Menetlus : 2014/2146(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0187/2015

Esitatud tekstid :

A8-0187/2015

Arutelud :

PV 06/07/2015 - 14
CRE 06/07/2015 - 14

Hääletused :

PV 07/07/2015 - 5.12
CRE 07/07/2015 - 5.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0249

RAPORT     
PDF 195kWORD 117k
12.6.2015
PE 541.637v02-00 A8-0187/2015

ELi piimasektori väljavaadete ning piimapaketi rakendamise läbivaatamise kohta

(2014/2146(INI))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

Raportöör: James Nicholson

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi piimasektori väljavaadete ning piimapaketi rakendamise läbivaatamise kohta

(2014/2146(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrust (EL) nr 261/2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses lepinguliste suhetega piima- ja piimatootesektoris(1),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007(2),

–       võttes arvesse komisjoni 13. juuni 2014. aasta aruannet „Piimaturu olukorra arengu ja piimasektori meetmepaketi (nn piimapakett) sätete toimimise kohta” (COM(2014)0354),

–       võttes arvesse komisjoni 2014. aasta detsembri aruannet ELi põllumajandusturgude ja ‑tulu väljavaadete kohta aastateks 2014–2024,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, milles käsitletakse ELi äärepoolseimaid piirkondi,

–       võttes arvesse komisjoni 10. detsembri 2012. aasta aruannet „Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimused – teine „pehme maandumise” aruanne” (COM(2012)0741),

–       võttes arvesse oma 11. detsembri 2013. aasta resolutsiooni piimatootmise säilitamise kohta mägipiirkondades, ebasoodsamates piirkondades ja äärepoolseimates piirkondades pärast piimakvootide süsteemi lõppemist(3),

–       võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni proteiini nappuse ja selle pikaajalise probleemi võimalike lahenduste kohta Euroopa Liidus(4),

–       võttes arvesse oma 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni piimakarjakasvatuse sektori kriisi kohta(5),

–       võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2014. aasta teatist „Ebaausate kauplemistavade vastu võitlemine ettevõtjatevahelises toiduainete tarneahelas” (COM(2014)0472),

–       võttes arvesse määrust (EÜ) nr 247/2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks(6),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta(7),

–       võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (COM(2015)0010),

–       võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust „Piimasektori tulevik”,

–       võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga vahel 23. märtsil 2015. aastal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit ELis põllumajanduse ja maaelu arengu alase koostöö valdkonnas,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A8-0187/2015),

A.     arvestades, et nn piimapakett jõustus 3. oktoobril 2012 ning seda kohaldatakse kuni 30. juunini 2020;

B.     arvestades, et vastavalt 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vahehindamise raames tehtud otsusele kaotab piimakvootide süsteem kehtivuse 31. märtsil 2015;

C.     arvestades, et 11. detsembri 2013. aasta resolutsioonis piimatootmise säilitamise kohta mägipiirkondades, ebasoodsamates piirkondades ja liidu äärepoolseimates piirkondades pärast piimakvootide süsteemi lõppemist välja toodud meetmed on olulised ja ajakohased;

D.     arvestades, et ülemaailmne piimaturg on üha ebakindlam – 2014. aasta jaanuaris pandi kirja dokumenteerimise algusest saadik kõige kõrgem hind ning sellele järgnes märkimisväärne hinnalangus kogu 2014. aasta jooksul; arvestades, et loomakasvatus ja piimatootmises kasutatavad sisendtooted on hinnavolatiilsusest tulenevate probleemide suhtes eriti tundlikud, mis toob kaasa tootmiskuludest madalamad põllumajandustootja hinnad;

E.     arvestades, et jätkusuutlikku põllumajandust kui kvaliteetse toidu allikat on võimalik tagada ainult siis, kui põllumajandustootjatele makstakse piisavat tootjahinda, mis katab kõik jätkusuutliku tootmise kulud;

F.     arvestades, et Venemaa poolt 2014. aasta augustis kehtestatud keeld Euroopa piimatoodetele on avaldanud kahjulikku mõju ELi siseturule, tuues välja vajaduse olla valmis kriisiga seotud turumeetmete kohaldamiseks sõltumata nende iseloomust, ning näidanud, kui oluline on kindlustada ELi toodete jaoks mitmekesised eksporditurud – eriti kuna ennustatakse piimatoodete ülemaailmse nõudluse kasvu – koos stabiilse ja maksujõulise siseturu tagamisega;

G.     arvestades, et piimapakett võimaldas liikmesriikidel võtta kasutusele kohustuslikud lepingud, et aidata tootjatel ja töötlejatel kavandada tootmismahtu ning pehmendada tarneahelate ümberkujundamist seoses piimakvootide kaotamisega, ning arvestades, et seni on seda eesõigust kasutanud üksnes paar liikmesriiki;

H.     arvestades, et piimapakett kohustas liikmesriike tunnustama tootjaorganisatsioone ja nende ühendusi ning ühistute etendatavat jätkuvalt olulist rolli, pidades silmas vajadust parandada tarnete koondamist, et anda tootjatele tugevam läbirääkimispositsioon;

I.      arvestades, et 2014. aasta aprillis loodi piimaturu vaatluskeskus, parandamaks piimasektori järelevalvet nii komisjoni kui ka piimatööstuse jaoks, ning arvestades, et selle funktsiooni tuleb täiustada, et luua sektoris eri suuruse, geograafilise asukoha ning erinevate tootmis- ja levitusmeetoditega piimafarmide jaoks tõhus kriisihoiatussüsteem;

J.      arvestades, et praegune turvavõrk on liiga nõrk, et pakkuda kaitset piimahinna languse korral;

K.     arvestades, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üks peamisi eesmärke on majanduslikus, sotsiaalses ja keskkonnaalases mõttes tasakaalustatud territoriaalne areng; arvestades, et see eeldab, et põllumajandus on ebasoodsamates, äärepoolseimates, kõrvalisemates või mägipiirkondades jätkuvalt tootlik ja jätkusuutlik;

L.     arvestades, et kvootide kaotamisel on märkimisväärne negatiivne mõju äärepoolseimatele piirkondadele, eriti Assooridele, kus piimakarjakasvatus on peamine majandustegevus ja moodustab ligikaudu 46 % piirkonna majandusest;

M.    arvestades, et arvukate ebasoodsamates, äärepoolseimates, saare-, kõrvalisemates ja mägipiirkondades asuvate piimafarmide piima ja piimatoodete tootmise, kogumise ja väljaspool nende tootmispiirkonda turustamise kulud on palju suuremad kui muudes piirkondades, ning arvestades, et nende piirkondade looduslike piirangute tõttu ei saa nad samas ulatuses kasutada kvootide kaotamisest tekkivat kasvupotentsiaali; seetõttu võib selliseid põllumajandustootjaid ohustada tootjate suurem kontsentratsioon ELi kõige paremate eeldustega majanduspiirkondades;

N.     arvestades, et alates 1. aprillist 2015 kohaldatakse üleantud piimakoguste kohustusliku deklareerimise nõuet;

O.     arvestades, et toimiva ja jätkusuutliku Euroopa piimasektori jaoks on üliolulised põlvkondade vahetumine, kaasajastamine ja investeeringud;

P.     arvestades, et piim ning eriti kogu ELis toodetud „kaitstud päritolunimetuse”, „kaitstud geograafilise tähise” ja „garanteeritud traditsioonilise toote” märgisega tooted aitavad märkimisväärselt kaasa ELi põllumajandusliku toidutööstuse edule ja maapiirkondade majanduse õitsengule piirkondades, kus domineerivad väikesed ja keskmise suurusega põllumajanduslikud pereettevõtted ja kus tuleb säilitada ekstensiivne piimatootmine, kuna see annab toorainet arvukatele era- ja ühistusektori töötlejatele, säilitab Euroopa toidukultuuri mitmekesisuse ja etendab olulist rolli Euroopa territoriaalses ja keskkonnaalases konfiguratsioonis ning sotsiaalsfääris, omades mitmekordistavat mõju muudele ärisektoritele, nagu turism;

Q.     arvestades, et mõnes liikmesriigis on määratud põllumajandustootjatele ja piimatootjatele kahe viimase kvoodiaasta jooksul piimakvootide ületamise eest märkimisväärseid trahve;

1.      tuletab meelde, et piimapaketi eesmärgiks on piimatootjatele õiglast tasu võimaldavate paindlike vahenditega elujõuline, jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline piimasektor kogu ELis; toonitab, et piimapaketis kindlaks tehtud probleemid takistavad jätkusuutlikku, konkurentsivõimelist ja võrdset piimaturgu ning põllumajandustootjatel õiglase tulu saamist;

2.      tuletab meelde piimakarjakasvatuse olulist rolli maa majandamise, maapiirkondade tööhõive ning Euroopa arvukate põllumajanduspiirkondade majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse arengu mõttes;

3.      rõhutab tõsiasja, et piimatootjad ja eriti väiketalunikud on sissetulekute kõikumise ja riskide suhtes suurte kapitalikulude, toodangu riknevuse, piimatoodete kõikuvate hindade ning muutuvate sisendi- ja energiakulude tõttu eriti tundlikud, ja et kestliku elatise teenimine piimakarjakasvatusest on pidev probleem, sest tootmiskulud on sageli peaaegu sama suured või suuremadki kui piima tootjahind;

4.      rõhutab, et tootmiseks vajalike sisendite, nt loomasööda hindade tõttu tuleb Euroopa põllumajandustootjatel toime tulla suurte kuludega ning et loomade heaolu ja toiduohutuse alaste rangete Euroopa eeskirjade tõttu on nende konkurentsivõime teiste riikidega võrreldes väiksem;

Venemaa embargo mõju ja piimasektori praegune kriis

5.      nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks kriisi põhjuseid ja meetmeid, mida tuleb võtta tulevaste kriiside ärahoidmiseks, nagu on kirjas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus) artiklites 219, 221 ja 222;

6.      nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks täiendavate sihipäraste turumeetmete abil praegu kodumaiseid piimatoodete turgusid mõjutava kriisiga, mis tuleneb piisavate kriisivahendite puudumisest tulenevast survest hindu alandada, ülemaailmse nõudluse langusest, ülemaailmsest hindade kõikumisest ja Venemaa embargost, tunnustades samal ajal seni Venemaa embargo mõju vähendamiseks astutud esimesi samme;

7.      juhib tähelepanu sellele, et piimatoodete ülejääk teatavates liikmesriikides, millel on traditsioonilised kaubandussuhted Venemaaga, tekitab suurt tasakaalustamatust nende siseturgudel, tuues kaasa hindade järsu languse ja põhjustades kohalike tootjate konkurentsivõimetuks muutumist; kutsub seda silmas pidades komisjoni üles analüüsima uut tekkinud olukorda ja võtma prioriteetseid meetmeid;

8.      tuletab meelde, et 2009. aasta piimasektori kriis leidis aset kvoodisüsteemi ajal ja piimatoodete väärtusahela mittetoimimise tõttu, tuues kaasa surve tootjatele makstavate hindade vähendamiseks; tuletab komisjonile meelde, et kriisiga tegelemisega viivitamine sundis paljusid piimatootjaid sellest ärist loobuma, ja väljendab muret komisjoni suutlikkuse pärast reageerida turukriisidele kiiresti ja tulemuslikult; rõhutab tõsiasja, et tootjahindade langus, mis mõjutas loomakasvatajaid, ei kajastunud tarbijahindades, mis näitab suurt tasakaalustamatust piimatoodete tarneahela eri sidusrühmade vahel;

9.      peab kahetsusväärseks, et parlamendi taotlus, mille eesmärk oli pakkuda tõsiste kriiside korral subsiidiume põllumajandustootjatele, kes oma toodangut vabatahtlikult vähendasid, lükati nõukogus tagasi; rõhutab, kui oluline on avada uuesti arutelu selle kriisiohjamisvahendi üle;

10.    rõhutab, et kvootide kaotamine võib tuua kaasa piimatootmise täiendava kontsentreerumise, mis annaks eelise suurimatele piimatootjatele ja seaks kõige väiksemad talupidajad halvemasse olukorda, ilma et see tagaks tõhusust või sissetulekut;

Piimasektori väljakutsed ja võimalused

11.    märgib, et piimasektori väljavaated keskpikas ja pikas perspektiivis nii kodumaistel kui ka ülemaailmsetel turgudel on muutuva nõudluse tõttu muutlikud, kuid rõhutab samal ajal, et põllumajandusliku toidutööstuse olulise osana on piimasektoril maapiirkondades pikas perspektiivis märkimisväärne kasvu ja töökohtade loomise ning arendamise potentsiaal, mida tuleks uues investeerimiskavas samuti käsitleda;

12.    rõhutab, kui oluline on teadusuuringute ja innovatsiooni ergutamine selleks, et võimaldada kõigil tootjatel ja töötlejatel kohandada oma seadmeid ja tootmismeetodeid vastavalt majanduslikele, keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele ootustele;

13.    rõhutab põlvkondade vahetumise olulist rolli piimasektori tuleviku jaoks ja noorte põllumajandustootjate märkimisväärseid võimalusi piimakarjakasvatuses;

14.    kutsub komisjoni üles looma liikmesriikidele uusi rahastamisvõimalusi, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga (EIP) toetusel, mille abil oleks võimalik piimatööstust reformida; peab ülioluliseks rahalist toetust, nagu tagatisfondid, käibefondid ja investeerimiskapital, koos EIP pakutavate vahenditega, et sekkuda Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tasandil, eelkõige kooskõlas maaelu arenguga; see võimaldaks saavutada mitmekordistava mõju kasvu ja sissetuleku mõttes ning lihtsustada piimakarjakasvatajate juurdepääsu rahastamisele; väljendab sellega seoses heameelt rahastamisvõimaluste üle, mida esitles piimasektori põllumajandustootjatele EIP uus fond, mis pakub kõige madalamaid intressimäärasid, et lihtsustada põllumajandusettevõtetesse investeerimist ja nende kaasajastamist, pakkudes samal ajal noortele põllumajandustootjatele rahastamisvõimalusi oma ettevõtte laiendamiseks; toonitab lisaks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rahastamise täiendavat olemust, mis aitaks piimasektorit arendada, meelitades ligi erakapitali, lootes suurendada aruandekohustust kulude suhtes ja investeeringute tulemuslikkust;

15.    märgib, et piimasektori peamisteks väljakutseteks on suur hinnavolatiilsus ja korduvad kriisid, mis ei soodusta suuri investeeringuid kariloomadesse ja uute tootjate tekkimist; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon kaaluks meetmete võtmist suurenevast maailmaturule avatusest tulenevate riskide leevendamiseks, jälgiks tähelepanelikumalt ühtse piima- ja piimatooteturu nõuetekohast toimimist ning koostaks tegevuskava, et näidata, kuidas ta kavatseb neid riske leevendada;

Jätkusuutliku piimasektori säilitamine ebasoodsamates, mägi-, saare- ja äärepoolseimates piirkondades

16.    pühendub piimatootmise säilitamisele, kuna piimakarjakasvatus annab olulise sotsiaal-majandusliku panuse põllumajanduse ja maaelu arengusse kogu ELis, ning rõhutab selle erilist olulisust ebasoodsamates, mägi-, saare- ja äärepoolseimates piirkondades, kus see on mõnikord ainus võimalik põllumajanduse liik; lisab, et neis piirkondades tagab see sektor sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse, paljude perede elatise, territooriumi korraldamise, hõivamise ja kaitse ning kultuuritavade ja traditsioonide säilimise ning – kuna piimakarjakasvatus on kujundanud nende piirkondade sajanditevanust kultuurmaastikku – paneb olulise aluse turismile; rõhutab tõsiasja, et nendes piirkondades võrdub piimatootmisest loobumine põllumajandusest loobumisega;

17.    rõhutab, et äärepoolseimates piirkondades on oluline luua kvootide kõrvaldamise ja turgude liberaliseerimise vahel üleminekumehhanism, mis võimaldab nende regioonide põllumajandustootjaid ja sektorit kaitsta;

18.    nõuab, et mägipiirkondade piimatootmise ja -tootjate jaoks aktiveeritaks turvavõrgu meetmed konkreetsete näitajatena, võttes arvesse tootmise erinevust mägiste piimakarjakasvatuspiirkondade ja muude territooriumide vahel;

19.    väljendab pettumust piimapaketi meetmete rakendamise madala taseme üle äärepoolseimates, mägi-, saare- ja ebasoodsamates piirkondades ning rõhutab, et see on vältimatu piimafarmide säilitamiseks elujõuliste ja konkurentsivõimeliste ettevõtetena kõigil liidu territooriumidel; on sellega seoses seisukohal, et neile piirkondadele tuleb pöörata erilist tähelepanu ning komisjon ja liikmesriigid peavad seal läbi viima eriuuringuid ning et neil erijuhtudel tuleb ergutada kohalikke tooteid eelistavate lühikeste tarneahelate kasutamist, et tagada nendes piirkondades tootmise jätkumine ning vältida sektori tegevuse lõpetamist; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid parandaksid ja tugevdaksid piimajaotuskavasid koolides, eelistades lühikesi tarneahelaid ja võimaldades nii toodangu jaotamist nendes piirkondades; rõhutab tõsiasja, et nendes piirkondades on tootmiskulud tavaliselt peaaegu sama suured või suuremadki kui piima tootjahind, ja on seisukohal, et tarneahela praegune ebakindlus on neis piirkondades eriti kahjulik, kuna seal on suurimad takistused ja väiksemad võimalused mastaabisäästu saavutamiseks; tuletab meelde, et oma geograafilise eraldatuse tõttu sõltuvad nende piirkondade põllumajandustootjad otseselt ja eranditult väikesest arvust sisenditarnijatest ja nende põllumajandustoodangu ostjatest; rõhutab, et toetus tootjaorganisatsioonide loomiseks ja nende tegevusele peaks paremini kajastama nende piirkondade tegelikkust; rõhutab, et nende piirkondade toetuseks tuleb ellu viia ambitsioonikas poliitika koos maaelu arengu poliitika abiga, investeerimiskavaga ning ÜPP abi propageerimise ja kohandamisega, nagu viimane reform seda võimaldas; kutsub komisjoni seetõttu üles ergutama liikmesriike selliseid meetmeid ellu viima, et võimaldada piimatootmise säilitamist nendes piirkondades; kutsub komisjoni üles piimatootmist nendes piirkondades tähelepanelikult jälgima ja hindama kvootide kaotamise majanduslikku mõju piimafarmidele; usub, et programmile POSEI on vaja eraldada täiendavaid ressursse, et abistada piimatootjaid turgude dereguleerimise mõjudega kohanemisel ning võimaldada neil säilitada elujõuline ja Euroopa ülejäänud piirkonna suhtes konkurentsivõimeline piimatootmine;

20.    rõhutab, kui oluline on kasutada määruse (EL) nr 1151/2012 kohast vabatahtlikku kvaliteedimõistet „mägipiirkonna toode”; kutsub komisjoni üles toetama seda tähist müügiedendusel;

21.    rõhutab kohalikku tõugu mägiveiste olulisust mägipiirkondades piima tootmisel; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid nende mägiveisetõugude suuremaks propageerimiseks;

Hinnavolatiilsus ja piimakvootide kaotamine

22.    soovitab turu edasise ebastabiilsuse vältimiseks jätta jõusse varasemad otsused piimakvootide kohta;

23.    on seisukohal, et ELi piimanduspoliitika pärast piimakvootide kaotamist peab sisaldama vahendeid ELi majanduse laienemisvõimaluste täielikuks ärakasutamiseks, et muuta piimatootmine põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks, ning leiab, et kõik edasised meetmed peavad tugevdama selle konkurentsivõimet ja stabiilsust, et soodustada põllumajandussektori jätkusuutlikku kasvu ja innovatsiooni ning elukvaliteeti maapiirkondades;

24.    palub komisjonil määratleda asjakohase õigusraamistiku, et võimaldada piimasektoris tootmise korraldamist pakkumise juhtimise kaudu;

25.    tunnustab otsust jaotada põllumajandustootjate poolt kvoodirežiimi alusel makstavate lõplike summade maksed kolme aasta peale, kuid märgib, et viimase kvoodiaasta jooksul on piimasektorilt lisamaksude rakendamise tulemusel ära võetud märkimisväärsed summad, ning soovitab seetõttu jätta see tulu ÜPP eelarvesse, et suurendada piimasektori konkurentsivõimet;

26.    kutsub komisjoni üles pakkuma välja üht või mitut reguleerimisvahendit, et uusi kriise piimasektoris ära hoida ja tõhusalt hallata, eelkõige lihtsustades piimatootmise korraldamist pakkumise juhtimise mõttes; nõuab tungivalt, et selle saavutamiseks alustaks komisjon ametlikke kõnelusi sektori kõigi sidusrühmadega;

27.    on seisukohal, et tugevamat konkurentsi tuleks kasutada territoriaalse tasakaalu tagamise ja piimatoodete väärtusahela tootjate tasakaalustatuma tasustamise vahendina;

Piimapaketi rakendamine

28.    toonitab tõsiasja, et piimapaketi rakendamine on alles algstaadiumis; väljendab sellegipoolest pettumust kohustuslike lepingute rakendamise madala taseme üle ja nõuab seetõttu tungivalt nende laiendamist kõikidesse liikmesriikidesse; palub, et komisjon viiks läbi piimapaketi rakendamise takistuste ning liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud vahendite optimaalset kasutamist tagavate meetmete põhjaliku uuringu;

29.    avaldab kahetsust tõsiasja üle, et piimapaketti ei peetud komisjoni 2015. aasta töökavas prioriteetseks, ja nõuab, et komisjon selle prioriteedi kiiremas korras lisaks;

30.    avaldab kahetsust asjaolu üle, et aruandest ei selgu, kas komisjon on uue reguleerimisvahendi rakendamisega rahul, ning samuti selle üle, et komisjon ei ole kvantifitseerinud uute tootjaorganisatsioonide, osalevate liikmesriikide ega kollektiivläbirääkimiste eeldatavat hulka; märgib, et samuti ei ole selge uute vahendite mõju piimahinnale; nõuab sellega seoses konkreetse nimekirja koostamist mõjudest piima hinnale ja osalevate tootjaorganisatsioonide täpset loendit;

31.    soovitab komisjonil võtta vastu selged eesmärgid tootjaorganisatsioonide, lepingute ja kollektiivläbirääkimiste osas;

32.    tuletab meelde, et määruses (EL) nr 1308/2013 on sätestatud, et „tootmise elujõulise arengu ja sellest tuleneva piimatootjatele rahuldava elatustaseme tagamiseks tuleks parandada nende läbirääkimispositsiooni töötlejatega, mille tulemusel jaguneks lisandväärtus tarneahelas ühtlasemalt”;

33.    märgib, et lepingumudelit ei ole veel kavandatud viisil rakendatud, kuna piimakarjakasvatajate turupositsioon on endiselt nõrk, lepingutes puuduvad miinimumstandardid ja ühistud on neist välja jäetud;

34.    rõhutab, et lepinguliste suhete tugevdamine ja parandamine, laiendades neid kogu sektorile ja eelkõige suurtele jaemüügikettidele, aitab tagada tulude õiglase jaotuse tarneahelas, võimaldades suuremat lisaväärtust, ning suurendab huvirühmade vastutust turuolukorraga arvestamise ning sellekohase reageerimise eest; rõhutab riskijuhtimisalase koolituse ja hariduse tähtsust põllumajandusliku õppekava lahutamatu osana, et aidata põllumajandustootjatel volatiilsusega toime tulla ning kättesaadavaid riskijuhtimisvahendeid tulemuslikult kasutada;

35.    rõhutab riski, et mis tahes liikmesriigi tööstus võib viia lepingutesse sisse ebaõiglasi klausleid, et hiilida mööda tarnete stabiilsuse eesmärgist, mis on oluline piimafarmide jätkuva elujõulisuse tagamiseks;

36.    märgib, et sektor võiks edasi uurida võimalusi, mida pakuvad pikemaajalised integreeritud tarneahela lepingud, forvardlepingud ja kindla marginaaliga lepingud, ning võimalust kinnistada tootmiskulusid kajastav piimahind kindlaksmääratud ajavahemikuks; usub, et uute instrumentide kasutamise võimalus peaks olema kättesaadav ka lepingulistes suhetes ning et samuti tuleb kättesaadavaks teha lepingute vahendamise vahendid;

Tootjaorganisatsioonide roll

37.    toonitab tootjaorganisatsioonide ja nende ühenduste olulist rolli tootjate läbirääkimispositsiooni parandamisel ja nende mõjuvõimu suurendamisel tarneahelas ning teadusuuringute ja innovatsiooni alal ning peab kahetsusväärseks asjaolu, et tootjaorganisatsioonide loomiseks on tehtud vähe ja piiratud samme, eriti uutes liikmesriikides; on seisukohal, et tootjaorganisatsioonide tunnustamise eeskirju tuleks rangemaks muuta, et suurendada tulemuslikumalt tootjate mõju lepingute üle peetavatel läbirääkimistel; toonitab, et tootjaorganisatsioonid võivad samuti saada kasu II samba rahalisest toetusest, ning nõuab tungivalt edasiste stiimulite loomist ELi ja liikmesriikide tasandil, näiteks tehes kättesaadavaks rohkem teavet ja vähendades selliste huvirühmade halduskoormust, kes soovivad tootjaorganisatsioone luua ja nendega ühineda ning nende tegevuses erineval viisil osaleda ja viia tootjate hulgas läbi koolitusi tootjaorganisatsioonide kui tarneahela tasakaalustamatusega tegeleda aitamise vahendi kohta; peab vajalikuks parandada tootjaorganisatsioonide võimet turgu reguleerida ja korraldada;

38.    toonitab vajadust parandada piimapaketi sätteid peamiselt selleks, et luua turul suurema haldus- ja läbirääkimissuutlikkusega tootjaorganisatsioone;

39.    märgib, et tootjaorganisatsioonide loomist saaks edendada, pakkudes ennetavat poliitilist toetust, et julgustada põllumajandustootjaid tootjaorganisatsioone asjakohasteks vahenditeks pidama;

40.    rõhutab tootjate ja tootjaorganisatsioonidega toimuva teabevahetuse ja dialoogi lihtsustamise olulisust, et võimaldada neil turuarenguid arvesse võtta ja kriise ette näha;

41.    toonitab, et tootjaorganisatsioonid peavad olema asjakohase suurusega ja oma liikmeks olevate põllumajandustootjate väljundiga õiguslikult seotud, kuna pelgalt esinduslikel tootjaorganisatsioonidel puudub tegelik võime tagada lepingus sätestatud kvaliteedi- ja kvantiteeditingimustele vastavus ning neil puudub huvi toimida tööstusega tõsiste läbirääkijatena;

42.    nõuab sõltumatute tootjaorganisatsioonide loomise suuremat toetamist ulatuslikumate teavitusmehhanismide abil ja haldustegevuse toetamist, et ergutada põllumajandustootjaid pidama neid tulemuslikeks vahenditeks ja neis osalema;

43.    kutsub komisjoni üles propageerima määruses (EL) nr 1308/2013 (millega kehtestatakse ühine turukorraldus) sätestatud valdkondadevahelisi haldusvahendeid;

44.    tõstab esile ühistute rolli oma liikmetele pikaajalise stabiilsuse pakkumisel; palub komisjonil parimate tavade jagamist lihtsustada;

45.    märgib tootmisharudevaheliste organisatsioonide loomise tähtsust läbipaistvuse tagamisel ja parimate tavade jagamisel;

46.    tuletab komisjonile meelde, kui tähtis on läbipaistvus kogu tarneahela ulatuses, et sektor saaks ergutada huvirühmi turusignaalidele reageerima; märgib, et pärast kvootide süsteemi lõppemist on täpne ja õigeaegne teave turul üha olulisem;

Piimaturu vaatluskeskuse tugevdamine

47.    väljendab heameelt piimaturu vaatluskeskuse loomise üle, rõhutab selle olulisust turuandmete levitamisel ja analüüsimisel ning nõuab keskusele suurema rolli omistamist; soovitab määratleda turuindeksi, mis hõlmab toodete hinnakujunduse, piimahinna ja tootmiskulude suundumusi; soovitab komisjonil võtta vajalikud meetmed, et tagada piimaturu vaatluskeskusele võimekus ühelt poolt koostada täpseid reaalajas andmeid ning teiselt poolt edastada komisjonile, liikmesriikidele ja asjakohastele huvirühmadele varem ja sagedamini turuanalüüsil ja prognoosivahenditel põhinevaid hoiatusi, kriisiprognoose ja soovitatavaid meetmeid, kui turuindeks langeb allapoole teatavat taset ning kui turuolukord seda nõuab; on seisukohal, et piimaturu vaatluskeskuse edastatav teave peaks hõlmama ajakohast teavet turu- ja hinnasuundumuste kohta, andmeid tootmiskulude ning veiseliha- ja piimatootmise vastasmõjude, tarbimise, varude olukorra ning Euroopa tasandil imporditud või eksporditud piima hindade ja sellega kauplemise kohta; märgib, et samuti on kasulik integreerida tootmiskulude ja rahvusvaheliste turgude seire, et teha kindlaks mis tahes suundumused ja haarata kinni ekspordivõimalustest; rõhutab, et andmed peaksid olema kõigi huvirühmade jaoks lihtsasti juurdepääsetavad ja kasutajasõbralikud;

48.    rõhutab, kui tähtis on kõigi huvirühmade jaoks see, et liikmesriigid annaksid piimaturu vaatluskeskusele asjakohast teavet ning keskus avaldaks igakuiselt saadud andmed õigeaegselt, ning soovitab komisjonil kaaluda lisameetmete võtmist, et tagada kõnealuse teabe saamine õigel ajal; palub komisjonil täpsustada liikmesriikidepoolse andmeedastuse eeskirjad, et tagada teabe võrreldavus Euroopa tasandil;

49.    palub komisjonil luua põhjalikult varustatud eraldi struktuurid andmete kogumiseks kõigist põllumajandussektoritest;

ÜPP meetmed ja piimatööstus

50.    märgib, et I samba raames on piimasektori abistamiseks olemas täiendav vahend – vabatahtlik seotud toetus –, samas kui II samba raames võivad tootjad ise saada nõu äriotsuste tegemisel ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, ning et vajaduse korral võivad liikmesriigid kasutada kindlustusmeetmeid, näiteks sissetuleku stabiliseerimise vahendit, ning võivad samuti määrata sektori piires kindlaks suurema toetusmääraga maaelu arengu meetmete rühmitamise ja suunamise;

51.    palub sektoril uurida täiendavate kindlustusvahendite väljatöötamist, kui turg on tõusuteel, et vähendada piimahinna volatiilsust ja teha seda nii, et Euroopa piimafarme sissetulekust mitte ilma jätta; rõhutab vajadust uurida võimalust riskijuhtimiseks mõeldud vahendite, näiteks marginaalide kaitsel põhinevate programmide kaasamiseks ÜPP I sambasse;

52.    rõhutab, et määruse (EL) nr 1307/2013 kohaldamisel valis terve rida liikmesriike mittetäieliku ja aeglase sisemise ühtlustamise protsessi, eelistades veel kord madalikel toimuvat põllumajandust, kus valitsevad head töötingimused;

53.    toonitab vajadust vaadata läbi maaelu arengu raames kättesaadava sissetuleku stabiliseerimise mehhanismi käivitamise nõuded, kuna ta on seisukohal, et 30 % suuruse kahju nõue ühenduse abi saamiseks on ülemäärane;

ELi piimasektori potentsiaal maailmaturul

54.    juhib tähelepanu asjaolule, et prognooside kohaselt peaks ülemaailmne nõudlus piima järele kasvama 2 % aastas, mis pakub võimalusi ELi päritolu toodetele, kuid rõhutab, et neid ekspordivõimalusi peab tasakaalustama stabiilne siseturg, mis moodustab üle 90 % piimatoodete turust Euroopas; märgib siiski, et turul on üha enam ülekaalus piimapulbritooted;

55.    rõhutab, et EL on endiselt peamine põllumajandustoodete importija maailmas ja et ekspordiks toodetava piima tootmise kasv sõltub sööda impordist;

56.    rõhutab, et kahepoolsed kaubandusläbirääkimised võivad pakkuda ELi piimasektorile strateegilisi võimalusi, millega seoses ta kutsub komisjoni üles tegema rohkem ära uute turgude avamiseks kolmandates riikides ja kaubandustõkete kõrvaldamiseks ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kaubandusläbirääkimiste käigus nõuetekohaselt arvesse „kaitstud päritolunimetuse”, „kaitstud geograafilise tähise” ja „garanteeritud traditsioonilise toote” märgisega seotud muresid, eeldusel et tootmisel ja tarbijate toodetega varustamisel kaitstakse ja edendatakse Euroopa kvaliteedi- ning tervishoiu- ja ohutusnorme;

57.    toonitab jätkuvat vajadust uute turgude kindlakstegemise ja arendamise, ELi ülemaailmse turuosa suurendamise, ELi eksportijatele õiglase juurdepääsu kindlustamise ja jätkusuutliku ekspordi kasvu stimuleerimise järele; kutsub komisjoni sellega seoses üles võtma vajalikke meetmeid ja osalema aktiivsemalt uute eksporditurgude kindlakstegemisel; on seisukohal, et tuleb uurida tulevasi võimalusi, parandades kaubandussuhteid kolmandate riikidega ja muutes piimatööstust dünaamilisemaks, ning rõhutab, kui oluline on olla teadlik tarbimissuundumustest neil turgudel, et arendada välja suutlikkus tulevastele muutustele õigeaegseks reageerimiseks;

58.    märgib lisaks, et ELi ettevõtted peavad konkureerima paari jõulise ülemaailmse eksportijaga (sh Uus-Meremaa, Ameerika Ühendriigid ja Austraalia), kellel on ajalooliselt olnud juurdepääs Aasia turgudele ja kellel on otsustav mõju piimatoodete hinnale maailmaturul;

Müügiedendusmeetmed ja kvaliteedikavad

59.    juhib tähelepanu asjaolule, et piimasektor võiks saada kasu suurematest müügiedendusalgatustest kodumaistel ja kolmandate riikide turgudel uute müügiedendusmeetmete abil, ning nõuab tungivalt, et tootjad osaleksid uutes kampaaniates pärast seda, kui 2016. aastal jõustuvad uued eeskirjad müügiedendusmeetmete kohta, võttes arvesse, et ELi rahalist toetust on kavas suurendada;

60.    rõhutab, et sektori suurim väärtusloomepotentsiaal ei seisne üksnes töötlemata toodete tootmises, ning on arvamusel, et uurimismeetmeid tuleks täielikult ära kasutada selleks, et töötada välja innovaatilised väärtuslikud piimatooted kiire kasvuga turgudele, näiteks meditsiinilised toiduained ja toiduained väikelaste, eakate ja sportlaste jaoks;

61.    märgib, et programmi „Horisont 2020” alla kuuluva põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse kaudu saab toetada innovatiivseid projekte, mis aitavad kaasa jätkusuutlikule ja kõrge tootlikkusega piimasektorile, et aidata rahuldada ülemaailmset nõudlust väärtuslike piimatoodete järele;

62.    rõhutab, kui oluline on tugevdada abikava piima jagamiseks haridusasutustes, ergutades tootjaorganisatsioonide osalemist ning eelistades kohalikke piimatooteid ja lühikesi tarneahelaid, et anda panus Euroopa tarbijate seas tervislike toitumisharjumuste edendamisse;

63.    märgib, et kõigis liikmesriikides ei osale sektor „kaitstud päritolunimetuse”, „kaitstud geograafilise tähise” ja „garanteeritud traditsioonilise toote” süsteemides senini piisavalt ja võrdsel määral; kutsub komisjoni üles lihtsustama väiketootjate ja -ettevõtete juurdepääsu sellistele kavadele ja haldusnõudeid nende heakskiitmiseks, vähendama taotlemise protsessiga seotud halduskoormust, seades need Euroopa toodete kvaliteedi võrdkujuks, mida ELi eksporditurgudel kahtluse alla ei seata, ning edendama sihipäraselt selliste toodete turustamist;

64.    kutsub komisjoni üles lihtsustama eeskirju, millega reguleeritakse „kaitstud päritolunimetuse” või „kaitstud geograafilise tähisega” juustude pakkumist, eriti mis puudutab selliste süsteemide heakskiitmiseks nõutavaid miinimumtingimusi;

65.    nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks võimalikult kiiresti määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) artiklis 26 osutatud aruande seoses piima ja piimatoodete päritoluriigi või lähtekoha kohustusliku märkimise rakendamise mõju analüüsiga; peab kahetsusväärseks, et ühenduse täitevasutus ei ole seda aruannet – mis oleks tulnud esitada 31. detsembriks 2014 – veel ette valmistanud;

Riskijuhtimine piimasektoris

66.    toonitab, et olemasolevad „turvavõrgu” meetmed nagu riiklik sekkumine ja eraladustusabi üksi ei ole piisavad vahendid jätkuva volatiilsuse või piimasektori kriisiga tegelemiseks; lisab, et sekkumishinnad on liiga madalad, neil ei ole enam mingit seost praeguste turuhindadega ning need on osutunud pikas perspektiivis piisavate ja stabiilsete tootjahindade garanteerimisel ebaefektiivseteks;

67.    tuletab komisjonile meelde, et määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 219 kohaselt on tal kohustus mitte üksnes reageerida tekkinud turuhäiretele, vaid võtta viivitamatult meetmeid turuhäire ärahoidmiseks, sealhulgas juhtudel, kui need meetmed hoiaksid ära selliste turuhäire ohtude realiseerumise, jätkumise või nende muutumise raskemaks või pikaajalisemaks häireks või kui viivitamatute meetmete edasilükkamine põhjustaks turuhäire ohu või suurendaks turuhäiret, laiendaks hiljem turuhäirele või selle ohule reageerimiseks vajalike meetmete ulatust või halvendaks tootmise või turu tingimusi;

68.    palub komisjonil teha sektori sidusrühmadega koostööd ning rakendada paremat reageerimist võimaldavaid ja tegelikkusele rohkem vastavaid turvavõrgusätteid, mis põhinevad piimaturu vaatluskeskuse soovitustel ja mis pakuvad kindlust kriiside korral, mille puhul piima hinna märkimisväärsel langusel ja toorainehindade samaaegsel märkimisväärsel tõusul on tõsine mõju põllumajandustootjate tulumarginaalile; nõuab sekkumise ajakohastamist, et see kajastaks tootmiskulusid, ning selle kohandamist vastavalt turumuutustele;

69.    palub komisjonil rakendada paremat reageerimist võimaldavaid ja tegelikkusele rohkem vastavaid turvavõrgusätteid, ning nõuab, et sekkumishind kajastaks paremini tegelikke tootmiskulusid ja tegelikke turuhindasid ning et seda kohandataks vastavalt turumuutustele; palub komisjonil seetõttu sekkumishindasid koheselt kohandada; tunnistab lisaks, et objektiivsetel kriteeriumidel põhineva turukriisi puhul tuleks eksporditoetus ajutiselt taastada;

70.    palub komisjonil teha sidusrühmadega koostööd, et määrata kindlaks tootmiskulude näitajad, mille puhul võetakse arvesse energiakulusid, väetisi, loomasööta, palku, renti ja muid peamisi sisendikulusid, ning võrdlushinnad sellele vastavalt läbi vaadata; palub komisjonil lisaks sellele teha sidusrühmadega koostööd, et määratleda toodete hinnakujunduse, piimahinna ja tootmiskulude suundumusi hõlmav turuindeks, mis peaks olema aluseks pakkumise juhtimise vahendite rakendamisele, kui indeks langeb eelnevalt kindlaksmääratud tasemeni, ning mis peaks samuti lõpetama pakkumise juhtimise vahendite kasutamise, kui indeks taastub;

71.    rõhutab, et praegused kogemused Venemaa embargoga näitavad, et soovitav on omada suuniseid, mis on liikmesriikide, komisjoni ja parlamendi vahel kokku lepitud ja mis toimivad juhistena meetmete aktiveerimiseks;

72.    toonitab, kui oluline on paremat reageerimist võimaldav ja tegelikkusele rohkem vastav kriisivahend, ning soovitab komisjonil koos parlamendi kui kaasseadusandjaga arutada sektoriga selliste riskijuhtimisvahendite kasutamise võimalust nagu futuuriturud, et kasutada ära sektori volatiilsust selle konkurentsivõime suurendamiseks; on seisukohal, et samuti tuleks uurida uusi sissetuleku stabiliseerimise vahendeid, nagu sissetulekukindlustus või piimatootjate marginaalide kaitse programm;

73.    nõuab, et komisjon arendaks koostöös liikmesriikidega ja piimasektori osalejatega välja tulemuslikud ja asjakohased vahendid kaitseks piimahinna äkilise järsu languse vastu;

Ebaausad kauplemistavad piimatoodete tarneahelas

74.    toonitab, et piimatootjad – eriti väiketootjad – on eriti tundlikud tarneahela tasakaalustamatuse suhtes, eelkõige muutuva nõudluse, kasvavate tootmiskulude ja vähenevate tootjahindade tõttu, kuid ka majandusalaste prioriteetide tõttu igas liikmesriigis; on arvamusel, et jaemüüjate surve hindade langetamiseks, mis tuleneb nende oma kaubamärgi kasutamisest ja jätkuvast vedelpiima kahjumiga müügist, õõnestab piimasektori tootjate tööd ja investeeringuid ning vähendab lõpptoote väärtust tarbija jaoks; toonitab vajadust võtta toiduainete tarneahela eri osaliste seas kasutusele hea tava juhis; rõhutab vajadust leida mehhanismid, mille abil kaitsta põllumajandustootjaid tulemuslikult tööstuse ja turustajate poolse kuritarvitamise ning nende turgu valitseva seisundi eest jaemüügiturul, ning palub komisjonil esitada oma ettepanek ebaausate kauplemistavade ohjeldamise kohta niipea kui võimalik ja kaaluda sektoripõhist lähenemisviisi konkurentsiõiguse ja ebaausate kauplemistavade suhtes;

75.    on seisukohal, et ebaausad kaubandustavad piiravad tõsiselt sektori investeerimis- ja kohanemisvõimet ning et nende vastu on vaja võidelda nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil;

76.    märgib, et ilma kriisiprogrammita on piimatootjad isegi nõrgemas olukorras, samal ajal kui piimatööstuse ja suurte toiduainekontsernide mõjuvõim suureneb;

77.    nõuab piimakarjakasvatajate ja nende organisatsioonide laialdasemat kaasamist toiduainete tarneahela juhtimismehhanismidesse, -rühmadesse ja -algatustesse;

78.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 94, 30.3.2012, lk 38.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0577.

(4)

ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 58.

(5)

ELT C 224 E, 19.8.2010, lk 20.

(6)

ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.

(7)

ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.


SELETUSKIRI

Piimasektori ees seisvad väljakutsed ja võimalused

2003. aastal otsustasid ELi liikmesriigid tolleaegse ÜPP vahekokkuvõtte raames lõpetada piimakvootide süsteemi kasutamine 31. märtsiks 2015. Piimatootmise kvootide kasutamise lõpetamine pärast 30 aastat pakub piimasektorile nii väljakutseid kui ka võimalusi.

Hinnavolatiilsus jääb jätkuvalt piimasektori ees seisvaks probleemiks. Piimatootjad on sissetulekute kõikumise suhtes suure kapitalikulude, piimatoodete kõikuvate hindade ning muutuvate sisendi- ja energiakulude tõttu eriti tundlikud. Lisaks on piimatootjatel sageli kogu toidutarneahelas nõrk positsioon ning nad on ebaõiglaste kaubandustavade suhtes eriti haavatavad. Piimatootjate vanuse suurenemine on ka üks mureküsimus ning seetõttu on põlvkondade vahetumise ergutamine ja toetamine uute ja olemasolevate vahendite abil sektori tulevase kasvu ja jätkusuutlikkuse jaoks esmatähtis.

Üldjoontes on piimasektori keskpikad ja pikad väljavaated nii sise- kui ka maailmaturul positiivsed. Nõudlus on tugev eelkõige tärganud turumajandusega riikides. OECD ja FAO põllumajanduse väljavaateid käsitleva viimase aruande kohaselt kasvab ülemaailmne nõudlus piimatoodete järgi umbes 2 % aastas kuni 2023. aastani.

Sektor peaks eelkõige omistama tähtsust eksporditurgude leidmisele ja tagamisele ning piimatoodete reklaamimine kolmandatel turgudel peab olema sihipärane ja tulemuslik. Teadmussiirde, teadusuuringute, innovatsiooni ning kvaliteedi ja märgistuse alaste meetmete parandamine tekitab ELi piimatoodete jaoks täiendavat lisandväärtust ning suurendab nende konkurentsivõimet sise- ja maailmaturul.

Täielikult tuleks ära kasutada sektori kasvule ja arengule Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu pakutavaid võimalusi ning sektorit tuleks abistada ja toetada oma potentsiaali teostamisel, et luua jätkusuutlikke töökohti ja tekitada majanduskasvu kõigis ELi maapiirkondades.

Paljudes ebasoodsates piirkondades ja äärepoolsetes piirkondades on piimatootmine endiselt põllumajandusettevõtte ainsaks sissetulekuallikaks ning selle jätkumine on maa tühjaksjäämise vältimiseks väga oluline. Kuigi on veel liiga vara, et uurida igakülgselt piimapaketi mõju ebasoodsate piirkondade piimasektorile, on selge, et paketi raames esitatud meetmeid tuleb kombineerida liikmesriikidele ÜPP raames pakutavate võimalustega, et toetada põllumajandustootjaid ja tagada nendes piirkondades asuvate väikeste piimatootmisega tegelevate põllumajandusettevõtete jätkuv majanduslik ja sotsiaalne panus. Komisjoni aruandes esitatakse võimalus kasutada ebasoodsate piirkondade abistamiseks sihipärasemat lähenemist, pidades silmas liikmesriikide eri piirkondade mitmekesisust.

Viimastel kuudel on välisturgude nõudluse vähenemine, globaalne hinnavolatiilsus ja Venemaa embargo avaldanud sektorile kasvavat survet hindade alandamiseks. Kuigi komisjoni tuleb kiita kiirete meetmete võtmise eest, et tegeleda Venemaa embargo tagajärgedega, eriti Balti riikides, on selge, et Euroopa Liidu kehtestatud kriisimeetmed ja -vahendid ei ole kavandatud selleks, et reageerida tänapäeva piimasektori tegelikkusele.

Olemasolevad turvavõrgu meetmed, näiteks riiklik sekkumine ja eraladustusabi, ei ole sobilikud jätkuva volatiilsuse või kriisidega tegelemiseks piimasektoris. Komisjoni aruandes on märgitud, et on mõningaid kahtlusi seoses ELi õigusraamistiku suutlikkusega, et tulla toime turu äärmusliku volatiilsusega või kriisidega pärast piimakvootide süsteemi lõppemist, eelkõige selleks, et tagada kogu ELis piimatootmise tasakaalustatud areng ja vältida tootmise äärmuslikku kontsentratsiooni kõige parema tootlikkusega piirkondadesse. Seepärast peab komisjon rakendama vastuvõtlikumat ja tegelikkusele rohkem vastavat turvavõrku ning tootmiskulusid paremini kajastavat sekkumishinda. Praegune hind, mis on püsinud muutumatuna alates 2008. aastast, tuleb läbi vaadata, et võtta arvesse suurenenud tootmis- ja sisendikulusid, ning see tuleks korrapäraselt läbi vaadata.

Raportööri seisukoht piimapaketi toimimise kohta

Alates 2012. aasta oktoobrist kehtinud piimapakett pakkus põllumajandustootjatele võimaluse leida lahendus piimasektori ees seisvatele probleemidele. Tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide kaudu kehtestati tugevdatud lepingulised suhted ja anti tugevam läbirääkimispositsioon. Raportöör on jätkuvalt seisukohal, et läbipaistvuse suurendamiseks ja ELi piimatootmist käsitlevate andmete põhjalikuma analüüsimise eesmärgil esitatud meetmed on jätkusuutliku ja toimiva piimasektori jaoks hädavajalikud.

Kirjalike tüüplepingute kasutamisega ja lepinguliste suhete tugevdamisega antakse põllumajandustootjatele tugev vahend ning tugevdatakse piimaahelas osalejate kohustust olla teadlik turusignaalidest, kohandada pakkumist nõudlusega ning aidata vältida ebaõiglaseid kaubandustavasid. Liikmesriikidele pandi kohustus tootjaorganisatsioone ametlikult tunnustada, kuid neile anti paindlikkus kehtestada tootjaorganisatsiooni minimaalne liikmete arv ja/või turustatava toodangu miinimummaht.

Liikmesriigid on rakendanud paketis esitatud meetmeid ebaühtlaselt ja nende kasutuselevõtmine on olnud pettumust valmistav. Piimasektori üldine tugevus ja sekkumisperioodi soodsad turutingimused on esitatud põhjendusena, miks tootjad suhtuvad vastumeelselt tootjaorganisatsioonideks ühinemisse. Tuleb teha kindlaks muud takistused, näiteks vähene teadlikkus tootjaorganisatsiooni rollist, ja nendega tegeleda. Raportöör soovitab edasist stiimulite loomist tootjaorganisatsioonide loomiseks ja nendega ühinemiseks, mis oleks vahendiks tarneahela tasakaalutusega tegelemisel.

Komisjoni aruanne piimapaketi toimimise kohta

Ühise turukorralduse määruse artikli 225 punkti b kohaselt oli komisjon kohustatud esitama parlamendile ja nõukogule 30. juuniks 2014 aruande turuolukorra muutumise kohta ELi piimasektoris ja piimapaketi toimimise kohta. Komisjoni aruanne hõlmas kolme peamist valdkonda:

•  turuanalüüs

•  piimapaketi toimimine ja kasutuselevõtmine liikmesriikides

•  piimatootjate olukord ebasoodsates piirkondades.

Aruandes märgitakse, et läbivaadatud ÜPP raames eksisteerib mitmesuguseid vahendeid piimasektori aitamiseks erakorralises olukorras, näiteks seotud toetused ja täiendavad turvavõrgu sätted ning maaelu arengu programmi skeemid. Aruandes ei ole siiski välistatud täiendavate vahendite võimalust, et kvootide kasutamise lõppemisega toime tulla.

Aruandes tunnistatakse ka seda, et ainult väike arv liikmesriike on kohaldanud eeskirju, et reguleerida tootjaorganisatsiooni, tootmisharudevahelise organisatsiooni või kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega seotud rühma taotlusel kaitstud päritolunimetusega (KPN) või kaitstud geograafilise tähisega (KGT) juustude tootmist.

Piimapaketi toimimisega seoses väidetakse aruandes, et see on parandanud suhteid kogu tarneahela ulatuses, kuigi on veel liiga vara, et hinnata ulatuslikku mõju piimasektorile.

Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise piimasektori toetamine

Pidades silmas, et meetmete rakendamine piimapaketi raames on olnud pettumust valmistav, ergutab raportöör piima tarneahela sidusrühmi kasutama piimapaketi meetmeid ning annab soovitusi uute vahendite kohta, mida komisjon ja tööstus peaksid kaaluma.

Raportöör arvab, et 2014. aasta aprillis loodud piimatoodete turu vaatluskeskus täidab eelseisvatel aastatel ELi piimasektoris tähtsat ja suurt rolli. Piimatoodete turu vaatluskeskus levitab ja analüüsib turuandmeid, mis võimaldab sidusrühmadel teha paremaid finants- ja investeerimisotsuseid. Komisjoni 2014. aasta juuni aruandes nähti ette võimalus, et piimatoodete turu vaatluskeskus saadab komisjoni talitustele varaseid hoiatusi, mis võimaldab komisjonil kriisi algetappides kiiremini tegutseda.

Aruandes esitatakse seisukoht, et komisjon peaks võtma vajalikke meetmeid, et tagada piimatoodete turu vaatluskeskuse potentsiaali täielik ärakasutamine. Vaatluskeskuse edastatav teave peaks hõlmama ajakohast teavet turu- ja hinnasuundumuste kohta ning peaks olema praeguse vormiga võrreldes lihtsamini juurdepääsetav ja kasutajasõbralikum. Liikmesriigid peaksid toetama piimatoodete turu vaatluskeskuse tegevust õigeaegselt asjakohase teabe esitamisega. Ka soovitab raportöör komisjonil uurida täiendavaid võimalusi, et tagada selle teabe saamine õigel ajal. 2014. aasta detsembris ei esitanud tervelt üheksa liikmesriiki komisjonile asjakohast teavet õigeaegselt.

Kvootide kasutamise lõppemisele järgnenud ajal suurendatakse märkimisväärselt asja- ja ajakohase teabe tähtsust ning piimatoodete turu vaatluskeskus peaks püüdma anda kõikidele sidusrühmadele tihedamini asjakohast teavet. Kättesaadavaks tehtud andmed saaksid aidata kaasa lepinguliste suhete tugevdamisele ning neid saaks kasutada ka toimivate piima tuletisinstrumentide jaoks.

Komisjon peaks uurima võimalust futuurituru loomiseks, mis aitaks luua hinnapoliitika prognoositavuse keskpikas perspektiivis ning suurendada sektori konkurentsivõimet. Selline turg annaks tootjatele ja töötlejatele võimaluse hindade eelneva teadmisega riske hajutada, mis võimaldab teha paremaid investeerimisotsuseid.

Piimapaketis ette nähtud lepinguliste suhete tugevdamine on konkreetne vahend ühtlasema jagunemise saavutamiseks tarneahelas. Aruandes palutakse komisjonil ja muudel ELi piimasektori osalistel uurida võimalusi, mida pakuvad pikemaajalised integreeritud tarneahela lepingud, forvardlepingud, kindla marginaaliga lepingud, A B lepingud ja võimalus kinnistada piimahind kindlaksmääratud ajavahemikuks. On palju näiteid selle kohta, et sektor ise liigub nende meetmete suunas ja et neid tuleks edasi kaaluda, kuna riskimaandamisinstrumendid, nagu kindla marginaaliga lepingud, võivad pakkuda põllumajandustootjatele kindlustunnet, paindlikkust ja vastuvõetavaid lahendusi. Pikaajaline planeerimine ja põllumajandusettevõtte juhtimine on hindade kõikumisega toimetuleku jaoks olulisem kui kunagi varem ning lepingute kaudu saaks suurendada sektori konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust nii põllumajandustootjate kui ka tarnijate jaoks.


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (25.2.2015)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

ELi piimasektori väljavaadete ning piimapaketi rakendamise läbivaatamise kohta

(2014/2146(INI))

Arvamuse koostaja: Petri Sarvamaa

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–   võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule piimaturu olukorra arengu ja piimasektori meetmepaketi (nn piimapaketi) sätete toimimise kohta (COM(2014)0354) (edaspidi aruanne),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007(1), eelkõige selle artikli 225 punkti b,

–   võttes arvesse komisjoni 2014. aasta detsembri aruannet ELi põllumajandusturgude ja -tulu väljavaadete kohta aastateks 2014–2024,

1.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni aruanne avaldati enne Venemaa embargo kehtestamist ja seepärast ei anna see piimasektori praegusest olukorrast täpset ülevaadet;

2.  rõhutab, et piimatootjate suurim probleem on hinnavolatiilsus;

3.  märgib sellega seoses, et Venemaa hiljutine põllumajandustoodete embargo näitas selgelt, et äärmusliku turuvolatiilsuse juhtumitele reageerimiseks mõeldud õigusraamistikku tuleks tugevdada;

4.  märgib, et hindade areng ei ole kõikides liikmesriikides ühtlane ning et aruandes oleks võinud selgemini välja tuua piimahinna tegelikku arengut ja selle põhjuseid;

5.  soovitab turu edasise ebastabiilsuse vältimiseks jätta jõusse varasemad otsused piimakvootide kohta ja mitte reguleerida piimakvootide süsteemi selle süsteemi viimasel aastal;

6.  tuletab meelde, et määruses (EL) 1308/2013 on sätestatud, et „tootmise elujõulise arengu ja sellest tuleneva piimatootjatele rahuldava elatustaseme tagamiseks tuleks parandada nende läbirääkimispositsiooni töötlejatega, mille tulemusel jaguneks lisandväärtus tarneahelas ühtlasemalt”;

7.  avaldab kahetsust asjaolu üle, et aruandest ei selgu, kas komisjon on uue reguleerimisvahendi rakendamisega rahul, ning samuti selle üle, et komisjon ei ole kvantifitseerinud uute tootjaorganisatsioonide, osalevate liikmesriikide ja kollektiivsete läbirääkimiste eeldatavat hulka; märgib, et samuti ei ole selge uute vahendite mõju piimahinnale; kutsub sellega seoses üles koostama konkreetset nimekirja mõjudest piima hinnale ja osalevate tootjaorganisatsioonide täpset loendit;

8.  palub, et komisjon hindaks 2015. aasta lõpuks üksikute liikmesriikide kaupa kollektiivlepingute mõju tootmisele ja hindadele;

9.  soovitab komisjonil tootjaorganisatsioonide, lepingute ja kollektiivläbirääkimiste osas võtta vastu selged eesmärgid;

10. rõhutab, et piimapaketi vahendit ei saa kohandada ilma selge ülevaateta selle kohta, milline on tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide roll ning millist mõju eeldatavasti avaldab uus reguleerimisvahend piimahindadele;

11. pooldab piimaturu vaatluskeskuse asutamist, kuid rõhutab, et tuleks luua selge teabevahend hinna ja mahu kohta, millest oleks põllumajandustootjatele kasu; leiab, et vaatluskeskus peaks aitama komisjonil uues kontekstis piimaturgi analüüsida, andma täpsemaid andmeid turu kohta ja teavet turu trendide kohta, samuti juhtima tähelepanu turutasakaalustamatuse ohule, nii et komisjon saaks teha vajalikud otsused;

12. rõhutab, et vaatluskeskust tuleks tõhusamalt ära kasutada, kehtestades kriisitasemed vastavalt kogu Euroopa Liidu jaoks sätestatud näitajatele, mis võimaldaks kohaldada ennetavaid ja varajase hoiatuse mehhanisme;

13. märgib, et komisjoni väitel ei ole „liikmesriigid teatanud piimasektoris piimapaketi märkimisväärsest mõjust ebasoodsate tingimustega piirkondades eelkõige seetõttu, et sätteid on rakendatud alles hiljuti […]” ja „olukorrad ja arengud on mitmekesised […] ja nõuavad suunatud lähenemisviisi”;

14. soovitab, et pikaajalise strateegilise lähenemisviisi raames tuleks välja töötada ja säilitada piimatootmiskohustustega seotud toetused ning samuti toetused seoses piimatootmisega ebasoodsate tingimustega piirkondades;

15. soovitab tugevdada vähem soodsate piirkondadega seotud õigusraamistikku;

16. rõhutab, et turuolukorra arengut ja vahendite tõhusust tuleks hinnata pärast piimakvootide süsteemi lõppemist; järelmeetmete aruanne peaks valmima 2017. aastal, st kaks aastat pärast kvoodisüsteemi lõppemist.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.2.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Ryszard Czarnecki, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Rina Ronja Kari, Verónica Lope Fontagné, Fulvio Martusciello, Dan Nica, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Bart Staes, Michael Theurer, Marco Valli, Derek Vaughan, Anders Primdahl Vistisen, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karin Kadenbach, Marian-Jean Marinescu, Julia Pitera, Patricija Šulin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Judith Sargentini

(1)

         ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

9

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Richard Ashworth, José Bové, Paul Brannen, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Zbigniew Kuźmiuk, Mairead McGuinness, Nuno Melo, Giulia Moi, Ulrike Müller, James Nicholson, Marijana Petir, Laurenţiu Rebega, Bronis Ropė, Jordi Sebastià, Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Franc Bogovič, Angélique Delahaye, Stefan Eck, Fredrick Federley, Momchil Nekov, Ricardo Serrão Santos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Martina Anderson, Ivo Vajgl

Õigusteave - Privaatsuspoliitika