP-l linnakeskkonda investeerimisel rohkem keskenduda sotsiaalsele jätkusuutlikkusele; tunnustab asjaolu, et EIP on hakanud rohkem rahastama sotsiaalkortereid, kuid rõhutab vajadust uurida linnakeskkonna jätkusuutlikul taaselavdamisel rohkem sotsiaalse jätkusuutlikkuse küsimusi ja nendega rohkem tegeleda;

Teadus- ja uuendustegevus

45.    tunneb heameelt esimese majanduskasvu rahastamise algatuse tehingute üle ja rõhutab, et teadus- ja uuendustegevuse projekte ning uuenduslikke idufirmasid tuleb piisavalt rahastada;

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

46.    võtab teadmiseks algatuse „Oskused ja töökohad – investeerimine noorte jaoks” loomise ning nõuab tungivalt, et EIP kiirendaks kõnealuse algatuse rakendamist ja kaaluks selle laiendamist;

Juhtimine, läbipaistvus ja aruandluskohustus

47.    palub EIP-l tähelepanelikumalt jälgida koostöös liikmesriikidega elluviidavate projektide rakendamist, et tagada eraldatud vahendite suurem tõhusus ja usaldusväärne juhtimine;

48.    juhib tähelepanu sellele, et EIP raha geograafilisest jaotusest ilmneb, et liikmesriikidele antud laenudes on suured erinevused; palub EIP-l seetõttu hinnata erinevuste põhjuseid ja tagada, et kõigi liikmesriikide finantseerimisasutused oleksid täielikult suutelised EIP programme haldama ja ellu viima; nõuab ühtlasi, et kõigis liikmesriikides korraldataks spetsiaalsed teavituskampaaniad, mille eesmärk on suurendada teadlikkust konkreetsetest EIP programmidest; nõuab ka, et EIP ja riikide ametiasutused teeksid tihedamat koostööd, et lahendada probleemid, mis takistavad EIP projektide allkirjastamist ja elluviimist;

49.    tuletab meelde, et nõukogu ja Euroopa Parlament on jõudnud kokkuleppele, et on aeg uurida Euroopa avaliku sektori finantseerimisasutuste süsteemi ratsionaliseerimist(9);

50.    nõuab tungivalt, et EIP suurendaks oma kaebuste käsitlemise büroo sõltumatust ja tulemuslikkust; palub, et EIP halduskomitee võtaks selle büroo soovitusi arvesse; palub EIP-l tegutseda Euroopa ombudsmani arvamuste kohaselt ja teha tihedamat koostööd, et vältida sellised olukordi nagu EIP vastu esitatud kaebuse 178/2014/AN uurimine(10);

51.    on veendunud, et läbipaistvuse suurendamiseks ning laenude majandusliku ja sotsiaalse mõju ning hoolsuskohustuse täitmise tõhususe hindamiseks on endiselt veel palju võimalusi; kordab, et nõuab, et pank kirjeldaks üksikasjalikult, milliseid kiiremaid meetmeid ta kavatseb nende probleemide lahendamiseks võtta, ning palub, et EIP kehtestaks koos komisjoniga loetelu rangetest kriteeriumidest, mida kasutatakse kõnealuste finantsvahendajate valimiseks, ning et see tehtaks avalikult kättesaadavaks;

52.    tunneb heameelt läbipaistvuspoliitika praeguse läbivaatamise ja muude oluliste läbipaistvusmeetmete üle, mille eesmärk on täielikult lõpetada EIP varasem salastatuse kultuur, ja nõuab tungivalt, et EIP tegutseks konfidentsiaalsuse presumptsiooni asemel avalikustamise presumptsiooni alusel, sest see vähendab märkimisväärselt loetelu küsimustest, mis jäetakse erandina avalikustamata; juhib tähelepanu sellele, et EIP peab tagama, et tema läbipaistvuspoliitika on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) sätetega; peab kahetsusväärseks, et 2013. aasta abi läbipaistvuse indeks(11) näitab, et EIP sai läbipaistvuse ja aruandluskohustuse osas kehva hinnangu;

53.    palub EIP-l hoiduda koostööst finantsvahendajatega, kellel on olnud probleeme seoses läbipaistvuse, maksudest kõrvalehoidumise või agressiivsete maksuplaneerimistavade või muude kahjulike maksutavadega, nagu maksualased siduvad eelotsused ja siirdehindade kuritarvitamine, pettuste, korruptsiooni või keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga või kes ei ole piisavalt kohaliku tasandi tegevusest huvitatud, ning ajakohastada oma rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast poliitikat; rõhutab, et üldiste laenude osas on vaja suuremat läbipaistvust, et tagada sedalaadi kaudsete laenude mõju hoolikas kontrollimine; innustab EIPd seadma nii otserahastamise kui ka vahendajate kaudu toimuva rahastamise sõltuvusse krediidiasutustele mõeldud kapitalinõuete direktiivi IV paketi sätete kohaste riigipõhiste maksuandmete ja tulusaavate omanike andmete avaldamisest; palub EIP-l sellega seoses töötada välja uus vastutustundlik maksupoliitika, alustades koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes kohaldatava poliitika läbivaatamisest 2015. aastal;

54.    nõuab tungivalt, et EIP ei teeks koostööd ettevõtetega pangasaladusega kaitstud jurisdiktsioonidest, „mida eelkõige iseloomustavad maksude puudumine või nominaalmaksumäärad, tulemusliku teabevahetuse puudumine välismaiste maksuametitega ja läbipaistvuse puudumine õigus- või haldusnormides, või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni või rahapesuvastase töökonna arvates koostööd mittetegeva kolmanda riigi kaudu”(12);

55.    nõuab tungivalt, et EIP oleks maksualases läbipaistvuses ja vastutustundlikkuses teistele juhiks ja eeskujuks; kutsub EIPd eelkõige üles koguma täpseid andmeid tema investeerimis- ja laenuandmistehingutelt tasutavate maksude maksmise kohta, eriti ettevõtete kasumi maksustamise ja eelkõige arenguriikides toimuva maksustamise kohta, ning analüüsima neid andmeid ja avaldama need kord aastas;

56.    peab tervitatavaks dokumentide avaliku registri loomist 2014. aastal kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1367/2006;

57.    peab kahetsusväärseks, et EIP keeldub hiljutise juhtumiga (Mopani/Glencore) seotud sisejuurdluse leide avaldamast; võtab tähelepanelikult teadmiseks soovitused, mille Euroopa ombudsman andis kaebust 349/2014/OV(13) puudutavas otsuses ja mille kohaselt peaks EIP loobuma keeldumisest pääseda ligi tema aruandele, mis puudutab väidete uurimist, mille kohaselt hoidus ettevõte Glencore Sambias asuva Mopani vasekaevanduse rahastamisel maksudest kõrvale; palub EIP-l Euroopa ombudsmani soovitusi järgida;

58.    peab kahetsusväärseks, et EIP halduskomitees, juhatajate nõukogus ja direktorite nõukogus puudub mitmekesisus, eriti soolises mõttes; kutsub EIPd üles järgima kapitalinõuete direktiivi, mille artikli 88 lõike 2 kohaselt on pangad kohustatud otsustama „milline on juhtorganis alaesindatud soo esindatuse soovitav sihtmärk, ja [valmistama] ette strateegia selle kohta, kuidas suurendada alaesindatud soo hulka juhtorganis, et seda sihtmärki täita. Kõnealune sihtmärk, strateegia ja selle rakendamine tehakse [...] avalikuks”;

59.    tuletab meelde, et on kokku lepitud, et EBRD panga nõukogus liitu esindav liige tagab, et Euroopa Parlamendile antakse igal aasta aru kapitali kasutamise ning meetmete kohta, millega tagada läbipaistvus selles osas, kuidas on EBRD aidanud liidu eesmärke täita, riskivõtmise ning EIP ja EBRD koostöö kohta väljaspool liitu; peab kahetsusväärseks, et nõukogu liige ega komisjon ei ole selle õigussätte rakendamisel aktiivsed olnud(14);

60.    tunneb heameelt selle üle, et EIP kirjutas alla rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatusele (IATI) ja hakkas kooskõlas selle raamistikuga avaldama teavet tema poolt väljaspool Euroopa Liitu antud laenude kohta;

Välispoliitika

61.    tuletab meelde, et EIP välispoliitika, eelkõige piirkondlikud tehnilised tegevussuunised peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaste ELi välistegevuse eesmärkidega; nõuab abisaavate riikide õigusaktide täielikku järgimist;

62.    peab tervitatavaks ELi-väliste tegevuste jaoks väljatöötatud tulemuste mõõtmise raamistikku ja aruandeid selle rakendamise kohta;

63.    palub EIP-l hinnata, kas tal oleks võimalik praeguste volituste piires suurendada välisrahastamist ELi idapoolsetes naaberriikides ja ELi Vahemere lõunapiirkonna naaberriikides;

64.    peab tervitatavaks asjaolu, et EIP-lt nõutakse seoses uue välisvolitusega aastateks 2014–2020 projektide lõpuleviimise aruannete avaldamist; loodab, et EIP täidab selle nõude juba 2015. aastal;

65.    kordab oma palvet, et enne EIP välisvolituse kohta vahekokkuvõtte tegemist koostaks Euroopa Kontrollikoda eriaruande EIP välislaenutegevuse tulemuslikkuse ja ELi poliitikaga kokkusobivuse kohta ning võrdleks sellistest laenudest ja EIP kasutatavatest omavahenditest saadavat lisaväärtust; palub kontrollikojal lisaks eristada oma analüüsis ELi eelarvest antavaid tagatisi, Euroopa Arengufondi tagatud investeerimisrahastut, ELi ja Aafrika infrastruktuuri usaldusfondis kasutatavaid mitmesuguseid segarahastamise vorme, Kariibi investeerimisfondi ja Vaikse ookeani piirkonna investeerimisrahastut ning tagasisaadavate vahendite kasutamist kõnealusteks investeeringuteks; palub ühtlasi lisada kontrollikojal oma analüüsi teabe selle kohta, kuidas haldab EIP rahalisi vahendeid, mis on laekunud ELi eelarvest investeerimisrahastu raames Euroopa Arengufondi kaudu ja ELi segarahastamisvahenditest eri vormis segarahastamisena, ning kuidas kasutatakse tagasisaadavaid vahendeid kõnealusteks investeeringuteks;

Muud soovitused

66.    nõuab, et EIP ja Euroopa Parlament looksid EIP ja asjaomaste parlamendikomisjonide arutelu platvormi; nõuab, et EIP tuleks sellega seoses kord kvartalis Euroopa Parlamenti, et anda aru EIP edusammudest ja tegevusest ning selle üle aru pidada; teeb ettepaneku korraldada sarnaselt kord kvartalis toimuva Euroopa Parlamendi ja EKP vahelise rahapoliitika alase aruteluga korrapärane struktureeritud arutelu EIP presidendi ja Euroopa Parlamendi vahel, et tugevdada parlamentaarset kontrolli EIP tegevuse üle ning lihtsustada mõlema institutsiooni vahelist tõhustatud koostööd ja kooskõlastamist;

67.    märgib, et eriti väikeettevõtjad kurdavad endiselt, et neil puudub juurdepääs EIP välislaenudele ja Euroopa Investeerimisfondi toel pakutavale rahastamisele; nõuab seepärast iga-aastast uurimust selle kohta, kui paljud VKEd ja eelkõige mikroettevõtjad on neist vahenditest kasu saanud ja milliseid meetmeid on EIP võtnud seoses oma vahendajate suhtes kohaldatava poliitikaga selleks, et muuta rahastamine VKEdele kättesaadavamaks;

68.    nõuab põhjalikku hinnangut ja aruannet riskide ja kontrollisüsteemide kohta, mis on seotud Euroopa Komisjoni osavõtul toimuva segarahastamisega, võttes seejuures arvesse segarahastamise mõju mitte ainult järelevalve, vaid ka juhtimisvõimaluste vallas;

69.    tunneb heameelt EIP varade hea kvaliteedi üle, kuna langenud väärtusega laenude määr on kogu laenuportfellis 0 % lähedal (0,2 %); peab väga oluliseks tagada, et EIP säilitaks AAA-krediidireitingu, et tal säiliks juurdepääs rahvusvahelistele kapitaliturgudele parimatel võimalikel rahastamistingimustel, mis omakorda mõjutaks positiivselt projektide elutsüklit, sidusrühmi ja EIP ärimudelit;

70.    märgib, et 2015. aastal on kavas uuendada ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikes 3 osutatud kolmepoolset kokkulepet EIP, komisjoni ja kontrollikoja vahelise koostöö kohta seoses meetoditega, mida kontrollikoda kasutab, et kontrollida EIP tegevust liidu ja liikmesriikide vahendite haldamisel; palub, et EIP laiendaks sellega seoses Euroopa Kontrollikoja volitusi kõigile uutele EIP vahenditele, mis seonduvad ELi või Euroopa Arengufondi avaliku sektori rahaliste vahenditega;

71.    on rahul sellega, et EIP nõukogu kiitis 2013. aastal heaks ajakohastatud pettustevastase poliitika, milles kinnitatakse panga nulltolerantsuse põhimõtet;

72.    nõuab EIP vahendite eraldamisel suuremat tulemuslikkust, vähem reguleerimist ja rohkem paindlikkust;

73.    kutsub EIPd üles asuma parlamentide, valitsuste ja sotsiaalpartneritega struktureeritud teabevahetusse, et teha korrapäraselt kindlaks töökohtade loomise algatused, mille abil oleks võimalik Euroopa konkurentsivõimet jätkusuutlikult suurendada;

74.    peab tervitatavaks toetust, mida antakse VKEdele piirkondades, kus noorte tööpuuduse määr on üle 25 %;

75.    väljendab heameelt asjaolu üle, et keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate algatuse ja majanduskasvu rahastamise algatuse raames, mis mõlemad soodustavad laenude andmist, eelkõige uuenduslikele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, keskendutakse just keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele (250 kuni 3000 töötajaga ettevõtjad);

76.    tunneb heameelt EIP uue algatuse „Oskused ja töökohad – investeerimine noorte jaoks” üle, milles keskendutakse kutseõppe ja õppijate/praktikantide liikuvuse rahastamise vahenditele eesmärgiga anda noortele püsivaid töötamisvõimalusi, ning nõuab veelgi suurema tähelepanu pööramist kutseõppele ning selles laenuprogrammis lähiaastatel investeeringute suurendamist; on aga veendunud, et see programm ei peaks suunama raha kõrvale praeguselt toetustesüsteemilt, eelkõige programmilt Erasmus+; rõhutab, et liikuvust tuleb käsitleda võimalusena ja see peab jääma vabatahtlikuks ning ei tohi muutuda tööpuuduse all kannatavate piirkondade rahvaarvu vähenemisele ja tõrjutusele kaasa aitavaks vahendiks; nõuab, et tähelepanu pöörataks projektidele, mis võimaldavad luua kvaliteetseid töökohti, keskendudes eelkõige nendele projektidele, mis on seotud noortele töökohtade loomisega, naiste osakaalu suurendamisega tööturul, pikaajalise tööpuuduse vähendamisega ja ebasoodsamas olukorras olevate rühmade võimaluste parandamisega kindla töö leidmiseks;

77.    väljendab heameelt EIP laialdaste kogemuste üle hariduse ja koolituse rahastamisel Euroopas õppelaenude kaudu, võttes eelkõige arvesse seda, et EIP grupp võtab 2015. aastal kasutusele Erasmuse liikuva magistriõppe õppelaenu tagatised; rõhutab, kui tähtsad on soodsad tagasimaksetingimused selleks, et laenud muutuksid üliõpilastele täielikult kättesaadavaks, olenemata nende majanduslikust taustast;

78.    palub EIP-l pöörata projektide valimisel kolmesambalise hindamismeetodi alusel erilist tähelepanu esimese samba kriteeriumile, milleks on majanduskasvule ja tööhõivele, eriti noorte tööhõivele kaasaaitamine; rõhutab, et töökohad, väljaõpe ja praktika noortele on tähtis osa üleminekust jätkusuutlikule ja töökohti loovale mudelile;

79.    tuletab meelde asepresident Kataineni kindlat kavatsust suurendada EIP potentsiaali mitte ainult infrastruktuuri valdkonnas, vaid ka noorte tööhõive ja hariduse vallas, ning palub EIP-l esitada järgmise aasta aruandes ülevaate selles valdkonnas tehtud edusammudest; usub, et juba algatatud meetmeid noorte tööhõive suurendamiseks tuleks ellu viia kiiremini ja neid tuleks järk-järgult laiendada;

80.    on veendunud, et lisaks meetmetele, mis on juba käivitatud noorte tööhõive algatuse raames, peaks EIP olulisel määral investeerima meetmetesse, millega luuakse nooremate põlvkondade jaoks jätkusuutlikke töökohti;

81.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, EIP-le ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT C 72 E, 11.3.2014, lk 51.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0057.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0201.

(4)

ELT C 349 E, 29.11.2013, lk 27.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0161.

(6)

ELT L 177, 7.7.2012, lk 1.

(7)

ELT L 280, 27.10.2011, lk 1.

(8)

Vaata: Observatori de l’Ebre (CSIC, URLL). Evaluación de Impacto Ambiental (SGEA/SHG; GAD/13/05) –‘Almacenamiento subterráneo de gas natural Amposta (Permiso Castor) Tarragona); IAM 2109-07 – Estudio elaborado por la Dirección General de Política Ambiental y Sostenibilidad del Departamento de Medio Ambienta y Vivienda de la Generalitat de Catalunya sobre el estudio de impacto ambiental del Proyecto de almacén subterráneo de gas natural Castor’; ja Simone Cesca, Francesco Grigoli, Sebastian Heimann, Álvaro González, Elisa Buforn, Samira Maghsoudi, Estefania Blanch y Torsten Dahm (2014): ‘The 2013 September–October seismic sequence offshore Spain: a case of seismicity triggered by gas injection?’, Geophysical Journal International, 198, 941–953.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta otsuse nr 1219/2011/EL (mille kohaselt märgib Euroopa Liit tulenevalt otsusest suurendada Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali panga kapitalis täiendavaid aktsiaid) põhjendus 8 (ELT L 313, 26.11.2011, lk 1).

(10)

Euroopa Ombudsmani otsus, millega lõpetatakse uurimine seoses EIP vastu esitatud kaebusega 178/2014/AN – http://www.ombudsman.europa.eu/cases/decision.faces/en/58171/html.bookmark

(11)

http://newati.publishwhatyoufund.org/2013/index-2013/results/

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta otsuse nr 1219/2011/EL (mille kohaselt märgib Euroopa Liit tulenevalt otsusest suurendada Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali panga kapitalis täiendavaid aktsiaid) põhjendus 13 (ELT L 313, 26.11.2011, lk 1).

(13)

http://www.ombudsman.europa.eu/cases/draftrecommendation.faces/en/58471/html.bookmark

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta otsuse nr 1219/2011/EL (mille kohaselt märgib Euroopa Liit tulenevalt otsusest suurendada Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali panga kapitalis täiendavaid aktsiaid) artikkel 3 (ELT L 313, 26.11.2011, lk 1).


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (5.12.2014)

majandus- ja rahanduskomisjonile

Euroopa Investeerimispanga 2013. aasta aruande kohta

(2014/2156(INI))

Arvamuse koostaja: Ryszard Czarnecki

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on arvamusel, et tuleb aktiivselt püüelda kestvate eesmärkide poole, milleks on majanduskasvu ja konkurentsivõime jõuline toetamine ning kooskõla Euroopa Investeerimispanga (EIP) tegevuse ning ELi keskpika ja pika perioodi selliste peamiste prioriteetide vahel nagu töökohtade loomine, konkurentsivõime kasv, teadus- ja arendustegevus, VKEde, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete ja ettevõtluse toetamine, strateegiline infrastruktuur ja ressursitõhusus;

2.  toetab EIP rolli uute ja kiirete majanduskasvu mootorite stimuleerijana; kutsub EIPd üles üksikasjalikumalt määratlema investeeringute rahastamise pikaajalist strateegilist analüüsi, et tagada jätkusuutliku ja nutikama investeerimisstrateegia väljatöötamine Euroopa tasandil, ning esitama ühiseid investeerimiskavasid, mis ühendavad asjaomastel (piirkonna, riiklikul ja Euroopa) tasanditel era- ja avaliku sektori sidusrühmad;

3.  soovitab EIP-l linnakeskkonda investeerimisel rohkem keskenduda sotsiaalsele jätkusuutlikkusele; tunnustab asjaolu, et EIP on hakanud rohkem rahastama sotsiaalkortereid, kuid rõhutab vajadust linnakeskkonna jätkusuutlikul taaselavdamisel rohkem uurida sotsiaalse jätkusuutlikkuse küsimusi ja nendega rohkem tegeleda;

4.  võtab teadmiseks EIP meetmete olulise majandustsükleid tasandava ja stabiliseeriva rolli, mille eesmärk on toetada kogu ELis ja väljaspool usaldusväärseid projekte suurendatud, kuni 75 miljardi euro suuruse laenuandmisvõimega, mis on 2012. aastaga võrreldes 37% suurem, ning kutsub EIPd üles majandusliku taastumise ja majanduskasvu elavdamiseks leidma ja kasutusele võtma täiendavaid rahastamisallikaid;

5.  tuletab meelde, et EIP laenuandmistegevuse peamiseks põhimõtteks peab jääma nende projektide eelistamine, millel on selged tulemused ja mõju majanduskasvule, taastumisele ja tööhõivele, ning lisaks kriisijärgsete probleemide ennetamine, suurendades Euroopas toetust taasindustrialiseerimisprojektidele;

6.  sellega seoses nõuab rohkem teavet otseselt ja kaudselt EIP laenudest rahastatavate projektide täpse olemuse, eelkõige nende lisaväärtuse kohta ning mõju kohta majanduskasvule, majanduse taastumisele ja tööhõivele;

7.  tunneb heameelt otsuse üle suurendada Euroopa Investeerimisfondi kapitali 1,5 miljardi euro võrra, mis peaks elavdama fondi lähiaja tegevust, eelkõige võimaldades ja lihtsustades VKEde juurdepääsu rahastamisele, kuid palub ka järgnevalt kohandada fondi riskijuhtimissüsteemi EIP kontserni riskide kaardistamise abil sekkumismeetmete kaupa; toonitab EIP tähtsust VKEde tegevuse rahastamiseks moodustatavate partnerluste hõlbustamisel;

8.  lisaks suuremale laenuandmisvõimele on rahul ka uute tegevuste realiseerimise ja edasiarendamisega kaubanduse rahastamisel majanduskriisist tabatud riikides, eriti VKEde kaubanduse rahastamise süsteemi ja selliste spetsiaalsete finantslahenduste abil nagu rahalise kaasamisega tegelev Euroopa mikrokrediidirahastu „Progressˮ; soovitab EIP-l laiendada nimetatud uutest vahenditest saadavaid hüvesid uutele abisaajatele Euroopa tasandil;

9.  märgib, et eriti väikeettevõtjad kurdavad endiselt, et neil puudub juurdepääs EIP välislaenudele ja Euroopa Investeerimisfondi toel pakutavale rahastamisele; nõuab seepärast iga-aastast ülevaadet selle kohta, kui paljud VKEd ja eelkõige mikroettevõtted on neist vahenditest kasu saanud ja milliseid meetmeid on EIP võtnud seoses oma vahendajate poliitikaga selleks, et tegelikult muuta rahastamine VKEdele kättesaadavamaks;

10. tunneb heameelt kõigi innovaatilistele VKEdele ja idufirmadele ette nähtud stiimulite üle, mille EIP on esimese kasvu rahastamise algatuse ja riskide jagamise juhtimise raames innovatsioonisõbraliku keskkonna ja rahastamise arendamiseks välja töötanud;

11. tunneb heameelt asjaolu üle, et noorte tööhõive algatuse jaoks esialgselt eraldatud 6 miljardi euro suurust summat suurendati 9,1 miljardi euroni, ning nõuab, et EIP kiirendaks kõnealuse algatuse rakendamist ja kaaluks selle laiendamist;

12. juhib tähelepanu EIP rollile hariduse infrastruktuuri arendamisel, mis aitab täiustada oskusi ja leevendada noorte töötuse probleeme Euroopas; on rahul EIP kasvanud aktiivsusega koolitusrajatiste arendamisel, et leevendada noortele mõeldud töökohtade puudust;

13. võtab teadmiseks transpordi-, energeetika- ja ressursside valdkonna infrastruktuuriga seotud projektivõlakirjade algatuse;

14. väljendab heameelt energiasektorite uute laenutingimuste jõustumise üle ning 19 miljardi euro investeerimise üle kliimaprojektidesse; rõhutab uuesti, kui otsustavalt tähtis on ELi energiaeesmärkide täitmine;

15. nõuab põhjalikku hinnangut ja aruannet riskide ja kontrollisüsteemide kohta, mis on seotud Euroopa Komisjoni osavõtul toimuva segarahastamisega, võttes seejuures arvesse segarahastamise mõju mitte ainult järelevalve, vaid ka juhtimisvõimaluste vallas;

16. kordab oma palvet, et enne EIP välismandaadi kohta vahekokkuvõtte tegemist koostaks Euroopa Kontrollikoda eriaruande EIP välislaenutegevuse tulemuslikkuse ja ELi poliitikaga kokkusobivuse kohta ning võrdleks sellistest laenudest ja EIP kasutatavatest omavahenditest saadavat lisaväärtust; palub kontrollikojal lisaks eristada oma analüüsis ELi eelarvest antavaid tagatisi, Euroopa Arengufondi tagatud investeerimisrahastut, ELi ja Aafrika infrastruktuuri usaldusfondis kasutatavaid mitmesuguseid segarahastamise vorme, Kariibi investeerimisfondi ja Vaikse ookeani piirkonna investeerimisrahastut ning tagasisaadavate vahendite kasutamist kõnealusteks investeeringuteks;

17. tunnistab, et jõukate ja jätkusuutlike naabruspiirkondade loomiseks sotsiaalmajanduslike arengualgatuste ja erainvesteeringute abil on vajalik kodanikuühiskonna osalemine; tuletab meelde vajadust pidevalt toetada neid kodanikuühiskonna sektoreid, kes osalevad Vahemere lõunaranniku ja idapoolsete partnerriikide demokraatlikes ja majanduslikes üleminekuprotsessides, mis on kooskõlas komisjoni ja Euroopa välisteenistuse määratletud Euroopa Liidu välispoliitika eesmärkidega;

18. soovitab EIP-l ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangal (EBRD) edeneda projektide rakendamisel jätkuvalt parima võimaliku operatiivkoostöö suunas, kuna tihedam pankadevaheline koostöö on hädavajalik kulude optimeerimiseks ja sünergia suurendamiseks tänu vahendite tõhusamale kasutamisele;

19. tunneb heameelt sellest, et EIP ühines 2013. aasta oktoobris rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatusega (IATI) ning kutsub EIPd üles kolmandates partnerriikides laenude andmisel alati rakendama IATI norme; toetab EIP pingutusi läbipaistvuse põhimõtte järjepidevaks kohaldamiseks oma talitustes (ka väliste sidusrühmade ja ELi kodanike suhtes), eelkõige pideva teadlikkuse tõstmise ja teabekeskuste loomisega;

20. tuletab meelde, et lisaks EIP üleüldise aruandluskohustuse ja vastutuse tugevdamisele tänu selgele ülevaatele finantsvahendajatest ja lõplikest abisaajatest aitab ELi poliitika läbipaistev rakendamine muuta rahastatavad abiprojektid tulemuslikumaks ja jätkusuutlikumaks;

21. sedastab murega, et vastupidiselt IATI raames võetud kohustustele kavatseb EIP muuta piiravamaks oma eeskirju, mis reguleerivad kodanike ja sidusrühmade juurdepääsu tema dokumentidele; palub EIP-l seoses oma haldusdokumentide kättesaadavusega täiel määral kohaldada kehtivaid ELi õigusakte, eelkõige määrust (EÜ) nr 1049/2001, ning ühtlasi järgida kõigi EIP ülesannete täitmisel Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtet teha oma tööd võimalikult avalikult;

22. teeb ettepaneku korraldada, sarnaselt igas kvartalis toimuva parlamendi ja EKP vahelise rahapoliitika alase dialoogiga, korrapärane struktureeritud dialoog EIP presidendi ja parlamendi vahel, et tugevdada parlamentaarset kontrolli EIP tegevuse üle ning lihtsustada mõlema institutsiooni vahelist tõhustatud koostööd ja kooskõlastamist;

23. tunneb heameelt EIP varade hea kvaliteedi üle, kuna langenud väärtusega laenude määr on kogu laenuportfellis 0% lähedal (0,2%); peab väga oluliseks tagada, et EIP säilitaks AAA-krediidireitingu, et tal säiliks juurdepääs rahvusvahelistele kapitaliturgudele parimatel võimalikel rahastamistingimustel, mis omakorda mõjutaks positiivselt projektide elutsüklit, sidusrühmi ja EIP ärimudelit;

24. kordab oma nõudmist, et EIP peamiste sekkumiste mõju hindamiseks töötataks välja ja lisataks EIP aastaaruandesse läbivad tulemuslikkuse näitajad, mis võiksid iseloomustada eeskätt mitmekordistavat mõju ja finantsvõimenduse mõju;

25. teeb ettepaneku, et regulatiivset väliskontrolli

     i)     teostaks EKP ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 alusel või

     ii)     seda teostataks tulevase pangandusliidu raames, mille kohta komisjon esitas 12. septembril 2012. aastal teatise(1), või

     iii)    kui see ei ole võimalik, siis teostaks seda EIP vabatahtliku taotluse alusel Euroopa Pangandusjärelevalve kas ühe või mitme liikmesriigi järelevalveasutuste osalemisel või ilma selleta, või siis sõltumatu audiitor;

     ning peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei ole selle kohta ettepanekuid esitanud, ehkki parlament on seda 2007. aastast saadik nõudnud;

26. märgib, et 2015. aastal on kavas uuendada ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikes 3 viidatud kolmepoolset kokkulepet EIP, komisjoni ja kontrollikoja vahelise koostöö kohta seoses meetoditega, mida kontrollikoda kasutab, et kontrollida EIP tegevust liidu ja liikmesriikide vahendite haldamisel; palub, et EIP sellega seoses laiendaks Euroopa Kontrollikoja volitusi kõigile uutele EIP vahenditele, mis seonduvad ELi või Euroopa Arengufondi avalike rahaliste vahenditega;

27. tuletab meelde, et EIP peab pidevalt jälgima ja kohandama oma poliitikat nõuetele mittevastavate jurisdiktsioonide suhtes vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) läbipaistvuse ja maksualase teabevahetuse ülemaailmse foorumi 2013. aasta novembris avaldatud riigireitingutele, samuti ajakohastama rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast poliitikat;

28. on rahul sellega, et EIP nõukogu kiitis 2013. aastal heaks ajakohastatud pettustevastase poliitika, milles kinnitatakse panga nulltolerantsi põhimõtet.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

2.12.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Ryszard Czarnecki, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Ingeborg Gräßle, Rina Ronja Kari, Verónica Lope Fontagné, Dan Nica, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Bart Staes, Marco Valli, Derek Vaughan, Anders Primdahl Vistisen, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Caterina Chinnici, Benedek Jávor, Louis-Joseph Manscour, Julia Pitera

(1)

COM(2012)0510.


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (22.1.2015)

majandus- ja rahanduskomisjonile

Euroopa Investeerimispanga 2013. aasta aruande kohta

(2014/2156(INI))

Arvamuse koostaja: David Casa

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Investeerimispank (EIP) kulutas 2013. aastal 9,1 miljardit eurot noorte oskuste arendamise ja töövõimaluste edendamiseks, ja märgib, et see on 50 % rohkem kui algne eesmärk, kuid kahtleb, kas see summa on piisav, võttes arvesse asjaolu, et miljonid noored on ilma tööta;

2.  tunneb heameelt selle üle, et 2013. aastal suurendati kapitali 10 miljardi euro võrra; nõustub, et see võimaldab teha vastutsüklilisi investeeringuid; märgib, et kapitali võib olla tarvis veelgi suurendada;

3.  on veendunud, et EIP valitud projektid ei peaks mitte ainult pakkuma töökohtade taastamise ja majanduskasvu võimalust, vaid ka tegelema selliste 21. sajandi määravate probleemidega nagu kliimamuutused, energiasõltumatus, ülemaailmne konkurents ja ebavõrdsuse suurenemine;

4.  usub, et EIP vahendid võivad anda otsustava panuse töökohtade loomisse ja majanduskasvu, kui töötatakse välja tõhusamad rahastamisvahendid, et ergutada erainvesteeringuid senisest märksa suuremal määral;

5.  nõuab EIP vahendite eraldamisel suuremat eesmärgipärasust, vähem reguleerimist ja rohkem paindlikkust;

6.  kutsub EIPd üles asuma parlamentide, valitsuste ja sotsiaalpartneritega struktureeritud teabevahetusse, et teha korrapäraselt kindlaks töökohtade loomise meetmeid, mille abil oleks võimalik Euroopa konkurentsivõimet jätkusuutlikult suurendada;

7.  tuletab meelde, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on meie majanduse tugisammas ja neil on tohutu potentsiaal luua töökohti ja eeskätt töökohti noortele ning edendada kutseõpet ja praktikavõimalusi ühendavat kahest süsteemi; rõhutab sellega seoses, et üle 85 % kõigist uutest töökohtadest Euroopas luuakse VKEde kaudu; juhib siiski tähelepanu sellele, et kahest süsteemi ei ole võimalik teatavates riikides muudatusteta ja otseselt rakendada ning seda tuleks kohandada iga liikmesriigi tegelike oludega;

8.  peab tervitatavaks toetust, mida antakse VKEdele piirkondades, kus noorte töötuse määr on üle 25 %;

9.  väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et EIP suurendas 2012. aastaga võrreldes VKEde rahastamist 50 %, mille tulemusena tagati ELis 2,8 miljonit töökohta; kutsub EIPd samas üles vabastama VKEd üleliigsest bürokraatiast oma haldus- ja taotlusmenetluste puhul; märgib murega, et rahastamine oli 2013. ja 2014. aastal liikmesriikide vahel jätkuvalt killustatud, ning tuletab meelde, et see takistab äärmiselt suurel määral VKEde kasvu ja jätkusuutlikkust ning nende võimalusi investeerida ja töökohti luua; nõuab rohkem teavet 2013. aastal VKEdele suunatud EIP rahastamise kohta 2012. aastaga võrreldes ja selle mõju kohta tööhõive määrale ELis;

10. juhib tähelepanu sellele, et VKEd saavad suurt majanduskasvu ja töökohti luua soodsate poliitiliste ja finantstingimuste korral; märgib, et VKEd on majanduskasvu ja töökohtade loomisel edukamad siis, kui ka suurema riskiastmega investeeringute jaoks on olemas soodsad rahastamisvõimalused; peab sellega seoses küsitavaks asjaolu, et EIP on liiga sageli toiminud nii, nagu ta oleks erapank, ning kohaldanud samu projektivaliku kriteeriume ja lükanud tagasi avalikke huve täitvaid projekte, mida ei peetud piisavalt kasumlikeks; palub EIP-l uut liiki jõukusse investeerimist käsitleva komisjoni kava raames anda VKEdele, mikroettevõtjatele ja sotsiaalmajanduse organisatsioonidele ühtlustatud ja lihtne juurdepääs rahastamisele, et viia ellu jätkusuutlikke töökohtade loomise projekte ja sealhulgas väikeseid projekte;

11. peab tervitatavaks asjaolu, et EIP käsitleb liikmesriikide rahalisi vajadusi juhtumipõhiselt, ning rõhutab, et liikmesriikide arenguerinevustest tulenevate erivajaduste arvestamine on ELi sidusa arengu eeltingimus;

12. väljendab heameelt asjaolu üle, et keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate algatuse ja majanduskasvu rahastamise algatuse raames, mis mõlemad stimuleerivad laenude andmist, eelkõige innovaatilistele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, keskendutakse just keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele (250 kuni 3000 töötajaga ettevõtjad);

13. märgib, et VKEd saavad majanduskasvu ja töökohti luua ainult siis, kui neile tagatakse soodne ja stabiilne majanduskeskkond, milles seda teha;

14. juhib tähelepanu asjaolule, et EIP peab tagama, et tema läbipaistvuspoliitika on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) sätetega;

15. tunneb heameelt EIP uue algatuse „Oskused ja töökohad – investeerimine noorte jaoks” üle, milles keskendutakse kutseõppe ja õppijate/praktikantide liikuvuse rahastamise vahenditele eesmärgiga anda noortele püsivaid töötamisvõimalusi, ning nõuab veelgi suurema tähelepanu pööramist kutseõppele ning selles laenuprogrammis lähiaastatel investeeringute suurendamist; on siiski veendunud, et see programm ei peaks suunama rahastamist kõrvale praeguselt toetustesüsteemilt, eelkõige programmilt Erasmus+; rõhutab, et liikuvust tuleb käsitleda võimalusena ja see peab jääma vabatahtlikuks ning ei tohi muutuda tööpuuduse all kannatavate piirkondade rahvaarvu vähenemisele ja tõrjutusele kaasa aitavaks vahendiks; nõuab, et tähelepanu pöörataks projektidele, mis võimaldavad luua kvaliteetseid töökohti, keskendudes eelkõige nendele projektidele, mis on seotud noortele töökohtade loomisega, naiste osakaalu suurendamisega tööturul, pikaajalise töötuse vähendamisega ja ebasoodsamas olukorras olevate rühmade võimaluste parandamisega kindla töö leidmiseks;

16. väljendab heameelt EIP laialdaste kogemuste üle hariduse ja koolituse rahastamisel Euroopas õppelaenude kaudu, võttes eelkõige arvesse seda, et EIP grupp võtab 2015. aastal kasutusele Erasmuse liikuva magistriõppe õppelaenu tagatised; rõhutab, kui tähtsad on soodsad tagasimaksetingimused selleks, et laenud muutuksid üliõpilastele täielikult kättesaadavaks, olenemata nende majanduslikust taustast;

17. rõhutab, et Euroopa mikrokrediidi rahastu „Progress” on oluline sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise ja kaitsetumate rühmade toetamise seisukohast, eelkõige sotsiaalmajanduse valdkonnas; toonitab vajadust suurendada ELi institutsioonide jõupingutusi võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, mille all praegu kannatab 10 miljonit inimest enam kui 2010. aastal, ning juhib tähelepanu asjaolule, et strateegia „Euroopa 2020” eesmärgi saavutamisest selles valdkonnas ollakse väga kaugel; märgib, et sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse fenomen ei mõjuta üksnes vaeseid riike, vaid see puudutab enamikku liikmesriikidest, olenemata nende majandusliku arengu tasemest;

18. palub EIP-l kolmesambalise hindamismeetodi alusel projektide valimisel pöörata erilist tähelepanu esimese samba kriteeriumile, milleks on majanduskasvule ja tööhõivele, eriti noorte tööhõivele kaasaaitamine; rõhutab, et töökohad, väljaõpe ja praktika noortele on tähtis osa üleminekust jätkusuutlikule ja töökohti loovale mudelile;

19. palub EIP-l üldisemalt järgida Euroopa kodanike valitud esindajate poolt demokraatlikult kokkulepitud suuniseid ning rõhutab sellega seoses vajadust suurema läbipaistvuse ja korrapärasema dialoogi järele EIP ja parlamendi vahel;

20. peab tervitatavaks asjaolu, et EIP on vastu võtnud kohandatud käsituse, mille alusel töötatakse finantslahendused välja vastavalt liikmesriikide erivajadustele;

21. tuletab meelde EIP keskset rolli komisjoni uue presidendi Jean-Claude Junckeri lubatud 300 miljardi euro suuruse kaugeleulatuva investeerimispaketi elluviimisele kaasaaitamises ning palub EIP-l võimalikult kiiresti teatada nende projektide liigid, eesmärgid ja rahastamisviisi, mida pank selle paketi raames haldab;

22. on veendunud, et EIP valitud investeeringud, mis kuuluvad uue investeerimispaketi alla, peaksid kaasa tooma selgeid positiivseid väljundeid ühiskonnale tervikuna, mitte vaid teatavatele sektoritele; on seisukohal, et investeeringute tulemuseks ei peaks olema mitte ainult kvaliteetsete töökohtade suurem arv ja majanduskasv, vaid ka ühiskonna edasiminek;

23. kutsub EIPd üles seadma esmatähtsale kohale investeeringud energiaalasesse üleminekusse, kliimamuutuste leevendamisse, digitaalmajandusse ja inimkapitali, et tulla toime tulevikus tekkivate probleemidega ja kujundada Euroopa tööstus ümber;

24. tuletab meelde asepresident Kataineni kindlat kavatsust suurendada EIP potentsiaali mitte ainult infrastruktuuri valdkonnas, vaid ka noorte tööhõive ja hariduse vallas, ning palub EIP-l esitada järgmise aasta aruandes ülevaate selles valdkonnas tehtud edusammudest; usub, et juba algatatud meetmeid noorte tööhõive suurendamiseks tuleks ellu viia kiiremini ja neid järk-järgult laiendada;

25. on veendunud, et lisaks meetmetele, mis on juba käivitatud noorte tööhõive algatuse raames, peaks EIP olulisel määral investeerima meetmetesse, millega luuakse nooremate põlvkondade jaoks jätkusuutlikke töökohti;

26. väljendab heameelt EIP kavatsuse üle soodustada innovatsiooni, väljaõpet ja investeeringuid, et stimuleerida majanduskasvu ja luua töökohti;

27. nõuab EIP läbipaistvusprotsessi parandamist, eelkõige mis puudutab pangale Euroopa Parlamendi poolse hinnangu andmist, et võimaldada parlamendiliikmetel olla panga tegevuse ja tema hallatavate projektidega täielikult kursis;

28. kutsub EIPd üles etendama juhtivat rolli komisjoni käivitatud uut liiki jõukust käsitleva investeerimiskava rahastamises; eeldab sellega seoses, et pank muudab rahastamise VKEdele ja mikroettevõtjatele kättesaadavaks ning tagab, et investeeringutest saab kasu ühiskond tervikuna;

29. palub EIP-l täita täielikult oma rolli jätkusuutlikul ja keskkonnasõbralikul majanduskasvul põhineva majanduse elavdamise liikumapaneva jõuna.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

48

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Krasnodębski, Jérôme Lavrilleux, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Marek Plura, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Ulla Tørnæs, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniela Aiuto, Georges Bach, Lynn Boylan, Elmar Brok, Karima Delli, Helga Stevens, Tom Vandenkendelaere


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

9.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

3

10

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Markus Ferber, Jonás Fernández, Elisa Ferreira, Neena Gill, Sylvie Goulard, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Othmar Karas, Alain Lamassoure, Philippe Lamberts, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Patrick O’Flynn, Stanisław Ożóg, Dariusz Rosati, Alfred Sant, Peter Simon, Renato Soru, Sampo Terho, Michael Theurer, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Miguel Viegas, Pablo Zalba Bidegain, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matt Carthy, Frank Engel, Ramón Jáuregui Atondo, Eva Joly, Jan Keller, Thomas Mann, Siegfried Mureșan, Tibor Szanyi, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Maria Heubuch, Miguel Urbán Crespo, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Õigusteave - Privaatsuspoliitika