RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007

9.4.2015 - (COM(2014)0614 – C8‑0174/2014 – 2014/0285(COD)) - ***I

Kalanduskomisjon
Raportöör: Jarosław Wałęsa

Menetlus : 2014/0285(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0128/2015

Esitatud tekstid :

A8-0128/2015

Arutelud :

PV 27/04/2015 - 18
CRE 27/04/2015 - 18
PV 22/06/2016 - 19
CRE 22/06/2016 - 19

Hääletused :

PV 28/04/2015 - 7.8
CRE 28/04/2015 - 7.8
Selgitused hääletuse kohta
PV 23/06/2016 - 8.8
CRE 23/06/2016 - 8.8

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0104
P8_TA(2016)0287

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007

(COM(2014)0614 – C8‑0174/2014 – 2014/0285(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0614),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8–0174/2014),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ[1],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0128/2015),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga,¹⁶ milles liit on osaline, on ette nähtud kaitsekohustused, sealhulgas kohustus toetada püütavate liikide populatsioonide säilitamist või taastamist maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagaval tasemel.

__________________

¹⁶ EÜT L 179, 23.6.1998, lk 3.

Selgitus

Tegemist on olulise täpsustusega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni sätte seisukohast, võttes arvesse maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust tasemest suurematest varudest tulenevaid märkimisväärseid majanduslikke eeliseid.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 on kehtestatud ühise kalanduspoliitika eeskirjad kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega. Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud, kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 on kehtestatud ühise kalanduspoliitika eeskirjad kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega. Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus on sotsiaal-majanduslikust ja keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning on kalavarude majandamisel kooskõlas ettevaatusprintsiibi ja ökosüsteemipõhise lähenemisviisi tasakaalustatud kohaldamisega.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7 a) Käesoleva määrusega kehtestatava mitut liiki hõlmava majandamiskava puhul tuleb rohkem arvesse võtta kavas käsitletavate liikide erinevat ökoloogilist tähtsust ja ülesandeid. Kuna eri liigid on omavahel tihedalt seotud, ei saa kõigi liikide püüki samal ajal jätkusuutlikult maksimeerida ja on vaja vastu võtta otsused selle kohta, millised liigid tuleks seada esmatähtsale kohale.

Selgitus

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ja biomassi konkreetseid sihttasemeid käsitlevas otsuses tuleks arvesse võtta maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vahemikke käsitlevaid ICESi peatselt esitatavaid ajakohastatud hinnanguid ning see peaks asjakohaselt kajastama mitut liiki hõlmava majandamiskava eripära.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7 b) Nõukogu ja Euroopa Parlament peaksid seoses maksimaalse jätkusuutliku saagikusega arvesse võtma ICESi viimaseid soovitusi ja aruandeid, et käesolev määrus oleks võimalikult ajakohane.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7 c) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜ^1a (edaspidi „merestrateegia raamdirektiiv”) on kaubanduslike kalavarude jagunemine loomuliku suuruse ja vanuse alusel oluline näitaja merekeskkonna hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks.

_________________________

^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) On asjakohane kehtestada mitut liiki hõlmav kava, võttes arvesse tursa-, räime ja kiluvarude vahelist dünaamikat ning samuti liike, mida püütakse kõnealuste varude püügil toimuval kaaspüügil, täpsemal atlandi merilesta, siledat kammeljat, harilikku lesta ja harilikku kammeljat. Kõnealuse kava eesmärk peaks olema saavutada ja säilitada asjaomaste kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus.

(8) Lõppeesmärk on kehtestada mitut liiki hõlmav kava, võttes arvesse tursa-, räime ja kiluvarude vahelist dünaamikat ning samuti liike, mida püütakse kõnealuste varude püügil toimuval kaaspüügil, täpsemal atlandi merilesta, siledat kammeljat, harilikku lesta ja harilikku kammeljat. Kõnealuse kava eesmärk peaks olema taastada, saavutada ja säilitada asjaomaste liikide populatsioonide selline tase, mis ületab asjaomaste kalavarude jätkusuutlikku saagikust tagava taseme, vähendades nii palju kui võimalik mõju teistele liikidele, nagu merelinnud, ja laiemale merekeskkonnale kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2.

Selgitus

Ühise kalanduspoliitika reformi üks eesmärk (määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõige 3) on viia püügi negatiivne mõju mere ökosüsteemile miinimumini. Mitut liiki hõlmava kava kehtestamine on lõppeesmärk. Komisjoni sõnastuse kohaselt hõlmab kava selgesõnaliselt liikide vastastikust mõju. Käesolev ettepanek hõlmab aga üksnes hinnanguid üksikute liikide kohta.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Tursa- ja pelaagiliste kalavarude kasutamine ei tohiks ohustada kõnealuste varude püügiga kaasneval kaaspüügil püütavate kalavarude, st atlandi merilesta, sileda kammelja, hariliku lesta ja hariliku kammelja varude jätkusuutlikkust. Seepärast tuleks kavaga tagada nende kaaspüügiliikide kaitse biomassi tasemel, mis ületab ettevaatusprintsiibi kohaseid tasemeid.

Selgitus

Kooskõla tagamiseks ühise kalanduspoliitika reformijärgse eesmärgiga ja maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust tasemest suuremate kalavarude säilitamiseks.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9 a) Määruse (EL) nr 1380/2015 eesmärk on ka saagi tagasiheite järkjärguline kaotamine, võttes arvesse parimaid teaduslikke nõuandeid, et vältida ja vähendada soovimatut püüki. Seda eesmärki on võimalik saavutada kalapüügivahendite ja -meetodite selektiivsuse parandamise kaudu.

Selgitus

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punkti a kohane ühise kalanduspoliitika eesmärk.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused määrata kindlaks kooskõlas mitmeaastastes kavades sätestatud sihttasemetega.

(11) Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused määrata kindlaks kooskõlas mitmeaastastes kavades sätestatud sihttasemetega. Püügipiirkondade lõikes eesmärgiks seatud kalastussuremuse ja biomassi tasemete saavutamiseks tuleks arvesse võtta uusimaid teaduslikke nõuandeid.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Seega tuleks kehtestada teaduslike nõuannete¹⁹ alusel kõnealused sihttasemed, mis on väljendatud kalastussuremuse määradena.

(12) Seega tuleks kehtestada teaduslike nõuannete¹⁹ alusel kõnealused sihttasemed, mis on väljendatud kalastussuremuse määradena ning millega taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava taseme. Maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamismäär peaks olema kasutamise ülemmäär.

__________________

¹⁹ ICESi tehnilised talitused, september 2014. http://www.ices.dk/sites/pub/Publication%20Reports/Advice/2014/Special%20Requests/EU_Fmsy_range_for_Baltic_cod_and_pelagic_stocks.pdf.

Selgitus

Üksnes selline kalastussuremuse määr (F), mis on väiksem maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kalastussuremusest, toob lõpuks kaasa maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest suuremate kalavarude taastumise kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2 ja artikli 9 lõikega 1. Seetõttu tuleks Läänemere mitmeaastases kavas vahemike kõrgeimate määrade jaoks kasutada maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevaid teaduslikke nõuandeid. Siin olev konkreetsele ICESi dokumendile osutav allmärkus tuleks kustutada.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) On vaja kehtestada kaitse piirväärtused, et saaks rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid, kui kalavaru on vähenenud teatava kriitilise tasemeni, mis kujutab tõsist ohtu. Sellised kaitse piirväärtused tuleks määrata kalavaru kudekarja biomassi miinimumtasemel, mis vastab kalavaru täielikule taastootmisvõimele. Tuleks ette näha parandusmeetmed juhuks, kui kalavaru suurus langeb alla kudekarja biomassi miinimumtaseme.

(13) On vaja kehtestada kaitse piirväärtused, et saaks rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid, kui kalavaru on vähenenud teatava kriitilise tasemeni, mis kujutab tõsist ohtu. Sellised kaitse piirväärtused tuleks määrata kalavaru biomassi tasemel, mis vastab maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele (BMSY). Tuleks ette näha parandusmeetmed, et vältida kalavaru suuruse langemist alla selle taseme.

Selgitus

Komisjoni ettepaneku kohaselt võetakse meetmeid üksnes juhul, kui biomass langeb alla kriitilise taseme (Bpa). See on väga tagasihoidlik käsitus. Kuna maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav biomass kujutab endast juba alammäära, mida ei tohiks ületada, tuleks ka kaitse piirväärtused määrata sellisel tasemel, et juhul, kui biomass langeb alla selle taseme, võetaks viivitamata meetmeid. Meetmeid tuleks võtta enne, kui varud jõuavad selle tasemeni, mitte oodata probleemi tuvastamist. See aitaks tagada, et varud püsivad eesmärkide piires.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Kaaspüügil püütud kalavarude puhul tuleks kudekarja biomassi miinimumtasemeid käsitleva teadusliku nõuande puudumise korral võtta konkreetseid kaitsemeetmeid juhul, kui muude näitajate abil on võimalik anda teaduslikke nõuandeid, millest nähtub, et varud on ohustatud. Teaduslikud andmed kaaspüügi kudekarja biomassi tasemete kohta tuleb teha kiiresti kättesaadavaks, et saaks võtta vajalikke meetmeid.

Selgitus

Algne sõnastus on mõnevõrra ebaloogiline; teadusliku arvamuse puudumise korral ei saa nõuda töötamist teadusliku arvamuse alusel.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks tuleks kavaga ette näha muud majandamismeetmed, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 15 lõike 4 punktides a–c. Sellised meetmed tuleks sätestada delegeeritud õigusaktidega.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16 a) Komisjon peaks arvesse võtma asjaomaste nõuandekomisjonide arvamust delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks, et näha ette muud majandamismeetmed, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 15 lõike 4 punktides a–c.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Samuti tuleks kavaga ette näha teatavad täiendavad tehnilised meetmed, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktide abil, et aidata kaasa kava eesmärkide saavutamisele, eelkõige seoses noorkalade või kudevate kalade kaitsega. Kuni nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005²⁰ läbivaatamiseni tuleks ette näha ka seda, et sellised meetmed võivad vajaduse korral kava eesmärkide saavutamiseks kalduda kõrvale kõnealuse määruse teatavatest mitteolemuslikest osadest.

(17) Samuti tuleks kavaga ette näha teatavad täiendavad tehnilised meetmed, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktide abil pärast konsulteerimist asjaomaste nõuandekomisjonidega, et aidata kaasa kava eesmärkide saavutamisele, eelkõige seoses noorkalade või kudevate kalade kaitsega. Kuni nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005²⁰ läbivaatamiseni tuleks ette näha ka seda, et sellised meetmed võivad vajaduse korral kava eesmärkide saavutamiseks kalduda kõrvale kõnealuse määruse teatavatest mitteolemuslikest osadest.

__________________

²⁰Nõukogu määrus (EÜ) nr 2187/2005, 21. detsember 2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1).

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 a) Komisjon peaks arvesse võtma asjaomaste nõuandekomisjonide arvamust teatavate täiendavate tehniliste meetmete vastuvõtmisel, et aidata kaasa kava eesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Selleks et kohanduda tehnika ja teaduse arenguga õigeaegselt ja proportsionaalselt ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesoleva määruse täiendamiseks õigusakte atlandi merilesta, harilikku lesta, siledat kammeljat ja harilikku kammeljat käsitlevate parandusmeetmete, lossimiskohustuse rakendamise ja tehniliste meetmete kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, seahulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(18) Selleks et kohanduda tehnika ja teaduse arenguga õigeaegselt ja proportsionaalselt ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesoleva määruse täiendamiseks õigusakte atlandi merilesta, harilikku lesta, siledat kammeljat ja harilikku kammeljat käsitlevate parandusmeetmete, lossimiskohustuse rakendamise ja tehniliste meetmete kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, seahulgas ekspertide ning liikmesriikide ja liidu erialaasutuste tasandil, millesse on kaasatud nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukogu eksperdid. Enne konkreetset meedet käsitleva lõpliku ettepaneku esitamist tuleks korraldada põhjalik arutelu mõjutatud sidusrühmadega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18 a) Komisjon peaks arvesse võtma asjaomaste nõuandekomisjonide arvamust delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel, et laiendada käesoleva määruse reguleerimisala seoses atlandi merilesta, harilikku lesta, harilikku kammeljat ja siledat kammeljat käsitlevate parandusmeetmete, lossimiskohustuse rakendamise ja tehniliste meetmetega.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18 b) Käesoleva määrusega kehtestatud kava rakendamisel tuleks eelistada määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 ette nähtud piirkondadeks jaotamise põhimõtte kohaldamist.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 kohaselt peaks Läänemere kalavarudega seotud otsese majandamishuviga liikmesriikidel olema juhul, kui komisjonile on antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses teatavate kavas sätestatud kaitsemeetmetega, võimalus esitada ühiseid soovitusi selliste meetmete võtmiseks, et need meetmed oleksid kavandatud nii, et need vastaksid Läänemere ja selle kalavarude eripärale. Kõnealuste soovituste esitamise tähtaeg tuleks kindlaks määrata, nagu on ette nähtud nimetatud määruse artikli 18 lõikes 1.

(19) Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 kohaselt peaks Läänemere kalavarudega seotud otsese majandamishuviga liikmesriikidel ja nõuandekomisjonidel olema juhul, kui komisjonile on antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses teatavate kavas sätestatud kaitsemeetmetega, võimalus esitada ühiseid soovitusi selliste meetmete võtmiseks, et need meetmed oleksid kavandatud nii, et need vastaksid Läänemere ja selle kalavarude eripärale. Kõnealuste soovituste esitamise tähtaeg tuleks kindlaks määrata, nagu on ette nähtud nimetatud määruse artikli 18 lõikes 1.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19 a) Kava tõhususe ja uuenduslike aspektide tugevdamiseks peaks ühiste soovituste ja järgnevate delegeeritud õigusaktide eesmärk olema tagada alt üles ja tulemuspõhiste lähenemisviiside hõlmamine.

Selgitus

Peaksime vältima seda, et liikmesriigid võtavad vastu ülevalt alla suunatud protsessid, et koostada piirkondlikke ühiseid soovitusi. Ühised soovitused peaksid põhinema sidusrühmi kaasaval alt üles lähenemisviisil.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19 b) Komisjon peaks arvesse võtma asjaomaste nõuandekomisjonide arvamust kavas ette nähtud teatavaid kaitsemeetmeid käsitlevate delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Tuleks kehtestada eeskirjad, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014^1a kohase rahalise toetuse andmine kalapüügi ajutise peatamise korral.
	___________
	^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

Selgitus

Die Verordnung (EU) Nr. 508/2014 sieht die Möglichkeit vor, im Fall einer vorübergehenden Einstellung der Fischereitätigkeit Entschädigungen und Ausgleichszahlungen an Fischer und Eigner von Fischereifahrzeugen zu leisten, falls eine solche Einstellung eine unmittelbare Folge z. B. der Erhaltungsmaßnahmen ist. Voraussetzung hierfür ist, dass die vorübergehende Einstellung in einem Mehrjahresplan vorgesehen ist. Es bedarf also einer Regelung direkt im Mehrjahresplan, die die Möglichkeit der EMFF-Finanzierung für die vorübergehende Einstellung der Fangtätigkeit vorsieht.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Mis puudutab ajaraamistikku, siis eeldatakse, et asjaomaste kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus peaks saavutatama 2015. aastaks. Seejärel tuleks seda hoida.

(25) Mis puudutab ajaraamistikku, siis peaksid asjaomased kalavarud saavutama sihttaseme võimaluse korral 2015. aastaks ja järk-järgult suurenedes hiljemalt 2020. aastaks. Nende tähtaegade järgselt tuleks sihttaset hoida.

Selgitus

Komisjoni põhjenduses 25 on vastuolu, kuna see sisaldab nii eeldust („eeldatakse”) kui ka kohustust („peaks”). Muudatusettepanekus järgitakse määruse (EL) nr 1380/2013 asjaomast sõnastust.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Püügikoormuse reguleerimise korra puudumisel on vaja välja jätta kalapüügiluba ja laevade või mootorite asendamist käsitlevad erieeskirjad, mida kohaldatakse Liivi lahes. Nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 tuleks vastavalt muuta.

välja jäetud

Selgitus

Vastavalt Läti ja Eesti ühinemislepingule kaitsevad Liivi lahte erimeetmed, kuna seda peetakse väga tundlikuks ökoloogiliseks piirkonnaks. Praegu on kõnealustes vetes kalapüük lubatud ainult Läti ja Eesti kalalaevadel. Keelu tühistamise korral muutuksid need veed avatuks kõigile laevastikele, nt tööstuslikuks kalapüügiks, ning see võib seada ohtu kalavarude jätkusuutlikkuse ja rikkuda ökosüsteemi hapra tasakaalu, mis on viimastel aastatel tänu kaitsepoliitikale paranenud.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kava kohaldatakse ka atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja suhtes asjaomaste kalavarude püügil ICESi alarajoonides 22–32.	2. Käesoleva määrusega kehtestatakse ka meetmed atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja kaaspüügi suhtes ICESi alarajoonides 22–32, mida kohaldatakse lõikes 1 osutatud kalavarude püügi korral.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punktid b ja c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) „püünisvõrk” – suur ankurdatud võrk, kinnitatud vaiade külge või mõnikord triiviv, pealt avatud ja varustatud mitmesuguste seadmetega, mis soodustavad kala sisenemist püünisesse ja takistavad tema väljumist ning mis on tavaliselt jagatud eraldi osadeks, mis on alt võrguga suletud;

b) „püünisvõrk, rüsa ja seisevnoot” – ankurdatud võrk, kinnitatud vaiade külge või mõnikord triiviv ja varustatud mitmesuguste seadmetega, mis soodustavad kala sisenemist püünisesse ja takistavad tema väljumist ning mis on tavaliselt jagatud eraldi osadeks, mis on alt võrguga suletud;

c) „lõkspüünised ja mõrrad” – koorikloomade või kalade püügiks mõeldud puuri- või korvikujulised eri materjalist väikesed püünised, mis asetatakse merepõhja üksikult või reas; neil on üks või mitu avaust või sissepääsu ning need on veepinnal ühendatud köitega (poinöörid) poide külge, mis märgivad nende asukohta;

c) „lõkspüünised ja mõrrad” – koorikloomade või kalade püügiks mõeldud puuri- või korvikujulised eri materjalist püünised, mis asetatakse merepõhja üksikult või reas; neil on üks või mitu avaust või sissepääsu ning need on veepinnal ühendatud köitega (poinöörid) poide külge, mis märgivad nende asukohta;

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kava eesmärk on aidata saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige:

1. Kavaga tagatakse ühise kalanduspoliitika nende eesmärkide saavutamine, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige:

(a) asjaomaste kalavarude maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine ja selle säilitamine ning

(a) asjaomaste kalavarude taastamine ja säilitamine biomassi tasemel, mis ületab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava taseme, ning

(b) atlandi merilesta, sileda kammelja, hariliku lesta ja hariliku kammelja varude kaitse tagamine kooskõlas ettevaatusprintsiibiga.

(b) kaaspüügi suhtes võetavate meetmete abil atlandi merilesta, sileda kammelja, hariliku lesta ja hariliku kammelja varude kaitse edendamine kooskõlas ettevaatusprintsiibiga.

2. Kava eesmärk on aidata rakendada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustust asjaomaste kalavarude ja atlandi merilesta puhul.

2. Kava aitab parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid arvestades soovimatu püügi vältimise ja vähendamisega kaotada saagi tagasiheite ning rakendada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustust asjaomaste kalavarude ja atlandi merilesta puhul.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 3 a

Kooskõla liidu keskkonnaalaste õigusaktidega

1. Kavaga kohaldatakse kalavarude majandamise ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

2. Selle tagamiseks, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile viidaks miinimumini ja püügitegevuses välditaks merekeskkonna seisundi halvendamist, on kava kooskõlas merestrateegia raamdirektiiviga ja aitab kaasa selle eesmärkide täitmisele, et saavutada hea keskkonnaseisund 2020. aastaks. Eelkõige on kava eesmärk:

a) tagada asjaomase direktiivi I lisas esitatud tunnuses 3 kirjeldatud tingimuste täitmine;

b) aidata saavutada asjaomase direktiivi I lisas esitatud tunnused 1, 4 ja 6 vastavalt kalapüügi osatähtsusele nende saavutamisel.

Selgitus

Läänemere mitmeaastase kava reguleerimisala peab kajastama määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 3 ette nähtud sõnastust. Lisaks tagatakse muudatusettepanekuga kooskõla komisjoni ettepaneku põhjendusega 3.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kalastussuremuse sihttase tuleb saavutada 2015. aastaks ja hoida seda sealt alates asjaomaste kalavarude puhul järgmistes vahemikes:

1. Kalastussuremuse sihttaseme puhul võetakse arvesse uusimaid teaduslikke nõuandeid ja see tuleb võimaluse korral saavutada 2015. aastaks ja järk-järgult edenedes hiljemalt 2020. aastaks ning seejärel tuleb seda asjaomaste kalavarude puhul hoida. Kalastussuremus kehtestatakse asjaomaste kalavarude puhul järgmistes vahemikes:

Kalavaru

Kalastussuremuse sihttaseme vahemik

Kalavaru

Kalastussuremuse sihttaseme vahemik

Läänemere lääneosa tursk

0,23–0,29

Läänemere lääneosa tursk

0 kuni FMSY

Läänemere idaosa tursk

0,41–0,51

Läänemere idaosa tursk

0 kuni FMSY

Läänemere keskosa räim

0,23–0,29

Läänemere keskosa räim

0 kuni FMSY

Liivi lahe räim

0,32–0,39

Liivi lahe räim

0 kuni FMSY

Botnia mere räim

0,13–0,17

Botnia mere räim

0 kuni FMSY

Botnia lahe räim

ei ole määratud

Botnia lahe räim

0 kuni FMSY

Läänemere lääneosa räim

0,25–0,31

Läänemere lääneosa räim

0 kuni FMSY

Läänemere kilu

0,26–0,32

Läänemere kilu

0 kuni FMSY

FMSY (maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastav kalastussuremus) väärtused määratakse viimaste saadaolevate usaldusväärsete teaduslike nõuannete põhjal ja eesmärk peaks olema saavutada kalastussuremuse (F) sihttase 0,8 x FMSY.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Käesolevas määruses sätestatakse püügitegevuse ajutine peatamine vastavalt määruse (EL) 508/2014 artiklile 33, andes asjaomase määruse kohast rahalist toetust.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kaitse piirväärtus väljendatuna kudekarja biomassi miinimumtasemena, mis vastab kalavarude täielikule taastootmisvõimele, on asjaomaste kalavarude puhul järgmine:

1. Kaitse piirväärtus, mis vastab kalavarude täielikule taastootmisvõimele, on asjaomaste kalavarude puhul järgmine:

Kalavaru

Kudekarja biomassi miinimumtase (tonnides)

Kalavaru

Kudekarja biomassi miinimumtase (tonnides)

Läänemere lääneosa tursk

36 400

Läänemere lääneosa tursk

36 400 aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel

Läänemere idaosa tursk

88 200

Läänemere idaosa tursk

88 200 aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel

Läänemere keskosa räim

600 000

Läänemere keskosa räim

600 000 aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel

Liivi lahe räim

Määratlemata

Liivi lahe räim

Määratlemata aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel

Botnia mere räim

Määratlemata

Botnia mere räim

Määratlemata aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel

Botnia lahe räim

Määratlemata

Botnia lahe räim

Määratlemata aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel

Läänemere lääneosa räim

110 000

Läänemere lääneosa räim

110 000 aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel

Läänemere kilu

570 000

Läänemere kilu

570 000 aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel

Selgitus

BMSY (maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav biomass) tagab kalavarude täieliku taastootmisvõime.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui mis tahes asjaomase kalavaru kudekarja biomass on teataval aastal väiksem kui lõike 1 kohane kudekarja biomassi tase, võetakse vastu asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastamine ettevaatusprintsiibi kohasele tasemele. Erandina käesoleva määruse artikli 4 lõikest 2 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleb kalapüügivõimalused kehtestada eelkõige tasemel, mis on madalam tasemest, mille puhul jääb kalastussuremus artikli 4 lõikes 1 sätestatud vahemikku. Kõnealused parandusmeetmed võivad vajaduse korral hõlmata ka komisjoni poolt seadusandlike ettepanekute esitamist ja erakorraliste meetmete võtmist vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12.

2. Kui mis tahes asjaomase kalavaru kudekarja biomass on teataval aastal väiksem kui lõike 1 kohane kudekarja biomassi tase, võetakse vastu asjakohased parandusmeetmed, et tagada võimalikult kiiresti asjaomase kalavaru taastamine tasemele, mis ületab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava taseme. Erandina käesoleva määruse artikli 4 lõikest 2 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleb kalapüügivõimalused kehtestada eelkõige tasemel, mis on madalam tasemest, mille puhul jääb kalastussuremus käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud vahemikku. Kõnealused parandusmeetmed võivad vajaduse korral hõlmata ka komisjoni poolt seadusandlike ettepanekute esitamist ja erakorraliste meetmete võtmist vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12. Kudekarja biomassi miinimumtasemeks (tonnides) kehtestatakse ettevaatuspõhine bioloogiline võrdlustase (PaRP).

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 6

Meetmed, mida võetakse juhul, kui atlandi merilest, harilik lest, harilik kammeljas ja sile kammeljas on ohus

Atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja tehnilised kaitsemeetmed

1. Kui teadusliku nõuande põhjal on atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja või sileda kammelja mis tahes varud Läänemeres ohus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse konkreetseid meetmeid ohustatud varu kaitseks ja mis hõlmavad mis tahes järgmisi aspekte:

1. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et parandusmeetmed on vajalikud selleks, et tagada atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja või sileda kammelja varude majandamine Läänemeres vastavalt ettevaatusprintsiibile, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse konkreetseid kaitsemeetmeid atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja kaaspüügi korral ja mis hõlmavad järgmisi tehnilisi meetmeid:

a) püügivõimsuse ja püügikoormuse kohandamine;

(d) b) tehnilised meetmed, sealhulgas

(1) püügivahendite omadused, eeskätt võrgusilma suurus, võrguniidi jämedus, püügivahendi suurus;

b) püügivahendite omadused, eeskätt võrgusilma suurus, võrguniidi jämedus, püügivahendi suurus;

(2) püügivahendi kasutamine, eeskätt veesoleku aeg, püügivahendite kasutamise sügavus;

c) püügivahendi kasutamine, eeskätt veesoleku aeg ja püügivahendite kasutamise sügavus;

(3) kalapüügi keelamine või piiramine teatavates piirkondades;

d) kalapüügi keelamine või piiramine teatavates piirkondades;

(4) kalapüügi keelamine või piiramine teataval perioodil;

e) kalapüügi keelamine või piiramine teataval perioodil;

(5) kalavaru kaitseks kehtestatud alammõõt.

f) kalavaru kaitseks kehtestatud alammõõt;

g) muud selektiivsusega seotud näitajad.

2. Lõikes 1 osutatud meetmete eesmärk on saavutada artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärk ja need põhinevad teaduslikel nõuannetel.

2. Lõikes 1 osutatud meetmete eesmärk on saavutada artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärk ja kooskõla liidu keskkonnaalaste õigusaktidega vastavalt artiklile 3 a ning need põhinevad parimatel saadaolevatel teaduslikel nõuannetel.

3. Asjaomased liikmesriigid võivad esitada kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 1 ühiseid soovitusi lõikes 1 osutatud konkreetsete kaitsemeetmete võtmiseks.

3 a. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon Euroopa Parlamendi ja asjaomaste nõuandekomisjonidega.

3 b. Asjaomaste liikmesriikidega konsulteerides analüüsib komisjon lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide mõju ühe aasta möödumisel nende vastuvõtmisest ja edaspidi igal aastal. Kui analüüs näitab, et delegeeritud õigusakt ei ole tekkinud olukorra lahendamiseks piisav, võivad asjaomased liikmesriigid esitada ühise soovituse vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikele 1.

Selgitus

Peame vajalikuks kaasata Euroopa Parlament enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist. Sageli ei ole delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise peatamise või tagasilükkamise kitsad ajaraamistikud võimaldanud parlamendil küsimust sisuliselt hinnata.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei kehti lossimiskohustus asjaomaste varude ja atlandi merilesta suhtes, kui kala püütakse järgmiste vahenditega: püünisvõrgud, lõkspüünised ja mõrrad.

Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei kehti lossimiskohustus, kui kala püütakse järgmiste vahenditega: püünisvõrgud, lõkspüünised ja mõrrad, rüsad ja seisevnoodad.

Selgitus

Kehtivas tagasiheitekavas käsitletakse üksnes turska ja lõhet, seega ei ole asjakohane lisada kilu ja räime, arvestades nende madalat ellujäämust.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud meetmete eesmärk on saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärk, eeskätt noorkalade või kudevate kalade kaitse.

2. Lõikes 1 osutatud meetmete eesmärk on saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärk, eeskätt noorkalade või kudevate kalade kaitse, ja kooskõla liidu keskkonnaalaste õigusaktidega vastavalt artiklile 3 a ning tagada, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile viidaks miinimumini.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklites 3 ja 4 osutatud II ja III lisas sätestatud sihtliikide ja võrgusilma suuruse spetsifikatsioonid;	a) määruse (EÜ) nr 2187/2005 II, III ja IV lisas sätestatud ja nimetatud määruse artiklites 3 ja 4 ning artikli 14 lõikes 1 osutatud sihtliikide, võrgusilma suuruse ja kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtude spetsifikatsioonid;

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) kõnealuse määruse artiklis 22 sätestatud traalimiskeeld Liivi lahel.

välja jäetud

Selgitus

Määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 22 sätetega rakendatakse erimeetmeid, et kaitsta Liivi lahte, mille puhul on tegemist väga tundliku ökoloogilise piirkonnaga. Need meetmed on sätestatud ühinemislepingu III lisa osas „Kalandus”. Traalimiskeeld Liivi lahe madalates vetes tuleks loetletud meetmetest kõrvale jätta, kuna tegemist on selles piirkonnas praegu rakendatava majandamismudeliga. See on osa kaitsepoliitikast, mis on olukorda Liivi lahel stabiliseerinud, soodustades sellega räimevarude suurenemist, mis on nüüd koosõlas asjaomase kalavaru jaoks kehtestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemega.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Lisaks püüab komisjon enne tehniliste meetmete vastuvõtmist arvesse võtta uusimaid teadusuuringuid, sh ICESi uuringuid.

Selgitus

Komisjon peab vastu võtma vajalikud meetmed Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude säilitamiseks. Seda tehes peab komisjon aga tuginema viimastele teadusuuringutele, et vältida liigsete sanktsioonide kehtestamist asjaomase püügi suhtes.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 b. Tursa kudemisajal on keelatud pelaagiline kalapüük statsionaarse püügivahendiga, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 110 mm või ulgseadme puhul 120 mm.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

VI a peatükk (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	VI a PEATÜKK
	ERIMEETMED
	Artikkel 9 a
	Erimeetmed
	1. Igasugune kalapüük on 1. maist kuni 31. oktoobrini keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
	a) piirkond 1:
	– 55° 45′ N, 15° 30′ E
	– 55° 45′ N, 16° 30′ E
	– 55° 00′ N, 16° 30′ E
	– 55° 00′ N, 16° 00′ E
	– 55° 15′ N, 16° 00′ E
	– 55° 15′ N, 15° 30′ E
	– 55° 45′ N, 15° 30′ E
	b) piirkond 2:
	– 55° 00′ N, 19° 14′ E
	– 54° 48′ N, 19° 20′ E
	– 54° 45′ N, 19° 19′ E
	– 54° 45′ N, 18° 55′ E
	– 55° 00′ N, 19° 14′ E
	c) piirkond 3:
	– 56° 13′ N, 18° 27′ E
	– 56° 13′ N, 19° 31′ E
	– 55° 59′ N, 19° 13′ E
	– 56° 03′ N, 19° 06′ E
	– 56° 00′ N, 18° 51′ E
	– 55° 47′ N, 18° 57′ E
	– 55° 30′ N, 18° 34′ E
	– 56° 13′ N, 18° 27′ E.
	2. Kõigil liidu kalalaevadel, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja mille pardal hoitakse või mis kasutavad tursa püügiks Läänemerel määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 3 kohast püügivahendit, peab olema luba tursapüügiks Läänemerel.
	3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli muutmiseks, kui see on vajalik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks ja eeskätt noorkalade või kudevate kalade kaitseks.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10

Piirkondlik koostöö

1. Käesolevas peatükis sätestatud meetme suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6.

1. Käesoleva määruse artiklites 6, 8 ja 9 osutatud meetme suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6.

2. Asjaomased liikmesriigid võivad esitada kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 1 ühiseid soovitusi järgmiste tähtaegade jooksul:

2. Asjaomased liikmesriigid võivad pärast piirkondlike nõuandekomisjonidega konsulteerimist esitada artikli 6 lõikes 3, artikli 8 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 4 osutatud ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga kord 12 kuud pärast kava käsitleva hinnangu esitamist vastavalt artiklile 14, kuid liikmesriikidega seotud meetmete puhul mitte hiljem kui 1. septembril. Kui kavaga hõlmatud mis tahes kalavarude olukord muutub järsult, võivad nad esitada selliseid soovitusi ka juhul, kui soovitatavaid meetmeid peetakse teaduslike nõuannete põhjal vajalikuks või põhjendatuks.

a) artikli 6 lõikes 1 sätestatud meetmete kohta teatavaks kalendriaastaks hiljemalt eelneva aasta 1. septembriks;

b) artikli 8 lõikes 1 ja artikli 9 lõikes 1 sätestatud meetmete kohta esimest korda hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga kord kuus kuud pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt artiklile 14.

2 a. Asjaomased nõuandekomisjonid võivad samuti esitada soovitusi vastavalt lõikes 2 sätestatud ajakavale.

2 b. Kõik komisjoni kõrvalekalded ühistest soovitustest edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning neid peab olema võimalik kontrollida.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 12

Eelteatised

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 on kõnealuses artiklis sätestatud eelteatise kohustatud esitama

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 on kõnealuses artiklis sätestatud eelteatise kohustatud esitama:

selliste liidu kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja mille pardal on vähemalt 300 kg turska

a) turska püüdvate kalalaevade puhul selliste liidu kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja mille pardal on vähemalt 300 kilogrammi turska;

või kaks tonni pelaagilist kalavaru.

b) räime ja/või kilu püüdvate kalalaevade puhul selliste liidu kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja mille pardal on vähemalt kaks tonni pelaagilist kalavaru.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 peab nimetatud artiklis sätestatud eelteatiste esitamise aeg olema vähemalt üks tund enne eeldatavat sadamasse saabumise aega.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 peab nimetatud artiklis sätestatud eelteatiste esitamise aeg olema vähemalt üks tund enne eeldatavat sadamasse saabumise aega. Rannikuliikmesriikide pädevad asutused võivad juhtumipõhiselt anda loa sadamasse varem siseneda, eeldusel et nõuetekohasteks kontrollimeetmeteks vajalikud tingimused on täidetud.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 12 a

Püügipäeviku täitmine ja esitamine

Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõigetest 1 ja 3 võivad selliste liidu kalalaevade kaptenid, millega on püütud pelaagilisi või tehniliseks otstarbeks ettenähtud liike ning mille pardal hoitakse sellist püüki värskena ja sortimata, märkida oma püügipäevikusse asjaomase püügi iga liigi kõik kogused, kusjuures iga liigi koguse lubatud kõikumise määr on 10 % pardal värskena ja sortimata hoitavast kogupüügist.

Selgitus

Erand määruse (EÜ) nr 1224/2009 püügipäevikut käsitlevatest sätetest on vajalik, et võimaldada tegelikult täita püügipäevikut käsitlevaid sätteid ja vältida pidevat sanktsioonide kehtestamist seoses sätetega, mida ei saa järgida. Olukord on eriti keeruline Läänemerel, kus kaks pelaagilist liiki esinevad ühistes kalaparvedes.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) 5 tonni pelaagilisi kalavarusid.

b) 2 tonni pelaagilisi kalavarusid.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 14

Kava hindamine

Komisjon tagab, et kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga kuue aasta tagant hinnatakse käesoleva kava mõju määrusega reguleeritud kalavarudele ja nende varude püügile, eeskätt selleks, et võtta arvesse teaduslike nõuannete muutumist. Komisjon esitab hindamiste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon käesoleva mitmeaastase kava mõju määrusega reguleeritud kalavarudele ja nende varude püügile, eeskätt seoses saavutatud edusammudega kalavarude taastamiseks ja säilitamiseks tasemel, mis ületab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava taseme. Komisjon esitab hindamiste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning võib vajaduse korral ja uusimaid teaduslikke nõuandeid arvesse võttes teha ettepanekuid mitmeaastase kava kohandamiseks või algatada delegeeritud õigusaktide muutmise.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

IX a peatükk (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	IX a PEATÜKK
	EUROOPA MERENDUS- JA KALANDUSFONDI TOETUS
	Artikkel 14 a
	Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetus
	Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 33 lõike 1 punkti c tähenduses loetakse käesoleva määrusega ette nähtud mitmeaastaseks kavaks määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohane mitmeaastane kava.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artiklites 6, 8 ja 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2. Artiklites 6, 8 ja 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. septembrist 2015. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklid 20 ja 21 jäetakse välja.	Määrust (EÜ) nr 2187/2005 muudetakse järgmiselt.
	1. Artikli 13 lõige 3 jäetakse välja.
	2. IV lisa veerus „Alammõõt” asendatakse tursavarude kaitseks kehtestatud alammõõt 38 cm alammõõduga 35 cm.

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

SELETUSKIRI

Komisjoni ettepanek

Euroopa Komisjon avaldas Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastase kava 2014. aasta oktoobris. Ettepaneku eesmärk on kehtestada mitut liiki hõlmav majandamise raamistik tursa-, räime- ja kiluvarude kohta Läänemeres, sest peamiselt püütakse seal neid kolme liiki. Viimastel aastatel on tursk, räim ja kilu moodustanud üle 94 % Läänemere kalapüügist. Läänemeri on tegelikult suletud veekogu, milles nimetatud kolme liiki leidub kõikjal ja nad on omavahel tihedalt seotud. Seepärast on äärmiselt oluline esitada õiguslik regulatsioon, mis teeb võimalikuks tunnustada kavaga hõlmatud liikide vastastikust mõju, eelkõige tursavarude mõju räime- ja kiluvarudele ning vastupidi.

Läänemere tursavarude majandamiskava kehtib juba alates 2008. aastast[1], kuid paljude hinnangute kohaselt ei ole see vastavuses tursavarude ja sellest sõltuva püügi praeguse olukorraga. Räime- ja kiluvarud ei ole veel majandamiskavaga hõlmatud. Tursk, räim ja kilu on Läänemere ökosüsteemi olulised osad. Tursk toitub kilust ja räimest ning see tähendab, et tursavarude suurus mõjutab räime- ja kiluvarude suurust ja vastupidi. Kavaga peaks olema hõlmatud ka lestalised, sest nende varusid mõjutab eriti tursapüük.

Võttes arvesse Läänemere kalavarude tugevat omavahelist bioloogilist mõju ja keskkonnamõju neile liikidele, on soovitatav kohandada kõnealuste kalavarude kasutamismäära ja -viisi vastavalt sellele, kuidas paranevad teaduslikud teadmised vastastikuse mõju ja keskkonnatingimuste muutumise kohta. Niisugune lähenemisviis oleks kooskõlas ka ökosüsteemipõhise lähenemisega kalavarude majandamisele. Esimese sammuna sellise kohandatava majandamise suunas on komisjoni ettepanek koondada kõigi asjaomaste kalavarude majandamine ühtsesse majandamiskavasse. See hõlmab kalastussuremuse sihtväärtust, mis on väljendatud vahemikena iga kalavaru puhul. See võimaldab kasutada paindlikumat lähenemisviisi kalavarude suhtes iga-aastaste kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel ja parandab reageerimist muutustele kalavarude seisundis.

Raportööri seisukoht

Komisjoni ettepaneku üldine eesmärk seisneb selles, et Läänemere jaoks on vaja mitut liiki hõlmavat majandamiskava, ning see on õige. Mitme liigi majandamist hõlmav lähenemisviis on palju tõhusam kui üksikute liikide majandamiskavad. Kavaga tuleks ette näha nimetatud varude säästev kasutamine ja stabiilsed püügivõimalused, millega tagatakse kaluritele sissetulekuallikas. Ühtlasi tuleks sellega tagada majandamise põhinemine uusimatel teaduslikel andmetel hõlmatud kalavarude seisundi, liikide omavahelise mõju ning muude ökosüsteemi ja püügiga seotud aspektide kohta.

Raportöör on samuti nõus komisjoni seisukohaga, et määruses peavad olema lestaliste kaaspüügiga seonduvad sätted. Tursapüügil võivad moodustada märkimisväärse osa kaaspüügiga püütavad lestalised, nagu atlandi merilest, harilik lest, harilik kammeljas või sile kammeljas, ning need ei kujuta olulist ohtu tursa-, räime- ja kiluvarudele. Kava paljudes punktides osutab komisjon lestalistele, kuigi tegelikult on kavaga hõlmatud tursa-, räime- ja kiluvarud. Raportöör tahab nihutada tähelepanu lestalistelt nende kaaspüügile peamiste liikide püügil. Vastasel korral võib kannatada kogu ettepaneku proportsionaalsus. Nimetatud liikide kaaspüük, kui seda nõuetekohaselt arvesse võetakse, ei tohiks ohustada nende nõuetekohast majandamist. Kui lestaliste kaaspüük on liiga suur, siis tuleb komisjonil sellele reageerida ja näha ette asjakohaste tehniliste meetmete kasutamine.

Raportöör on samuti nõus komisjoni lähenemisviisiga, et ühise kalanduspoliitika reformimise piirkondliku lähenemisviisi põhjal tuleks veelgi täpsustada, millised meetmed on vajalikud, et saavutada asjaomaste kalavarude säilimine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel. Need normid tuleb siiski paremini siduda piirkondadeks jaotamise põhimõttega, mis on ette nähtud alusmääruse artikliga 18, ning need peavad võimaldama reageerida aegsasti järskudele muutustele hõlmatud liikide varudes. Mitmeaastaste kavade puhul tuleb arvesse võtta piirkondade seisukohti ja need ellu viia ning õigel ajal kaasata Euroopa Parlament.

Pealegi on põhjust alles jätta teatavad kehtivad normid, et kaitsta tursavarusid kudemise ajal ning väikesemahulise kalapüügiga tegelejaid. Mõned muudatusettepanekud esitati selleks, et võimaldada väikestel püügiettevõtetel püüda ranna lähedal turska ka suvekuudel, ilma et see kahjustaks kudemiseelseid parvi ja kudemisparvi Läänemere süvapiirkondades rannikust kaugel. See võib olla kõnealuste püügilaevade jaoks majanduslikult tähtis, kuna hinnad on sel ajal kõrged.

Lõpetuseks on oluline meeles pidada, et kõnesolev kava on Läänemere väga tundlikku ökosüsteemi käsitlev teedrajav ettepanek. Tegelikult võib tunduda, et töö on alles pooleli, sest teadlased töötavad mitut liiki hõlmavate täiustatud lähenemisviisidega, mida võidakse kasutada kavas edaspidi. Seepärast on oluline, et esimene läbivaatamine tehtaks suhteliselt varakult, eriti seepärast, et mitme liigi majandamiskava on alles uus ja arenev nähtus. Kava tuleks esimest korda läbi vaadata kolme aasta möödumisel selle jõustumisest ja juhul, kui kaval on soodne mõju, siis tuleb see iga viie aasta tagant uuesti läbi vaadata. See muudab ühtlasi kava paindlikumaks, mida on väga vaja.

[1] Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 779/97 (ELT L 248, 22.9.2007).

MENETLUS

Pealkiri	Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava
Viited	COM(2014)0614 – C8-0174/2014 – 2014/0285(COD)
EP-le esitamise kuupäev	3.10.2014
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	PECH 20.10.2014
Raportöörid nimetamise kuupäev	Jarosław Wałęsa 21.10.2014
Arutamine parlamendikomisjonis	3.12.2014	21.1.2015	24.2.2015
Vastuvõtmise kuupäev	31.3.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Richard Corbett, Linnéa Engström, Raymond Finch, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Liadh Ní Riada, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Jens Gieseke, Sylvie Goddyn, Marek Józef Gróbarczyk, Anja Hazekamp, Verónica Lope Fontagné, Lidia Senra Rodríguez
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Fabio Massimo Castaldo, Fredrick Federley, Sandra Kalniete
Esitamise kuupäev	9.4.2015

Õigusteave - Privaatsuspoliitika