RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1215/2009, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes ning peatatakse selle kohaldamine Bosnia ja Hertsegoviina suhtes

24.3.2015 - (COM(2014)0386 – C8‑0039/2014 – 2014/0197(COD)) - ***I

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Goffredo Maria Bettini

Muudatusettepanekud

• 001-009 (PDF - 130 KB)
• 001-009 (DOC - 62 KB)
• 010-013 (PDF - 107 KB)
• 010-013 (DOC - 316 KB)
• 014-014/REV1 (PDF - 131 KB)
• 014-014/REV1 (DOC - 101 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1215/2009, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes ning peatatakse selle kohaldamine Bosnia ja Hertsegoviina suhtes

(COM(2014)0386 – C8‑0039/2014 – 2014/0197(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0386),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0039/2014),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–       võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0060/2015),

1.      võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.      palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Määruses (EÜ) nr 1215/2009 ei ole ette nähtud ühtegi võimalust ajutiselt peatada erandlike kaubandusmeetmete kohaldamist juhul, kui asjaomased riigid rikuvad tõsiselt ja süstemaatiliselt inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid. On asjakohane kehtestada selline võimalus, et tagada kiire tegutsemine juhul, kui Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatel või sellega seotud maadel ja territooriumidel rikutakse tõsiselt ja süstemaatiliselt inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid.	(2) Määruses (EÜ) nr 1215/2009 ei ole ette nähtud ühtegi võimalust ajutiselt peatada erandlike kaubandusmeetmete kohaldamist juhul, kui asjaomased riigid rikuvad tõsiselt ja süstemaatiliselt inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid. On asjakohane kehtestada selline võimalus, et tagada kiire tegutsemine juhul, kui Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatel või sellega seotud maadel ja territooriumidel rikutakse tõsiselt ja süstemaatiliselt inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid. Ühinemisprotsessi edenemiseks tuleb austada demokraatia põhimõtteid ja inimõigusi ning kaitsta vähemusi.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (5) Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi algusest peale on stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud sõlmitud kõikide Lääne-Balkani riikidega, välja arvatud Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovoga3. Nõukogu volitas 2013. juunis komisjoni alustama läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimiseks Kosovoga. (5) Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi algusest peale on stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud sõlmitud kõikide Lääne-Balkani riikidega, välja arvatud Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovoga3. Läbirääkimised stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimiseks Kosovoga lõppesid 2014. aasta mais ja leping parafeeriti sama aasta juulis. ______________ _______________ 3 Selline nimekasutus ei mõjuta Kosovo staatuse küsimuses võetud seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta. 3 Selline nimekasutus ei mõjuta Kosovo staatuse küsimuses võetud seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (7) Kuid Bosnia ja Hertsegoviina ei ole veel nõustunud kohandama vahelepingu alusel antud kaubandussoodustusi, et võtta arvesse Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelist Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu alusel kehtestatud kauplemise sooduskorda. Juhul kui käesoleva määruse vastuvõtmise ajaks ei ole Euroopa Liit ning Bosnia ja Hertsegoviina alla kirjutatud lepingule, millega kohandatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus ning vahelepingus kehtestatud kaubandussoodustusi, tuleks Bosniale ja Hertsegoviinale antud soodustused peatada alates 1. jaanuarist 2016. Pärast seda, kui Bosnia ja Hertsegoviina ning Euroopa Liit on allkirjastanud vahelepingus kehtestatud kaubandussoodustuste kohandamise lepingu ning kohaldavad seda ajutiselt, tuleks soodustused taastada.   (7) Kuid Bosnia ja Hertsegoviina ei ole veel nõustunud kohandama vahelepingu alusel antud kaubandussoodustusi, et võtta arvesse Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelist Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu alusel kehtestatud kauplemise sooduskorda. Juhul kui käesoleva määruse vastuvõtmise ajaks ei ole Euroopa Liit ning Bosnia ja Hertsegoviina alla kirjutatud lepingule, millega kohandatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus ning vahelepingus kehtestatud kaubandussoodustusi, tuleks Bosniale ja Hertsegoviinale antud soodustused peatada alates 1. jaanuarist 2016. Pärast seda, kui Bosnia ja Hertsegoviina ning Euroopa Liit on allkirjastanud vahelepingus kehtestatud kaubandussoodustuste kohandamise lepingu ning kohaldavad seda ajutiselt, tuleks soodustused taastada. Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimud ning Euroopa Komisjon peaksid kahekordistama jõupingutusi, et leida enne 1. jaanuari 2016 vahelepingu kohane vastastikuselt aktsepteeritav lahendus eelkõige seoses piiriülese kaubandusega.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (7 a) Oluline on arvesse võtta asjaomaste Lääne-Balkani riikide ja territooriumide järjepidevat liikumist Euroopa Liidu liikmeks astumise suunas, samuti Horvaatia ühinemist liiduga ning sellest tulenevat vajadust kohandada vahelepingut Bosnia ja Hertsegoviinaga. Sellega seoses on samuti oluline arvesse võtta liidu selgelt väljendatud aktiivset toetust Bosnia ja Hertsegoviina ELiga ühinemise perspektiivile, nagu see on esitatud välisasjade nõukogu 15. detsembri 2014. aasta järeldustes. Nimetatud järeldustes korratakse, et Bosnia ja Hertsegoviina poliitiline juhtkond peab võtma ELiga integreerumiseks vajalikud reformid kõikide oluliste institutsioonide töösse ning et kõikidel valitsustasanditel tuleb tagada toimivus ja tulemuslikkus, et valmistada Bosnia ja Hertsegoviina ette tulevane ühinemine ELiga.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 b) Euroopa Liit on toetab üha aktiivselt Bosnia ja Hertsegoviina Euroopaga integreerumise väljavaadet ning ootab riigi poliitiliselt juhtkonnalt selliste reformide jätkamist, mille eesmärk on edendada funktsionaalseid institutsioone ning tagada võrdsed õigused kolme põhirahvuse hulka kuuluvatele inimestele ning Bosnia ja Hertsegoviina kõigile kodanikele.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige -1 (uus) Määrus (EÜ) nr 1215/2009 Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   -1. Lisatakse järgmine põhjendus:   „(14 a) Et võimaldada käesoleva määruse kohaldamise üle nõuetekohast demokraatliku kontrolli, tuleks komisjonile anda kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, et teha I ja II lisas kombineeritud nomenklatuuri koodide ja TARICi alamrubriikide muutmisest tulenevaid muudatusi ning vajalikke tehnilisi kohandusi seoses vajalike kohandustega, mis tulenevad kaubandussoodustuste andmisest liidu ja käesoleva määrusega hõlmatud riikide ja territooriumide vahel kokku lepitud muu korra raames, ja seoses käesolevast määrusest tulenevate soodustuste peatamisest juhul, kui ei järgita tõhusa halduskoostöö tingimust, inimõiguste järgimise tingimust ning õigusriigi põhimõtteid, samuti tingimust, mille kohaselt tuleb alustada põhjalikke majandusreforme ja osaleda piirkondlikus koostöös. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon peaks esitama täieliku teabe ja dokumentatsiooni koosolekute kohta, mis ta on pidanud riiklike ekspertidega delegeeritud õigusakte ette valmistades ja rakendades. Sellega seoses peaks komisjon tagama, et Euroopa Parlament oleks nõuetekohaselt kaasatud, kasutades teistes poliitikavaldkondades omandatud parimaid tavasid, et luua parimad tingimused Euroopa Parlamendi kontrolli teostamiseks delegeeritud õigusaktide üle;”
Selgitus
Alates selle vastuvõtmisest on määrust (EÜ) nr 1215/2009 mitu korda muudetud. Delegeeritud õigusaktide kasutamine võeti kasutusele määrusega 1336/2011, kuid selles puudus põhjendus, mis selgitanuks delegeeritud õigusaktide kasutamist. Raportöör teeb ettepaneku kasutada delegeeritud õigusakte ka muudel juhtudel, et tagada nõuetekohast demokraatlikku järelevalvet selle üle, kuidas komisjon kohaldab algmäärust. See peaks olema selgelt esitatud vastavas põhjenduses kooskõlas parlamendi ja nõukogu vahel kokku lepitud ühise arusaamaga delegeeritud õigusaktide kasutamise kohta.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1215/2009 Artikkel 2 – lõige 3
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (1 a) Artikli 2 lõiget 3 muudetakse järgmiselt: 3. Juhul kui maa või territoorium ei täida lõikeid 1 või 2, võib komisjon rakendusaktiga osaliselt või täielikult peatada asjaomasele maale või territooriumile käesoleva määrusega ettenähtud õiguse saada soodustust. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 8 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Juhul kui maa või territoorium ei täida lõike 1 punkte a või b, võib komisjon rakendusaktiga osaliselt või täielikult peatada asjaomasele maale või territooriumile käesoleva määrusega ettenähtud õiguse saada soodustust. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 8 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.
Selgitus
Muudatusettepanekus nr 6 teeb raportöör ettepaneku kohaldada delegeeritud õigusaktide menetlust soodustuste peatamiseks, kui ei järgita tõhusa halduskoostöö tingimust, et vältida pettust, inimõiguste austamise tingimust ja õigusriigi põhimõtteid, samuti tingimust, mille kohaselt tuleb läbi viia tõhusaid majandusreforme ja teha piirkondlikku koostööd. Seega tuleb artikli 2 lõiget 3 muuta, et jätta rakendusaktide kasutamine nende kolme juhtumi puhul välja.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 b (uus) Määrus (EÜ) nr 1215/2009 Artikkel 7 – punkt c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (1 b) Artiklisse 7 lisatakse järgmine punkt:   c) asjaomasele maale või territooriumile käesoleva määrusega ettenähtud soodustuste saamise õiguse osaline või täielik peatamine, kui see maa või territoorium ei täida käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punktides c ja d ning artikli 2 lõikes 2 sätestatud tingimusi.
Selgitus
Raportöör teeb ettepaneku kohaldada delegeeritud õigusaktide menetlust soodustuste peatamiseks, kui ei järgita tõhusa halduskoostöö tingimust, et vältida pettust, inimõiguste austamise tingimust ja õigusriigi põhimõtteid, samuti tingimust, mille kohaselt tuleb läbi viia tõhusaid majandusreforme ja teha piirkondlikku koostööd. Raportöör on seisukohal, et komisjoni kaalutlusruum nimetatud kolmel juhul on liiga suur ning kaasata tuleb kaasseadusandjad. (Vt ka seletuskirja.)
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 c (uus) Määrus (EÜ) nr 1215/2009 Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (1 c) Artikli 10 lõike 1 sissejuhatavat teksti muudetakse järgmiselt: 1. Kui komisjon leiab, et on piisavalt tõendeid pettuse kohta või ei tulda toime päritolutõendite kontrollimiseks vajaliku halduskoostööga või kui ühendusse suunduv eksport on märkimisväärselt kasvanud, ületades tavapäraseid tootmis- ja ekspordimahtusid, või kui artiklis 1 osutatud maade ja territooriumide osas ei täideta artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimusi, võib ta võtta meetmeid, et käesoleva määrusega ettenähtud sooduskord kas täielikult või osaliselt kolmeks kuuks peatada, tingimusel et ta on eelnevalt: 1. Kui komisjon leiab, et on piisavalt tõendeid pettuse kohta või ei tulda toime päritolutõendite kontrollimiseks vajaliku halduskoostööga või kui ühendusse suunduv eksport on märkimisväärselt kasvanud, ületades tavapäraseid tootmis- ja ekspordimahtusid, või kui artiklis 1 osutatud maade ja territooriumide osas ei täideta artikli 2 lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimusi, võib ta võtta meetmeid, et käesoleva määrusega ettenähtud sooduskord kas täielikult või osaliselt kolmeks kuuks peatada, tingimusel et ta on eelnevalt:
Selgitus
Arvestades delegeeritud õigusaktide kavandatud kasutamist soodustuste peatamiseks, kui osalev riik või territoorium ei järgi tõhusa halduskoostöö tingimust, et vältida pettust, ning inimõiguste austamise tingimust ja õigusriigi põhimõtteid, tuleks vastavalt muuta kaitseklauslit, mis käsitleb soodustuste ajutist peatamist rakendusaktidega.

SELETUSKIRI

Komisjoni ettepaneku taust

ELi ja Lääne-Balkani riikide vahelist kaubandust liberaliseeritakse mitmesuguste stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingutega ning vahelepinguga Bosnia ja Hertsegoviina puhul. Lisaks saavad Kosovo (kellel ei ole veel oma stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut) ja kogu piirkond kasu autonoomsetest kaubandusmeetmetest, mida EL on neile pakkunud alates 2000. aastast. Need ühepoolsed soodustused võimaldavad piiramatut tollimaksuvaba juurdepääsu ELile enamiku toodete jaoks. Vastupidiselt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingutele, milles soodustusi annavad mõlemad osapooled, on autonoomsed kaubandusmeetmed Lääne-Balkani riike soosiv ühepoolne sooduskord. Tollitariifide liberaliseerimisel stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute raames ja määruse (EÜ) nr 1215/2009 alusel antud soodustustel on erinev ulatus, eriti põllumajandustoodete osas. Põllumajandustoodete liberaliseerimise tase autonoomsete kaubandusmeetmete korra raames on kõrgem kui stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute või vahelepingute puhul.

Kaalumisel olevas komisjoni ettepanekus esildatakse algmääruse (EÜ) nr 1215/2009 kolm põhilist muudatust:

1. Praeguste soodustuste pikendamine 2020. aasta lõpuni

Pikendamise eesmärk on anda soodustatud riikidele lisaaega, et viia algmääruse kohased soodustused kooskõlla stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute või vahelepingutega ette nähtud soodustustega.

2. Nn inimõiguste klausli lisamine autonoomsete kaubandusmeetmete määrusesse

Klausel võimaldab soodustuste peatamist juhul, kui mõnes soodustatud riigis või territooriumil rikutakse tõsiselt ja süstemaatiliselt inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi aluspõhimõtteid.

3. Võimalik autonoomsete kaubandusmeetmete peatamine Bosnia ja Hertsegoviina puhul alates 1. jaanuarist 2016

Pärast Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga 1. juulil 2013 ei ole Bosnia ja Hertsegoviina veel nõustunud kohandama vahelepingut, et võtta arvesse Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelist Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu alusel kehtestatud kauplemise sooduskorda. See leping ühendas neid riike enne 1. juulit 2013. Seepärast kasutavad 2008. aastal 27 ELi liikmesriiki hõlmanud vahelepingus kokkulepitud sooduskvoote nüüd 28 liikmesriiki (saabumise järjekorras teenindamise põhimõtte alusel). ELi metoodika kaubanduslepingute muutmiseks pärast ELi laienemise toimumist tugineb ELi uute liikmete ja ELiga sõlmitud kaubanduslepinguga riigi vahelise tavapärase kauplemise korra kontseptsioonile. Kõik Lääne-Balkani riigid, kes on Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu osalised, on selle metoodikaga nõus – välja arvatud Bosnia ja Hertsegoviina – ning on lõpetanud läbirääkimised oma lepingute muutmiseks ELiga.

Pärast Bosnia ja Hertsegoviinaga peetud kolme läbirääkimisvooru ei jõutud kokkuleppele. ELi metoodika vastaselt on Bosnia ja Hertsegoviina arvamusel, et ei saa suurendada oma soodustusi tavapärase kauplemise koguste jaoks. Bosnia ja Hertsegoviina arvates võib see toimuda ainult juhul, kui EL pakuks lisasoodustusi.

Patiseisu ja ELi kommertshuvide kahjustamise tõttu teeb komisjon ettepaneku, et Bosnia ja Hertsegoviina autonoomseid kaubandusmeetmeid ei pikendata automaatselt, vaid et selle tingimuseks seatakse, et Bosnia ja Hertsegoviina nõustub ELi vahelepingu kohandamise metoodikaga. Pärast seda, kui Bosnia ja Hertsegoviina ning Euroopa Liit kaubandussoodustuste kohandamise lepingus kokku lepivad, selle allkirjastavad ja seda ajutiselt kohaldavad, taastatakse Bosnia ja Hertsegoviina soodustused.

Soodustuste saamise tingimused

Algmääruse artikli 2 lõikes sätestatakse mitu tingimust soodustuskorra saamiseks:

a) vastavus määruses (EMÜ) nr 2454/93 sätestatud „päritolustaatusega toote” määratlusele;

b) soodustuse saajad peavad hoiduma kehtestamast uusi tollimakse või muid lõive, mis on samaväärse toimega EList pärinevate toodete suhtes;

c) soodustuse saajad peavad osalema tõhusas halduskoostöös ühendusega, et vältida mis tahes pettuseohtu.

Kaalutavas komisjoni ettepanekus võetakse kasutusele neljas tingimus, nn inimõiguste klausel. Sooduskorra andmine sõltub seega ka järgmisest:

d) soodustuse saajad peavad hoiduma inimõiguste, sealhulgas põhiliste tööõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete tõsisest ja süstemaatilisest rikkumisest.

Lisaks on algmääruse artikli 2 lõikes 2 veel üks tingimus soodustuse saamiseks – soodustatud maade valmisolek alustada põhjalikke majandusreforme ja osaleda piirkondlikus koostöös teiste Lääne-Balkani riikidega, eelkõige vabakaubanduspiirkondade loomise teel.

Algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt võib komisjon kontrollimenetluse korras vastu võetud rakendusaktiga osaliselt või täielikult peatada sooduskorra andmise, juhul kui eelnimetatud tingimusi ei täideta.

Muudatusettepanekud:

Delegeeritud õigusaktid:

Raportööri esitatud muudatusettepanekute puhul on üks peamisi eesmärke asendada rakendusaktide kasutamine delegeeritud õigusaktidega, kui tegemist on otsusega soodustuse andmise peatamise kohta seoses artikli 2 lõike 1 punktides c ja d ning artikli 2 lõikes 2 osutatud tingimuste täitmata jätmisega, st:

Artikli 2 lõige 1:

c) soodustuse saajad peavad osalema tõhusas halduskoostöös ühendusega, et vältida mis tahes pettuseohtu

d) artiklis 1 osutatud riigid ja territooriumid peavad hoiduma inimõiguste, sealhulgas põhiliste tööõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete tõsisest ja süstemaatilisest rikkumisest (võetud kasutusele kaalutavas komisjoni ettepanekus)

Artikli 2 lõige 2:

„soodustatud maade valmisolek alustada põhjalikke majandusreforme ja osaleda piirkondlikus koostöös teiste Lääne-Balkani riikidega, eelkõige vabakaubanduspiirkondade loomise teel.”

Kui on valida delegeeritud õigusaktide (ELi toimimise lepingu artikkel 290) ja rakendusaktide (ELi toimimise lepingu artikkel 291) vahel, peaksid kaasseadusandjad võtma peamise kriteeriumina arvesse komisjonile antavat kaalutlusruumi, arvestades seejuures eelkõige asjaomase poliitikameetmete hindamise ulatusega.

Raportöör on seisukohal, et komisjonil on eelnimetatud põhjustel soodustuste andmise peatamise üle otsustamisel oluline kaalutlusruum, mis ulatub objektiivse hinnangu põhjal algõigusakti sätete lihtsast elluviimisest palju kaugemale ja seda eelkõige järgmistel põhjustel:

•       algõigusaktis ei ole sätestatud täpseid kriteeriume eeltoodud tingimuste järgimise hindamiseks ning seega on paratamatult tegemist subjektiivse hinnanguga, mis läheb üle lihtsalt rakendamise piiride;

•       artikli 2 lõike 3 kohaselt ei ole peatamise ulatus täpselt määratletud (soodustus võidakse peatada osaliselt või täielikult), sest ei ole esitatud täpseid kriteeriume peatamise ulatuse kindlakstegemiseks;

•       artikli 2 lõikes 3 nähakse lisaks ette, et komisjon võib sooduskorra peatada – seega võib komisjon samuti otsustada soodustusi üldse mitte peatada.

Raportöör leiab, et eelnimetatud kolme kaalutluse kombinatsiooni tõttu on komisjoni kaalutlusruum soodustuste peatamise üle otsuse tegemisel väga suur. See hõlmab subjektiivset hinnangut ning ületab rakendamise piirid. Seepärast tuleks niisugune otsus võtta vastu delegeeritud õigusaktidega, mis tagab kaasseadusandjate nõuetekohase järelevalve.

Kaalutlusruum algmääruse muudes sätetes ette nähtud tingimuste osas on palju piiratum, nende tingimuste järgimise hindamise kriteeriumid on palju objektiivsemad kui artikli 2 lõike 1 punktides c ja d ning artikli 2 lõikes 2 sätestatud tingimuste puhul. Raportöör on seepärast kindel, et nendel juhtudel on rakendusaktide kasutamine vastuvõetav.

Peale selle lisab raportöör algmäärusesse põhjenduse, kus selgitatakse delegeeritud õigusaktide kasutamist. Alates selle vastuvõtmisest on määrust (EÜ) nr 1215/2009 mitu korda muudetud. Delegeeritud õigusaktide kasutamine lisati sellesse määrusega 1336/2011, mis kahjuks ei hõlmanud põhjendust, kus oleks selgitatud delegeeritud õigusaktide kasutamist. Raportöör teeb ettepaneku kasutada delegeeritud õigusakte ka muudel juhtudel, et tagada nõuetekohast demokraatlikku järelevalvet selle üle, kuidas komisjon kohaldab algmäärust. See peaks olema selgelt esitatud vastavas põhjenduses kooskõlas parlamendi ja nõukogu vahel kokku lepitud ühise arusaamaga delegeeritud õigusaktide kasutamise kohta.

Muud muudatusettepanekud:

Raportöör nõuab, et EL ning Bosnia ja Hertsegoviina püüaksid saavutada kokkuleppe ELiga sõlmitud vahelepingu kohandamiseks pärast Horvaatia ühinemist ELiga, et vältida Bosnia ja Hertsegoviina jaoks soodustuste peatamist alates 1. jaanuarist 2016.

Lisaks peab raportöör vajalikuks korrata, et Lääne-Balkani riigid on teinud edusamme sügavama integreerimise suunas ELiga, ning tsiteerida hiljutisi nõukogu järeldusi Bosnia ja Hertsegoviina kohta.

Järeldused:

Raportööri esildatud muudatusettepanekute peamine eesmärk on kinnitada ELi tõelist ja sügavat pühendumist käesoleva määrusega hõlmatud riikide ja territooriumide tulevasele integratsioonile Euroopaga, andes ühepoolseid kaubandussoodustusi. ELi integratsiooniprotsess on selle ette võtnud riikide jaoks kahtlemata keeruline, kuid see on osutunud piirkonna stabiilsuse seisukohast kõige tõhusamaks vahendiks. Seda silmas pidades tuleb soodustusi või nende võimalikku peatamist käsitada impulsina dokumendis „Compact Growth” toonitatud poliitiliste ja sotsiaal-majanduslike reformide kulu kiirendamiseks, sest need on Lääne-Balkani riikide jaoks vältimatud, kui nad soovivad täita Kopenhaageni kriteeriumide ja aquis communautaire’i nõudmisi. Sel eesmärgil ärgitab raportöör Bosniat ja Hertsegoviinat kohandama vahelepingut kaubandussoodustustega Horvaatiaga, pärast viimase ühinemist Euroopa Liiduga 1. juulil 2013, ja palub samal ajal osalistel arvestada vastastikuseid huve, et saavutada kokkulepe, mis rahuldab nii ELi liikmesriike kui ka Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu osalisi.

väliskomisjoni arvamus (11.3.2015)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1215/2009, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes ning peatatakse selle kohaldamine Bosnia ja Hertsegoviina suhtes
(COM(2014)0386 – C8‑0039/2014 – 2014/0197(COD))

Arvamuse koostaja: Cristian Dan Preda

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepanekut pikendada autonoomseid kaubandusmeetmeid stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate Lääne-Balkani riikide ja territooriumide suhtes veel viie aasta võrra, kuni 31. detsembrini 2020, tuleb tervitada. Sooduskaubandusrežiim on aidanud suurendada Lääne-Balkani riikide eksporti ELi. EL oli 2013. aastal selle piirkonna suurim kaubanduspartner nii impordi (72,7%) kui ka ekspordi (81,8%) osas. Nimetatud kaubandussoodustused koos kehtivate kahepoolsete lepingutega toetavad majanduslikku integratsiooni ELiga ning tugevdavad seeläbi kogu piirkonna majandusarengut ja poliitilist stabiilsust. Kõnealuseid meetmeid tuleks vaadelda ka laiemalt seoses meie poliitikaga Lääne-Balkani riikide suhtes, kus meie lõppeesmärk on lähendada neid ELile.

Komisjoni ettepanekuga tahetakse täita ka praeguses määruses nr 1215/2009 esinev tühik, milleks on inimõiguste klausli puudumine – see klausel võimaldaks kaubandussoodustuste peatamist juhul, kui mõnes stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi riigis või territooriumil rikutakse inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi aluspõhimõtteid. Ehkki Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõike 1 praktilise kohaldamise meetmena ja inimõiguste ELi välistegevusse integreerimise kohustuse kehastusena on see mõte tervitatav, ei ole arvamuse koostaja päriselt rahul komisjoni ettepaneku sõnastusega. Eelistatav oleks selle klausli positiivne, Kopenhaageni kriteeriumidele vastav sõnastus. Ning kui klausli rakendamise lävend seada liiga kõrgeks, võib see muuta klausli mittetoimivaks. Arvamuse koostaja tahaks rõhutada, et Euroopa Parlamendil kui kaasseadusandjal ja ühel eelarvepädevatest institutsioonidest, kellel on tähtis funktsioon ka laienemisprotsessis osalevate riikide suhtes, on õigus täiel määral kasutada oma eelisõigusi otsuse tegemisel kaubandussoodustuste peatamise kohta. Laiemas mõttes on arvamuse koostaja arvates autonoomsete kaubandussoodustusrežiimide inimõiguste klauslite koostamisel vaja suuremat selgust ja järjepidevust.

Muule lisaks võetakse komisjoni ettepanekus arvesse asjaolu, et Bosnia ja Hertsegoviina ei ole veel nõustunud tema ja ELi vahel sõlmitud kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepinguga saadud kaubandussoodustusi kohandama tulenevalt Horvaatia ühinemisest ELiga. Kui selles küsimuses aasta lõpuks kokkuleppele ei jõuta, võidakse käesoleva määrusega Bosniale ja Hertsegoviinale antud soodustused alates 1. jaanuarist 2016 peatada.

Arvamuse koostaja tahaks siiski toonitada, et Bosniale ja Hertsegoviinale antud kaubandussoodustuste peatamist tuleks vaadelda kui stiimulit, mis kiirendab ELiga vahelepingu kohandamise küsimustes tekkinud eriarvamuse lahendamist. Arvamuse koostaja loodab, et Bosnia ja Hertsegoviina uued ametivõimud suudavad ka nimetatud küsimuse lahendamiseks ära kasutada positiivse impulsi, mille andis 15. detsembril 2014 välisasjade nõukogus vastu võetud ELi uus käsitus nende riigi suhtes.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (2) Määruses (EÜ) nr 1215/2009 ei ole ette nähtud ühtegi võimalust ajutiselt peatada erandlike kaubandusmeetmete kohaldamist juhul, kui asjaomased riigid rikuvad tõsiselt ja süstemaatiliselt inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid. On asjakohane kehtestada selline võimalus, et tagada kiire tegutsemine juhul, kui Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatel või sellega seotud maadel ja territooriumidel rikutakse tõsiselt ja süstemaatiliselt inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid. (2) Määruses (EÜ) nr 1215/2009 ei ole ette nähtud ühtegi võimalust ajutiselt peatada erandlike kaubandusmeetmete kohaldamist juhul, kui asjaomased riigid rikuvad inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid. On asjakohane kehtestada selline võimalus, et tagada kiire tegutsemine juhul, kui Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatel või sellega seotud maadel ja territooriumidel rikutakse inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid. Ühinemisprotsessi edenemiseks tuleb austada demokraatia põhimõtteid, inimõigusi ja kaitsta vähemusi.
Selgitus
Kuna ELi liikmeks saada soovivad riigid peavad vastama Kopenhaageni kriteeriumitele, on oluline lisada klausel, mis tagab, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete tõsise ja süstemaatilise rikkumise korral on võimalik võtta meetmeid. Sellist klauslit tuleks laiendada, et hõlmata peamised tööõiguse standardid ja keskkonnanormid, edendamaks ja kaitsmaks inimõigusi ja säästva arengu põhimõtteid ning aitamaks riikidel ühtlustada oma õigust ühenduse acquis’ga.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (5) Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi algusest peale on stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud sõlmitud kõikide Lääne-Balkani riikidega, välja arvatud Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovoga3. Nõukogu volitas 2013. juunis komisjoni alustama läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimiseks Kosovoga. (5) Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi algusest peale on stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud sõlmitud kõikide Lääne-Balkani riikidega, välja arvatud Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovoga3. Läbirääkimised stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimiseks Kosovoga lõppesid 2014. aasta mais ja leping parafeeriti sama aasta juulis. ______________ _______________ 3 Selline nimekasutus ei mõjuta Kosovo staatuse küsimuses võetud seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta. 3 Selline nimekasutus ei mõjuta Kosovo staatuse küsimuses võetud seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Bosnia ja Hertsegoviina äsja valitud institutsioonid peaksid kasutama liidu uuendatud poliitilise lähenemisviisi võimalust ning sõlmima lepingu stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning vahelepingu kohandamise kohta, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist ELiga ja säilitada kauplemise sooduskorda.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1215/2009 Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „d) artiklis 1 osutatud riigid ja territooriumid peavad hoiduma inimõiguste, sealhulgas põhiliste tööõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete tõsisest ja süstemaatilisest rikkumisest.” „d) artiklis 1 osutatud riigid ja territooriumid peavad järgima demokraatia põhimõtteid, inimõigusi ja põhivabadusi ning austama õigusriigi põhimõtteid.”

MENETLUS

Pealkiri	Erandlike kaubandusmeetmete kehtestamine Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes, ning selle kohaldamise peatamine Bosnia ja Hertsegoviina suhtes
Viited	COM(2014)0386 – C8-0039/2014 – 2014/0197(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	INTA 3.7.2014
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	AFET 3.7.2014
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Cristian Dan Preda 22.9.2014
Arutamine parlamendikomisjonis	24.2.2015
Vastuvõtmise kuupäev	9.3.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	29 15 21
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Petras Auštrevičius, Amjad Bashir, Bas Belder, Goffredo Maria Bettini, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Aymeric Chauprade, Andi Cristea, Arnaud Danjean, Mark Demesmaeker, Georgios Epitideios, Eugen Freund, Michael Gahler, Richard Howitt, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Afzal Khan, Janusz Korwin-Mikke, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Jean-Luc Mélenchon, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Kati Piri, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Alyn Smith, Charles Tannock, Eleni Theocharous, László Tőkés, Ivo Vajgl, Johannes Cornelis van Baalen, Geoffrey Van Orden, Hilde Vautmans, Boris Zala
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Nicolas Bay, Reinhard Bütikofer, Ana Gomes, Andrzej Grzyb, Gabrielius Landsbergis, Juan Fernando López Aguilar, Antonio López-Istúriz White, David Martin, Helmut Scholz, Traian Ungureanu, Janusz Zemke
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Eric Andrieu

MENETLUS

Pealkiri	Erandlike kaubandusmeetmete kehtestamine Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes, ning selle kohaldamise peatamine Bosnia ja Hertsegoviina suhtes
Viited	COM(2014)0386 – C8-0039/2014 – 2014/0197(COD)
EP-le esitamise kuupäev	26.6.2014
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	INTA 3.7.2014
Arvamuse esitajad        istungil teada andmise kuupäev	AFET 3.7.2014
Raportöörid        nimetamise kuupäev	Goffredo Maria Bettini 3.9.2014
Arutamine parlamendikomisjonis	5.11.2014	24.2.2015	19.3.2015
Vastuvõtmise kuupäev	19.3.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	31 6 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	William (The Earl of) Dartmouth, Maria Arena, Tiziana Beghin, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Santiago Fisas Ayxelà, Yannick Jadot, Ska Keller, Alexander Graf Lambsdorff, Gabrielius Landsbergis, Bernd Lange, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Alessia Maria Mosca, Franck Proust, Viviane Reding, Matteo Salvini, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Bendt Bendtsen, Goffredo Maria Bettini, Victor Boștinaru, Dita Charanzová, Aymeric Chauprade, Danuta Maria Hübner, Pedro Silva Pereira, Davor Ivo Stier, Jarosław Wałęsa, Pablo Zalba Bidegain
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Seb Dance, Jean-Luc Schaffhauser, Marco Valli
Esitamise kuupäev	24.3.2015