RAPORT soovituse kohta võtta vastu nõukogu otsus Horvaatia ühinemise kohta Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel nõukogu koostatud 29. mai 2000. aasta konventsiooniga Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ning selle 16. oktoobri 2001. aasta protokolliga

12.5.2015 - (COM(2014)0685 – C8-0275/2014 – 2014/0321(NLE)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Birgit Sippel
PR_NLE-CN_LegAct_app

Menetlus : 2014/0321(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0156/2015
Esitatud tekstid :
A8-0156/2015
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

soovituse kohta võtta vastu nõukogu otsus Horvaatia ühinemise kohta Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel nõukogu koostatud 29. mai 2000. aasta konventsiooniga Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ning selle 16. oktoobri 2001. aasta protokolliga

(COM(2014)0685 – C8-0275/2014 – 2014/0321(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni soovitust nõukogule (COM(2014)0685),

–       võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti artikli 3 lõikeid 4 ja 5, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0275/2014),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–       võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0156/2015),

1.      kiidab komisjoni soovituse heaks;

2.      palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.      palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise tingimusi käsitleva 2012. aasta aktiga[1] lihtsustati Horvaatia ühinemist konventsioonide ja protokollidega, mille liikmesriigid on sõlminud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 (endine Euroopa Liidu lepingu artikkel K.3) alusel. Enam ei ole vaja pidada läbirääkimisi ega sõlmida konkreetseid ühinemisprotokolle (mille peaksid ratifitseerima 28 liikmesriiki): ühinemisakti artikli 3 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud, et Horvaatia ühineb konventsioonide ja protokollidega vastavalt ühinemisaktile.

Ühinemisakti artikli 3 lõigetes 4 ja 5 on selleks sätestatud, et nõukogu võtab vastu otsuse, et määrata kindlaks kuupäev, millal kõnealused konventsioonid Horvaatia suhtes jõustuvad, ning teha neis konventsioonides kõik uue liikmesriigi ühinemise tõttu vajalikud kohandused (mille hulka kuulub vähemalt konventsioonide vastuvõtmine horvaadi keeles, et see versioon oleks võrdselt autentne). Nõukogu tegutseb komisjon soovitusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Ühinemisakti I lisas on loetletud kuus justiits- ja siseküsimustega seotud konventsiooni ja protokolli. Loetellu kuulub ka 29. mai 2000. aasta konventsioon, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades, ja 16. oktoobri 2001. aasta protokoll, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni juurde.

Käesolev komisjoni soovitus võtta vastu nõukogu otsus on ette nähtud selliste kohanduste tegemiseks, mis on vajalikud seoses Horvaatia ühinemisega eespool nimetatud konventsiooni ja protokolliga vastavalt ühinemisakti artikli 3 lõigetele 4 ja 5.

Oma esildises Euroopa Parlamendi peasekretariaadile märkis nõukogu peasekretariaat tehnilist viga, mis mõjutab komisjoni soovituse sätet seoses konventsiooni jõustumiskuupäevaga Horvaatia ja liikmesriikide vahel. Soovituse artikli 1 kohaselt jõustub konventsioon Horvaatia ja nende liikmesriikide vahel, kelle suhtes konventsioon sel kuupäeval kehtib, otsuse vastuvõtmisele järgneva kuu esimesel päeval. Artikli 3 kohaselt jõustub otsus kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Need sätted võivad kaasa tuua olukorra, kus ajakava muutub ebaselgeks. Avaldamiskohustus on oluline menetlusnorm. Euroopa Liidu Kohus peab avaldamata akti tühiseks. Seega tuleks kõigepealt otsus vastu võtta ja avaldada; seejärel peaks otsus jõustuma selles nimetatud kuupäeval. Pärast seda, kui otsus on nõuetekohaselt avaldatud ja jõustunud, peaks viimaks jõustuma konventsioon.

Nõukogu peasekretariaat teatas Euroopa Parlamendi peasekretariaadile, et nõukogu käsitleb seda küsimust vastavalt oma kodukorrale. Seega soovitab raportöör käesoleva komisjoni soovituse heaks kiita.

  • [1]               ELT L 112, 24.4.2012, lk 10.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michał Boni, Bodil Ceballos, Caterina Chinnici, Rachida Dati, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Tanja Fajon, Laura Ferrara, Monika Flašíková Beňová, Kinga Gál, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Barbara Kudrycka, Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Roberta Metsola, Péter Niedermüller, Soraya Post, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Hugues Bayet, Andrea Bocskor, Pál Csáky, Dennis de Jong, Jeroen Lenaers, Nadine Morano, Salvatore Domenico Pogliese, Emil Radev, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Barbara Spinelli, Jaromír Štětina, Josep-Maria Terricabras, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Lynn Boylan, Rosa D’Amato, Jörg Leichtfried, Piernicola Pedicini