Menetlus : 2013/0314(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0131/2015

Esitatud tekstid :

A8-0131/2015

Arutelud :

PV 18/05/2015 - 16
CRE 18/05/2015 - 16

Hääletused :

PV 19/05/2015 - 5.11
CRE 19/05/2015 - 5.11
Selgitused hääletuse kohta
PV 28/04/2016 - 4.10
CRE 28/04/2016 - 4.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0195
P8_TA(2016)0146

RAPORT     ***I
PDF 1264kWORD 501k
10.4.2015
PE 544.150v03-00 A8-0131/2015

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantsinstrumentide ja -lepingute puhul korraldatud näitajatena kasutatavate indeksite kohta

(COM(2013)0641 – C7‑0301/2013 – 2013/0314(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Cora van Nieuwenhuizen

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantsinstrumentide ja -lepingute puhul korraldatud näitajatena kasutatavate indeksite kohta

(COM(2013)0641 – C7‑0301/2013 – 2013/0314(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0641),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0301/2013),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–       võttes arvesse Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–       võttes arvesse Euroopa Keskpanga 7. jaanuari 2014. aasta arvamust(1),

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2014. aasta arvamust(2),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–       võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8-0131/2015),

1.      võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.      palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(3)***

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

finantsinstrumentide ja -lepingute puhul korraldatud näitajatena kasutatavate indeksite kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)      Paljude finantsinstrumentide ja -lepingute hinnakujundus sõltub korraldatud näitajate täpsusest ja usaldusväärsusest. Selliste intressimäära korraldatud näitajatega nagu LIBOR ja EURIBOR ning valuutakursi korraldatud näitajatega manipuleerimise tõsised juhtumid, mis on tekitanud märkimisväärset kahju tarbijatele ja investoritele ning veelgi vähendanud kodanike usaldust finantssektori vastu, samuti energia, nafta ja valuutakursi korraldatud näitajatega manipuleerimise kohta esitatud väited on näidanud, et korraldatud näitajad võivad põhjustada huvide konflikte ning neil on kaalutlusõiguslikud ja nõrgad juhtimiskorrad, mis võivad olla manipuleeritavad. Korraldatud näitajatena kasutatavate indeksite ebatäpsus ja mitteusaldusväärsus või sellekohased kahtlused võivad õõnestada turu usaldust, põhjustada tarbijatele ja investoritele kahju ja moonutada reaalmajandust. Seepärast on vaja tagada korraldatud näitajate ja nende kindlaksmääramise täpsus, kindlus ja usaldusväärsus.

(2)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta(5) sisaldab teatavaid nõudeid noteeritud finantsinstrumentide hinnakujunduses kasutatavate korraldatud näitajate usaldusväärsusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta(6) sisaldab teatavaid nõudeid emitentide kasutatavate korraldatud näitajate suhtes. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta(7) sisaldab teatavaid nõudeid, mida kohaldatakse korraldatud näitajate kasutamisele eurofondide poolt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta(8) sisaldab teatavaid sätteid, mis keelavad energia hulgimüügitoodete puhul kasutatavate korraldatud näitajatega manipuleerimise. Nende õigusaktidega reguleeritakse paraku üksnes konkreetsete korraldatud näitajate teatavaid tahke ja neis ei käsitleta kõiki korraldatud näitajate korraldamise nõrku külgi.

(3)      Korraldatud näitajad on piiriüleste tehingute hinnakujunduses äärmiselt olulised ning toetavad seega siseturu tõhusat toimimist väga erinevate finantsinstrumentide ja -teenuste vallas. Paljusid finantslepingutes, eelkõige hüpoteegi seadmise lepingutes viitemäärana kasutatavaid korraldatud näitajaid korraldatakse ühes liikmesriigis, kuid neid kasutavad teiste liikmesriikide krediidiasutused ja tarbijad. Lisaks maandavad need krediidiasutused sageli oma riske või rahastavad neid finantslepinguid piiriülesel pankadevahelisel turul. Korraldatud näitajaid käsitlevad riiklikud õigusaktid on vastu võtnud ainult kaks liikmesriiki, kuid juba võib märgata, et nende korraldatud näitajaid reguleerivad asjaomased õigusraamistikud lahknevad sellistes küsimustes nagu reguleerimisala. Lisaks leppis Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO) 2013. aastal kokku korraldatud näitajate põhimõtted, kuid kuna kõnealuste põhimõtete rakendamise täpne ulatus ja viisid on paindlikud, võivad liikmesriigid võtta riigi tasandil vastu õigusaktid, mis rakendavad neid põhimõtteid erinevalt.

(3 a)   Finantssektori korraldatud näitajate kasutamine ei piirdu finantsinstrumentide emiteerimise ja koostamisega ning finantslepingute sõlmimisega. Finantstööstus sõltub ka korraldatud näitajatest, mille eesmärk on mõõta investeerimisfondi tootlust, et teha kindlaks tulem, määrata kindlaks varade jaotus portfellis või arvutada tulemustasud. Indeksite kombinatsiooni raames eri indeksitele väärtuse andmine ja nende väärtuste läbivaatamine finantsinstrumendi või -lepingu väljamakse või väärtuse kindlaksmääramise või investeerimisfondi tootluse mõõtmiseks tähendab ka nende kasutamist, sest erinevalt korraldatud näitajate korraldamisest ei hõlma selline tegevus kaalutlusõiguse kasutamist. Sellise finantsinstrumendi hoidmist, mille puhul viidatakse kindlale korraldatud näitajale, ei tohiks käsitleda korraldatud näitaja kasutamisena.

(4)      Sellised erinevad lähenemisviisid killustaksid siseturgu, sest eri liikmesriikides kehtiksid korraldatud näitajate korraldajate ja kasutajate suhtes erinevad eeskirjad. Seega saaks takistada ühes liikmesriigis korraldatud näitajate kasutamist teistes liikmesriikides ▌. Liidus finantsinstrumentide ja -lepingute puhul kasutatavate korraldatud näitajate täpsust ja usaldusväärsust tagava ühtlustatud raamistiku puudumisel on seetõttu tõenäoline, et erinevused liikmesriikide õigusaktides loovad takistused siseturu sujuvale toimimisele korraldatud näitajate korraldamise valdkonnas.

(5)      ELi tarbijakaitse eeskirjades ei käsitleta finantslepingutes kasutatavate korraldatud näitajate sobivust. Kuna mitmes liikmesriigis on ebasobivate korraldatud näitajate kasutamisega seoses tarbijate poolt esitatud kaebusi ja algatatud kohtuvaidlusi, võidakse tarbijakaitsega seotud õigustatud murest ajendatuna võtta riigi tasandil vastu lahknevad meetmed ning see võib siseturgu killustada, sest tarbijakaitse eri tasemetega seonduvad erinevad konkurentsitingimused.

(6)      Selleks et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja parandada selle toimimise tingimusi eelkõige finantsturgudel ning tagada tarbijate ja investorite kaitse kõrge tase, on seega asjakohane kehtestada korraldatud näitajate õigusraamistik liidu tasandil.

(7)      Asjakohane ja vajalik on võtta kõnealused normid vastu määrusena, et tagada kogu liidus selliste sätete ühetaoline kohaldamine, millega otseselt kehtestatakse korraldatud näitajate korraldamise, nende jaoks sisendandmete esitamise ja nende kasutamisega seotud isikute kohustused. Kuna korraldatud näitajate korraldamise õigusraamistik sisaldab tingimata meetmeid, millega täpsustatakse konkreetseid nõudeid kõikides korraldatud näitajate korraldamisele omastes erinevates valdkondades, võivad isegi väikesed lahknevused mõnes sellises valdkonnas kasutatud lähenemisviisides põhjustada märkimisväärseid takistusi korraldatud näitajate piiriülesel korraldamisel. Seepärast peaks vahetult, ilma riikliku õigusaktita, kohaldatava määruse kasutamine vähendama riigi tasandil lahknevate meetmete võtmise võimalust, tagama järjepideva lähenemisviisi ja suurema õiguskindluse ning ära hoidma märkimisväärsete takistuste esilekerkimise korraldatud näitajate piiriülesel korraldamisel.

(8)      Käesoleva määruse reguleerimisala peaks olema piisavalt lai, et luua ennetav õigusraamistik. Korraldatud näitajate kindlaksmääramisel kasutatakse kaalutlusõigust ja sellele on olemuslikult iseloomulik teatavat liiki huvide konfliktide esinemine – see tähendab, et nende korraldatud näitajatega manipuleerimiseks on olemas võimalused ja ajendid. Nimetatud ohutegurid on iseloomulikud kõigile korraldatud näitajatele ja kõigi nende suhtes tuleks kohaldada nõuetekohaseid juhtimis- ja kontrollinõudeid. Kuid riskimäär erineb ning iga juhtumi puhul kasutatav lähenemisviis peaks vastama konkreetsetele asjaoludele. Kuna korraldatud näitajate manipuleeritavus ja tähtsus muutuvad aja jooksul, siis võidakse juhul, kui määruse reguleerimisalasse kaasatakse üksnes tähtsad või manipuleeritavad indeksid, jätta tähelepanuta riskid, mis võivad korraldatud näitajatega edaspidi kaasneda. Eelkõige võidakse tulevikus laialdaselt kasutada korraldatud näitajaid, mida praegu eriti laialdaselt ei kasutata – sel juhul võib isegi väike manipuleerimine nendega avaldada märkimisväärset mõju.

(9)      Käesoleva määruse reguleerimisala kindlaksmääramisel peaks olema otsustava tähtsusega see, kuidas korraldatud näitaja väljundväärtus määrab kindlaks finantsinstrumendi või -lepingu väärtuse ▌. Seepärast ei tohiks reguleerimisala sõltuda sisendandmete iseloomust. Reguleerimisalasse peaks seega kaasama korraldatud näitajad, mis arvutatakse majanduslike sisendandmete (nt aktsiahinnad) ja mittemajanduslike arvude või väärtuste (nt ilmanäitajad) põhjal. Raamistik peaks hõlmama kõnealuste riskidega seotud korraldatud näitajaid, kuid samuti võtma arvesse kõikjal maailmas korraldatavate korraldatud näitajate suurt arvu ning erinevat mõju, mida need näitajad avaldavad finantsstabiilsusele ja reaalmajandusele. Käesolevas määruses tuleks näha ette ka proportsionaalsed meetmed, mida rakendatakse erinevate korraldatud näitajatega kaasnevate riskide puhul. Käesolev määrus peaks seega hõlmama kõiki korraldatud näitajaid, mida kasutatakse reguleeritud kauplemiskohtades noteeritud või kaubeldavate finantsinstrumentide hinna määramiseks. Kõikide käesolevas määruses viidatud päevade puhul tuleks silmas pidada kalendripäevi.

(10)    Suur hulk tarbijaid on sõlminud finantslepingud, eelkõige hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingud, milles viidatakse samade riskidega seotud korraldatud näitajatele. Käesolev määrus peaks seepärast hõlmama [Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/…/EL (milles käsitletakse elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepinguid ja millega muudetakse direktiivi 2008/48/EÜ)] osutatud indekseid või viitemäärasid.

(11)    Indeksit või olemasolevate indeksite kombinatsiooni, millele ei ole lisatud uusi sisendandmeid ja mida kasutatakse fondi või finantstoote tootluse mõõtmiseks, tuleks käsitleda korraldatud näitaja kasutamisena.

(12)    Kõigil korraldatud näitajate korraldajatel võib esineda huvide konflikte, nad võivad kasutada kaalutlusõigust ja nende juhtimis- ja kontrollisüsteemid ei pruugi olla nõuetekohased. Pealegi, kuna korraldajad kontrollivad korraldatud näitajate kindlaksmääramist, siis on korraldajatele tegevusloa- ja järelevalvenõude või registreerimisnõude kehtestamine tõhusaim viis korraldatud näitajate usaldusväärsuse tagamiseks.

(13)    Korraldatud näitajate jaoks sisendandmete esitajatel võib esineda huvide konflikte ja nad võivad kasutada kaalutlusõigust ning seega võivad nad olla manipuleerimise allikaks. Korraldatud näitajate jaoks sisendandmete esitamine on vabatahtlik. Sisendandmete esitajad võivad lõpetada sisendandmete esitamise, kui algatusega nõutakse neilt oma ärimudeli märkimisväärset muutmist. Kui aga korralikku juhtimis- ja kontrollisüsteemi nõutakse üksustelt, mida juba reguleeritakse ja mis juba kuuluvad järelevalve alla, ei põhjusta see eeldatavasti märkimisväärseid kulusid või ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust. Seepärast kehtestatakse järelevalve alla kuuluvatele sisendandmete esitajatele käesoleva määrusega teatavad kohustused.

(14)    Korraldaja on füüsiline või juriidiline isik, kellel on teadlik kontroll korraldatud näitaja korraldamise üle ning kes eelkõige korraldab korraldatud näitajat, kogub ja analüüsib sisendandmeid, määrab korraldatud näitaja kindlaks ning kas avaldab ise korraldatud näitaja või tellib selle avaldamise kolmandalt isikult. Juhul kui isik avaldab korraldatud näitaja või viitab sellele üksnes oma ajakirjandusliku tegevuse osana, kuid ei oma kontrolli asjaomase korraldatud näitaja korraldamise üle, ei tuleks selle isiku suhtes käesoleva määrusega korraldajatele kehtestatud nõudeid siiski kohaldada.

(15)    Indeks arvutatakse alusvara väärtuse alusel teatava valemi või muu meetodi abil. Selle valemi koostamisel, arvutuse tegemisel ja sisendandmete kindlaksmääramisel saab kasutada kaalutlusõigust. Kaalutlusõigusest tuleneb manipuleerimisoht ning seepärast peaksid käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluma kõik selle omadusega korraldatud näitajad. Juhul kui finantsinstrumendi puhul viidatakse üksikule hinnale või väärtusele, näiteks kui optsiooni võrdlushind põhineb ühe väärtpaberi hinnal, siis arvutust siiski ei tehta ning sisendandmed ja kaalutlusõigus puuduvad. Seepärast ei tohiks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada üksikul hinnal või väärtusel põhinevat võrdlushinda korraldatud näitajana. Kesksete vastaspoolte esitatud võrdlus- või arveldushindu ei tohiks käsitada korraldatud näitajatena, sest neid kasutatakse arvelduste, võimenduse ja riskijuhtimise kindlaksmääramiseks ja need ei määra seega kindlaks finantsinstrumendi alusel makstavat summat või finantsinstrumendi väärtust.

(16)    Käesoleva määruse rakendamisel tuleks täielikult austada Euroopa Keskpanga ja Euroopa Keskpankade Süsteemi riikide keskpankade sõltumatust neile aluslepingutega antud volituste, ülesannete ja kohustuste täitmisel, samuti liikmesriigi või asjaomase kolmanda riigi põhiseaduslike struktuuridega kehtestatud riikide keskpankade sõltumatust.

(17)    ▌Korraldatud näitajate usaldusväärsuse tagamiseks tuleks korraldatud näitajate korraldajatelt nõuda nõuetekohase juhtimiskorra rakendamist, et piirata kõnealuseid huvide konflikte ja tagada kindlustunne korraldatud näitajate usaldusväärsuse suhtes. Isegi tõhusa juhtimise korral esineb enamikul korraldajatel huvide konflikte ning võib juhtuda, et nad peavad andma hinnanguid ja tegema otsuseid, mis mõjutavad eri sidusrühmi. Seepärast on tähtis, et korraldajatel oleks juhtimiskorra rakendamise ja tõhususe järelevalve teostamiseks sõltumatu organ, kes tagab tõhusa järelevalve.

(18)    Korraldatud näitajatega manipuleerimine ja nende ebausaldusväärsus võivad kahjustada investoreid ja tarbijaid. Seepärast peaks käesoleva määrusega kehtestama raamistiku, mis reguleerib andmete säilitamist korraldajate ja sisendandmete esitajate poolt ning tagab korraldatud näitaja eesmärgi ja sisendandmete läbipaistvuse – see hõlbustab potentsiaalsete nõuete tõhusamat ja õiglasemat lahendamist kooskõlas liikmesriigi või liidu õigusnormidega.

(19)    Auditeerimiseks ja käesoleva määruse tõhusaks rakendamiseks on vaja teha järelanalüüs ja -uuringud. Määrusega tuleks seetõttu kehtestada raamistik korraldatud näitajate korraldajate poolseks korraldatud näitaja arvutamisega seotud asjakohaste dokumentide nõuetekohaseks säilitamiseks piisavalt pika aja jooksul. Korraldatud näitajaga mõõdetav tegur ja mõõtmiskeskkond muutuvad tõenäoliselt aja jooksul. Seetõttu tuleb korraldatud näitajate korraldamise protsessi ja metoodikat korrapäraselt auditeerida või need läbi vaadata, et teha kindlaks puudused ja täiustamisvõimalused. Korraldatud näitajate korraldamisel esinevad puudused võivad mõjutada paljusid sidusrühmi ja need sidusrühmad saavad aidata puudusi tuvastada. Seepärast tuleks määrusega kehtestada raamistik, millega luuakse korraldatud näitajate korraldajatele esitatud kaebuste sõltumatu lahendamise menetlus, mis võimaldab sidusrühmadel teatada korraldatud näitajate korraldajale kaebustest ning tagab, et korraldatud näitajate korraldaja hindab objektiivselt iga kaebuse põhjendatust.

(20)    Korraldatud näitajate korraldamisel tellitakse tähtsad tööülesanded – näiteks korraldatud näitaja arvutamine, sisendandmete kogumine ja korraldatud näitaja levitamine – sageli allhanke korras. Juhtimiskorra tõhususe huvides tuleb tagada, et selline tööülesannete allhanke korras tellimine ei vabasta korraldatud näitaja korraldajat tema kohustustest ja vastutusest ega takista korraldajat tema kohustuste täitmisel ja vastutuse kandmisel või asjaomast pädevat asutust korraldajate üle järelevalve teostamisel.

(21)    Korraldatud näitaja korraldaja saab sisendandmete keskse vastuvõtjana järjekindlalt hinnata sisendandmete usaldusväärsust ja täpsust. ▌

(22)    Korraldaja töötajad võivad tuvastada käesoleva määruse võimaliku rikkumise juhtumid või manipuleerimist või manipuleerimise katset põhjustada võivad võimalikud puudused. Käesoleva määrusega tuleks seega kehtestada raamistik, mis võimaldab töötajatel anda korraldajatele konfidentsiaalselt märku käesoleva määruse võimalikust rikkumisest.

(23)    Sisendandmete esitamisel kasutatav kaalutlusõigus annab võimaluse korraldatud näitajaga manipuleerida. Kui sisendandmeteks on tehingupõhised andmed, on kaalutlusõigus väiksem ja andmetega manipuleerimise võimalus seega väheneb. Seepärast peaksid korraldatud näitajate korraldajad kasutama sisendandmetena üldiselt võimaluse korral tegelikke tehinguandmeid, kuid nad võivad kasutada ka muid andmeid, kui tehinguandmed ei ole korraldatud näitaja usaldusväärsuse ja täpsuse tagamiseks piisavad.

(24)    Korraldatud näitaja usaldusväärsus ja täpsus sellega jälgitava majandusteguri mõõtmisel sõltuvad kasutatavast metoodikast ja kasutatavatest sisendandmetest. Seepärast on vaja kehtestada läbipaistev metoodika, mis tagab korraldatud näitaja usaldusväärsuse ja täpsuse.

(25)    Korraldatud näitaja jätkuva täpsuse tagamiseks tuleb vahel metoodikat muuta, kuid iga muudatus avaldab mõju korraldatud näitaja kasutajatele ja sidusrühmadele. Seepärast on vaja sätestada korraldatud näitajaga seoses kasutatava metoodika muutmisel järgitav kord, sealhulgas konsulteerimise vajadus, nii et kasutajad ja sidusrühmad saaksid neid muudatusi arvesse võttes rakendada vajalikke meetmeid või teavitada korraldajat, kui nad on nende muudatuste tõttu mures.

(26)    Korraldatud näitajate usaldusväärsus ja täpsus sõltuvad sisendandmete esitajate esitatud andmete usaldusväärsusest ja täpsusest. On oluline, et sisendandmete esitajate kohustused seoses sisendandmetega oleksid selgelt sätestatud, neile saaks tugineda ja need oleksid kooskõlas korraldatud näitaja korraldaja kontrollimehhanismide ja metoodikaga. Seetõttu peaks korraldatud näitaja korraldaja vajaduse ja võimaluse korral ning koostöös oma sisendandmete esitajatega koostama käitumisjuhendi, mis sisaldab neid nõudeid ning sisendandmete esitajate kohustusi seoses sisendandmete esitamisega.

(27)    Paljud korraldatud näitajad määratakse kindlaks valemi abil, mis arvutatakse sisendandmete põhjal, mille esitavad reguleeritud kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad või aruandlussüsteemi pakkujad, energiabörsid või heitkoguse ühikute enampakkumisplatvormid. Sellisel juhul tagatakse olemasoleva reguleerimisega ja järelevalvega sisendandmete usaldusväärsus ja läbipaistvus ning kehtestatakse juhtimisnõuded ja -menetlused rikkumistest teatamiseks. Tingimusel et aluseks olevad sisendandmed on tervikuna pärit kauplemiskohtadest, mille suhtes kohaldatakse kauplemisjärgse läbipaistvuse nõudeid (sh kolmanda riigi turult, mida peetakse samaväärseks liidu reguleeritud turuga), tuleks sellised korraldatud näitajad seepärast vabastada teatavatest käesoleva määruse kohastest kohustustest, eesmärgiga vältida topeltreguleerimist ja kuna nende järelevalve tagab kasutatud sisendandmete usaldusväärsuse.

(28)    Sisendandmete esitajatel võib esineda huvide konflikte ja nad võivad kasutada sisendandmete kindlaksmääramisel kaalutlusõigust. Seepärast on vaja, et sisendandmete esitajate tegevuse suhtes kohaldatakse juhul, kui see on võimalik ja vajalik, juhtimiskorda, mis tagab nende konfliktide juhtimise ja selle, et sisendandmed on täpsed, korraldaja nõuetega kooskõlas ja neid saab kontrollida.

(29)    Korraldatud näitajate eri liikidel ja sektoritel on erinevad omadused ja nõrgad küljed ning nendega on seotud erinevad riskid. Seepärast tuleb täiendavalt täpsustada käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad korraldatud näitajate konkreetseid sektoreid ja liike. Korraldatud kaubanäitajaid kasutatakse laialdaselt ja neil on sektorile iseloomulikud omadused ning seepärast tuleb käesolevas määruses täpsustada nende sätete kohaldamist nende korraldatud näitajate suhtes. Lisaks tuleks käesolevas määruses ette näha teatav paindlikkus, mis võimaldaks eri korraldatud näitajate sektorite suhtes kohaldatavaid diferentseeritud nõudeid õigeaegselt ajakohastada, pidades silmas rahvusvahelisi arenguid ning võttes eelkõige arvesse Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) tööd.

(29 a) Selleks, et lugeda korraldatud näitaja käesoleva määruse alusel oluliseks, peab see olema olemuselt süsteemne või kasutatav süsteemsel viisil ning manipuleerimise suhtes haavatav, et tagada regulatiivne proportsionaalsus.

(30)    Teatavate oluliste korraldatud näitajate ebaõigsus võib märkimisväärselt mõjutada finantsstabiilsust, turu korrapärast toimimist või investoreid ning seepärast tuleb selliste oluliste korraldatud näitajate usaldusväärsuse ja kindluse tagamiseks kohaldada täiendavaid nõudeid. Seda oluliste korraldatud näitajate võimalikku destabiliseerivat mõju võib olla tunda ühes või mitmes liikmesriigis. Riiklikud pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsustavad, millised korraldatud näitajad loetakse oluliseks.

(30 a) Arvestades oluliste korraldatud näitajate strateegilist tähtsust ühtse turu tõrgeteta toimimise jaoks, antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele õigus võtta vastu korraldatud näitaja korraldaja ja vajaduse korral sisendandmete esitajate suhtes otseselt kohaldatavaid otsuseid, juhul kui riiklik pädev asutus ei ole kohaldanud käesolevat määrust või on rikkunud liidu õigust ning järgides määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 17 sätestatud menetlust.

(31)    Olulise korraldatud näitaja usaldusväärsust võivad kahjustada sisendandmete esitajad, kes lõpetavad andmete esitamise, sest sellega kahjustataks kõnealuste korraldatud näitajate suutlikkust mõõta aluseks olevat turu- või majandusolukorda. Seega tuleb asjaomasele pädevale asutusele anda volitus nõuda järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt kohustuslikus korras olulise korraldatud näitaja jaoks sisendandmete esitamist, et säilitada kõnealuse korraldatud näitaja usaldusväärsus. Sisendandmete kohustuslikus korras esitamine ei pane järelevalve alla kuuluvatele üksustele kohustust sõlmida tehinguid või võtta kohustust tehingute sõlmimiseks.

(31 a) Kui korraldatud näitaja on loetud oluliseks, võib selle korraldaja kasutada korraldatud näitajate kasutajate suhtes monopoolset seisundit. Seda silmas pidades peab kõnealuse olulise korraldatud näitaja pädevate asutuste kolleegium teostama järelevalvet müügihinna ja korraldaja kulude üle, et takistada turu kuritarvitamist.

(32)    Selleks et korraldatud näitajate kasutajad saaksid valida sobivad korraldatud näitajad ja mõistaksid nendega seotud riske, peavad nad teadma, mida korraldatud näitajaga mõõdetakse ja millised on näitaja nõrgad küljed. Seetõttu peaks korraldatud näitaja korraldaja avaldama neid asjaolusid kirjeldava teate ▌. Korraldaja peaks tegema oma sisendandmed taotluse korral uurimisega seoses asjaomasele pädevale asutusele kättesaadavaks.

(34)    Käesolevas määruses tuleks arvesse võtta finantssektori korraldatud näitajate põhimõtteid (edaspidi „IOSCO finantssektori korraldatud näitajate põhimõtted”), mille IOSCO andis välja 17. juulil 2013, samuti põhimõtteid naftahinna teabeagentuuride kohta, mille IOSCO andis välja 5. oktoobril 2012, (edaspidi „IOSCO PRA põhimõtted”), mis on korraldatud näitajatele esitatavate regulatiivsete nõuete üldine standard.

(34 a) Tuleb arvesse võtta füüsilise kauba turgude eripära, et mitte kahjustada korraldatud kaubanäitajate usaldusväärsust ja mõjutada negatiivselt kaubaturu läbipaistvust, Euroopa varustuskindlust, konkurentsivõimet ja tarbijate huve. Seega ei saa käesoleva määruse teatavaid sätteid kohaldada korraldatud kaubanäitajate suhtes. IOSCO poolt koostöös Rahvusvahelise Energiaagentuuriga ja Rahvusvahelise Energiafoorumiga (teiste hulgas) välja töötatud korraldatud kaubanäitajate põhimõtted on spetsiaalselt ette nähtud kohaldamiseks kõigi korraldatud kaubanäitajate suhtes ning seetõttu on käesolevas määruses sätestatud, et teatavaid nõudeid korraldatud kaubanäitajate suhtes ei kohaldata.

(34 b) Määrusega kehtestatakse ka tunnustamise kord, millega kolmandates riikides asuvad korraldatud näitajate korraldajad saavad korraldada oma näitajaid liidus tingimusel, et need näitajad vastavad täielikult käesolevas määruses sätestatud nõuetele või asjaomaste IOSCO põhimõtete sätetele.

(34 c)  Käesoleva määrusega kehtestatakse heakskiitmise kord, mille kohaselt liidus asuvad korraldajad, kes on tegevusloa saanud või registreeritud käesoleva määruse sätete kohaselt, võivad teatavatel tingimustel heaks kiita kolmandates riikides korraldatavaid korraldatud näitajaid. Selline heakskiitmise kord tuleks kehtestada kolmandate riikide korraldajate suhtes, mis on seotud või teevad tihedat koostööd liidus asuvate korraldajatega. Korraldaja, kes on heaks kiitnud kolmandas riigis korraldatava korraldatud näitaja, peaks sellise heaks kiidetud korraldatud näitaja eest vastutama ning tagama, et see täidab käesolevas määruses osutatud asjakohaseid tingimusi või asjaomaste IOSCO põhimõtete nõudeid.

(35)    Olulise korraldatud näitaja korraldajale peaks andma tegevusloa ja tema järelevalvet peaks teostama korraldaja asukohaliikmesriigi pädev asutus. Korraldaja, kes korraldab ainult korraldatud näitajaid, mille kindlaksmääramiseks kasutatakse valemit, mis koostatakse sisendandmete põhjal, mille tervenisti ja otseselt esitavad reguleeritud kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad või aruandlussüsteemi pakkujad, energiabörsid või heitkoguse ühikute enampakkumisplatvormid, ja/või korraldaja, kes korraldab ainult ebaolulisi korraldatud näitajaid, peaks registreerima ja tema üle järelevalvet teostama pädev asutus. Korraldaja registreerimine ei peaks mõjutama asjaomaste pädevate asutuste teostatavat järelevalvet. Liidu tasandil peab korraldajate registrit Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

(36)    Mõnikord võib teatav isik määrata kindlaks indeksi, kuid ei pruugi teada, et seda indeksit kasutatakse finantsinstrumendi puhul viitena. Selline olukord võib esineda eelkõige siis, kui kasutajad ja korraldatud näitaja korraldaja asuvad eri liikmesriikides. Seepärast on vaja suurendada läbipaistvust seoses sellega, millist korraldatud näitajat kasutatakse. Seda saab teha liidu õiguses sätestatud prospektide või põhiteabe dokumentide sisu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 596/2014(9) sätestatud teadete sisu ja finantsinstrumentide loetelu täiustamisega.

(37)    Liikmesriikide pädevate asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve käsutuses olevad tõhusad vahendid, volitused ja ressursid tagavad tõhusa järelevalve. Seepärast tuleks käesolevas määruses konkreetselt sätestada minimaalsed järelevalve- ja uurimisvolitused, mis tuleks anda liikmesriikide pädevatele asutustele kooskõlas liikmesriigi õigusega ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaksid oma käesoleva määruse kohaseid volitusi kasutades tegutsema objektiivselt ja erapooletult ning olema oma otsustusprotsessis sõltumatud.

(38)    Pädevatel asutustel ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel peab olema käesoleva määruse rikkumise juhtude avastamiseks võimalus kooskõlas liikmesriigi õigusega siseneda dokumentide kaasavõtmiseks füüsiliste ja juriidiliste isikute ruumidesse. Juurdepääs ruumidele on vajalik, kui on mõistlik alus kahtlustada, et seal leidub kontrolli või uurimise esemega seotud dokumente ja muid andmeid, mis võivad olla käesoleva määruse rikkumise tõendamisel asjakohased. Lisaks on juurdepääs ruumidele vajalik siis, kui teabenõude juba saanud isik on jätnud selle täitmata või on mõistlik alus arvata, et nõude esitamisel seda ei täideta või teabenõudega seotud dokumendid või teave kõrvaldatakse, neid võltsitakse või need hävitatakse. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt tuleb asjaomase liikmesriigi õigusasutuselt saada eelnev luba, kasutatakse ruumidele juurdepääsu õigust pärast sellise loa saamist.

(39)    Järelevalve alla kuuluvate üksuste valduses olevad telefonikõnede ja andmeliiklusandmete salvestised võivad olla esmatähtsad ja vahel ainsad tõendid käesoleva määruse, eriti juhtimis- ja kontrollinõuete rikkumise avastamiseks ja tõendamiseks. Selliste andmete ja salvestiste põhjal saab kontrollida andmete esitamise ja heakskiitmise eest vastutavate isikute isikusamasust ning seda, kas on tagatud töötajate organisatsiooniline eraldamine. Seepärast peaks pädevatel asutustel olema võimalik nõuda järelvalve alla kuuluvate üksuste valduses olevaid telefonikõnede, elektrooniliste sõnumite ja andmeliiklusandmete salvestisi, juhul kui on mõistlik alus kahtlustada, et sellised kontrolli või uurimise esemega seotud salvestised või andmed võivad olla käesoleva määruse rikkumise tõendamisel asjakohased.

(40)    Osa käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kolmandate riikide füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes võivad korraldatud näitajaid kasutada või esitada korraldatud näitajate jaoks sisendandmeid või olla muul viisil korraldatud näitajate kindlaksmääramisega seotud. Seepärast peaksid pädevad asutused sõlmima kolmandate riikide järelevalveasutustega koostöölepingud. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks koordineerima koostöölepingute väljatöötamist ja kolmandatest riikidest saadava teabe vahetamist pädevate asutuste vahel.

(41)    Käesolevas määruses järgitakse Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping”) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta”) sätestatud põhiõigusi ja põhimõtteid, eelkõige õigus era- ja perekonnaelu austamisele, isikuandmete kaitse, sõna- ja teabevabaduse õigus, ettevõtlusvabadus, õigus omandile, tarbijakaitse õigus, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja kaitseõigus. Seepärast tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega. Eelkõige kui käesolevas määruses osutatakse muudes meediakanalites kohaldatava sõnavabaduse suhtes kehtivatele eeskirjadele ja ajakirjaniku elukutse eeskirjadele või käitumisjuhenditele, tuleks neid vabadusi arvesse võtta selliselt, nagu need on tagatud liidus ja liikmesriikides ning nagu neid tunnustatakse harta artiklis 11 ja muudes asjakohastes sätetes. Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada ajakirjanduse, muu meedia ja ajakirjanike suhtes, kui nad avaldavad korraldatud näitaja või viitavad sellele üksnes oma ajakirjandusliku tegevuse osana, kuid ei oma kontrolli asjaomase korraldatud näitaja korraldamise üle.

(42)    Asjaomaste isikute kaitseõigust tuleks täielikult austada. Eelkõige tuleb anda menetlusosalistele võimalus tutvuda pädeva asutuse otsuse aluseks olevate järeldustega ja austada nende õigust olla ära kuulatud.

(43)    Finantsturu stabiilsuse ja investorite kaitse huvides peavad korraldatud näitajad olema läbipaistvad. Pädevate asutuste teabevahetus ja teabe edastamine peaksid toimuma kooskõlas isikuandmete edastamise eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ning selliste andmete vaba liikumise kohta(10). Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korraldatud teabevahetus ja teabe edastamine peaksid olema kooskõlas isikuandmete edastamise eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta(11).

(44)    Liikmesriigid peaksid finantsteenuste sektoris karistuste tõhustamist käsitlevas komisjoni teatises ja selle teatise järelmeetmena vastu võetud liidu õigusaktides sätestatud põhimõtteid arvesse võttes kehtestama eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste ja haldusmeetmete kohta ning tagama nende rakendamise. Sellised karistused ja haldusmeetmed peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(45)    Seepärast tuleks ette näha haldusmeetmete, karistuste ja trahvide tervikkomplekt, et tagada ühise lähenemisviisi rakendamine liikmesriikides ja suurendada nende hoiatavat mõju. Konkreetsetel juhtudel kohaldatavate karistuste kindlaksmääramisel tuleks vajaduse korral arvesse võtta asjakohaseid tegureid, nagu kavatsuse olemasolu või puudumine, tuvastatud finantskasumi tagasimaksmine, rikkumise tõsidus ja kestus, raskendavad või kergendavad asjaolud ja trahvide hoiatava mõju vajadus, ning vähendada pädeva asutusega tehtud koostöö eest vajaduse korral karistust. ▌

(46)    Selleks et tagada pädeva asutuse otsuste hoiatav mõju üldsusele, tuleks need üldiselt avaldada. Otsuste avaldamine on pädeva asutuse jaoks ka tähtis vahend, mille abil ta teavitab turuosalisi sellest, millist käitumist käsitatakse käesoleva määruse rikkumisena, ja edendab turuosaliste üldist head käitumist. Kui otsuse avaldamine võib põhjustada asjaomastele isikutele ebaproportsionaalselt suurt kahju või ohustab finantsturgude stabiilsust või pooleliolevat uurimist, peaks pädev asutus avaldama anonüümselt teavet karistuste ja meetmete kohta või lükkama otsuse avaldamise edasi. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik jätta teave karistuste kohta avaldamata, kui anonüümset või edasilükatud avaldamist peetakse ebapiisavaks selle tagamiseks, et avaldamine ei ohusta finantsturgude stabiilsust. Pädevatelt asutustelt ei nõuta ka selliste meetmete avaldamist, mida peetakse vähetähtsaks ja mille puhul avaldamine oleks ebaproportsionaalne.

(47)    Oluliste korraldatud näitajatega võivad olla seotud sisendandmete esitajad, korraldajad ja kasutajad mitmes liikmesriigis. Sellise korraldatud näitaja korraldamise lõpetamine või selle usaldusväärsust märkimisväärselt kahjustada võivate sündmuste toimumine võib seega avaldada mõju mitmes liikmesriigis – see tähendab, et liikmesriigi pädeva asutuse järelevalve sellise olulise korraldatud näitaja üle liikmesriigis, kus ainult tema asub, ei ole sellega kaasnevate riskide kõrvaldamisel tõhus ja tulemuslik. Selleks et tagada järelevalvealase teabe tõhus vahetamine pädevate asutuste vahel, nende tegevuse koordineerimine ja järelevalvemeetmete võtmine, tuleks moodustada pädevate asutuste kolleegiumid, mida juhatab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve. Kolleegiumide tegevus peaks aitama ühtlustada käesoleva määruse normide kohaldamist ja lähendada järelevalvetavasid. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve õiguslikult siduv vahendusmehhanism on järelevalvetavade koordineerimise, järjepidevuse ja ühtlustamise saavutamisel esmatähtis. Korraldatud näitajaid võidakse kasutada viitena pikaajaliste finantsinstrumentide ja -lepingute puhul. Teatavatel juhtudel, kui sellisel korraldatud näitajal on omadused, mida ei saa kohandada nende kooskõlla viimiseks käesoleva määruse nõuetega, ei pruugi selle näitaja korraldamine olla pärast käesoleva määruse jõustumist enam lubatud. Paraku võidakse sellise korraldatud näitaja jätkuva korraldamise keelamise tulemusena finantsinstrumendid või -lepingud lõpetada või nende tingimused tühistada – see kahjustab omakorda investoreid. Seepärast tuleb ette näha selliste korraldatud näitajate jätkuv korraldamine üleminekuperioodil.

(47 a) Kui käesolevat määrust kohaldatakse või võidakse kohaldada järelevalve alla kuuluvate üksuste ja turgude suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011(12) (REMIT) reguleerimisalasse, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve igakülgselt konsulteerima Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (ACER), et kasutada ära ACERi eksperditeadmisi energiaturgude kohta ning leevendada võimalikku topeltreguleerimist.

(47 b) Juhul kui olemasolev korraldatud näitaja ei vasta käesoleva määruse nõuetele, kuid korraldatud näitaja muutmine käesoleva määruse nõuetega kooskõlla viimiseks põhjustaks vääramatu jõu juhtumi või rikuks finantslepingu või -instrumendi tingimusi, võib asjaomane pädev asutus lubada korraldatud näitajat jätkuvalt kasutada, kuni on võimalik selle korraldatud näitaja kasutamine lõpetada või asendada see teise korraldatud näitajaga, et vältida korraldatud näitaja kasutamise ebakorrektse ja järsu lõpetamise negatiivset mõju tarbijatele.

(48)    Käesoleva määruse ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks ja ettepaneku tehniliste üksikasjade täpsustamiseks tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte ▌. Nende õigusaktide kohta ettepanekute tegemisel tuleks võtta arvesse korraldatud näitajate korraldamise, sisendandmete esitamise ja korraldatud näitajate kasutamise peamisi rahvusvahelisi standardeid, eriti IOSCO töö tulemusi. Kinni tuleb pidada proportsionaalsuse põhimõttest, eelkõige ebaoluliste korraldatud näitajate ja korraldatud kaubanäitajate puhul.

(49)    Komisjon peaks delegeeritud õigusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 võtma vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud juhtimis- ja kontrollinõuete regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega muu hulgas kehtestatakse kolmandate riikide pädevate asutustega sõlmitavate koostöölepingute miinimumsisu.

(50)    Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda selle teatavate aspektide suhtes rakendamisvolitused. Need aspektid puudutavad kolmandate riikide ▌korraldatud näitajate korraldajate suhtes kohaldatava õigusraamistiku samaväärsuse ning selle, et korraldatud näitaja on oma olemuselt oluline, kindlakstegemist. Nimetatud volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011(13), millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

(51)    Samuti tuleks komisjonile anda volitus võtta rakendusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15 vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud rakenduslikud tehnilised standardid, millega kehtestatakse pädevate asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teabevahetuse kord ja vormid. Kuna liikmesriikidel ei ole võimalik piisaval määral täita käesoleva määruse eesmärki, mille kohaselt tuleb kehtestada järjekindel ja tõhus kord korraldatud näitajate nõrkade külgede kõrvaldamiseks, ning võttes arvesse, et korraldatud näitajatega seotud probleemide üldist mõju saab igakülgselt käsitleda ainult liidu tasandil ja seda eesmärki saab seega paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS REGULEERIMISESE, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1 Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine raamistik, et tagada liidus finantsinstrumentide ja -lepingute puhul korraldatud näitajatena kasutatavate indeksite täpsus ja usaldusväärsus. Määrus edendab seega siseturu nõuetekohast toimimist ning aitab saavutada tarbijate ja investorite kaitse kõrget taset.

Artikkel 2Reguleerimisala

1.          Käesolevat määrust kohaldatakse korraldatud näitajate korraldamise, nende jaoks sisendandmete esitamise ja nende kasutamise suhtes liidus.

2.          Käesolevat määrust ei kohaldata korraldatud näitajate korraldamise suhtes järgmiste üksuste poolt:

a)     keskpangad, juhul kui nad kasutavad volitusi või täidavad ülesandeid ja kohustusi, mis on neile antud aluslepingutega ning Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja Euroopa Keskpanga (EKP) põhikirjaga või mille puhul nende sõltumatus on kehtestatud asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi põhiseaduslike struktuuridega;

a a)  avaliku võimu kandjad, kui nad korraldavad korraldatud näitajaid või neil on kontroll korraldatud näitajate korraldamise üle, mida kasutatakse avaliku poliitika eesmärgil, sealhulgas tööhõive-, majandustegevuse ja inflatsioonimeetmete jaoks;

a b)  kesksed vastaspooled;

a c)  korraldajad, kui nad pakuvad üksikul hinnal või väärtusel põhinevat võrdlushinda;

a d)  ajakirjandus, muu meedia ja ajakirjanikud, kui nad avaldavad korraldatud näitaja või viitavad sellele üksnes oma ajakirjandusliku tegevuse osana, kuid ei oma kontrolli asjaomase korraldatud näitaja korraldamise üle;

a e)  krediidiühistud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL tähenduses(14).

2 a.       Artikli 5 lõikeid 1, 2 a, 3 b, 3 c ja 3 d, artikleid 5 a ja 5 b, artikli 5 d punkte b–g, artikli 7 lõike 1 punkte a a, b, b a, b b, b c ja c, artikli 7 lõikeid 2 a, 3 a ja 3 b, artiklit 7 a, artikli 8 lõikeid 1 ja 2, artikli 9 lõikeid 1 ja 2, artiklit 11 ja artikli 17 lõiget 1 ei kohaldata korraldajate suhtes nende ebaoluliste korraldatud näitajate puhul.

Artikkel 3Mõisted

1.          Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)     „indeks” – number,

a)      mis avaldatakse või tehakse üldsusele kättesaadavaks;

b)     mis määratakse korrapäraselt, kas tervikuna või osaliselt, kindlaks teatava valemi või muu arvutusmeetodi või hindamise abil ning

c)      kui kindlaksmääramine toimub ühe või mitme alusvara väärtuse alusel või hindade – sealhulgas arvestuslikud hinnad –, tegelike või eeldatavate intressimäärade või muude väärtuste või vaatluste alusel;

1 a)  „indeksi korraldaja” – indeksi korraldamist kontrolliv füüsiline või juriidiline isik;

2)     „korraldatud näitaja” – indeks, millele viidates määratakse kindlaks finantsinstrumendi või -lepingu kohaselt tasumisele kuuluv summa või finantsinstrumendi väärtus ▌;

2 a)  „korraldatud näitajate kogum” – korraldatud näitajate rühm, mida korraldab üks korraldaja ja mis määratakse kindlaks sarnast liiki sisendandmete alusel, millega mõõdetakse sama või sarnast turu- või majandusolukorda;

3)     „korraldatud näitaja korraldamine” –

a)      korraldatud näitaja kindlaksmääramise korra haldamine; ▌

b)     sisendandmete kogumine, analüüsimine või töötlemine korraldatud näitaja kindlaksmääramise eesmärgil ning

c)      korraldatud näitaja kindlaksmääramine valemi või muu arvutusmeetodi või sel eesmärgil esitatud sisendandmete hindamise abil;

4)     „korraldaja” – korraldatud näitaja korraldamist kontrolliv füüsiline või juriidiline isik;

5)     „korraldatud näitaja kasutamine” –

a)     sellise finantsinstrumendi emiteerimine, millega viidatakse indeksile või indeksite kombinatsioonile;

b)     finantsinstrumendi või -lepingu kohaselt tasutava summa kindlaksmääramine viitega indeksile või indeksite kombinatsioonile;

c)      sellise finantslepingu osaliseks olemine, milles viidatakse indeksile või indeksite kombinatsioonile;

d)     investeerimisfondi tootluse kindlaksmääramine indeksi või indeksite kombinatsiooni alusel, et teha kindlaks sellise indeksi või indeksite kombinatsiooni tulem, määrata kindlaks varade jaotus portfellis või arvutada tulemustasud;

6)     „sisendandmete esitamine” – korraldatud näitaja kindlaksmääramiseks vajalike ja sel eesmärgil esitatavate üldsusele mitte kättesaadavate sisendandmete esitamine korraldajale või teisele isikule, et viimane need korraldajale edastaks;

7)     „sisendandmete esitaja ” – sisendandmeid, mis ei ole reguleeritud andmed, esitav füüsiline või juriidiline isik;

8)     „järelevalve alla kuuluv sisendandmete esitaja” – järelevalve alla kuuluv üksus, kes esitab liidus asuvale korraldajale sisendandmeid;

9)     „sisendandmete esitaja esindaja” – sisendandmete esitaja poolt sisendandmete esitamiseks tööle võetud füüsiline isik;

9 a)  „hindaja” – korraldatud kaubanäitaja korraldaja töötaja või muu füüsiline või kolmas isik, kelle teenuseid ta kasutab või kontrollib ning kelle ülesanne on kohaldada sisendandmete ja muu teabe suhtes metoodikat või otsustusvõimet, et anda kokkuvõtlik hinnang teatava kauba hinnale;

10)   „sisendandmed” – andmed ühe või mitme alusvara väärtuse kohta või hindade – sealhulgas arvestuslikud hinnad – või muude väärtuste kohta, mida korraldaja kasutab korraldatud näitaja kindlaksmääramiseks;

11)   „reguleeritud andmed” –

i)      sisendandmed, mis saadakse täielikult:

a)   direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24 määratletud kauplemiskohalt, kuid ainult seoses finantsinstrumente puudutavate andmetega;

b)   direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 52 määratletud tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajalt või direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 53 määratletud kauplemiskoondteabe pakkujalt vastavalt kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustuslikele nõuetele, kuid ainult seoses andmetega, mis puudutavad kauplemiskohas kaubeldavate finantsinstrumentidega seotud tehinguid;

c)   direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 54 määratletud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujalt, kuid ainult seoses andmetega, mis puudutavad kauplemiskohas kaubeldavate finantsinstrumentidega seotud tehinguid ning mis tuleb vastavalt kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustuslikele nõuetele avalikustada;

d)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ(15) artikli 37 lõike 1 punktis j osutatud elektribörsilt;

e)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ(16) artikli 41 lõike 1 punktis j osutatud maagaasibörsilt;

f)    komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010(17) artiklis 26 või 30 osutatud enampakkumisplatvormilt;

g)   määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõike 1 alusel esitatud andmetest, mida on täpsustatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1348/2014(18); või

h)   kolmanda riigi kauplemiskohalt, platvormilt, börsilt, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajalt või aruandlussüsteemi pakkujalt, mis on samaväärsed punktides a–g määratletuga, või mis tahes muult üksuselt, nt tehinguandmete koondajatelt või kogujatelt, mille sisendandmete suhtes juba kohaldatakse asjakohast järelevalvet; ning

ii)     direktiivi 2009/65/EL(19) artikli 1 lõikes 2 määratletud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate üksuste puhasväärtus.

12)   „tehinguandmed” – konkurentsivõimelisel pakkumisel ja nõudlusel põhineval aktiivsel turul jälgitavad hinnad, määrad, indeksid või väärtused, mis kajastavad selliste vastaspoolte vahel sõlmitud tehinguid, kes ei ole omavahel seotud;

13)   „finantsinstrument” – direktiivi 2014/65/EÜ I lisa C jaos loetletud finantsinstrumendid, mille kohta on esitatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24 määratletud kauplemiskohas kauplemise loa taotlus või millega direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24 määratletud kauplemiskohas kaubeldakse;

14)   „järelvalve alla kuuluv üksus” – järgmised üksused:

a)      direktiivi 2013/36/EL artikli 3 punktis 1 määratletud krediidiasutused;

b)     direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühingud;

c)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ(20) artikli 13 punktis 1 määratletud kindlustusandjad;

d)     direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 4 määratletud edasikindlustusandjad;

e)      direktiivi 2009/65/EL(21) artikli 1 lõikes 2 määratletud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid);

f)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL(22) artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad;

g)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012(23) artikli 2 punktis 1 määratletud kesksed vastaspooled;

h)      määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 2 määratletud kauplemisteabehoidlad;

i)       korraldajad;

15)   „finantsleping” –

a)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ(24) artikli 3 punktis c määratletud krediidileping;

b)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/17/EL(25) artikli 4 punktis 3 määratletud krediidileping;

16)   „investeerimisfond” – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivsed investeerimisfondid ning direktiivi 2009/65/EL reguleerimisalasse kuuluvad vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad;

17)   „juhtorgan” – järelevalve- või juhtimisülesandega juhtorgan, kellel on lõplik otsustuspädevus ja volitused kehtestada üksuse strateegia, eesmärgid ja üldine tegutsemissuund;

18)   „tarbija” – füüsiline isik, kes käesoleva määrusega hõlmatud finantslepingute raames tegutseb eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega;

19)   „pankadevahelise intressimäära korraldatud näitaja” – korraldatud näitaja, mille alusvara käesoleva artikli punkti 1 alapunkti c kohaldamisel on määr, millega pank võib anda laenu teistele pankadele või võtta laenu teistelt pankadelt;

19 a) „valuutakursi korraldatud näitaja” – korraldatud näitaja, mille väärtus määratakse kindlaks ühe valuuta või valuutakorvi ühes valuutas väljendatud hinna järgi;

20)   „korraldatud kaubanäitaja” – korraldatud näitaja, mille alusvara käesoleva artikli punkti 1 alapunkti c kohaldamisel on kaup komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006(26) artikli 2 punkti 2 tähenduses, v.a direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 11 osutatud lubatud heitkoguse ühikud;

20 a) „baasrisk” – risk, mis on seotud sellega, kui täpselt kirjeldab korraldatud näitaja tegelikke turu- või majandustingimusi, mida korraldatud näitajaga mõõdetakse;

21)   „oluline korraldatud näitaja” – korraldatud näitaja, mis ei põhine reguleeritud andmetel ja mille viiteväärtus on suurem kui 500 miljardit eurot, nagu on määratletud artikli 13 lõikes 1; või

         a)   korraldatud näitaja, mille korraldamise lõpetamisel oleks märkimisväärne negatiivne mõju finantsstabiilsusele, turgude nõuetekohasele toimimisele ja reaalmajandusele ühes või mitmes liikmesriigis;

        b)   oluline korraldatud näitaja on olemuselt „riiklik”, kui selle korraldamise lõpetamisel või selle korraldamisel mitterepresentatiivse sisendandmete esitajate kogumi või mitterepresentatiivsete andmete alusel on negatiivne mõju ainult ühele liikmesriigile. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 13 lõigetes 2 a kuni 2 d sätestatud menetlust.

        Oluline korraldatud näitaja on olemuselt „Euroopa korraldatud näitaja”, kui selle korraldamise lõpetamisel või selle korraldamisel mitterepresentatiivse sisendandmete esitajate kogumi või mitterepresentatiivsete andmete alusel on negatiivne mõju rohkem kui ühele liikmesriigile. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 13 lõigetes 2 e, 2 f ja 2 g sätestatud menetlust.

21 a) „ebaoluline korraldatud näitaja” – korraldatud näitaja, mis ei vasta artiklis 13 sätestatud olulise korraldatud näitaja kriteeriumitele;

22)   „asuma” – juriidilise isiku puhul liikmesriik või kolmas riik, kus on selle isiku registrijärgne või muu ametlik asukoht, ja füüsilise isiku puhul liikmesriik või kolmas riik, kus see isik on maksuresident;

22 a) „avaliku võimu kandja” –

a)   mis tahes valitsusasutus või avaliku sektori haldusasutus;

b)   üksus või isik, kes täidab siseriikliku õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid või kellel on avalik-õiguslikud kohustused või ülesanded või kes osutavad avalikke teenuseid, mis hõlmavad inflatsiooni, tööhõive ja majandusalast tegevust mis tahes valitsusasutuse või avaliku sektori haldusasutuse kontrolli all.

2.          Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada lõikes 1 sätestatud mõistete tehnilisi üksikasju ja eelkõige seda, mida kujutab endast üldsusele kättesaadavaks tegemine indeksi määratluse kohaldamisel. Komisjon tagab nendes delegeeritud õigusaktides, et „avaldatud” või „üldsusele kättesaadavaks tehtud” tähendab „kasutajate või potentsiaalsete kasutajate laiemale üldsusele kättesaadavaks tehtud”.

Vajaduse korral võtab komisjon arvesse turu või tehnika arengut ja korraldatud näitajatega seotud järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist.

2 a.       Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et koostada ja vaadata läbi loetelu liidu avaliku võimu kandjatest, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 1 punktis 22 a. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 4Erandi tegemine

indeksi korraldajatele, kes ei ole teadlikud nende korraldatud näitajate kasutamisest ▌

Juhul kui indeksi korraldaja ei tea ega saanud mõistlikult teada, et tema korraldatavat indeksit kasutatakse artikli 3 lõike 1 punktis 2 osutatud eesmärkidel, ei kohaldata indeksi korraldaja suhtes selle indeksiga seoses käesolevat määrust.

II JAOTISKORRALDATUD NÄITAJA KINDLUS JA USALDUSVÄÄRSUS

1. peatükk Korraldajate juhtimine ja kontroll

Artikkel 5 Juhtimisnõuded

ja huvide konfliktiga seotud nõuded

1.          ▌Korraldajal peab olema kindel juhtimiskord, mis hõlmab selget organisatsioonilist struktuuri, kus kõigi korraldatud näitaja korraldamises osalevate isikute ülesanded ja vastutusalad on täpselt kindlaks määratud, läbipaistvad ja järjepidevad.

Korraldaja võtab kõik vajalikud meetmed, et tuvastada kõik huvide konfliktid tema enda, sealhulgas oma juhtkonna, töötajate või muu füüsilise isiku või talle teenuseid osutava või tema kontrollitava kolmanda isiku ning sisendandmete esitajate või kasutajate vahel, ning et neid konflikte ennetada või lahendada ning tagada, et olukorras, kus korraldatud näitajate kindlaksmääramisel tuleb kasutada kaalutlusõigust või hinnangut, tehakse seda sõltumatult ja ausalt.

2 a.       Korraldatud näitaja korraldamine peab olema tegevuslikult eraldatud korraldaja äritegevuse sellistest osadest, mis võivad põhjustada tegeliku või potentsiaalse huvide konflikti. Kui korraldajal võib tekkida huvide konflikte tema omandistruktuuri, kontrollivate osaluste või muude tegevuste tõttu, mida teostab korraldajat omav või kontrolliv üksus või üksus, mida korraldaja või tema tütarettevõtja omab või kontrollib, loob korraldaja sõltumatu järelevalveorgani, mis hõlmab teadaolevate sidusrühmade, samuti tellijate ja sisendandmete esitajate tasakaalustatud esindust. Kui selliseid konflikte ei saa nõuetekohaselt juhtida, lõpetab korraldaja kõik konflikte põhjustavad tegevused või suhted või lõpetab korraldatud näitaja korraldamise.

3 a.       Korraldaja avaldab või avalikustab korraldatud näitaja kasutajatele ning asjaomasele pädevale asutusele ning asjakohastel juhtudel sisendandmete esitajatele kõik olemasolevad ja potentsiaalsed huvide konfliktid, sealhulgas korraldaja omandiõigusest või kontrollist tulenevad huvide konfliktid.

3 b.       Korraldaja kehtestab korraldatud näitaja kindlaksmääramise usaldusväärsuse ja sõltumatuse kaitsmiseks nõuetekohased huvide konfliktide tuvastamise, avalikustamise, juhtimise, vähendamise ja vältimise tegevuspõhimõtted ja menetlused ning tõhusa organisatsioonilise korralduse. Need tegevuspõhimõtted ja menetlused vaadatakse läbi ja neid ajakohastatakse korrapäraselt. Tegevuspõhimõtetes ja menetlustes tuleb võtta arvesse ja käsitleda huvide konflikte, korraldatud näitaja kindlaksmääramisel kasutatava kaalutlusõiguse ulatust ja korraldatud näitajaga kaasnevaid riske ning need peavad:

a)     tagama korraldajale esitatud või korraldaja koostatud teabe konfidentsiaalsuse, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud avalikustamise ja läbipaistvuse kohustusi, ning

b)     vähendama eelkõige konflikte, mis tulenevad korraldaja omandiõigusest või kontrollist või korraldaja grupi muudest huvidest või muudest isikutest, kes võivad mõjutada või kontrollida korraldajat seoses korraldatud näitajate kindlaksmääramisega.

3 c.        Korraldaja tagab seoses töötajate ja kõigi teiste füüsiliste isikutega, kelle teenuseid ta kasutab või kontrollib ja kes on otseselt seotud korraldatud näitaja korraldamisega, järgmist:

a)     neil on oma ülesannete täitmiseks vajalikud oskused, teadmised ja kogemused ning neid juhitakse tõhusalt ja nende üle teostatakse tõhusat järelevalvet;

b)     neile ei avaldata lubamatut mõju ja nendega ei ole seotud huvide konflikte ning nende tasustamine ja töö tulemuste hindamine ei põhjusta huvide konflikte ega mõjuta muul viisil korraldatud näitaja kindlaksmääramise usaldusväärsust;

c)      neil ei ole huve ja ärisuhteid, mis kahjustavad korraldaja ülesandeid;

d)     neil on keelatud mõjutada korraldatud näitaja kindlaksmääramist, osaledes ostu- või müügipakkumistes ja tehingutes enda või turuosaliste nimel, ning

e)      nende suhtes kohaldatakse tõhusaid menetlusi, mille eesmärk on kontrollida teabevahetust teiste töötajatega, ning nad ei ole seotud huvide konflikte põhjustada võiva tegevusega.

3 d.       Korraldaja kehtestab konkreetsed kontrollimenetlused, mis tagavad korraldatud näitajat kindlaks määrava töötaja või isiku aususe ja usaldusväärsuse. See võib hõlmata nõuet, et enne korraldatud näitaja levitamist tuleb selleks saada juhtkonna heakskiit, või muud asjakohast nõuet, näiteks juhul, kui korraldatud näitajat ajakohastatakse päevasiseselt või reaalajas.

3 e.        Korraldatud näitaja mis tahes ebaolulist muudatust seoses käesolevas artiklis sisalduvate sätetega ei loeta kõnealusele korraldatud näitajale viitava finantslepingu või -instrumendi tingimuste rikkumiseks. Olulise korraldatud näitaja puhul on asjaomasel pädeval asutusel õigus otsustada, kas muudatus on oluline.

Artikkel 5 aJärelevalveorgani nõuded

1.          Korraldaja loob alalise ja tõhusa järelevalveorgani ning hoiab seda käigus, et teostada järelevalvet oma korraldatud näitajate korraldamise kõigi aspektide üle.

2.          Korraldaja töötab oma järelevalveorganile välja kindla korra, mis tehakse asjaomaste pädevate asutuste taotlusel neile kättesaadavaks, ning tagab selle kohaldamise.

Kõnealuse korra peamised tunnused on järgmised:

a)     järelevalveorgani pädevus;

b)     järelevalveorgani liikmete valikukriteeriumid;

c)      lühikokkuvõte järelevalveorganiks oleva mis tahes nõukogu või komisjoni liikmetest, huvide konfliktide deklaratsioonid ning komisjoni liikmete valimise, määramise või kõrvaldamise ja asendamise kord.

3.          Järelevalveorgan tegutseb sõltumatult ja täidab järgmisi ülesandeid, mida kohandatakse vastavalt korraldatud näitaja keerukusele, kasutusele ja manipuleeritavusele:

a)     korraldatud näitaja määratluse ja metoodika läbivaatamine vähemalt kord aastas;

b)     korraldatud näitaja metoodika muudatuste järelevalve ja korraldajale loa andmine konsulteerimiseks selliste muudatuste üle;

c)      korraldaja kontrolliraamistiku, korraldatud näitaja juhtimise ja toimimise ning juhul, kui korraldatud näitaja jaoks kasutatakse sisendandmete esitajaid, artikli 9 lõikes 1 osutatud käitumisjuhendi järelevalve;

d)     korraldatud näitaja korraldamise lõpetamise, sealhulgas lõpetamisega seotud konsultatsioonide läbivaatamine ja heakskiitmine;

e)      korraldatud näitaja korraldamise, sealhulgas arvutamise ja levitamisega seotud kolmandate isikute järelevalve;

f)      sise- ja välisauditite või läbivaatamiste hindamine ja nende auditite tulemustes esile toodud parandusmeetmete rakendamise kontrollimine;

g)     kui korraldatud näitaja jaoks kasutatakse sisendandmete esitajaid, sisendandmete ja sisendandmete esitajate ning sisendandmete vaidlustamiseks või valideerimiseks korraldajate poolt võetud meetmete kontrollimine;

h)     kui korraldatud näitaja jaoks kasutatakse sisendandmete esitajaid, tõhusate meetmete võtmine käitumisjuhendi rikkumise korral, ning

i)      kui korraldatud näitaja jaoks kasutatakse sisendandmete esitajaid, asjaomase pädeva asutuse teavitamine sisendandmete esitajate või korraldajate üleastumistest, millest järelevalveorgan teada saab, ja kõigist võimalikest normist kõrvalekalduvatest või kahtlastest sisendandmetest.

4.          Järelevalvefunktsiooni täidab eraldi komisjon või täidetakse seda muu asjakohase juhtimiskorralduse raames.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks omadused, mis järelevalveorganil peavad olema, nii koosseisu kui ka paiknemise suhtes korraldaja organisatsioonilises struktuuris, et tagada järelevalveorgani usaldusväärsus ning huvide konfliktide puudumine.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb vahet korraldatud näitajate eri liikide ja sektorite vahel, nagu need on sätestatud käesolevas määruses, ning võtab arvesse korraldajate omandi- ja kontrollistruktuuri erinevusi, korraldatud näitaja korraldamise iseloomu, ulatust ja keerukust ning korraldatud näitajast tulenevat riski ja selle mõju, pidades muu hulgas silmas korraldatud näitajatega seotud juhtimisnõuete järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [XXX].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

5.          Järelevalveorgan võib teostada järelevalvet mitme korraldatud näitaja üle, mida korraldaja korraldab, tingimusel et muud I ja IV jaotises sätestatud tingimused on täidetud.

6.          Korraldatud näitaja mis tahes ebaolulist muudatust seoses käesolevas artiklis sisalduvate sätetega ei loeta kõnealusele korraldatud näitajale viitava finantslepingu või -instrumendi tingimuste rikkumiseks. Olulise korraldatud näitaja puhul on asjaomasel pädeval asutusel õigus otsustada, kas muudatus on oluline.

Artikkel 5 bKontrolliraamistiku nõuded

1.          Korraldajal peab olema kontrolliraamistik, mis tagab korraldatud näitaja korraldamise ja avaldamise või kättesaadavaks tegemise kooskõlas käesoleva määrusega.

2.          Kontrolliraamistik peab olema proportsionaalne tuvastatud huvide konfliktide tõsiduse, korraldatud näitaja korraldamisel kasutatava kaalutlusõiguse ulatuse ja korraldatud näitaja sisendandmete laadiga ning hõlmama järgmist:

a)     tegevusriski juhtimine;

b)     korraldatud näitaja korraldamise katkemise puhul rakendatav hädaolukorra lahendamise ja endise olukorra taastamise kord.

3.          Juhul kui sisendandmed ei ole tehinguandmed, kehtestab korraldaja:

a)     meetmed, millega tagatakse võimalikult suures ulatuses, et sisendandmete esitajad järgivad artikli 9 lõikes 1 osutatud käitumisjuhendit ja sisendandmete suhtes kohaldatavaid standardeid;

b)     meetmed sisendandmete kontrollimiseks, sealhulgas nende kontrollimiseks enne ja valideerimiseks pärast korraldatud näitaja avaldamist, et tuvastada vead ja kõrvalekalded.

4.          Kontrolliraamistik dokumenteeritakse, vaadatakse läbi ja seda ajakohastatakse vastavalt vajadusele ning see tehakse kättesaadavaks asjaomasele pädevale asutusele ja seda taotlevatele kasutajatele.

5.          Korraldatud näitaja ebaolulist muudatust, mis on seotud käesoleva artikliga hõlmatud sätetega, ei loeta korraldatud näitajale viitavate finantslepingute ega ­instrumentide rikkumiseks. Olulise korraldatud näitaja puhul on asjaomasel pädeval asutusel õigus otsustada, kas muudatus on oluline või mitte.

Artikkel 5 cAruandlusraamistiku nõuded

1.          Korraldaja kehtestab käesoleva määruse nõuetele vastavust tõendava aruandlusraamistiku, mis hõlmab andmete säilitamist, auditeerimist ja läbivaatamist ning kaebuste lahendamise menetlust.

2.          Korraldaja määrab sõltumatu ettevõttesisese või -välise organi, kellel on vajalik suutlikkus kontrollida, kuidas korraldaja järgib korraldatud näitaja metoodikat ja käesolevat määrust, ning anda selle kohta aru.

3.          Ebaoluliste korraldatud näitajate puhul avaldab ja säilitab korraldaja vastavuskinnituse, milles ta kinnitab käesoleva määruse järgimist. Vastavuskinnitus hõlmab vähemalt artikli 5 lõigetes 1, 2 a, 3 b, 3 c ja 3 d, artiklites 5 a ja 5 b, artikli 5 d punktides b–g, artikli 7 lõike 1 punktides a a, b, b a, b b, b c ja c, artikli 7 lõigetes 2 a, 3 a ja 3 b, artiklis 7 a, artikli 8 lõigetes 1 ja 2, artikli 9 lõigetes 1 ja 2, artiklis 11 ja artikli 17 lõikes 1 sätestatud nõudeid.

Kui korraldaja ei täida artikli 5 lõigetes 1, 2 a, 3 b, 3 c ja 3 d, artiklites 5 a ja 5 b, artikli 5 d punktides b–g, artikli 7 lõike 1 punktides a a, b, b a, b b, b c ja c, artikli 7 lõigetes 2 a, 3 a ja 3 b, artiklis 7 a, artikli 8 lõigetes 1 ja 2, artikli 9 lõigetes 1 ja 2, artiklis 11 ja artikli 17 lõikes 1 sätestatud nõudeid, peab vastavuskinnituses olema selgelt kirjas, miks korraldaja neid sätteid ei täida.

4.          Ebaolulise korraldatud näitaja korraldaja määrab sõltumatu välisaudiitori, kes kontrollib korraldaja vastavuskinnituse õigsust ja annab selle kohta aru. Selline audit viiakse läbi vähemalt iga kahe aasta järel ja juhul, kui korraldatud näitaja suhtes toimuvad olulised muudatused.

5.          Korraldaja esitab lõike 4 kohased auditid asjaomasele pädevale asutusele. Korraldaja esitab või avaldab lõike 4 kohaste auditite üksikasjad kõigile korraldatud näitaja kasutajatele, kes seda taotlevad. Asjaomase pädeva asutuse või korraldatud näitaja kasutaja taotlusel esitab või avaldab korraldaja lõikes 4 osutatud kontrollide üksikasjad.

6.          Asjaomane pädev asutus võib kooskõlas artikliga 30 küsida korraldajalt lisateavet tema ebaoluliste korraldatud näitajate kohta ja/või anda korraldajale soovituse korraldaja vastavuse kohta vastavuskinnitustega hõlmatud sätetele, kuni pädev asutus on vastavuses täiesti veendunud. Pädev asutus võib avaldada soovituse oma veebisaidil.

Artikkel 5 dAndmete säilitamise nõuded

1.          Korraldaja säilitab järgmisi andmeid:

a)     kõik sisendandmed;

b)     korraldaja- ja vajaduse korral hindajapoolne hinnangu või kaalutlusõiguse kasutamine korraldatud näitaja kindlaksmääramisel;

c)      andmed sisendandmete kõrvalejätmise kohta, eelkõige juhul, kui kõrvalejäetud sisendandmed vastasid korraldatud näitaja metoodika nõuetele, ja kõrvalejätmise põhjendus;

d)     muud muudatused tavakordades ja -metoodikates või kõrvalekalded neist, sealhulgas turupinge või turuhäire korral tehtud muudatused või toimunud kõrvalekalded;

e)      sisendandmete esitajate esindajate ja selliste füüsiliste isikute andmed, kelle korraldaja on tööle võtnud korraldatud näitaja kindlaksmääramiseks;

f)      kõik kaebustega seotud dokumendid ning

g)     korraldaja poolt tööle võetud isikute ja sisendandmete esitajate või sisendandmete esitajate esindajate vahel seoses korraldatud näitajaga toimunud teabevahetuse salvestised.

2.          Juhul kui korraldatud näitaja aluseks on sisendandmete esitaja esitatud sisendandmed, säilitab sisendandmete esitaja ühtlasi asjakohase teabevahetuse, sealhulgas ka teiste sisendandmete esitajatega toimunud teabevahetuse.

3.          Korraldaja säilitab lõikes 1 sätestatud andmeid vähemalt viis aastat sellisel kujul, et nende alusel oleks võimalik korrata ja täielikult mõista korraldatud näitaja arvutusi ning auditeerida või hinnata sisendandmeid, arvutusi, hinnanguid ja kaalutlusõiguse kasutamist. Salvestatud telefonikõned või elektroonilised sõnumid esitatakse asjaomase kõne või sõnumiga seotud isikutele nende taotlusel ja neid säilitatakse kolm aastat.

Artikkel 5 eKaebuste lahendamine

1.          Korraldaja kehtestab ja avaldab oma arvutamisprotsessi kohta esitatavate kaebuste vastuvõtmise, uurimise ja arvestuse pidamise kirjaliku korra. Selline kaebuste käsitlemise mehhanism tagab, et:

a)     korraldaja kehtestab kirjalikus kaebuste lahendamise korras kirjeldatud mehhanismi, mille abil korraldatud näitajate kasutajad saavad esitada kaebusi, mis käsitlevad seda, kas teatav korraldatud näitaja arvutus kajastab turuväärtust, korraldatud näitaja arvutamise kavandatud muudatusi, metoodika kohaldamist teatava korraldatud näitaja arvutamisel ja muid korraldatud näitajate arvutamisega seotud ettevalmistavaid otsuseid;

b)     kaebuste lahendamise protsess ja ajakava on kindlaks määratud;

c)      korraldaja uurib enda ja oma töötajate kohta esitatud ametlikke kaebusi kiiresti ja õiglaselt;

d)     uurimine toimub sõltumatult töötajatest, kes võivad olla kaebuse esemega seotud;

e)      korraldaja püüab uurimise lõpule viia kiiresti.

Artikkel 5 fJuhtimis- ja kontrollinõudeid käsitlevad regulatiivsed tehnilised standardid

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada artikli 5 lõigetes 2 a ja 3 a – 3 d, artikli 5 a lõigetes 2 ja 3, artikli 5 b lõigetes 2 ja 3, artikli 5 c lõigetes 2 ja 1–3 sätestatud juhtimis- ja kontrollinõudeid. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab arvesse järgmist:

a)     korraldatud näitajate ja finantsturgude areng, pidades silmas korraldatud näitajatega seotud juhtimisnõuete järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist;

b)     korraldatud näitajate eri liikide ja eri korraldajate erisused, sealhulgas kasutatud sisendandmete sektoripõhised omadused ja liigid;

c)      olulise korraldatud näitaja ja ebaolulise korraldatud näitaja erisus;

d)     see, kas nõuded on juba osaliselt või täielikult hõlmatud muude asjaomaste regulatiivsete nõuetega, eelkõige reguleeritud andmetel põhinevate korraldatud näitajate puhul, ning eelkõige nõuetega, mis tulenevad direktiivist 2014/65/EL või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 600/2014(27), et vältida nõuete kattumist või muud korraldajatele tekitatavat tarbetut koormust.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 6Allhanked

1.          Korraldajad tellivad korraldatud näitaja korraldamisel tööülesandeid allhanke korras viisil, mis ei kahjusta oluliselt korraldaja kontrolli korraldatud näitaja korraldamise üle või asjaomase pädeva asutuse suutlikkust teostada korraldatud näitaja üle järelevalvet.

3.          Juhul kui korraldaja tellib korraldatud näitaja korraldamisega seotud tööülesanded või asjaomased teenused või tegevuse allhanke korras teenuse osutajalt, jääb ta täielikult vastutavaks kõigi käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest.

3 a.       Allhangete kasutamise korral tagab korraldaja järgmiste tingimuste täitmise:

a)     teenuse osutajal peavad allhanke korras tellitavate ülesannete, teenuste või tegevuste usaldusväärseks ja professionaalseks teostamiseks olema vajalikud oskused ja suutlikkus ning selleks seadusega nõutav tegevusluba;

b)     korraldaja teeb asjaomastele pädevatele asutustele kättesaadavaks korraldatud näitaja kindlaksmääramises osaleva teenuse osutaja andmed ja ülesanded;

c)      kui ilmneb, et teenuse osutaja ei pruugi allhanke korras tellitud ülesannetega tulemuslikult toime tulla ega täita neid kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega, võtab korraldaja asjakohased meetmed;

d)     korraldajal peavad olema vajalikud eriteadmised, et teostada allhanke korras tellitud ülesannete tulemuslikku järelevalvet ja juhtida allhangetega seotud riske;

e)      teenuse osutaja peab korraldajat teavitama kõikidest sündmustest, mis võivad oluliselt mõjutada tema võimet täita allhanke korras tellitud ülesandeid tulemuslikult ja kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega;

f)      teenuse osutaja peab seoses allhanke korras tellitud tegevusega tegema koostööd asjaomase pädeva asutusega, korraldajal ja asjaomasel pädeval asutusel peab olema tulemuslik juurdepääs allhanke korras tellitud tegevusega seotud andmetele ja teenuse osutaja äriruumidele ning asjaomane pädev asutus peab saama nimetatud juurdepääsuõigusi kasutada;

g)     korraldajal peab olema õigus leping vajaduse korral lõpetada;

h)     korraldaja võtab mõistlikke meetmeid, sealhulgas rakendab hädaolukorrakavu, et vältida põhjendamatut tegevusriski, mis on seotud teenuse osutaja osalemisega korraldatud näitaja kindlaksmääramises.

2. peatükkSisendandmed, metoodika ja rikkumistest teatamine

Artikkel 7 Sisendandmed ▌

1.          Korraldatud näitajate korraldamisel kohaldatakse sisendandmete ▌suhtes järgmisi nõudeid:

a)     sisendandmetena kasutatakse tehinguandmeid, või kui see on asjakohasem, siis andmeid, mis ei põhine tehingutel, sealhulgas kokkulepitud noteeringuid ja kontrollitavaid hinnanguid, tingimusel et need kajastavad täpselt ja usaldusväärselt ▌korraldatud näitajaga mõõdetavat turu- või majandusolukorda ▌;

a a)  punktis a osutatud sisendandmed on kontrollitavad;

b)     korraldaja hangib sisendandmed usaldusväärselt ja esinduslikult sisendandmete esitajate rühmalt või valimilt, et tagada neil sisendandmetel põhineva korraldatud näitaja usaldusväärsus ja korraldatud näitajaga mõõdetava turu- või majandusolukorra kajastamine piisava esindatusega ▌;

b a)  korraldaja kasutab ainult selliste sisendandmete esitajate sisendandmeid, kes järgivad artiklis 9 osutatud käitumisjuhendit;

b b) korraldajal on nimekiri isikutest, kes võivad korraldajale sisendandmeid esitada, ning ta on kehtestanud sisendandmete esitaja ja kõikide sisendandmete esitaja esindajate andmete hindamise korra;

b c)  korraldaja tagab, et sisendandmete esitajad esitavad kõik asjaomased sisendandmed; ning

c)     juhul kui korraldatud näitaja sisendandmed ei ole tehinguandmed ja sisendandmete esitaja osalus tehingute väärtuses turul, mida see korraldatud näitaja mõõdab, on üle 50 %, peab korraldaja võimaluse korral kontrollima, kas sisendandmed kajastavad konkurentsivõimelisel pakkumisel ja nõudlusel põhinevat turgu. Kui korraldaja leiab, et sisendandmed ei kajasta konkurentsivõimelisel pakkumisel ja nõudlusel põhinevat turgu, peab ta muutma kas sisendandmeid, sisendandmete esitajaid või metoodikat selle tagamiseks, et sisendandmed kajastaksid konkurentsivõimelisel pakkumisel ja nõudlusel põhinevat turgu, või lõpetama asjaomase korraldatud näitaja korraldamise ▌;

2 a.       Korraldaja tagab, et sisendandmetega seotud kontrollimehhanismid hõlmavad järgmist:

a)     kriteeriumid selliste isikute kindlaksmääramiseks, kes võivad korraldajale sisendandmeid esitada, ja sisendandmete esitajate valimise kord;

b)     kord, mis käsitleb sisendandmete esitaja esitatud sisendandmete hindamist ja vajaduse korral sisendandmete esitajale sisendandmete edasise esitamise keelu kehtestamist või sisendandmete esitaja suhtes mittevastavuse eest muude karistuste kohaldamist; ning

c)     sisendandmete valideerimist, sealhulgas muude näitajate või andmetega võrdlemist käsitlev kord, et tagada sisendandmete usaldusväärsus ja täpsus. Kui korraldatud näitaja vastab artiklis 14 a sätestatud kriteeriumidele, kohaldatakse seda nõuet ainult sel juhul, kui vastavus on võimalik mõistlikkuse piires.

3 a.    Kui korraldatud näitaja sisendandmeid esitab front office’i funktsiooni täitja – st sisendandmete esitaja või tema sidusettevõtja osakond, üksus, rühm või töötaja, mis või kes osaleb hinnakujundus-, kauplemis-, müügi-, turustus-, reklaami-, pakkumis-, struktureerimis- või maakleritegevuses –, teeb korraldaja järgmist:

a)     hangib muudest allikatest sisendandmeid kinnitavat teavet;

b)     tagab, et sisendandmete esitajatel on nõuetekohane ettevõttesisene järelevalve- ja kontrollikord, mis võimaldab teha järgmist:

i)         valideerida esitatud sisendandmeid, sealhulgas sisendandmete korduv läbivaatamine kõrgemate töötajate poolt ja juhtkonnalt sisendandmete esitamiseks heakskiidu saamine;

ii)        eraldada füüsiliselt front office’i funktsiooni täitja ja aruandlusahela töötajad;

iii)      kaaluda terviklikult konfliktide juhtimise meetmeid, et tuvastada ja avalikustada olemasolevad või potentsiaalsed ajendid sisendandmetega manipuleerimiseks või nende muul moel mõjutamiseks (sealhulgas palgapoliitika kaudu) ja sisendandmete esitamise ja sisendandmete esitaja või tema sidusettevõtja või nende klientide muu äritegevuse vahelised huvide konfliktid ning neid ajendeid ja konflikte juhtida, vähendada ja vältida.

Esimese lõigu punktide a ja b sätteid kohaldatakse artiklis 14 a sätestatud kriteeriumidele vastavate korraldatud näitajate suhtes ainult sel juhul, kui nendele sätetele vastavus on võimalik mõistlikkuse piires.

3 b.       Korraldatud näitaja ebaolulist muudatust, mis on seotud käesoleva artikliga hõlmatud sätetega, ei loeta korraldatud näitajale viitavate finantslepingute ega ­instrumentide rikkumiseks. Olulise korraldatud näitaja puhul on asjaomasel pädeval asutusel õigus otsustada, kas muudatus on oluline või mitte.

3 c.        Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse sisendandmete esitajate ettevõttesisest järelevalve- ja kontrollikorda, mille korraldaja peab tagama kooskõlas lõigetega 2 a ja 3 a, et tagada sisendandmete usaldusväärsus ja täpsus.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ebaoluliste korraldatud näitajate ja korraldatud kaubanäitajate puhul; erisusi eri liiki korraldatud näitajate puhul, eelkõige näitajate puhul, mis põhinevad selliste üksuste esitatud andmetel, mis vastavad artiklis 14 a sätestatud kriteeriumidele; sisendandmete laadi; seda, kas nõuded on juba osaliselt või täielikult hõlmatud muude asjaomaste regulatiivsete nõuetega, eelkõige nõuetega, mis tulenevad direktiivist 2014/65/EL või määrusest (EL) nr 600/2014, et vältida nõuete kattumist või muud korraldajatele tekitatavat tarbetut koormust; ning korraldatud näitajatega seotud järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [XXX].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 7 aMetoodika

1.          Korraldaja kasutab korraldatud näitaja kindlaksmääramiseks metoodikat, mis on:

a)     kindel ja usaldusväärne;

b)     selgete eeskirjadega selle kohta, kuidas ja millal võib asjaomase korraldatud näitaja kindlaksmääramisel kasutada kaalutlusõigust;

c)     täpne ja järjepidev ning valideeritav, sealhulgas järeltesti abil kontrollitav;

d)     paindlik ja tagab, et korraldatud näitajat saab arvutada väga paljudes eri olukordades;

e)     jälgitav ja kontrollitav.

2.          Korraldatud näitaja metoodika väljatöötamisel teeb korraldatud näitaja korraldaja järgmist:

a)     võtab arvesse selliseid tegureid nagu turu suurus ja tavapärane likviidsus, kauplemise ja turuosaliste positsioonide läbipaistvus, turu kontsentratsioon, turu dünaamika ja valimi piisavus korraldatud näitajaga mõõdetava turu- või majandusolukorra kajastamiseks;

b)     määrab kindlaks, mis on kõnealuse korraldatud näitaja puhul aktiivne turg; ning

c)     kehtestab eri liiki sisendandmete tähtsuse järjekorra.

3.                      Korraldaja kehtestab ja avaldab selge korra, milles määratakse kindlaks olukorrad, kus sisendandmete hulk või kvaliteet langeb madalamale tasemest, mis on vajalik korraldatud näitaja täpseks ja usaldusväärseks kindlaksmääramiseks metoodika abil, ning kirjeldatakse, kas ja kuidas korraldatud näitajat sellistes olukordades arvutatakse.

4.          Korraldatud näitaja ebaolulist muudatust, mis on seotud käesoleva artikliga hõlmatud sätetega, ei loeta korraldatud näitajale viitavate finantslepingute ega ­instrumentide rikkumiseks. Olulise korraldatud näitaja puhul on asjaomasel pädeval asutusel õigus otsustada, kas muudatus on oluline või mitte.

Artikkel 7 bMetoodika läbipaistvus

1.          Korraldaja peab korraldatud näitaja andmed ja metoodika välja töötama ning neid juhtima ja korraldama läbipaistvalt.

Korraldaja peab õiglast ja hõlpsat juurdepääsu tagaval viisil avaldama:

i)      iga korraldatud näitaja või korraldatud näitajate kogumi puhul kasutatud metoodika; ning

ii)     iga kavandatud olulise muudatuse puhul konsulteerimise ja metoodikasse sisseviimise korra ja põhjenduse, sealhulgas olulise muudatuse määratluse ja selle, millal ta kavatseb kasutajaid muudatustest teavitada.

2.          Kui korraldatud näitaja vastab artiklis 14 a sätestatud kriteeriumidele, kirjeldab selle korraldatud näitaja korraldaja iga arvutuse puhul mõistlikus ulatuses ja korraldatud näitaja nõuetekohast avaldamist takistamata järgmist teavet ning avaldab selle:

a)     piisav lühiselgitus, mis aitab korraldatud näitaja kasutajal või pädeval asutusel mõista arvutuse koostamise viisi, sealhulgas vähemalt hinnatava füüsilise turu suurus ja likviidsus (nt esitatud tehingute arv ja maht), mahuvahemik ja keskmine maht, hinnavahemik ja keskmine hind ning arvutamisel arvesse võetud igat liiki sisendandmete ligikaudne osakaal; kasutatakse hinnakujunduse metoodikale viitavaid termineid, nagu „tehingupõhine”, „hinnavahepõhine” või „interpoleeritud või ekstrapoleeritud”; ning

b)     lühiselgitus selle kohta, mil määral ja mille põhjal kasutati arvutamisel hinnangut, sealhulgas otsustati jätta kõnealuse arvutuse puhul välja asjakohase metoodika nõuetele muidu vastavad sisendandmed, kasutati hinnavahedel, interpoleerimisel või ekstrapoleerimisel põhinevaid hindu või anti ostu- müügipakkumistele kõrgem väärtus kui sõlmitud tehingutele.

3.          Kui niisugune avaldamine ei ole kooskõlas kohaldatava intellektuaalomandi õigusega, tehakse metoodika kättesaadavaks asjaomasele pädevale asutusele.

4.          Kui olulise korraldatud näitaja metoodikat olulisel määral muudetakse, annab korraldaja sellest muudatusest asjaomasele pädevale asutusele teada. Pädeval asutusel on muudatuse heakskiitmiseks aega 30 päeva.

Artikkel 7 cSisendandmeid ja metoodikat käsitlevad regulatiivsed tehnilised standardid

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada sisendandmetega seotud kontrollimehhanisme, olukordi, mil tehinguandmed ei pruugi olla piisavad, viisi, kuidas seda asjaomastele pädevatele asutustele tõendada, ja nõudeid metoodika väljatöötamiseks, eristades käesolevas määruses sätestatud korraldatud näitajate eri liike ja sektoreid. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab arvesse järgmist:

a)     korraldatud näitajate ja finantsturgude areng, pidades silmas korraldatud näitajatega seotud järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist;

b)     erinevate korraldatud näitajate ja korraldatud näitajate eri liikide erisused;

c)     ebaoluliste korraldatud näitajatega seotud proportsionaalsuse põhimõte;

d)     korraldatud näitajate manipuleeritavus seoses kasutatud metoodika ja sisendandmetega;

e)     asjaolu, et kasutajatele tuleks kättesaadavaks teha piisavalt palju üksikasju, et neil oleks võimalik aru saada, kuidas korraldatud näitaja on korraldatud, et hinnata selle olulisust ja asjakohasust viitena;

f)      see, kas nõuded on juba osaliselt või täielikult hõlmatud muude asjaomaste regulatiivsete nõuetega, eelkõige reguleeritud andmetel põhinevate korraldatud näitajate puhul, ning eelkõige nõuetega, mis tulenevad direktiivist 2014/65/EL või määrusest (EL) nr 600/2014, et vältida nõuete kattumist või muud korraldajatele tekitatavat tarbetut koormust.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 8Rikkumistest teatamine

1.          Korraldaja kehtestab korra, mida kohaldatakse tema juhtide, töötajate ja kõigi teiste füüsiliste isikute suhtes, kelle teenuseid ta kasutab või kontrollib, ja mille alusel saab teatada ettevõttesiseselt käesoleva määruse ja muude asjaomaste kohaldatavate õigusaktide rikkumisest.

2.          Korraldaja kehtestab korra, mille alusel saab asjaomastele asutustele teatada käesoleva määruse ja muude asjaomaste kohaldatavate õigusaktide rikkumisest.

3. peatükk Käitumisjuhend ja nõuded sisendandmete esitajatele

Artikkel 9Käitumisjuhend

1.          Juhul kui korraldatud näitaja aluseks on sisendandmete esitajate sisendandmed, koostab korraldaja võimaluse korral koostöös sisendandmete esitajatega iga korraldatud näitaja kohta käitumisjuhendi, milles on selgelt sätestatud ▌sisendandmete esitajate vastutus ▌seoses sisendandmete esitamisega, ning tagab, et sisendandmete esitajate esindajad kinnitavad käitumisjuhendi järgimist ning kinnitavad järgimist iga kord uuesti, kui käitumisjuhendit muudetakse.

2.          Käitumisjuhend sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)   esitatavate sisendandmete selge kirjeldus ning nõuded, millega tagatakse sisendandmete esitamine kooskõlas artiklitega 7 ja 8;

b)   tegevuspõhimõtted, mille eesmärk on tagada, et sisendandmete esitajad esitavad kõik asjaomased sisendandmed; ning

c)   süsteemid ja kontrollimehhanismid, mille sisendandmete esitaja peab kehtestama, sealhulgas:

      i)           sisendandmete esitamise kord, sealhulgas sisendandmete esitaja kohustus täpsustada, kas sisendandmed on tehinguandmed ja kas need vastavad korraldaja nõuetele;

      ii)          sisendandmete esitamisel kaalutlusõiguse kasutamise põhimõtted;

      iii)         nõue, et sisendandmed tuleb enne korraldajale esitamist valideerida;

      iv)          andmete säilitamise kord;

      v)           kahtlastest sisendandmetest teatamise nõuded;

      vi)          konfliktide juhtimise nõuded.

2 a.       Korraldaja võib töötada iga tema poolt korraldatava korraldatud näitajate kogumi jaoks välja ühe käitumisjuhendi.

2 b.       Olulise korraldatud näitaja korraldaja esitab asjaomasele pädevale asutusele oma käitumisjuhendi 20 päeva jooksul pärast otsuse tegemist kanda see oluline korraldatud näitaja artikli 13 lõikes 1 osutatud loetellu. Asjaomane pädev asutus kontrollib 30 päeva jooksul, kas käitumisjuhendi sisu vastab käesoleva määruse nõuetele.

3.          Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 2 osutatud käitumisjuhendi elemente seoses korraldatud näitajate eri liikidega ning võtta arvesse korraldatud näitajate ja finantsturgude arengut.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel seoses korraldatud näitajate ja sisendandmete esitajate eri omaduste, eriti sisendandmete ja metoodika erinevuste, sisendandmetega manipuleerimise ohu ja korraldatud näitajatega seotud järelevalvetavade rahvusvahelise ühtlustamisega arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve konsulteerib käitumisjuhendite kohaldatavuse osas Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga, eelkõige kui kohaldamine puudutab asjaomaseid korraldatud näitajaid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [XXX].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 11

Nõuded järelevalve alla kuuluvatele sisendandmete esitajatele

1.          Järelevalve alla kuuluva sisendandmete esitaja suhtes, kes esitab sisendandmeid olulise korraldatud näitaja jaoks, kohaldatakse lõigetes 2 a ja 3 sätestatud juhtimis- ja kontrollinõudeid.

2.          Järelevalve alla kuuluv sisendandmete esitaja kehtestab korraldajale esitatavate sisendandmete kindluse ja usaldusväärsuse tagamiseks tulemuslikud süsteemid ja kontrollimehhanismid, sealhulgas:

a)     kontrolli selle üle, kes võib korraldajale sisendandmeid esitada, sealhulgas vajaduse korral korra, millega reguleeritakse heakskiidu saamist füüsiliselt isikult, kellele sisendandmete esitaja esindaja allub;

b)     sisendandmete esitaja esindajate nõuetekohase koolituse, mis hõlmab vähemalt käesolevat määrust ja määrust (EL) nr 596/2014;

c)     konfliktide juhtimise meetmed, sealhulgas vajaduse korral töötajate organisatsiooniline eraldamine ja selle kaalumine, kuidas kõrvaldada tasustamispoliitikast tulenevad ajendid korraldatud näitajatega manipuleerimiseks;

d)     sisendandmete esitamisega seotud teabevahetuse säilitamise asjakohase ajavahemiku jooksul;

e)     korraldatud näitajale viitavatele instrumentidele üksikkauplejate ja kauplemisosakondade poolt avaldatavat mõju puudutavate andmete säilitamise, et hõlbustada auditeid ja uurimist ning juhtida huvide konflikte;

f)      sise- ja välisauditite säilitamise.

2 a.       Juhul kui sisendandmed ei ole tehinguandmed ega kokkulepitud noteeringud, kehtestavad järelevalve alla kuuluvad sisendandmete esitajad lisaks lõikes 2 osutatud süsteemidele ja kontrollimehhanismidele hinnangute ja kaalutlusõiguse kasutamise põhimõtted ning dokumenteerivad selliste hinnangute ja kaalutlusõiguse kasutamise põhjendused, võttes vajaduse korral arvesse korraldatud näitaja ja sisendandmete olemust.

3.          Järelevalve alla kuuluv sisendandmete esitaja teeb korraldaja ja asjaomase pädeva asutusega täielikult koostööd korraldatud näitaja korraldamise auditeerimisel ja selle üle järelevalve teostamisel, kaasa arvatud artikli 5 c lõikes 3 sätestatud eesmärkidel, ning teeb kättesaadavaks teabe ja dokumendid, mida säilitatakse kooskõlas lõigetega 2 ja 2 a.

4.          Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada süsteemide ja kontrollimehhanismide suhtes lõigetes 2, 2 a ja 3 sätestatud nõudeid seoses korraldatud näitajate eri liikidega.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [XXX].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

III JAOTIS

OLULISTE KORRALDATUD NÄITAJATE NÕUDED

1. peatükk

Reguleeritud andmed

Artikkel 12 aReguleeritud andmed

Juhul kui korraldatud näitajad määratakse kindlaks artikli 3 lõike 1 punkti 11 alapunktis i või alapunktis ii sätestatud andmete suhtes valemi kohaldamise abil, ei kohaldata artikli 7 lõike 1 punkte b, b a ja c, artikli 7 lõikeid 2 a ja 3 a, artikli 8 lõikeid 1 ja 2 ega artikleid 9, 11 ja 13 a selliste korraldatud näitajate korraldamise ja nende jaoks sisendandmete esitamise suhtes. Artikli 5 d lõike 1 punkti a ei kohaldata selliste korraldatud näitajate korraldamise suhtes seoses sisendandmetega, mis esitatakse täielikult, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 1 punktis 11. Neid nõudeid ei kohaldata samuti artikli 5 c lõike 3 kohaldamisel.

2. peatükk Olulised korraldatud näitajad

Artikkel 13 Olulised korraldatud näitajad

1.          Korraldatud näitajat, mis ei põhine reguleeritud andmetel, käsitatakse olulise korraldatud näitajana järgmistel juhtudel:

a)   korraldatud näitajat kasutatakse viitena asjakohase ajavahemiku jooksul mõõdetud, keskmiselt vähemalt 500 000 000 000 euro väärtusega finantsinstrumentide ja -lepingute puhul;

b)   korraldatud näitaja tunnistatakse oluliseks korraldatud näitajaks lõigetes 2 a, 2 c ja 2 e – 2 g sätestatud korras.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et:

         – täpsustada, kuidas arvutatakse finantsinstrumentide turuväärtust;

         – täpsustada, kuidas arvutatakse tuletisinstrumentide tinglikku koguväärtust;

         – täpsustada ajavahemikku, mida kasutatakse korraldatud näitaja väärtuse nõuetekohaseks mõõtmiseks;

         – vaadata läbi 500 000 000 000 euro suurune künnis vähemalt iga [kolme] aasta tagant alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [XXX].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

2 a.     Liikmesriigi pädev asutus võib käsitada oma jurisdiktsioonis korraldatavat korraldatud näitajat olulise korraldatud näitajana, kui selle keskmine tinglik väärtus on kokku väiksem kui lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud summa, kui ta on seisukohal, et kõnealuse korraldatud näitaja korraldamise lõpetamisel oleks märkimisväärne negatiivne mõju turgude usaldusväärsusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või pädeva asutuse jurisdiktsiooni kuuluvate kodumajapidamiste ja äriühingute rahastamisele. Sellisel juhul teavitab ta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet oma otsusest viie päeva jooksul.

2 b.     Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab kümne päeva jooksul alates käesoleva artikli lõikes 2 a sätestatud teate saamisest selle teate oma veebisaidil ja ajakohastab artiklis 25 a osutatud registrit.

2 c.     Juhul kui riiklik pädev asutus on seisukohal, et liidu mõne teise pädeva asutuse poolt lõike 2 a kohaselt tehtud otsus avaldab märkimisväärset negatiivset mõju finantsturu stabiilsusele, reaalmajandusele või tema jurisdiktsioonis asuvatele, järelevalve alla kuuluvatele ja asjakohase korraldatud näitaja jaoks sisendandmeid esitavatele üksustele, esitab ta kõnealusele riiklikule pädevale asutusele taotluse otsus ümber vaadata. Lõike 2 a kohase otsuse teinud pädev asutus teatab taotluse esitanud pädevale asutusele oma vastuse 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest.

2 d.     Kui pädevad asutused ei jõua kokkuleppele, võib taotlev pädev asutus suunata küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimib 60 päeva jooksul alates sellise taotluse saamisest kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19.

2 e.     Juhul kui liikmesriigi pädev asutus või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on seisukohal, et teises liikmesriigis korraldatavat korraldatud näitajat, mille keskmine tinglik väärtus on väiksem kui lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud summa, tuleks siiski käsitada olulise korraldatud näitajana, sest kõnealuse korraldatud näitaja korraldamise lõpetamisel oleks märkimisväärne negatiivne mõju turgude usaldusväärsusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või pädeva asutuse jurisdiktsiooni kuuluvate kodumajapidamiste ja äriühingute rahastamisele, esitab ta asjaomase korraldatud näitaja korraldaja riiklikule pädevale asutusele taotluse liigitada kõnealune korraldatud näitaja oluliseks korraldatud näitajaks. Asjaomase korraldatud näitaja korraldaja pädev asutus teatab taotluse esitanud pädevale asutusele oma vastuse 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest.

2 f.      Kui pädevad asutused ei jõua kokkuleppele, võib taotlev pädev asutus suunata küsimuse lõikes 2 e sätestatud korra kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Ta edastab oma jurisdiktsioonis korraldatud näitaja korraldamise lõpetamise dokumenteeritud mõjuhinnangu, mis hõlmab vähemalt järgmist:

a) kasutamise mitmekesisus turuosaliste mõttes ning kasutamine jaeturul;

b) korraldatud näitaja jaoks teostatava turupõhise asendaja kättesaadavus;

c) liikmesriigis korraldatud näitajale viitavate finantsinstrumentide ja ­lepingute väärtus ning korraldatud näitaja osatähtsus liikmesriigi rahvamajanduse kogutoodangus;

d) kasutatav kontsentratsioon ning vajaduse korral korraldatud näitaja jaoks sisendandmete esitamise kontsentratsioon liikmesriikide seas;

e) muud näitajad, et hinnata korraldatud näitaja korraldamise lõpetamise või ebausaldusväärsuse võimalikku mõju turgude usaldusväärsusele, finantsstabiilsusele või liikmesriigi kodumajapidamiste ja äriühingute rahastamisele.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on taotlev pädev asutus, vaatab ta selle taotluse läbi ja esitab siduva arvamuse.

2 g.     Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab [10] nädala jooksul alates lõikes 2 d osutatud teate saamist ning pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja muude asjaomaste riiklike pädevate asutustega konsulteerimist siduva arvamuse korraldatud näitaja olulisuse kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab oma arvamuse komisjonile, riiklikele pädevatele asutustele ja korraldajale, lisades konsultatsioonide tulemused. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab oma arvamuse aluseks lõikes 2 f loetletud kriteeriumid ja muud asjakohased kriteeriumid.

2 h.     Kui korraldatud näitaja on määratletud kui väga oluline, moodustatakse vastavalt artiklile 34 pädevate asutuste kolleegium.

Pädevate asutuste kolleegium nõuab teavet, mida on vaja selleks, et anda välja tegevusluba, mis võimaldab korraldatud näitaja korraldamist käesoleva määrusega kehtestatud lisatingimuste kohaselt, kui korraldatud näitaja on oluline, nagu on sätestatud artiklis 23.

2 i.      Pädevate asutuste kolleegium vaatab oluliseks liigitatud korraldatud näitajad läbi vähemalt iga kahe aasta järel.

2 j.      Liikmesriigid võivad erandjuhtudel kehtestada seoses käesolevas artiklis käsitletud küsimustega lisanõudeid mis tahes korraldatud näitaja korraldajale.

Artikkel 13 aOlulise korraldatud näitaja kohustuslik korraldamine

1.          Kui olulise korraldatud näitaja korraldaja kavatseb oma olulise korraldatud näitaja korraldamise lõpetada, teeb ta järgmist:

a)     teavitab viivitamata oma pädevat asutust ning

b)     esitab nelja nädala jooksul pärast nimetatud teavitamist hinnangu selle kohta, kuidas tuleb korraldatud näitaja uuele korraldajale üle anda; või

c)     esitab nelja nädala jooksul pärast nimetatud teavitamist hinnangu selle kohta, kuidas korraldatud näitaja korraldamine lõpetatakse, võttes arvesse artikli 17 lõikes 1 kehtestatud korda.

Selle aja jooksul ei tohi korraldaja korraldatud näitaja korraldamist lõpetada.

2.          Kui pädev asutus on lõikes 1 osutatud korraldajapoolse hinnangu kätte saanud, teeb ta nelja nädala jooksul järgmist:

a)     teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ning

b)     koostab ise hinnangu selle kohta, kuidas korraldatud näitaja antakse uuele korraldajale üle või kuidas selle korraldamine lõpetatakse, võttes arvesse kooskõlas artikli 17 lõikega 1 korraldaja poolt tema korraldatud näitaja korraldamise lõpetamiseks kehtestatud korda.

Selle aja jooksul ei tohi korraldaja korraldatud näitaja korraldamist lõpetada.

3.          Pärast lõikes 2 osutatud hinnangu koostamist on pädeval asutusel õigus nõuda, et korraldaja jätkaks korraldatud näitaja avaldamist, kuni

a)     korraldatud näitaja korraldamine on üle antud uuele korraldajale või

b)     korraldatud näitaja korraldamine on võimalik lõpetada nõuetekohaselt või

c)     korraldatud näitaja ei ole enam oluline.

Pädev asutus võib nõuda, et korraldaja jätkaks korraldatud näitaja avaldamist kuni 6-kuulise ajavahemiku jooksul, mida pädev asutus võib vajaduse korral veel 6 kuu võrra pikendada.

Artikkel 13 bOlulise korraldatud näitaja korraldajate turuvõimu leevendamine

1.          Olulise korraldatud näitaja korraldamise kontrollimisel võtab korraldaja nõuetekohaselt arvesse turu terviklikkuse ja korraldatud näitaja järjepidevuse põhimõtet, sealhulgas vajadust tagada lepingute jaoks, milles korraldatud näitajale viidatakse, õiguskindlus.

2.          Kui korraldaja korraldab olulist korraldatud näitajat finantslepingus või finantsinstrumendis kasutamiseks, tagab ta, et korraldatud näitaja litsentsid ja sellega seotud teave esitatakse kõigile kasutajatele õiglasel, mõistlikul ja mittediskrimineerival viisil, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 37.

Artikkel 14Kohustuslik sisendandmete esitamine

olulise korraldatud näitaja jaoks

1.          Ühe või mitme sellise olulise korraldatud näitaja korraldaja, mille aluseks on enamikus järelevalve alla kuuluvate üksustena toimivate sisendandmete esitajate esitatud andmed, esitab iga kahe aasta järel oma pädevale asutusele hinnangu iga tema poolt korraldatava korraldatud olulise korraldatud näitaja suutlikkuse kohta mõõta aluseks olevat turu- või majandusolukorda.

2.          Kui üks või mitu järelevalve alla kuuluv(at) olulise korraldatud näitaja jaoks sisendandmeid esitav(at) üksus(t) kavatseb selle olulise korraldatud näitaja jaoks sisendandmete esitamise lõpetada, teavitab (teavitavad) ta (nad) sellest viivitamata kirjalikult asjaomase olulise korraldatud näitaja korraldajat ja asjaomast pädevat asutust. Korraldaja teavitab pädevat asutust 14 päeva jooksul alates sellise teate saamisest ning esitab hinnangu selle kohta, millist mõju avaldab sisendandmete esitamise lõpetamine korraldatud näitaja suutlikkusele mõõta aluseks olevat turu- või majandusolukorda. Korraldaja teavitab ka teisi asjaomase olulise korraldatud näitaja jaoks sisendandmeid esitavaid üksusi sisendandmete esitamise lõpetamise teatest ja püüab selgitada, kas ka teised kavatsevad sisendandmete esitamise lõpetada.

Pädev asutus teavitab viivitamata pädevate asutuste kolleegiumit ja koostab mõistliku aja jooksul ise hinnangu lõpetamise mõju kohta. Pädeval asutusel on õigus nõuda, et sisendandmete esitajad, kes teatasid, et nad kavatsevad olulise korraldatud näitaja jaoks sisendandmete esitamise lõpetada, jätkaksid sisendandmete esitamist, kuni pädeva asutuse hinnang on valmis.

3.          Juhul kui pädev asutus on seisukohal, et olulise korraldatud näitaja esinduslikkus on ohus, on tal õigus teha järgmist:

a)     nõuda järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt kooskõlas lõikega 4, k.a üksustelt, kes ei ole veel olulise korraldatud näitaja jaoks sisendandmeid esitavad üksused, korraldajale sisendandmete esitamist vastavalt metoodikale, käitumisjuhendile või muudele eeskirjadele. See nõue kehtestatakse asjakohaseks üleminekuperioodiks, mis sõltub asjaomasele korraldatud näitajale viitava lepingu keskmisest pikkusest, kuid mis ei ole pikem kui 12 kuud alates kuupäevast, mil tehti esialgne otsus sisendandmete esitamise nõudmise kohta;

b)     pärast käesoleva lõike punktis a osutatud üleminekuperioodi läbivaatamist vastavalt lõikele 6 võib asjaomane pädev asutus otsustada kohustusliku sisendandmete esitamise perioodi kuni 12 kuu võrra pikendada;

c)      määrata kindlaks tähtaja sisendandmete esitamiseks, kohustamata järelevalve alla kuuluvaid üksusi kauplema või andma lubadust kaubelda;

d)     nõuda pärast korraldajaga aru pidamist, et korraldaja teeks käitumisjuhendis, metoodikas või olulise korraldatud näitaja muudes eeskirjades muudatusi, et suurendada korraldatud näitaja esinduslikkust ja kindlust;

e)      nõuda, et korraldaja esitaks ja teeks korraldatud näitaja kasutajatele kättesaadavaks kirjaliku aruande meetmete kohta, mida korraldaja kavatseb asjaomase korraldatud näitaja esinduslikkuse ja kindluse suurendamiseks võtta.

4.          Lõike 3 punktis a osutatud järelevalve alla kuuluvad üksused määrab korraldaja pädev asutus kindlaks järelevalve alla kuuluvate üksuste pädeva asutuse abil, toetudes järelevalve alla kuuluva üksuse osaluse suurusele turul, mida korraldatud näitajaga püütakse mõõta, ning sisendandmete esitaja eriteadmistele ja suutlikkusele esitada vajaliku kvaliteediga sisendandmeid. Asjakohaselt võetakse arvesse ka seda, kas eksisteerivad alternatiivsed korraldatud näitajad, mille võiks olulisele korraldatud näitajale viitavate finantslepingute ja ­instrumentide puhul kasutusele võtta.

5.          Kui korraldatud näitajat käsitatakse olulise korraldatud näitajana kooskõlas artikli 13 lõigetes 2 a – 2 d sätestatud menetlusega, on korraldaja pädeval asutusel õigus nõuda sisendandmete esitamist kooskõlas käesoleva artikli lõike 3 punktidega a, b ja c ainult oma liikmesriigis asuvatelt järelevalve alla kuuluvatelt sisendandmete esitajatelt.

5 a.       Lõikes 3 osutatud järelevalve alla kuuluva üksuse pädev asutus abistab korraldaja pädevat asutust lõikest 3 tulenevate meetmete jõustamisel.

5 b.       Lõike 3 punktis a osutatud üleminekuperioodi lõpuks analüüsib korraldaja pädev asutus koostöös pädevate asutuste kolleegiumiga, kas lõike 3 punktis a sätestatud meetmeid tuleb jätkata, ja esitab oma järeldused kirjalikus aruandes. Korraldaja pädev asutus tühistab meetmed, kui ta:

a)     jõuab järeldusele, et korraldatud näitaja saab edasi eksisteerida ka peale seda, kui sisendandmete esitajad, kellelt on sisendandmete esitamist nõutud, lõpetavad sisendandmete esitamise;

b)     jõuab järeldusele, et sisendandmete esitajad jätkavad õiguse kehtetuks tunnistamisel tõenäoliselt vähemalt ühe aasta jooksul sisendandmete esitamist;

c)      jõuab pärast sisendandmete esitajate ja kasutajatega konsulteerimist järeldusele, et on olemas vastuvõetav alternatiivne korraldatud näitaja ja olulise korraldatud näitaja kasutajad saavad selle alternatiivse korraldatud näitaja vastuvõetavate kuludega kasutusele võtta. Alternatiivse korraldatud näitaja kasutuselevõtmist ei käsitata kehtiva lepingu rikkumisena; või

d)     jõuab järeldusele, et sobivaid alternatiivseid sisendandmete esitajaid ei ole võimalik kindlaks teha ning et kui asjaomased järelevalve alla kuuluvad üksused lõpetaksid sisendandmete esitamise, nõrgestaks see korraldatud näitajat sedavõrd, et tuleks nõuda korraldatud näitaja kasutuselt kõrvaldamist.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud juhtudel lõpetavad järelevalve alla kuuluvad üksused, kes kavatsevad sisendandmete esitamise lõpetada, sisendandmete esitamise samal kuupäeval, mille määrab kindlaks korraldaja pädev asutus ja mis ei ületa lõike 3 punktis b sätestatud ajavahemikke.

5 c.        Olulise korraldatud näitaja kasutuselt kõrvaldamise korral jätkavad kõik selle olulise korraldatud näitaja jaoks sisendandmeid esitavad, järelevalve alla kuuluvad üksused sisendandmete esitamist asjakohase lisaperioodi jooksul, mille pikkuse määrab kindlaks pädev asutus, kuid mis ei ületa lõike 3 punktis a sätestatud ajavahemikke. Muudatusi ega mõne muu korraldatud näitaja kasutuselevõtmist ei käsitata kehtiva lepingu rikkumisena.

5 d.       Juhul kui sisendandmete esitaja rikub lõike 2 nõudeid, teavitab korraldaja sellest niipea kui praktiliselt võimalik asjaomast pädevat asutust.

Artikkel 14 aJärelevalve alla mittekuuluvate üksuste esitatud sisendandmetel põhinevad korraldatud kaubanäitajad

Kui korraldatud kaubanäitaja põhineb sisendandmetel, mille on esitanud sisendandmete esitajad, kellest suurem osa ei ole järelevalve alla kuuluvad üksused, kelle põhitegevus on osutada investeerimisteenuseid direktiivi 2014/65/EL tähenduses või pangandusteenuseid direktiivi 2013/36/EL tähenduses, siis artikleid 5 a ja 5 b, artikli 5 c lõikeid 1 ja 2, artikli 5 d lõiget 2, artikli 7 lõike 1 punkte b a ja b c ning artiklit 9 ei kohaldata.

IV JAOTISLÄBIPAISTVUS JA TARBIJAKAITSE

Artikkel 15Korraldatud näitajat käsitlev teade

1.          Kahe nädala jooksul alates artiklis 25 a osutatud registrisse kandmisest avaldab korraldaja iga korraldatava ja avaldatud korraldatud näitaja või vajaduse korral iga korraldatud näitajate kogumi kohta teate, et saada tegevusluba või registreeringut, artikli 21 b kohast heakskiitu või artikli 21 a kohast tunnustust. Korraldaja ajakohastab iga korraldatud näitajat või korraldatud näitajate kogumit käsitlevat teadet vähemalt iga kahe aasta järel. Teates:

a)     määratakse selgelt ja ühemõtteliselt kindlaks korraldatud näitajaga mõõdetav turu- või majandusolukord ja olukorrad, kus selline mõõtmine võib osutuda ebausaldusväärseks;

c)     ▌määratakse selgelt ja ühemõtteliselt kindlaks korraldatud näitaja osad, mille puhul võidakse kasutada kaalutlusõigust, ja kaalutlusõiguse kasutamise kriteeriumid ▌;

d)     teavitatakse võimalusest, et korraldatud näitajat võidakse teatavate asjaolude, sealhulgas korraldajast sõltumatute väliste asjaolude tõttu muuta või selle korraldamine võidakse lõpetada; ning

e)     teavitatakse, et finantslepingud või muud ­instrumendid, mille puhul viidatakse korraldatud näitajale, peaksid olema sellised, et korraldatud näitaja muutmine või selle korraldamise lõpetamine neid ei mõjuta, või muul viisil arvesse võtma korraldatud näitaja muutmise või selle korraldamise lõpetamise võimalust.

2.          Korraldatud näitajat käsitlev teade hõlmab vähemalt järgmist:

a)     kõikide korraldatud näitajaga seotud põhimõistete määratlused;

b)     korraldatud näitaja metoodika vastuvõtmise põhjendus ning metoodika läbivaatamise ja heakskiitmise kord;

c)     korraldatud näitaja kindlaksmääramise kriteeriumid ja kord, sealhulgas sisendandmete kirjeldus, eri liiki sisendandmete prioriteetsus, korraldatud näitaja kindlaksmääramiseks vajalikud miinimumandmed, ekstrapoleerimismudelite või -meetodite kasutamine ja korraldatud näitaja indeksi koostisosade tasakaalustamise kord;

d)     kontrollimehhanismid ja eeskirjad, mida kohaldatakse, kui korraldaja või sisendandmete esitaja kasutab kaalutlusõigust või hinnangut – nende eesmärk on tagada kaalutlusõiguse või hinnangute kasutamise järjepidevus;

e)     kord, millega reguleeritakse korraldatud näitajate kindlaksmääramist stressiperioodil või ajal, mil tehinguandmete allikad võivad olla ebapiisavad, ebatäpsed või ebausaldusväärsed, ja korraldatud näitajate võimalikud piirangud sellistel perioodidel,

f)      sisendandmetes või korraldatud näitaja kindlaksmääramisel esinevate vigade käsitlemise kord, millega reguleeritakse muu hulgas olukorda, kui korraldatud näitaja tuleb uuesti kindlaks määrata; ning

g)     korraldatud näitaja võimalike piirangute kindlakstegemine, sealhulgas selle kasutamine mittelikviidsetel või killustatud turgudel, ja sisendandmete võimalik kontsentratsioon.

Artikkel 17Korraldatud näitaja korraldamise lõpetamine

1.          Korraldaja avaldab koos artiklis 15 osutatud korraldatud näitajat käsitleva teatega korra, mis käsitleb meetmeid, mida korraldaja peab korraldatud näitaja muutmisel või selle korraldamise lõpetamisel või selle artikli 21 a kohase tunnustamise või artikli 21 b kohase heakskiidu lõpetamisel võtma. See kord lisatakse ka artikli 9 lõikes 1 osutatud käitumisjuhendisse. Vajaduse korral võib korra, mida ajakohastatakse ja avaldatakse iga olulise muudatuse puhul, kehtestada korraldatud näitajate kogumi jaoks.

2.          Järelevalve alla kuuluvad üksused, kes kasutavad korraldatud näitajat, koostavad konkreetse kirjaliku kava, milles kavandatakse meetmed, mida nad korraldatud näitaja olulise muutmise või selle korraldamise lõpetamise korral võtavad, ja säilitavad selle kava. Teostatavuse ja vajaduse korral määratakse niisugustes kavades üks või mitu alternatiivset korraldatud näitajat, millele võib viidata, ja osutatakse, miks niisugused korraldatud näitajad võiksid olla sobilikud alternatiivid. Järelevalve alla kuuluvad üksused esitavad need kavad asjaomasele pädevale asutusele viimase nõudmisel ning võimaluse korral kajastavad neid lepingulistes suhetes klientidega.

Artikkel 17 aKorraldatud näitaja asjakohasus

Korraldaja tagab korraldatud näitaja täpsuse seoses korraldatud näitajaga mõõdetava turu- või majandusolukorra kirjeldusega kooskõlas artiklis 15 sätestatud korraldatud näitajat käsitleva teate kohta esitatavate nõuetega.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 suunised, milles sätestatakse asjakohasuse määratlus baasriski lubatavate tasemete tähenduses.

Komisjon avaldab 2015. aasta detsembriks aruande, milles ta analüüsib finantslepingutes baasriski juhtimise tavasid seoses selliste korraldatud näitajate kasutamisega nagu pankadevahelise intressimäära ja valuutakursi korraldatud näitaja, ning hindab, kas direktiivis 2008/48/EÜ ja direktiivis 2014/17/EL sätestatud käitumisjuhendi sätted on finantslepingutes kasutatavate korraldatud näitajatega seotud baasriskide leevendamiseks piisavad.

V JAOTIS TEGEVUSLUBA OMAVATE

VÕI REGISTREERITUD KORRALDAJATE VÕI KOLMANDATE RIIKIDE KORRALDAJATE KORRALDATAVATE KORRALDATUD NÄITAJATE KASUTAMINE

Artikkel 19

Korraldatud näitaja kasutamine

1.        Järelevalve alla kuuluv üksus võib kasutada korraldatud näitajat või korraldatud näitajate kombinatsiooni liidus finantsinstrumendi või -lepingu puhul viitena ▌, kui neid korraldab kooskõlas vastavalt artikliga 23 või 23 a tegevusloa saanud või registreeritud korraldaja või artikli 20, 21 a või 21 b kohaselt kolmandas riigis asuv korraldaja.

2.        Kui direktiivi 2003/71/EÜ või direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt avaldatava prospekti objektiks on vabalt võõrandatavad väärtpaberid või muu investeering, milles viidatakse korraldatud näitajale, tagab emitent, pakkumuse esitaja või isik, kes taotleb luba reguleeritud turul kauplemiseks, et prospekt hõlmab ka selget ja hästi nähtavat teavet selle kohta, kas korraldatud näitaja on registreeritud või kas seda korraldab käesoleva määruse artiklis 25 a osutatud avalikus registris registreeritud korraldaja.

3.        Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tunnistab kehtetuks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suunistes pädevatele asutustele ja eurofondide valitsejatele (börsil kaubeldavate fondide ja muude eurofondide emissioone käsitlevad suunised)(28) punktid 49–62 või viib need kooskõlla käesoleva artikli lõikega 1.

Artikkel 20Samaväärsus

1.          Järelevalve alla kuuluvad üksused võivad liidus kasutada kolmandas riigis asuva korraldaja korraldatavaid korraldatud näitajaid, kui on täidetud järgmised tingimused ning ei kohaldata artiklit 21 a ega artiklit 21 b:

a)     komisjon on võtnud kooskõlas lõikega 2 või 2 a vastu samaväärsuse otsuse ▌;

b)     korraldaja on saanud tegevusloa või on registreeritud ja tema üle teostatakse järelevalvet asjaomases kolmandas riigis;

c)     korraldaja on teatanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele oma nõusolekust, et järelevalve alla kuuluvad üksused võivad liidus kasutada tema tegelikke või tulevasi korraldatud näitajaid ▌;

d)     korraldaja on nõuetekohaselt registreeritud vastavalt artiklile 25 a ning

e)     käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud koostööleping on kehtiv.

2.          Komisjon võib vastu võtta otsuse, milles märgitakse, et kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad järgmise:

a)     selles kolmandas riigis tegevusloa saanud või registreeritud korraldajad täidavad siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega, eelkõige võttes arvesse seda, kas kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad kooskõla 17. juulil 2013. aastal avaldatud IOSCO finantssektori korraldatud näitajate põhimõtetega ja 5. oktoobril 2012. aastal avaldatud IOSCO nafta hinna teabeagentuuride põhimõtetega, ning

b)     siduvate nõuete üle teostatakse selles kolmandas riigis pidevat tõhusat järelevalvet ja riiklikku sundi;

b a)  – toimub tõhus teabevahetus välisriikide maksuhalduritega;

– õigus- või haldusnormide läbipaistvus ei ole puudulik;

– kehtestatud on märkimisväärse kohaloleku nõue või

– kolmas riik ei tegutse offshore finantskeskusena;

– kolmas riik ei kohalda maksumeetmeid, mis hõlmavad maksude puudumist või nominaalmaksumäärasid, või ei pakuta soodustusi isegi ilma reaalse majandustegevuse või märkimisväärse majandusliku kohalolekuta kolmandas riigis, kus selliseid maksusoodustusi pakutakse;

– kolmas riik ei ole rahapesuvastase töökonna poolt lisatud koostööd mittetegevate riikide ja territooriumide loetellu;

– kolmas riik järgib täielikult OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud norme ning tagab tõhusa teabevahetuse maksuküsimustes, sealhulgas mis tahes mitmepoolsed maksustamisalased lepingud.

Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

2 a.       Komisjon võib alternatiivina võtta vastu otsuse, mille kohaselt on kolmanda riigi erieeskirjad või -nõuded seoses individuaalsete ja konkreetsete korraldajatega või individuaalsete ja konkreetsete korraldatud näitajate või korraldatud näitajate kogumitega samaväärsed käesoleva määruse nõuetega ning seepärast võivad järelevalve alla kuuluvad üksused neid individuaalseid ja konkreetseid korraldajaid või individuaalseid ja konkreetseid korraldatud näitajaid või korraldatud näitajate kogumeid liidus kasutada.

Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

3.          Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sõlmib koostöölepingud selliste kolmandate riikide pädevate asutustega, mille õigusraamistikud ja järelevalvetavad on tunnistatud samaväärseteks kooskõlas lõikega 2 või 2 a. Koostöölepinguga kehtestatakse vähemalt:

a)     Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste vaheline teabevahetusmehhanism, sealhulgas juurdepääs kogu asjakohasele teabele sellises kolmandas riigis tegevusloa saanud korraldaja kohta, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuab;

b)     mehhanism Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kiireks teavitamiseks juhul, kui kolmanda riigi pädev asutus leiab, et selles kolmandas riigis tegevusloa saanud korraldaja, kes kuulub tema järelevalve alla, rikub tegevusloa aluseks olevaid tingimusi või muid siseriiklikke õigusakte;

c)     järelevalvetegevuse ▌ koordineerimise kord.

4.          Selleks et pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saaksid kasutada neile käesoleva määrusega antud järelevalvevolitusi, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks lõikes 3 osutatud koostöölepingute miinimumsisu.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [XXX].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 21

  Kolmanda riigi korraldajate registrist kustutamine

2.          Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kustutab registrist artikli 20 lõike 1 punktis d osutatud korraldaja, ▌ kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjendatud ja dokumentaalsetele tõenditele tuginev alus arvata, et korraldaja:

a)     ▌ tegutseb viisil, mis selgelt kahjustab tema korraldatud näitajate kasutajate huve või turgude nõuetekohast toimimist, või

b)     ▌ on tõsiselt rikkunud riigi siseriiklikke õigusakte või muid tema suhtes kolmandas riigis kohaldatavaid sätteid, millele tuginedes võttis komisjon vastu otsuse kooskõlas artikli 20 lõikega 2 või 2 a.

3.          Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb lõike 2 kohase otsuse ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)     Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on pöördunud selles küsimuses kolmanda riigi pädeva asutuse poole, kuid see pädev asutus ei ole võtnud asjakohaseid meetmeid, mis oleksid vajalikud kaitsmaks investoreid ja turgude nõuetekohast toimimist liidus, või ei ole suutnud tõestada, et asjaomane korraldaja täidab tema suhtes kolmandas riigis kohaldatavaid nõudeid;

b)     Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on teavitanud kolmanda riigi pädevat asutust oma kavatsusest korraldaja registrist kustutada vähemalt 30 päeva enne tema registrist kustutamist.

4.          Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab lõike 2 kohaselt võetud meetmetest viivitamata teisi pädevaid asutusi ning avaldab otsuse oma veebisaidil.

Artikkel 21 aKolmandas riigis asuva korraldaja tunnustamine

1.          Kuni ajani, mil kooskõlas artikli 20 lõikega 2 võetakse vastu samaväärsuse otsus, võivad järelevalve alla kuuluvad üksused liidus kasutada kolmandas riigis asuva korraldaja korraldatavaid korraldatud näitajaid, tingimusel et see korraldaja saab eelnevalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt käesoleva artikli kohase tunnustuse.

2.          Kolmandas riigis asuv korraldaja, kes kavatseb saada lõikes 1 osutatud eelneva tunnustuse, järgib kõiki käesoleva määrusega sätestatud nõudeid, kuid ta vabastatakse artiklite 11, 13 a ja 14 kohaldamisest. Kui korraldaja suudab tõendada, et tema korraldatava korraldatud näitaja aluseks on reguleeritud andmed või et see on korraldatud kaubanäitaja, mis ei põhine selliste sisendandmete esitajate esitatud andmetel, kellest enamik ei ole järelevalve alla kuuluvad üksused, kui grupi põhitegevusala on investeerimisteenuste osutamine direktiivi 2014/65/EL tähenduses või pangandustegevus vastavalt direktiivile 2013/36/EL, kohaldatakse korraldaja suhtes kõnealuste korraldatud näitajate jaoks vastavalt artiklitega 12 a ja 14 a ette nähtud erandeid.

3.          Kolmandas riigis asuv korraldaja, kes kavatseb saada lõikes 1 osutatud eelneva tunnustuse, peab olema ühtlasi võimeline selle saavutamiseks järgima täielikult kõiki nõudeid, mis on kehtestatud IOSCO finantssektori korraldatud näitajate põhimõtetes, või kui korraldaja vastab artikli 14 a esimeses lõigus sätestatud kriteeriumidele, IOSCO nafta hinna teabeagentuuride põhimõtetes. Nõuetele vastavuse läbivaatamise ja tõendamise viib sõltumatu välisaudiitor läbi vähemalt iga kahe aasta tagant ja iga kord, kui korraldatud näitajat oluliselt muudetakse, ning auditiaruanded saadetakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning tehakse taotluse alusel kasutajatele kättesaadavaks.

4.          Kolmandas riigis asuval korraldajal, kes kavatseb saada lõikes 1 osutatud eelneva tunnustuse, peab olema liidus asutatud esindaja. Esindaja on kas liidus elav füüsiline isik või liidu registrijärgse asukohaga juriidiline isik. Kolmandas riigis asuv korraldaja määrab sõnaselgelt esindaja toimima oma nimel kogu ametiasutustega, sh Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega ja asjaomaste pädevate asutustega ning muude asjaomaste isikutega liidus toimuva teabevahetuse puhul seoses korraldaja käesolevast määrusest tulenevate kohustustega.

5.          Kolmandas riigis asuv korraldaja, kes kavatseb saada lõikes 1 osutatud eelneva tunnustuse, taotleb tunnustamist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt. Taotlev korraldaja esitab kogu teabe, mis on sätestatud artiklis 23 või 23 a ja mis on vajalik, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saaks veenduda, et korraldaja on loonud tunnustamise ajaks kõik vajalikud tingimused lõikes 2 või 2 a osutatud nõuete täitmiseks, ning esitab oma niisuguste praeguste või tulevaste korraldatud näitajate loetelu, mida on lubatud liidus kasutada, ja juhul, kui korraldaja kuulub kolmanda riigi asutuse järelevalve alla, tema järelevalve eest kolmandas riigis vastutava pädeva asutuse andmed.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kontrollib [90] päeva jooksul alates esimeses lõigus osutatud taotluse saamisest ja pärast asjaomaste pädevate asutustega konsulteerimist, kas lõigetes 2 või 2 a, 3 ja 4 sätestatud tingimused on täidetud. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib selle ülesande delegeerida asjaomasele riiklikule pädevale asutusele.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et tingimused ei ole täidetud, lükkab ta tunnustamise taotluse tagasi ja selgitab tagasilükkamise põhjuseid.

Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, ei anta tunnustust, kui järgmised täiendavad tingimused ei ole täidetud:

i)      juhul kui kolmandas riigis asuv korraldaja kuulub kolmanda riigi asutuse järelevalve alla: asjaomase pädeva asutuse või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja korraldaja kolmanda riigi pädeva asutuse vahel on sõlmitud nõuetekohane koostööleping, et tagada vähemalt tõhus teabevahetus;

ii)     pädeva asutuse või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve käesoleva määruse kohaste järelevalveülesannete tulemuslikku täitmist ei takista selle kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid, kus korraldaja asub.

6.          Kui kolmandas riigis asuv korraldaja kavatseb saada eelneva tunnustuse käesoleva määruse järgimise kaudu, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 2, ning kui korraldaja leiab, et tema korraldatava korraldatud näitaja suhtes võib kohaldada artiklite 12 a ja 14 a kohast erandit, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Ta esitab oma väite kinnituseks dokumentaalsed tõendid.

7.          Juhul kui kolmandas riigis asuv korraldaja on arvamusel, et tema korraldatava korraldatud näitaja korraldamise lõpetamine avaldaks märkimisväärset kahjulikku mõju turgude usaldusväärsusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või ühe või mitme liikmesriigi kodumajapidamiste ja äriühingute rahastamisele, võib ta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt taotleda erandit ühest või mitmest käesolevast määrusest või asjakohastest IOSCO põhimõtetest tulenevalt kohaldatavast nõudest konkreetseks ja piiratud ajavahemikuks, mis ei ületa 12 kuud. Ta esitab oma taotluse kinnituseks dokumentaalsed tõendid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab taotluse läbi 30 päeva jooksul ning teatab kolmanda riigi korraldajale, kas see on vabastatud ühe või mitme taotluses nimetatud nõude täitmisest, ja erandi kohaldamise tähtaja.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib pikendada erandi kohaldamise perioodi selle lõppedes veel 12 kuu võrra, kui selleks on piisav põhjus.

8.          Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tunnustamise protsessi, lõikes 4 osutatud taotluse vormi ja sisu, lõikes 5 nõutud teabe esitamist ning nimetatud lõigetest tulenevate ülesannete ja kohustuste delegeerimist riikide pädevatele asutustele.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 21 bHeakskiitmine

1.          Korraldaja, kes asub liidus ning on saanud tegevusloa artikli 23 kohaselt või kes on registreeritud artikli 23 a kohaselt, võib taotleda oma pädevalt asutuselt kolmandas riigis korraldatava korraldatud näitaja või korraldatud näitajate kogumi heakskiitmist nende kasutamiseks liidus, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)     heaks kiitev korraldaja on kontrollinud ja on võimeline oma pädevale asutusele tõendama, et heaks kiidetava korraldatud näitaja või korraldatud näitajate kogumi korraldamine vastab nõuetele, mis:

i)    on vähemalt sama ranged kui käesolevas määruses sätestatud nõuded;

ii)   tagavad täieliku vastavuse IOSCO finantssektori korraldatud näitajate põhimõtetele, millele vastavuse kontrolli ja tõendamise viib läbi sõltumatu välisaudiitor vähemalt iga kahe aasta tagant või siis, kui korraldatud näitaja puhul esineb oluline muutus; või

iii) tagavad täieliku vastavuse IOSCO nafta hinna teabeagentuuride põhimõtetele, millele vastavuse kontrolli ja tõendamise viib läbi sõltumatu välisaudiitor vähemalt iga kahe aasta tagant või siis, kui korraldatud näitaja puhul esineb oluline muutus, kui heaks kiidetav korraldatud näitaja vastab artikli 14 a esimeses lõigus sätestatud kriteeriumidele;

b)     heaks kiitval korraldajal on vajalikud eriteadmised, et jälgida tõhusalt kolmandas riigis toimuvat korraldatud näitaja korraldamise alast tegevust ning juhtida seonduvaid riske.

2.          Taotlev korraldaja esitab kogu teabe, mis on vajalik selleks, et pädev asutus saaks veenduda, et taotlemise ajaks on täidetud kõik lõikes 1 osutatud tingimused, mis hõlmavad ka auditiaruandeid, mida nõutakse lõike 1 punkti a alapunktide ii ja iii kohaselt.

3.          90 päeva jooksul taotluse saamisest vaatab asjaomane pädev asutus heakskiidu saamise taotluse läbi ning võtab vastu otsuse selle rahuldamise või tagasilükkamise kohta. Asjaomane pädev asutus teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet mis tahes korraldatud näitajast või korraldajate näitajate kogumist, mille heakskiitmine on rahuldatud, ning heaks kiitvast korraldajast.

4.          Heaks kiidetud korraldatud näitajat või korraldatud näitajate kogumit käsitletakse heaks kiitva korraldaja korraldatava korraldatud näitaja või korraldatud näitajate kogumina.

5.          Korraldaja, kes on kiitnud heaks kolmandas riigis korraldatava korraldatud näitaja või korraldatud näitajate kogumi, jääb vastutavaks selle tagamise eest, et heaks kiidetud korraldatud näitaja või korraldatud näitajate kogum vastab lõikes 1 sätestatud tingimustele.

6.          Kui heaks kiitva korraldaja pädeval asutusel on põhjendatud alus arvata, et lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud, on tal õigus oma heakskiidu rahuldamine tühistada ning ta teavitab sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Heakskiidu lõpetamise korral kohaldatakse artiklit 17.

VI JAOTISKORRALDAJATELE TEGEVUSLOA ANDMINE JA NENDE JÄRELEVALVE

1. peatükkTegevusloa andmine

Artikkel 23Tegevusloa

andmise menetlus olulise korraldatud näitaja puhul

1.          Liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes kavatseb tegutseda vähemalt ühe olulise korraldatud näitaja korraldajana, esitab vastava taotluse käesoleva määruse artikli 29 kohaselt selle liikmesriigi jaoks määratud pädevale asutusele, kus see isik asub.

2.          Lõike 1 kohane tegevusloa taotlus esitatakse ▌ 30 päeva jooksul pärast seda, kui järelevalve alla kuuluv üksus sõlmib kokkuleppe selle korraldaja korraldatava indeksi kasutamiseks finantsinstrumendi või ‑lepingu puhul viitena.

2 a.       Kui korraldatud näitaja on määratletud olulise korraldatud näitajana (kas olemuselt riikliku või Euroopa olulise korraldatud näitajana), on asjaomane pädev asutus vastutav tegevusloa andmise eest niisuguse korraldatud näitaja korraldamiseks selle uue õigusliku seisundi kohaselt, olles kontrollinud, et kõik nõuded on täidetud.

3.          Tegevusluba taotlev korraldaja esitab kogu teabe, mida on pädeval asutusel vaja kinnituse saamiseks selle kohta, et ta on võtnud tegevusloa saamise ajaks kõik käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastamiseks vajalikud meetmed. Ühtlasi esitab ta võimaluse korral teabe, mis on vajalik iga näitaja kohta artikli 13 lõikes 1 osutatud väärtuse või hinnangulise väärtuse arvutamiseks.

4.          Asjaomane pädev asutus hindab 20 päeva jooksul taotluse saamisest, kas taotlus on täielik, ja teavitab taotlejat hindamise tulemustest. Kui taotlus on ebatäielik, esitab taotleja asjaomase pädeva asutuse nõutud täiendava teabe.

5.          ▌ Asjaomane pädev asutus hindab tegevusloa taotlust ja võtab 60 päeva jooksul täieliku taotluse saamisest vastu otsuse ▌ tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta.

Pädev asutus teavitab viie päeva jooksul pärast tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse tegemist ▌ asjaomast tegevusluba taotlevat korraldajat. Juhul kui pädev asutus keeldub tegevusluba taotlevale korraldajale tegevusluba andmast, põhjendab ta oma otsust.

5 a.       Kui asjaomane pädev asutus otsustab keelduda tegevusloa andmisest niisuguse olulise korraldatud näitaja korraldamiseks, mida korraldati juba ilma selle seisundita, võib asjaomane pädev asutus väljastada ajutise loa ajavahemikuks, mis ei ületa 6 kuud ning mille jooksul võib jätkata korraldatud näitaja korraldamist eelneva mudeli alusel kuni niisuguste asjakohaste nõuete täitmiseni, mis on vajalikud tegevusloa saamiseks selle kui olulise korraldatud näitaja korraldamiseks.

Asjaomane pädev asutus võib pikendada seda luba veel üheks ajavahemikuks, mis ei ületa 6 kuud.

5 b.       Kui korraldaja ja/või sisendandmete esitajad ei suuda täita olulisena määratletud korraldatud näitaja korraldamise jätkamise tingimusi selle ajavahemiku lõpuks, lõpetatakse korraldatud näitaja korraldamine vastavalt artiklile 17.

6.          Pädev asutus teavitab 10 päeva jooksul Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet oma otsusest anda taotlevale korraldajale tegevusluba ▌.

7.          Komisjonile antakse volitused võtta meetmete kohta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse teavet, mis tuleb tegevusloa taotluses ja registreerimistaotluses esitada, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning taotlejate ja pädevate asutuste kulusid.

Artikkel 23 aEbaolulise korraldatud näitaja registreerimise protsess

1.          Liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes kavatseb tegutseda ainult ebaoluliste korraldatud näitajate korraldajana, taotleb registreerimist käesoleva määruse artikli 29 kohaselt selle liikmesriigi jaoks määratud pädevalt asutuselt, kus see isik asub.

2.          Registreeritud korraldaja täidab alati käesolevas määruses sätestatud tingimusi ja teatab pädevale asutusele kõigist olulistest muudatustest.

3.          Lõikele 1 vastav taotlus esitatakse 30 päeva jooksul pärast seda, kui järelevalve alla kuuluv üksus sõlmib kokkuleppe selle isiku korraldatava indeksi kasutamiseks finantsinstrumendi või -lepingu puhul viitena või investeerimisfondi tootluse mõõtmiseks.

4.          Taotlev korraldaja esitab:

a)     dokumendid, mida pädeval asutusel on vaja kinnituse saamiseks selle kohta, et taotleja vastab artikli 5 lõikes 3 a, artiklis 5 c, artiklis 6 (kui see on kohaldatav), artiklis 7 b ja artiklis 15 sätestatud tingimustele; ning

b)     võimaluse korral iga korraldatud näitaja kogu viiteväärtuse või hinnangu selle kohta.

5.          Asjaomane pädev asutus hindab 15 päeva jooksul taotluse saamisest, kas taotlus on täielik, ja teavitab taotlejat hindamise tulemustest. Kui taotlus ei ole täielik, esitab taotleja asjaomase pädeva asutuse nõutud täiendava teabe.

6.          Asjaomane pädev asutus registreerib taotleja 15 päeva jooksul alates täieliku registreerimistaotluse saamisest.

7.          Kui asjaomane pädev asutus leiab, et teatav korraldatud näitaja tuleks artikli 13 lõike 1 kohaselt liigitada oluliseks, teatab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja korraldajale 30 päeva jooksul alates täieliku taotluse saamisest.

8.          Kui registreeriv pädev asutus leiab, et korraldatud näitaja tuleks liigitada oluliseks kooskõlas artikli 13 lõikega 2 a või artikli 13 lõikega 2 c, teatab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja korraldajale 30 päeva jooksul alates täieliku taotluse saamisest ning esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele artikli 13 lõike 2 a või artikli 13 lõike 2 c kohase hinnangu.

9.          Kui registreeritud korraldaja korraldatud näitaja liigitatakse oluliseks, taotleb korraldaja artikli 23 kohaselt tegevusluba 90 päeva jooksul alates artikli 13 lõikes 2 b sätestatud teate või artikli 13 lõikes 2 g sätestatud arvamuse saamisest.

Artikkel 24Tegevusloa

või registreeringu kehtetuks tunnistamine või peatamine

1.          Pädev asutus tunnistab korraldaja tegevusloa või registreeringu kehtetuks või peatab selle, kui korraldaja:

a)     loobub sõnaselgelt tegevusloast või ei ole eelmise 12 kuu jooksul korraldatud näitajaid korraldanud;

b)     on saanud tegevusloa või saavutanud registreerimise valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil;

c)     ei vasta enam tegevusloa andmise või registreerimise aluseks olnud tingimustele või

d)     on tõsiselt või korduvalt rikkunud käesoleva määruse sätteid.

2.          Pädev asutus teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet oma otsusest seitsme päeva jooksul.

2 a.       Pärast korraldaja tegevusloa või registreeringu peatamise otsuse vastuvõtmist ja juhul, kui korraldatud näitaja korraldamise lõpetamine põhjustaks vääramatu jõu juhtumi või tühistaks kõnealusele korraldatud näitajale viitavate finantslepingute või -instrumentide tingimused või rikuks neid muul moel, võib korraldaja asukohaliikmesriigi asjaomane pädev asutus lubada korraldatud näitaja korraldamist jätkata peatamise otsuse tagasi võtmiseni. Sel ajal lubatakse järelevalve alla kuuluvatel üksustel seda korraldatud näitajat kasutada ainult nende finantslepingute või -instrumentide puhul, mis sellele korraldatud näitajale juba varem viitasid. Uute finantslepingute või -instrumentide puhul sellele korraldatud näitajale viidata ei tohi.

2 b.       Pärast korraldaja tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamise otsuse vastuvõtmist kohaldatakse artikli 17 lõiget 2.

2. peatükk

Korraldatud näitajatest teatamine

Artikkel 25 aKorraldajate register ja korraldatud näitaja esmane kasutamine

1.          Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loob avaliku registri ja haldab seda. Register sisaldab järgmist teavet:

a)     artiklite 23 ja 23 a sätete kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud korraldajate andmed ja järelevalve eest vastutava pädeva asutuse andmed;

b)     Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele artikli 20 lõike 1 punkti c kohaselt oma nõusolekust teatanud korraldajate andmed ja järelevalve eest vastutava kolmanda riigi pädeva asutuse andmed;

c)     artikli 21 a kohaselt tunnustatud korraldajate andmed ja järelevalve eest vastutava kolmanda riigi pädeva asutuse andmed;

d)     korraldatud näitajad, mis on heaks kiidetud artiklis 21 b sätestatud menetluse kohaselt, ning need heaks kiitnud korraldajate andmed.

2.          Enne kui järelevalve alla kuuluv üksus kasutab liidus indeksit korraldatud näitajana, kontrollib üksus, et asjaomase indeksi korraldajale oleks käesoleva määruse kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve veebisaidil viidatud kui tegevusloa saanud, registreeritud või tunnustatud korraldajale.

3. peatükk

Järelevalveasutuste koostöö

Artikkel 26Ülesannete delegeerimine pädevate asutuste vahel

1.          Pädev asutus võib kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 28 delegeerida oma käesolevas määruses sätestatud ülesanded teise liikmesriigi pädevale asutusele, kes on selleks eelnevalt andnud kirjaliku nõusoleku. ▌ Pädev asutus teatab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele igast kavandatud delegeerimisest 60 päeva enne delegeerimise jõustumist.

2.          Pädev asutus võib delegeerida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ▌ oma käesolevas määruses sätestatud ülesanded vastavalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega sõlmitud kokkuleppele. ▌

3.          Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teatab kavandatud delegeerimisest seitsme päeva jooksul liikmesriikidele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab kokkulepitud delegeerimise üksikasjad seitsme päeva jooksul teate saamisest.

Artikkel 26 aLiidu õiguse rikkumine riikide pädevate asutuste poolt

1.          Kui riigi pädev asutus ei ole käeolevat määrust kohaldanud või on seda kohaldanud viisil, mis on ilmselt liidu õiguse rikkumine, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rakendada määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 17 kohaseid volitusi nimetatud artiklis sätestatud menetluste kohaselt ning võib määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 17 lõike 6 kohaldamisel võtta vastu üksikotsuseid, mis on adresseeritud selle riigi pädeva asutuse järelevalve alla kuuluvatele korraldatud näitaja korraldajatele ning selle riigi pädeva asutuse järelevalve alla kuuluva korraldatud näitaja jaoks sisendandmete esitajatele, kui need sisendandmete esitajad on järelevalve alla kuuluvad üksused.

2.          Kui korraldatud näitaja puhul on tegemist olulise korraldatud näitajaga, tagab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostöö tegemise pädevate asutuste kolleegiumiga artiklis 34 sätestatud menetluse kohaselt.

Artikkel 27Teisest liikmesriigist pärineva teabe avalikustamine

1.          Pädev asutus võib avalikustada teiselt pädevalt asutuselt saadud teabe ainult järgmistel tingimustel:

a)     ta on saanud kõnealuselt pädevalt asutuselt selleks kirjaliku nõusoleku ja teave avaldatakse ainult sellel eesmärgil, milleks see pädev asutus nõusoleku andis, või

b)     avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

Artikkel 28

Uurimisalane koostöö

1.          Asjaomane pädev asutus võib seoses kohapealse kontrolli või uurimisega taotleda abi teiselt pädevalt asutuselt. Taotluse saanud pädev asutus teeb koostööd võimalikul ja asjakohasel määral.

2.          Lõikes 1 osutatud abi taotlev pädev asutus teavitab sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Piiriülese mõjuga kontrolli või uurimise korral võivad pädevad asutused taotleda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt kohapealse kontrolli või uurimise koordineerimist.

3.          Kui pädev asutus saab teiselt pädevalt asutuselt taotluse viia läbi kohapealne kontroll või uurimine, võib ta:

a)     kohapealse kontrolli või uurimise ise läbi viia;

b)     lubada taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealses kontrollis või uurimises osaleda;

c)     määrata audiitorid või eksperdid kohapealset kontrolli või uurimist toetama või läbi viima.

4. peatükkPädevate asutuste roll

Artikkel 29Pädevad asutused

1.          Iga liikmesriik määrab korraldajate ja järelevalve alla kuuluvate sisendandmete esitajate jaoks asjaomase pädeva asutuse, kes täidab käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, ning teatab sellest komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

2.          Juhul kui liikmesriik määrab mitu pädevat asutust, piiritleb ta selgelt nende rolli ja määrab ühe asutuse, kes vastutab komisjoni, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega toimuva koostöö ja teabevahetuse koordineerimise eest.

3.          Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil vastavalt artikli 25 a lõike 1 punktile a ning käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste loetelu.

Artikkel 30

Pädevate asutuste volitused

1.          Selleks et täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid, on pädevatel asutustel kooskõlas liikmesriigi õigusega vähemalt järgmised järelevalve- ja uurimisvolitused:

a)     juurdepääs kõikidele asjakohastele dokumentidele ja andmetele, olenemata nende vormist, ja õigus nendest koopiaid saada või teha;

b)     õigus küsida või nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud korraldatud näitaja korraldamise ja selle jaoks sisendandmete esitamisega, kaasa arvatud artikli 6 lõikes 3 a osutatud teenuseosutajad, ja tema tööandjalt ning vajaduse korral niisugune isik teabe saamiseks kohale kutsuda ja teda küsitleda;

c)     õigus küsida seoses korraldatud kaubanäitajatega sisendandmete esitajatelt teavet asjaomaste hetketurgude kohta, vajaduse korral tüüpvormide ja tehinguaruannete alusel, ning pääseda vahetult juurde kauplejate süsteemidele;

d)     õigus teha kohapealseid kontrolle või uurimisi, välja arvatud füüsilise isiku eraruumides;

e)     õigus siseneda füüsiliste ja juriidiliste isikute ruumidesse, et võtta kaasa dokumente ja muid andmeid, olenemata nende vormist, kui on mõistlik alus kahtlustada, et kontrolli või uurimise esemega seotud dokumendid ja muud andmed võivad olla käesoleva määruse rikkumise tõendamisel asjakohased. Juhul kui liikmesriigi õiguse kohaselt on nõutav asjaomase liikmesriigi õigusasutuse eelnev luba, siis kasutatakse seda õigust ainult pärast kõnealuse loa saamist;

f)      õigus nõuda järelevalve alla kuuluvate üksuste valduses olevaid telefonikõnede, elektrooniliste sõnumite ja muude andmeliiklusandmete salvestisi;

g)     õigus taotleda vahendite külmutamist või vara arestimist või mõlemat;

i)      õigus nõuda ajutiselt tegevuse lõpetamist, kui see on pädeva asutuse arvates vastuolus käesoleva määrusega;

j)      õigus kehtestada kutsetegevuse ajutine keeld;

k)     õigus võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada üldsuse nõuetekohane teavitamine korraldatud näitaja korraldamisest, sealhulgas nõudes korraldatud näitaja avaldanud või seda levitanud isikult õiendi avaldamist korraldatud näitaja jaoks varem esitatud sisendandmete või korraldatud näitaja varasema suuruse kohta;

k a)  õigus vaadata vastavuskinnitus läbi ja nõuda selle muutmist.

2.          Pädevad asutused täidavad ja kasutavad lõikes 1 osutatud ülesandeid ja volitusi ning artiklis 31 osutatud karistuste kehtestamise volitusi kooskõlas oma riikliku õigusraamistikuga järgmiselt:

a)     otse;

b)     koostöös teiste ametiasutuste või turul tegutsevate ettevõtjatega;

c)     omal vastutusel, delegeerides need sellistele ametiasutustele või turul tegutsevatele ettevõtjatele;

d)     suunates küsimuse pädevale õigusasutusele.

Pädevad asutused kehtestavad kõnealuste volituste kasutamise eesmärgil piisavad ja tulemuslikud meetmed kaitseõiguse ja põhiõiguste kaitseks.

3.          Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete kehtestamise, nii et pädevatel asutustel on kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

4.          Kui isik avaldab teavet kooskõlas lõikega 2, ei peeta seda lepingu või õigus- või haldusnormidega teabe avaldamisele seatud piirangute rikkumiseks.

Artikkel 31Haldusmeetmed ja -karistused

1.          Ilma et see piiraks pädevate asutuste artiklist 34 tulenevaid järelevalvevolitusi, sätestavad liikmesriigid kooskõlas liikmesriigi õigusega pädevate asutuste volituse võtta asjakohaseid haldusmeetmeid ning kehtestavad alljärgnevad haldusmeetmed ja -karistused vähemalt järgmiste rikkumiste eest:

a)     nende kohaldamise korral käesoleva määruse artiklite 5 ▌, 5 a, 5 b, 5 c, 5 d, 6, ▌ 7, 7 a, 7 b, 8, 9, ▌ 11, 14, 15, ▌ 17, ▌ 19, ▌ 23 ja 23 a rikkumised ning

b)     artikli 30 alla kuuluva uurimise või kontrolli ajal koostöö mittetegemine või nõudmise täitmata jätmine.

2.          Lõikes 1 osutatud rikkumise korral annavad liikmesriigid kooskõlas liikmesriigi õigusega pädevatele asutustele volitused kohaldada vähemalt järgmisi haldusmeetmeid ja -karistusi:

a)     korraldus, millega nõutakse, et rikkumise eest vastutav korraldaja või järelevalve alla kuuluv üksus lõpetaks asjaomase tegevuse ja hoiduks seda kordamast;

b)     rikkumise tulemusel teenitud kasumi või välditud kahjumi loovutamine, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

c)     avalik hoiatus, milles märgitakse vastutav korraldaja või järelevalve alla kuuluv üksus ja rikkumise iseloom;

d)     korraldaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine või peatamine;

e)     korraldaja või sisendandmete esitaja juhtimise ajutise keelu kehtestamine sellise rikkumise eest vastutava füüsilise isiku suhtes;

f)      maksimaalse rahalise halduskaristuse määramine, mis on vähemalt kolm korda suurem kui sellise rikkumise tulemusel saadud kasum või ärahoitud kahjum, kui seda on võimalik kindlaks määrata, või

1)     füüsilise isiku puhul vähemalt järgmise maksimaalse rahalise halduskaristuse määramine:

i) artiklite 5▌, 5 a, 5 b, 5 c, 5 d, 6, ▌ 7, 7 a, 7 b, 8, 9, ▌ 11, artikli 12 a teise lõigu, artiklite 14, 15, ▌ 17, 18, 19 ▌ ja 23 rikkumise eest 500 000 eurot või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastav summa omavääringus käesoleva määruse jõustumise kuupäeva seisuga või

ii) artikli 7 lõike 1 punkti b või artikli 7 lõike 4 rikkumise eest 100 000 eurot või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastav summa omavääringus käesoleva määruse jõustumise kuupäeva seisuga;

2)     juriidilise isiku puhul vähemalt järgmise maksimaalse rahalise halduskaristuse määramine:

i) artiklite 5▌, 5 a, 5 b, 5 c, 5 d, 6, ▌7, 7 a, 7 b, 8, 9, ▌ 11, 14, 15, ▌ 17, 18, 19, ▌ ja 23 rikkumise eest 1 000 000 eurot või 10 % aastasest kogukäibest vastavalt viimasele juhatuse poolt heaks kiidetud aastaaruandele, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Juhul kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab esitama konsolideeritud aastaaruande, nagu on sätestatud direktiivis 2013/34/EL, on asjakohane aastane kogukäive selline aastane kogukäive või vastav tululiik (pankade puhul kooskõlas direktiiviga 86/635/EÜ ja kindlustusettevõtjate puhul direktiiviga 91/674/EÜ), mis on esitatud põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandes, mille on heaks kiitnud juhatus, või kui isik on ühing, siis 10 % tema liikmete koondkäibest, või

ii) artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumise eest 250 000 eurot või 2 % tema aastasest kogukäibest vastavalt viimasele juhatuse poolt heaks kiidetud aastaaruandele, olenevalt sellest, kumb summa on suurem; juhul kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab esitama konsolideeritud aastaaruande, nagu on sätestatud direktiivis 2013/34/EL, on asjakohane aastane kogukäive selline aastane kogukäive või vastav tululiik (pankade puhul kooskõlas direktiiviga 86/635/EÜ ja kindlustusettevõtjate puhul direktiiviga 91/674/EÜ), mis on esitatud põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandes, mille on heaks kiitnud juhatus, või kui isik on ühing, siis 10 % tema liikmete koondkäibest.

3.          Liikmesriigid teavitavad lõigete 1 ja 2 kohastest eeskirjadest komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Liikmesriigid võivad otsustada jätta halduskaristusi käsitlevad eeskirjad kehtestamata selliste rikkumiste puhul, mille eest kohaldatakse liikmesriigi õiguse alusel kriminaalkaristusi. Sellisel juhul teavitavad liikmesriigid komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet asjaomastest kriminaalõiguse sätetest koos esimeses lõigus nimetatud teadaandega.

Nad teavitavad komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata kõigist nende eeskirjade muudatustest.

4.          Liikmesriigid võivad lisaks lõikes 1 osutatud volitustele sätestada vastavalt liikmesriigi õigusele pädevate asutuste muud karistuste määramise volitused ja nimetatud lõikes sätestatud karistustest rangemad karistused.

Artikkel 32Järelevalvevolituste ja karistuste määramise volituste kasutamine

ning koostöökohustuse täitmine

1.          Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad halduskaristuse liigi, ulatuse ja proportsionaalsuse kindlaksmääramisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

a)     rikkumise tõsidus ja kestus;

a a)  korraldatud näitaja olulisus finantsstabiilsuse ja reaalmajanduse seisukohast;

b)     vastutava isiku vastutuse ulatus;

c)     ▌ vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek;

d)     vastutava isiku teenitud kasumi või välditud kahjumi suurus, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

e)     vastutava isiku ja pädeva asutuse koostöö tase, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või välditud kahjumi loovutamine;

f)      asjaomase isiku varasemad rikkumised;

g)     meetmed, mida vastutav isik on pärast rikkumist võtnud rikkumise kordumise vältimiseks.

2.          Pädevad asutused teevad artiklis 31 sätestatud asjaoludel karistuste määramise volitusi kasutades tihedat koostööd selle tagamiseks, et järelevalve- ja uurimisvolitused ning halduskaristused annavad käesoleva määrusega soovitud tulemused. Lisaks kooskõlastavad nad oma meetmed, et vältida võimalikku dubleerimist ja kattumist järelevalve- ja uurimisvolituste ning halduskaristuste ja ­trahvide kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral.

2 a.       Kui liikmesriigid on otsustanud artikli 31 kohaselt kehtestada kriminaalkaristused selles artiklis osutatud sätete rikkumise eest, tagavad nad, et võetakse asjakohaseid meetmeid, et pädevatel asutustel oleksid kõik vajalikud volitused teha oma jurisdiktsiooni piires koostööd õigusasutustega, et saada konkreetset teavet käesoleva määruse võimaliku rikkumise alusel algatatud kriminaaluurimiste või ­menetluste kohta, ning edastada seda teavet muudele pädevatele asutustele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, et täita oma kohustust teha käesoleva määruse kohaldamisel üksteisega ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd.

2 b.       Pädevad asutused abistavad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi. Eelkõige vahetavad nad teavet ja teevad koostööd uurimis- või järelevalvetegevuse käigus. Pädevad asutused võivad teiste liikmesriikide pädevate asutustega teha koostööd ka trahvide sissenõudmise hõlbustamiseks.

Artikkel 33Otsuste avaldamine

1.          Pädevad asutused avaldavad käesoleva määruse rikkumiste eest halduskaristuse määramise või haldusmeetme võtmise otsuse oma ametlikul veebisaidil viivitamata pärast seda, kui asjaomast isikut on otsusest teavitatud. Avaldatakse vähemalt teave rikkumise liigi ja iseloomu kohta ning vastutavate isikute andmed. See kohustus ei laiene uurimistoiminguid käsitlevatele otsustele.

2.          Juhul kui pädev asutus leiab siiski pärast juriidiliste isikute andmete või füüsiliste isikute isikuandmete avaldamise proportsionaalsuse üksikjuhtumipõhist hindamist, et selliste andmete avaldamine on ebaproportsionaalne, või kui avaldamine seab ohtu finantsturgude stabiilsuse või poolelioleva uurimise, siis pädev asutus kas:

a)     lükkab karistuse määramise või meetme võtmise otsuse avaldamise edasi ajani, mil avaldamata jätmise põhjused ära langevad;

b)     avaldab karistuse määramise või meetme võtmise otsuse anonüümselt kooskõlas liikmesriigi õigusega, kui selline anonüümne avaldamine tagab asjaomaste isikuandmete tulemusliku kaitse; juhul kui karistus või meede otsustatakse avaldada anonüümselt, võib asjaomaste andmete avaldamise mõistliku aja võrra edasi lükata, kui on ette näha, et anonüümselt avaldamise põhjused langevad selle aja jooksul ära;

c)     jätab karistuse määramise või meetme võtmise otsuse üldse avaldamata, kui eespool punktides a ja b sätestatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada:

1)     finantsturgude stabiilsuse ohustamata jätmine või

2)     sellise otsuse avaldamise proportsionaalsus vähemoluliseks peetava meetme puhul.

3.          Juhul kui karistuse määramise või meetme võtmise otsus kaevatakse asjakohasele õigus- või muule asutusele edasi, avaldavad pädevad asutused oma ametlikul veebisaidil viivitamata ka selle teabe ja hilisema teabe kaebuse tulemuste kohta. Lisaks avaldatakse otsused varasemate karistuse määramise või meetme võtmise otsuste tühistamise kohta.

4.          Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud teave jääb nende ametlikule veebisaidile pärast avaldamist vähemalt viieks aastaks. Avaldatud isikuandmeid hoitakse pädeva asutuse ametlikul veebisaidil ainult vajaliku aja jooksul vastavalt kohaldatavatele andmekaitse-eeskirjadele.

4 a.       Liikmesriigid esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas koondteabe kõikide artikli 31 kohaselt kehtestatud karistuste ja meetmete kohta. Kõnealune kohustus ei kehti uurivat laadi meetmete suhtes. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab selle teabe aastaaruandes.

Kui liikmesriigid on otsustanud kehtestada kooskõlas artikliga 31 selles artiklis osutatud sätete rikkumise eest kriminaalkaristused, esitavad nende pädevad asutused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas anonüümsed koondandmed kõigi algatatud kriminaaluurimiste ja määratud kriminaalkaristuste kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab kohaldatud kriminaalkaristuste andmed aastaaruandes.

Artikkel 34Pädevate asutuste

kolleegium

1.          30 päeva jooksul pärast ▌ korraldatud näitaja lisamist oluliste korraldatud näitajate loetelusse artikli 25 a kohaselt, välja arvatud oluliste korraldatud näitajate puhul, mis on oma olemuselt riiklikud, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 1 punktis 21, moodustab asjaomane pädev asutus pädevate asutuste kolleegiumi.

2.          Kolleegiumisse kuuluvad korraldaja pädev asutus, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja peamiste sisendandmete esitajate pädevad asutused.

3.          Teiste liikmesriikide pädevatel asutustel on õigus saada kolleegiumi liikmeks, kui asjaomase ▌ korraldatud näitaja korraldamise lõpetamisel oleks märkimisväärne negatiivne mõju nende liikmesriikide finantsstabiilsusele, turgude nõuetekohasele toimimisele, tarbijatele või reaalmajandusele.

Juhul kui pädev asutus kavatseb saada vastavalt esimesele lõigule kolleegiumi liikmeks, esitab ta korraldaja pädevale asutusele taotluse, mis sisaldab tõendeid selle kohta, et kõnealuse sätte tingimused on täidetud. Korraldaja asjaomane pädev asutus hindab taotlust ja teatab 30 päeva jooksul taotluse saamisest selle esitanud ametiasutusele oma otsuse, kas tema arvates on need tingimused täidetud või mitte. Juhul kui ta leiab, et need tingimused ei ole täidetud, võib taotluse esitanud ametiasutus suunata küsimuse edasi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kooskõlas lõikega 10.

4.          Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aitab edendada ja jälgida käesolevas artiklis osutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 21. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve osaleb selleks vajaduse korral kolleegiumide töös ja teda käsitatakse sel eesmärgil pädeva asutusena.

5.          Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhatab kolleegiumi koosolekuid, koordineerib kolleegiumi tegevust ja tagab kolleegiumi liikmete tõhusa teabevahetuse.

6.          Korraldaja pädev asutus kehtestab kolleegiumi raames kirjaliku korra, milles käsitletakse järgmisi küsimusi:

a)     pädevate asutuste vahel vahetatav teave;

b)     pädevate asutuste vaheline otsustusprotsess;

c)     juhud, mil pädevad asutused peavad üksteisega konsulteerima;

d)     abi, mida tuleb artikli 14 lõike 5 a kohaselt osutada artikli 14 lõikes 3 osutatud meetmete jõustamisel.

Juhul kui korraldaja korraldab mitut korraldatud näitajat, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve moodustada kõigi selle korraldaja korraldatavate korraldatud näitajate jaoks ühe kolleegiumi.

7.          Kui lõikes 6 osutatud korra suhtes ei jõuta kokkuleppele, võib kolleegiumi iga liige, välja arvatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, suunata selle küsimuse edasi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Korraldaja pädev asutus kaalub enne kirjaliku koordineerimiskorra lõppteksti kokkuleppimist nõuetekohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuandeid. Kirjalik koordineerimiskord sätestatakse ühes dokumendis, milles on täielikult põhjendatud iga märkimisväärset kõrvalekaldumist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuannetest. Korraldaja pädev asutus edastab kirjaliku koordineerimiskorra kolleegiumi liikmetele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

8.          Enne artiklis 24 ja vajaduse korral artiklites 14 ja 23 osutatud meetmete võtmist konsulteerib korraldaja pädev asutus kolleegiumi liikmetega. Kolleegiumi liikmed teevad kõik endast oleneva, et jõuda kokkuleppele lõikes 6 osutatud kirjaliku korraga määratud ajavahemiku jooksul. Selleks et aidata pädevatel asutustel jõuda mis tahes erimeelsuse korral ühisele seisukohale, luuakse vahendusmehhanism.

9.          Kui kolleegiumi liikmed ei jõua ▌ kokkuleppele, võivad pädevad asutused, välja arvatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, ▌ esitada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele lahendamiseks järgmised olukorrad:

a)     kui pädev asutus ei ole edastanud olulist teavet;

b)     kui korraldaja pädev asutus on pärast lõike 3 kohaselt esitatud taotlust teatanud taotluse esitanud ametiasutusele, et kõnealuses lõikes nimetatud tingimused ei ole täidetud, või kui ta ei ole sellele taotlusele mõistliku aja jooksul vastanud;

c)     kui pädevad asutused ei ole suutnud lõikes 6 sätestatud küsimustes kokkuleppele jõuda;

d)     kui ▌ kooskõlas artiklitega ▌ 23 ja 24 ▌ võetud meetmete suhtes puudub üksmeel.

Kui 20 päeva jooksul pärast küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele edastamist ei ole küsimust lahendatud, võtab korraldaja pädev asutus vastu lõpliku otsuse ja esitab oma otsuse kohta üksikasjaliku kirjaliku põhjenduse esimeses lõigus osutatud asutustele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et korraldaja pädev asutus on võtnud lõikes 8 osutatud meetmeid, mis ei pruugi olla vastavuses liidu õigusega, toimib ta vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 17.

9 a.       Iga kolleegiumi kuuluv pädev asutus, kes ei suuda jõuda artikli 13 a või 14 kohaselt võetavate meetmete suhtes kokkuleppele, võib edastada küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib tegutseda vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist.

9 b.       Mis tahes artikli 13 a või 14 kohaselt võetud meede jääb jõusse vähemalt ajani, mil kolleegium saavutab kokkuleppe lõigete 8 ja 9 a kohaselt.

Artikkel 35Koostöö Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega

1.          Pädevad asutused teevad käesoleva määruse kohaldamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

2.          Pädevad asutused esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata kogu tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 35.

2 a.       Täites oma rolli määruse (EL) nr 1227/2011 rakendamises ja järelevalves, teevad Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) ja muud asjaomased järelevalveasutused käesoleva määruse kohaldamisel koostööd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega ning nendega konsulteeritakse kõikide regulatiivsete tehniliste standardite ja delegeeritud õigusaktide koostamisel ning nad esitavad viivitamata kogu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesannete täitmiseks vajaliku teabe.

3.          Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks lõikes 2 osutatud teabevahetuse kord ja vormid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [XXXX].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 36

Ametisaladus

1.          Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kehtib lõikes 2 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.

2.          Ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse kõigi isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud pädeva asutuse heaks või mõne ametiasutuse või turul tegutseva ettevõtja või füüsilise või juriidilise isiku heaks, kellele pädev asutus on ülesandeid delegeerinud, sealhulgas pädeva asutuse lepingulised audiitorid ja eksperdid.

3.          Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei tohi avalikustada ühelegi teisele isikule või ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avalikustamise kohustus tuleneb õigusnormidest.

4.          Kogu käesoleva määruse kohaselt pädevate asutuste vahel vahetatavat teavet, mis puudutab äri- või töötingimusi ja muid majanduslikke või isiklikke küsimusi, peetakse konfidentsiaalseks ja selle suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid, välja arvatud juhul, kui pädev asutus märgib teavet edastades, et seda võib avaldada, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

VII JAOTISDELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

Artikkel 37Delegeeritud volituste rakendamine

1.          Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.          Artikli 3 lõikes 2 ▌ ja artikli 23 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3.          Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2 ▌ ja artikli 23 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.          Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.          Artikli 3 lõike 2 ▌ ja artikli 23 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 38Komiteemenetlus

1.          Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.          Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5, võttes arvesse selle määruse artikli 8 sätteid.

VIII JAOTISÜlemineku- ja lõppsätted

Artikkel 39Üleminekusätted

1.          Korraldaja, kes korraldab korraldatud näitajaid [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], esitab artikli 23 või 23 a kohase tegevusloa või registreerimise taotluse hiljemalt [12 kuud pärast määruse kohaldamise alguskuupäeva].

1 a.       Riikide pädevad asutused otsustavad, milliseid registreeritud korraldatud näitajaid tuleb pidada olulisteks. Kõnealuste korraldatud näitajate puhul antakse tegevusluba artikli 23 sätete kohaselt.

2.          Kooskõlas lõikega 1 tegevusloa või registreerimise taotluse esitanud füüsiline või juriidiline isik võib jätkata niisuguste olemasolevate korraldatud näitajate korraldamist, mida võivad kasutada järelevalve alla kuuluvad üksused, välja arvatud juhul, kui tegevusloa andmisest keeldutakse.

3.          Juhul kui olemasolev korraldatud näitaja ei vasta käesoleva määruse nõuetele, kuid korraldatud näitaja muutmine käesoleva määruse nõuetega vastavusse viimiseks põhjustaks vääramatu jõu juhtumi või tühistaks kõnealusele korraldatud näitajale viitavate finantslepingute või -instrumentide tingimused või rikuks neid tingimusi muul moel, võib korraldatud näitajat korraldava füüsilise või juriidilise isiku asukohaliikmesriigi asjaomane pädev asutus anda loa korraldatud näitaja jätkuvaks kasutamiseks kehtivates finantslepingutes ja -instrumentides, kuni pädev asutus on arvamusel, et niisuguse korraldatud näitaja kasutamise võib lõpetada või selle võib asendada muu korraldatud näitajaga kummalegi lepinguosalisele kahju tekitamata.

3 a.       Pärast [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev] ei tohi uute finantsinstrumentide või -lepingute puhul viidata olemasolevale korraldatud näitajale, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele.

3 b.       Erandina lõikest 3 a võib uute finantsinstrumentide puhul viidata olemasolevale korraldatud näitajale, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, ühe aasta jooksul alates [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev], tingimusel et finantsinstrument on vajalik riskide maandamiseks, et juhtida sellele korraldatud näitajale viitava kehtiva finantsinstrumendi riski.

4.          Kui komisjon ei ole võtnud vastu artikli 20 lõikes 2 või 2 a osutatud samaväärsuse otsust, kasutavad liidus järelevalve alla kuuluvad üksused kolmandas riigis asuva korraldaja korraldatavat korraldatud näitajat ainult juhul, kui seda kasutatakse viitena kehtivates finantsinstrumentides ja -lepingutes käesoleva määruse jõustumise kuupäeval või kui seda kasutatakse uutes finantsinstrumentides ja ­lepingutes kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

Artikkel 39 aProspektide ja investorile esitatava põhiteabe ajakohastamise tähtaeg

Artikli 19 lõige 2 ei piira direktiivi 2003/71/EÜ alusel enne [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] kinnitatud kehtivate prospektide kasutamist. Direktiivi 2009/65/EÜ alusel enne [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] kinnitatud prospektide alusdokumendid ajakohastatakse esimesel võimalusel ja igal juhul hiljemalt ...* [[kaksteist] kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Artikkel 40Läbivaatamine

1.        Hiljemalt 1. jaanuariks 2018 vaatab komisjon käesoleva määruse ja eelkõige alljärgnevad küsimused läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohase aruande:

a)     artiklites 13 ja 14 sätestatud oluliste korraldatud näitajate ja kohustusliku osalemise korra toimimine ja tõhusus ning artiklis 3 sätestatud olulise korraldatud näitaja määratlus ning

b)     VI jaotises sätestatud järelevalverežiimi ja artiklis 34 sätestatud kolleegiumide tõhusus ning teatavate korraldatud näitajate suhtes liidu organi korraldatud järelevalve asjakohasus.

1 a.       Komisjon vaatab läbi rahvusvaheliste põhimõtete, eelkõige PRA kaubanäitajate suhtes kohaldatavate rahvusvaheliste põhimõtete arengu ning kolmandate riikide õigusraamistike ja järelevalvetavade arengu korraldatud näitajate korraldamise valdkonnas ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt ...* [neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga nelja aasta tagant. Nendele aruannetele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek.

Artikkel 41Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 6 kuud pärast ...* käesoleva määruse alusel komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusaktide [ jõustumist].

Artikli 13 lõiget 1 ning artikleid 14 ja 34 kohaldatakse siiski alates ...** [6 kuud pärast jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                          Nõukogu nimel

president                                                       eesistuja

(1)

         ELT C 113, 15.4.2014, lk 1.

(2)

         ELT C 177, 11.6.2014, lk 42.

(3)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(4)

          [ xxx]

(5)

          ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(6)

          ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

(7)

          ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

(8)

          ELT L 326, 8.12.2011, lk 1.

(9)

         Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 596/2014, 16. aprilli 2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(10)

          EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(11)

         EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(12)

.        Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1227/2011, 25. oktoober 2011, energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).

(13)

         ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(15)

         Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).

(16)

         Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 9, 14.8.2009, lk 112).

(17)

        Komisjoni määrus (EL) nr 1031/2010, 12. november 2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta (ELT L 302, 18.11.2010, lk 1).

(18)

        Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1348/2014, 17. detsember 2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõikeid 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121).

(19)

        Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(20)

         Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(21)

         ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

(22)

         Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(23)

        Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(24)

         Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).

(25)

        Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL, 4. veebruar 2014, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34).

(26)

         Komisjoni määrus (EÜ) nr 1287/2006, 10. august 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 1).

(27)

        Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(28)

         1.8.2014, ESMA/2014/937.


SELETUSKIRI

LIBORi ja välisvaluuta korraldatud näitajatega manipuleerimine ja väidetav manipuleerimine muude indeksitega on juhtinud tähelepanu korraldatud näitajate tähtsusele ja nende nõrkustele. Manipuleerimise ilmsikstuleku järel muutis EL turu kuritarvitamist käsitlevaid õigusakte, et tunnistada korraldatud näitajatega manipuleerimine selgelt ebaseaduslikuks ja muuta see kriminaalkorras karistatavaks.

Kuid et korraldatud näitajatega manipuleerimisele reguleerimise seisukohast terviklikult reageerida, on vaja rohkemat kui selliste tegude ebaseaduslikkuse tunnistamist. Tuleb arvestada ka üldiselt kasutatavate korraldatud näitajate manipuleerimisega seotud süsteemset riski. Väikese arvu väga ulatuslike korraldatud näitajate laialdane kasutamine, mis jätkub vaatamata sellele, et nende korraldatud näitajate nõrkused ja puudused on teada või oletamisi teada, tõstab veelgi esile mõnede korraldatud näitajate tähtsust finants-, kauba- ja muude turgude ning üldise majanduse sujuva toimimise ja stabiilsuse huvides. Need süsteemsed kaalutlused õigustavad ja eeldavad täiendavaid seadusandlikke meetmeid, vähemalt laialdasemalt kasutatud korraldatud näitajate puhul, et parandada juhtimiskorda ja leevendada huvide konflikte ning muid puudusi.

Kuid täiendavate õigusaktide kavandamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et suur hulk ettevõtteid, majapidamisi, investoreid ja finantseerimisasutusi tugineb oma igapäevases tegevuses kõikjalt EList ja väljastpoolt pärinevatele korraldatud näitajatele, mis võimaldavad neil tõhusalt äri ajada, kaubelda, investeerida, riske maandada ja laenu anda või võtta. Seetõttu tuleb turgude ja laiema majanduse stabiilsuse ning tõhususe arvessevõtmiseks vältida seadusloometegevuses nii palju kui võimalik pakutavate ja kasutatavate korraldatud näitajate arvu ja mitmekesisuse piiramist. Arvukamate korraldatud näitajate kättesaadavus aitab tõepoolest vähendada mõnede suurte korraldatud näitajate süsteemset tähtsust ning tugevdada kasutajate võimet kehtestada tulemuslikku turudistsipliini ja ennetada või takistada korraldatud näitajate manipuleerimist.

Siit järgneb kolm peamist eesmärki: esiteks tugevdada juhtimissüsteeme ja -standardeid, eelkõige laialt kasutatavate ja süsteemselt oluliste korraldatud näitajate puhul, ning vähendada nende manipuleeritavust ja kuritarvitamise võimalusi; teiseks suurendada läbipaistvust, tehes kõigi korraldatud näitajate kasutajatele kättesaadavaks rohkem teavet, et nad saaksid teha teadlikke otsuseid; ja kolmandaks juhtimisnõuete proportsionaalse kohaldamise abil säilitada suure hulga eri korraldatud näitajate pakkumine ja juurdepääsetavus. See eeldab võrdsete tingimuste tagamist kõigile, nii ELis kui ka kolmandates riikides asuvatele korraldajatele.

Reguleerimisala

Kuna manipuleerimist või manipuleerimisohtu on täheldatud kõigi korraldatud näitajate liikide puhul, peab määruse reguleerimisala olema põhimõtteliselt lai. Samas tuleb mõista, et mõnel juhul ei tohiks indekseid pidada korraldatud näitajateks. See kehtib kesksete vastaspoolte esitatud võrdlushindade, samuti niisuguste korraldatud näitajate puhul, mis koostatakse teist indeksit või indeksite kombinatsiooni kasutades, lisamata sisendandmeid.

Olulisuse kindlaksmääramine

Proportsionaalsuse õigeks kohaldamiseks on vaja defineerida süsteemselt tähtsad ehk olulised korraldatud näitajad. Korraldatud näitajate olulisuse kindlaksmääramiseks on vaja kaht kriteeriumi: esiteks tuleks oluliseks lugeda väga suure viiteväärtusega korraldatud näitajaid (sobiva ajavahemiku kohta arvutatud viiteväärtus üle 500 miljardi euro). Kuid ainult selline jäik kvantitatiivne piirmäär ei sobi kokku kiiresti muutuvate turgudega keskkonnaga, kus ka väiksema viiteväärtusega korraldatud näitajad võivad süsteemset riski tekitada. Seetõttu tuleks pädevatele asutustele anda kaalutlusõigus muude korraldatud näitajate lisamiseks oluliste korraldatud näitajate kategooriasse, tehes seda kriteeriumide alusel, mis võimaldavad korraldatud näitaja süsteemset tähtsust hinnata. Sel juhul on oluline kohaldada kogu liidu ulatuses samu kriteeriume. Seetõttu, kui korraldatud näitaja on mitmes liikmesriigis riskipositsioonil, tuleb lõplik otsus selle olulisuse kohta teha ELi tasandil. Riikliku tähtsusega oluliste korraldatud näitajate puhul võib otsustamise jätta liikmesriikidele.

Proportsionaalsus ja läbipaistvus

Oluliste korraldatud näitajate jaoks on asjakohane kehtestada kohustuslikud juhtimisnõuded kooskõlas Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) koostatud rahvusvaheliselt heakskiidetud põhimõtetega ja nendele tuginedes. Need nõuded peavad hõlmama proportsionaalset lähenemist ja seejuures tuleb arvesse võtta, et eri tüüpi korraldatud näitajad kirjeldavad erinevaid turge ja majandustingimusi või nende arvutamiseks kasutatakse eri tüüpi sisendandmeid.

Vähemoluliste korraldatud näitajate puhul tuleks rõhutada läbipaistvuse suurendamist kasutajate ja lõppkasutajate (tarbijate) jaoks. Seda on võimalik saavutada, nõudes niisuguste korraldatud näitajate korraldajatelt korraldatud näitajat käsitleva teate avaldamist. Lisaks peaksid korraldajad tegema juurdepääsetavaks sõltumatu audiitori kontrollitud vastavuskinnituse, mis näitab, mil määral korraldaja täidab muid juhtimisnõudeid. Ulatuslike kohustuslike nõuete kehtestamine ebaoluliste indeksite puhul tekitaks suuri tarbetuid kulusid. Niisugused kulud võivad märkimisväärselt vähendada korraldatud näitajate pakkumist ja kuivõrd neid edastati lõpptarbijatele, vähendaks see Euroopa ettevõtjate ning majapidamiste juurdepääsu näitajatele ja suurendaks nende koormust ajal, mil meie tähtsaim prioriteet peaks olema majanduskasvu toetamine ja rahvusvaheline konkurentsivõime.

Seetõttu on individuaalset korda vaja ka reguleeritud andmetel põhinevate korraldatud näitajate ja järelevalve alla mittekuuluvate sisendandmete esitajate andmetel põhinevate korraldatud kaubanäitajate jaoks. See kord peaks vastama asjakohastele rahvusvahelistele standarditele.

Kolmandad riigid

Et tagada juurdepääs suurele hulgale korraldatud näitajatele, mis on hädavajalik finantssüsteemi ja reaalmajanduse jätkuva tõhusa toimimise tagamiseks, tuleb ette näha töökindlad sätted kolmandate riikide korraldatud näitajate korraldajate jaoks. Praeguseks ei ole ükski jurisdiktsioon väljaspool ELi selles valdkonnas kehtestanud terviklikku õigusraamistikku ja lähemas tulevikus ei ole märkimisväärseid muudatusi ka ette näha. Seetõttu ei ole praegu tõenäoliselt võimalik rakendada jurisdiktsiooni samaväärsusel põhinevat kolmandate riikide korda, kuigi see on tulevikus võimalik. Samas tuleb tagada ELis asuvatele korraldajatele võrdsed tingimused. Seetõttu on vaja lisavahendeid, et tagada olukord, kus ELi kasutajatel oleks võimalik säilitada juurdepääs kolmandate riikide korraldatud näitajatele. Seetõttu tuleks lubada osalist samaväärsust kinnitavaid otsuseid (st samaväärsust kinnitavad otsused, mis on suunatud teatavatele korraldajatele või teatavatele korraldatud näitajatele), samuti tuleks lubada konkreetsete kolmandate riikide korraldajate tunnustamist, vähemalt seni, kuni on võimalik teha kogu jurisdiktsiooni hõlmav samaväärsusotsus.


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (24.1.2014)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantsinstrumentide ja ­lepingute puhul korraldatud näitajatena kasutatavate indeksite kohta

(COM(2013)0641 – C7‑0301/2013 – 2013/0314(COD))

Arvamuse koostaja: Marisa Matias

LÜHISELGITUS

Indeksid mõjutavad otse või kaudselt enamikku Euroopa kodanikke. Indeksite kasutamine on mõjutanud kõiki finantsinstrumente: tuletisinstrumente, aktsiaid ja võlakirju, samuti füüsilisi ja kaubaturge, mis seadis kaubaturud viimase kümne aasta jooksul silmitsi kaubaindeksite fondide mahu tohutu kasvuga.

Praegu korraldavad eri korraldajad (avaliku sektori asutused, spetsialiseerunud sõltumatud korraldajad jt) eri metoodikat kasutades mitmesuguseid näitajaid.

Paljud indeksid ja korraldatud näitajad on muutunud tegelikult avalikuks kaubaks. Seega tuleks suurendada nende ühiskondlikku kasu, samal ajal kui nende võimalikust ebakorrektsest korraldamisest või nendega manipuleerimisest reaalmajandusele ja ühiskonnale tervikuna tekkiva kahju üle tuleks teostada rangeimat järelevalvet ning kohaldada selle suhtes kriminaal- ja rahalisi karistusi.

Praegu eksisteerib selge õiguslik tühimik, sest järelevalveasutused kontrollivad küll finantsinstrumente, kuid ei teosta järelevalvet nende instrumentide riskiprofiili, tootlust ja majanduslikku väärtust määravate indeksite korraldamise ja juhtimise üle. Selles mõttes on tungiv vajadus indeksite nõuetekohase reguleerimise järele, kuna nende kasutamine on olnud vältimatult vajalik investeerimisstrateegiate tegevuskava või finantsinstrumentidele viitamise jaoks.

Kuigi komisjoni ettepanekus just nagu reguleeritakse kõigi korraldatud näitajatena kasutatavate indeksite korraldamist ja kasutamist, keskendutakse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni õiguslikus arvamuses peamiselt hinnateabeagentuuride kaubahinnaprognoosidele ja füüsilistele energiaturgudele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta sisaldab teatavaid sätteid, mis keelavad energia hulgimüügiturgude puhul kasutatavate korraldatud näitajatega manipuleerimise. Nimetatud sätted ei käsitle aga kõiki nõrku külgi korraldatud näitajate korraldamise edenemises.

Hinnaprognoosi mudelid erinevad märkimisväärselt: mõned hõlmavad tegelikke teatatud tehinguid, samal ajal kui teised tuginevad ostu- ja müügipakkumisi ning kauplejatelt, kellel võib olla põhjendatud huvi turu liikumist mõjutada, tehingute kohta teavet saanud hindavatele teatajatele, jättes võimaluse manipulatsiooniks avatuks.

Pädevad asutused uurivad ka väidetavaid manipuleerimiskatseid hinnateabeagentuuride kaubahinnaprognoosidega ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO) on naftahindade prognoosid läbi vaadanud. Niisugune manipuleerimine võib kahjustada mitte ainult investorit, vaid ka lõppkasutajat või lõpptarbijat, kuna see määrab hinna, mida majapidamised gaasi või mis tahes liiki energiaga varustamise eest maksavad.

Hinnateabeagentuuride prognoositud korraldatud näitajate hindu kasutatakse erineval määral tehingute viitena mitmetel füüsilistel turgudel, nimelt naftaturul, valuutaturul, kliiringukodades ja börsivälistes kaupade tuletislepingutes, mis muudab need hinnad kõnealuste turgude ja kliiringukodade toimimise seisukohast märkimisväärseks.

Hinnaprognooside kasutamisel, samuti kaupade tuletisinstrumentide turgude korraldatud näitajate kasutamisel on tohutu mõju näiteks järgmistele küsimustele: kauba tuletisinstrumentide lepingu kavandamise korrektsus, hinnakujunduse täpsus ja usaldusväärsus kauba tuletisinstrumentide lepingus, mis viitab võimalikule puudulikule hinnaprognoosile, füüsiliste tuletisinstrumentide hinnakujundust mõjutavate mitmete tegurite, sealhulgas hinnateabeagentuuride prognoosimetoodika ja protsesside läbipaistvus ning füüsiliste tuletisinstrumentide lepingu vastuvõtlikkus manipuleerimise suhtes.

Korraldatud näitajate usaldusväärsus on äärmiselt oluline paljude finantsinstrumentide (nt intressimäära vahetuslepingud) ning ärilepingute ja mitteäriliste lepingute (nt hüpoteegi seadmise lepingud) hinnakujunduse jaoks. Korraldatud näitajaga manipuleerimine põhjustab märkimisväärset kahju selliseid finantsinstrumente omavatele investoritele, mille väärtus määratakse kindlaks korraldatud näitajale viitamise teel. Alusvaraga kaupleva turu olukorra kohta eksitavate signaalide edastamine võib moonutada reaalmajandust. Kui korraldatud näitajate kindlaksmääramisel esineb huvide konflikte ja saab kasutada kaalutlusõigust, kuid neid konflikte ja kaalutlusõiguse kasutamist ei juhita ja kontrollita nõuetekohaselt, saab korraldatud näitajatega manipuleerida.

Kuigi haldus- ja kriminaalkaristuste kohaldamine indeksitega manipuleerimise eest on juba ette nähtud turu kuritarvitamist käsitlevas direktiivis ja määruses, on praegu vaja reguleerida indeksite korraldamise ja kasutamisega seotud manipuleerimise riske ja neid ennetada. Investorite kaitseks on vaja, et korraldatud näitajad oleksid tugevad, usaldusväärsed, eesmärgipärased ja alluksid nõuetekohasele juhtimise kontrollile. Neid kaalutlusi arvesse võttes pooldame seadusandlikku algatust ja soovime tugevdada ideed, et kõnealune ettepanek peaks olema kooskõlas Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni põhimõtetega.

Arvestades indeksite ulatust ja mõju meie finantssüsteemile, samuti füüsilistele energiaturgudele, on praegune eneseregulatsiooni olukord osutunud ebatõhusaks. Korraldatud näitajate muutmine reguleeritud tegevuseks on suure tähtsusega, et taastada usaldus ja suurendada erapooletust/sõltumatust, vältides ja keelustades huvide konflikte; et edendada läbipaistvust kohustuse kaudu esitada kõik andmed ja metoodika üldsusele ja järelevalveasutustele; et tagada indeksite kasutamise nõuetekohasus finantsinstrumendis või lepingutes eesmärgiga kaitsta lõppkasutajaid; et järgida täpselt indeksi määramiseks kasutatavate andmete ühtlustatud metoodikat ja kvaliteeti.

Arvestades esiletoodud probleeme, peaks kõnealuse ettepanekuga olema võimalik

· vähendada prognoosimise manipuleeritavust tegurite suhtes, mis võiksid kahjustada hinnateabeagentuuri prognoosi usaldusväärsust füüsilise turu väärtuste indikaatorina või suurendada kauba tuletisinstrumentide lepingu vastuvõtlikkust manipuleerimisele või hinnamoonutustele;

· lihtsustada turujärelevalveasutuse otsuse langetamist selle kohta, kas hinnateabeagentuuri prognoositud hind, millele viidatakse kauba tuletisinstrumentide lepingu tingimustes, kajastab adekvaatselt tehinguid füüsilisel turul, mida soovitakse mõõta, kas andmed on piisavad kõnealuse füüsilise turu esindamiseks ja kas need andmed on esitatud heas usus;

· aidata kaasa turujärelevalveasutuste suutlikkusele avastada ja ära hoida manipuleerimist või muud kuritahtlikku tegevust ja vajaduse korral võtta nende suhtes täitemeetmeid.

Selleks et parandada hinnateabeagentuuride prognooside usaldusväärsust ja kohustada hinnateabeagentuure kõnealuses määruses sätestatud eeskirju ja metoodikat järgima, toetame kindlalt seda, et turujärelevalveasutused peaksid keelama kauplemise mis tahes kauba tuletisinstrumentidega lepingu raames, milles viidatakse hinnateabeagentuuri prognoositud hinnale, välja arvatud siis, kui see prognoos järgib ELi õigusakte või kui tegemist on kolmanda riigiga Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni nafta hinna teabeagentuure käsitlevate põhimõtete alusel.

Samuti usume, et indeksite korraldamise usaldusväärsus nõuab, et sisendandmete esitajatelt indeksite või korraldatud näitajate korraldajatele saadetavale vabatahtlikule teabevoole kehtestatakse piirangud. Seepärast usume, et kohustuslike sisendandmete võimalusega hõlmatud korraldatud näitajate kohaldamisala peaks olema laiem.

Kokkuvõtteks, kuna metoodilised muudatused on vajalikud, et tagada korraldatud näitajate kvaliteet, kuid sellel võib olla häiriv mõju neid kasutavate turuosaliste jaoks, soovitame rakendada pärast metoodikas muudatuste tegemist alati kui võimalik üleminekuperioode, mille jooksul korraldatud näitajad arvutatakse nii eelmise kui ka uue metoodika kohaselt.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil arvestada järgmiste muudatusettepanekutega:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Käesoleva määruse reguleerimisala peaks olema piisavalt lai, et luua ennetav õigusraamistik. Korraldatud näitajate kindlaksmääramisel kasutatakse kaalutlusõigust ja sellele on olemuslikult iseloomulik teatavat liiki huvide konfliktide esinemine – see tähendab, et nende korraldatud näitajatega manipuleerimiseks on olemas võimalused ja ajendid. Nimetatud ohutegurid on iseloomulikud kõigile korraldatud näitajatele ja kõigi nende suhtes tuleks kohaldada nõuetekohaseid juhtimis- ja kontrollinõudeid. Kuna korraldatud näitajate manipuleeritavus ja tähtsus muutuvad aja jooksul, siis võidakse juhul, kui määruse reguleerimisalasse kaasatakse üksnes tähtsad või manipuleeritavad indeksid, jätta tähelepanuta riskid, mis võivad korraldatud näitajatega edaspidi kaasneda. Eelkõige võidakse tulevikus laialdaselt kasutada korraldatud näitajaid, mida praegu eriti laialdaselt ei kasutata – sel juhul võib isegi väike manipuleerimine nendega avaldada märkimisväärset mõju.

(8) Käesoleva määruse reguleerimisala peaks olema piisavalt lai, et luua ennetav õigusraamistik. Korraldatud näitajate kindlaksmääramisel kasutatakse kaalutlusõigust ja sellele on olemuslikult iseloomulik teatavat liiki huvide konfliktide esinemine – see tähendab, et nende korraldatud näitajatega manipuleerimiseks on olemas võimalused ja ajendid. Nimetatud ohutegurid on iseloomulikud kõigile korraldatud näitajatele, nende kujunemine sõltub siiski tugevasti kasutatud sisendandmetest. Korraldatud näitajate suhtes peaks olema võimalik kohaldada nõuetekohaseid juhtimis- ja kontrollinõudeid, kusjuures proportsionaalsuse põhimõtet ei tohiks rikkuda. Kuna korraldatud näitajate manipuleeritavus ja tähtsus muutuvad aja jooksul, siis võidakse juhul, kui määruse reguleerimisalasse kaasatakse üksnes tähtsad või manipuleeritavad indeksid, jätta tähelepanuta riskid, mis võivad korraldatud näitajatega edaspidi kaasneda. Eelkõige võidakse tulevikus laialdaselt kasutada korraldatud näitajaid, mida praegu eriti laialdaselt ei kasutata – sel juhul võib isegi väike manipuleerimine nendega avaldada märkimisväärset mõju.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Käesoleva määruse reguleerimisala kindlaksmääramisel peaks olema otsustava tähtsusega see, kuidas väljundväärtus määrab kindlaks finantsinstrumendi või -lepingu väärtuse või mõõdab investeerimisfondi tootlust. Seepärast ei tohiks reguleerimisala sõltuda sisendandmete iseloomust. Reguleerimisalasse peaks seega kaasama korraldatud näitajad, mis arvutatakse majanduslike sisendandmete (nt aktsiahinnad) ja mittemajanduslike arvude või väärtuste (nt ilmanäitajad) põhjal. Raamistik peaks hõlmama kõnealuste riskidega seotud korraldatud näitajaid, kuid samal ajal nägema ette ka proportsionaalsed meetmed, mida rakendatakse erinevate korraldatud näitajatega kaasnevate riskide puhul. Käesolev määrus peaks seega hõlmama kõiki korraldatud näitajaid, mida kasutatakse reguleeritud kauplemiskohtades noteeritud või kaubeldavate finantsinstrumentide hinna määramiseks.

(9) Käesoleva määruse reguleerimisala kindlaksmääramisel peaks olema otsustava tähtsusega see, kuidas on võimalik manipuleerida väljundväärtust, mis määrab kindlaks finantsinstrumendi või -lepingu väärtuse või mõõdab investeerimisfondi tootlust. Seepärast peaks reguleerimisala sõltuma sisendandmete iseloomust. Raamistik peaks hõlmama kõnealuste riskidega seotud korraldatud näitajaid, kuid samal ajal nägema ette ka proportsionaalsed meetmed, mida rakendatakse erinevate korraldatud näitajatega kaasnevate riskide puhul. Käesolev määrus peaks seega hõlmama kõiki korraldatud näitajaid, mida kasutatakse finantsinstrumentide hinna määramiseks. Korraldatud kaubanäitajate puhul tuleks siiski arvesse võtta Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) 5. oktoobri 2012. aasta naftahinna teabeagentuuride põhimõtteid ja IOSCO poolt läbivaadatud põhimõtteid, mis on kavas avaldada 2014. aasta mais või juunis.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Füüsilisel kaubal on eriomadused, mida tuleb arvesse võtta, et mitte kahjustada korraldatud kaubanäitajate usaldusväärsust ja tagada läbipaistvus kaubaturul. Selle järgi kajastatakse käesoleva määruse III lisas põhimõtteid korraldatud kaubanäitajate kohta, mille on välja töötanud IOSCO, Rahvusvaheline Energiaagentuur ja Rahvusvaheline Energiafoorum ning mis on spetsiaalselt loodud, et kohaldada neid kõigi käesoleva määruse korraldatud kaubanäitajate suhtes.

Selgitus

Füüsilisel kaubal on eriomadusi, mida tuleb selle kauba reguleerimisel arvesse võtta.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Korraldatud näitajate eri liikidel ja sektoritel on erinevad omadused ja nõrgad küljed ning nendega on seotud erinevad riskid. Seepärast tuleb täiendavalt täpsustada käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad korraldatud näitajate konkreetseid sektoreid ja liike. Pankadevahelise intressimäära korraldatud näitajad on rahapoliitika mõju edasikandumises tähtsat rolli omavad korraldatud näitajad ja seepärast tuleb käesolevas määruses täpsustada nende sätete kohaldamist nende korraldatud näitajate suhtes. Korraldatud kaubanäitajaid kasutatakse laialdaselt ja neil on sektorile iseloomulikud omadused ning seepärast tuleb käesolevas määruses täpsustada nende sätete kohaldamist kõnealuste korraldatud näitajate suhtes.

(29) Korraldatud näitajate eri liikidel ja sektoritel on erinevad omadused ja nõrgad küljed ning nendega on seotud erinevad riskid. Seepärast tuleb täiendavalt täpsustada käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad korraldatud näitajate konkreetseid sektoreid ja liike. Pankadevahelise intressimäära korraldatud näitajad on rahapoliitika mõju edasikandumises tähtsat rolli omavad korraldatud näitajad ja seepärast tuleb käesolevas määruses täpsustada nende sätete kohaldamist nende korraldatud näitajate suhtes. Korraldatud kaubanäitajaid kasutatakse laialdaselt ja neil on sektorile iseloomulikud omadused ning seepärast tuleb käesolevas määruses täpsustada, kas ja millises ulatuses on võimalik korraldatud näitajad käesoleva määruse sätetest välja jätta.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(37 a) Juhtudel, kui käesolev määrus käsitleb või võib käsitleda järelevalve alla kuuluvaid üksuseid ja turge, millele kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 1227/2011/EL energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus), peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve konsulteerima Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga, et kasutada ära koostööameti asjatundlikkust energiaturgude vallas ja vähendada kahekordset reguleerimist.

Selgitus

Kui käesolev määrus mõjutab Euroopa energiaturge, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve konsulteerima Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti kui Euroopa energeetikasektori reguleerijaga.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Käesolevas määruses järgitakse Euroopa Liidu toimimise lepingus („ELi toimimise leping”) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi ja põhimõtteid, eelkõige õigus era- ja perekonnaelu austamisele, isikuandmete kaitse, sõna- ja teabevabaduse õigus, ettevõtlusvabadus, õigus omandile, tarbijakaitse õigus, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja kaitseõigus. Käesolevat määrust tuleks seega tõlgendada ja kohaldata vastavalt nendele õigustele ja põhimõtetele.

(41) Käesolevas määruses järgitakse Euroopa Liidu toimimise lepingus („ELi toimimise leping”) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi ja põhimõtteid, eelkõige õigus era- ja perekonnaelu austamisele, isikuandmete kaitse, sõna- ja teabevabaduse õigus, ettevõtlusvabadus, õigus omandile, tarbijakaitse õigus, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja kaitseõigus. Käesolevat määrust tuleks seega tõlgendada ja kohaldata vastavalt nendele õigustele ja põhimõtetele. Käesolevat määrust tuleks järelikult tõlgendada ja kohaldata nende õiguste ja põhimõtete kohaselt. Kui käesolevas määruses osutatakse ajakirjandusvabadusele ja muudes meediakanalites kohaldatavale sõnavabadusele kehtivatele eeskirjadele ja ajakirjaniku elukutse eeskirjadele või käitumisjuhenditele, tuleks neid vabadusi arvesse võtta selliselt, nagu need on tagatud liidus ja liikmesriikides ning nagu neid tunnustatakse põhiõiguste harta artiklis 11 ja muudes asjakohastes sätetes.

Selgitus

Ajakirjandusele tehtav erand kooskõlas erandiga turu kuritarvitamist käsitlevas määruses.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevat määrust kohaldatakse korraldatud näitajate korraldamise, nende jaoks sisendandmete esitamise ja nende kasutamise suhtes liidus.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse korraldatud näitajate liidusisese korraldamise, teatavate korraldatud näitajate jaoks sisendandmete esitamise ja teatavate korraldatud näitajate kasutamise suhtes liidus. Määrus peab sisaldama IOSCO põhimõtteid ja seda tuleb kohaldada proportsionaalselt suurusega ja riskidega, mis tulenevad teatavatest korraldatud näitajatest, nende korraldajatest ja korraldatud näitajate kindlaksmääramisest, sealhulgas sisendandmete esitajate arvust ja tüüpidest.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) kesksete vastaspoolte esitatud võrdlus- või arveldushinnad;

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b) korraldatud kaubanäitajad artikli 3 lõike 1 punkti 20 tähenduses, mis vastavad IOSCO 5. oktoobri 2012. aasta naftahinna teabeagentuuride põhimõtetele või IOSCO 17. juuli 2013. aasta finantssektori korraldatud näitajate põhimõtetele, sellise perioodi jooksul, kuni Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on läbi vaadatud IOSCO naftahinna teabeagentuuride põhimõtete, mis on kavas avaldada 2014. aasta mais või juunis, ja käesoleva määruse III lisa alusel kontrollinud, kas ja millisel viisil on võimalik korraldatud kaubanäitajad käesoleva määruse reguleerimisalasse kaasata või kas eraldi reguleerimine on asjakohane ja vajalik.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) „korraldatud näitaja” – indeks, millele viidates määratakse kindlaks finantsinstrumendi või -lepingu kohaselt tasumisele kuuluv summa või finantsinstrumendi väärtus, või investeerimisfondi tootluse mõõtmiseks kasutatav indeks;

(2) „korraldatud näitaja” – indeks, millele viidates määratakse kindlaks finantsinstrumendi või -lepingu kohaselt tasumisele kuuluv summa või finantsinstrumendi väärtus, või investeerimisfondi tootluse mõõtmiseks kasutatav indeks; see ei kehti kesksete vastaspoolte esitatud võrdlus- või arveldushindade kohta määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 1 tähenduses ega finantsinstrumentide kohta artikli 3 lõike 1 punkti 13 tähenduses;

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) „korraldatud näitaja kasutaja” – isik, kes emiteerib korraldatud näitajale viitava finantsinstrumendi või omab seda või on korraldatud näitajale viitava finantslepingu osaline;

(5) „korraldatud näitaja kasutaja” – isik, kes hoiab korraldatud näitajale viitava finantsinstrumendi aktiivset positsiooni või emiteerib korraldatud näitajale viitava finantsinstrumendi;

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) „sisendandmete esitaja ” – sisendandmeid esitav füüsiline või juriidiline isik;

(7) „sisendandmete esitaja ” – sisendandmeid, mida ei käsitleta reguleeritud andmetena artikli 3 lõike 1 punkti 11 tähenduses, esitav füüsiline või juriidiline isik;

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) „reguleeritud andmed” – sisendandmed, mis saadakse otse [finantsinstrumentide turgude määruse] artikli 2 lõike 1 punktis 25 määratletud kauplemiskohalt või [finantsinstrumentide turgude määruse] artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud tunnustatud avaldamissüsteemi kaudu või [finantsinstrumentide turgude määruse] artikli 2 lõike 1 punktis 20 määratletud tunnustatud aruandlussüsteemi kaudu vastavalt kauplemisjärgsetele andmetele esitatavatele kohustuslikele nõuetele või direktiivi 2009/72/EÜ19 artikli 37 lõike 1 punktis j osutatud elektribörsilt või direktiivi 2009/73/EÜ20 artikli 41 lõike 1 punktis j osutatud maagaasibörsilt või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1031/2010 artiklis 26 või 30 osutatud enampakkumisplatvormilt;

(11) „reguleeritud andmed” – sisendandmed, mis saadakse otse [finantsinstrumentide turgude määruse] artikli 2 lõike 1 punktis 25 määratletud kauplemiskohalt või [finantsinstrumentide turgude määruse] artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud tunnustatud avaldamissüsteemi kaudu või muult väljaspool Euroopa Liitu paiknevalt reguleeritud kauplemiskohalt või [finantsinstrumentide turgude määruse] artikli 2 lõike 1 punktis 20 määratletud tunnustatud aruandlussüsteemi kaudu vastavalt kauplemisjärgsetele andmetele esitatavatele kohustuslikele nõuetele või direktiivi 2009/72/EÜ19 artikli 37 lõike 1 punktis j osutatud elektribörsilt või direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 1 punktis j osutatud maagaasibörsilt või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1031/2010 artiklis 26 või 30 osutatud enampakkumisplatvormilt; andmed võivad olla tehinguandmed ja erandjuhtudel ka ostu- ja müügipakkumised.

__________________

__________________

20 ELT L 9, 14.8.2009, lk 112.

20 ELT L 9, 14.8.2009, lk 112.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 14 – alapunkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 2 punktis 7 määratletud turuosalised;

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) „korraldatud kaubanäitaja” – korraldatud näitaja, mille alusvara käesoleva artikli punkti 1 alapunkti c kohaldamisel on kaup komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/200627 artikli 2 punkti 2 tähenduses; [finantsinstrumentide turgude direktiivi] I lisa C jao punktis 11 määratletud lubatud heitkoguse ühikuid ei käsitata käesoleva määruse kohaldamisel kaubana;

20. „korraldatud kaubanäitaja” – korraldatud näitaja, mille alusvara käesoleva artikli punkti 1 alapunkti c kohaldamisel on kaup komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/200627 artikli 2 punkti 1 tähenduses; [finantsinstrumentide turgude direktiivi] I lisa C jao punktis 11 määratletud lubatud heitkoguse ühikuid ei käsitata käesoleva määruse kohaldamisel kaubana;

__________________

__________________

27 ELT L 241, 2.9.2006, lk 1.

27 ELT L 241, 2.9.2006, lk 1.

Selgitus

Parandatakse vigane viide määrusele (EÜ) nr 1287/2006 komisjoni ettepanekus.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) „oluline korraldatud näitaja” – korraldatud näitaja, mille jaoks sisendandmete esitajate enamik on järelevalve alla kuuluvad üksused ja mida kasutatakse viitena finantsinstrumentide puhul, mille tinglik väärtus on vähemalt 500 miljardit eurot;

21. „oluline korraldatud näitaja” – korraldatud näitaja, mis ei täida objektiivse korraldatud näitaja kriteeriume punkti 21 a (uus) tähenduses ja mida kasutatakse viitena finantsinstrumentide puhul, mille tinglik väärtus on vähemalt 500 miljardit eurot;

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a) „objektiivne korraldatud näitaja“ – korraldatud näitaja, mis kasutab eranditult reguleeritud sisendandmeid ja rangelt eeskirjadel põhinevat metoodikat;

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) korraldajal peab olema kindel juhtimiskord, mis hõlmab selget organisatsioonilist struktuuri, kus kõigi korraldatud näitaja korraldamises osalevate isikute ülesanded ja vastutusalad on täpselt kindlaksmääratud, läbipaistvad ja järjepidevad.

välja jäetud

Korraldaja peab võtma kõik vajalikud meetmed, et korraldatud näitaja korraldamist ei mõjutaks ükski olemasolev või võimalik huvide konflikt ja et olukorras, kus korraldatud näitajate kindlaksmääramisel tuleb kasutada kaalutlusõigust või hinnangut, tehakse seda sõltumatult ja ausalt („juhtimine ja huvide konfliktid”);

 

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) korraldaja peab moodustama järelevalveorgani, et teostada järelevalvet oma korraldatud näitajate korraldamise kõigi aspektide üle („järelevalve”);

välja jäetud

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) korraldaja peab kehtestama kontrolliraamistiku, mis tagab korraldatud näitaja korraldamise ja avaldamise või kättesaadavaks tegemise kooskõlas käesoleva määrusega („kontrollimehhanismid”);

välja jäetud

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) korraldaja peab kehtestama käesoleva määruse nõuetele vastavust tõendava aruandlusraamistiku, mis hõlmab andmete säilitamist, auditeerimist ja läbivaatamist ning kaebuste lahendamise menetlust („aruandekohustus”).

välja jäetud

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Korraldaja suhtes kohaldatakse järgmisi juhtimisnõudeid:

Järgmiste kvalifitseerivate korraldatud näitajate kategooriate korraldajad allutatakse käesoleva määruse nõuetele:

 

a) olulised korraldatud näitajad;

 

b) laialdaselt kasutatud korraldatud kaubanäitajad, nagu need on määratlenud ja ajakohastanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pärast põhjalikke konsultatsioone Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga;

 

c) peamised korraldatud näitajad;

 

d) eriloa saanud korraldatud näitajad, mille on määratlenud ja mida ajakohastab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve;

 

e) pankadevaheline laenuintress (IBOR), üleöö intressi vahetustehing, üleöö intressimäärad või muud korraldatud näitajad, mida pädev asutus nende korraldatud näitajate asenduseks või nendega võrreldavaks peab ja mis on laialt kasutusel;

 

f) korraldatud näitajad, millel on suhteliselt vähe sisendandmete esitajaid ja mida pädev asutus peab manipuleeritavaks;

 

g) korraldatud näitajad, mida pädev asutus on uurinud ja mille puhul ta on põhjendatud otsusega jõudnud järeldusele, et see nõuab oma manipuleeritavuse tõttu järelevalvet;

 

h) oluline arv korraldatud näitajaid, mida pädev asutus või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab kollektiivselt ühtse turu suhtes olulist mõju omavaks;

 

i) korraldatud näitajad, mida kasutatakse asjaomaste varade või varade klassi või rühma tootluse standardse hindamise alusena ja mida ei korralda mitteseotud kolmandast osapoolest korraldaja, kui pädev asutus arvab esinevat olulisi huvide konflikte.

 

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab pädevatele asutustele suunised punktides b–i sätestatud kriteeriumide kohaldamise kohta ning esitab regulatiivsed tehnilised standardid olukordade jaoks, kui punktide a–i nõuetest on võimalik järk-järgult või kiiresti loobuda või käesoleva määruse mõnda sätet mitte kohaldada proportsionaalsuse tõttu või järelevalvenõuete või olemasoleva juhtimiskontrolli dubleerimise tõttu. Siia kuuluvad vabastatud institutsioonide tüüpide loendid, mis hõlmavad vastava juhtimiskontrolli tuvastamist.

 

Suuniste ja regulatiivsete tehniliste standardite loomisel võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse:

 

(i) Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS), kolmandate riikide keskpankade ning liikmesriikide ja kolmandate riikide statistikaametite liikmetele tavaliselt tehtavaid erandeid;

 

(ii) seda, kas täielikult või osaliselt vabastada reguleeritud turud või, pärast Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga peetavaid põhjalikke konsultatsioone, üksused, mida reguleeritakse energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega;

 

(iii) seda, kas III lisas esitatud sätted peaks olema ainus käesoleva määruse osa, mida kohaldatakse hinnateabeagentuuride suhtes;

 

(iv) seda, kus tuleks tagada kohaldamisel proportsionaalsus, sealhulgas määruse järkjärguline kohaldamine;

 

(v) seda, kuidas reguleeriv raamistik toimib seoses kolmandate riikide ja rahvusvahelise kaubandusega.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) korraldaja hangib sisendandmed usaldusväärselt ja esinduslikult sisendandmete esitajate rühmalt või valimilt, et tagada neil sisendandmetel põhineva korraldatud näitaja usaldusväärsus ja korraldatud näitajaga mõõdetava turu- või majandusteguri kajastamine piisava esindatusega („esinduslikud sisendandmete esindajad”);

(b) korraldaja hangib sisendandmed usaldusväärselt ja esinduslikult sisendandmete esitajate rühmalt või valimilt, et tagada neil sisendandmetel põhineva korraldatud näitaja usaldusväärsus ja korraldatud näitajaga mõõdetava turu- või majandusteguri kajastamine piisava esindatusega („esinduslikud sisendandmete esitajad”). Tehingutepõhiste korraldatud näitajate puhul saab korraldaja andmed anonüümse koondteabena kauplemisteabehoidlatelt ja reguleerivatelt asutustelt finantsinstrumentide turgude direktiivi 2004/39/EÜ, energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse (EL) nr 1227/2011 ning börsiväliseid tuletisinstrumente, keskseid vastaspooli ja kauplemisteabehoidlaid käsitleva määruse (Euroopa turu infrastruktuuri määrus) (EL) nr 648/2012 kohaselt.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Korraldaja kehtestab nõuetekohased süsteemid ja tõhusad kontrollimehhanismid, et tagada lõike 2 kohaldamisel sisendandmete kindlus ja usaldusväärsus.

1. Artiklis 5 nimetatud korraldatud näitajate korraldajad kehtestavad nõuetekohased süsteemid ja tõhusad kontrollimehhanismid, et tagada lõike 2 kohaldamisel sisendandmete kindlus ja usaldusväärsus.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Korraldaja võtab iga korraldatud näitaja kohta vastu käitumisjuhendi, milles on selgelt sätestatud korraldaja ja sisendandmete esitajate vastutus ja kohustused seoses korraldatud näitaja korraldamisega ning mis sisaldab esitatavate sisendandmete selget kirjeldust ja vähemalt I lisa D jaos nimetatud andmeid.

1. Korraldaja võtab koostöös sisendandmete esitajatega iga korraldatud näitaja kohta vastu käitumisjuhendi, milles on selgelt sätestatud korraldaja ja sisendandmete esitajate vastutus ja kohustused seoses korraldatud näitaja korraldamisega ning mis sisaldab esitatavate sisendandmete selget kirjeldust ja vähemalt I lisa D jaos nimetatud andmeid.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käitumisjuhendile kirjutavad alla korraldaja ja sisendandmete esitajad ning see on kõigi allakirjutanute suhtes õiguslikult siduv.

2. Käitumisjuhendile kirjutavad alla korraldaja ja sisendandmete esitajad ning see on kõigi allakirjutanute suhtes õiguslikult siduv, kui korraldajad ja turgu piisavalt esindav arv sisendandmete esitajaid on selles kokku leppinud.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võtab arvesse korraldatud näitajate ja sisendandmete esitajate eri omadusi, eriti sisendandmete ja metoodika erinevusi, sisendandmetega manipuleerimise ohtu ja korraldatud näitajatega seotud järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist.

Komisjon võtab arvesse korraldatud näitajate ja sisendandmete esitajate eri omadusi, eriti sisendandmete ja metoodika erinevusi, seda, kas sisendandmete esitajad teevad seda vabatahtlikult, sisendandmetega manipuleerimise ohtu ja korraldatud näitajatega seotud järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist ning käesoleva määruse proportsionaalsust.

 

Pärast põhjalikke konsultatsioone Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suunised õiguslikult siduvate käitumisjuhendite kohaldatavuse kohta, eelkõige seoses ELi-siseste mittereguleeritud üksuste ja hinnateabeagentuuridega.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) järelevalve alla kuuluv sisendandmete esitaja peab tagama, et sisendandmete esitamist ei kahjusta olemasolevad või potentsiaalsed huvide konfliktid ja et olukorras, kui tuleb kasutada kaalutlusõigust, tehakse seda sõltumatult ja ausalt asjaomase teabe alusel kooskõlas käitumisjuhendiga („huvide konfliktid”);

(a) järelevalve alla kuuluv sisendandmete esitaja peab tagama, et sisendandmete esitamist ei kahjusta olemasolevad või potentsiaalsed huvide konfliktid ja et olukorras, kui tuleb kasutada kaalutlusõigust, tehakse seda sõltumatult ja ausalt asjaomase teabe alusel, vajaduse korral kooskõlas käitumisjuhendiga („huvide konfliktid”);

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) järelevalve alla kuuluv sisendandmete esitaja peab kehtestama kontrolliraamistiku, mis tagab sisendandmete kindluse, täpsuse ja usaldusväärsuse ning sisendandmete esitamise kooskõlas käesoleva määruse ja käitumisjuhendiga („nõuetekohased kontrollimehhanismid”).

(b) järelevalve alla kuuluv sisendandmete esitaja peab kehtestama kontrolliraamistiku, mis tagab sisendandmete kindluse, täpsuse ja usaldusväärsuse ning sisendandmete esitamise kooskõlas käesoleva määruse ja vajaduse korral käitumisjuhendiga („nõuetekohased kontrollimehhanismid”).

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Korraldatud kaubanäitajate suhtes kohaldatakse peale II jaotises esitatud nõuete III lisas sätestatud erinõudeid.

välja jäetud

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 39 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse või kohandatakse turu ja tehnoloogia arengut ning rahvusvahelisi muudatusi arvesse võttes II ja III lisas esitatud järgmisi üksikasju:

3. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 39 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse või kohandatakse turu ja tehnoloogia arengut ning rahvusvahelisi muudatusi arvesse võttes II lisas esitatud järgmisi üksikasju:

Selgitus

Arvestades kauba eriomadusi, tuleks seda reguleerida III lisas.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j) korraldatud näitaja väljatöötamise kriteeriumid ja kord (III lisa punkti 1 alapunkt a);

välja jäetud

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k) metoodika kohustuslikud üksikasjad ja metoodika kirjeldus (III lisa punktid 1 ja 2);

välja jäetud

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l) korraldaja nõuded seoses korraldatud näitaja arvutamise kvaliteedi ja usaldusväärsusega ning igale arvutusele lisatava kirjelduse sisuga (III lisa punktid 5 ja 6).

välja jäetud

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 15 a

 

Teabe avalikustamine või levitamine meedias

 

Kui teavet avaldatakse või levitatakse ja esitatakse soovitused või neid levitatakse ajakirjanduses avaldamise eesmärgil, siis hinnatakse sellist teabe avalikustamist või levitamist, võttes arvesse eeskirju või käitumisjuhendeid, mis käsitlevad sõnavabadust, ajakirjandusvabadust ja meedia pluralismi ning ajakirjaniku elukutset, välja arvatud juhul, kui:

 

a) asjaomased isikud või nendega lähedalt seotud isikud saavad otsest või kaudset kasu või tulu kõnealuse teabe avalikustamisest või levitamisest või

 

b) teavet avalikustatakse või levitatakse kavatsusega eksitada turgu seoses finantsinstrumentide pakkumise, nõudluse või hinnaga.

Selgitus

Ajakirjandusele tehtav erand, et tagada turul läbipaistvus. Artikkel on kopeeritud turu kuritarvitamist käsitlevast määrusest.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Korraldaja avaldab korraldatud näitaja kindlaksmääramisel kasutatud sisendandmed viivitamata pärast korraldatud näitaja avaldamist, välja arvatud juhul, kui avaldamisel oleksid tõsised negatiivsed tagajärjed sisendandmete esitajatele või see kahjustaks korraldatud näitaja usaldusväärsust või kindlust. Sellisel juhul võib avaldamise edasi lükata ajavahemiku võrra, mis neid tagajärgi oluliselt vähendab. Sisendandmetes sisalduvaid isikuandmeid ei avaldata.

1. Korraldaja avaldab indeksite koostamiseks kasutatava asjakohase metoodika ja mitteobjektiivsete korraldatud näitajate kohta lisaks kasutatud sisendandmed viivitamata pärast korraldatud näitaja avaldamist, välja arvatud juhul, kui (i) avaldamisel oleksid tõsised negatiivsed tagajärjed sisendandmete esitajatele või (ii) see kahjustaks korraldatud näitaja usaldusväärsust või kindlust või (iii) sisendandmed vastavad reguleeritud andmetele artikli 3 lõike 1 punkti 11 tähenduses. Korraldaja ei ole kohustatud avaldama andmeid, mille puhul ei ole võimalik tagada andmete terviklust ja konfidentsiaalsust.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 18

välja jäetud

Sobivuse hindamine

 

1. Juhul kui järelevalve alla kuuluv üksus kavatseb sõlmida tarbijaga finantslepingu, hangib ta kõigepealt vajaliku teabe tarbija teadmiste ja kogemuste kohta seoses korraldatud näitajaga ning tema finantsseisundi ja finantslepingu eesmärkide kohta ja artikli 15 kohaselt korraldatud näitaja kohta avaldatud teate ning hindab, kas finantslepingu puhul asjaomasele korraldatud näitajale viitamine on tarbija jaoks sobiv.

 

2. Juhul kui järelevalve alla kuuluv üksus leiab lõikes 1 nimetatud hinnangu põhjal, et korraldatud näitaja ei ole tarbija jaoks sobiv, hoiatab ta tarbijat sellest kirjalikult ja täpsustab põhjused.

 

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Järelevalve alla kuuluv üksus võib kasutada korraldatud näitajat liidus finantsinstrumendi või -lepingu puhul viitena või investeerimisfondi tootluse mõõtmiseks, kui seda korraldab kooskõlas artikliga 23 tegevusloa saanud korraldaja või kooskõlas artikliga 21 registreeritud kolmandas riigis asuv korraldaja.

Järelevalve alla kuuluv üksus võib kasutada korraldatud näitajat liidus finantsinstrumendi või -lepingu puhul viitena või investeerimisfondi tootluse mõõtmiseks, kusjuures mitteobjektiivseid korraldatud näitajaid peab korraldama kooskõlas artikliga 22 loakohustusega hõlmatud korraldaja.

 

Järelevalve alla kuuluv üksus võib kasutada ka kolmandas riigis asuva registreeritud korraldaja objektiivseid korraldatud näitajaid, kui korraldaja selgitab tema suhtes pädevale asutusele, et korraldatud näitajad vastavad 17. juuli 2013. aasta IOSCO finantssektori korraldatud näitajate põhimõtetele.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Järelevalve alla kuuluvad üksused võivad liidus kasutada kolmandas riigis asutatud korraldaja korraldatavaid näitajaid, kui on täidetud järgmised tingimused:

1. Järelevalve alla kuuluvad üksused võivad liidus kasutada kolmandas riigis asutatud korraldaja korraldatavaid näitajaid, välja arvatud juhul, kui need oleksid analoogia alusel kuulunud artikli 5 lõike 1 kohastesse kvalifitseerivatesse korraldatud näitajate kategooriatesse. Korraldatud näitajad, mis kuuluksid analoogia alusel kvalifitseerivatesse korraldatud näitajate kategooriatesse, võib kasutada tingimusel, et õigusraamistik, järelevalvetava või korraldatud näitaja looja või korraldaja eeskirjad on selles kolmandas riigis vastavuses IOSCO põhimõtetega finantssektori korraldatud näitajate kohta või muude kokkulepitud rahvusvaheliste standarditega korraldatud näitajate kohta.

 

Järelevalve alla kuuluv üksus teavitab oma pädevat asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet tema kasutatavatest tegelikest või võimalikest korraldatud näitajatest ning alusest, millele see tugineb, et demonstreerida kooskõla IOSCO või rahvusvaheliste standarditega korraldatud näitajate kohta.

 

Kolmandate riikide korraldatud näitajate korraldajad võivad esitada otse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele IOSCO põhimõtete järgimise kohta tõendi, millele võivad seejärel viidata järelevalve alla kuuluvad üksused.

 

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab registrit kolmandate riikide ja korraldatud näitajate pakkujate kohta, mille kohta ta usub, et saab sellele tugineda ilma lisatõenditeta rahvusvaheliste standarditega kooskõlale aluse loomiseks. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ajakohastab seda loendit, kasutades oma isiklikku teavet ja võttes arvesse järelevalve alla kuuluvate üksuste poolt esitatud või kolmandate riikide korraldajatelt, riikide pädevatelt asutustelt või Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametilt (ACER) saadud tõendeid. Liikmesriikide pädevate asutuste vahelise vaidluse korral seoses kolmanda riigi korraldatud näitaja kasutamisega järelevalve alla kuuluva üksuse poolt, millel on laialdane piiriülene kasutus, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teostada õiguslikult siduvat vahendust.

 

Kuus kuud enne käesoleva määruse jõustumist esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aruande IOSCO põhimõtete rakendamise kohta.

 

Käesoleva lõike kohane kord vaadatakse läbi viie aasta pärast, võttes arvesse rahvusvahelist õigusnormide lähendamist ja selleks, et kaaluda, kas pikendada selle kohaldamise kestust.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) komisjon on võtnud kooskõlas lõikega 2 vastu samaväärsuse otsuse, millega tunnistab selle kolmanda riigi õigusraamistiku ja järelevalvetavad samaväärseks käesoleva määruse nõuetega;

välja jäetud

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) korraldaja on teatanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele oma nõusolekust, et järelevalve alla kuuluvad üksused võivad liidus kasutada tema tegelikke või tulevasi korraldatud näitajaid, esitanud liidus kasutada lubatud korraldatud näitajate loetelu ja teatanud kolmandas riigis tema järelevalve eest vastutava pädeva asutuse andmed;

välja jäetud

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) korraldaja on nõuetekohaselt registreeritud vastavalt artiklile 21 ja

välja jäetud

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud koostööleping on kehtiv.

välja jäetud

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) selles kolmandas riigis tegevusloa saanud või registreeritud korraldajad täidavad siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega, eelkõige võttes arvesse seda, kas kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad kooskõla 17. juulil 2013 avaldatud IOSCO finantssektori korraldatud näitajate põhimõtetega, ja

(a) selles kolmandas riigis tegevusloa saanud või registreeritud korraldajad täidavad siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega, eelkõige võttes arvesse seda, kas kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad kooskõla 17. juulil 2013 avaldatud IOSCO finantssektori korraldatud näitajate põhimõtetega, ja korraldatud naftanäitajate või kaubanäitajate puhul IOSCO 5. oktoobri 2012. aasta põhimõtetega naftahinna teabeagentuuride kohta ja IOSCO 15. septembri 2011. aasta põhimõtetega tuletisinstrumentide turgude reguleerimise ja järelevalve kohta, ja

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui korraldaja korraldab indekseid, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada finantsinstrumentide või -lepingute puhul viitena või investeerimisfondi tootluse mõõtmiseks, taotleb ta tegevusluba korraldatud näitajate korraldamiseks.

1 Kui korraldaja korraldab mitteobjektiivseid korraldatud näitajaid või objektiivseid korraldatud näitajaid, mis ei vasta 17. juuli 2013. aasta IOSCO põhimõtetele ja mida kasutatakse finantsinstrumentide või -lepingute puhul viitena või investeerimisfondi tootluse mõõtmiseks, taotleb ta tegevusluba korraldatud näitajate korraldamiseks.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Korraldaja esitab tegevusloa taotluse oma asukohaliikmesriigi pädevale asutusele.

1. Korraldaja, kes on artikli 22 lõike 1 kohaselt hõlmatud loakohustusega, esitab tegevusloa taotluse oma asukohaliikmesriigi pädevale asutusele.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pädevad asutused kehtestavad kõnealuste volituste kasutamise eesmärgil piisavad ja tõhusad meetmed kaitseõiguse ja põhiõiguste kaitseks.

Pädevad asutused kehtestavad kõnealuste volituste kasutamise eesmärgil piisavad ja tõhusad meetmed kaitseõiguse, konfidentsiaalsuse ja põhiõiguste kaitseks.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) teeb oma ülesannetes määruse (EL) nr 1227/2011 rakendamises ja järelevalves koostööd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega käesoleva määruse kohaldamiseks, andes viivitamatult kogu tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 3 lõikes 2, artikli 5 lõikes 3, artikli 7 lõikes 3, artikli 9 lõikes 3, artikli 11 lõikes 4, artikli 12 lõikes 3, artikli 16 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 7 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile tähtajatult alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

2. Artikli 3 lõikes 2, artikli 5 lõikes 3, artikli 7 lõikes 3, artikli 9 lõikes 3, artikli 11 lõikes 4, artikli 12 lõikes 3, artikli 16 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 7 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

 

Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Korraldatud kaubanäitajate puhul artikli 3 lõike 1 punkti 20 tähenduses kontrollib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve IOSCO 5. oktoobri 2012. aasta läbivaadatud naftahinna teabeagentuuride põhimõtete alusel, mis on kavas avaldada 2014. aasta mais või juunis, ning käesoleva määruse III lisa alusel, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab orientiiriks, 18 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest, kas ja millisel viisil on võimalik korraldatud kaubanäitajad käesoleva määruse reguleerimisalasse kaasata või kas eraldi reguleerimine on asjakohane ja vajalik. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kontrollimise tulemuse parlamendile ja komisjonile.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Artikli 20 lõike 1 punktide a–e tingimused kehtivad kolmandas riigis asuva korraldaja korraldatavate korraldatud näitajate suhtes alles pärast 36-kuulist üleminekuperioodi alates käesoleva määruse jõustumisest, kui nimetatud korraldatud näitajad vastavad käesoleva määruse jõustumisel IOSCO 17. juuli 2013. aasta finantssektori korraldatud näitajate põhimõtetele.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Korraldaja asukohaliikmesriigi asjaomane pädev asutus annab loa korraldatud näitajat kasutada seni, kuni kõnealusele korraldatud näitajale viitavate finantsinstrumentide või -lepingute väärtus on kuni 5 % käesoleva määruse jõustumise kuupäeval sellele korraldatud näitajale viitavate finantsinstrumentide või -lepingute väärtusest. Pärast käesoleva määruse jõustumist ei tohi finantsinstrumentide või -lepingute puhul sellisele olemasolevale korraldatud näitajale viidata.

4. Korraldaja asukohaliikmesriigi asjaomane pädev asutus annab loa korraldatud näitajat kasutada kuni käesoleva määruse jõustumise kuupäeval sellele korraldatud näitajale viitavate finantsinstrumentide või -lepingute kehtivuse lõpuni. Pärast käesoleva määruse jõustumist ei tohi uute finantsinstrumentide või -lepingute puhul sellisele olemasolevale korraldatud näitajale viidata.

 

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja reguleerivate tehniliste standardite eelnõud pärast põhjalikke konsultatsioone Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga punkti c osas, et täpsustada järgmist:

 

a) teave, mille korraldaja esitab tegevusloa taotlemisel, et mõistlikult tõendada, et võib esineda lepingu täitmise võimatust, vääramatu jõu juhtumeid või lepingu rikkumist;

 

b) olukord, kus vastavalt käesolevale määrusele esineb finantslepingu täitmise võimatus, vääramatu jõu juhtum või lepingu rikkumine;

 

c) kohandatud ja proportsionaalne üleminekukord oluliste ja valdkondlike korraldatud näitajate, eelkõige intressimäärade ja kauba jaoks.

 

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras ja aega võib kolme kuu võrra pikendada [nagu on ette nähtud II koonddirektiivis].

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. 2014. aasta juuniks hindab komisjon, kas käesolev määrus on korraldatud kaubanäitajate poolest kooskõlas IOSCO naftahinna teabeagentuuride põhimõtete lõpparuandega, mis avaldatakse aprillis 2014, ning ta esitab oma soovitused ja ettepanekud Euroopa Parlamendile, et hõlmata rahvusvahelised lepingud, kui seda peetakse asjakohaseks.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – A jagu – I osa – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Korraldatud näitaja korraldamine peab olema praktiliselt ja funktsionaalselt eraldatud korraldaja äritegevuse osadest, mis võivad põhjustada tegeliku või potentsiaalse huvide konflikti. Kui neid konflikte ei saa juhtida, lõpetab korraldaja kõik konflikte põhjustavad tegevused või suhted või korraldatud näitaja korraldamise.

1. Juriidiline või füüsiline isik, kes omab kontrolli korraldatud näitaja korraldamise üle, ei tohi samal ajal olla praktiliselt või funktsionaalselt kõnealuse korraldatud näitaja kasutaja.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – A jagu – I osa – punkt 8 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) front office’i funktsiooni täitja ja aruandlusahela töötajad on füüsiliselt eraldatud;

välja jäetud

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – A jagu – II osa – punkt 10 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) juhul kui korraldaja omanikud on või teda kontrollivad sisendandmete esitajad või kasutajad, on järelevalveorgan eraldiseisev nõukogu või komitee, mille koosseis tagab selle sõltumatuse ja huvide konfliktide puudumise. Kui korraldaja omanikud on või teda kontrollivad sisendandmete esitajad, ei tohiks sisendandmete esitajad moodustada komitee liikmete enamuse. Kui korraldaja omanikud on või teda kontrollivad kasutajad, ei tohiks kasutajad moodustada komitee liikmete enamust;

(a) juhul kui korraldaja omanikud on või teda kontrollivad sisendandmete, mis ei ole tehinguandmed, esitajad, on järelevalveorgan eraldiseisev nõukogu või komitee, mille koosseis tagab selle sõltumatuse ja huvide konfliktide puudumise;

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – A jagu – II osa – punkt 10 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) juhul kui sisendandmete esitajad või kasutajad ei ole korraldaja omanikud ega kontrolli teda, on järelevalveorgan ettevõttesisene nõukogu või komitee. Ettevõttesisese nõukogu või komitee liikmed ei tohi olla seotud ühegi nende järelevalve alla kuuluva korraldatud näitaja korraldamisega;

(b) juhul kui sisendandmete, mis ei ole tehinguandmed, esitajad ei ole korraldaja omanikud ega kontrolli teda, on järelevalveorgan ettevõttesisene nõukogu või komitee. Ettevõttesisese nõukogu või komitee liikmete enamik ei tohi olla seotud ühegi nende järelevalve alla kuuluva korraldatud näitaja korraldamisega;

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – A jagu – II osa – punkt 10 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) juhul kui korraldaja suudab tõendada, et korraldatud näitaja korraldamise iseloomu, ulatust ja keerukust ning korraldatud näitajast tulenevat riski ja selle mõju arvesse võttes on punktides a ja b sätestatud nõuded ebaproportsionaalsed, võib füüsiline isik täita järelevalveametniku ülesandeid. Järelevalveametnik ei tohi olla seotud ühegi järelevalve alla kuuluva korraldatud näitaja korraldamisega.

(c) juhul kui korraldaja suudab tõendada, et korraldatud näitaja korraldamise iseloomu, ulatust ja keerukust ning korraldatud näitajast tulenevat riski ja selle mõju arvesse võttes on punktides a ja b sätestatud nõuded ebaproportsionaalsed, võib füüsiline isik täita järelevalveametniku ülesandeid. See on nii eelkõige objektiivsete korraldatud näitajate puhul, mille kohta korraldaja selgitab tema suhtes pädevale asutusele, et korraldatud näitajad vastavad IOSCO 17. juuli 2013. aasta finantssektori korraldatud näitajate põhimõtetele. Järelevalveametnik ei tohi olla seotud ühegi järelevalve alla kuuluva korraldatud näitaja korraldamisega.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – A jagu – IV osa – punkt 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

16. Korraldaja määrab oluliste korraldatud näitajate jaoks sõltumatu välisaudiitori, kes kontrollib, kas korraldaja järgib korraldatud näitaja metoodikat ja käesolevat määrust, ja annab selle kohta aru, kui korraldaja korraldatavate näitajatega seotud tegevuse ulatus ja keerukus ohustavad märkimisväärselt finantsstabiilsust.

16. Korraldaja määrab artikli 3 lõike 1 punktis 21 määratletud oluliste korraldatud näitajate jaoks ja mitteobjektiivsete korraldatud näitajate jaoks sõltumatu välisaudiitori, kes kontrollib, kas korraldaja järgib korraldatud näitaja metoodikat ja käesolevat määrust, ja annab selle kohta aru, kui korraldaja korraldatavate näitajatega seotud tegevuse ulatus ja keerukus ohustavad märkimisväärselt finantsstabiilsust.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – B jagu – punkt 1 – alapunkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a) korraldaja teavitab allhangete kasutamisest viivitamata asjaomas(t)e korraldatud näitaja(te) sisendandmete esitajaid.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – C jagu – II osa – punkt 2 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) võtab arvesse selliseid tegureid nagu turu suurus ja tavapärane likviidsus, kauplemise ja turuosaliste positsioonide läbipaistvus, turu kontsentratsioon, turu dünaamika ja valimi piisavus korraldatud näitajaga mõõdetava majandusteguri kajastamiseks;

(a) võtab arvesse selliseid tegureid nagu turu suurus ja tavapärane likviidsus, turu arengutase, kauplemise ja turuosaliste positsioonide läbipaistvus, turu kontsentratsioon, turu dünaamika ja valimi piisavus korraldatud näitajaga mõõdetava majandusteguri kajastamiseks;

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat lisa kohaldatakse korraldatud kaubanäitajate suhtes; need on korraldatud näitajaid, mille alusvara on artikli 3 lõike 1 punkti c kohaldamisel kaup komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/200628 artikli 2 punkti 2 tähenduses.

Käesolev lisa on ESMA jaoks orientiiriks kontrollimisel, kas ja millisel viisil on võimalik korraldatud kaubanäitajaid artikli 3 lõike 1 punkti 20 tähenduses käesoleva määruse kohaldamisalasse kaasata ja kas eraldi reguleerimine on asjakohane ja vajalik.

__________________

 

28 ELT L 241, 2.9.2006, lk 1.

 

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõige 1 – allmärkus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

28 ELT L 241, 2.9.2006, lk 1.

välja jäetud

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 1 – alapunkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) kriteeriumid hindamisperioodideks, kui esitatakse metoodikas soovitatud miinimumhulgast vähem tehinguandmeid või esitatavad andmed on korraldaja kohustuslikes kvaliteedinõuetes sätestatust madalama kvaliteediga, sealhulgas alternatiivsed hindamismeetodid (sh teoreetilised hindamismudelid);

(e) kriteeriumid hindamisperioodideks, kui esitatakse metoodikas soovitatud miinimumhulgast vähem tehinguandmeid või esitatavad andmed on korraldaja kohustuslikes kvaliteedinõuetes sätestatust madalama kvaliteediga, sealhulgas alternatiivsed hindamismeetodid (sh teoreetilised hindamismudelid). Kriteeriumid selgitavad kasutatud menetlusi, kui puuduvad tehinguandmed;

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 6 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Niivõrd kui see on korraldatud näitaja õigeaegset avaldamist takistamata võimalik, kirjeldab korraldaja iga arvutuse puhul järgmist teavet ja avaldab selle:

6. Korraldaja kirjeldab iga arvutuse puhul järgmist teavet ja avaldab selle mõistlikul määral, ületamata hinnaaruandluse tähtaega:

Selgitus

Kooskõlas IOSCO põhimõtetega kauba kohta.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12. Korraldaja kehtestab oma muude äritoimingute suhtes menetlused ja mehhanismid, mille eesmärk on vähendada tõenäosust, et huvide konfliktid mõjutavad korraldatud näitajate arvutamise usaldusväärsust.

12. Korraldaja kehtestab oma muude äritoimingute suhtes asjakohased menetlused ja mehhanismid, mille eesmärk on vähendada tõenäosust, et huvide konfliktid mõjutavad korraldatud näitajate arvutamise usaldusväärsust.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 13 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13. Korraldaja kehtestab oma juhtkonna, hindajate ja muude töötajate seas ning alates juhtidest kuni korraldaja kõrgeima juhtkonna ja nõukoguni lahutatud aruandlusahelad selle tagamiseks, et:

13. Korraldaja kehtestab oma juhtkonna, hindajate ja muude töötajate seas ning alates juhtidest kuni korraldaja kõrgeima juhtkonna ja nõukoguni asjakohased lahutatud aruandlusahelad selle tagamiseks, et:

MENETLUS

Pealkiri

Finantsinstrumentide ja -lepingute puhul korraldatud näitajatena kasutatavad indeksid

Viited

COM(2013)0641 – C7-0301/2013 – 2013/0314(COD)

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

ECON

10.10.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

 istungil teada andmise kuupäev

ITRE

24.10.2013

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Marisa Matias

23.10.2013

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

16.12.2013

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

23.1.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

48

8

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Amelia Andersdotter, Josefa Andrés Barea, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Vicky Ford, Gaston Franco, Norbert Glante, Robert Goebbels, Fiona Hall, Edit Herczog, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Michèle Rivasi, Jens Rohde, Paul Rübig, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Zbigniew Zaleski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Badia i Cutchet, Yves Cochet, Rachida Dati, Ioan Enciu, Věra Flasarová, Françoise Grossetête, Roger Helmer, Jolanta Emilia Hibner, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Werner Langen, Zofija Mazej Kukovič, Vladko Todorov Panayotov, Silvia-Adriana Ţicău, Lambert van Nistelrooij, Hermann Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 187 lg 2)

Jean-Paul Besset, Janusz Władysław Zemke


MENETLUS

Pealkiri

Finantsinstrumentide ja -lepingute puhul korraldatud näitajatena kasutatavad indeksid

Viited

COM(2013)0641 – C7-0301/2013 – 2013/0314(COD)

EP-le esitamise kuupäev

18.9.2013

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

10.10.2013

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

10.10.2013

ITRE

24.10.2013

IMCO

10.10.2013

JURI

10.10.2013

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

BUDG

25.6.2014

IMCO

17.10.2013

JURI

3.9.2014

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Cora van Nieuwenhuizen

22.7.2014

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

1.12.2014

8.1.2015

26.2.2015

 

Vastuvõtmise kuupäev

31.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

10

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Esther de Lange, Fabio De Masi, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Jonás Fernández, Elisa Ferreira, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Philippe Lamberts, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Peter Simon, Renato Soru, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Michael Theurer, Ramon Tremosa i Balcells, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Steven Woolfe

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matt Carthy, Frank Engel, Ashley Fox, Marian Harkin, Eva Kaili, Syed Kamall, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Thomas Mann, Michel Reimon

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Isabella Adinolfi, James Carver, Jussi Halla-aho

Esitamise kuupäev

10.4.2015

Õigusteave - Privaatsuspoliitika