SOOVITUS mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Islandi vahelise lepingu (milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

18.5.2015 - (10883/2014 – C8‑0088/2015 – 2014/0151(NLE)) - ***

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Giovanni La Via

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Islandi vahelise lepingu (milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(10883/2014 – C8‑0088/2015 – 2014/0151(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10883/2014),

–       võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Islandi vahelist lepingut, milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil (10941/2014),

–       võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikele 1 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0088/2015),

–       võttes arvesse väliskomisjoni kirja,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–       võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust (A8-0166/2015),

1.      annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Islandi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

LÜHISELGITUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Islandi vahelise lepingu (milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil) sõlmimise kohta Euroopa Liidu nimel

Taust

1997. aastal allkirjastati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll, milles sätestati rahvusvaheliselt siduv heitkoguste vähendamise eesmärk. EL ratifitseeris kõnealuse protokolli 2002. aastal ning väitis, et EL ja selle tollased 15 liikmesriiki kasutavad seda sätet, et saavutada ELi heitkoguste vähendamise eesmärk ühiselt. Vastavalt Kyoto protokolli kohustuste täitmise tagamise mehhanismile vastutasid Euroopa Liit ja selle liikmesriigid seega ühiselt kohustuse eest vähendada esimesel perioodil (2008–2012) oma kollektiivseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid 8% võrreldes aastaga 1990.

Nõukogu otsustas oma 9. märtsi 2012. aasta järeldustes teha ettepaneku kehtestada liidule Kyoto protokolli teiseks kohustusperioodiks ühine heitkoguste vähendamise kohustus suuruses 20% allapoole 1990. aasta heitkoguste taset. ELi liikmesriigid järgisid nõukogu seisukohta 2012. aasta detsembris toimunud Doha kliimamuutuste konverentsil, kus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli 192 osalist võtsid vastu selle protokolli muudatuse.

Doha muudatusega kehtestati Kyoto protokolli teine kohustusperiood, mis algas 1. jaanuaril 2013 ja lõpeb 31. detsembril 2020, koos õiguslikult siduva heitkoguste vähendamise kohustusega, mille kohaselt Euroopa Liit, selle liikmesriigid ja Island kohustuvad ühiselt tagama, et nende kasvuhoonegaaside keskmine aastane heitkogus aastatel 2013–2020 ei ületa 80% baasaasta (milleks enamasti võetakse 1990) heitkogusest. See kohustus määrati kindlaks ELi kliima- ja energiapaketi alusel ajavahemikuks 2013–2020 lubatud kasvuhoonegaaside koguheite põhjal.

„Ühine täitmine” on Kyoto protokollis esinev tehniline termin. Selle sisuks on, et mitu osalist võivad leppida kokku heitkogustega seotud kohustuste ühises saavutamises. Kui ühine kohustus on täidetud, tähendab see, et kõik „ühises täitmises” kokku leppinud osalised on Kyoto protokolli järgsed heitkogustega seotud kohustused täitnud. Üksnes ühise kohustuse täitmata jätmise korral vastutab iga osaline vastavalt „ühise täitmise tingimustele” oma individuaalse heitkoguste taseme eest.

Raportööri seisukoht

Raportöör kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus, mis loob aluse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Islandi vahel lepingu sõlmimiseks, milles käsitletakse Islandi osalemist ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teise kohustusperioodi kohustuste ühises täitmises.

Raportöör soovib siinkohal käsitleda mõnda nõukogu otsuse ettepaneku aspekti.

Island on Kyoto protokolli I lisas loetletud osaline, kes saavutas esimese kohustusperioodi individuaalse eesmärgi. Island pidi esimese kohustusperioodi jooksul piirama heitkoguste kasvu keskmiselt alla 10%. Islandi heitkogused on selle ajavahemiku jooksul lõpuks vähenenud keskmiselt 2% võrra.

2009. aastal väljendas Island soovi täita koos ELi ja selle liikmesriikidega ühiselt kohustusi teisel kohustusperioodil. Nõukogu kiitis selle taotluse heaks ning tegi järelduse, et Island tuleks kaasata ühisesse täitmisse teisel kohustusperioodil. Nõukogu palus komisjonil koostada asjakohased ettepanekud. Komisjon (Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel) ja Island viisid 2014. aastal lõpule Kyoto protokolli teise kohustusperioodi ühiseks täitmiseks vajalikud läbirääkimised.

Island osaleb ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (HKS) ja kasvuhoonegaaside seiremehhanismi määruses. Ühisel täitmisel liikmesriikidele kehtivad õigused ja kohustused tuleb ELi õigusaktidega muuta kohaldatavaks Islandile.

Island on huvitatud koos ELi ja selle liikmesriikidega ühisest täitmisest sõltumata sellest, kas ta ühineb ELiga või mitte. Islandi ja ELi vahelised ühinemisläbirääkimised ei mõjuta seega Kyoto protokolli teise kohustusperioodi kohustuste ELi, selle liikmesriikide ja Islandi poolt kokku lepitud ühist täitmist.

Kyoto protokolliga nõutakse, et kohustuste ühise täitmise lepingu osalised sätestaksid kõnealuse lepingu igale liikmele eraldatud heitetaseme ja teavitaksid nendest heitetasemetest koos oma ratifitseerimiskirjadega (Kyoto protokolli artikli 4 lõige 1). Igale liikmesriigile ja Islandile eraldatud heitetasemed on välja toodud Doha muudatuste kohta käiva nõukogu otsuse eelnõu I lisa tabelis 1 (CO₂-ekvivalenttonnides), millele kohaldatakse paralleelset nõusolekumenetlust.

Kavandatav ratifitseerimisotsus näeb ette ELi, selle liikmesriikide ja Islandi esialgse ühisaruande, mille koostab komisjon, ning iga liikmesriigi ja Islandi individuaalsed esialgsed aruanded.

Kokkuvõte

Raportöör on seisukohal, et ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Islandi vahel sõlmitav leping, milles käsitletakse Islandi osalemist Kyoto protokolli teise kohustusperioodi kohustuste ühises täitmises, saadab selge sõnumi Euroopa koordineeritud tegevusest kliimamuutuse probleemi käsitlemisel rahvusvahelisel tasandil. EL on kaua olnud edasiviiv jõud rahvusvahelistel kliimamuutuse alastel läbirääkimistel ja tal oli tähtis osa ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli väljatöötamisel.

Seetõttu leiab raportöör, et kaks nõukogu otsust – Kyoto protokolli Doha muudatuste kohta ja Islandi osalemise kohta Kyoto protokolliga kehtestatud kohustuste ühises täitmises – tuleb ratifitseerida paralleelselt, asjatu viivituseta ja piisavalt vara enne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 2015. aasta konverentsi Pariisis. Euroopa Liit on maailmas juhtiv jõud kliimamuutusega võitlemisel ja toetab kaugeleulatuvat kliimapoliitikat. EL püüdleb lepingu poole, mis on tulevikku vaatav, kõikehõlmav ja õiguslikult siduv. Tulevasele kliimaga seotud rahvusvahelisele korrale ülemineku raames osaleb EL 2013–2020 kestvas Kyoto protokolli teises kohustusperioodis.

Eelmainitud kaalutlusi arvesse võttes soovitab raportöör vastutaval komisjonil ja Euroopa Parlamendil anda oma nõusolek nõukogu otsuse vastuvõtmiseks.

VÄLISKOMISJONI (AFET) KIRJA VORMIS ESITATAV ARVAMUS

Väliskomisjon

Esimees

Ref.: D(2015)18586

201295           29.4.2015

Giovanni La Via

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse

komisjoni esimees

Teema:   Väliskomisjoni esitatud arvamus keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile, mis käsitleb nõukogu otsust ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Islandi vahelise lepingu (milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

Austatud president

Väliskomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil soovitada, et Euroopa Parlament annaks oma nõusoleku Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Islandi vahelise lepingule, milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil.

Euroopa poolt endale võetud kohustuste jõustumine õiguslikult siduva rahvusvahelise lepingu kujul saadab selge sõnumi ELi ja selle liikmesriikide kindlast tahtest siduda ennast reeglitepõhise mitmepoolse kliimamuutuse vastase võitluse režiimiga rahvusvahelisel tasandil.

Tervitan seetõttu soojalt Islandi tahet võtta endale kohustus täita koos ELi ja selle liikmesriikidega ühiselt oma kohustusi teisel kohustusperioodil.

Lugupidamisega

(allkiri)

Elmar Brok

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	6.5.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	64 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Cristian-Silviu Bușoi, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Iratxe García Pérez, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Josu Juaristi Abaunz, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Pavel Poc, Marcus Pretzell, Frédérique Ries, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Damiano Zoffoli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Renata Briano, Nicola Caputo, Mark Demesmaeker, Esther Herranz García, Jan Huitema, Merja Kyllönen, James Nicholson, Aldo Patriciello, Gabriele Preuß, Bart Staes
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Marek Jurek, Emilian Pavel, Catherine Stihler