Menetlus : 2013/0403(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0140/2015

Esitatud tekstid :

A8-0140/2015

Arutelud :

PV 06/10/2015 - 14
CRE 06/10/2015 - 14

Hääletused :

PV 07/10/2015 - 10.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0338

RAPORT     ***I
PDF 573kWORD 317k
23.4.2015
PE 539.630v02-00 A8-0140/2015

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus

(COM(2013)0794 – C7‑0414/2013 – 2013/0403(COD))

Õiguskomisjon

Raportöör: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus

(COM(2013)0794 – C7‑0414/2013 – 2013/0403(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013) 0794),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 81, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0414/2013),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–       võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0140/2015),

1.      võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.      palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt -1

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1) Määruse pealkirja muudetakse järgmiselt:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa lihtsustatud menetlus kuni 10 000 euro suuruste nõuete jaoks,

 

(Käesolev muudatus toob kaasa vastavad muudatused kogu määruse (EÜ) nr 861/2007 tekstis.)

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Nõude piirväärtuse suurendamine 10 000 euroni oleks eelkõige kasulik väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes on praegu loobunud oma vaidlustega kohtusse pöördumast, kuna siseriikliku tava- või lihtsustatud menetluse korral on kohtumenetluse kulud nõude väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt suured ja/või kohtumenetlus kestab liiga kaua. Piirväärtuse suurendamine parandaks selle tulemusliku ja kulutõhusa õiguskaitsevahendi kättesaadavust kohtuvaidluste puhul, kus osalevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Õiguskaitse parem kättesaadavus suurendaks usaldust piiriüleste tehingute vastu ja aitaks kaasa siseturu võimaluste täielikule ärakasutamisele.

(5) Piirväärtuse suurendamine, et hõlmata kõiki kuni 10 000 euro suuruseid juriidiliste isikute vastu esitatud nõudeid, oleks eelkõige kasulik väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes on praegu loobunud oma vaidlustega kohtusse pöördumast, kuna siseriikliku tava- või lihtsustatud menetluse korral on kohtumenetluse kulud nõude väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt suured ja/või kohtumenetlus kestab liiga kaua. Piirväärtuse suurendamine parandaks selle tulemusliku ja kulutõhusa õiguskaitsevahendi kättesaadavust kohtuvaidluste puhul, kus osalevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Õiguskaitse parem kättesaadavus suurendaks usaldust piiriüleste tehingute vastu ja aitaks kaasa siseturu võimaluste täielikule ärakasutamisele. Käesoleva määruse tähenduses tuleks nõue lugeda juriidilise isiku vastu esitatuks, kui vähemalt üks vastaspooltest on juriidiline isik, keda tunnustatakse sellisena liikmesriigi või kolmanda riigi õigusega ja kes ei ole enda nimel tegutsev üksikisik. Enda nimel tegutsevate üksikisikute vastu esitatud nõuded peaksid kuuluma määruse kohaldamisalasse ainult juhul, kui nõude summa on väiksem kui 5000 eurot.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust tuleks veelgi parendada, kasutades ära tehnoloogia arengut õigusemõistmise vallas, mis muudab olematuks geograafilised kaugused ja nendest tulenevad suured kulud ja menetluse pikalevenimine, mis omakorda võivad takistada isikute juurdepääsu õiguskaitsele.

(8) Euroopa lihtsustatud menetlust tuleks veelgi parendada, kasutades ära tehnoloogia arengut õigusemõistmise vallas, mis peaks muutma olematuks geograafilised kaugused ja nendest tulenevad suured kulud ja menetluse pikalevenimine, mis omakorda võivad takistada isikute juurdepääsu õiguskaitsele.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Kohtuistungid ja tõendite kogumine, nagu tunnistajate, ekspertide või poolte ärakuulamine, peaks toimuma ainult sidevahendite abil. See ei tohiks piirata menetluse poole õigust osaleda kohtus kohtuistungil. Kohtuistungite korraldamisel ja tõendite kogumisel peaksid liikmesriigid kasutama tänapäevaseid sidevahendeid, mis võimaldavad isikud ära kuulata ilma, et nad peaksid kohtusse ilmuma. Kui ärakuulatava isiku alaline elu- või asukoht on muus liikmesriigis kui see liikmesriik, kus asub asja menetlev kohus, tuleks kohtuistungid korraldada vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 1206/200117 sätestatud nõuetele17. Kui ärakuulatava poole alaline elu- või asukoht on selles liikmesriigis, kus asub pädev kohus, või kolmandas riigis, võib kohtuistungi korraldada video- või telekonverentsina või muude sobivate sidevahendite abil kooskõlas liikmesriigi õigusega. Poolel peaks alati olema õigus osaleda kohtus kohtuistungil, kui ta seda soovib. Kohus peaks tõendite kogumisel kasutama lihtsaimaid ja kõige vähem kulukaid meetodeid.

(12) Kohtuistungid ja tõendite kogumine, nagu tunnistajate, ekspertide või poolte ärakuulamine, peaks toimuma ainult sidevahendite abil. See ei tohiks piirata menetluse poole õigust osaleda kohtus kohtuistungil. Kohtuistungite korraldamisel ja tõendite kogumisel peaksid liikmesriigid kasutama tänapäevaseid sidevahendeid, mis võimaldavad isikud ära kuulata ilma, et nad peaksid kohtusse ilmuma. Kui ärakuulatava isiku alaline elu- või asukoht on muus liikmesriigis kui see liikmesriik, kus asub asja menetlev kohus, tuleks kohtuistungid korraldada vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 1206/200117 sätestatud nõuetele17. Kui ärakuulatava poole alaline elu- või asukoht on selles liikmesriigis, kus asub pädev kohus, või kolmandas riigis, võib kohtuistungi korraldada video- või telekonverentsina või muude sobivate sidevahendite abil kooskõlas liikmesriigi õigusega. Poolel peaks taotluse korral alati olema õigus osaleda või lasta tunnistajal osaleda ärakuulamiseks kohtus kohtuistungil. Kohus peaks tõendite kogumisel kasutama lihtsaimaid ja kõige vähem kulukaid meetodeid.

__________________

__________________

17 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001, 28. mai 2001, liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1).

17 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001, 28. mai 2001, liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1).

Selgitus

Tunnistajate kuulamisel tuleks järgida otsese ja suulise menetluse põhimõtet.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Kohtumenetluse võimalikud kulud võivad mõjutada võlausaldaja otsust oma nõudega kohtusse pöörduda. Muude kulude hulgas võivad kohtulõivud mõjutada võlausaldajaid loobuma kohtusse pöördumisest, eriti nendes liikmesriikides, kus kohtulõivud on ebaproportsionaalselt suured. Kohtulõivud peaksid olema nõude väärtusega proportsionaalsed selleks, et tagada piiriüleste väiksemate nõuete puhul õiguskaitse kättesaadavus. Käesoleva määruse eesmärk ei ole kohtulõivude suurust ühtlustada, selle asemel kehtestatakse kohtulõivude ülempiir, mille tulemusel muutuks väiksemate kohtuvaidluste menetlus kättesaadavaks suurele hulgale võlausaldajatele, jättes samal ajal liikmesriikidele valikuvabaduse otsustada kohtulõivude arvestamise meetodi ja summa üle.

(13) Kohtumenetluse võimalikud kulud on üks põhitegureid, mis mõjutab võlausaldaja otsust oma nõudega kohtusse pöörduda. Muude kulude hulgas võivad kohtulõivud mõjutada võlausaldajaid loobuma kohtusse pöördumisest, eriti nendes liikmesriikides, kus kohtulõivud on ebaproportsionaalselt suured. Kohtulõivud tuleks kehtestada sellisel tasemel, et need ei ületa samaväärse siseriikliku menetluse eest võetavaid lõive. Eeldatavasti suurendavad sama suured või väiksemad lõivud Euroopa lihtsustatud menetluse kasutamist, osaliselt tänu sellele, et tegu oleks taskukohase ja tuttavamate siseriiklike menetlustega võrreldava menetlusega. Kui liikmesriigis siseriiklik menetlus puudub, tuleks kohtulõivud kehtestada tasemel, mis on proportsionaalne nõude väärtusega.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Kohtulõivude tasumiseks ei peaks avaldajal olema vajadust reisida või palgata selleks jurist. Vähemalt pangaülekandeid ja krediit- või deebetkaardiga veebipõhist maksmist peaksid aktsepteerima kõik kohtud, kes on pädevad Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses.

(14) Kohtulõivude tasumiseks ei peaks avaldajal olema vajadust reisida või palgata selleks jurist. Vähemalt pangaülekandeid, krediit- või deebetkaardiga veebipõhist maksmist või muud liiki kaugmakseviise peaksid aktsepteerima kõik kohtud, kes on pädevad Euroopa lihtsustatud menetluses.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 2 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes, kui nõude väärtus ilma nõude intresside, kulude ja muude kõrvalnõueteta ei ületa 10 000 eurot ajal, mil nõudevorm pädeva kohtu poolt vastu võetakse. See ei laiene eelkõige maksu-, tolli- või haldusasjadele ja samuti riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).

1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes, kui nõude väärtus ilma nõude intresside, kulude ja muude kõrvalnõueteta ei ületa 10 000 eurot, kui see on esitatud juriidilise isiku vastu, ja 5000 eurot, kui see on esitatud füüsilise isiku vastu, ajal, mil nõudevorm pädeva kohtu poolt vastu võetakse. See ei laiene eelkõige maksu-, tolli- või haldusasjadele ja samuti riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 2 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesolevat määrust ei kohaldata juhul, kui kõik alltoodud elemendid, juhul kui need on asjakohased, asuvad ühes ja samas liikmesriigis ajal, mil nõudevorm pädeva kohtu poolt vastu võetakse:

välja jäetud

(a) poolte alaline elu- või asukoht või peamine elukoht;

 

(b) lepingu täitmise koht;

 

(c) nõude aluseks olevate asjaolude ilmnemise koht;

 

(d) kohtuotsuse täitmise koht;

 

(e) asja menetlemiseks pädev kohus.

 

Alaline elu- või asukoht määratakse kindlaks vastavalt [määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklitele 59 ja 60]/[määruse (EL) nr 1215/2012 artiklitele 62 ja 63].

 

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 2 – lõige 3 – punkt f

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) tööõiguse suhtes;

välja jäetud

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 2 – lõige 3 – punkt h

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) eraelu puutumatuse ja isikuõiguste rikkumise, sealhulgas au teotamise suhtes.

välja jäetud

Selgitus

Et isikuõigused ei ole enam Brüsseli I määruse reguleerimisalast välja jäetud, ei tohiks seda erandit enam kohaldada ka väiksemate kohtuvaidluste menetluse suhtes.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 3 jäetakse välja.

välja jäetud

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 4 – lõige 4 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kohus teavitab avaldajat avalduse tagasilükkamisest.

Kohus, kes tegi nõude kohta sisulise otsuse, teavitab avaldajat avalduse tagasilükkamisest ning tehtud otsuse edasikaebamise võimalustest.

 

Selgitus

Kohus, kes tegi nõude kohta otsuse, peaks teavitama avaldajat tehtud otsuse edasikaebamise võimalustest. Iga liikmesriik peaks kehtestama edasikaebamise võimalused vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt b

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 4 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid tagavad, et tüüpvorm A oleks kättesaadav paberkandjal kõikides kohtutes, kus on võimalik Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust alustada, ja elektroonilisel kujul nende kohtute veebisaitidel või asjakohase keskasutuse veebisaidil.

5. Liikmesriigid tagavad, et kõik kohtud, kus on võimalik Euroopa lihtsustatud menetlust alustada, täidavad kohustust teha tüüpvorm A pädevate teenistuste kaudu kodanikele paberkandjal kättesaadavaks, ning et see vorm on kättesaadav kõikides kohtutes, kus on võimalik Euroopa lihtsustatud menetlust alustada, ja elektroonilisel kujul nende kohtute veebisaitidel või asjakohase keskasutuse veebisaidil.

Selgitus

Määruse teksti kohaldamine esildatud kujul võib tekitada probleeme, eriti seoses kohustusega teha tüüpvorm A kodanikele paberkandjal kättesaadavaks. Näiteks Rumeenia puhul tuleb kehtestada kohtutele selge kohustus teha tüüpvorm A kantselei kaudu paberkandjal kodanikele kättesaadavaks, sest Rumeenia kohtud ei ole seda töömeetodit veel kasutusele võtnud ning kodanikele ei anta paberkandjal standardnõudeid, vorme, hagiavaldusi jne.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 4

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) mõlemad pooled on väljendanud huvi kohtuliku kokkuleppe saavutamiseks ja taotlevad selle sõlmimiseks kohtuistungi korraldamist.

b) mõlemad pooled on väljendanud huvi kohtuliku kokkuleppe saavutamiseks ja kokkulepet ei ole võimalik saavutada kirja teel.

Selgitus

Kohtulike kokkulepete puhul ei tohiks kohtuistungid kohustuslikud olla. Neid tuleks korraldada ainult vajaduse korral.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 5

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kohtuistung peetakse video- või telekonverentsina või muude sobivate sidevahendite abil kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1206/2001, juhul kui ärakuulatava poole alaline elu- või asukoht on muus liikmesriigis kui asja menetlemiseks pädeva kohtu liikmesriik.

1. Alates [3 aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] peetakse kohtuistung video- või telekonverentsina või muude sobivate sidevahendite abil kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1206/2001, juhul kui ärakuulatava poole alaline elu- või asukoht on muus liikmesriigis kui asja menetlemiseks pädeva kohtu liikmesriik.

 

1 a. Liikmesriigid tagavad, et asjaomastel kohtutel on olemas sobivad sidevahendid.

2. Poolel on alati õigus kohtusse ilmuda ja oma seisukohad isiklikult esitada, kui ta seda taotleb.”

2. Poolel on alati õigus kohtusse ilmuda ja oma seisukohad isiklikult esitada, kui ta seda taotleb.”

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 6

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kohus lubab pooltel esitada ärakuulatavatele tunnistajatele küsimusi kirjalikult, kui ta peab seda vajalikuks nõude õiglaseks lahendamiseks. Kohus edastab poolte esitatud küsimused tunnistajatele ning teavitab neid tähtajast, mille jooksul nad on kohustatud esitama pooltele kirjaliku vastuse ning edastama vastuse kohtule.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 6

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 9 – lõige 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Lõike 2 a kohaselt ära kuulatava eksperdi nimetab kohus.

Selgitus

Eksperdi nimetamise menetlus tuleks sätestada määruse tekstis. Tekstis tuleks samuti sätestada, kas pooltel on õigus kutsuda oma ekspert ja kas neil on võimalik eksperdile küsimusi esitada. Poolte õigust esitada tunnistajatele kirjalikke küsimusi tuleks reguleerida eesmärgiga tagada, et austatakse poolte õigust kaitsele ning nõudele leitakse õiglane lahendus.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 7

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 11 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et pooled saavad vormide täitmisel praktilist abi. Pooled peavad saama praktilist abi eelkõige selleks, et kindlaks teha, kas menetlust saab kasutada konkreetse vaidluse lahendamiseks, ning selleks, et kindlaks määrata pädev kohus, arvutada tasumisele kuuluv intress ja kindlaks teha, millised dokumendid tuleb esitada.

1. Liikmesriigid tagavad, et pooled saavad vormide täitmisel praktilist abi. Pooled peavad saama praktilist abi tasuta ja eelkõige selleks, et kindlaks teha, kas menetlust saab kasutada konkreetse vaidluse lahendamiseks, ning selleks, et kindlaks määrata pädev kohus, arvutada tasumisele kuuluv intress ja kindlaks teha, millised dokumendid tuleb esitada.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 8

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 13 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artikli 5 lõikes 2 ja artikli 7 lõikes 2 nimetatud dokumendid tuleb kätte toimetada posti teel või elektrooniliselt, mida tõendab kättesaamise kuupäevaga vastuvõtuteatis. Dokumente võib elektrooniliselt kätte toimetada ainult poolele, kes on eelnevalt sõnaselgelt andnud nõusoleku dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Elektroonilist kättetoimetamist saab tõendada automaatse kättesaamise kinnitusega.

1. Artikli 5 lõikes 2 ja artikli 7 lõikes 2 nimetatud dokumendid tuleb kätte toimetada posti teel või elektrooniliselt, mida tõendab kättesaamise kuupäevaga vastuvõtuteatis. Kättetoimetamisviis peab aitama hoida ära kuritarvitamist ja tagama konfidentsiaalsuse. Dokumente võib elektrooniliselt kätte toimetada ainult poolele, kes on eelnevalt sõnaselgelt andnud nõusoleku dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Elektroonilist kättetoimetamist saab tõendada ka automaatse kättesaamise kinnitusega.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 8

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 13 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muu, lõikes 1 nimetamata kirjalik suhtlus kohtu ja poolte vahel toimub elektrooniliselt ja seda tõendab vastuvõtuteatis, juhul kui selline võimalus on liikmesriigi õiguse kohaselt menetluses lubatud ja ainult juhul, kui pool on sellise suhtlusviisiga nõus.

Muu, lõikes 1 nimetamata kirjalik suhtlus kohtu ja poolte vahel toimub elektrooniliselt ja seda tõendab vastuvõtuteatis, juhul kui selline võimalus on liikmesriigi õiguse kohaselt menetluses lubatud.

Selgitus

Piisab liikmesriigi õigusele viitamisest. Euroopa tasandil ei tohiks nõuda poolte nõusolekut, kui liikmesriigi õiguses seda ei nõuta.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 9

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 15 a – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tasutav kohtulõiv ei tohi ületada 10 % nõude väärtusest ilma nõude intresside, kulude ja muude kõrvalnõueteta. Kui liikmesriik näeb Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses ette miinimumkohtulõivu tasumise, ei tohi see ületada 35 eurot ajal, mil nõudevorm pädeva kohtu poolt vastu võetakse.

1. Euroopa lihtsustatud menetluses tasutav kohtulõiv ei tohi ületada 5 % nõude väärtusest ilma nõude intresside, kulude ja muude kõrvalnõueteta. Kui liikmesriik näeb Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses ette miinimumkohtulõivu tasumise, ei tohi see ületada 35 eurot ajal, mil nõudevorm pädeva kohtu poolt vastu võetakse.

Selgitus

10 % nõude väärtusest on liiga palju. Asjakohasem oleks kehtestada lõivuks 5 % nõude väärtusest (või isegi 3 %). Maksimaalselt 10 000 eurose nõude puhul oleks kohtulõiv seega 500 eurot ehk ligikaudu 2217,35 Rumeenia leud.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 9

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 15 a – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Iga liikmesriik määrab miinimumsissetuleku, millest väiksema sissetuleku korral poolelt kohtulõivude tasumist ei nõuta.

Selgitus

Pooltelt, kelle sissetulek on väga väike, ei tohiks kohtulõivude tasumist nõuda. Ei ole aga õige määrata kogu Euroopa jaoks üht kindlat summat, sest miinimumpalgad ja elukallidus on liikmesriikides erinevad. Seetõttu peaks iga liikmesriik ise sissetulekupiiri kehtestama ja kõige parem oleks, kui see oleks seotud riigis kehtiva miinimumpalgaga.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 9

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 15 a – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et pooled saavad kohtulõivu tasuda, ilma et nad peaksid kohtusse kohale tulema, sh pangaülekande teel ja krediit- või deebetkaardiga veebipõhise maksesüsteemi abil.

Liikmesriigid tagavad, et pooled saavad kohtulõivu tasuda, ilma et nad peaksid kohtusse kohale tulema, sh pangaülekande teel või krediit- või deebetkaardiga veebipõhise maksesüsteemi abil.

Selgitus

Kohtulõivusid peaks olema võimalik tasuda kaugmakse teel, et ainult makse tegemiseks ei oleks vaja kohale sõita. Liikmesriikidelt ei tohiks aga nõuda rohkem kui ühe kaugmaksemeetodi pakkumist.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 16

Määrus (EÜ) nr 861/2007

Artikkel 28 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab [kuupäev: viis aastat pärast määruse kohaldamise alguskuupäeva] Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Vajaduse korral tuleb aruandele lisada ettepanekud määruse muutmiseks.

Komisjon esitab [kuupäev: viis aastat pärast määruse kohaldamise alguskuupäeva] Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Vajaduse korral tuleb aruandele lisada ettepanekud määruse muutmiseks. Hiljemalt [2 aastat pärast määruse kohaldamise kuupäeva] koostatakse vahearuanne, milles uuritakse teabe levitamist Euroopa lihtsustatud menetluse kohta liikmesriikides ning mis võib sisaldada soovitusi, kuidas suurendada üldsuse teadlikkust sellest vahendist.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1896/2006

Artikkel 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 2 a

 

Määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikkel 20 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 20

 

Kohtuotsuse läbivaatamise miinimumnõuded

 

1. Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist selle liikmesriigi pädevas kohtus, kus maksekäsk väljastati, kui:

 

a) maksekäsku ei toimetatud kätte piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et kostja oleks saanud oma kaitset korraldada; või

 

b) kostjat takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud.

 

 

Kuid esimeses lõigus sätestatud õigust taotleda läbivaatamist ei kohaldata, kui kostja ei vaidlustanud kohtuotsust, kui tal oli selleks võimalus.

 

2. Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal samuti õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, juhul kui käesolevas määruses sätestatud nõudeid arvesse võttes anti maksekäsk välja selgelt valesti, või muudel erandlikel asjaoludel.

 

 

3. Läbivaatamise taotlemise tähtaeg on 30 päeva. Tähtaega arvestatakse alates kuupäevast, mil kostja sai maksekäsu sisust tegelikult teadlikuks ja tal oli võimalus sellele reageerida, või hiljemalt alates kuupäevast, mil tehti esimene täitetoiming, mille tulemusel tema vara osaliselt või täielikult arestiti. Tähtaega ei saa asukoha kauguse tõttu pikendada.

 

4. Kui kohus lükkab lõikes 1 või 2 osutatud läbivaatamistaotluse tagasi põhjusel, et nimetatud lõigetes sätestatud läbivaatamise tingimused ei ole täidetud, jääb Euroopa maksekäsk jõusse.

 

Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõikes 1 või 2 sätestatud põhjustest, muutub Euroopa maksekäsk õigustühiseks. Võlausaldajal säilib siiski õigus aegumistähtaja täielikule või osalisele peatamisele.”

Selgitus

Määruse (EÜ) nr 861/2007 artiklit 18 muudetakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) vastava sättega, et muuta see selgemaks ja lihtsustada selle kohaldamist praktikas. Kuna ei ole mingit põhjust, miks need läbivaatamist käsitlevad sätted, mille eesmärk on täpselt sama, peaksid olema erinevates Euroopa määrustes erinevalt sõnastatud, on asjakohane muuta samuti määruse (EÜ) nr 1896/2006 vastavat artiklit 20.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määrust hakatakse kohaldama [kuupäev: 6 kuud pärast määruse jõustumise kuupäeva].

Määrust hakatakse kohaldama [12 kuud pärast määruse jõustumise kuupäeva], välja arvatud artikli 1 punktid 13−15, mida hakatakse kohaldama alates määruse jõustumise kuupäevast.

Selgitus

Et nimetatud artiklites on sätestatud liikmesriikide kohustused, mis tuleb täita kuupäevaks, mil muudatused hakkavad kehtima, ja komisjonile antakse õigus võtta delegeerimise teel vastu nõutavad vormid, tuleb neid artikleid hakata kohaldama varem.


SELETUSKIRI

I. Sissejuhatus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse väiksemate kohtuvaidluste Euroopa menetlus) eesmärk on lihtsustada ja kiirendada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemist ning vähendada kulusid. Määruse väljatöötamise konkreetne eesmärk oli aidata tarbijatel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) oma nõuded täitmisele pöörata, tagades juurdepääsu õigusemõistmisele. Raportöör pooldab seda eesmärki täielikult.

Viis aastat pärast määruse kohaldamise algust võib öelda, et Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on osutunud kasulikuks vahendiks. Selle laiendamiseks ja kasutuselevõtu edendamiseks on aga veel palju võimalusi, mida rõhutati ka komisjoni 2013. aasta novembri kohaldamisaruandes. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on vähendanud väiksemate piiriüleste kohtuvaidluste kulusid kuni 40 % ja lühendanud kohtuvaidluste menetlemise aega alates kuni kahest aastast ja viiest kuust keskmiselt viie kuuni. Samas erineb avalduste arv liikmesriigiti suurel määral, varieerudes 2012. aastal kõigest kolmest avaldusest Bulgaarias kuni 1047 avalduseni Hispaanias.

Parlament märkis oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsioonis, et „väiksemate kohtuvaidluste kohtute rakendamine on mõnes liikmesriigis jätkuvalt märkimisväärselt madal ning et rohkem tööd tuleb teha õiguskindluse, keelebarjääride ja menetluste läbipaistvuse nimel”. On põhjust muretseda iga väikese nõude pärast, millega ei tegeleta kas seetõttu, et võimalik avaldaja ei soovi seda või ta ei ole olemasolevatest võimalustest teadlik. See võib vähendada suurel määral usaldust siseturu vastu, eeskätt seoses siseturu piiriülese ulatuse ja e-kaubanduse võimalustega.

II. Komisjoni ettepanek

II A. Reguleerimisala

Komisjon teeb ettepaneku tõsta Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse alla kuuluvate väikeste nõuete piirväärtust praeguselt 2000 euro suuruselt summalt 10 000 euroni. Komisjon on seisukohal, et uus piirväärtus on küll vähem tähtis tarbijate jaoks, sest enamik nende nõuetest jääb 2000 euro piiresse, kuid peab seda märkimisväärseks paranduseks VKEde seisukohast. Komisjoni teabe kohaselt on ainult 20 % ettevõtjatevahelistest nõuetest väiksema väärtusega kui 2000 eurot, samas kui 30 % sellistest nõuetest on väärtusega 2000–10 000 eurot. See tähendab, et kui praegune piirväärtus hõlmab ainult 20 % kõigist ettevõtjatevahelistest nõuetest, tõstaks uus piirväärtus 10 000 eurot seda osakaalu umbes 50 protsendini.

Peale selle teeb komisjon ettepaneku laiendada määratlust selle kohta, mis on piiriülene juhtum ja mis kuulub seega määruse reguleerimisalasse. Praegu kehtivat määrust kohaldatakse ainult siis, kui „vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on liikmesriigis, mis ei ole liikmesriik, kus asub avaldusega tegelev kohus”. Komisjon teeb ettepaneku hõlmata edaspidi ka juhtumid, mille korral mõlemad pooled asuvad samas liikmesriigis, kuid milles on mõni piiriülene element, nagu lepingu täitmise koht, kahju tekitanud sündmuse koht või kohtuotsuse täitmine teises liikmesriigis.

II B. Menetlus

Komisjoni uuring näitas, et 45 % äriühingutest, kes satuvad piiriülesesse vaidlusse, jätavad kohtusse pöördumata, sest menetluskulud on nõude väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt suured, ja 27 % jätavad kohtusse minemata, kuna menetlus võtaks liiga kaua aega. Et muuta Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus tulemuslikumaks, teeb komisjon ettepaneku vähendada menetlusega seotud kulusid ja lühendada menetluse pikkust.

Kehtivas määruses on lubatud saata algne avaldus e-kirja teel, kui liikmesriigis, kus menetlus algatatakse, seda edastamise viisi tunnustatakse (artikli 4 lõige 1). Menetluse ajal nähakse eelkõige artiklis 13 ette kättetoimetamine posti teel vastuvõtuteatisega, ning muul viisil, sealhulgas elektronpostiga kättetoimetamine on lubatud ainult siis, kui posti teel kättetoimetamine ei ole võimalik. See tähendab praktikas seda, et paljudes liikmesriikides toimub kogu poolte ja kohtu vaheline suhtlus praegu posti teel.

Komisjon teeb nüüd ettepaneku dokumentide posti teel ja elektronposti teel kättetoimetamine võrdsustada, tingimusel et pool on andnud selgesõnalise eelneva nõusoleku, et dokumendid võib kätte toimetada elektronposti teel.

Et Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on üldjuhul kirjalik menetlus, korraldatakse kohtuistungeid ainult erandlikel asjaoludel. Kehtiva määruse kohaselt võib kohus tehniliste vahendite olemasolu korral pidada istungi videokonverentsina. See tähendab, et kui tehnilised vahendid ei ole kättesaadavad, peaksid kohtuistungile kutsutud isikud sõitma kohtusse, mis võib asuda ka teises liikmesriigis. Kehtiva määrusega ei innustata ega kohustata liikmesriike neid tehnilisi vahendeid pakkuma.

Komisjon teeb ettepaneku pidada kohtuistungeid edaspidi üldjuhul kommunikatsioonitehnoloogia vahendite abil, kui pool ei esita taotlust ilmuda ärakuulamiseks isiklikult kohtu ette.

II C. Kulud

Praegu varieeruvad Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames kohtusse antud juhtumite puhul võetavad lõivud liikmesriigiti oluliselt, alates kohtutasude puudumisest kuni lõivumäärani, mis võib ulatuda 57 protsendini. Üldjuhul nõutakse kohtulõivude ettemaksu avalduse esitamisel ja avaldaja võib selle raha tagasisaamist loota ainult sel juhul, kui ta võidab kohtuasja (põhimõte, mille kohaselt kaotaja maksab). Komisjon teeb ettepaneku kehtestada kohtulõivude ülempiiriks 10 % nõude väärtusest, sest see avardaks juurdepääsu õigusemõistmisele veelgi. Komisjon teeb ka ettepaneku sätestada miinimumkohtulõivude puhul suurimaks võimalikuks summaks 35 eurot.

Et mitmes liikmesriigis nõutakse kohtulõivude maksmist kas sularahas või tempellõivuga, peavad pooled lõivude maksmiseks kohale sõitma või palkama kohtu asukohaliikmesriigis advokaadi. Mõlemad võimalused tekitavad aga kulusid ja võivad võtta pooltelt soovi oma nõuet esitada. Seepärast soovib komisjon kohustada liikmesriike nägema kohtulõivude tasumiseks ette kaugmaksevahendid.

Kehtiva määruse kohaselt peab täitmist taotlev pool esitama kohtuotsuse ärakirja originaaleksemplari ja vormi D, mis on kohtuotsusega seotud kinnitus. Komisjon on täheldanud, et tavaliselt tõlgitakse tasu eest kogu vorm täitmist taotleva liikmesriigi keelde.

Nüüd teeb komisjon ettepaneku, et tõlkida tuleb ainult vormi punkt 4.3 (mis on seotud kohtuotsuse sisuga).

III. Raportööri hinnang

III A. Reguleerimisala

Raportöör pooldab Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse kasutamise piirväärtuse tõstmist. Muutes lihtsustatud menetluse kättesaadavaks ka piiriüleste nõuete korral, mille väärtus on 2000–10 000 eurot, suureneb ka selliste nõuete osakaal, mille kulud vähenevad ja kohtumenetluse kestus lüheneb märkimisväärselt.

Raportöör on seisukohal, et see muudatus suurendab veelgi nende juhtumite arvu, mille korral saaksid ettevõtjad ja tarbijad loodetud säästu. Väikeste nõuete piirväärtus peab jääma tasemele, mis on madalam kui keskmise nõude summa, et suuremate nõuete puhul oleksid tagatud vajalikud menetluslikud tagatised. Arvesse tuleks võtta ka seda, et menetluse kasutamise suurendamine piirväärtuse tõstmise abil muudab menetluse osaks kohtute igapäevatööst. See lihtsustab võimalike kasutajate, eeskätt tarbijate jaoks vajalikule teabele ligipääsemist. Piirväärtuse tõstmine kõrgemale kui 10 000 eurot ei ole praeguses etapis võimalik, mistõttu pooldab raportöör komisjoni kavandatud summat.

III B. Menetlus

Kohtuistungite pidamine videokonverentsina on nüüdisajastamiseks ajakohane ettepanek. Kohtuistungile sõitmise ja sõidu eest tasumise kohustus võib tekitada piiriüleste juhtumite korral suuri kulusid. Komisjoni uuringus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse kohta märkis üks vastaja kolmest, et nad oleksid rohkem valmis nõuet esitama, kui menetlused saaks läbi viia eemalt, mis tähendab, et ei ole vaja isiklikult kohtusse minna.

Kohtud peavad tagama asjakohased ruumid ja seadmed ning nende korrashoiu. Selline infrastruktuur sageli puudub ja selle loomiseks napib praeguse majanduskriisi ajal vahendeid. Seetõttu arvab raportöör, et liikmesriikidele tuleks anda kaks aastat lisaaega, et tagada sellise infrastruktuuri olemasolu kogu Euroopas.

Kohtuistungitega seoses on raportöör ühtlasi seisukohal, et kohtutel peab olema suurem kaalutlusõigus lükata kohtuistungi korraldamise taotlus tagasi, kui kohtuasja asjaolud seda ei nõua.

Raportöör toetab ka ettepaneku seda osa, millega soodustatakse infotehnoloogia kasutamist. Tõendid näitavad, et infotehnoloogia ebapiisav kasutamine võtab kodanikelt soovi Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust kasutada. Üks viiendik komisjoni uuringus osalenud vastajatest märkis, et nad oleksid valmis menetlust rohkem kasutama, kui kõik menetlustoimingud saaks teha internetis. Olemasolev elektrooniline teabevahetuse süsteem peab aga töötama laitmatult ja tagama sama menetlusliku turvalisuse nagu postiteenus, nt vastuvõtuteatise puhul.

Seetõttu tuleks infotehnoloogia kasutamist käsitlevaid sätteid tugevdada, ilma et liikmesriikide menetlusi liigselt kahjustataks.

III C. Kulud

Raportöör on seisukohal, et 1000 euro suurune kulu, mida võib uue eeskirja kohaselt 10 000 euro suuruse nõude eest nõuda, on ikkagi liiga suur. See jääb aga suuresti liikmesriikide otsustada.

Komisjoni ettepanek sätestada miinimumkohtulõivude puhul suurimaks võimalikuks summaks 35 eurot tundub mõistlik, sest 200 euro suuruse nõude keskmine miinimumkohtulõiv on komisjoni andmeil 34 eurot, ja 500 euro suuruse nõude puhul 44 eurot. Peale selle on raportöör seisukohal, et väikse sissetulekuga pooltele tuleks teha erand. Et kehtestada igas liikmesriigis lõivude puhul tehtava erandi jaoks piirväärtus, võib selle siduda liikmesriigi miinimumpalgaga.

Raportöör pooldab komisjoni ettepanekut kohustada liikmesriike võtma kasutusele kaugmaksevahendid, sealhulgas pangaülekanded ja krediit- või deebetkaardipõhised maksesüsteemid internetis. See võimaldaks avaldajatel hoida kokku maksekulusid, mis jäävad komisjoni andmeil kohalesõitmiskohustuse korral vahemikku 400–800 eurot. Kui kaebust on distantsilt rahuldavalt menetletud, oleks naeruväärne sundida pooli lõivude maksmiseks kohale sõitma. Selleks et kodanikud saaksid kulusid kokku hoida, väärib selle nõude jõustamine erilist tähelepanu. Samas on raportöör seisukohal, et liikmesriikide kohtuid ei tohiks kohustada pakkuma mitut kaugmaksmisvahendit, ühest piisab.

Tõlkenõude muutmine on hea idee, sest see hoiab kokku raha ja aega. Komisjoni avaldatud andmete kohaselt on vormi D tõlkimise keskmine maksumus 60 eurot, kuid seda võiks vähendada 40 eurole, kui tõlgitaks üksnes punkt 4.3. See ei tekita arusaamisprobleeme, sest kõik vormi väljad – välja arvatud punkt 4.3 – on määruse tekstis juba kõigis ametlikes keeltes olemas. Samuti tuleks uurida võimalust esitada vorme elektroonilisel kujul, et menetlust veelgi lihtsustada.

IV. Teadlikkus ja suunised

Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus saab olla tulemuslik ainult siis, kui tarbijad ja ettevõtjad, kohtud ja nõu andvad ühendused on sellest teadlikud. Komisjoni osundatud tõendid näitavad, et 86 % kodanikest ja peaaegu pool kohtutest ei ole sellest menetlusest kunagi kuulnud. Seetõttu on väga tähtis, et komisjon jätkaks oma tööd, et pakkuda teavet Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse kohta, eeskätt e-õiguskeskkonna portaali kaudu. Sama tähtis on, et liikmesriigid täiendaksid komisjoni tööd riiklike teadlikkuse suurendamise kampaaniatega.

Peale selle vajavad tarbijad ja ettevõtjad väga konkreetset teavet selle kohta, kuidas seda menetlust praktikas kasutada ja mis see maksma läheks. Seetõttu on peaksid liikmesriigid esitama teabe Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusega seotud kohtulõivude ja maksemeetodite kohta. Komisjon avaldab selle teabe internetis, mis võimaldab tarbijatel ja ettevõtjatel teha teadliku otsuse.

Tarbijad ja VKEd võivad menetlusega seotud vormide täitmisel praktilist abi vajada. Seetõttu on komisjoni ettepanek praktilise abi kohta äärmiselt kasulik. Abist on aga kasu ainult siis, kui see on sihipärane, praktiline ja konkreetne. Võib-olla oleks mõistlik uurida interneti teel juhendamise võimalusi, kuigi ka individuaalne isiklik nõustamine on vajalik. Abi võib olla vaja ka kohtuotsuse täitmise etapis.

V. Järeldus

Üldiselt on raportöör igati komisjoni kavandatud muudatuste poolt. Ta on seisukohal, et selles raporti projektis esitatud muudatusettepanekud muudaksid väiksemate kohtuvaidluste menetluse veel paremaks, ja loodab, et ka teised liikmed esitavad muudatusettepanekutena oma ideed.

Praegusel kujul jõustuks ettepanek kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist. Kohaldama hakataks seda kuus kuud pärast seda. Raportöör teeb ettepaneku, et komisjonile tuleks nõutavate vormide koostamiseks delegeerida seadusandlikud volitused ja liikmesriike tuleks kohustada esitama teatavat teavet jõustumiskuupäevast alates, sest nii oleks tagatud, et kuupäeval, mil hakatakse kohaldama olulisi muudatusi, oleks raamistik paigas.

Peale selle annaks raportöör liikmesriikidele alates jõustumiskuupäevast kolm aastat lisaaega selleks, et tagada ajaks, kui kohtuistungite pidamine videokonverentsina muutub kohustuslikuks, kohtuhoonetes vajalike seadmete olemasolu.


MENETLUS

Pealkiri

Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus ja Euroopa maksekäsumenetlus

Viited

COM(2013)0794 – C7-0414/2013 – 2013/0403(COD)

EP-le esitamise kuupäev

19.11.2013

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

9.12.2013

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

9.12.2013

IMCO

9.12.2013

LIBE

9.12.2013

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

27.11.2013

IMCO

24.9.2014

LIBE

5.12.2013

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Lidia Joanna Geringer de Oedenberg

3.9.2014

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

24.9.2014

11.11.2014

20.1.2015

 

Vastuvõtmise kuupäev

16.4.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Laura Ferrara, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Sajjad Karim, Dietmar Köster, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Jiří Maštálka, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Buda, Angel Dzhambazki, Jytte Guteland, Heidi Hautala, Victor Negrescu, Angelika Niebler, Virginie Rozière

Esitamise kuupäev

23.4.2015

Õigusteave - Privaatsuspoliitika