Menetlus : 2014/2233(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0182/2015

Esitatud tekstid :

A8-0182/2015

Arutelud :

PV 06/07/2015 - 16
CRE 06/07/2015 - 16

Hääletused :

PV 07/07/2015 - 5.13
CRE 07/07/2015 - 5.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0250

RAPORT     
PDF 188kWORD 125k
5.6.2015
PE 544.336v02-00 A8-0182/2015

ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika välismõju kohta avaliku ja erasektori algatustele väljaspool ELi asuvates riikides

(2014/2233(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Raportöör: Jan Zahradil

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika välismõju kohta avaliku ja erasektori algatustele väljaspool ELi asuvates riikides

(2014/2233(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Lissaboni lepingu artiklit 208,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta(1),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(2),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ(3),

–       võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv riigihangete kohta (COM(2011)0896), ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid (COM(2011)0895) ning ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (COM(2011)0897),

–       võttes arvesse komisjoni teatist „Era- ja avaliku sektori investeeringute kasutamine majanduse elavdamiseks ja pikaajalise struktuurimuutuse saavutamiseks: avaliku ja erasektori partnerluse arendamine” (COM(2009)0615), teatist „Erasektori rolli tugevdamine kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel arenguriikides” (COM(2014)0263), teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020), teatist „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika – Kaubanduspoliitika – ELi 2020. aasta strateegia keskne teema” (COM(2010)0612), teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (COM (2012)0173) ning teatist „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” (COM(2011)0681),

–        võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa uue kaubanduspoliitika kohta Euroopa 2020. aasta strateegia raames(4), 29. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni ettevõtja sotsiaalse vastutuse, ühiskonna huvide edendamise ning suuna kohta säästvale ja kaasavale taastumisele(5) ning 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni avaliku ja erasektori partnerluse kohta ning ühenduse õiguse kohta riigihangete ja kontsessioonide alal(6),

–       võttes arvesse EIMi 2010. aasta aruannet komisjonile pealkirjaga „Euroopa VKEde rahvusvahelistumine”,

–       võttes arvesse komisjoni teatise „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (COM(2010)0491) lõiget 5, 2010. aasta märtsis avaldatud ÜRO naiste mõjuvõimu suurendamise põhimõtteid, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning ELi välisasjade nõukogu 8. detsembri 2009. aasta järeldusi ning ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio+20) lõppdokumendi punkti 46,

–       võttes arvesse OECD 2012. aasta mai soovitust avaliku halduse põhimõtete kohta avaliku ja erasektori partnerluste puhul(7), OECD 1997. aasta konventsiooni, mis käsitleb võitlust välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu vastu ning OECD 2011. aasta mais ajakohastatud suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele(8),

–       võttes arvesse asjaomaseid ILO konventsioone,

–       võttes arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 2008. aasta suuniseid heade valitsemistavade edendamise kohta avaliku ja erasektori partnerluste puhul(9),

–       võttes arvesse ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) 2001. aasta õigussuuniseid taristuprojektidesse tehtavate erainvesteeringute kohta(10) ning Viinis 2. ja 3. mail 2013 toimunud UNCITRALi avaliku ja erasektori partnerlusi käsitleval rahvusvahelisel kollokviumil esitletud uurimusi,

–       võttes arvesse CAFi 2010. aasta aruannet „Infraestructura pública y participación privada: conceptos y experiencias en América y España”,

–       võttes arvesse 2014. aasta juuli „Avaliku ja erasektori partnerluste lühijuhendit: versioon 2.0”, mille koostasid Aasia Arengupank (ADB), Ameerika Riikide Arengupank (IDB), Maailmapanga Grupp ning Public-Private Infrastructure Advisory Facility (PPIAF)(11),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning arengukomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0182/2015),

A.     arvestades, et riikide ühiskondadele ja majanduse ülesehitusele ning selle dünaamikale tuleb kasuks keskkond, mis võimaldab avaliku ja erasektori koostoimet ning avaliku ja erasektori üksuste koostööd näiteks ühiste algatuste ja ühisettevõtete abil;

B.     arvestades, et kuigi avaliku ja erasektori partnerlused on pikaajaline vahend, mida kasutatakse valitsuse poliitikas rahvusvahelisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, puudub nende puhul rahvusvaheliselt tunnustatud määratlus ja laiaulatuslik õigusraamistik; arvestades, et praktikas peetakse avaliku ja erasektori partnerlusi laiaks ja mitmekesiseks avaliku sektori osaliste (valitsuste, ametite ja rahvusvaheliste organisatsioonide või nende kombinatsioonide) ja erasektori osaliste (ettevõtete või mittetulundusühingute) koostöö suhete spektriks ning harilikult tähendab see, et erasektor pakub sellist taristut või vara, mida tavapäraselt on pakkunud valitsused;

C.     arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlus on oluline majanduskasvu, uuenduslikkust, konkurentsivõimet ja töökohtade loomist soodustava vahendina nii ühtsel turul kui ka välisriikides, ning sel on strateegiline roll taristute, eelkõige energia-, vee-, maantee- ja digitaalse taristu kaasajastamisel; arvestades, et ELi ettevõtted on partnerlusse astumise konkurentsiks ja partnerluse teostamiseks hästi ette valmistatud;

D.     arvestades, et kuigi avaliku ja erasektori partnerlus võib võtta erinevaid vorme, on selle kohta ühtset turgu käsitlevates õigusaktides sätestatud ranged menetlusstandardid; arvestades, et neid õigusakte muudeti ja need sõnastati uuesti direktiividega 2014/24/EL ja 2014/25/EL riigihangete kohta, direktiiviga 2014/23/EL kontsessioonilepingute kohta ning institutsioonilise avaliku ja erasektori partnerluse suunistega;

E.     arvestades, et avaliku ja erasektori partnerluse kasutamine taristu, kaupade ja põhiteenuste pakkumiseks on tehniliselt keeruline;

F.     arvestades, et üleilmne majanduskriis on tõsiselt kahjustanud kõiki arenenud, tärkava majandusega ja arenguriike alates 2007. aastast ning mõjutanud eelarvepoliitikat ning institutsiooniliste ja erasektori üksuste, eriti VKEde juurdepääsu projektide elluviimiseks vajalikule rahastamisele, mis omakorda mõjutab taristute ja teiste kapitalimahukate projektide arengut ning põhiteenuste osutamist;

G.     arvestades, et üha rohkem valitsusi võtavad avaliku sektori eelarve piirangute tõttu, mida süvendab majandus- ja võlakriis, kasutusele uuenduslikke lahendusi, nagu avaliku ja erasektori partnerlus, mis nõuetekohase rakenduse korral saab aidata parandada avalike teenuste kulusid, tulemuslikkust, tõhusust ja kvaliteeti ning tagada avalike taristute õigeaegse valmimise avaliku ja erasektori osaliste nõuetekohase kaasamise abil;

H.     arvestades, et avaliku ja erasektori partnerluse hea mõju tuleneb projektide paranenud elluviimisest, kulude ja tulude heast vahekorrast, kulude pikaajalise rahastamise võimalusest, innovatsiooni ja teadusuuringute ergutamisest ning paindlikumast ja oskuslikumast halduskeskkonnast;

I.      arvestades, et kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimine ei ole eesmärk omaette, vaid vahend, mis peaks aitama luua jõukust ning parandada maailma rahvastiku elukvaliteeti, ning arvestades, et sellega seoses antakse võimalus töötada välja uuenduslikke poliitikapõhimõtteid – koos uute vahenditega, nagu äsja loodud rahastamisvahendid, ja vabakaubanduslepingute võrgustikuga, mis on kasulikud kolmandate riikide valitsustele, kuna nendega tagatakse üldist huvi pakkuvad taristud, kaubad ja teenused –, andes ELi ettevõtetele võimalusi või sillutades neile samal ajal teed ulatuslikumaks osalemiseks välismaistes investeerimisprojektides, mis ühendavad eraettevõtteid ja avaliku sektori üksuseid;

J.      arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlust iseloomustab pikk kestus, mis mõnikord ulatub 10–30 aastani, ning arvestades, et avaliku ja erasektori partnerluse kestus peaks olema mõttekas ja taotletavate töö, kaupade ning teenusteosutamise eesmärkidega kooskõlas, nii et ei tekitataks konkurentsimoonutusi ega suurendataks asjatult haldusasutuste ja maksumaksjate kulusid ja koormust;

K.     arvestades, et ELi kaubanduspoliitikaga ei tohiks sõltumatut otsust avaliku ja erasektori partnerluse kasutamise kohta toetada ega pidurdada, kuid kui otsus on tehtud, on ELil kohustus tagada suurtele, keskmise suurusega ja väikestele ettevõtetele ning mikroettevõtetele parim võimalik juurdepääs partnerriigi avalike hangete turule, tuues kohalikule kogukonnale lisaväärtust kooskõlas avatuse, osalemise, vastutuse, tulemuslikkuse ja poliitikavaldkondade sidususe põhimõtetega;

L.     arvestades asjaolu, et erasektor võib alahinnata sotsiaalseid taristuid ja nende pakutavat katet, tähendavad taristute loomisega seotud märkimisväärsed kulud, mõningate sektorite loomulik monopol ja nende strateegiline tähtsus, et paljudel juhtudel ei ole avatud konkurents ja erastamine kõige sobivam poliitika, kui esikohal peab olema avalik huvi;

M.    arvestades, et avaliku ja erasektori partnerluste otstarve on seega mõlema maailma parimate külgede ühendamine – üldist huvi pakkuvate teenuste osutamine ja taristute loomine, kuid pigem erasektori tõhustatud osaluse kui erastamise abil;

N.     arvestades, et paljudel tärkava majandusega ja arengumaadel on probleeme mittevastavusega ühelt poolt eraettevõtete dünaamilisuse ja teiselt poolt usaldusväärsete avalike taristute nappuse vahel; arvestades, et sellised ebakõlad (mis torkavad silma nt Indias ja Brasiilias) kahandavad võimalikku kasvu, piirates ekspordi/impordi suutlikkust või segades tootmisliine, kuna puudub piisav sadamataristu, sisetranspordis (raudtee, kaubavedu või maanteed) on puudujääke või energiatootmisüksused ja energiajaotusvõrgud ei toimi; arvestades, et need ebakõlad mõjutavad ebasoodsalt ka inimeste heaolu (kuna ei ole piisavalt kanalisatsiooni- ja veevõrke); arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlused võimaldavad integreeritud lahendusi, mille puhul partner või konsortsium pakub ehitust (ehitus-, inseneri- ja arhitektiteenused), rahastamist (erasektori vahendite kasutamine vähemalt projekti eelrahastamiseks) ning käitamist (hooldus-, järelevalve- ja haldusteenused);

O.     arvestades, et valitsustevahelised organisatsioonid on kasutanud avaliku ja erasektori partnerlusi, et anda abi vähim arenenud riikidele nende partnerluste abil, mis tegutsevad arengu ja koostöö valdkonnas: avaliku ja erasektori partnerlusi on meetmete rakendamiseks kasutanud Maailmapank, piirkondlikud rekonstruktsioonipangad, Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, Maailma Terviseorganisatsioon ja ÜRO Lastefond (UNICEF), kui nimetada vaid mõnda; arvestades, et geograafilise asukoha poolest on avaliku ja erasektori partnerluste vallas kogemusi USA-l, Austraalial, Jaapanil, Malaisial, Singapuril, Araabia Ühendemiraatidel ning teistel Aasia ja Ladina-Ameerika riikidel (eesotsas Tšiiliga); arvestades, et ka OECD riikidel (Hispaania, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome) on asjakohased õigusaktid; arvestades, et Ühendkuningriigil on kõige arenenum avaliku ja erasektori partnerlusi käsitlev programm (kus erasektori rahastamisalgatus moodustab ligi 20 % avaliku sektori rahastamisest); arvestades, et EL juhib avaliku ja erasektori partnerluste taristute turgu, kuhu on koondunud enam kui 45 % avaliku ja erasektori partnerluste nominaalväärtusest;

P.     arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlusi on kasutatud seoses struktuurifondide, laienemise, üleeuroopaliste võrkude, ühiste tehnoloogiaalgatuste, strateegia „Euroopa 2020”, teadus- ja arendustegevuse (tuleviku tehased, energiatõhusad ehitised, keskkonnahoidlike autode algatus, jätkusuutlik töötlev tööstus, fotoonika, robootika, kõrgjõudlusega andmetöötlus ning 5G võrgud), e-õppe, ülikoolidega koostöös läbiviidavate teadusprojektide ja teiste tervishoiuvaldkonna programmidega (nt innovatiivsete ravimite algatus); arvestades, et Euroopa Investeerimispank ja Euroopa avaliku ja erasektori partnerluste ekspertkeskus on viinud ellu projekte ELis, selle naabruses ja kaugemalgi; arvestades, et EL on samuti aidanud kaasa ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi abil; arvestades, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond kavatseb ELis toetada teatavaid avaliku ja erasektori partnerlusi, kus võivad osaleda ka kaubanduspartnerite ettevõtted;

Q.     arvestades, et EL on seni hoidnud avaliku hangete turud rahvusvahelise konkurentsi jaoks täiesti avatud ning on kehtestanud eeskirjad, mille eesmärk on tagada ühtsel turul tõeline ja õiglane konkurents ning võimaldada rahvusvahelistel investoritel konkureerida võrdsetel alustel; arvestades, et ELis välismaist osalust või kontrolli ei diskrimineerita ning arvestades, et välisriikide ettevõtted võivad alustada kohalikku äritegevust, eesmärgiga osaleda avaliku ja erasektori partnerluses;

R.     arvestades, et ELi vabakaubanduslepingud hõlmavad sätteid, mis võimaldavad avaliku ja erasektori partnerlustes osalevatel ettevõtetel teha pakkumisi turulepääsu ja eelneva asutamise abil; arvestades, et Korea, Colombia/Peruu, Kesk-Ameerika, Singapuri ja Kanadaga seotud kohtlemine ja avanevad võimalused on diferentseeritult ja konkreetselt kindlaks määratud; arvestades, et eri partneritega peetavate läbirääkimiste suhtes tuleb kohaldada suhteliselt paindlikku lähenemisviisi; arvestades, et eesmärk peab ikkagi jätkuvalt olema sotsiaal- ja majandusarengu, keskkonnasäästlikkuse, demokraatia ja hea valitsemistava edendamine, inimõiguste järgimine, kaitse rahvusvaheliselt tunnustatud standardite toetamine ning inimväärsete töökohtade loomine; arvestades, et mitmepoolsel tasandil kehtestatakse riigihangete osas mitmesuguseid kohustusi ka teenustekaubanduse üldlepingu ja mõnepoolse lepinguga ning teiste mõnepoolsete aktidega, näiteks teenustekaubanduse lepinguga; arvestades, et ELi keskkond on seetõttu muutumas konkurentsivõimelisemaks;

Taust

1.  toonitab, et ELis ja kolmandates riikides tuleb ergutada töökohtade loomist, konkurentsivõimet ja tootlikkust uuenduslike poliitikapõhimõtete ja vahendite abil, mille eesmärk on stimuleerida majandusosaliste aktiivsust kasvu taaskäivitamiseks, sealhulgas investeeringute abil väljaspool ühtset turgu; on seisukohal, et avaliku ja erasektori partnerlus võiks ühena paljudest võimalustest aidata kaasa ELi ettevõtete kasvule ning olla samal ajal kasulik kolmanda riigi partnerile, kuna avaliku ja erasektori partnerluse abil saaks tagada üldist huvi pakkuvad taristud, kaubad ja teenused;

2.  tuletab meelde, et avaliku ja erasektori partnerlus peaks andma kodanikele ja tarbijatele suurt lisaväärtust, tagama teenuste ja/või kaupade kvaliteedi ning andma avalikule haldusele nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil konkreetseid konkurentsivõimelisi ja majanduslikke eeliseid, vältides samal ajal avalikule sektorile lisakoormuse või kahjumi tekitamist;

3.  nõuab komisjonilt avaliku ja erasektori partnerluse määratluse edendamist, et seda saaks tunnustada rahvusvaheliselt kui pikaajalist suhet avaliku sektori üksuste ja erainvestorite vahel, mille eesmärk on kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike teenuste ja taristute pakkumine lepingutes selgelt määratletud tingimustel, mille järgimist on lihtne hinnata näitajate abil, tagades, et järgimist tunnustatakse õiglase ja nõuetekohase tasustamisega;

4.  märgib, et nii VKEd kui ka suuremad ettevõtted võivad pakkuda ainulaadset erasektori oskusteavet, kogemusi ja häid tavasid ning võrgustikke, mis hõlmavad avaliku sektori asutusi kolmandates riikides, aidates viia tulemuslikult läbi jätkusuutliku arengu poliitikat; on arvamusel, et VKEd võivad kõige paremini saavutada oma potentsiaali, kui nad loovad võrgustikke ja toimivad ülemaailmsel tasandil ning sisenevad Euroopast väljapoole jäävatele turgudele, muu hulgas avaliku ja erasektori partnerluste abil; kutsub sellega seoses komisjoni üles edendama ja toetama konsortsiumide moodustamist ja muude koostöövormide väljatöötamist suurte ettevõtete ja VKEde vahel, et lihtsustada viimaste juurdepääsu avaliku ja erasektori ühistele projektidele;

5.  rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerluse arendamisel tuleb arvesse võtta eelkõige ELis asuvate VKEde probleeme partnerluse raames rahvusvahelisel turul konkureerimisel ja vajadust tagada VKEdele konkreetne, õiglane ja vastastikune juurdepääs, eelkõige kommunaalteenuste sektoris, nagu on sätestatud direktiivis 2014/25/EL; rõhutab sellega seoses, kui olulised on konkreetsed eeskirjad, millega VKEdele lubatakse klastri- või rühmaviisilist hankimist, ning läbipaistvate ja avatud allhankeahelate kasutamine;

Probleemid

6.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kuigi EL on seni hoidnud oma riigihangete turge rahvusvahelistele konkurentidele suures osas avatuna, samal ajal kui ELi ettevõtted seisavad välismaal ikka veel silmitsi suurte takistustega; palub komisjonil tagada, et ELi kaubanduslepingud sisaldavad vahendeid ELi ettevõtete, eriti VKEde jaoks, et konkureerida välismaal riiklike ettevõtetega võrdsetel tingimustel; samuti nõuab pakkumuste ja pakkumuste hindamise kriteeriumide selget reguleerimist ning neid käsitleva teabe kerget kättesaadavust ning diskrimineerivate ja põhjendamatute kaubandustõkete (maksualane diskrimineerimine, regulatiivsed tõkked harukontorite või tütarettevõtete loomisel ning rahastamisvõimaluste piirangud) kaotamist riigihanke. teenuste või investeeringute valdkonnas; kutsub partnerriike üles kohaldama avatud valitsemise põhimõtteid, et tagada läbipaistvus ja vältida huvide konflikte, ning kasutama avaliku ja erasektori partnerlust ettevaatlikult, võttes arvesse mitte ainult kulutõhususe analüüse ja projektide elujõulisust, vaid ka avaliku sektori asutuste rahalist ja tehnilist suutlikkust, et korraldada järelevalvet teenuste või taristute toimimise üle vastavalt üldisele avalikule huvile;

7.  tunnistab, et avaliku ja erasektori partnerlusega seotud probleeme saab lahendada hea valitsemistava põhimõtete abil, nagu eeskirjade läbipaistvus ja selgus, mille puhul on peamised järgmised aspektid: projektidele toetuse määramine, projektide läbiviimine ja hindamine algetappidest alates; riski ülekandmise modelleerimine ja määratlemine (eelkõige keskmise ja pikema perioodi kulutõhususe hindamine), huvirühmade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine; võitlus korruptsiooni ja pettuse vastu; vastutava asutuse rahalised ja tehnilised võimalused lepingute rakendamise piisavaks planeerimiseks ja jälgimiseks ning õiguskindluse kindlustamine sellises raamistikus, kus tagatakse seadusliku võimu kasutamine avalike asutuste poolt; kutsub komisjoni ja liikmesriike (kes on sellega seoses kõige olulisemad osapooled) üles edendama neid põhimõtteid ning seonduvaid häid tavasid EList väljaspool;

8.  tuletab meelde, et avaliku ja erasektori partnerlust iseloomustab suur väärtus, tehniline keerukus ning partnerite pikaajaline seotus; märgib, et seetõttu on partnerluse eelduseks sobiv paindlikkuse ja menetluslike tagatiste tase, et tagada läbipaistvus, mittediskrimineerimine ja võrdne kohtlemine;

9.  tuletab meelde, et infrastruktuuriprojektidega kaasneb mitmeid riske (eelkõige ehituse, keskkonna, telekommunikatsiooni ja energiavõrkude valdkonnas) ning valitsus kannab avaliku ja erasektori partnerluse kaudu osa neist riskidest eraettevõtjale üle, nii et mõlemad saavad kasu ja samas jagavad projektidega seotud riski ja vastutust; rõhutab lisaks, et riski piisav jagamine on oluline projekti kulude vähendamiseks ning selle eduka rakendamise ja elujõulisuse tagamiseks;

10. tuletab meelde, et kvaliteetsete, kättesaadavate ja kulutõhusate teenuste osutamine üldsusele nii ELi sees kui ka sellest väljaspool on väga oluline tingimus, et tagada avaliku ja erasektori partnerluse edukas rakendamine ja elujõulisus; tuletab meelde, et mudelite ja lepingute keerukas valik avaldab mõju projekti arengule; hoiatab, et mõnedes etappides on avaliku ja erasektori partnerlust kasutatud vaid selleks, et saavutada ametlikult eelarvepuudujäägiga seotud eesmärgid; toonitab vajadust nõuetekohase institutsioonilise raamistiku järele, mis ühendaks poliitilist pühendumist, head valitsemistava ning kõige aluseks olevat piisavat seadusandlust, tagamaks, et avaliku ja erasektori partnerluse abil pakkuda kodanikele kvaliteetsemaid ja suuremal hulgal teenuseid; rõhutab sellega seoses, kui oluline on osalevate ettevõtete profiili ja eelnevate kogemuste nõuetekohane hindamine, et määrata kindlaks nende poolt osutatud teenuste kvaliteet ning see, kas nende ärikäitumine on olnud vastutustundlik;

Erasektori kaasamine arengusse

11. rõhutab, et ELi kaubandus-, investeerimis- ja arengupoliitika on omavahel seotud ning et Lissaboni lepingu artiklis 208 on sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõte, mis nõuab arengukoostöö eesmärkide arvesse võtmist sellise poliitika puhul, mis tõenäoliselt mõjutab arenguriike; rõhutab ka, kui oluline on tagada, et ELi investeerimispoliitika oleks suunatud finantsvalikutele, mis hõlmavad tegelikku sotsiaalse mõju hindamist;

12. toonitab ühe valikuvõimalusena muu hulgas avaliku ja erasektori partnerluste üha suurenevat potentsiaali innovaatiliste lahenduste soodustamisel ning erasektori pikaajalise rahastamise ja kodumaiste ressursside kaasamisel arengu eesmärkide jaoks, arvestades, et arenguriigid vajavad tohutuid investeeringuid taristusse, veevarustusse ja energiasse, ning arvestades, et kuna avalik sektor ei suuda neid ise üksi pakkuda, peab enamik neist tulema erasektorist; on arvamusel, et avaliku ja erasektori partnerlused võivad samuti ärgitada innovatsiooni tehnoloogia ja ärimudelite valdkonnas ning luua mehhanisme erasektori vastutustunde suurendamiseks; juhib siiski tähelepanu juhtudele, mil erasektori osalemine avaliku ja erasektori partnerluses arenguriikides ei ole andnud oodatuid tulemusi; märgib, et selle tulemusena on vaja pakkuda tehnilist abi, et kindlustada avaliku ja erasektori partnerluse väljatöötamiseks õigus- ja institutsioonilised raamistikud, eriti seoses võimega hinnata, planeerida ja jälgida selliste projektide kohaldamist nõuetekohasel moel, ning anda avaliku sektori partneritele võimalus nõuda eraettevõtetelt lepingu rikkumise puhul hüvitist;

13. märgib, et avaliku ja erasektori partnerlus on arengu tegevuskavas olulisel kohal ning seda edendatakse üha rohkem kui vahendit, mille abil kaotada erinevused taristute rahastamisel nii arenenud kui ka arenguriikides;

14. nõuab tungivalt, et komisjon, kes on teatanud, et soovib edaspidi segarahastamisvahendite kasutamist märkimisväärselt laiendada, viiks ellu Euroopa Kontrollikoja eriaruandes segarahastamisvahendite kasutamise kohta antud soovitused ning hindaks laenude ja toetuste ühendamise mehhanismi, eriti seoses arengu ning finantsilise täiendavuse, läbipaistvuse ja vastutusega;

15. palub ELi organitel ergutada kolmandate riikide ja eriti vähem arenenud riikide avaliku ja erasektori partnerlustes osalevaid ELi äriühinguid töötama vastavalt poliitikavaldkondade sidususe põhimõttele ja kooskõlas OECD hargmaistele ettevõtetele suunatud suunistega, et võtta arvesse arengukoostöö eesmärke; kutsub komisjoni üles ergutama kestlikke investeeringuid, võttes arvesse arengueesmärke, seades esikohale eelkõige sisemajanduse pikaajalise arengu, ning edendama projekte, mille keskmes on näiteks keskkonnakaitse, vaesuse vähendamine, haridus, jäätmekäitlus või taastuvenergiate kasutamine;

16. rõhutab, et arenguabi valdkonnas saab avaliku ja erasektori partnerluse abil kasutada tõhusalt ELi vahendeid, toetades samal ajal ELi prioriteete ja sidusust muude poliitikavaldkondadega; nõuab komisjoni suuremat osalust ja suuremaid investeeringuid avaliku ja erasektori partnerluses arenguvaldkonnas, ning et avaliku ja erasektori partnerlust kasutataks vahendina, mille abil saaks laiendada ELi piiratud arengueelarvet;

17. toonitab asjaolu, et tõenäoliselt edendavad erasektori investeeringud ja erasektoripoolne rahastamine oluliselt majanduskasvu, mis on lähiaastatel prognooside kohaselt arenguriikides umbes 5 %; tunnistab, et erasektori vahenditest rahastamisega saab aidata toetada kohalikku majandust ja ettevõtteid ning luua inimväärseid töökohti, ning aidata seega kaasa vaesuse kaotamisele, juhul kui välismaised otseinvesteeringud on nõuetekohaselt reguleeritud ja seotud konkreetsete edusammudega partnerriikide majanduses, nt tehnosiirde ja kohalikule tööjõule koolitusvõimaluste loomise kaudu; on seda arvestades seisukohal, et avaliku ja erasektori partnerlus võib olla vähim arenenud riikidele kasulik, kuna ebaproportsionaalne investeerimisrisk ei innusta piisavalt erainvesteeringute tegemist; rõhutab, et tulevased avaliku ja erasektori partnerlused peaksid olema suunatud 2015. aasta järgse arengukava raames vaesuse vähendamisele ja teistele säästva arengu eesmärkidele ning need peaksid olema kooskõlas partnerriikide riiklike arengukavadega;

18. märgib, et nõuetekohaselt struktureeritud ja tõhusalt rakendatud avaliku ja erasektori partnerlustega võivad kaasneda mitmed eelised, sealhulgas innovatsioon, tõhusam ressursside kasutus, kvaliteedi tagamine ja kontroll; märgib samuti, et arenguriikides tuleb avaliku ja erasektori partnerlusi hinnata lähtuvalt nende suutlikkusest anda arenguga seotud tulemusi, ning et riskikoormus peaks olema avaliku ja erasektori vahel õiglaselt jagatud; rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerlused on arenguriikides seni koondunud peamiselt energia- ja telekommunikatsioonisektoritesse ning erasektori osalus sotsiaalinfrastruktuurides on endiselt haruldane; innustab seepärast neid avaliku ja erasektori partnerlusi, mis on suunatud eelkõige säästva arengu eesmärkide saavutamisele;

19. nõuab, et partnerriikide valitsustele antaks rohkem tehnilist abi, sealhulgas tuleks koolitada kohalikke töötajaid ja toetada tehnosiiret, et nad suudaksid avaliku ja erasektori partnerlustes kindlamalt osaleda ja võtta vastutuse partnerlusprojektide juhtimise ees; selleks tuleks neil aidata luua pangandussüsteeme ja maksuameteid, mis on suutelised finantsjuhtimiseks ning avaliku ja erasektori vahendite haldamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et nagu kogemused näitavad, võivad puudulikult koostatud avaliku ja erasektori partnerluslepped riigi võlga mõningatel juhtudel suurendada, ning nõuab, et koostataks vastutustundliku rahastamise õigusraamistik; kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust anda arengumaadele tehnilist abi ja nõu, kuidas oma turgudel ELi standardite kasutamiseks valmistuda ja neid rakendada;

20. toetab kindlalt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete tõhusat ja ulatuslikku levitamist ja rakendamist nii ELis kui ka mujal ning rõhutab, et ÜRO juhtpõhimõtete tõhusas rakendamises esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb võtta kõik vajalikud poliitilised ja seadusandlikud, sh õiguskaitse kättesaadavust puudutavad meetmed;

21. rõhutab, et arenguasutused peavad tagama, et riiklikku arenguabi kasutataks arengumaades kohalike majandusvõrgustike toetamiseks, mitte aga doonorriikide eraettevõtete ja rahvusvaheliste ettevõtete edendamiseks; rõhutab eriti, et avaliku ja erasektori partnerlus peaks olema suunatud riigi mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suutlikkuse suurendamisele;

22. tuletab meelde, et Euroopa Liit on pühendunud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja soolise aspekti arvestamisele kõigis oma meetmetes; nõuab tungivalt, et ka avaliku ja erasektori partnerluste kavandamisel ja elluviimisel võetaks arvesse soolist mõõdet, nt kasutades suunatud investeeringute puhul sooliselt eristatud andmeid ja analüüse ning lisades lepingutesse võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad, pidades silmas naiste huve; nõuab sellega seoses, et toetataks rohkem kohalikke VKEsid, eriti naisettevõtjaid, võimaldamaks neil erasektori juhitud majanduskasvust kasu saada;

Võimalikud vahendid, mis võimaldavad ELi äriühingutel osaleda väljaspool ELi loodud avaliku ja erasektori partnerlustes

23. palub komisjonil teha tööd, et saavutada rahvusvaheliselt oluliste turulepääsuga seotud kohustuste võtmist Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja jätkuvates kahepoolsetes läbirääkimistes kolmandate riikidega, kohaldades rahvusvahelist konkurentsi võimaldavat positiivset ja vastastikku toetavat lähenemisviisi, et kohandada asümmeetriat ELi riigihangete turgude avatuse taseme osas muude kaubanduspartneritega võrreldes; palub komisjonil kaotada haldus-, menetluslikud ja tehnilised tõkked, mis takistavad ELi ettevõtteid osalemast välismaistes avaliku ja erasektori partnerlustes;

24. palub komisjonil muude riikidega kaubandus- ja investeerimislepingute üle peetavatel läbirääkimistel toetada ELi ettevõtete ja eriti VKEde teelt tõkete kõrvaldamist, et nad saaksid neis riikides avaliku ja erasektori partnerlusse astuda ja toetada ELi spetsialistide tööleasumist neisse riikidesse, ning et nad saaksid võrdsetel alustel konkureerida nii kodumaiste kui ka kolmandate riikide ettevõtetega;

25. palub komisjonil jälgida ELi äriühinguid välismaal ning teha järeldusi edulugudest, mudelitest ja headest tavadest, et koostada suunised, ning kaaluda virtuaalsete dokumendikeskuste või võrgustike loomist, et hõlbustada ELi ettevõtete, eriti VKEde juurdepääsu avaliku ja erasektori partnerlusi hõlmavaid võimalusi käsitlevale teabele; kutsub komisjoni üles toetama kasutajasõbralike platvormide ja võrgustike loomist, et edendada sidusrühmade vahel struktureeritud dialoogi ning anda tehnilist tuge seoses õigusraamistiku ja eeldatavate probleemidega; palub komisjonil viia läbi uuringu ELi vabakaubanduslepingute ning nende rakendamise mõju kohta ELi ettevõtete juurdepääsule välismaistele avaliku ja erasektori partnerlustele; on arvamusel, et selline uuring võiks anda ülevaate vabakaubanduslepingute konkreetsest mõjust avaliku ja erasektori partnerlusele ning võimaldada lõpuks tuvastada tõkked, mida ei ole veel käsitletud;

26. palub komisjonil edendada selgete ja terviklike raamatupidamiseeskirjade kasutamist rahvusvahelisel tasandil, et vähendada avaliku ja erasektori partnerlusega seotud ebakindlust, edendades ühtlasi usaldusväärset eelarvepoliitikat ja projektide jätkusuutlikkust;

27. kutsub komisjoni üles tagama, et ELi toetatud asutused, näiteks Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME) ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik (EEN), saaksid samuti kasutada ja VKEdele jagada teavet selle kohta, kuidas astuda avaliku ja erasektori partnerlusse väljaspool ELi asuvates riikides, ning kuidas edendada VKEde osavõttu avaliku ja erasektori partnerlusest kolmandates riikides;

28. rõhutab, et piiriüleste erasektorite raha paigutamiseks avaliku ja erasektori partnerlustesse tuleb kindlasti pakkuda piisavaid tagatisi selle kohta, et pikaajalisi investeeringuid toetab selge, kindel ja turvaline keskkond, hea valitsemistava, õiguskindlus, läbipaistvus, võrdne kohtlemine, mittediskrimineerimine ja tõhus vaidluste lahendamine; palub komisjonil ja nõukogul teha selleks koostööd pädevate rahvusvaheliste foorumite raames ning rahvusvahelistest finantsasutustes, et tagada selles valdkonnas vajalik õiguslik baas, mis oleks läbipaistev, demokraatlik, kaasav, tulemuslik ja kulutõhus;

Avaliku ja erasektori partnerlused väljaspool Euroopa Liitu: uued töökohad ja kasvu võimalused ELi äriühingute jaoks

29. on veendunud, et ELi äriühingute suurem osalemine laiaulatuslikes rahvusvahelistes avaliku ja erasektori partnerlustes võiks tuua Euroopa Liidus olulist kasu inimväärsete töökohtade loomise, tootlikkuse, konkurentsivõime, tehnoloogiliste võimaluste ja innovatsiooni arengu valdkonnas; tuletab meelde, et raportis Euroopa VKEde rahvusvahelistumise kohta rõhutati positiivset seost rahvusvahelistumise ja innovatsiooni vahel seoses toodete, teenuste ja protsessidega;

30. rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerluse arendamisel tuleb arvesse võtta eelkõige ELis asuvate VKEde probleeme partnerluse raames rahvusvahelisel turul konkureerimisel ja vajadust tagada VKEdele konkreetne ja õiglane juurdepääs; rõhutab sellega seoses, kui olulised on konkreetsed eeskirjad, millega VKEdele lubatakse klastri- või rühmaviisilist hankimist, ning läbipaistvate ja avatud allhankeahelate kasutamine; on arvamusel, et VKEsid tuleks julgustada osalema nii alltöövõtjatena kui ka konsortsiumite liikmetena pakkumismenetlustes;

31. tuletab meelde, et tänu avaliku ja erasektori partnerluste kasutamisele on ELis tehtud saavutusi taristu arengus ja juhtivates valdkondades, nagu tehnoloogia, teadusuuringud, e-õpe ja muud suure lisandväärtusega sektorid, ja ergutab komisjoni tegema kindlaks selliseid projekte, mis on andnud ELis parimaid tulemusi ning edendama ELi igat liiki äriühingute, eriti VKEde osalemist välismaal sarnastes ettevõtmistes;

o

o         o

32.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Investeerimispangale.

(1)

ELT L 94, 28.3.2014, lk 1.

(2)

ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(3)

ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.

(4)

ELT C 56E, 26.2.2013, lk 87.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0050.

(6)

ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 447.

(7)

http://www.oecd.org/governance/budgeting/PPP-Recommendation.pdf.

(8)

http://www.oecd.org/daf/anti-bribery/ConvCombatBribery_ENG.pdf.

(9)

www.unece.org/fileadmin/DAM/ceci/publications/ppp.pdf.

(10)

http://www.uncitral.org/pdf/english/texts/procurem/pfip/guide/pfip-e.pdf.

(11)

http://api.ning.com/files/Iumatxx-0jz3owSB05xZDkmWIE7GTVYA3cXwt4K4s3Uy0NtPPRgPWYO1lLrWaTUqybQeTXIeuSYUxbPFWlysuyNI5rL6b2Ms/PPPReferenceGuidev02Web.pdf.


SELETUSKIRI

Raportöör on arvamusel, et enamik häid kogemusi avaliku ja erasektori partnerlustega tulenevad projektide paremast valmimisest (õigeaegselt ja eelarve piires), heast kvaliteedi suhtest või kulutõhususest, pikaajalise rahastamise võimalusest taristu ehitamise kulude puhul, innovatsiooni ja teadusuuringute pakutavast tõukest, erasektori kaasatusest nii ehitusse või projektide läbiviimisesse kui ka rahastamisesse, paindlikumast ja oskuslikumast halduskeskkonnast, ressursside kasust ennast juba tõestanud äriühingutele ja VKEdele, ELi äriühingute konkurentsivõime tugevdamisest kolmandate riikide avalikes hangetes osalemiseks.

Raportööri meelest on järgmistele valdkondadele omased paljud võimalikud kasud ja riskid, mida saab jagada avaliku ja erasektori vahel: ehitus, haldus, transporditaristute hooldus või käitamine (teed, raudteed, metrood), avalikud ehitised ja seadmed (vanglad, koolid, haiglad), keskkond (vee- ja jäätmekäitlus või -haldus), kommunaalteenused, telekommunikatsiooni- või energiavõrgud või uute tehnoloogiate või toodete väljatöötamine.

Raportöör väidab, et Euroopa äriühingute suurem osalemine laiaulatuslikes rahvusvahelistes projektides eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste kujul tooks olulist kasu töökohtade loomise, tootlikkuse, konkurentsivõime, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas, mis tooks omakorda kasu ja looks majanduskasvu kogu ELis ja vastuvõtvates riikides. Seepärast sooviks raportöör juhtida tähelepanu avaliku ja erasektori partnerluste pakutavatele võimalustele kolmandate riikide äriühingutes, ja nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid võtaksid vajalikke meetmeid ELi äriühingute ja eelkõige VKEde osalemise edendamiseks avaliku ja erasektori partnerluse projektides.


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (8.5.2015)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika välismõju kohta avaliku ja erasektori algatustele väljaspool ELi asuvates riikides

(2014/2233(INI))

Arvamuse koostaja: Brian Hayes

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et ELi kaubandus-, investeerimis- ja arengupoliitika on omavahel seotud ning et Lissaboni lepingu artiklis 208 on sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõte, mis nõuab arengukoostöö eesmärkide arvesse võtmist sellise poliitika puhul, mis tõenäoliselt mõjutab arenguriike; rõhutab, kui oluline on tagada, et ELi investeerimispoliitika oleks suunatud finantsvalikutele, mis hõlmavad tegelikku sotsiaalse mõju hindamist;

2.  toonitab asjaolu, et tõenäoliselt edendavad erasektori investeeringud ja erasektoripoolne rahastamine oluliselt majanduskasvu, mis on lähiaastatel prognooside kohaselt arenguriikides umbes 5 %; tunnistab, et need võivad aidata toetada kohalikku majandust ja ettevõtteid ning luua inimväärseid töökohti – ja aidata seega kaasa vaesuse kaotamisele – juhul kui välismaised otseinvesteeringud on nõuetekohaselt reguleeritud ja seotud konkreetsete edusammudega partnerriikide majanduses, nt tehnosiirde ja kohalikule tööjõule koolitusvõimaluste loomise kaudu; on seda arvestades seisukohal, et avaliku ja erasektori partnerlus võib olla vähimarenenud riikidele kasulik, kuna ebaproportsionaalne investeerimisrisk ei innusta piisavalt erainvesteeringuid; rõhutab, et tulevased avaliku ja erasektori partnerlused peaksid olema suunatud 2015. aasta järgse arengukava raames vaesuse vähendamisele ja teistele säästva arengu eesmärkidele ning need peaksid olema kooskõlas parterriikide riiklike arengukavadega;

3.  märgib, et nõuetekohaselt struktureeritud ja tõhusalt rakendatud avaliku ja erasektori partnerlustega võivad kaasneda mitmed eelised nagu innovatsioon, tõhusam ressursside kasutus, kvaliteedi tagamine ja kontroll; märgib samuti, et arenguriikides tuleb avaliku ja erasektori partnerlusi hinnata lähtuvalt nende suutlikkusest anda arenguga seotud tulemusi, ning et riskikoormus peaks olema avaliku ja erasektori vahel õiglaselt jagatud; rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerlused on seni arenguriikides koondunud peamiselt energia- ja telekommunikatsioonisektoritesse ning erasektori osalus sotsiaalinfrastruktuurides on endiselt haruldane; innustab seepärast neid avaliku ja erasektori partnerlusi, mis on suunatud eelkõige säästva arengu eesmärkide saavutamisele;

4.  nõuab, et partnerriikide valitsustele antaks rohkem tehnilist abi, sealhulgas tuleks koolitada kohalikke töötajaid ja toetada tehnosiiret, et nad suudaksid avaliku ja erasektori partnerlustes kindlamalt osaleda ja võtta vastutuse partnerlusprojektide juhtimise ees; selleks tuleks neil aidata luua pangandussüsteeme ja maksuameteid, mis on suutelised finantsjuhtimiseks ning avaliku ja erasektori vahendite haldamiseks; juhib tähelepanu sellele, et nagu kogemused näitavad, võivad puudulikult koostatud avaliku ja erasektori partnerluslepped riigi võlga suurendada, ning nõuab, et koostataks vastutustundliku rahastamise õigusraamistik;

5.  toetab igati ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete tõhusat ja ulatuslikku levitamist ja rakendamist nii ELis kui ka mujal ning rõhutab, et ÜRO juhtpõhimõtete tõhusas rakendamises esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb võtta kõik vajalikud poliitilised ja seadusandlikud, sh õiguskaitse kättesaadavust puudutavad, meetmed;

6.  väljendab muret, et alati ei ole kehtestatud teatavaid kaitsemeetmeid, mis tagaksid avaliku sektori vahendite sihipärase kasutamise; eelkõige on avaliku ja erasektori partnerluse eesmärgid sageli määratletud väga üldsõnaliselt ja puuduvad kriteeriumid konkreetsete, mõõdetavate, saavutatavate ja ajaliselt kindlaksmääratud eesmärkide jaoks; rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerlus peaks olema vahend, millega premeerida vastutustundlikult käituvaid eraettevõtteid; leiab seega, et tuleks kehtestada range õigusraamistik, et tagada nende investeeringute kooskõla inimõigustega, sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja läbipaistvusnormidega, kindlustades samal ajal, et erasektor maksab õiglasel määral makse; juhib tähelepanu ka sellele, et iga avaliku ja erasektori partnerluse projekti jaoks, mis saab ametlikku arenguabi, on vaja viia läbi vaeseid riike toetava arengukoostöö mõju eelhindamine, et tagada inimeste õigused, eelkõige juurdepääs maale, veele ja põhilistele sotsiaalteenustele; rõhutab, et projektide ettevalmistusetapis tuleb kodanikuühiskonnaga konsulteerides kokku leppida mõõdetavates väljundinäitajates, järelevalves ja hindamismehhanismides, ning neid tuleb tulemuslikult rakendada; juhib tähelepanu sellele, et täieliku läbipaistvuse, õiguspärasuse ja vastutuse tagamiseks on tähtis parlamentide ja kodanikuühiskonna ametlik nõuandev ja kontrolliv roll;

7.  leiab, et avaliku ja erasektori partnerlus on hädavajalik ja innovaatiline lahendus avaliku sektori investeeringute pidevale nappusele; tunnistab, et avaliku ja erasektori partnerlused võivad olla avaliku sektori jaoks organisatsiooniliselt ja institutsiooniliselt pingutusi nõudvad, kuna need on olemuselt keerulised ja nendeks on vaja eri tüüpi oskusi ja uusi institutsioone; rõhutab sellega seoses, kui olulised on hea valitsemistava, õigusriigi põhimõtted ning kaasavad, avatud ja läbipaistvad riiklikud institutsioonid; tuletab meelde, kui tähtis on ELi juhtroll säästva arengu eesmärgi nr 16 (õigusküsimused ja tulemuslikult töötavad institutsioonid) tugevdamisel valitsustevahelistel läbirääkimistel 2015. aasta järgse ülemaailmse arenguraamistiku üle;

8.  nõuab tungivalt, et komisjon, kes on teatanud, et soovib edaspidi segarahastamisvahendite kasutamist märkimisväärselt laiendada, viiks ellu Euroopa Kontrollikoja eriaruandes segarahastamisvahendite kasutamise kohta antud soovitused ning hindaks laenude ja toetuste ühendamise mehhanismi, eriti seoses arengu ning finantsilise täiendavuse, läbipaistvuse ja vastutusega;

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et avaliku ja erasektori partnerluses osalevad ettevõtjad järgiksid ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtet projektide kogu kestuse vältel, austades sealhulgas ÜRO algatust Global Compact inimõiguste valdkonnas, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peamisi tööalaseid norme, keskkonnanorme ja ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni; on seisukohal, et projektide kogu kestuse vältel tuleks arvesse võtta ka OECD suuniseid, eriti IV peatükki inimõiguste järgimise kohta; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma jõustatavad vastutusmehhanismid;

10. soovitab ELil toetada ÜRO raames rahvusvahelise õiguslikult siduva dokumendi väljatöötamist riikidevaheliste korporatsioonide ja teiste ettevõtete tegevuse reguleerimiseks inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste seadustega, kuna see täpsustab riikidevaheliste korporatsioonide kohustusi inimõiguste valdkonnas, samuti korporatsioonide kohustusi riikide ees, ning sellega luuakse tõhusad õiguskaitsevahendid ohvritele juhtudeks, kui riigi kohtusüsteem ei ole selgelt võimeline korporatsioonidele süüdistusi esitama;

11. juhib tähelepanu asjaolule, et VKEd on arenguriikides töökohtade ja jõukuse loomisel käimapanevaks jõuks, luues ligi 90 % töökohtadest; peab hädavajalikuks teha avaliku ja erasektori partnerluse raames üha rohkem koostööd kohaliku erasektoriga (oluline riigisiseste vahendite mobiliseerimiseks ja töökohtade loomiseks) ning Euroopa VKEde ja idufirmadega, et kasutada pikaajalist rahastamist, ärgitada innovatsiooni tehnoloogias ja ärimudelites ning luua mehhanisme erasektori vastutuse suurendamiseks;

12. rõhutab, et arenguasutused peavad tagama, et riiklikku arenguabi kasutataks arengumaades kohalike majandusvõrgustike toetamiseks, mitte aga doonorriikide eraettevõtete ja rahvusvaheliste ettevõtete edendamiseks; rõhutab eriti, et avaliku ja erasektori partnerlus peaks olema suunatud riigi mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suutlikkuse suurendamisele;

13. tuletab meelde, et Euroopa Liit on pühendunud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja soolise aspekti arvestamisele kõigis oma meetmetes; nõuab tungivalt, et ka avaliku ja erasektori partnerluste kavandamisel ja elluviimisel võetaks arvesse soolist mõõdet, nt kasutades suunatud investeeringute puhul sooliselt eristatud andmeid ja analüüse ning lisades lepingutesse võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad, pidades silmas naiste huve; nõuab sellega seoses, et toetataks rohkem kohalikke VKEsid, eriti naisettevõtjaid, võimaldamaks neil erasektori juhitud majanduskasvust kasu saada;

14. teeb ettepaneku, et komisjon hõlbustaks mitme sidusrühma struktureeritud dialoogi platvorme, mis hõlmaks näiteks töötajaid, ettevõtjaid ja tööandjaid esindavaid organisatsioone, et kasvatada usaldust ja leppida ühistes eesmärkides kokku eri sidusrühmadega, nagu valitsused, rahastajad, erasektor, heategevuslikud fondid, kohalikud ametiasutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid ja vabaühendused, et luua investeeringute- ja haldusalasest seisukohast kindlus; rõhutab sellega seoses, et ELi delegatsioonidel eri riikides on oluline roll niisuguste dialoogide vahendajana.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

0

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Louis Aliot, Beatriz Becerra Basterrechea, Nirj Deva, Charles Goerens, Enrique Guerrero Salom, Heidi Hautala, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Arne Lietz, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Davor Ivo Stier, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Daniela Aiuto, Tiziana Beghin, Julie Ward


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (7.5.2015)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika välismõju kohta avaliku ja erasektori algatustele väljaspool ELi asuvates riikides

(2014/2233(INI))

Arvamuse koostaja: Dita Charanzová

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde avaliku ja erasektori partnerluse tähtsust majanduskasvu, uuenduslikkust, konkurentsivõimet ja töökohtade loomist soodustava vahendina nii ühtsel turul kui ka välisriikides; rõhutab avaliku ja erasektori partnerluse strateegilist rolli taristute, eelkõige energia-, vee-, maantee- ja digitaalse taristu kaasajastamisel; märgib, et Euroopa ettevõtted on partnerlusse astumise konkurentsiks ja partnerluse teostamiseks hästi ette valmistatud;

2.  rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerluse hea mõju tuleneb projektide paranenud elluviimisest, kulude ja tulude heast vahekorrast, kulude pikaajalise rahastamise võimalusest, innovatsiooni ja teadusuuringute ergutamisest ning paindlikumast ja oskuslikumast halduskeskkonnast;

3.  võtab arvesse asjaolu, et avaliku ja erasektori partnerlust iseloomustab pikk elutsükkel, mis mõnikord ulatub 10–30 aastani; on veendunud, et avaliku ja erasektori partnerluse kestus peaks olema mõttekas ja taotletavate töö, kaupade ning teenusteosutamise eesmärkidega kooskõlas, nii et ei tekitataks konkurentsimoonutusi ega suurendataks asjatult haldusasutuste ja maksumaksjate kulusid ja koormust;

4.  tuletab meelde, et infrastruktuuriprojektidega kaasneb mitmeid riske (eelkõige ehituse, keskkonna, telekommunikatsiooni ja energiavõrkude valdkonnas) ning valitsus kannab avaliku ja erasektori partnerluse kaudu osa neist riskidest eraettevõtjale üle, nii et mõlemad saavad kasu ja samas jagavad projektidega seotud riski ja vastutust; rõhutab lisaks, et riski piisav jagamine on oluline projekti kulude vähendamiseks ning selle eduka rakendamise ja elujõulisuse tagamiseks;

5.  tuletab meelde, et avaliku ja erasektori partnerlust iseloomustab suur väärtus, tehniline keerukus ning partnerite pikaajaline seotus; märgib, et seetõttu on partnerluse eelduseks sobiv paindlikkuse ja menetluslike tagatiste tase, et tagada läbipaistvus, mittediskrimineerimine ja võrdne kohtlemine;

6.  rõhutab vajadust tagada kõigile avaliku ja erasektori partnerluse osalistele ausad konkurentsitingimused ja juurdepääs, eelkõige õiglase ja läbipaistva valikumenetluse teel, millega valitsused niisugust partnerlust arendavad;

7.  rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerluse arendamisel tuleb arvesse võtta eelkõige ELis asuvate VKEde probleeme partnerluse raames rahvusvahelisel turul konkureerimisel ja vajadust tagada VKEdele konkreetne, õiglane ja vastastikune juurdepääs, eelkõige kommunaalteenuste sektoris, nagu on sätestatud direktiivis 2014/25/EL; rõhutab sellega seoses, kui olulised on konkreetsed eeskirjad, millega VKEdele lubatakse klastri- või rühmaviisilist hankimist, ning läbipaistvate ja avatud allhankeahelate kasutamine;

8.  tuletab meelde, et avaliku ja erasektori partnerlus peaks andma kodanikele ja tarbijatele suurt lisaväärtust, tagama teenuste ja/või kaupade kvaliteedi ning andma avalikule haldusele nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil konkreetseid konkurentsivõimelisi ja majanduslikke eeliseid, vältides samal ajal avalikule sektorile lisakoormuse või kahjumi tekitamist;

9.  rõhutab, et kuigi avaliku ja erasektori partnerlus võib võtta väga erinevaid vorme, on selle kohta ühtset turgu käsitlevates õigusaktides sätestatud kõrged menetlusstandardid; märgib, et neid õigusakte muudeti ja need sõnastati uuesti direktiividega 2014/24/EL ja 2014/25/EL riigihangete kohta, direktiiviga 2014/23/EL kontsessioonilepingute kohta ning institutsioonilise avaliku ja erasektori partnerluse suunistega; kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust anda arengumaadele tehnilist abi ja nõu, kuidas oma turgudel ELi standardite kasutamiseks valmistuda ja neid rakendada;

10. rõhutab, et ELi avaliku hanke turud on enamjaolt rahvusvahelisele konkurentsile avatud ning seal kehtivad eeskirjad, mille eesmärk on edendada ühtsel turul õiglast ja tõhusat konkurentsi ja saavutada kaasav majanduskasv põhimõttel, et lepingud sõlmitakse vastavalt sellele, milline pakkumine on kõige konkurentsivõimelisem, samuti tagada rahvusvahelistele investoritele võrdsed tingimused; tuletab meelde, et välismaist osalust või kontrolli ei diskrimineerita ning välisriikide ettevõtted võivad kohalikku äritegevust alustada, et avaliku ja erasektori partnerluses osaleda;

11. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et liidu kaubanduslepingud sisaldavad vajalikke tingimusi, mis võimaldavad Euroopa ettevõtjatel kolmandates riikides sealsete ettevõtjatega võrdsetel tingimustel konkureerida; on seisukohal, et see hõlmab juurdepääsu seotud teenustele ning selgeid ja õiglasi eeskirju hanketeabe kättesaadavuse ja pakkumuste hindamise kriteeriumide kohta; rõhutab, et suurem läbipaistvus ja internetipõhiste menetluste väljatöötamine on eriti tähtis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning kestliku ja kaasava avaliku ja erasektori partnerluse jaoks;

12. rõhutab, et selleks, et avaliku ja erasektori partnerlus, eelkõige piiriülene partnerlus erasektorile huvipakkuvaks muuta, on tähtis investoritele piisava kindlusega tagada, et pikaajalisi investeeringuid tehes võivad nad arvestada turvalise keskkonna, õiguskindluse ja hea valitsemistavaga; rõhutab seetõttu, et tuleb tagada tõhus kaitse Euroopa ettevõtete investeeringutele ja majandusvarale, mis avaliku ja erasektori partnerluskokkulepetest tulenevalt asuvad väljaspool ELi;

13. palub komisjonil teha kaubanduspoliitika ja -lepingute vallas tööd selle nimel, et suurendada avaliku ja erasektori partnerluskokkulepete raames Euroopa ettevõtjate juurdepääsu väljaspool ELi asuvatele turgudele;

14. kutsub komisjoni üles tagama, et ELi toetatud asutused, näiteks Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME) ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik (EEN), saaksid samuti kasutada ja VKEdele jagada teavet selle kohta, kuidas väljaspool ELi asuvates riikides avaliku ja erasektori partnerlusse astuda, ning edendaksid VKEde osavõttu avaliku ja erasektori partnerlusest kolmandates riikides;

15. palub komisjonil muude riikidega kaubandus- ja investeerimislepingute üle peetavatel läbirääkimistel toetada ELi ettevõtete ja eriti VKEde teelt tõkete kõrvaldamist, et nad saaksid neis riikides avaliku ja erasektori partnerlusse astuda ja toetada ELi spetsialistide tööleasumist neisse riikidesse, ning et võimaldada neil võrdsetel alustel konkureerida nii kodumaiste kui ka kolmandate riikide ettevõtetega.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

7.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Anna Maria Corazza Bildt, Nicola Danti, Dennis de Jong, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Antonio López-Istúriz White, Marlene Mizzi, Eva Paunova, Jiří Pospíšil, Marcus Pretzell, Robert Rochefort, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Mihai Țurcanu, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pascal Arimont, Biljana Borzan, Birgit Collin-Langen, Jens Nilsson, Julia Reda, Sabine Verheyen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Petras Auštrevičius, Damiano Zoffoli


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

5

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Maria Arena, Tiziana Beghin, David Borrelli, Daniel Caspary, Marielle de Sarnez, Santiago Fisas Ayxelà, Christofer Fjellner, Eleonora Forenza, Yannick Jadot, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, Jörg Leichtfried, David Martin, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Alessia Maria Mosca, Franz Obermayr, Artis Pabriks, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Matteo Salvini, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Goffredo Maria Bettini, Dita Charanzová, Georgios Epitideios, Seán Kelly, Sander Loones, Adina-Ioana Vălean, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Cecilia Wikström

Õigusteave - Privaatsuspoliitika