RAPORT Viktor Uspaskichi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta

11.5.2015 - (2014/2203(IMM))

Õiguskomisjon
Raportöör: Laura Ferrara

Menetlus : 2014/2203(IMM)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0149/2015
Esitatud tekstid :
A8-0149/2015
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Viktor Uspaskichi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta

(2014/2203(IMM))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Viktor Uspaskichi puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 1. oktoobril 2014. aastal Leedu peaprokurör ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 12. novembril 2014. aastal,

–       olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 5 Viktor Uspaskichi ära kuulanud,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ning 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid[1],

–       võttes arvesse Leedu Vabariigi põhiseaduse artiklit 62,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–       võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0149/2015),

A.     arvestades, et Leedu peaprokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Viktor Uspaskichi puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat kriminaalkuritegu puudutava kohtueelse uurimisega;

B.     arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

C.     arvestades, et Leedu Vabariigi põhiseaduse artiklis 62 ja Seimi kodukorra artikli 22 kolmandas lõigus on sätestatud, et Seimi liikme vastu ei tohi alustada kriminaalmenetlust ja teda ei tohi vahistada ega tema isikuvabadust muul viisil piirata ilma Seimi nõusolekuta, välja arvatud in flagrante delicto korral;

D.     arvestades, et Viktor Uspaskichit süüdistatakse kohtu solvamises seisneva õiguserikkumise toimepanemises Leedu Vabariigi kriminaalkoodeksi artikli 232 alusel;

E.     arvestades, et puuduvad tõendid fumus persecutionis'e kohta, st puudub piisavalt põhjendatud kahtlus, et kohtumenetlust alustati eesmärgiga tekitada parlamendiliikmele poliitilist kahju;

1.      otsustab Viktor Uspaskichi puutumatuse ära võtta;

2.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Leedu peaprokurörile ja Viktor Uspaskichile.

  • [1]  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.

SELETUSKIRI

I. FAKTID

28. juulil 2013 vastas Viktor Uspaskich Vilniuse lennujaamas ajakirjanike küsimustele, kui ta väidetavalt nimetas argpüksteks, kurjategijateks ja marionettideks kohtunikke, kes 12. juulil 2013 langetasid tema vastu algatatud kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse.

Peaprokuratuur alustas 7. augustil 2013 esialgset uurimist viidete alusel, et toime on pandud karistatav õiguserikkumine Leedu kriminaalkoodeksi artikli 232 tähenduses. Selle artikli kohaselt karistatakse isikut, kes avalikult ja laimaval viisil teoga või suuliselt või kirjalikult väljendatud sõnaga alandab kohut või kohtunikku, kes oma tegevuse tõttu mõistab õigust, rahatrahvi või aresti või kuni kaheaastase vangistusega.

Väidetava õiguserikkumise toimepanemise ajal oli hr Uspaskich Leedu parlamendi (Seim) liige. Seepärast saadeti Seimile temalt parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus. Vahepeal otsustas hr Uspaskich kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja Leedu ülemvalimiskomisjonile saadeti luba alustada tema kui Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadi vastu kriminaalmenetlust.

25. mail 2014 valiti Viktor Uspaskich Euroopa Parlamenti ja ta omandas Euroopa Parlamendi liikmetele kehtiva poliitilise puutumatuse.

Sellest tulenevalt ja et oleks võimalik viia Viktor Uspaskichi vastu läbi kohtueelset menetlust, ta vahistada või tema vabadust muul viisil piirata, saatis Leedu peaprokurör Euroopa Parlamendi presidendile 1. oktoobril 2014 taotluse võtta Viktor Uspaskichilt parlamendiliikme puutumatus ära.

Euroopa Parlamendi president tegi taotluse teatavaks 12. novembri 2014. aasta täiskogu istungil ja edastas selle õiguskomisjonile.

Õiguskomisjon kuulas hr Uspaskichi ära 24. märtsil 2015. aastal.

II. ÕIGUS

a) Euroopa Liidu õigusaktid

Esmane õigus: Protokoll nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta

Artikkel 8:

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel 9:

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:

a)      oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b)     teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.

Euroopa Parlamendi liikmete immuniteet kehtib ka siis, kui nad sõidavad Euroopa Parlamendi istungipaika ja sealt tagasi.

Immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust oma liikme immuniteet ära võtta.

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 6

Puutumatuse äravõtmine

1.      Oma eesõiguste ja puutumatusega seotud volituste rakendamisel võtab parlament meetmeid enda kui demokraatliku legislatiivkogu puutumatuse säilitamiseks ja oma liikmete sõltumatuse tagamiseks nende ülesannete täitmisel. Puutumatuse äravõtmise taotlust hinnatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklite 7, 8 ja 9 ning käesolevas artiklis osutatud põhimõtete kohaselt.

Artikkel 7

Eesõiguste ja puutumatuse kaitse

3.      Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus ei ole vastuvõetav, kui sama kohtumenetlusega seoses on juba esitatud sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise või selle kaitsmise taotlus, olenemata sellest, kas otsus on selleks hetkeks juba vastu võetud või mitte.

4.      Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotluse läbivaatamist ei jätkata, kui sama kohtumenetlusega seoses on esitatud taotlus sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmiseks.

5.      Juhul kui on võetud vastu otsus parlamendiliikme eesõigusi ja puutumatust mitte kaitsta, võib parlamendiliige esitada koos uute asitõenditega otsuse uuesti läbivaatamise taotluse. Otsuse läbivaatamise taotlus ei ole vastuvõetav, kui otsuse vastu on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel esitatud hagi või kui president ei pea uusi esitatud tõendeid piisavalt põhjendatuks, et läbivaatamist õigustada.

b)     Liikmesriigi õigusaktid

Leedu Vabariigi põhiseadus

(võeti vastu Leedu Vabariigi kodanike poolt rahvahääletusel 25. oktoobril 1992, jõustus 2. novembril 1992)

Artikkel 62

Seimi liikme isik on puutumatu.

Seimi liiget ei tohi võtta kriminaalvastutusele, vahistada ega tema vabadust muul viisil piirata ilma Seimi nõusolekuta.

Seimi liiget ei tohi kohtulikult jälitada tema poolt Seimis antud häälte või avaldatud arvamuste tõttu. Siiski võib teda võtta vastutusele isikliku solvamise või laimamise eest üldise korra kohaselt.

Leedu Vabariigi Seimi kodukord

(17. veebruar 1994, nr I-399)

(viimati muudetud 23. aprillil 2009 - nr XI-228) (mitteametlik tõlge)

Artikkel 22 – Seimi liikme puutumatus

1.      Seimi liikme isik on puutumatu.

2.      Seimi liiget ei tohi kohtulikult jälitada tema poolt Seimis, st Seimi istungitel Seimi komiteedes, komisjonides ja parlamendirühmades, antud häälte või avaldatud arvamuste tõttu; siiski võib teda võtta vastutusele isikliku solvamise või laimamise eest üldise korra kohaselt.

3.      Seimi liikme vastu ei tohi alustada kriminaalmenetlust, teda ei tohi vahistada ega tema isikuvabadust muul viisil piirata ilma Seimi nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ta tabatakse kuriteo toimepanemiselt (in flagrante delicto). Nimetatud juhul peab peaprokurör sellest viivitamata Seimile teatama.

Leedu kriminaalkoodeks

Artikkel 232 – Kohtu solvamine

Isikut, kes avalikult ja laimaval viisil teoga või suuliselt või kirjalikult väljendatud sõnaga alandab kohut või kohtunikku, kes oma tegevuse tõttu mõistab õigust, karistatakse rahatrahvi või aresti või kuni kaheaastase vangistusega.

III. SOOVITATAVA OTSUSE PÕHJENDUS

Euroopa Parlamendi liikmete puutumatus on kaitstud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikliga 8 ja artikliga 9.

Et toetuda Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikli 8 kohasele puutumatusele, peab menetlus puudutama Euroopa Parlamendi liikme poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamust või antud häält. Järelikult protokolli artikkel 8 siin ei kehti, sest Viktor Uspaskich ei olnud kõnealuse sündmuse ajal Euroopa Parlamendi liige.

Kui arvestada protokolli artikli 9 punkti a ja asjaolu, et väidetav õiguserikkumine toimus Leedus, siis kohaldatakse siin Leedu õigust, täpsemalt Leedu põhiseaduse artiklit 62.

Tavaliselt võetakse puutumatus ära, kui õiguserikkumine ei ole üldse seotud parlamendiliikme kohustuste täitmisega, sest see kuulub protokolli artikli 9 kohaldamisalasse, tingimusel et puudub fumus persecutionis, st puudub alus piisavalt tõsiseks ja täpseks kahtluseks, et asi antakse kohtusse eesmärgiga tekitada asjaomasele parlamendiliikmele poliitilist kahju.

Eelmainitud faktidest ilmneb, et väidetav õiguserikkumine pandi toime enne, kui Viktor Uspaskich sai Euroopa Parlamendi liikmeks, ja et kohtueelset menetlust oli juba alustatud enne, kui ta omandas koha Euroopa Parlamendis. Järelikult ei ole Viktor Uspaskichi vastu alustatav kriminaalmenetlus seotud tema praeguse Euroopa Parlamendi liikme ametiajaga. Lõpuks märkigem, et puuduvad piisavalt tõsised ja konkreetsed põhjused kahtlustamaks, et tegemist on fumus persecutionis'ega.

IV. KOKKUVÕTE

Eeltoodut arvestades ja vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 9 lõikele 3 soovitab õiguskomisjon Euroopa Parlamendil Viktor Uspaskichi puutumatuse ära võtta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

12

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Laura Ferrara, Dietmar Köster, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Pavel Svoboda, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Luis de Grandes Pascual, Angel Dzhambazki, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Virginie Rozière