RAPORT teatise „Uudetud konsensuse poole intellektuaalomandi õiguskaitsel: ELi tegevuskava” kohta

18.5.2015 - (2014/2151(INI))

Õiguskomisjon
Raportöör: Pavel Svoboda

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

teatise „Uudetud konsensuse poole intellektuaalomandi õiguskaitsel: ELi tegevuskava” kohta

(2014/2151(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta[1],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 17,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2012. aasta määrust (EL) nr 386/2012, millega antakse Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud ülesannete täitmine, sealhulgas avaliku ja erasektori esindajatest koosneva intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse moodustamine[2],

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003,

–       võttes arvesse Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM) ja Euroopa Patendiameti (EPO) 2013. aasta septembris esitatud aruannet „Suure intellektuaalomandiõiguse osakaaluga tööstusharude panus Euroopa Liidu majandustulemustesse ja tööhõivesse”,

–       võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „„Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”” (COM(2008)0394),

–       võttes arvesse komisjoni 11. septembri 2009. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele intellektuaalomandi õiguste jõustamise tõhustamise kohta siseturul (COM(2009)0467),

–       võttes arvesse komisjoni 22. detsembri 2010. aasta aruannet nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Sotsiaalkomiteele „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/29/EÜ (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta) kohaldamine” (COM(2010)0779) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti[3],

–       võttes arvesse komisjoni 2013. aasta juuli kokkuvõtet avaliku konsulteerimise tulemustest „Intellektuaalomandi õiguste tsiviilõigusliku jõustamise ja avaliku konsulteerimise menetluste tõhususe ja meetmete kättesaadavuse kohta”[4],

–       võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2014. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Uudetud konsensuse poole intellektuaalomandi õiguskaitsel: ELi tegevuskava” (COM(2014)0392),

–       võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2014. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Kaubandus, majanduskasv ja intellektuaalomand – Intellektuaalomandi õiguste kaitse ja tagamise strateegia kolmandates riikides” (COM(2014)0389),

–       võttes arvesse komisjoni kava luua ELi digitaalne ühtne turg ja Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2012. aasta resolutsiooni konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu kohta[5],

–       võttes arvesse nõukogu 4.–5. detsembri 2014. aasta järeldusi intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta[6],

–       võttes arvesse nõukogu resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Liidu intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitlemise tollialast tegevuskava aastateks 2013–2017[7],

–       võttes arvesse oma 22. septembri 2010. aasta resolutsiooni intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul[8],

–       võttes arvesse õiguskomisjoni 24. märtsi 2011. aasta kirja, milles käsitletakse raportit direktiivi 2004/48/EÜ kohaldamise kohta,

–       võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 27, milles on sätestatud, et igal inimesel on õigus teaduslikest töödest, kunsti- ja kirjandusteostest, mille autoriks ta on, tulenevate mittevaraliste ja varaliste huvide kaitsele,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0169/2015),

A.     arvestades, et intellektuaalomandile on erilist tähelepanu pööratud Lissaboni lepingu artiklis 118 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 17;

B.     arvestades, et intellektuaalomandi õigused on innovatsiooni ja loovuse üks liikumapanevaid jõude ning peamine konkurentsivõime, tööhõive ja kultuurilise mitmekesisuse soodustaja; arvestades, et toote autentsust ei tuleks alati seostada tooteohutuse ja toote kvaliteediküsimustega ning intellektuaalomandi õiguste jõustamisel on oluline roll tarbijate tervise ja ohutuse kindlustamisel; arvestades, et võltsimisest saavad tavaliselt tulu varimajandus ja organiseeritud kuritegevus;

C.     arvestades, et ELis on arvukalt intellektuaalomandi õiguste rikkumisi ning nende rikkumiste maht ja rahaline väärtus on muret tekitavad, nagu märkis komisjon oma teatises intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitleva direktiivi kohaldamise kohta (COM(2010)0779); arvestades, et need arvud näitavad ka intellektuaalomandi õiguste lisaväärtust Euroopa majanduses üldise konkurentsi tingimustes;

D.     arvestades, et intellektuaalomandi õiguste rikkumised, sealhulgas võltsimine, takistavad arengut, töökohtade loomist, innovatsiooni ja loovust;

E.     arvestades, et intellektuaalomandi õiguste rikkumine tekitab Euroopa ettevõtjatele nii mittemateriaalset kui ka majanduslikku kahju ning põhjustab riikidele suurt majanduslikku ja rahalist kahju;

F.     arvestades, et intellektuaalomandi õiguste piisav kaitse on digitaalse majanduse ja digitaalse ühtse turu arengu eeltingimus;

G.     arvestades, et kiiresti arenev e-kaubandus ja internetipõhine tegevus on muutnud arusaama sellest, kuidas intellektuaalomandi õiguskaitset tuleks vaadelda digitaalkeskkonnas, eriti seetõttu, et siin avanevad uued võimalused õigusrikkumisteks, mis eelkõige tulenevad kasutajate sotsiaalse käitumise uutest mudelitest;

H.     arvestades, et Euroopa Parlament võtab murega teadmiseks asjaolu, millele osutatakse Siseturu Ühtlustamise Ameti aruandes ja mis puudutab Euroopa elanike arvestatava vähemuse teataval määral sallivat suhtumist seisukohta, nagu intellektuaalomandi õiguste rikkumine võiks olla vastuvõetav[9]; arvestades, et ei ole piisavaid teadmisi intellektuaalomandi õiguste sotsiaalsest ja kultuurilisest tähtsusest ja tegevustest, mida võiks pidada nende õiguste rikkumiseks, samuti ei ole inimesed, eriti Euroopa noored teadlikult intellektuaalomandi õiguste rikkumise võimalikest tagajärgedest ELi majandusele ja ühiskonnale ning kodanike üldisele turvalisusele; arvestades, et on vajalik ja võimalik korraldada asjakohaseid kasutajate teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniaid;

I.      arvestades, et tuleb kahekordistada jõupingutusi võltsitud kaupade ebaseadusliku kaubanduse vastu võitlemiseks, ja arvestades asjaolu, et keegi ei tohiks saada kasu intellektuaalomandi õiguste rikkumisest;

J.      arvestades, et seaduste jõustamine on oluline seaduse ootuspärasuse seisukohast, ja arvestades, et äärmiselt oluline on leida tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad vahendid intellektuaalomandi õiguste piiriüleseks jõustamiseks;

K.     arvestades, et intellektuaalomandi õiguste rikkumised mõjutavad eriti VKEsid, sealhulgas ettevõtetevahelisi teenuseid, ning võivad põhjustada turgude kaotamist või pankrotte;

L.     arvestades, et rahvusvaheliste aspektide arvessevõtmine on äärmiselt oluline intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks, sest intellektuaalomandi õiguste rikkumine on ülemaailmne nähtus;

M.    arvestades, et nii veebis kui ka väljaspool seda toime pandud rikkumisi tuleks arvesse võtta intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu võitlemiseks võetavates poliitikameetmetes;

1.      väljendab heameelt komisjoni 1. juuli 2014. aasta teatise üle, milles esitatakse intellektuaalomandi õiguskaitse tegevuskava; toetab komisjoni lähenemist intellektuaalomandi õiguskaitsele, mis põhineb ennetusmeetmetel ja poliitikavahenditel, mille eesmärk on jätta kaubandustasandil rikkumiste toimepanijad ilma oma sissetulekust ning muuta keerulisemaks õigusi rikkuvate kaupade turustamine;

2.      rõhutab, et peamine vastutus intellektuaalomandi õiguskaitse eest lasub liikmesriikide riigiasutustel;

3.      rõhutab, et tegevuskava peaeesmärk peaks olema tagada intellektuaalomandi õiguste tulemuslik tõenditepõhine kaitse, millel on keskne tähtsus innovatsiooni, loovuse, konkurentsivõime, majanduskasvu ja kultuurilise mitmekesisuse soodustamisel; märgib, et intellektuaalomandi õiguskaitseks võetavad meetmed peaksid tuginema täpsetele usaldusväärsetele andmetele;

4.      rõhutab, et finantskriisi ajal, kui kultuurisektori rahalist toetamist kärbitakse oluliselt, on intellektuaalomandi õigused sageli loovisikute peamine sissetulekuallikas; rõhutab seepärast, et loovisikutele õiglase tasu tagamine peaks olema ELi tegevuskavas kesksel kohal;

5.      rõhutab, et innovatsiooni, loovuse ja konkurentsivõime huvides on määravalt tähtis, et intellektuaalomandi õiguste kaitsemeetmed oleksid läbipaistvad ning üldsusele ja kõigile muudele osalejatele oleks kättesaadav täielik teave;

6.      tunnistab, et intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine ei ole pelgalt majanduskasvu ja töökohtade loomise tõukejõud kogu liidus, vaid see on oluline ka ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks, eelkõige pidades silmas selliseid tegureid nagu osakaal ELi SKPs, tööhõive ja intellektuaalomandi õigusi kasutavad ja neist kasu saavad mitmesugused tööstusharud, ning sellel on keskne tähtsus innovatsiooni, loovuse, konkurentsivõime ja kultuurilise mitmekesisuse soodustamisel;

7.      rõhutab, et intellektuaalomandi õigused on kultuuri- ja loomesektoris, aga ka muudes tööstusharudes, loovuse, innovatsiooni ja konkurentsivõime tagatiseks, nagu rõhutas komisjon oma teatises „Euroopa tööstuse taassünd”; kutsub komisjoni jätkama tööd intellektuaalomandi õiguste kui Euroopa majanduse konkurentsivõimet soodustava teguri arvessevõtmisel;

8.      rõhutab, et intellektuaalomandi õigused ei ole pelgalt autoriõigused, vaid muu hulgas ka kaubamärgid ja patendid, ning igaüks neist on äärmiselt oluline Euroopa kaupade ja teenuste väärtuse seisukohalt;

9.      märgib, et komisjoni andmetel annab tihtipeale intellektuaalomandi õigustega tihedalt seotud kultuuri- ja loomesektor Euroopa Liidus juba kuni 4,5 % SKPst ja kuni 8,5 miljonit töökohta ning on tähtis mitte ainult kultuurilise mitmekesisuse seisukohalt, vaid soodustab oluliselt ka sotsiaalset ja majandusarengut;

Kõigi veebikeskkonnas ja väljaspool seda tegutsevate tarneahelas osalejate kaasamine

10.    on seisukohal, et kõigil tarneahelas osalejatel on oma osa intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastases võitluses ja nad tuleks sellesse kaasata; rõhutab, et tuleks välja töötada kõiki osalejaid hõlmav lähenemine nii veebikeskkonnas kui ka väljaspool seda toime pandud rikkumistele; on seisukohal, et selles valdkonnas edu saavutamiseks on vaja tasakaalustada põhiõigused, sest majandustegevuses osalejad ei saa vabatahtlikult võtta põhiõigusi mõjutavaid meetmeid, vaid neil peab olema õiguslik alus ja kohtulik järelevalve;

11.    rõhutab, et veebikeskkonnas tegutsevate osalejate kaasamine intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastastesse meetmetesse peab toimuma kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud direktiivis 2000/31/EÜ (elektroonilise kaubanduse direktiiv) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

12.    märgib, et järjest enam turustatakse ja müüakse võltsitud ja intellektuaalomandi õigusi rikkuvaid füüsilisi kaupu e-turul, kus liikmesriikide ametiasutustel on piiratud võimalused müügi kontrollimiseks; rõhutab vajadust kaasata turuplatvormide omanikud kõigisse jõupingutustesse jõustada intellektuaalomandi õiguseid, sealhulgas pingutustesse kõrvaldada turult võltsitud kaubad ja sulgeda nende müüjate veebisaidid;

13.    rõhutab, kui tähtis on tagada hoolsuskohustuse kohaldamine kogu tarneahela ulatuses, kaasa arvatud digitaalne tarneahel ning kõik selle peamised osalised ja ettevõtjad, nagu loomeinimesed, kunstnikud ja õiguste valdajad, produtsendid, vahendajad, internetiteenuste pakkujad, veebimüügiplatvormid, lõpptarbijad ja riigiasutused;

14.    on arvamusel, et hoolsuskohustuse rakendamine kogu tarneahelas ning tõhustatud turujärelevalve ja tolliasutuste teabevahetus võiks parandada ettevõtluskeskkonda ning aidata takistada õigusi rikkuvate toodete ja teenuste sisenemist turule; rõhutab siiski, et kvalitatiivsete auditeerimissüsteemide kulude ja tulude suhet ning tõhusust tuleks põhjalikult hinnata enne nende kasutuselevõttu ja sellega seoses tuleks kindlasti kaaluda VKEdele toetuse andmist;

15.    märgib ühtlasi ära sidusrühmadega konsulteerimise käigus tehtud ettepanekud kohaldada kogu tarneahelas, sealhulgas makseteenuste pakkujate suhtes, ELi hoolsuskohustust, et hoida ära intellektuaalomandi õiguste rikkumisi, ning palub, et konsultatsioonide tulemused ja ELi vabatahtlik hoolsuskohustuse kava esitataks Euroopa Parlamendile mitte iga kahe aasta tagant, vaid igal aastal;

16.    palub komisjonil tagada, et kõik konsultatsioonid sidusrühmadega toimuksid läbipaistval moel ja õigeaegselt ning konsultatsioonide tulemusi analüüsitaks nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt ja jagataks neid sidusrühmadega, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja teiste ELi institutsioonidega;

17.    rõhutab valdkondlike kokkulepete ja heade tavade suuniste tähtsust intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastu võitlemisel; kutsub ettevõtjaid üles vahetama teavet intellektuaalomandi õigusi rikkuvale infosisule juurdepääsu võimaldavate platvormide kohta ning võtma kooskõlastatud ja proportsionaalseid meetmeid, näiteks teavitamine ja infosisu kõrvaldamine, et vähendada sellisest infosisust ja platvormist saadavat tulu; märgib, et sellised meetmed ei tohiks hõlmata veebisaitide kohtuotsuseta blokeerimist;

18.    juhib tähelepanu sellele, et nn cyberlocker-platvormid on üks intellektuaalomandi õiguste rikkumise tulipunkte, mis kaudselt teenivad selle abil tulu reklaami ja/või tellimuste pealt;

19.    väljendab heameelt lähenemise üle, millega jäetakse intellektuaalomandi õiguste rikkujad sissetulekust ilma õiguste omajate ja nende partnerite vaheliste kokkulepete abil; toetab vastastikuse mõistmise memorandumite koostamist kui mittesiduvaid meetmeid võltsimise ja piraatluse vastu võitlemiseks ning pooldab ideed arendada selliseid meetmeid sidusrühmade seas edasi; soovitab komisjonil viia sellega seoses läbi uurimuse selle kohta, kuidas võltsimisega rahastatakse muid tegevusi (müükase võltsitud tooteid ja edastatakse ebaseaduslikku infosisu);

20.    tuletab meelde, et alates 2011. aasta maist on olemas vabatahtlik vastastikuse mõistmise memorandum võltsitud kaupade internetimüügi kohta, ja palub komisjonil hinnata kõnealuse vastastikuse mõistmise memorandumi täitmist ning anda sellest aru Euroopa Parlamendile;

21.    usub, et komisjon peaks läbi vaatama ka olemasolevate algatuste tõhususe ja kaaluma võimalikke tulevasi meetmeid, mis keskenduvad vahendajate rollile intellektuaalomandi õiguste rikkumiste käsitlemisel;

22.    juhib tähelepanu sellele, et intellektuaalomandi õiguste rikkumiste varakult avastamiseks tuleks eriti kultuuri- ja loomesektoris õhutada koostööd, ka iseregulatsioonil põhinevat koostööd õiguste valdajate, autorite, platvormide käitajate, vahendajate ja lõpptarbijate vahel; rõhutab, et komisjon peab lähiajal hindama sellise iseregulatsiooni tulemuslikkust ja vaja võib minna täiendavaid seadusandlikke meetmeid;

23.    rõhutab, et kultuuri- ja loomesektoris tuleb dialoogi kaasata makseteenuste pakkujad, et vähendada internetis intellektuaalomandi õiguste rikkumisest saadavaid kasumeid;

24.    tuletab meelde organiseeritud kuritegevuse osalemist rahvusvahelises intellektuaalomandi õiguste rikkumises ning seda, kui tähtis on tarbijate huvide ja tarneahela puutumatuse kaitsmiseks üleeuroopaline kooskõlastatud lahendus, olemasolevate auditeerimismeetmete tugevdamine ja rahavoo jälgimise põhimõtte rakendamine;

Tarbijate teadlikkus ja teavitamine

25.    väljendab heameelt komisjoni võetud lähenemise üle luua kohandatud teadlikkuse tõstmise kampaaniaid; peab äärmiselt oluliseks, et kõik mõistaksid intellektuaalomandi õiguste rikkumisest tulenevaid konkreetseid tagajärgi kogu ühiskonnale ning igale tarbijale ja kodanikule; on seisukohal, et tarbijad peaksid olema paremini teavitatud intellektuaalomandi õiguste sisust ning sellest, mida võib või ei või teha kaitstud toodete ja infosisuga; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja täiendavaid teadlikkuse tõstmise meetmeid, mis on suunatud konkreetsele sihtrühmale ja turule;

26.    soovitab korraldada ulatuslikuma teavituskampaania intellektuaalomandi õiguste valdajate ja õiguskaitseasutuste platvormi teemal, et õiguste valdajatel oleks aktiivsem roll oma õiguste kaitsel kogu Euroopa Liidus maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi turvalisse võrku integreeritud õiguskaitse andmebaasi vahendusel; nõuab intellektuaalomandi õiguskaitse paremaks tagamiseks politsei ja tolliasutuste edasist ja kiiremat integreerimist kogu maailmas;

27.    rõhutab, et konkreetsemalt on vaja tegelda noorema põlvkonnaga ja korraldada asjakohaseid teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, võttes arvesse, et hiljutine intellektuaalomandit käsitlenud arvamusuuring näitas, et just see põlvkond järgib kõige vähem intellektuaalomandi õigusi;

28.    rõhutab, et olulised on algatused, mille käigus hinnatakse ja jälgitakse seda, kuidas kogutakse teadmisi noorte inimeste arusaamade ja hoiakute kohta intellektuaalomandi vallas, et paremini mõista nende vajadusi ja määrata kindlaks, milliseid meetmeid on kõige asjakohasem võtta;

29.    peab eriti tervitatavaks Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM) koosseisu kuuluva intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse jõupingutusi, mis on mõeldud tarbijate teadlikkuse tõstmiseks intellektuaalomandi õigusi järgivate toodete valimise eelistest ning hõlbustavad selliste toodete kättesaadavust;

30.    on samas seisukohal, et tarbijad peaksid suutma paremini tuvastada rikkuvaid pakkumisi, et otsustada ost sooritamata jätta; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni tegevuskavas puuduvad meetmed, millega parandada tarbijate suutlikkust tunda ära õigusi rikkuvaid kaupu ja infosisu; kutsub komisjoni ja liikmesriike mõtlema veelgi konkreetsete vahendite ja suuniste väljatöötamisele ning tõenditele põhinedes uurima ja võimaluse korral välja töötama õigusi rikkuvast kaubast ja infosisust teavitamise ja selle kõrvaldamise ühtlustatud korra, et tarbijad ja ettevõtjad saaksid võtta eksitamise korral meetmeid, nagu nad saavad võtta meetmeid ebasoovitavale infosisule tähelepanu juhtimiseks, tuginedes komisjoni ja intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse kogemusele ja pöörates erilist tähelepanu parimate tavade vahetamisele;

31.    märgib, et intellektuaalomandi õigusi rikkuvast infosisust teatamise ja selle URLide kaupa kõrvaldamise süsteemil on praktilised piirangud, arvestades, kui kiiresti saab vastava infosisu uuesti kättesaadavaks teha; palub seepärast antud valdkonna ettevõtjatel hakata mõtlema, kuidas pikemas perspektiivis muuta teatamise ja kõrvaldamise süsteem tõhusamaks;

32.    juhib tähelepanu asjaolule, et kõik turustusahelas osalejad peaksid tegema koostööd teabekampaaniate väljatöötamisel, mis annaksid tarbijatele teavet nende õigustest ja kohustustest loomesisu hõlpsal hankimisel ja kasutamisel;

33.    on seisukohal, et läbipaistvust suurendada ja teavitamist parandada on võimalik tõhusalt ainult koostöös peamiste interneti sidusrühmadega, kes edastavad intellektuaalomandi õigustega kaitstud infosisu, ning seepärast on soovitav kaasata nad jõupingutustesse, mida tehakse läbipaistvuse ja teabe liikumise saavutamiseks;

34.    rõhutab vajadust koordineerida kõikide liikmesriikide algatusi ja kampaaniaid, et vältida kattumisi ning tagada nende kooskõla ja tõhusus;

35.    palub liikmesriikide ametiasutustel tagada, et ohutusriskiga intellektuaalomandi õigusi rikkuvad kaubad kaasataks RAPEXi teadetesse sõltumata sellest, kas neid tooteid müüakse asjaomases liikmesriigis seaduslikult või ebaseaduslikult;

Uute ärimudelite väljatöötamine

36.    on seisukohal, et teatavates sektorites võib tarbijate teadlikkuse puudumine seaduslikest pakkumistest ja vahel raskesti kättesaadavad või kallilt tarnitavad tooted ja infosisu teha raskeks tarbijate eemalhoidmise ebaseaduslike kaupade ostmisest või ebaseadusliku infosisu kasutamisest; on seisukohal, et selles valdkonnas on vaja veelgi edasiminekut, ja rõhutab oma nõudmist, et komisjon ja liikmesriigid asetaksid rohkem rõhku sellele, et tööstus arendaks kõigis liikmesriikides mitmekesist ja atraktiivset seaduslikku pakkumist, et tarbijatel oleks tõesti kõik võimalused osta seaduslikke kaupu või kasutada seaduslikku infosisu;

37.    rõhutab, et vaja on terviklikumat käsitust rõhuasetusega sellel, kuidas rahuldada tarbijate nõudlust uuenduslike ja taskukohase hinnaga seaduslike pakkumiste kättesaadavuse ja tarbimise suurendamisega, lähtudes ärimudelitest, mis on kohandatud internetile ja aitavad kõrvaldada tõeliselt üleeuroopalise digitaalse ühtse turu rajamist segavad tõkked, kuid hoiavad omavahel tasakaalus tarbijaõigused ning uuendajate ja loomeinimeste kaitse;

38.    on seisukohal, et üks võimalus intellektuaalomandi õiguste tugevdamiseks võiks olla innovaatiliste ärimudelite väljatöötamine; rõhutab ühtlasi, et selliste mudelite täiustamine ja pidev kohandamine tehnoloogia arenguga tuleks arutlusele võtta teatavate tööstussektorite puhul;

Keskendumine VKEdele

39.    rõhutab, et oluline on täiustada intellektuaalomandi õiguste tsiviilõigusliku kaitse menetlusi VKEde ja individuaalsete loomeisikute jaoks, kuna neil on kultuuri- ja loomesektoris keskne koht ning nad ei suuda sageli oma õigusi kaitsta vastavate menetluste keerukuse, kulukuse ja pikaajalisuse tõttu;

40.    peab tervitatavaks komisjoni väljendatud kavatsust toetada VKEsid oma intellektuaalomandi õiguste kaitsel, parandades tsiviilõiguslikke kaitsemeetmeid selleks, et paremini võidelda suuremate konkurentide turupositsiooni ärakasutamise vastu ja hinnata täiendavalt seda, milliseid ELi meetmeid vajavad VKEd edaspidi;

41.    peab tervitatavaks otsust, mis on tehtud komisjoni 1. juuli 2014. aasta teatises ELi tegevuskava kohta, ja eriti selle 4. meedet, mille eesmärk on parandada intellektuaalomandi õiguste tsiviilõiguslikke kaitsemenetlusi VKEde jaoks, eeskätt väiksemate kohtuvaidluste menetlemist ja võimalikke meetmeid selles valdkonnas;

42.    rõhutab, et VKEde jaoks on selged ja hallatavad struktuurid nende intellektuaalomandi õiguste jõustamisel keskse tähtsusega;

43.    palub komisjonil tagada, et kõik võetavad meetmed mõjutaksid VKEdele kehtestatavat koormust ja makse vaid vähesel määral; palub komisjonil eelkõige hinnata paremini, kuidas VKEd saaksid osaleda kvalitatiivsetes auditeerimissüsteemides, ning teha kindlaks, milliseid konkreetseid meetmeid saaks sellega seoses VKEsid silmas pidades võtta;

44.    rõhutab vajadust võtta VKEsid arvesse õigusaktide koostamisel ja kordab, et alati tuleks lähtuda põhimõttest „kõigepealt mõtle väikestele”;

45.    rõhutab õigusmõistmisele juurdepääsu ja kohtumenetluste kulutõhususe olulisust eelkõige VKEde jaoks ja nõuab vahendusteenuste loomist ning muude ettevõtetevaheliste vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide väljatöötamist intellektuaalomandi õiguste valdkonnas;

46.    rõhutab, et oluline on korrapäraselt analüüsida tegureid, mis suurel määral mõjutavad VKEde otsust oma intellektuaalomandi õigusi kasutada või mitte, et teha kindlaks, kas võiks teha muudatusi innovatiivsete VKEde puhul või selliste VKEde puhul, kellel on probleeme eelkõige intellektuaalomandi õiguste kasutamisel;

47.    loodab 2015. aasta lõpuks saada teavet olemasolevate siseriiklike algatuste kohta, mis käsitlevad intellektuaalomandi tsiviilõiguslikku kaitset VKEde jaoks; väljendab heameelt, et peatselt antakse välja roheline raamat vajaduse kohta võtta tulevikus ELi tasandil meetmeid vastavalt parimale tavale, mis on leitud riikide endi rahastatud süsteemide seast, mille abil aidatakse tagada VKEdele intellektuaalomandi õiguskaitse;

Intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus

48.    väljendab rahulolu intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse tegevuse arengu üle, kuna sellest on abi poliitikakujundajate aruteludes ning selle vahendusel kogutakse ja vahetatakse andmeid ja teavet intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste kõigi vormide kohta;

49.    rõhutab, et Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM) ülesanne on koguda andmeid intellektuaalomandi õiguste rikkumise kohta tööstussektorilt ning anda usaldusväärseid andmeid ja analüüsida rikkumiste tegelikku mõju ettevõtjatele ning see tegevus peaks kuuluma kümnest meetmest koosnevasse tegevuskavasse ja selle põhjal tuleks võtta edaspidi meetmeid kõige enam mõjutatud sektorites; kutsub sellega seoses komisjoni üles täiustama võltsimisvastase jälitusteabe toetusvahendi ACIST andmebaasi, mille on välja töötanud OHIM selleks, et anda teavet võltsijate kohta ja hoida sellega ära võltsitud toodete müümine avaliku sektori hankijatele;

50.    rõhutab, et intellektuaalomandi sisuliseks õiguskaitseks peaks olema kättesaadav ja juurdepääsetav täielik teave intellektuaalomandi õiguste liigi kohta igal juhul (nt patent, kaubamärk, autoriõigus), kehtivus ja teave omanike kohta, sealhulgas metaandmete kujul digitaalfailide puhul;

51.    palub komisjonil kasutada täielikult ära vaatluskeskuse kogutud andmeid ja vaatluskeskuse tegevuse tulemusi, teha järeldusi ja pakkuda lahendusi poliitikakujundajatele intellektuaalomandi paremaks õiguskaitseks; palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile selle kohta korrapäraste ajavahemike tagant tagasisidet;

52.    märgib, et oluline on korraldada koolitusi intellektuaalomandi valdkondliku õiguskaitse arendamiseks riiklikul tasandil ning samuti on oluline roll, mida täidab vaatluskeskus, kes aitab korraldada liikmesriikide ametiasutuste jaoks koolitusi ja jagada parimaid tavasid, eelkõige edendades digitaalselt kättesaadavaid ja majanduslikult soodsaimaid kampaaniad ning koordineerides neid asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega;

Komisjoni intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise eksperdirühm

53.    peab tervitatavaks komisjoni poolt intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise eksperdirühma moodustamist ja palub komisjonil tagada, et Euroopa Parlament ja vajaduse korral intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus oleksid tihedamini kaasatud eksperdirühma töösse ning eeskätt kutsutaks teda saatma oma eksperdid koosolekutel osalema;

Õigusraamistiku areng

54.    väljendab heameelt komisjoni avaldatud aruande üle intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi[10] kohaldamise kohta, märkides samas, et mõne aspekti kohta on võimalik teha ainult piiratud järeldusi, kuna mõned liikmesriigid võtsid direktiivi üle viivitusega; palub komisjonil esitada täiendava analüüsi direktiivi mõju kohta, eelkõige mõju kohta innovatsioonile ja infoühiskonna arengule, nagu on ette nähtud direktiivi artikli 18 lõikes 1 ja mida nõudis Euroopa Parlament oma 22. septembri 2010. aasta resolutsioonis; tuletab siiski meelde, et komisjon on osutanud paljudele muudele intellektuaalomandi õiguskaitse aspektidele, nagu vahendajate osa õigusrikkumistega võitlemisel, millest võiks samuti olla kasu kuritarvituste vastu võitlemisel;

55.    võtab teadmiseks komisjoni aruande, milles märgitakse, et intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiiv ei sobi digitaalajastusse ning ei ole piisav internetis toimepandavate rikkumiste vastu võitlemiseks; palub komisjonil esitada üksikasjaliku hinnangu praeguse õigusraamistiku piiratuse kohta internetis toimuvat tegevust silmas pidades ning vajaduse korral esitada ettepanekuid ELi õigusraamistiku kohandamiseks internetikeskkonnale; rõhutab, et kõikide selliste ettepanekute puhul tuleb viia läbi põhjalik mõjuhindamine;

56.    võtab teadmiseks tähelepaneku, et direktiivi teatavate sätete erinev tõlgendamine põhjustab selle erineva kohaldamise liikmesriikides, ning palub komisjonil võtta meetmeid aruandes tuvastatud probleemide lahendamiseks, sealhulgas direktiivi täiendava selgitamise abil;

57.    kordab oma nõudmist intellektuaalomandi õiguste strateegia järele, mis hõlmaks internetikeskkonnaga kohandatud igakülgset õigusraamistikku intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastu võitlemiseks, mille juures võetakse täielikult arvesse põhiõigusi ja -vabadusi, õiglast kohtulikku arutamist, proportsionaalsust ja andmekaitset; on seisukohal, et õiguskaitse on hädavajalik uute toodete puhul, sest see ergutab investeerimist ja toob kaasa täiendavat innovatsiooni;

58.    rõhutab, et mis tahes intellektuaalomandi õigusi käsitlevas õigusaktis tuleb arvesse võtta digitaalajastu arengut, võttes arvesse internetikeskkonda ja eri jaotusviise, et tagada tasakaalustatud lähenemisviis, mis esindab kõigi sidusrühmade ja eelkõige tarbijate huve ning nende õigust infosisule juurdepääsule, toetades samal ajal kunstnikke, loovisikuid ja innovatsiooni Euroopas;

59.    kordab, et vaja on kaasaegset, konkurentsi soodustavat ja tarbijasõbralikku autoriõiguste raamistikku, mis ühtlasi toetaks loovust ja innovatsiooni, tagades leiutajatele ja loomeinimestele ohutu, piisava ja turvalise keskkonna;

60.    rõhutab, et Euroopa Liidu kultuuri- ja loomesektor on Euroopa sotsiaalse ja majandusliku arengu ning töökohtade loomise liikumapanev jõud, ja tuletab meelde, et liidu majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomisesse annavad märkimisväärse panuse ka loovisikud, disainerid ja institutsioonid, kes sõltuvad oamandiõiguste eranditest ja piirangutest; rõhutab, et kõik omandiõiguse ajakohastamise seadusandlikud algatused peaksid põhinema sõltumatutel tõenditel selle avaldatava mõju kohta majanduskasvule ja töökohtadele (eriti kultuuri- ja loomesektori VKEde puhul), teadmiste ja kultuuri kättesaadavusele ning võimalikele kuludele ja tuludele;

Rahvusvahelised tarneahelad ning tolli ja rahvusvahelise koostöö roll

61.    rõhutab, et tollil ja selles valdkonnas tehtaval rahvusvahelisel koostööl on oluline osa piiriüleses kaubanduses intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu võitlemisel, ja rõhutab, et tolliteenistuste omavahelises koostöös tehtavat tegevust tuleb toetada ja soodustada, täpsustades töökorda eelkõige selleks, et töö käigus oleks võimalik tõhusalt kontrollida ELi territooriumi läbivaid kaupu;

62.    palub komisjonil võtta intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise tegevuskava rakendamisel arvesse sellega seotud algatusi, eelkõige ELi tollialast tegevuskava intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste vastu võitlemiseks ja kolmandates riikides intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist käsitlevat strateegiat;

63.    nõuab tõhustatud turujärelevalvet, riskijuhtimist ja teabejagamist tolliasutuste vahel seoses küsimustega, mis on tekkinud seoses intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega tolli poolt, näiteks õigusi rikkuvate kaupade ladustamine ja hävitamine;

64.    rõhutab, et oluline on tolli-, turujärelevalve- ja kohtuasutuste tihe koostöö ja teabejagamine ning asjakohane väljaõpe;

Muud küsimused

65.    rõhutab, et riigiasutused täidavad oma hangete ja ostudega olulist rolli kõigil tasanditel, sealhulgas kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, ning avaldab tunnustust komisjoni kavale töötada välja parimate tavade juhend, seda propageerida ja avaldada see, et hoida ära võltsitud kauba ostmist riikide ametiasutuste poolt kõigil tasanditel;

66.    peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon kavatseb välja anda rohelise raamatu sidusrühmadega konsulteerimise kohta tagasinõude ja sellega seotud süsteemide mõju üle, et võidelda kaubandustasandil toime pandavate intellektuaalomandi õiguste rikkumistega ning hinnata vajadust võtta selles vallas konkreetsemaid meetmeid nii internetikeskkonnas kui ka väljaspool seda; on arvamusel, et ELi-ülese tagasinõude õiguse sisseviimine soovimatu võltskauba ostmise puhul oleks kasulik tarbijatele ja innustaks kauplejaid kontrollima tooteid enne nende turustamist;

67.    toetab tegevuskava rõhuasetust sellele, kui tähtis on koostöö liikmesriikidega, teabe ja parimate tavade jagamine ning tegevuse koordineerimine seoses piiriülese õiguskaitsega;

68.    rõhutab, et innovatsiooni ja konkurentsivõime ergutamiseks liidu teadmistepõhistes sektorites tuleb intellektuaalomandi õigustega kokkusobival viisil stimuleerida avatud teadusuuringuid ja teadmiste vahetamist, mis on ka strateegiate „Globaalne Euroopa” ja „Euroopa 2020” olulised osad;

69.    rõhutab, et on vaja täpseid avastamissüsteeme, mis võimaldavad intellektuaalomandi õiguste kaubanduslikus mahus rikkumised kiiresti peatada;

70.    juhib tähelepanu asjaolule, et intellektuaalomandi õiguste kasutamisel tekkiv tulu on tähtis teadusprojektide projektivälise rahastamise allikas ning seeläbi uuendus- ja arendustegevuse ning ülikoolide ja äriühingute vahelise koostöö liikumapanev jõud;

71.    nõuab tegevuskava kiiret elluviimist, et intellektuaalomandi õiguskaitseks vajalikke meetmeid, eriti kultuuri- ja loomesektoris, oleks võimalik vajaduse korral lähitulevikus kohandada;

72.    palub komisjonil hinnata kõigi tegevuskavas esitatud meetmete rakendamist ja anda Euroopa Parlamendile tagasisidet hiljemalt 2016. aasta juuliks;

o

o         o

73.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

• [1]  ELT L 157, 30.4.2004, lk 45.
• [2]  ELT L 129, 16.5.2012, lk 1.
• [3]  „Analysis of the application of Directive 2004/48/EC of the European Parliament and the Council of 29 April 2004 on the enforcement of intellectual property rights in the Member States”, SEC(2010)1589.
• [4]  http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/docs/2012/intellectual-property-rights/summary-of-responses_en.pdf.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0140.
• [6]  http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-15321-2014-INIT/et/pdf.
• [7]  ELT C 80, 19.3.2013, lk 1.
• [8]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0340.
• [9]  Vt Siseturu Ühtlustamise Ameti aruannet „Euroopa kodanikud ja intellektuaalomand: arusaamine, teadlikkus ja käitumine” („European Citizens and intellectual property: perception, awareness and behaviour”), november 2013.
• [10]  COM(2010) 779.

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (25.3.2015)

õiguskomisjonile

teatise „Uudetud konsensuse poole intellektuaalomandi õiguskaitsel: ELi tegevuskava” kohta
(2014/2151(INI))

Arvamuse koostaja: Catherine Stihler

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunnistab, et intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine ei ole pelgalt majanduskasvu ja töökohtade loomise tõukejõud kogu liidus, vaid see on oluline ka ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks, eelkõige pidades silmas selliseid tegureid nagu osakaal ELi SKPs, tööhõive ja intellektuaalomandi õiguseid kasutavad ja neist kasu saavad erinevad tööstusharud, ning sellel on keskne tähtsus innovatsiooni, loovuse, konkurentsivõime ja kultuurilise mitmekesisuse soodustamisel;

2.  rõhutab, et intellektuaalomandi õigused ei ole pelgalt autoriõigused, vaid muu hulgas ka kaubamärgid ja patendid, ning igaüks neist on äärmiselt oluline Euroopa kaupade ja teenuste väärtuse seisukohalt;

3.  peab tervitatavaks komisjoni tegevuskava ja selle rõhuasetust võitlusele kaubandustasandil toime pandavate rikkumistega, milleks võetakse muu hulgas kasutusele rahavoost lähtuv lähenemisviis („follow the money”), mille eesmärk on tagada, et keskendutakse intellektuaalomandi õiguste rikkujatele, eelkõige kaubanduslikul tasandil, ja et nad kannavad rahalist kahju; rõhutab, et peamine vastutus intellektuaalomandi õiguste jõustamise eest lasub liikmesriikide riigiasutustel;

4.  rõhutab, et komisjoni meetmed intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks tuleks kohandada kasvavale digitaalsele ühtsele turule ning võrdselt tuleks käsitleda nii digitaalseid kui ka füüsilisi intellektuaalomandi õiguste rikkumisi; märgib, et järjest enam turustatakse ja müüakse võltsitud ja intellektuaalomandi õigusi rikkuvaid füüsilisi kaupu e-turul, kus liikmesriikide ametiasutuste müügi kontrolli võimalused on piiratud; rõhutab vajadust kaasata turuplatvormide omanikud kõigisse jõupingutustesse jõustada intellektuaalomandi õiguseid, sealhulgas pingutustesse kõrvaldada turult võltsitud kaubad ja sulgeda nende müüjate veebisaidid;

5.  tuletab meelde, et alates 2011. aasta maist on olemas vabatahtlik vastastikuse mõistmise memorandum võltsitud kaupade internetimüügi kohta, ja palub komisjonil hinnata kõnealuse vastastikuse mõistmise memorandumi täitmist ning anda sellest aru parlamendile;

6.  tunnistab vabatahtlike vastastikuse mõistmise memorandumite tähtsust, millega kehtestatakse sidusrühmadega peetavate dialoogide käigus kokku lepitud kindlad põhimõtted, kuna need aitavad vähendada kaubandustasandil toime pandavaid intellektuaalomandi õiguste rikkumisi veebikeskkonnas, ja loodab saada regulaarset tagasisidet mis tahes vabatahtlike meetmete edu kohta;

7.  rõhutab vajadust luua kokkulepete jaoks tulemusnäitajad, et oleks võimalik hinnata nende tõhusust ja teavitada sellest Euroopa kodanikke;

8.  usub, et komisjon peaks üle vaatama ka olemasolevate algatuste tõhususe ja kaaluma võimalikke tulevasi meetmeid, mis keskenduvad vahendajate rollile intellektuaalomandi õiguste rikkumiste käsitlemisel;

9.  rõhutab, et peale selle, et intellektuaalomandi õigusi rikkuvad tooted jätavad seaduslikud ärid ja Euroopa majanduse otseselt tuludest ilma, põhjustavad need nii otseselt kui ka kaudselt töökohtade kadumist, maine kahjustamist ja liigseid jõustamiskulusid, on sageli seotud organiseeritud kuritegevusega ning võivad lisaks sellele ohustada ja kahjustada tarbijate tervist ja turvalisust; rõhutab sellega seoses, et toote kvaliteedi ja ohutusega ei kaasne automaatselt toote autentsus ning et intellektuaalomandi õiguste staatuse ja nende võimaliku rikkumise suhtes kohaldatakse erinevaid eeskirju kui need, mis käsitlevad tarbekaupade ohutust ja kvaliteeti;

10. avaldab komisjonile tunnustust suhtlemise eest tarbijatega, eelkõige noorema põlvkonna esindajatega, kes ei ole rikkumiste tagajärgedest teadlikud, avalikkuse teavitamise kampaaniate ja muude asjakohaste vahendite abil, ning julgustab komisjoni ja liikmesriike arendama edasi teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mis on mõeldud konkreetsetele sihtrühmadele ja turgudele, näiteks töötama tarbijate jaoks välja interneti vahendusel hoiatussüsteemi; peab eriti tervitatavaks Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM) koosseisu kuuluva vaatluskeskuse jõupingutusi, mis on mõeldud tarbijate teadlikkuse tõstmiseks intellektuaalomandi õigusi austavate toodete valimise eelistest ning hõlbustavad juurdepääsu sellistele toodetele;

11. on samas seisukohal, et tarbijad peaksid suutma paremini tuvastada rikkuvaid pakkumisi, et otsustada ost sooritamata jätta; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni tegevuskava ei hõlma meetmeid tarbijate suutlikkuse tõstmiseks rikkuvate kaupade ja sisu tuvastamisel, ning palub komisjonil kaaluda tõsisemalt konkreetsete vahendite väljatöötamist, eelkõige parimate tavade vahetamiseks;

12. palub liikmesriikide ametiasutustel tagada, et ohutusriskiga intellektuaalomandi õigusi rikkuvad kaubad kaasataks RAPEXi teadetesse sõltumata sellest, kas neid tooteid müüakse asjaomases liikmesriigis seaduslikult või ebaseaduslikult;

13. loodab 2015. aasta lõpuks saada teavet olemasolevate siseriiklike algatuste kohta, mis käsitlevad intellektuaalomandi tsiviilõiguslikku kaitset VKEde jaoks; väljendab heameelt, et peatselt antakse välja roheline raamat vajaduse kohta võtta tulevikus ELi tasandil meetmeid vastavalt parimale tavale, mis on leitud riikide endi rahastatud süsteemide seast, mille abil aidatakse tagada VKEdele intellektuaalomandi õiguskaitse; palub komisjonil võtta VKEsid arvesse õigusaktide koostamisel ning kordab, et alati tuleks lähtuda põhimõttest „kõigepealt mõtle väikestele”;

14. rõhutab, et VKEde jaoks on selged ja hallatavad struktuurid nende intellektuaalomandi õiguste jõustamisel keskse tähtsusega;

15. nõuab vahendusteenuste ja muude vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide väljaarendamist intellektuaalomandi õiguste valdkonnas, eelkõige VKEde jaoks;

16. peab tervitatavaks, et komisjon kavatseb välja anda rohelise raamatu sidusrühmadega konsulteerimise kohta tagasimaksmise ja sellega seotud süsteemide mõju üle, et võidelda kaubandustasandil toime pandavate intellektuaalomandi õiguste rikkumistega ning hinnata vajadust võtta selles vallas konkreetsemaid meetmeid nii internetikeskkonnas kui ka väljaspool seda; on arvamusel, et ELi-ülese tagasinõude õiguse sisseviimine soovimatu võltskauba ostmise puhul oleks kasulik tarbijatele ja innustaks kauplejaid kontrollima tooteid enne nende turustamist;

17. toetab tegevuskava rõhuasetust sellele, kui tähtis on koostöö liikmesriikidega, teabe ja parimate tavade jagamine, ning tegevuse koordineerimine seoses piiriülese õiguskaitsega; pooldab intellektuaalomandi õiguskaitse alase liikmesriikide eksperdirühma loomist, sest parimate tavade jagamine aitab kaasa poliitika väljatöötamisele ja tegevuskava elluviimisele, tuginedes riigi tasandil ja vaatluskeskuse kaudu kogutud andmetele ja uuringutele;

18. märgib, et on oluline korraldada koolitusi intellektuaalomandi valdkondliku õiguskaitse arendamiseks riiklikul tasandil, ning sama oluline on OHIMi koosseisu kuuluva vaatluskeskuse roll, kes aitab korraldada liikmesriikide ametiasutuste jaoks koolitusi ja jagada parimaid tavasid, eelkõige edendades digitaalselt kättesaadavaid ja majanduslikult soodsaimaid kampaaniad ning koordineerides neid asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega;

19. rõhutab, et Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM) ülesanne on koguda andmeid intellektuaalomandi õiguste rikkumise kohta tööstuselt, ning usaldusväärse andmebaasi loomine ja analüüsi koostamine rikkumiste tegeliku mõju kohta ettevõtjatele peaks kuuluma kümnest meetmest koosnevasse tegevuskavasse ja sellest lähtuvalt tuleks võtta edaspidi meetmeid kõige enam mõjutatud sektorites; kutsub sellega seoses komisjoni üles täiustama andmebaasi ACIST, mille on välja töötanud OHIM selleks, et saada teavet võltsijate kohta ja hoida sellega ära võltsitud toodete müümine avaliku sektori hankijatele;

20. rõhutab, et intellektuaalomandi sisukaks õiguskaitseks peaks olema kättesaadav ja juurdepääsetav täielik teave intellektuaalomandi õiguste liigi kohta igal juhul (nt patent, kaubamärk, autoriõigus), kehtivus ja teave omanike kohta, sealhulgas metaandmete kujul digitaalfailide puhul;

21. rõhutab, et riigiasutused täidavad oma hangete ja ostudega olulist rolli kõigil tasanditel, sealhulgas kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, ning avaldab tunnustust komisjoni kavale töötada välja, edendada ja avaldada parimate tavade juhend, et vältida võltsitud kauba ostmist riiklike ametiasutuste poolt kõigil tasanditel;

22. lisaks märgib ära sidusrühmadega konsulteerimise käigus tehtud ettepanekud kohaldada kogu tarneahelas, sealhulgas makseteenuste pakkujate suhtes, ELi hoolsuskohustust, et vältida intellektuaalomandi õiguste rikkumist, ning palub, et konsultatsioonide tulemused ja ELi vabatahtlik hoolsuskohustuse kava esitataks parlamendile mitte iga kahe aasta tagant, vaid igal aastal;

23. peab tervitatavaks kõiki võimalikke meetmeid hoolsuskohustuse valdkonnas kogu tarneahelas, mille tulemusel väheneb intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade hulk; rõhutab, et sellised meetmed tuleb võtta otse, ilma täiendava halduskoormuse tekitamiseta keskmisele kauplejale, ning need peavad olema paindlikud, sest intellektuaalomandi õiguste rikkujad liiguvad ühelt tootelt teisele, et kontrolli vältida;

24. palub komisjonil tagada, et kõik konsultatsioonid sidusrühmadega toimuksid läbipaistval moel ja õigeaegselt, ning et konsultatsioonide tulemusi analüüsitaks nii kvalitatiivsest kui ka kvantitatiivsest vaatenurgast ja jagataks neid sidusrühmadega, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja teiste ELi institutsioonidega;

25. kutsub komisjoni üles juhul, kui pärast iga-aastase aruande „Intellektuaalomand ELi majanduses” esmakordset avaldamist leitakse, et vabatahtlikud meetmed ei toimi, esitama kooskõlas sidusrühmadega vajalikud ettepanekud;

26. rõhutab, et mis tahes intellektuaalomandi õigusi käsitlevas õigusaktis tuleb arvesse võtta digitaalajastu arengut, võttes arvesse internetikeskkonda ja eri jaotusviise, et tagada tasakaalustatud lähenemisviis, mis esindab kõigi sidusrühmade huve ja eelkõige tarbijate huve ning nende õigust sisule juurdepääsule, toetades samal ajal kunstnikke, loojaid ja innovatsiooni Euroopas;

27. on arvamusel, et intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisel tuleks pidada täielikult kinni proportsionaalsuse põhimõttest, mis loob tasakaalu sisu omajate õiguste ja kasutajate õiguste vahel, mis peavad olema täielikult kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga ja andmekaitse eeskirjadega, eelkõige isikuandmete kaitse, eraelu austamise ja õigusmõistmisele juurdepääsu osas.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	24.3.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	33 1 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Dita Charanzová, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Daniel Dalton, Nicola Danti, Pascal Durand, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Antanas Guoga, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Antonio López-Istúriz White, Jiří Maštálka, Marlene Mizzi, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Roberta Metsola, Adam Szejnfeld, Ulrike Trebesius, Sabine Verheyen, Inês Cristina Zuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Jonathan Arnott, Philippe De Backer, Norbert Lins, Andrey Novakov

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (5.3.2015)

õiguskomisjonile

teatise „Uudetud konsensuse poole intellektuaalomandi õiguskaitsel: ELi tegevuskava” kohta
(2014/2151(INI))

Arvamuse koostaja: Silvia Costa

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab rahuloluga teadmiseks ELi intellektuaalomandi õiguskaitse tegevuskava ning eeskätt rõhutab ja toetab hoolsuskohustuse kohaldamist kogu tarneahela lõikes, nn rahavoost lähtuvat käsitust, intellektuaalomandi õiguste tsiviilõigusliku kaitse menetluste parandamist VKEde jaoks, sihtotstarbelist teabekampaaniat ning peatähelepanu pööramist intellektuaalomandi õiguste kaubanduslikus mahus rikkumisele;

2.  nõuab tegevuskava kiiret elluviimist, nii et intellektuaalomandi õiguskaitseks vajalikke meetmeid, eriti kultuuri- ja loomesektoris, saaks vajaduse korral lähitulevikus kohandada;

3.  rõhutab, et tegevuskava peaeesmärk peaks olema tagada intellektuaalomandi õiguste tulemuslik tõenditepõhine kaitse, millel on keskne tähtsus uuenduste, loovuse, konkurentsivõime, majanduskasvu ja kultuurilise mitmekesisuse stimuleerimisel; märgib, et intellektuaalomandi õiguskaitseks võetavad meetmed peaksid tuginema täpsetele usaldusväärsetele andmetele;

4.  märgib, et kui andmeid kehtivate intellektuaalomandi õiguste arvu ja liigi kohta on suhteliselt lihtne koguda ja analüüsida, siis raskem on olnud uurida intellektuaalomandi õiguste rikkumise valdkondi ja ulatust ning nende seoseid kuritegevusega; sellega seoses rõhutab intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse kui andmete, vahendite ja andmebaaside pakkuja tähtsust intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitluse toetamisel;

5.  märgib, et komisjoni andmetel annab tihtipeale intellektuaalomandi õigustega tihedalt seotud kultuuri- ja loomesektor Euroopa Liidus juba kuni 4,5 % SKPst ja kuni 8,5 miljonit töökohta ning on tähtis mitte ainult kultuurilise mitmekesisuse seisukohalt, vaid soodustab oluliselt ka sotsiaalset ja majandusarengut;

6.  rõhutab, et finantskriisi ajal, mil kultuuri rahastamist rängalt kärbitakse, on intellektuaalomandi õigustest tulenev tasu sageli kunstnike ja loomeinimeste peamine tuluallikas; seepärast rõhutab, et tegevuskava üks peaeesmärke peaks olema kunstnike, loomeinimeste ja õiguste valdajate õiglase tasustamise saavutamine ja kaitsmine;

7.  rõhutab, kui tähtis on tagada hoolsuskohustuse kohaldamine kogu tarneahela lõikes, kaasa arvatud digitaalne tarneahel ning kõik selle peamised osalised ja ettevõtjad, nagu loomeinimesed, kunstnikud ja õiguste valdajad, produtsendid, vahendajad, internetiteenuste pakkujad, veebimüügiplatvormid, lõpptarbijad ja riigiasutused;

8.  rõhutab, et oluline on täiustada intellektuaalomandi õiguste tsiviilõigusliku kaitse menetlusi VKEde ja individuaalsete loomeisikute jaoks, kuna neile kuulub kultuuri- ja loomesektoris keskne koht ning nad ei suuda sageli oma õigusi kaitsta vastavate menetluste keerukuse, kulukuse ja pikaajalisuse tõttu;

9.  toetab sihtotstarbeliste teabekampaaniate käivitamist, et tõsta teadlikkust intellektuaalomandi õiguste kaubanduslikus mahus rikkumisega kaasnevatest majanduslikest ning võimalikest tervise- ja turvariskidest, eriti digitaalajastul üles kasvavate noorte seas;

10. märgib, et intellektuaalomandi õiguste kaubanduslikus mahus rikkumise ärahoidmiseks on tähtis suurendada ka mitmekesiste kultuuri- ja loometeoste seaduslikku pakkumist internetis ning muuta need kättesaadavamaks; palub komisjonil selleks võtta meetmeid sellise tegevuse toetamiseks ning edendada investeerimist uutesse konkurentsivõimelistesse ärimudelitesse, mis laiendavad kultuuri- ja loometeoste seaduslikku pakkumist ning taastavad internetis tarbijate usalduse;

11. juhib tähelepanu sellele, et intellektuaalomandi õiguste rikkumiste varakult avastamiseks tuleks ka ja eriti kultuuri- ja loomesektoris õhutada koostööd, ka vabatahtlikult võetud kohustuste vormis koostööd õiguste valdajate, autorite, platvormide käitajate, vahendajate ja lõpptarbijate vahel; rõhutab, et komisjon peab lähiajal hindama selliste vabatahtlikult võetud kohustuste tulemuslikkust ning et vaja võib minna täiendavaid seadusandlikke meetmeid selle üle järelevalve teostamiseks;

12. rõhutab, et kultuuri- ja loomesektoris tuleb dialoogi kaasata makseteenuste pakkujad, selleks et vähendada internetis intellektuaalomandi õiguste rikkumisest saadavaid kasumeid;

13. märgib, et intellektuaalomandi õigusi rikkuvast sisust teatamise ja selle URLide kaupa kõrvaldamise süsteemil on praktilised piirangud, arvestades, kui kiiresti saab vastava sisu uuesti kättesaadavaks teha; palub seepärast antud valdkonna ettevõtjatel hakata mõtlema, kuidas tõsta pikemas perspektiivis teatamise ja kõrvaldamise süsteemi tulemuslikkust;

14. märgib, et liikmesriikides, kus see on seadusega lubatud, on intellektuaalomandi õiguste rikkumist lubavate veebisaitide kohtuotsuse põhjal blokeerimisel pikas perspektiivis praktilised piirangud;

15. märgib, et kui üldsus intellektuaalomandi õigusi rikub, on see vahel tingitud sellest, et soovitud sisu on seaduslikul teel raske või võimatu leida; nõuab seepärast mitmekesiste kasutajasõbralike seaduslike pakkumiste väljatöötamist ja avalikku propageerimist;

16. rõhutab, et vaja on terviklikumat käsitust rõhuasetusega sellele, kuidas rahuldada tarbijate nõudlust uuenduslike ja taskukohase hinnaga seaduslike pakkumiste kättesaadavuse ja tarbimise suurendamisega, lähtudes veebipõhistest ärimudelitest, mis aitavad kõrvaldada tõeliselt üleeuroopalise digitaalse ühtse turu rajamist segavad tõkked, kuid hoiavad omavahel tasakaalus tarbijaõigused ning uuendajate ja loomeinimeste kaitse;

17. rõhutab, et uuenduste, loovuse ja konkurentsivõime huvides on määravalt tähtis saavutada intellektuaalomandi õiguste sisukas kaitse täiesti läbipaistva, tervikliku, tasakaalustatud ja paindliku süsteemi abil, mis suudab kiiresti reageerida digitaalajastul ELi teadmusmajanduse ees seisvatele muutuvatele probleemidele;

18. võtab teadmiseks vajaduse stabiilse ja ühtlustatud intellektuaalomandi õiguskaitse raamistiku järele ning tuletab meelde, et kehtiv õigusraamistik ei takista mitmeid territooriume hõlmavate loasüsteemide väljatöötamist; soovitab komisjonil sel eesmärgil pöörata tähelepanu Euroopa ühtsele patendile ja kaubamärgimääruse praegusele läbivaatamisele, samuti kultuuri- ja loometurgude suurele killustatusele piki kultuuri- ja keelepiire;

19. juhib tähelepanu sellele, et kõik turustusahela liikmed peaksid tegema koostööd teabekampaaniate väljatöötamisel, mis annaksid tarbijatele mõistetavat teavet nende õigustest ja kohustustest loometeoste hõlpsal hankimisel ja kasutamisel;

20. kordab, et vajame kaasaegset, konkurentsi soodustavat ja tarbijasõbralikku autoriõiguste raamistikku, mis ühtlasi toetaks loovust ja uuenduslikkust, luues leiutajatele ja loomeinimestele ohutu, piisava ja turvalise keskkonna;

21. on seisukohal, et tulemuslike meetmete rakendamine kõigi intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu, arvestades seejuures kaasaegse digitaalmaailma, mitmesuguste eri turustusvahendite ja intellektuaalomandi õiguste valdajate õigustega ning tagades ühtlasi tasakaalu kõigi eri huvide ja tarbijaõiguste vahel ning tehes tarbijatele hõlpsasti kättesaadavaks võimalikult mitmekesise seadusliku sisu, tuleb ainult kasuks, sest see soodustab majandusarengut ja -kasvu, tööhõivet ja jõukuse loomist;

22. rõhutab eriti, et intellektuaalomandi õiguste sisukaks kaitsmiseks peaks täieliku teabe hulgas olema selgelt osutatud intellektuaalomandi õiguste liik (nt patent, kaubamärk, autoriõigus), teave valdajate kohta ja vajaduse korral kehtivus;

23. rõhutab, et uuenduste ja konkurentsivõime ergutamiseks liidu teadmistepõhistes sektorites tuleb intellektuaalomandi õigustega kokkusobival viisil stimuleerida avatud teadusuuringuid ja teadmiste vahetamist, mis on ka strateegiate „Globaalne Euroopa” ja „Euroopa 2020” olulised osad;

24. rõhutab, et on vaja täpseid avastamissüsteeme, mis võimaldavad intellektuaalomandi õiguste kaubanduslikus mahus rikkumised kiiresti peatada;

25. juhib tähelepanu asjaolule, et intellektuaalomandi õiguste kasutamisel tekkiv tulu on tähtis teadusprojektide projektivälise rahastamise allikas ning seeläbi uuendus- ja arendustegevuse ning ülikoolide ja äriühingute vahelise koostöö mootor;

26. rõhutab valdkondlike kokkulepete ja heade tavade suuniste tähtsust intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastu võitlemisel; kutsub ettevõtjaid üles vahetama teavet intellektuaalomandi õigusi rikkuvale sisule juurdepääsu võimaldavate platvormide kohta ning võtma kooskõlastatud ja proportsionaalseid meetmeid, näiteks teavitamine ja sisu kõrvaldamine, et vähendada sellisest sisust ja platvormist saadavat tulu; märgib, et sellised meetmed ei tohiks hõlmata veebisaitide kohtuotsuseta blokeerimist;

27. nõuab õiguskaitsevahendeid platvormide jaoks, mida kahjustavad teabevahetuse põhjal võetud finantsmõjuga meetmed valdkonna ettevõtjate vastu, kes kaubanduslikus mahus rikuvad intellektuaalomandi õigusi;

28. märgib, et mõned nn cyberlocker-platvormid maksavad oma kasutajatele failide registreeritud allalaadimiste arvu pealt – tegevus, mis õhutab intellektuaalomandi õigusi rikkuvat sisu levitama; palub seepärast liikmesriikidel võtta proportsionaalseid meetmeid sellise tegevuse tõkestamiseks;

29. juhib tähelepanu sellele, et nn cyberlocker-platvormid on üks intellektuaalomandi õiguste rikkumise tulipunkte, mis kaudselt teenivad selle abil tulu reklaami ja/või tellimuste pealt;

30. rõhutab, et intellektuaalomandi õigusi rikkuvad tooted mitte üksnes ei jäta seaduslikke ettevõtteid otseselt tuludest ilma, vaid põhjustavad ka otseselt ja kaudselt töökohtade kadumist, maine kahjustamist ja suuremaid jõustamiskulusid, on sageli seotud organiseeritud kuritegevusega ning võivad ohustada tervist ja turvalisust;

31. soovitab, et uurides küsimust vajadusest kohandada digitaalajastul intellektuaalomandi õiguskaitse alaseid õigusakte, hoiaks komisjon õiglast tasakaalu kõigi tarneahela peamiste osaliste vahel ning järgiks täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti mis puudutab isikuandmete kaitset ja eraelu puutumatust, õigust omandile ja õigust pöörduda kohtusse;

32. tuletab meelde, et mitmed muud, tegevuskavast välja jäänud intellektuaalomandi õiguskaitse küsimused määratleti komisjoni poolt aastatel 2012–2013 läbi viidud intellektuaalomandi õiguste tsiviilõiguslikku kaitset käsitleva konsultatsiooniprotsessi käigus; need hõlmasid õiguste rikkujate ja oletatavate rikkujate kindlakstegemise raskusi, vahendajate osa intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastase võitluse toetamisel ning kahjutasu määramist intellektuaalomandi õiguste alastes vaidlustes; tuletab sellega seoses meelde, et tegevuskava on üksnes intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise lähtepunkt;

33. palub komisjonil kaaluda kõiki intellektuaalomandi õiguskaitse võimalusi, ka ettepanekut võtta konkreetsemaid seadusandlikke meetmeid;

34. rõhutab, et võlts- ja piraattoodete levik on viimastel aastatel laienenud, kuna neid on internetis lihtne levitada; kinnitab taas, kui tähtis on komisjoni koolituskampaania tarbijate, töötajate ja klientide ning eelkõige noorte teadlikkuse tõstmiseks, mille käigus nad saavad teada ja õpivad, millist majanduslikku ja sotsiaalset kahju põhjustab intellektuaalomandi õiguste kaubanduslikus mahus rikkumine;

35. tuletab meelde organiseeritud kuritegevuse osalemist rahvusvahelises intellektuaalomandi õiguste rikkumises ning seda, kui tähtis on tarbijate huvide ja tarneahela puutumatuse kaitsmiseks üleeuroopaline kooskõlastatud lahendus, olemasolevate auditeerimismeetmete tugevdamine ja rahavoo jälgimise põhimõtte rakendamine;

36. palub komisjonil uurida, kuivõrd teostatav oleks Euroopa märgis, mis näitaks üldsusele, millised veebisaidid loetakse intellektuaalomandi õiguste kaubanduslikus mahus rikkumisest vabaks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	26.2.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 9 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, Damian Drăghici, Angel Dzhambazki, Emmanouil Glezos, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Rikke Karlsson, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Fernando Maura Barandiarán, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Martin Sonneborn, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Therese Comodini Cachia, Marc Joulaud, Dietmar Köster, Ilhan Kyuchyuk, Ernest Maragall, Martina Michels, Michel Reimon
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Marco Affronte, Julia Reda

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	7.5.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	19 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Max Andersson, Joëlle Bergeron, Jean-Marie Cavada, Therese Comodini Cachia, Rosa Estaràs Ferragut, Laura Ferrara, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Dietmar Köster, António Marinho e Pinto, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Daniel Buda, Sergio Gaetano Cofferati, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Jytte Guteland, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Virginie Rozière, Cecilia Wikström
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Morten Messerschmidt