Menetlus : 2013/0402(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0199/2015

Esitatud tekstid :

A8-0199/2015

Arutelud :

PV 13/04/2016 - 22
CRE 13/04/2016 - 22

Hääletused :

PV 14/04/2016 - 7.7
CRE 14/04/2016 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0131

RAPORT     ***I
PDF 1102kWORD 700k
22.6.2015
PE 546.885v02-00 A8-0199/2015

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset

(COM(2013)0813 – C7‑0431/2013 – 2013/0402(COD))

Õiguskomisjon

Raportöör: Constance Le Grip

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset

(COM(2013)0813 – C7‑0431/2013 – 2013/0402(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0813),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0431/2013),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. märtsi 2014. aasta arvamust(1),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–       võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni komisjoni arvamusi (A8-0199/2015),

1.      võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.      palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

2013/0402 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)      Ettevõtjad ja mitteärilised teadusasutused investeerivad teadmistepõhise majanduse keskseks väärtuseks oleva ja konkurentsieelist pakkuva oskusteabe ja teabe omandamisse, arendamisse ja rakendamisse. Intellektuaalse kapitali loomisse ja rakendamisse tehtud investeeringutest sõltub nende konkurentsivõime ja innovaatilisus turul ja seega ka investeeringute tulusus, mis on ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse algmotivatsioon. Kui avatus ei võimalda ettevõtjatel teadusse ja innovatsiooni tehtud investeeringutest täit kasu saada, kasutavad nad erinevaid viise oma innovatsiooni tulemuste omandiõiguse tagamiseks. Üks neist on ▌ intellektuaalomandiõiguste, nagu patentide, disainilahenduse õiguste ja autoriõiguste kasutamine. Teine viis on piirata juurdepääsu ja teenida tulu ettevõtja jaoks väärtuslike teadmistega, mis ei ole üldteada. Sellist väärtuslikku oskusteavet ja äriteavet, mis ei ole avalikustatud ja mida soovitakse hoida konfidentsiaalsena, nimetatakse ärisaladuseks. Mis tahes suuruses ettevõtjad peavad ärisaladusi sama väärtuslikeks kui patente ja muid intellektuaalomandiõiguse vorme ning kasutavad konfidentsiaalsust ettevõtjate konkurentsivõime ja teadusinnovatsiooni juhtimise vahendina; sellega hõlmatakse mitmesugust teavet, mis on ulatuslikum tehnoloogilistest teadmistest ja seisneb ärilistes andmetes, nagu teave klientide ja tarnijate kohta, äriplaanid või turu-uuring ja -strateegiad. Eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) peavad ärisaladusi väärtuslikumateks ja sõltuvad neist rohkem, sest intellektuaalomandiõiguste kasutamine kaldub olema kulukas ning VKEdel ei ole sageli piisavalt spetsialiseerunud töötajaid ja rahalisi vahendeid niisuguste õiguste haldamiseks ja kaitsmiseks. Kaitstes kas intellektuaalomandiõiguste täienduse või alternatiivina niivõrd paljusid erinevaid oskusteabe ja äriteabe liike, võimaldavad ärisaladused loojal oma loomingu ja innovatsiooniga kasumit teenida ning on seetõttu eriti olulised ettevõtjate konkurentsivõime ning teadus- ja arendustegevuse ning innovaatilisuse jaoks.

(2)      Avatud innovatsioon on katalüsaator, mis võimaldab tarbijate vajadusi täitvatel ja ühiskondlikke probleeme lahendavatel uutel ideedel turule jõuda. See on oluline uute teadmiste loomise hoob ning ühiselt loodud teadmiste kasutamisel põhinevate uute ja innovaatiliste ärimudelite tekkimise alus. ▌ Teaduskoostöö, sealhulgas piiriülene koostöö, on eriti oluline ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse suurendamiseks siseturul. Teadmiste ja teabe levitamist tuleks käsitada olulise tegurina ettevõtjatele, eelkõige VKEdele dünaamiliste, positiivsete ja võrdsete arenguvõimaluste tagamisel. Siseturul, kus sellise piiriülese koostöö tõkked on muudetud minimaalseks ning koostööd ei moonutata, peaks intellektuaalne loometegevus ja innovatsioon julgustama innovaatilistesse tootmisviisidesse, teenustesse ja toodetesse investeerimist. Selline intellektuaalset loometegevust ja innovatsiooni soodustav ning tööalast liikuvust mittetakistav keskkond on oluline ka tööhõive kasvu ja liidu majanduse konkurentsivõime parandamise seisukohalt. Ärisaladuste oluline roll on kaitsta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raames siseturu piirides ja nende üleselt toimuvat ettevõtjate, sealhulgas eelkõige VKEde ning teadusasutuste vahelist teadmiste vahetust. Ärisaladused on üks ettevõtjate poolt enim kasutatav intellektuaalse loomingu ja innovaatilise oskusteabe kaitsmise viise, kuid ometi on need olemasoleva liidu õigusraamistikuga kõige vähem kaitstud kolmandate isikute poolse ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest.

(3)      Innovaatilisi ettevõtjaid ohustavad aina enam ärisaladuste omastamisele suunatud ebaausad tegevused, nagu vargus, loata kopeerimine, majandusspionaaž ja konfidentsiaalsusnõuete rikkumine, mis võivad lähtuda nii liidu seest kui ka väljastpoolt. Viimase aja suundumused, nagu üleilmastumine, allhangete sagenemine, tarneahelate pikenemine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laienenud kasutamine, suurendavad sellise tegevuse ohtu. Ärisaladuse ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine ei lase ärisaladuse seaduslikul omajal oma innovatsiooni tulemustest esimese turuletulijana tulu saada. Kogu liitu hõlmavate tulemuslike ja võrreldavate ärisaladusi kaitsvate õiguslike vahendite puudumine vähendab stiimuleid piiriüleseks innovatsiooniks siseturul ega lase ära kasutada ärisaladuste kui majanduskasvu ja tööhõive tõukejõu kõiki võimalusi. See ei julgusta innovatsiooni ja loovust ning investeeringud vähenevad, kahjustades siseturu ladusat toimimist ja nõrgestades selle võimet suurendada majanduskasvu.

(4)      ▌ Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping sisaldab muu hulgas ärisaladuste kolmandate isikute poolse ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset käsitlevaid sätteid, mis kujutavad endast ühiseid rahvusvahelisi norme. See leping kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ(5) ning on siduv kõikide liikmesriikide ja ka liidu enda jaoks. Teatavad liikmesriigid on võtnud vastu õigusaktid ärisaladuste kaitsmiseks omastamise eest, kuid teatavad liikmesriigid ei ole ärisaladusi määratlenud ja neil puuduvad siduvad õigusaktid ärisaladuste kaitsmiseks omastamise eest. Niisugune olukord takistab siseturu tõhusat toimimist ja tekitab sellealaseid lünki. Samuti on asjakohane määrata liidu tasandil kindlaks olukorrad, kus ärisaladuse omandamine, kasutamine ja avalikustamine on seaduslik, ja olukorrad, kus see on ebaseaduslik, ning piirata kahju hüvitamise menetluste kohaldamise aega, et käesolev direktiiv saaks täita oma eesmärki, milleks on järjekindel ärisaladuste kaitse liidus.

(5)      ▌ Liikmesriikide õigusaktid erinevad oluliselt selles, kuidas on ärisaladused kaitstud teiste isikute poolse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise eest. Näiteks ei ole kõikides liikmesriikides ärisaladusi ja/või ärisaladuse ebaseaduslikku omandamist, kasutamist või avalikustamist riiklikult määratletud, mistõttu kaitse ulatus ei ole selgesti arusaadav ning erineb liikmesriigiti. Samuti puudub järjekindlus selles, millised tsiviilõiguslikud õiguskaitsemeetmed on ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise puhuks loodud, kuivõrd kõikides liikmesriikides ei ole võimalik anda tegevuse lõpetamise korraldust kolmandatele isikutele, kes ei ole ärisaladuse seadusliku omaja konkurendid. Samuti käsitletakse liikmesriigiti erinevalt kolmandaid isikuid, kes on omandanud ärisaladuse heauskselt, kuid on hiljem seda kasutades teada saanud, et nendepoolsele omandamisele oli eelnenud ebaseaduslik omandamine mõne teise isiku poolt.

(6)      Siseriiklikud õigusnormid erinevad ka selle poolest, kas ärisaladuse seaduslikud omajad võivad taotleda nende kaupade hävitamist, mille on tootnud kolmandad isikud, kes kasutavad ärisaladusi ebaseaduslikult, või selliste dokumentide, toimikute või materjalide tagastamist või hävitamist, mis sisaldavad või millega rakendatakse ebaseaduslikult omandatud või kasutatud ärisaladust. Samuti ei ole kohaldatavates kahjude arvutamist käsitlevates siseriiklikes õigusnormides võetud alati arvesse ärisaladuste immateriaalset olemust, mille tõttu on raske näidata tegelikku saamata jäänud kasu või rikkuja ebaõiglast rikastumist, kui kõnealuse teabe turuväärtust ei ole võimalik kindlaks määrata. Ainult mõnes liikmesriigis on lubatud kohaldada abstraktseid eeskirju kahjude arvutamiseks, võttes aluseks mõistliku litsentsitasu või tasu, mida oleks tulnud maksta juhul, kui ärisaladuse kasutamise litsents oleks olemas olnud. Peale selle ei tagata paljude liikmesriikide õigusnormidega ärisaladuse konfidentsiaalsuse säilitamist juhul, kui ärisaladuse omaja esitab hagi ärisaladuse väidetava kolmanda isiku poolt ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise kohta, millega vähendatakse olemasolevate meetmete ja õiguskaitsevahendite atraktiivsust ja nõrgendatakse pakutavat kaitset.

(7)      Erinevused liikmesriikide kehtestatud ärisaladuste õiguskaitses viitavad sellele, et ärisaladuste kaitse tase ei ole terves liidus võrdne, mis põhjustab selles valdkonnas siseturu killustumist ja nõrgendab õigusnormide üldist hoiatavat mõju. Siseturgu kahjustatakse sellega, et sellised erinevused vähendavad ettevõtjate motivatsiooni tegeleda innovatsiooniga seotud piiriülese majandustegevusega, sh teadus- või tootmisalase koostööpartnerluse, allhanke või investeerimisega teistesse liikmesriikidesse, mis sõltuks ärisaladusena kaitstud teabe kasutamisest. Piiriülest teadus- ja arendustegevusalast võrgustikku ja innovatsioonialast tegevust, sh sellega seotud tootmist ja sellele järgnevat piirülest kaubandust, peetakse liidus vähem ligitõmbavaks ja keerulisemaks, mis põhjustab samuti innovatsiooniga seotud ebatõhusust liidu tasandil. Peale selle on äririsk suurem suhteliselt madalama kaitsetasemega liikmesriikides, kus ärisaladusi võib lihtsamalt varastada või muul viisil ebaseaduslikult omandada. Selle tagajärjel muutub siseturul majanduskasvu soodustavasse innovatsiooni suunatava kapitali jaotamine ebatõhusaks, sest kulud kaitsemeetmetele suurenevad, et korvata ebapiisavat õiguskaitset mõnes liikmesriigis. Samuti soodustatakse sellega ebaausate konkurentide tegevust, kes võivad pärast ärisaladuste ebaseaduslikku omandamist levitada selle tulemusel saadud kaupu kogu siseturul. Seadusandliku korra erinevused lihtsustavad ka niisuguste kaupade kolmandatest riikidest liitu importimist nõrgema kaitsega sissetoomise kohtade kaudu, mille väljatöötamine, tootmine või turustamine tugineb varastatud või muul ebaseaduslikul viisil omandatud ärisaladustele. Kokkuvõttes kahjustavad sellised erinevused siseturu nõuetekohast toimimist.

(8)  Asjakohane on kehtestada õigusnormid liidu tasandil, et ühtlustada riiklikud seadusandlikud süsteemid eesmärgiga tagada ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise korral piisav ja järjepidev õiguskaitse tase kogu siseturul. Selle saavutamiseks on oluline kehtestada ärisaladuse ühetähenduslik määratlus, ilma et piirataks objekti, mida tuleb omastamise eest kaitsta. Selline määratlus tuleks seetõttu koostada nii, et see hõlmaks äri-, tehnoloogilist ja oskusteavet juhul, kui on olemas nii õigustatud huvid konfidentsiaalsuse hoidmiseks kui ka õiguspärased ootused selle konfidentsiaalsuse säilitamise suhtes. Sellisel teabel või oskusteabel peaks lisaks olema kas tegelik või potentsiaalne kaubanduslik väärtus. Sellist teavet või oskusteavet tuleks pidada kaubanduslikku väärtust omavaks eelkõige juhul, kui selle ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine kahjustab tõenäoliselt teabe üle seaduslikku kontrolli omava isiku huve või kui see kahjustab tema teaduslikku ja tehnilist potentsiaali, äri- või finantshuve, strateegilist positsiooni või konkurentsivõimet. Selline määratlus peaks oma olemuselt välistama vähetähtsa teabe ja ei tohiks laieneda teadmistele ja oskustele, mille töötajad on omandanud oma tavapärast tööd tehes ja mis on üldteada või lihtsalt kättesaadavad nende ringkondade inimestele, kes kõnealuse teabega tavaliselt tegelevad.

(9)      Samuti on oluline määrata kindlaks asjaolud, mille korral on õiguskaitse põhjendatud. Selleks on vaja määrata kindlaks käitumine ja tavad, mida tuleb käsitleda ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisena. ▌

(9 a)  Oluline on täpsustada, et meetmed, mis võetakse vastu ärisaladuste kaitsmiseks nende ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest, ei tohiks mõjutada niisuguste liidu ega siseriiklike õigusnormide kohaldamist, mille alusel nõutakse teabe, sealhulgas ärisaladuste avalikustamist üldsusele või riigiasutustele, niisuguste õigusnormide kohaldamist, mis võimaldavad riigiasutustel koguda teavet oma ülesannete täitmiseks, ega niisuguste õigusnormide kohaldamist, mis võimaldavad kõnealuste riigiasutuste poolset asjaomase teabe mis tahes täiendavat avalikustamist üldsusele. See kehtib eelkõige õigusnormide kohta, mis käsitlevad sellise ärialase teabe avalikustamist liidu institutsioonide ja asutuste või liikmesriikide riigiasutuste poolt, mis on nende valduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001(6), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1367/2006(7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ(8) alusel või muude dokumentidele avalikku juurdepääsu või liikmesriikide riigiasutuste läbipaistvuskohustusi käsitlevate õigusnormide alusel.

(9 b)  Ärisaladuste omandamist, kasutamist või avalikustamist, kui see on õigusaktidega nõutud või lubatud, tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitada seaduslikuna, ilma et see piiraks ärisaladusega seotud konfidentsiaalsuskohustusi või ärisaladuse kasutamise alaseid piiranguid, mis võidakse liidu või siseriikliku õigusega kehtestada teabe saajale. Eelkõige ei tohiks käesolev direktiiv vabastada riigiasutusi konfidentsiaalsuskohustustest, mida nad peavad täitma seoses ärisaladuste omajate poolt neile edastatud teabega, olenemata sellest, kas need kohustused on sätestatud siseriiklikus või liidu õiguses. See hõlmab muu hulgas konfidentsiaalsuskohustusi seoses avaliku sektori hankijale hankemenetluste raames edastatud teabega, nagu on sätestatud näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL(9), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL(10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL(11).

(9 c)  Käesolevas direktiivis ei ole ette nähtud kriminaalkaristuste määramist isikutele, kes omandavad või avalikustavad ebaseaduslikult ärisaladuse või kasutavad seda ebaseaduslikult. Direktiiv ei piira seega liikmesriikide õigust täiendada oma tsiviil- ja äriõiguse sätteid kriminaalõiguse meetmetega. Liikmesriigid peaksid selliste meetmete kavandamisel siiski võtma täielikult arvesse käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmeid, et tagada nõuetekohase tasakaalu saavutamine ärisaladuste kaitse ning ettevõtlusvabaduse ning sõna- ja teabevabaduse vahel.

(10)    Innovatsiooni huvides ja konkurentsi soodustamiseks ei tohiks käesoleva direktiivi sätetega anda ühtegi ainuõigust ärisaladusena kaitstavale oskusteabele või teabele. Seega on eespool nimetatud oskusteabe ja teabe iseseisev leidmine endiselt võimalik ja ärisaladuse omaja konkurendid võivad samuti pöördprojekteerida igat seaduslikult omandatud toodet. Kuigi andmete, sealhulgas pöördprojekteerimise teel genereeritud andmete seaduslikust kasutamisest tulenevat tervistavat konkurentsi tuleks ergutada, on siiski oluline võidelda ebaausate kaubandustavade vastu.

(10 a) Teatavates tööstussektorites, kus loojatel ja innovaatoritel ei ole võimalik saada kasu ainuõigustest ning kus innovatsioon on traditsiooniliselt põhinenud ärisaladustel, on juba turule lastud tooted tänapäeval hõlpsasti pöördprojekteeritavad. Niisugustel juhtudel võivad kõnealused loojad ja innovaatorid langeda niisuguste tavade ohvriks nagu parasiitlik jäljendamine või ülimalt täpsete imitatsioonide valmistamine, mille puhul kasutatakse ära nende mainet ja innovatsioonialaseid jõupingutusi. Teatavates kõlvatu konkurentsi alastes siseriiklikes õigusaktides käsitletakse ka niisuguseid tavasid. Kuna käesoleva direktiivi eesmärk ei ole reformida ega ühtlustada kõlvatu konkurentsi alast õigust üldiselt, oleks komisjonil asjakohane uurida põhjalikult liidu meetmete võtmise vajalikkust selles valdkonnas.

(11)    Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt tuleks ärisaladuste kaitsmiseks kavandatud meetmed ja õiguskaitsevahendid välja töötada nii, et need täidaksid teadustegevuse ja innovatsiooni siseturu ladusa toimimise eesmärki, eelkõige omades heidutavat toimet ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise ärahoidmiseks, seadmata ohtu või kahjustamata põhiõigusi ja -vabadusi või avalikke huvisid, nagu avalik julgeolek, tarbijakaitse, rahvatervis ja keskkonnakaitse, ning piiramata samas mis tahes määral töötajate liikuvust. Sellega seoses tagavad meetmed ja õiguskaitsevahendid, et pädevad õigusasutused võtavad arvesse selliseid tegureid nagu ärisaladuse väärtus, niisuguse käitumise raskusaste, mis viis ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamiseni, ning samuti sellise käitumise mõju. Samuti tuleks tagada, et pädevatele õigusasutustele on antud kaalutlusõigus kaaluda kohtuvaidluse poolte ja kolmandate isikute ning juhul, kui see on asjakohane, ka tarbijate huve.

(12)    Siseturu ladusat toimimist kahjustataks juhul, kui sätestatud meetmeid ja õiguskaitsevahendeid kasutataks ebaseaduslike kavatsuste saavutamiseks, näiteks põhjendamatute tõkete loomine siseturule või töötajate liikuvusele, mis on vastuolus käesoleva direktiivi eesmärkidega. Seetõttu on oluline tagada, et õigusasutustel on volitused määrata kuritahtliku käitumise eest karistusi hagejatele, kes tegutsevad pahatahtlikult ja esitavad ilmselgelt põhjendamatuid taotlusi. ▌

(12 a) Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed ja õiguskaitsevahendid ei tohiks piirata rikkumistest teatamist. Seetõttu ei tuleks ärisaladuste kaitset laiendada sellistele juhtumitele, mille korral ärisaladuse avalikustamine teenib avalikku huvi niivõrd, kuivõrd sellega avalikustatakse otseselt üleastumine või väärtegu. Viimases ei tohiks näha asjaolu, mis takistab pädevatel õigusasutustel lubada erandi tegemist meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisest, kui kostjal oli igati alust heas usus arvata, et tema käitumine vastas käesolevas direktiivis sätestatud kriteeriumidele.

(12 b) On oluline, et liikmesriigid järgiksid Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 11 lõikes 2 sätestatud ajakirjandusvabadust ja massiteabevahendite vabadust, tagamaks et käesoleva direktiiviga ei piirata ajakirjanduslikke teoseid, pidades eelkõige silmas uurimist, allikate kaitset ning üldsuse õigust saada teavet.

(12 c)  Internetipõhiste teenuste ulatuslikum kasutamine äri- ja teadustegevuses, arvukamate konfidentsiaalsete andmete säilitamine virtuaalsetes säilituskohtades ning e-kaubanduse ja digiteerimise ulatuslikum kasutamine tervikuna toovad kaasa vajaduse kogu liidus ühtlustatud õigusaktide järele, mis kaitseksid ärisaladusi omastamise eest, mis omakorda tagaks ettevõtjate ja tarbijate usalduse ja kaitse ning edendaks digitaalse ühtse turu kujundamist, mis on üks tõhusalt toimiva siseturu alustest.

(13)    Teadustegevuse ja innovatsiooni siseturu ladusa toimimise säilitamise huvides ning õiguskindluse huvides ja arvestades seda, et ärisaladuste seaduslikelt omajatelt eeldatakse hoolsuskohustuse täitmist seoses nende väärtuslike ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamise ning nende kasutamise jälgimisega, näib olevat asjakohane piirata võimalust algatada ärisaladuste kaitseks hagimenetlust kolmeaastase tähtajaga, mis algab sellele kuupäevale järgneval kuupäeval, millal ärisaladuse omaja sai teada või tal oli alus saada teada, et kolmas isik on tema ärisaladuse ebaseaduslikult omandanud või avalikustanud või seda ebaseaduslikult kasutanud.

(14)    Võimalus, et ärisaladus kaotab kohtumenetluse ajal konfidentsiaalsuse, takistab ärisaladuste seaduslikel omajatel sageli algatada menetlust oma ärisaladuste kaitsmiseks, mis seab ohtu sätestatud meetmete ja õiguskaitsevahendite tõhususe. Seetõttu on kooskõlas asjakohaste kaitsemeetmetega, mis tagavad õiguse õiglasele kohtupidamisele, vaja kehtestada konkreetsed nõuded, mille eesmärk on kaitsta kohtuvaidluse aluseks oleva ärisaladuse konfidentsiaalsust selle kaitsmiseks algatatud kohtumenetluse ajal. Need peaksid hõlmama võimalust piirata juurdepääsu tõenditele või kohtuistungitele või avaldada ainult kohtuotsuste mittekonfidentsiaalsed osad. Kuna menetluse peamine eesmärk on hinnata vaidluse aluseks oleva teabe olemust, ei tohiks kõnealuste piirangutega takistada kõigi poolte puhul vähemalt ühel isikul ja nende esindajatel saada täielikku juurdepääsu toimiku kõikidele dokumentidele. Ühtlasi peab kohtunik niisuguste piirangute kehtestamisel veenduma kõigi poolte asjakohases esindatuses. Selline kaitse peaks jääma pärast kohtumenetluse lõppu kehtima, kuni ärisaladusega kaitstud teave ei ole üldkasutatav.

(15)    Ärisaladuse ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine kolmanda isiku poolt võib ärisaladuse seaduslikule omajale tekitada suurt kahju, sest kui ärisaladus on kord juba avalikustatud, ei ole omajal enam võimalik taastada ärisaladuse kaotamisele eelnenud olukorda. Seetõttu on oluline kehtestada kiired ja kättesaadavad ajutised abinõud ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise koheseks lõpetamiseks. Selline abi peab olema kättesaadav, ilma et tuleks oodata sisulist kohtuotsust, võttes seoses kõnealuse kohtuasja olemusega nõuetekohaselt arvesse kaitseõigusi ja proportsionaalsuse põhimõtet. Samuti võib nõuda tagatisi määral, millest piisab selleks, et hüvitada kostjale kulud ja kahju, mis on põhjustatud põhjendamatu taotluse tõttu, eriti juhul, kui igasugune viivitamine põhjustaks ärisaladuse seaduslikule omajale korvamatut kahju.

(16)    Samal põhjusel on samuti oluline kehtestada meetmed, mis hoiaksid ära ärisaladuse edaspidise ebaseadusliku kasutamise või avalikustamise. Selleks et keelavad meetmed oleksid tulemuslikud ja proportsionaalsed, peaks nende kestus ▌ olema piisav selleks, et kõrvaldada igasugune äriline eelis, mille kolmas isik võis saada ärisaladuse ebaseaduslikust omandamisest, kasutamisest või avalikustamisest, sealhulgas juhul, kui kõnealust ärisaladust kasutatakse teenuste osutamiseks, ning see peaks olema ajaliselt piiratud, et vältida põhjendamatute konkurentsitõkete loomist siseturul. Ühtegi sellist meedet ei tohiks mingilgi juhul jõustada juhul, kui ärisaladusega algselt kaitstud teave on saanud üldkasutatavaks põhjustel, mida ei saa seostada kostjaga.

(17)    Ärisaladust võidakse kasutada ebaseaduslikult selleks, et töötada välja, toota, arendada või turustada teenuseid või kaupu või nende osi, mida võidakse levitada siseturul, kahjustades sellega ärisaladuse omaja ärihuve ja siseturu toimimist. Juhtumite korral, kus ebaseaduslik omandamine on tõendatud, ja kui kõnealune ärisaladus avaldab olulist mõju selle tulemusel saadud kauba kvaliteedile, väärtusele või hinnale või kulude vähenemisele, hõlbustades või kiirendades kauba tootmis- või turustamisprotsessi, on oluline anda õigusasutustele volitused asjakohaste meetmete kehtestamiseks, mille eesmärk on tagada, et selliseid kaupu ei lastaks turule või need kõrvaldataks turult. Kaubanduse üleilmset iseloomu arvestades on samuti vajalik, et need meetmed sisaldaksid keeldu importida selliseid kaupu liitu või neid turule laskmise või turul pakkumise eesmärgil ladustada. Võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, ei peaks parandusmeetmed ilmtingimata hõlmama kaupade hävitamist, kui on olemas muud kasutatavad võimalused, nagu kauba õigusi rikkuva omaduse eemaldamine või kaupade turult kõrvaldamine näiteks annetusena heategevusorganisatsioonidele.

(18)    Isik võis algselt omandada ärisaladuse heauskselt, saades alles hiljem teada (muu hulgas saades algse ärisaladuse omajalt vastava teatise), et tema teadmised kõnealuse ärisaladuse kohta on pärit allikatest, mis kasutavad asjaomast ärisaladust või avalikustavad selle ebaseaduslikult. Vältimaks olukorda, kus kehtestatud parandusmeetmed või ettekirjutused võivad selliste asjaolude esinemise korral põhjustada sellele isikule ebaproportsionaalset kahju, peaksid liikmesriigid asjakohaste juhtumite korral nägema ette võimaluse, et kannatanule määratakse alternatiivse meetmena rahaline hüvitis, tingimusel et selline hüvitis ei ületa niisuguste litsentsitasude või tasude summat, mis oleksid kuulunud maksmisele, kui see isik oleks saanud loa kõnealuse ärisaladuse kasutamiseks, selle ajavahemiku eest, mille jooksul algne ärisaladuse omaja oleks saanud takistada ärisaladuse kasutamist. Sellele vaatamata ei tohiks sellist ebaseaduslikku kasutamist lubada juhul, kui ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise näol oleks tegemist õigusrikkumisega, mida ei ole käesolevas direktiivis käsitletud või mis võiks kahjustada tarbijaid.

(19)    Selleks et isik, kes on või peaks olema teadlik sellest, et ta omandab ärisaladuse ebaseaduslikult, kasutab seda ebaseaduslikult või avalikustab selle ebaseaduslikult, ei saaks sellisest käitumisest kasu ja tagamaks seda, et ärisaladuse kahju kannatanud omajale taastataks võimaluse piires olukord, milles ta oleks olnud juhul, kui sellist käitumist ei oleks toimunud, on vajalik kehtestada piisav hüvitis ebaseadusliku käitumise tagajärjel saadud kahju eest. Ärisaladuse kahju kannatanud omajale määratava kahjutasu summa puhul tuleks võtta arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, nagu ärisaladuse omaja saamata jäänud tulu või rikkuja teenitud ebaseaduslik tulu ja asjakohastel juhtudel ärisaladuse omajale põhjustatud moraalne kahju. Teise võimalusena võib näiteks juhul, kui tegelike põhjustatud kahjude summat on ärisaladuste immateriaalset olemust arvesse võttes keeruline kindlaks määrata, tuletada kahjusumma näiteks litsentsitasudest või tasudest, mis oleks kuulunud maksmisele juhul, kui rikkuja oleks taotlenud kõnealuse ärisaladuse kasutamiseks luba. Eesmärk ei ole karistusliku kahjuhüvitise kohustuse kehtestamine, vaid objektiivsel kriteeriumil põhineva hüvitise tagamine, võttes samas arvesse ärisaladuse omaja kantud kulusid, nagu tuvastamise ja uurimistegevuse kulud.

(20)    Selleks et see toimiks täiendava hoiatusmeetmena tulevastele rikkujale ja aitaks kaasa üldsuse teadlikkuse suurendamisele, on kasulik neid juhtumeid käsitlevad kohtuotsused, mis on seotud ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega, avaldada (sh vajaduse korral võimalikult nähtaval viisil), kui sellise avaldamise tulemusel ei avalikustata ärisaladust ega kahjustata ebaproportsionaalselt füüsiliste isikute eraelu puutumatust ja mainet. Ühtlasi tuleb suurendada teadlikkust, eelkõige VKEde teadlikkust hüvitamise ja õiguskaitsevahendite kättesaadavusest ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise korral.

(21)    Ärisaladuse omajatele kättesaadavate meetmete ja õiguskaitsevahendite tulemuslikkust võib kahjustada mittevastavus pädevate õigusasutuste vastu võetud asjaomastele otsustele. Seetõttu on vaja tagada, et sellistel asutustel oleks karistuse määramiseks asjakohased volitused.

(22)    Ärisaladuste kaitsega seotud meetmete ühetaolise kohaldamise hõlbustamiseks on asjakohane ette näha ühelt poolt liikmesriikide ning teiselt poolt liikmesriikide ja komisjoni vahelised koostöö- ja teabevahetussüsteemid, moodustades selleks eelkõige liikmesriikide määratud korrespondentide võrgu. Peale selle peaks komisjon selleks, et hinnata, kas meetmed täidavad kavandatud eesmärki, uurima vajaduse korral koos intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskusega käesoleva direktiivi kohaldamist ning liikmesriikide võetud meetmete tulemuslikkust.

(23)    Käesolevas direktiivis järgitakse põhiõigusi ja võetakse arvesse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga kinnitatud põhimõtteid, eriti õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele, õigust isikuandmete kaitsele, sõna- ja teabevabadust, sealhulgas meediavabadust, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, õigust omandile, õigust heale haldusele, õigust tutvuda dokumentidega ja õigust ärisaladuse hoidmisele, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning kaitseõigust.

(24)    Oluline on, et järgitakse eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse õigusi iga isiku puhul, kes on seotud ärisaladuste ebaseaduslikku omandamist, kasutamist või avalikustamist käsitlevate kohtuvaidlustega ja kelle isikuandmeid töödeldakse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ(12) reguleeritakse isikuandmete töötlemist, mida teostatakse liikmesriikides käesoleva direktiivi kontekstis ja liikmesriikide pädevate asutuste, eriti liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all.

(25)    Kuna käesoleva direktiivi eesmärki saavutada ladusalt toimiv siseturg, kehtestades ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise korral kogu siseturul piisava ja võrreldava õiguskaitse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(26)    Käesoleva direktiivi eesmärk ei peaks olema õigusalast koostööd, kohtualluvust ning tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste tunnustamist ja jõustamist käsitlevate ühtlustatud eeskirjade kehtestamine ega kohaldatava õigusega tegelemine. Liidu muud õigusaktid, millega reguleeritakse selliseid asju üldiselt, peaksid põhimõtteliselt jääma käesolevas direktiivis käsitletud valdkonna suhtes võrdväärselt kohaldatavateks.

(27)    Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada konkurentsiõigust käsitlevate õigusnormide, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamist. Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmeid ei tohiks kasutada konkurentsi ebaõigeks piiramiseks viisil, mis on vastuolus nimetatud aluslepinguga.

(27 a) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada töötajate liikumisvabadust ega asutamisvabadust, mis on sätestatud eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 48 ja 49 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 15. Seda tuleks võtta arvesse käesolevas direktiivis sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisel.

(28)    Meetmed, mis võetakse vastu ärisaladuste kaitsmiseks ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest, ei tohiks mõjutada ühegi teise valdkonna asjaomase õiguse, sh keskkonnakaitse ja keskkonnavastutuse, tarbijakaitse, tervishoiu- ja ohutusnõuete, tervisekaitse, intellektuaalomandiõiguste, eraelu puutumatuse, dokumentidele ja teabele juurdepääsu ning lepinguõiguse kohaldamist. Ent kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ(13) ja käesoleva direktiivi kohaldamisala kattuvad, siis on käesolev direktiiv ülimuslik (lex specialis),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I peatükk

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Artikkel 1Reguleerimisese

ja kohaldamisala

1.        Käesoleva direktiiviga sätestatakse eeskirjad avalikustamata oskusteabe ja kaubandusliku äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, ▌kasutamise ja avalikustamise eest kaitsmise kohta.

2.        Käesolev direktiiv ei mõjuta:

a)        massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 11 lõikes 2;

b)        selliste liidu või siseriiklike eeskirjade kohaldamist, millega ärisaladuse omajaid kohustatakse avaliku huvi põhjendusel avalikustama teavet, sealhulgas ärisaladusi üldsusele või haldus- või õigusasutustele, et need saaksid oma ülesandeid täita;

c)        äritegevusega seotud sellise teabe avalikustamist liidu institutsioonide ja asutuste või riigiasutuste poolt, mis on nende valduses vastavalt liidu või siseriiklikus õiguses sätestatud kohustustele ja eelisõigustele;

d)        sellise teabe, teadmiste, kogemuste ja oskuste kasutamist, mille töötajad on omandanud ausal viisil oma eelmise töösuhte või muu lepingulise suhte käigus ning mis ei kuulu artikli 2 punktis 1 esitatud ärisaladuse määratluse alla;

e)        sotsiaalpartnerite autonoomiat ja õigust sõlmida kollektiivlepinguid kooskõlas liidu ja siseriikliku õiguse ning tavaga;

f)         liikmesriikide kohustusi tagada oma rahvusvaheliste kohustuste kohaselt tulemuslik kaitse kõlvatu konkurentsi eest;

g)        liikmesriikide kriminaalõiguse eeskirju. Liikmesriigid ei või siiski piirata artiklis 4 kehtestatud erandite kohaldamist selliste kriminaalõiguse sätete kohaldamisega, millega karistatakse artikli 2 punktis 1 määratletud ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise eest.

Direktiiviga ei anta ärisaladuse omajale õigust keelduda teabe avalikustamisest, kui see on nõutud seadusega või seda nõuavad haldus- või õigusasutused oma ülesannete täitmiseks. Selline avalikustamine ei piira teabe edasise mitteavalikustamise kohustust või kasutamise piiramise kohustust, mis võidakse liidu või siseriikliku õiguse alusel kõnealuse teabe saajale kehtestada.

3.        Käesoleva direktiivi tähenduses käsitatakse ärisaladuste omandamist seaduslikuna, kui see on omandatud mis tahes järgmisel teel:

a)        iseseisev avastamine või loomine;

b)        sellise toote või eseme jälgimine, uurimine, demonteerimine või katsetamine, mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks või mis on sellise teabe omandaja seaduslikus valduses, kes on vaba mis tahes õiguslikult kehtivast kohustusest ärisaladuse omandamist piirata;

c)        töötajate või töötajate esindajate teabe saamise ja nendega konsulteerimise õiguse teostamine kooskõlas liidu ja siseriikliku õiguse ja/või tavaga;

d)        igasugune muu tava, mis on konkreetsete asjaolude korral vastavuses ausate kaubandustavadega.

Ärisaladuste omandamist, kasutamist ja avalikustamist peetakse seaduslikuks liidu või siseriiklikus õiguses nõutud või lubatud ulatuses, ilma et see piiraks muid kohustusi seoses ärisaladuse mitteavalikustamisega või selle kasutamise piiramisega, mis võidakse kehtestada liidu või siseriikliku õigusega.

Artikkel 2Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)          „ärisaladus” – oskusteave ja äriteave, mis vastab kõikidele järgmistele nõuetele:

a)     see on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;

b)     sellel on kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu;

c)     selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

Ärisaladuseks ei peeta kogemusi ja oskusi, mille töötajad on omandanud ausal viisil oma tavapärast tööd tehes;

2)          „ärisaladuse omaja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on ärisaladuse üle seaduslik kontroll;

3)          „rikkuja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kes on ärisaladused ebaseaduslikult omandanud, neid ebaseaduslikult kasutanud või need ebaseaduslikult avalikustanud;

4)          „õigusi rikkuvad kaubad” – kaubad, mille kontseptsiooni, omaduste, toimimise puhul ning tootmisel või turustamisel saadakse olulist kasu ebaseaduslikult omandatud, kasutatud või avalikustatud ärisaladustest.

II peatükk

Ärisaladuste ebaseaduslik omandamine, kasutamine ja avalikustamine

Artikkel 3Ärisaladuste ebaseaduslik omandamine, kasutamine ja avalikustamine

1.          Liikmesriigid tagavad, et ärisaladuste omajatel on õigus taotleda käesolevas direktiivis sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamist, et hoida ära ärisaladuse ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine või saada selle eest hüvitist.

2.          Ärisaladuse omandamist ärisaladuse omaja nõusolekuta käsitatakse ebaseaduslikuna, kui see on toimunud ▌järgmisel viisil:

a)     volitamata juurdepääs mis tahes dokumentidele või nende koopiatele, esemetele, materjalidele, ainetele või elektroonilistele failidele, mis on ärisaladuse omaja seadusliku kontrolli all ja mis sisaldavad ärisaladust või millest saab ärisaladuse tuletada;

b)     vargus;

c)     altkäemaksu andmine ja/või võtmine;

d)     petmine;

e)     konfidentsiaalsuslepingu või mis tahes saladuse hoidmise kohustuse rikkumine või rikkumisele ahvatlemine;

f)      igasugune käitumine, mida konkreetsete asjaolude korral käsitletakse ausate kaubandustavadega vastuolus olevana.

3.          Ärisaladuse kasutamist või avalikustamist käsitatakse ebaseaduslikuna juhul, kui seda teeb ärisaladuse omaja nõusolekuta ▌isik, kelle puhul leitakse, et ta vastab mis tahes järgmisele tingimusele:

a)     ta on ärisaladuse omandanud ebaseaduslikult;

b)     ta rikub õiguslikult kehtivat konfidentsiaalsuslepingut või mis tahes muud ärisaladuse hoidmise kohustust;

c)     ta rikub õiguslikult kehtivat lepingulist või mis tahes muud ärisaladuse kasutamise piiramise kohustust.

3 a.       Lõikega 3 ei anta ärisaladuse omajatele õigust piirata selliste kogemuste ja oskuste kasutamist, mille töötajad on omandanud ausal viisil oma tavapärast tööd tehes, või lisada piirang töötajate liikumisele uuele töökohale lisaks töölepingus juba sätestatud piirangutele kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega.

4.          Ärisaladuse omandamist, kasutamist või avalikustamist käsitatakse ebaseaduslikuna ka juhul, kui isik omandamise, kasutamise või avalikustamise ajal teadis või pidi asjaolusid arvestades teadma, et ärisaladus omandati otse või kaudselt teiselt isikult, kes kasutas ärisaladust või avalikustas selle ebaseaduslikult lõike 3 tähenduses.

5.          Õigusi rikkuvate kaupade ▌tootmist, pakkumist või turulelaskmist või õigusi rikkuvate kaupade sellistel eesmärkidel importimist, eksportimist või ladustamist käsitatakse samuti ärisaladuse ebaseadusliku kasutamisena, kui selliselt tegutsenud isik teadis või pidi asjaolusid arvestades teadma, et ärisaladust kasutati lõike 3 tähenduses ebaseaduslikult.

Artikkel 4

Erandid

Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamise õigus puudub juhul, kui väidetav ärisaladuse omandamine, kasutamine või avalikustamine toimus mis tahes järgmisel juhul:

a)     sõna- ja teabevabaduse, sealhulgas meediavabaduse seaduslikuks kasutamiseks vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartale;

b)     ▌üleastumise, väärteo, pettuse või ebaseadusliku tegevuse paljastamise eesmärgil, tingimusel et ▌kostja tegutses avalikes huvides;

c)     ärisaladuse avalikustasid töötajad oma esindajatele nende esindusülesannete seaduspärase täitmise osana kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega, tingimusel et selline avalikustamine oli vajalik nende ülesannete täitmiseks;

e)     liidu või siseriikliku õiguse kohaselt ja kohtupraktika kaudu tunnustatud üldise avaliku huvi või muu seadusjärgse huvi kaitsmise eesmärgil.

III peatükk

Meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid

1. jaguÜldsätted

Artikkel 5Üldine kohustus

1.          Liikmesriigid sätestavad meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid, mis on vajalikud selleks, et tagada ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastaste tsiviilõiguskaitsevahendite kättesaadavus.

2.          Sellised meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid:

a)     peavad olema õiglased ja erapooletud;

b)     ei tohi olla ebaotstarbekalt keerulised või kulukad ega sisaldada ebamõistlikke tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi;

c)     olema tõhusad ja hoiatavad.

Artikkel 6Kohtuvaidluse proportsionaalsus ja kuritarvitamine

1.          Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused kohaldavad käesoleva direktiivi kohaselt sätestatud meetmeid, menetlusi ja õiguskaitsevahendeid viisil, mis:

a)     on proportsionaalne;

b)     väldib seaduslikule kaubandusele, konkurentsile ja töötajate liikuvusele tõkete loomist;

c)     tagab kaitsemeetmed nende kuritarvitamise vastu.

2.          Liikmesriigid tagavad, et kui pädevad õigusasutused otsustavad, et ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega seotud hagi on ilmselgelt alusetu, ja nad leiavad, et hageja on algatanud kohtumenetluse kuritarvituslikult või pahatahtlikult ▌, siis on sellistel pädevatel õigusasutustel õigus võtta järgmisi meetmeid:

a)     määrata hagejale karistusi;

b)     nõuda kooskõlas artikliga 14 tehtud otsusega seotud teabe levitamist.

Esimeses lõigus viidatud meetmed ei piira kostja võimalust nõuda kahju hüvitamist ▌. Liikmesriigid võivad sätestada, et need meetmed määratakse kindlaks eraldi menetlustega.

Artikkel 7Aegumistähtaeg

Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamist käsitlevaid hagisid võib esitada kolme aasta jooksul pärast seda kuupäeva, kui hageja sai teada või tal oli alus saada teada hagi aluseks olevast viimasest asjaolust.

Liikmesriigid määravad kindlaks aegumistähtaja peatamise või katkestamise suhtes kohaldatavad eeskirjad.

Artikkel 8Ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamine kohtumenetluste ajal

1.          Liikmesriigid tagavad, et pooltel, nende esindajatel või juristidel, kohtuametnikel, tunnistajatel, ekspertidel ja mis tahes isikutel, kes osalevad ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega seotud kohtumenetluses või kes pääsevad juurde dokumentidele, mis on sellise kohtumenetluse osa, ei ole lubatud kasutada või avalikustada ühtegi ärisaladust ega väidetavat ärisaladust, mille pädevad õigusasutused on vastusena huvitatud poole nõuetekohaselt põhjendatud taotlusele määratlenud konfidentsiaalse ärisaladusena ja millest nad on saanud teada sellise osalemise või juurdepääsu tulemusel. Samuti võivad liikmesriigid lubada pädevatel õigusasutustel võtta selliseid meetmeid omal algatusel.

Esimeses lõigus viidatud kohustus jääb pärast kohtumenetluse lõppu kehtima. See langeb siiski ära mis tahes järgmise asjaolu esinemisel:

a)     kui lõplikus otsuses leitakse, et väidetav ärisaladus ei vasta artikli 2 punktis 1 sätestatud nõuetele;

b)     kui kõnealune teave saab aja jooksul üldteatavaks või kergesti kättesaadavaks isikutele ringkondades, kes tavaliselt sellist laadi teabega tegelevad.

2.          Samuti tagavad liikmesriigid, et pädevad õigusasutused võivad poole nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel võtta konkreetseid meetmeid, mis on vajalikud mis tahes sellise ärisaladuse või väidetava ärisaladuse konfidentsiaalsuse säilitamiseks, mida kasutati või millele viidati ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega seotud kohtumenetluse ajal. Samuti võivad liikmesriigid lubada pädevatel õigusasutustel võtta selliseid meetmeid omal algatusel.

Esimeses lõigus viidatud meetmed peavad sisaldama vähemalt järgmist võimalust:

a)     piirata kas osaliselt või täielikult juurdepääsu ärisaladusi või väidetavaid ärisaladusi sisaldavatele dokumentidele, mille on esitanud pooled või kolmandad isikud, nii et juurdepääs oleks piiratud arvul isikutel, tingimusel et kummagi poole vähemalt ühele isikule, ning kui see on kohtumenetlust silmas pidades asjakohane, nende asjaomastele juristidele ja/või esindajatele on antud täielik juurdepääs sellisele dokumendile;

b)     piirata juurdepääsu kohtuistungile, mille käigus võidakse avalikustada ärisaladusi või väidetavaid ärisaladusi, ja nendega seotud dokumentidele või ärakirjadele piiratud arvu isikutega, tingimusel et nende hulgas on kummagi poole vähemalt üks isik, ning kui see on kohtumenetlust silmas pidades asjakohane, samuti nende juristid ja/või esindajad;

c)     teha kolmandatele isikutele kättesaadavaks mis tahes kohtuotsuse mittekonfidentsiaalne versioon, kust on eemaldatud ärisaladusena määratletud teave või kus seda on toimetatud.

3.          Ärisaladuse säilitamise meetmete määramise või tagasilükkamise üle otsustamisel ja nende proportsionaalsuse hindamisel võtavad pädevad õigusasutused arvesse vajadust tagada õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, poolte ja asjakohastel juhtudel kolmandate isikute õigustatud huvisid ning ükskõik kummale poolele ja asjakohastel juhtudel kolmandatele isikutele tekkida võivat kahju, mis tuleneb kõnealuste meetmete määramisest või tagasilükkamisest.

4.          Isikuandmete igasugune töötlemine lõigete 1, 2, ja 3 alusel teostatakse kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

2. jagu

Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud

Artikkel 9

Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud

1.          Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused võivad ärisaladuse omaja taotluse korral teha otsuse väidetava rikkuja suhtes mis tahes järgmiste ajutiste meetmete ja ettevaatusabinõude kohaldamiseks:

a)     ärisaladuse kasutamise või avalikustamise ajutine lõpetamine või keelamine sõltuvalt juhtumist;

b)     õigusi rikkuvate kaupade tootmise, pakkumise, turulelaskmise või kasutamise või õigusi rikkuvate kaupade sellistel eesmärkidel importimise, eksportimise või ladustamise keelamine;

c)     rikkumiskahtlusega kaupade, sh imporditud kaupade konfiskeerimine või loovutamine, et takistada nende sisenemist turule või ringlust turul.

2.          Liikmesriigid tagavad, et õigusasutused võivad, alternatiivina lõikes 1 osutatud meetmetele, seada ärisaladuse väidetava ebaseadusliku omandamise või kasutamise ▌ jätkamise tingimuseks tagatiste esitamise, mille eesmärk on tagada ärisaladuse omajale hüvitis. Ärisaladuse avalikustamine tagatise esitamise alusel ei ole lubatud.

Artikkel 10Kohaldamise tingimused ja kaitsemeetmed

1.          Liikmesriigid tagavad, et pädevatel õigusasutustel on artiklis 9 viidatud abinõude ja meetmetega seoses õigus nõuda hagejalt mõistlikkuse piires kättesaadavate tõendite esitamist, et õigusasutused saaks piisava kindlusega veenduda selles, et ärisaladus on olemas, hageja on ärisaladuse seaduslik omaja ning ärisaladus on omandatud ebaseaduslikult, ärisaladust kasutatakse või avalikustatakse ebaseaduslikult või on olemas ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise oht.

2.          Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused on kohustatud hagi rahuldamise või tagasilükkamise ja selle proportsionaalsuse üle otsustades võtma arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid. Nende hinnangus võetakse vajaduse korral arvesse ärisaladuse väärtust, ärisaladuse kaitsmiseks võetud meetmeid või muid ärisaladuse erijooni, samuti kostja tahtlikku või tahtmatut käitumist ärisaladuse omandamisel, avalikustamisel või kasutamisel, ärisaladuse ebaseadusliku avalikustamise või kasutamise mõju, poolte õigustatud huvisid ning mõju, mida meetmete määramine või tagasilükkamine võib avaldada pooltele, kolmandate isikute õigustatud huvidele, avalikule huvile ja põhiõiguste, sh sõna- ja teabevabaduse kaitsele.

3.          Liikmesriigid tagavad, et artiklis 9 viidatud ajutised meetmed tühistatakse või tunnistatakse kostja taotluse esitamise korral muul viisil kehtetuks, kui:

a)     hageja ei algata kohtumenetlust, mille tulemusel teeks pädev õigusasutus juhtumi kohta sisulise otsuse mõistliku aja jooksul, mille määrab meetmete kohta otsust tegev õigusasutus, kui see on lubatud liikmesriigi õigusega, või kui selline tähtaeg puudub, siis ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 20 tööpäeva või 31 kalendripäeva, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem;

b)     kõnealune teave ei vasta enam artikli 2 punktis 1 sätestatud nõuetele põhjustel, mida ei saa seostada kostjaga.

4.          Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused võivad määrata artiklis 9 viidatud ajutiste meetmete rakendamise tingimuseks, et hageja esitab piisava tagatise või sellega võrdväärse garantii selleks, et tagada tekitatud kahju hüvitamine kostjale ja asjakohastel juhtudel teistele isikutele, keda meetmed on mõjutanud.

5.          Kui ajutised meetmed tühistatakse lõike 3 punkti a alusel, kui need aeguvad hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu või kui seejärel leitakse, et ärisaladuse ebaseaduslikku omandamist, avalikustamist või kasutamist ei ole toimunud või sellist ohtu ei ole esinenud, on pädevatel õigusasutustel õigus otsustada, et hageja maksaks kostja või mis tahes kolmandast isikust kannatanu taotluse alusel kostjale või kolmandast isikust kannatanule nõuetekohast hüvitist mis tahes kahju eest, mille sellised meetmed on põhjustanud.

3. jaguMeetmed, mis tulenevad juhtumi kohta tehtud sisulisest otsusest

Artikkel 11Ettekirjutused ja parandusmeetmed

1.          Liikmesriigid tagavad, et kui võetakse vastu ärisaladuse ebaseaduslikku omandamist, kasutamist või avalikustamist kinnitav lõplik kohtuotsus, võivad pädevad õigusasutused hageja taotluse alusel nõuda rikkujalt ühe või mitme järgmise meetme võtmist:

a)     ärisaladuse kasutamise või avalikustamise lõpetamine või keelamine sõltuvalt juhtumist;

b)     õigusi rikkuvate kaupade tootmise, pakkumise, turulelaskmise või kasutamise või õigusi rikkuvate kaupade sellistel eesmärkidel importimise, eksportimise või ladustamise keelamine;

c)     nõuetekohaste parandusmeetmete võtmine seoses õigusi rikkuvate kaupadega;

c a)  ärisaladust sisaldava või kasutava mis tahes füüsilise ja/või elektroonilise andmekandja või selle osa hävitamine või asjakohastel juhtudel sellise füüsilise ja/või elektroonilise andmekandja või selle osa üleandmine hagejale.

2.          Lõike 1 punktis c viidatud parandusmeetmed on muu hulgas:

b)     õigusi rikkuvate kaupade turult tagasinõudmine;

c)     õigusi rikkuva omaduse eemaldamine õigusi rikkuvatelt kaupadelt;

d)     õigusi rikkuvate kaupade hävitamine või asjakohastel juhtudel nende turult kõrvaldamine, tingimusel et selline tegevus ei kahjusta kõnealuse ärisaladuse kaitsmist;

e)     ärisaladust sisaldava või kasutava mis tahes dokumendi, eseme, materjali, aine või elektroonilise faili või selle osa hävitamine või asjakohastel juhtudel selliste dokumentide, esemete, materjalide, ainete või elektrooniliste failide või nende osade üleandmine ärisaladuse omajale.

3.          Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused võivad õigusi rikkuvate kaupade turult kõrvaldamise otsust tehes ärisaladuse omaja taotluse alusel otsustada, et kaubad antakse üle ärisaladuse omajale või heategevusorganisatsioonile õigusasutuste kehtestatud tingimuste alusel, mille eesmärk on tagada, et kõnealused kaubad ei siseneks uuesti turule.

Parandusmeetmete taotluse kaalumisel võetakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega asjakohasel määral arvesse rikkumise raskust, kasutatavaid õiguskaitsevahendeid ja kolmandate isikute huvisid.

Õigusasutused annavad korralduse, et lõike 1 punktis c osutatud meetmeid kohaldatakse rikkuja kulul, v.a juhul, kui on konkreetsed põhjused seda mitte teha. Sellised meetmed ei mõjuta kahjutasu, mida tuleks ärisaladuse omajale maksta ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise tõttu.

Artikkel 12Kohaldamise tingimused, kaitsemeetmed ja alternatiivsed meetmed

1.          Liikmesriigid tagavad, et artiklis 11 sätestatud ettekirjutuste ja parandusmeetmete määramise taotluse kaalumisel ja nende meetmete proportsionaalsuse hindamisel on pädevad õigusasutused kohustatud võtma arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid. See hinnang sisaldab asjakohasel juhul ärisaladuse väärtust, ärisaladuse kaitsmiseks võetud meetmeid, rikkuja käitumist ärisaladuse omandamisel, avalikustamisel või kasutamisel, ärisaladuse ebaseadusliku avalikustamise või kasutamise mõju, poolte õigustatud huvisid ning mõju, mida meetmete määramine või tagasilükkamine võib avaldada pooltele, kolmandate isikute õigustatud huvidele, avalikule huvile ning põhiõiguste, sh sõna- ja teabevabaduse kaitsele.

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused piiravad artikli 11 lõike 1 punktis a viidatud meetme kestuse pikkust tagamaks, et see on piisav selleks, et kõrvaldada igasugune äriline või majanduslik eelis, mille rikkuja võis saada ärisaladuse ebaseaduslikust omandamisest, kasutamisest või avalikustamisest, ning et sellega välditakse põhjendamatute takistuste loomist ausale konkurentsile, innovatsioonile ja tööjõu liikuvusele.

2.          Liikmesriigid tagavad, et artikli 11 lõike 1 punktides a ja b viidatud meetmed tühistatakse või tunnistatakse kostja taotluse alusel muul viisil kehtetuks, kui kõnealune teave ei vasta enam artikli 2 punktis 1 sätestatud nõuetele põhjustel, mida ei saa seostada otseselt või kaudselt kostjaga.

3.          Liikmesriigid tagavad, et pädev õigusasutus võib ühe poole taotluse alusel ▌artiklis 11 sätestatud meetmete kohaldamise korral nõuda nende meetmete kohaldamise asemel kannatanule rahalise hüvitise maksmist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)     asjaomane isik ei teadnud ega asjaolusid arvestades ei pidanudki teadma kasutamise või avalikustamise ajal, et ärisaladus omandati teiselt isikult, kes kasutas ärisaladust või avalikustas selle ebaseaduslikult;

b)     kõnealuste meetmete täideviimine põhjustaks sellele isikule ebaproportsionaalset kahju;

c)     rahaline hüvitis kannatanud poolele tundub põhjendatult piisav.

Kui artikli 11 lõike 1 punktides a ja b viidatud otsuse asemel määratakse rahaline hüvitis, siis ei tohi selline hüvitis ületada selliste litsentsitasude ja tasude summat, mis oleks tulnud tasuda, kui selline isik oleks taotlenud luba kõnealuse ärisaladuse kasutamiseks selle ajavahemiku eest, mille jooksul ärisaladuse kasutamine oleks olnud keelatud.

Artikkel 13Kahju hüvitamine

1.          Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused otsustavad kannatanu taotluse alusel, et rikkuja, kes teadis või oleks pidanud teadma, et ta tegeles ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, avalikustamise või kasutamisega, peab maksma ärisaladuse omajale kahjutasu, mis vastab ärisaladusele ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise tulemusel tegelikult tekitatud kahjule.

1 a.       Liikmesriigid võivad kooskõlas oma siseriikliku õiguse ja tavaga piirata töötajate kohustust hüvitada oma tööandjatele kahju tööandjate ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise eest, kui nad tegutsevad tahtmatult.

2.          Kahjutasu määramisel võtavad pädevad õigusasutused arvesse kõiki nõuetekohaseid tegureid, nagu negatiivseid majanduslikke tagajärgi, sh kannatanu saamata jäänud tulu, rikkuja teenitud mis tahes ebaõiglast tulu ja asjakohastel juhtudel muid kui majanduslikke tegureid, nagu ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise tõttu ärisaladuse omajale põhjustatud moraalne kahju.

Asjakohastel juhtudel võivad pädevad õigusasutused siiski kehtestada kahjutasu ka ühekordse maksena, võttes arvesse vähemalt selliseid elemente nagu litsentsitasude või tasude summa, mis oleks kuulunud maksmisele juhul, kui rikkuja oleks taotlenud kõnealuse ärisaladuse kasutamiseks luba.

Artikkel 14Kohtuotsuste avaldamine

1.          Liikmesriigid tagavad, et ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise suhtes algatatud kohtumenetlustes võivad pädevad õigusasutused hageja taotluse alusel anda korralduse asjakohaste meetmete võtmiseks rikkuja kulul, et levitada teavet kohtuotsuse kohta, sh avaldada otsus kas täielikult või osaliselt nii trüki- kui ka elektroonilises meedias, sealhulgas rikkuja ametlikul veebilehel.

2.          Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud meetmed peavad tagama ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamise vastavalt artiklile 8.

3.          Kaaludes otsust ühe lõikes 1 osutatud meetme kohta ja hinnates selle proportsionaalsust, võtavad pädevad õigusasutused arvesse, kas rikkujat puudutav teave võimaldab füüsilist isikut tuvastada, ning kui see on nii, asjaolu, kas teabe avaldamine on põhjendatud, eelkõige lähtudes järgmistest kriteeriumidest: võimalik kahju, mida selline meede võib põhjustada rikkuja eraelu puutumatusele ja mainele ▌, rikkuja käitumine ärisaladuse omandamisel, avalikustamisel või kasutamisel, ▌ja see, kui suur on tõenäosus, et rikkuja jätkab ärisaladuse ebaseaduslikku kasutamist või avalikustamist.

IV peatükk

Karistused, aruandlus ja lõppsätted

Artikkel 15Karistused käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest

Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused võivad määrata karistusi sellistele pooltele, nende esindajatele ja teistele isikutele, kes ei täida või kes keelduvad täitmast artiklite 8, 9 ja 11 alusel vastu võetud meetmeid.

Vastava siseriikliku õiguse kohaselt toob artiklite 9 ja 11 alusel vastu võetud meetmete mittetäitmine vajaduse korral kaasa korduva rahalise karistuse.

Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 16Teabevahetus ja korrespondendid

Koostöö, sh teabevahetuse edendamiseks liikmesriikide seas ning liikmesriikide ja komisjoni vahel määrab iga liikmesriik ühe või mitu riiklikku korrespondenti, kes tegelevad käesolevas direktiivis sätestatud meetmete rakendamisega seotud küsimustega. Liikmesriik edastab riikliku korrespondendi või riiklike korrespondentide andmed teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 17Aruanded

1.        Hiljemalt XX XX 20XX [kolm aastat pärast ülevõtmisperioodi lõppu] koostab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse tegevuse kontekstis esialgse aruande suundumuste kohta kohtuvaidlustes, mis on seotud käesolevas direktiivis käsitletud ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega.

2.        Hiljemalt XX XX 20XX [neli aastat pärast ülevõtmisperioodi lõppu] koostab komisjon vahearuande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, milles muu hulgas käsitletakse selle võimalikku mõju põhiõigustele, töötajate liikuvusele, kaitsele kõlvatu konkurentsi eest ning koostöö ja innovatsiooni edasist tõhustamist, ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Selles aruandes võetakse nõuetekohaselt arvesse intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse koostatud aruannet.

3.        Hiljemalt XX XX 20XX [kaheksa aastat pärast ülevõtmisperioodi lõppu] viib komisjon läbi käesoleva direktiivi mõju hindamise ning esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 18Ülevõtmine

1.          Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt XX XX 20XX [24 kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist]. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.          Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 19Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 20Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                          Nõukogu nimel

president                                                       eesistuja

29.4.2015

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset

(COM(2013)0813 – C7‑0431/2013 – 2013/0402(COD))

Arvamuse koostaja: Michèle Rivasi

LÜHISELGITUS

Ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastane kaitse on väga oluline ettevõtetele õiglase ärikeskkonna loomisel. Samas on oluline meeles pidada, et teadmiste ja teabe ringlus on tähtis innovatsioonis ja loomisprotsessis. Ettevõtjad on sageli rohkem huvitatud ärisaladuste vahetamisest kui nende saladuses hoidmisest. Lisaks on läbipaistvus ja juurdepääs teabele vajalikud teavitamisel olulistest üldhuvitavatest poliitikameetmetest, näiteks keskkonna, tervishoiu ja tarbijakaitse valdkonnas.

Tarvis on leida nõuetekohane tasakaal, et mitte teha väravat valla kuritahtlikele hagidele ärisaladuste ebaõige omandamise või levitamise kohta ning vältimaks seda, et teavet, mida tuleks jagada ja vahetada, hoitakse liiga range kaitse abil saladuses. Selle tasakaalu säilitamiseks soovitab arvamuse koostaja muuta komisjoni ettepanekut nelja olulise telje suunal.

Määratluste selgemaks muutmine ja direktiivi täpsustamine

ELi poolse nende seadusandlike menetluste ja õiguskaitsevahendite ühtlustamisega, mis on suunatud ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastu, peab kaasnema selge arusaam käsitletava teema sisust ja reguleerimisalast. See on seda olulisem, et käesoleva direktiiviga viiakse enamiku ELi liikmesriikide õigusse uus õigusmõiste. Ärisaladuse liiga ähmane määratlus tekitab õiguslikku ebakindlust ja hõlbustab mõiste väärkasutust kõige võimsamate majandusosalejate poolt, mis kahjustab väiksemaid osalejaid ja ühiskonda tervikuna.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku muuta ärisaladuse määratlust selgemaks. See on oluline nii direktiivi nõuetekohase rakendamise hõlbustamiseks kui seetõttu, et uus direktiiv saab olema ainus ELi võrdlusalus TTIP-lepingu üle käivatel läbirääkimistel.

Ärisaladuste kaitse, ehkki oluline, ei samastu intellektuaalomandiõigusega. Seetõttu ei tohiks selle kohaldamine viia uute ainuõiguste tekkeni. Intellektuaalomandiõiguse alase terminoloogia kasutamine komisjoni ettepanekus tekitab mitmetimõistetavust ja võib mõjutada õiguslikke tõlgendusi kohtuvaidluste käigus. Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku muuta mõnesid termineid, et vältida intellektuaalomandiõiguse konteksti kuuluva tüüpilise sõnavara kasutamist.

Seadusjärgsete õiguste ja teabele juurdepääsu tagamine

Direktiivi reguleerimisalasse kuulub ettevõtluskeskkonnas piisava kaitse tagamine ebaausate kaubandustavade vastu.

Samas on direktiivis vaja ühemõtteliselt kehtestada juhud, mil teabe avalikustamine ei kuulu selle direktiivi reguleerimisalasse. Sinna alla kuulub teave, mille avalikustamist nõutakse ELi või liikmesriigi õigusnormides või riigiasutuste poolt nende volituste raames.

Üldisemalt ei tohi ärisaladuse kaitse kahjustada õigustatud avalikke huve, nagu tarbijakaitse, töötajate kaitse, inimeste, loomade või taimede elu kaitsmine, keskkonnakaitse, põhiõiguste kaitse, sealhulgas sõna- ja teabevabadus, ning ebaausa konkurentsi vältimine.

Töövõtjate liikuvuse tagamine

Teadmiste ja oskuste levik edendab tööstussektori ja teadussektori dünaamilisust ja loovust, mille heaks näiteks on Silicon Valley: see kaasneb töövõtjate liikuvusega. Innovatsiooni ja kutsealase arengu huvides on oskustöötajatel vaja võimalust ettevõttest ettevõttesse liikuda. Seetõttu ei tohi ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, avalikustamise ja kasutamise vastane kaitse muutuda tõkkeks töövõtjate liikuvusele.

Mitmed uuringud on näidanud, et piirkonnad või riigid, mis sunnivad tööandjaid ja töövõtjaid sõlmima rangeid konkurentsi välistavaid kokkuleppeid, kannatavad kõige kõrgema kvalifikatsiooniga ajude äravoolu, madala investeeringute taseme ja vähese innovatsiooni all.

Sellega tuleb arvestada käesolevas direktiivis sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite aegumistähtaja määramisel: ei oleks mõistlik koormata töövõtjaid aegumistähtajaga, mis on pikem kui üks aasta. Üldjoontes on vaja tekitada tasakaal uusi ideid välja töötavate töövõtjate ja ettevõtete vahel, mis pakuvad nende ideede arenguks vajalikke vahendeid ja keskkonda. Direktiivis peab see tasakaal kajastuma.

Õiglase kohtupidamise tagamine eelkõige väikeettevõtetele

Nagu kohtuvaidluste puhul üldiselt, on suurematel ettevõtetel finantssuutlikkus juurdepääsuks kohtusüsteemile, mida väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel tavaliselt ei ole. On oluline tagada, et suuremad turuosalised ei kuritarvitaks ärisaladuse hagisid võimalike konkurentide turult tõrjumiseks.

Ärisaladuse kaitse ei tekita ühtki omandiõigust, kuid toimib kaitse omandamise, avalikustamise ja kasutamise ebaseaduslikkuse vastu. See tähendab, et isikul, kes omab ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli, lasub selle tõendamise kohustus, et omandamine toimus tõepoolest ebaseaduslikult.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Ettevõtjad ja mitteärilised teadusasutused investeerivad oskusteabe ja teabe – teadmistepõhise majanduse keskse väärtuse – omandamisse, arendamisse ja rakendamisse. Intellektuaalse kapitali loomisse ja rakendamisse tehtud investeeringutest sõltub nende konkurentsivõime turul ja seega ka investeeringute tulusus, mis on ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse algmotivatsioon. Kui avatus ei võimalda ettevõtjatel teadusse ja innovatsiooni tehtud investeeringutest täit kasu saada, kasutavad nad erinevaid viise oma innovatsiooni tulemuste omandiõiguse tagamiseks. Üks neist on ametlike intellektuaalomandiõiguste, nagu patentide, disainilahenduse õiguste ja autoriõiguste kasutamine. Teine viis on piirata juurdepääsu ja teenida tulu ettevõtja jaoks väärtuslike teadmistega, mis ei ole üldteada. Sellist oskusteavet ja äriteavet, mis ei ole avalikustatud ja mida soovitakse hoida konfidentsiaalsena, nimetatakse ärisaladuseks. Mis tahes suuruses ettevõtjad peavad ärisaladusi sama väärtuslikuks kui patente ja muid intellektuaalomandiõiguse vorme ning kasutavad konfidentsiaalsust ettevõtlus- ja teadusinnovatsiooni juhtimise vahendina; sellega hõlmatakse mitmesugust teavet, mis on ulatuslikum tehnoloogilistest teadmistest ja seisneb ärilistes andmetes, nagu teave klientide ja tarnijate kohta, äriplaanid või turu-uuring ja -strateegiad. Kaitstes kas intellektuaalomandiõiguste täienduse või alternatiivina niivõrd paljusid erinevaid oskusteabe ja äriteabe liike, võimaldavad ärisaladused loojal oma loomingu ja innovatsiooniga kasumit teenida ning on seetõttu eriti oluline teadus- ja arendustegevuse ning innovaatilisuse jaoks.

(1) Ettevõtjad ja mitteärilised teadusasutused investeerivad oskusteabe ja teabe – teadmistepõhise majanduse keskse väärtuse – omandamisse, arendamisse ja rakendamisse ning annab konkurentsieelise. Intellektuaalse kapitali loomisse ja rakendamisse tehtud investeeringutest sõltub nende konkurentsivõime ja innovatsiooni tulemuslikkus turul ja seega ka investeeringute tulusus, mis on ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse algmotivatsioon. Kui avatus ei võimalda ettevõtjatel teadusse ja innovatsiooni tehtud investeeringutest täit kasu saada, kasutavad nad erinevaid viise oma innovatsiooni tulemuste omandiõiguse tagamiseks. Üks neist on intellektuaalomandiõiguste, nagu patentide, disainilahenduse õiguste ja autoriõiguste kasutamine. Teine viis on piirata juurdepääsu väärtuslikule äriteabele ja teenida tulu ettevõtja jaoks väärtuslike teadmistega, mis ei ole teada ega kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad, või muudele isikutele, kes võiksid selle teabe avalikustamisest või kasutamisest majanduslikku kasu saada. Sellist oskusteavet ja äriteavet, mis ei ole avalikustatud ja mida soovitakse hoida konfidentsiaalsena, nimetatakse ärisaladuseks. Eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) peavad ärisaladusi väärtuslikumaks ja sõltuvad neist rohkem, sest intellektuaalomandiõiguste kasutamine on tavaliselt kulukas ning VKEdel ei ole sageli piisavalt vastavaid inim- ja rahalisi ressursse intellektuaalomandiõiguste haldamiseks ja kaitsmiseks. Mis tahes suuruses ettevõtjad peavad ärisaladusi sama väärtuslikuks kui patente ja muid intellektuaalomandiõiguse vorme ning kasutavad konfidentsiaalsust ettevõtlus- ja teadusinnovatsiooni juhtimise vahendina; sellega hõlmatakse mitmesugust teavet, mis on ulatuslikum tehnoloogilistest teadmistest ja seisneb ärilistes andmetes, nagu teave klientide ja tarnijate kohta, äriplaanid või turu-uuring ja -strateegiad. Kaitstes kas intellektuaalomandiõiguste täienduse või alternatiivina niivõrd paljusid erinevaid oskusteabe ja äriteabe liike, võimaldavad ärisaladused loojal oma loomingu ja innovatsiooniga kasumit teenida ning on seetõttu eriti oluline teadus- ja arendustegevuse ning innovaatilisuse jaoks.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Avatud innovatsioon on oluline uute teadmiste loomise hoob ning ühiselt loodud teadmiste kasutamisel põhinevate uute ja innovaatiliste ärimudelite tekkimise alus. Ärisaladuste oluline roll on kaitsta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raames siseturu piirides ja nende üleselt toimuvat ettevõtjatevahelist teadmiste vahetust. Teaduskoostöö, sealhulgas piiriülene koostöö, on eriti oluline ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse suurendamiseks siseturul. Avatud innovatsioon on katalüsaator, mis võimaldab uutel ideedel turule jõuda, rahuldades tarbijate vajadusi ja lahendades ühiskondlikke probleeme. Siseturul, kus sellise piiriülese koostöö tõkked on muudetud minimaalseks ning koostöö toimib moonutamata, peaks intellektuaalne loometegevus ja innovatsioon julgustama innovaatilistesse tootmisviisidesse, teenustesse ja toodetesse investeerimist. Selline intellektuaalset loometegevust ja innovatsiooni soodustav keskkond on oluline ka tööhõive kasvu ja liidu majanduse konkurentsivõime parandamise seisukohalt. Ärisaladused on üks ettevõtjate poolt enim kasutatav intellektuaalse loomingu ja innovaatilise oskusteabe kaitsmise viise, kuid ometi on need olemasoleva liidu õigusraamistikuga kõige vähem kaitstud kolmandate isikute poolse ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest.

(2) Avatud innovatsioon on katalüsaator, mis võimaldab uutel ideedel turule jõuda, rahuldades tarbijate vajadusi ja lahendades ühiskondlikke probleeme. See on oluline uute teadmiste loomise hoob ning ühiselt loodud teadmiste kasutamisel põhinevate uute ja innovaatiliste ärimudelite tekkimise alus. Teaduskoostöö, sealhulgas piiriülene koostöö, on eriti oluline ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse suurendamiseks siseturul. Selline intellektuaalset loometegevust ja innovatsiooni soodustav keskkond, kus on tagatud tööalane liikuvus, on oluline ka tööhõive kasvu ja liidu majanduse konkurentsivõime parandamise seisukohalt. Ärisaladuste ülesanne on kaitsta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raames siseturu piirides ja nende üleselt toimuvat ettevõtjate ja/või teadusasutuste vahelist teadmiste vahetust. Kolmandate isikute poolse ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastane olemasolev liidu õigusraamistik koosneb 28 eri õigusaktist, mis takistab siseturu tõhusat toimimist.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames tehtud rahvusvahelised jõupingutused selle probleemi lahendamiseks on viinud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu sõlmimiseni. See sisaldab muu hulgas ärisaladuste kolmandate isikute poolse ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset käsitlevaid sätteid, mis kujutavad endast ühiseid rahvusvahelisi norme. See leping kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ5 ning on siduv kõikide liikmesriikide ja ka liidu enda jaoks.

(4) Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping sisaldab muu hulgas ärisaladuste kolmandate isikute poolse ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset käsitlevaid sätteid, mis kujutavad endast ühiseid rahvusvahelisi norme. See leping kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ5 ning on siduv kõikide liikmesriikide ja ka liidu enda jaoks. Ärisaladuse omastamise eest kaitsmiseks on osal liikmesriikidel olemas õigusaktid, kuid mõned liikmesriigid ei ole määratlenud ärisaladuse mõistet ja neil ei ole ärisaladuse omastamist käsitlevaid siduvaid õigusakte, mis tekitab õiguslünki ja takistab siseturu tõrgeteta toimimist. Samuti on asjakohane liidu tasandil määratleda need olukorrad, kus ärisaladuse omandamine, kasutamine ja avalikustamine on seaduslik, ja olukorrad, kus see on ebaseaduslik, ning piirata kahju hüvitamise kohaldamisaega, et direktiiv saaks täita oma eesmärki, milleks on ühtne ärisaladuste kaitse kogu liidus.

__________________

__________________

5 Nõukogu otsus, 22. detsember 1994, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

5 Nõukogu otsus, 22. detsember 1994, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Asjakohane on kehtestada õigusnormid liidu tasandil, et ühtlustada riiklikud seadusandlikud süsteemid tagamaks ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise korral piisav ja järjepidev õiguskaitse tase kogu siseturul. Selle saavutamiseks on oluline kehtestada ärisaladuse ühetähenduslik määratlus, ilma et piirataks objekti, mida tuleb omastamise eest kaitsta. Selline määratlus tuleb seega koostada nii, et see hõlmaks äri-, tehnoloogilist ja oskusteavet juhul, kui on olemas nii õigustatud huvid konfidentsiaalsuse hoidmiseks kui ka õiguspärased ootused selle konfidentsiaalsuse säilitamise suhtes. Selline määratlus peaks oma olemuselt välistama vähetähtsa teabe ja ei tohiks laieneda teadmistele ja oskustele, mis töötajad on omandanud oma tavapärast tööd tehes ja mis on teada või kättesaadav nende ringkondade inimestele, kes kõnealuse teabega tavaliselt tegelevad.

(8) Asjakohane on kehtestada õigusnormid liidu tasandil, et ühtlustada riiklikud seadusandlikud süsteemid tagamaks ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise korral piisav ja järjepidev õiguskaitse tase kogu siseturul. Selle saavutamiseks on oluline kehtestada ärisaladuse ühetähenduslik määratlus. Selline määratlus tuleb seega koostada nii, et see hõlmaks äriteavet ja avaldamata oskusteavet juhul, kui on olemas nii õigustatud huvid konfidentsiaalsuse hoidmiseks, teabe kaubanduslik väärtus, mis tuleneb selle konfidentsiaalsena hoidmisest, kui ka õiguspärased ootused selle konfidentsiaalsuse säilitamise suhtes. Selline määratlus peaks oma olemuselt välistama vähetähtsa teabe ja ei tohiks laieneda teadmistele ja oskustele, mis töötajad on omandanud oma tavapärast tööd tehes ja mis on teada või kättesaadav nende ringkondade inimestele, kes kõnealuse teabega tavaliselt tegelevad, ning konkurentidele. Tingimused, mis muudavad kasutamise või avalikustamise ebaseaduslikuks, ei tohiks piirata sellise kogemuse ja oskusteabe kasutamist, mis on saadud ausa tegevuse tulemusena näiteks töölepingu või mõne muu lepingulise suhte raames. See peaks tagama, et tööjõu liikuvust ei seata ohtu, kuid samas kindlustatakse ärisaladuse nõuetekohane kaitse. Käesolev direktiiv ei piira sotsiaalpartnerite autonoomsust ega nende õigust sõlmida kollektiivlepinguid kooskõlas riikliku õiguse, traditsioonide ja tavadega ning aluslepingu sätteid järgides.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Samuti on oluline määrata kindlaks asjaolud, mille korral on õiguskaitse põhjendatud. Selleks on vaja kehtestada käitumine ja tavad, mida tuleb käsitleda ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisena. Ärisaladuse ebaseadusliku avalikustamisena ei tuleks käsitleda sellise ärialase teabe avalikustamist liidu institutsioonide ja organite või riigiasutuste poolt, mis on nende valduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/20016 kohaste kohustuste alusel või muude dokumentidele juurdepääsu käsitlevate õigusnormide alusel.

(9) Samuti on oluline määrata kindlaks asjaolud, mille korral on õiguskaitse põhjendatud. Selleks on vaja kehtestada käitumine ja tavad, mida tuleb käsitleda ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisena. Ärisaladuse ebaseadusliku avalikustamisena ei tuleks käsitleda sellise ärialase teabe avalikustamist liidu institutsioonide ja organite või riigiasutuste poolt, mis on nende valduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/20016 kohaste kohustuste alusel või muude dokumentidele juurdepääsu käsitlevate õigusnormide alusel. Samuti ei peaks käsitama ebaseadusliku kasutamise või avalikustamisena ärisaladuse omandamist või avalikustamist avalik-õigusliku asutuse poolt, kes täidab oma kohustusi kooskõlas liikmesriigi või liidu õigusnormidega. Sama peaks kehtima ka õigustatud huvi kaitsmise kohta, muu hulgas tarbijakaitse, töötajate kaitse, tervise ja keskkonna kaitse, põhiõiguste (k.a sõna- ja teabevabaduse) kaitse ning ebaausa konkurentsi vältimise kohta.

__________________

__________________

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Innovatsiooni huvides ja konkurentsi soodustamiseks ei tohiks käesoleva direktiivi sätetega anda ühtegi ainuõigust ärisaladusena kaitstavale oskusteabele või teabele. Seega on eespool nimetatud oskusteabe ja teabe iseseisev leidmine endiselt võimalik ja ärisaladuse omaja konkurendid võivad samuti pöördprojekteerida igat seaduslikult omandatud toodet.

(10) Innovatsiooni huvides ja konkurentsi soodustamiseks ei tohiks käesoleva direktiivi sätetega ega direktiivi rakendamisega anda ühtegi ainuõigust ärisaladusena kaitstavale oskusteabele või teabele. Käesolevas direktiivis sisalduvad ärisaladuse kaitsmist käsitlevad sätted ei kujuta endast intellektuaalomandiõigust ja neid sätted ei tohi kasutada üksnes konkurentsi piiramise eesmärgil. Seega on eespool nimetatud oskusteabe ja teabe iseseisev leidmine endiselt võimalik ja ärisaladuse omaja konkurendid võivad samuti pöördprojekteerida igat seaduslikult omandatud toodet tingimusel, et see on kooskõlas ausa kaubandustavaga.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Üha sagedamini on paljude toodete turustamisel, eriti riigihanke raames, kohustuslik teatada reguleerivatele ja haldusasutustele konfidentsiaalseid andmeid, millest osa on saadud väga kulukate katsete tulemusel. Kogu kõnesoleva teabe või selle osa avalikustamine asutuste poolt ja teabe omandamine kolmandate isikute poolt ei tohiks põhjustada selle ebaausat kasutamist turul.

Selgitus

Seaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine ei ole süstemaatiliselt seotud ning võivad tegelikkuses eelneda ebaseaduslikule uuesti kasutamisele või uuesti avalikustamisele. Kui õigus saada teavet on ebaproportsionaalselt suurem ärisaladuse kaitsmise vajadusest, ei taha ettevõtted avaldada riigiasutustele konfidentsiaalset teavet ja suureneb ülemääraselt juurdepääsutaotluste arv.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt tuleks ärisaladuste kaitsmiseks kavandatud meetmed ja õiguskaitsevahendid välja töötada nii, et need täidaks teadustegevuse ja innovatsiooni siseturu ladusa toimimise eesmärki, seadmata ohtu teisi eesmärke ja avaliku huvi põhimõtteid. Sellega seoses tagavad meetmed ja õiguskaitsevahendid, et pädevad õigusasutused võtavad arvesse ärisaladuse väärtust, käitumise raskusastet, mis viis ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamiseni, ning samuti sellise käitumise mõju. Samuti tuleks tagada, et pädevatele õigusasutustele on antud kaalutlusõigus kaaluda kohtuvaidluse poolte ja kolmandate isikute ning, kui see on asjakohane, ka tarbijate huve.

(11) Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt tuleks ärisaladuste kaitsmiseks kavandatud meetmed ja õiguskaitsevahendid välja töötada nii, et need täidaks teadustegevuse ja innovatsiooni siseturu ladusa toimimise eesmärki, omades eelkõige hoiatavat toimet ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastu, seadmata ohtu teisi eesmärke ja avaliku huvi põhimõtteid, näiteks tarbijakaitset ning tervise- ja keskkonnakaitset. Sellega seoses tagavad meetmed ja õiguskaitsevahendid, et pädevad õigusasutused võtavad arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, nagu ärisaladuse väärtus, ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamiseni viinud käitumise raskusaste ning samuti sellise kasutamise või avalikustamise mõju. Samuti tuleks tagada, et pädevatele õigusasutustele on antud kaalutlusõigus kaaluda kohtuvaidluse poolte ja kolmandate isikute ning, kui see on asjakohane, ka tarbijate huve.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) Kui siseturul kehtestatakse ja rakendatakse ühtne ärisaladuste määratlus ja ühtsed ärisaladuste kaitse normid, peaksid muud meetmed, mis otseselt või kaudselt võivad piirata teadmiste jagamist ja kasutamist ning töötajate palkamist ja liikuvust, vastama innovatsiooni ja vaba konkurentsi huvides proportsionaalsuse põhimõttele.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Siseturu ladus toimimine satuks ohtu juhul, kui sätestatud meetmeid ja õiguskaitsevahendeid kasutataks ebaseaduslike kavatsuste saavutamiseks, mis on vastuolus käesoleva direktiivi eesmärkidega. Seetõttu on oluline tagada, et õigusasutustel on volitused määrata kuritahtliku käitumise eest karistusi hagejatele, kes tegutsevad pahatahtlikult ja esitavad ilmselgelt põhjendamatuid taotlusi. Samuti on oluline, et sätestatud meetmed ja õiguskaitsevahendid ei piiraks sõnavabadust ja teabevabadust (mis hõlmab massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust, nagu on kirjeldatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11) või rikkumistest teatamist. Seetõttu ei tohiks ärisaladuste kaitset laiendada sellistele juhtumitele, mille korral ärisaladuse avalikustamine teenib avalikku huvi, kui sellega ei kaasne olulist üleastumist või väärtegu.

(12) Siseturu ladus toimimine satuks ohtu juhul, kui sätestatud meetmeid ja õiguskaitsevahendeid kasutataks ebaseaduslike kavatsuste saavutamiseks, näiteks põhjendamatud tõkked siseturule või tööjõu liikuvusele, mis on vastuolus käesoleva direktiivi eesmärkidega. Seetõttu on oluline tagada, et õigusasutustel on volitused määrata kuritahtliku käitumise eest karistusi hagejatele, kes tegutsevad pahatahtlikult ja esitavad ilmselgelt põhjendamatuid taotlusi. Samuti on oluline, et sätestatud meetmed ja õiguskaitsevahendid ei piiraks sõnavabadust ja teabevabadust (mis hõlmab massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust, nagu on kirjeldatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11) või rikkumistest teatamist. Seetõttu ei tohiks ärisaladuste kaitset laiendada sellistele juhtumitele, mille korral ärisaladuse avalikustamine teenib avalikku huvi, kui sellega ei kaasne olulist üleastumist või väärtegu.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Üha enam kasutatakse äri- ja teadustegevuses internetipõhiseid teenuseid, üha enam säilitatakse konfidentsiaalseid andmeid virtuaalselt, kasutatakse e-kaubandust ja digitaliseerimist, mis kõik nõuab kogu liidus ühtlustatud õigusakte, mis kaitseksid ärisaladusi omastamise eest, mis omakorda tagaks ettevõtjate ja tarbijate usalduse ja kaitse ning edendaks digitaalse ühtse turu kujundamist, mis on tõhusalt toimiva siseturu üks aluseid.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Õiguskindluse huvides ja arvestades seda, et ärisaladuste seaduslikelt omajatelt eeldatakse hoolsuskohustuse täitmist seoses nende väärtuslike ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamise ning nende kasutamise jälgimisega, on asjakohane piirata võimalust algatada ärisaladuste kaitseks hagimenetlust teatud tähtajaga, mis algab sellele kuupäevale järgneval kuupäeval, millal ärisaladuse omaja sai teada või tal oli alus saada teada, et kolmas isik on tema ärisaladuse ebaseaduslikult omandanud, seda kasutanud või selle avalikustanud.

(13) Teadustegevuse ja innovatsiooni siseturu ladusa toimimise ning õiguskindluse huvides ja arvestades seda, et ärisaladuste seaduslikelt omajatelt eeldatakse hoolsuskohustuse täitmist seoses nende väärtuslike ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamise ning nende kasutamise jälgimisega, on asjakohane piirata võimalust algatada ärisaladuste kaitseks hagimenetlust teatud tähtajaga, mis algab sellele kuupäevale järgneval kuupäeval, millal ärisaladuse omaja sai teada või tal oli alus saada teada, et kolmas isik on tema ärisaladuse ebaseaduslikult omandanud, seda kasutanud või selle avalikustanud.

Selgitus

Kaheaastase aegumistähtaja tegelik mõju on piiratud, sest tavaliselt tegelevad ettevõtted ärisaladuste omastamisega kiiresti ja kasutavad ajutisi abinõusid. Oluline on siiski kohaldada ranget aegumistähtaega, et hoida ära kuritarvitusi, mis hakkavad takistama innovatsiooni ja aeglustavad juurdepääsu siseturule.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Võimalus, et ärisaladus kaotab kohtumenetluse ajal konfidentsiaalsuse, takistab ärisaladuste seaduslikel omajatel sageli algatada menetlust oma ärisaladuste kaitsmiseks, mis seab ohtu sätestatud meetmete ja õiguskaitsevahendite tõhususe. Seetõttu on kooskõlas asjakohaste kaitsemeetmetega, mis tagavad õiguse õiglasele kohtupidamisele, vaja kehtestada konkreetsed nõuded, mille eesmärk on kaitsta kohtuvaidluse aluseks oleva ärisaladuse konfidentsiaalsust selle kaitsmiseks algatatud kohtumenetluse ajal. Need peaks hõlmama võimalust piirata juurdepääsu tõenditele või kohtuistungile või avaldada ainult kohtuotsuste mittekonfidentsiaalsed osad. Selline kaitse peaks jääma pärast kohtumenetluse lõppu kehtima, kuni ärisaladusega kaitstud teave ei ole üldkasutatav.

(14) Võimalus, et ärisaladus kaotab kohtumenetluse ajal konfidentsiaalsuse, takistab ärisaladuste seaduslikel omajatel sageli algatada menetlust oma ärisaladuste kaitsmiseks, mis seab ohtu sätestatud meetmete ja õiguskaitsevahendite tõhususe. Seetõttu on vaja tasakaalustada asjakohased kaitsemeetmed, mis tagavad õiguse õiglasele kohtupidamisele, ja konkreetsed nõuded, mille eesmärk on kaitsta kohtuvaidluse aluseks oleva ärisaladuse konfidentsiaalsust selle kaitsmiseks algatatud kohtumenetluse ajal. Need peaks hõlmama võimalust piirata nende isikute juurdepääsu tõenditele või kohtuistungile, kes ei ole pooltega seotud, või avaldada ainult kohtuotsuste mittekonfidentsiaalsed osad. Et tagada piisav juurdepääs teabele juhtudel, kui juurdepääs on piiratud, peaks vähemalt ühel kummagi poole esindajal ja tema advokaadil olema juurdepääs tõenditele või kohtuistungitele. Selline kaitse peaks jääma pärast kohtumenetluse lõppu kehtima, kuni ärisaladusega kaitstud teave ei ole üldkasutatav.

Selgitus

Muudatusettepanekuga tehakse selgeks, et poolte õigust õiglasele kohtumõistmisele on vaja austada ja neile tuleb tagada võimalus osaleda teavitatult kohtulikul arutamisel, mis tähendab, et see nõue tuleb seada tasakaalu vajadusega kaitsta arutatavate ärisaladuste konfidentsiaalsust.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Ärisaladuse ebaseaduslik omandamine kolmanda isiku poolt võib ärisaladuse seaduslikule omajale tekitada suurt kahju, sest kui ärisaladus on kord juba avalikustatud, ei ole omajal enam võimalik taastada ärisaladuse kaotamisele eelnenud olukorda. Seetõttu on oluline kehtestada kiired ja kättesaadavad ajutised abinõud ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise koheseks lõpetamiseks. Selline abi peab olema kättesaadav, ilma et tuleks oodata sisulist kohtuotsust, võttes seoses kõnealuse kohtuasja olemusega igakülgselt arvesse kaitseõigusi ja proportsionaalsuse põhimõtet. Samuti võib nõuda tagatisi määral, millest piisab selleks, et hüvitada kostjale kulud ja kahju, mis on põhjustatud põhjendamatu taotluse tõttu, eriti juhul, kui igasugune viivitamine põhjustaks ärisaladuse seaduslikule omajale korvamatut kahju.

(15) Ärisaladuse ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine kolmanda isiku poolt võib ärisaladuse seaduslikule omajale tekitada suurt kahju, sest kui ärisaladus on kord juba avalikustatud, ei ole omajal enam võimalik taastada ärisaladuse kaotamisele eelnenud olukorda. Seetõttu on oluline kehtestada kiired ja kättesaadavad ajutised abinõud ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise koheseks lõpetamiseks. Selline abi peab olema kättesaadav, ilma et tuleks oodata sisulist kohtuotsust, võttes seoses kõnealuse kohtuasja olemusega igakülgselt arvesse kaitseõigusi ja proportsionaalsuse põhimõtet. Samuti võib nõuda tagatisi määral, millest piisab selleks, et hüvitada kostjale kulud ja kahju, mis on põhjustatud põhjendamatu taotluse tõttu, eriti juhul, kui igasugune viivitamine põhjustaks ärisaladuse seaduslikule omajale korvamatut kahju.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Samal põhjusel on samuti oluline kehtestada meetmed, mis hoiaksid ära ärisaladuse edaspidise ebaseadusliku kasutamise või avalikustamise. Selleks et keelavad meetmed oleks tõhusad, peab nende kestus, juhul kui asjaolude tõttu on vaja aega piirata, olema piisav selleks, et kõrvaldada igasugune äriline eelis, mis kolmas isik võis saada ärisaladuse ebaseaduslikust omandamisest, kasutamisest või avalikustamisest. Ühtegi sellist meedet ei tohiks mingilgi juhul jõustada juhul, kui ärisaladusega algselt kaitstud teave on saanud üldkasutatavaks põhjustel, mida ei saa seostada kostjaga.

(16) Samal põhjusel on samuti oluline kehtestada meetmed, mis hoiaksid ära ärisaladuse edaspidise ebaseadusliku kasutamise või avalikustamise. Selleks et keelavad meetmed oleks tõhusad, peab nende kestus olema piisav selleks, et kõrvaldada igasugune äriline eelis, mis kolmas isik võis saada ärisaladuse ebaseaduslikust omandamisest, kasutamisest või avalikustamisest, ja nad peaksid olema ajaliselt piiratud, et vältida põhjendamatute tõkete loomist konkurentsile siseturul. Ühtegi sellist meedet ei tohiks mingilgi juhul jõustada juhul, kui ärisaladusega algselt kaitstud teave on saanud üldkasutatavaks põhjustel, mida ei saa seostada kostjaga.

Selgitus

Kui õigusrikkuja ei saa omandamisest enam ärilist eelist, oleks ettekirjutuse pikendamisel ainult heidutav ja karistav otstarve, kuid samal ajal takistaks see konkurentsi ja innovatsiooni.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Ärisaladust võidakse kasutada ebaseaduslikult selleks, et töötada välja, toota või turustada kaupu või nende osi, mida võidakse levitada siseturul, kahjustades sellega ärisaladuse omaja ärihuve ja siseturu toimimist. Selliste juhtumite korral ja kui kõnealune ärisaladus avaldab olulist mõju selle tulemusel saadud kauba kvaliteedile, väärtusele või hinnale või kulude vähenemisele, hõlbustades või kiirendades kauba tootmis- või turustamisprotsessi, on oluline anda õigusasutustele volitused nõuetekohaste meetmete kehtestamiseks, mille eesmärk on tagada, et sellised kaubad ei jõuaks turule või need eemaldataks turult. Kaubanduse üleilmset iseloomu arvestades on samuti vajalik, et need meetmed sisaldaks keeldu importida selliseid kaupu liitu või neid turuletoomise või pakkumise eesmärgil ladustada. Võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, ei pea parandusmeetmed ilmtingimata hõlmama kaupade hävitamist, kui on olemas muud kasutatavad võimalused, nagu kauba õigusi rikkuva omaduse eemaldamine või kaupade turult kõrvaldamine näiteks annetusena heategevusorganisatsioonidele.

(17) Ärisaladust võidakse kasutada ebaseaduslikult selleks, et töötada välja, toota, arendada või turustada teenuseid või kaupu või nende osi, mida võidakse levitada siseturul, kahjustades sellega ärisaladuse omaja ärihuve ja siseturu toimimist. Selliste juhtumite korral, kui on tõendatud ebaseaduslik omandamine ja kui kõnealune ärisaladus avaldab olulist mõju selle tulemusel saadud kauba kvaliteedile, väärtusele või hinnale või kulude vähenemisele, hõlbustades või kiirendades kauba tootmis- või turustamisprotsessi, on oluline anda õigusasutustele volitused nõuetekohaste meetmete kehtestamiseks, mille eesmärk on tagada, et sellised kaubad ei jõuaks turule või need eemaldataks turult. Kaubanduse üleilmset iseloomu arvestades on samuti vajalik, et need meetmed sisaldaks keeldu importida selliseid kaupu liitu või neid turuletoomise või pakkumise eesmärgil ladustada. Võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, ei pea parandusmeetmed ilmtingimata hõlmama kaupade hävitamist, kui on olemas muud kasutatavad võimalused, nagu kauba õigusi rikkuva omaduse eemaldamine või kaupade turult kõrvaldamine näiteks annetusena heategevusorganisatsioonidele.

Selgitus

Tuleb täpsustada, et käesoleva direktiiviga on hõlmatud ärisaladuste omandamine teenuste väljatöötamiseks.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Selleks et isik, kes on või peaks olema teadlik sellest, et ta omandab ärisaladuse ebaseaduslikult, kasutab seda ebaseaduslikult või avalikustab selle ebaseaduslikult, ei saaks sellisest käitumisest kasu ja tagamaks seda, et ärisaladuse kahju kannatanud omajale taastataks võimaluse piires olukord, milles ta oleks olnud juhul, kui sellist käitumist ei oleks toimunud, on vajalik kehtestada piisav hüvitis ebaseadusliku käitumise tagajärjel saadud kahju eest. Ärisaladuse kahju kannatanud omajale määratava kahjutasu summa puhul tuleks võtta arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, nagu ärisaladuse omaja saamata jäänud tulu või rikkuja teenitud ebaseaduslik tulu ja asjakohastel juhtudel ärisaladuse omajale põhjustatud moraalne kahju. Teise võimalusena võib näiteks juhul, kui tegelike põhjustatud kahjude summat on ärisaladuse immateriaalset olemust arvesse võttes keeruline kindlaks määrata, tuletada kahjusumma näiteks litsentsitasudest või tasudest, mis oleks kuulunud maksmisele juhul, kui rikkuja oleks taotlenud kõnealuse ärisaladuse kasutamiseks luba. Eesmärk ei ole karistusliku kahjuhüvitise kohustuse kehtestamine, vaid objektiivsel kriteeriumil põhineva hüvitise tagamine, võttes samas arvesse ärisaladuse omaja kantud kulusid, nagu tuvastamise ja uurimistegevuse kulud.

(19) Selleks et isik, kes on või peaks olema teadlik sellest, et ta omandab ärisaladuse ebaseaduslikult, kasutab seda ebaseaduslikult või avalikustab selle ebaseaduslikult, ei saaks sellisest käitumisest kasu ja tagamaks seda, et ärisaladuse kahju kannatanud omajale taastataks võimaluse piires olukord, milles ta oleks olnud juhul, kui sellist käitumist ei oleks toimunud, on vajalik kehtestada piisav hüvitis ebaseadusliku käitumise tagajärjel saadud kahju eest. Ärisaladuse kahju kannatanud omajale määratava kahjutasu summa puhul tuleks võtta arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, nagu ärisaladuse omaja saamata jäänud tulu või rikkuja teenitud ebaseaduslik tulu, kui ärisaladuse omaja on füüsiline isik, ja ärisaladuse omajale põhjustatud moraalne kahju. Teise võimalusena võib näiteks juhul, kui tegelike põhjustatud kahjude summat on ärisaladuse immateriaalset olemust arvesse võttes keeruline kindlaks määrata, tuletada kahjusumma näiteks litsentsitasudest või tasudest, mis oleks kuulunud maksmisele juhul, kui rikkuja oleks taotlenud kõnealuse ärisaladuse kasutamiseks luba. Eesmärk ei ole karistusliku kahjuhüvitise kohustuse kehtestamine, vaid objektiivsel kriteeriumil põhineva hüvitise tagamine, võttes samas arvesse ärisaladuse omaja kantud kulusid, nagu tuvastamise ja uurimistegevuse kulud.

Selgitus

Tuleb täpsustada, et ainult füüsiline isik võib nõuda kahjutasu moraalse kahju eest.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Selleks et see toimiks täiendava hoiatusmeetmena tulevastele rikkujale ja aitaks kaasa üldsuse teadlikkuse suurendamisele, oleks kasulik neid juhtumeid käsitlevad kohtuotsused, mis on seotud ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamisega, avaldada (sh vajaduse korral võimalikult nähtaval viisil), kui sellise avaldamise tulemusel ei avalikustata ärisaladust ega kahjustata ebaproportsionaalselt füüsiliste isikute eraelu puutumatust ja mainet.

(20) Selleks et see toimiks täiendava hoiatusmeetmena tulevastele rikkujale ja aitaks kaasa üldsuse teadlikkuse suurendamisele, oleks kasulik neid juhtumeid käsitlevad kohtuotsused, mis on seotud ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamisega, avaldada (sh vajaduse korral võimalikult nähtaval viisil), kui sellise avaldamise tulemusel ei avalikustata ärisaladust ega kahjustata ebaproportsionaalselt füüsiliste isikute eraelu puutumatust ja mainet. Eriti VKEde puhul on vaja suurendada ka teadlikkust olemasolevatest hüvitistest ja õiguskaitsevahenditest ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise korral.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Ärisaladuste kaitsega seotud meetmete ühetaolise kohaldamise hõlbustamiseks on asjakohane ette näha ühelt poolt liikmesriikide ning teiselt poolt liikmesriikide ja komisjoni vahelised koostöö- ja teabevahetuse süsteemid, moodustades selleks liikmesriikide määratud korrespondentide võrgu. Peale selle peaks komisjon selleks, et hinnata, kas meetmed täidavad kavandatud eesmärki, uurima vajaduse korral koos intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskusega käesoleva direktiivi kohaldamist ning liikmesriikide võetud meetmete tõhusust.

(22) Ärisaladuste kaitsega seotud meetmete ühetaolise kohaldamise hõlbustamiseks on asjakohane kasutada ühelt poolt liikmesriikide ning teiselt poolt liikmesriikide ja komisjoni vahelisi olemasolevaid koostöö- ja teabevahetuse süsteeme. Peale selle peaks komisjon selleks, et hinnata, kas meetmed täidavad kavandatud eesmärki, uurima käesoleva direktiivi kohaldamist ning liikmesriikide võetud meetmete tõhusust.

 

Selgitus

Kuna ärisaladust ei käsitata intellektuaalomandi õigusena ning seda kaitstakse seoses ebaausa konkurentsiga, ei näi intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus olevat komisjoni abistamiseks asjakohane organ. Lisaks võiksid liikmesriigid ja Euroopa Komisjon kasutada halduskoormuse piiramiseks olemasolevaid koostöö- ja teabevõrgustikke, mitte luua uusi.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Käesolevas direktiivis järgitakse põhiõigusi ja võetakse arvesse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga kinnitatud põhimõtteid, eriti õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele, õigust isikuandmete kaitsele, sõna- ja teabevabadust, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, õigust omandile, õigust heale haldusele, õigust tutvuda dokumentidega ja õigust ärisaladuse hoidmisele, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning kaitseõigust.

(23) Käesoleva direktiivi rakendamine peaks tagama, et järgitakse põhiõigusi ja võetakse arvesse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga kinnitatud põhimõtteid, eriti õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele, õigust isikuandmete kaitsele, sõna- ja teabevabadust, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, õigust omandile, õigust heale haldusele, õigust tutvuda dokumentidega ja õigust ärisaladuse hoidmisele, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning kaitseõigust. Seega ei tohiks käesoleva direktiivi sätteid kohaldada, kui teabe avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve või seda saab käsitada põhiõigusena.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada konkurentsiõigust käsitlevate õigusnormide kohaldamist, eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 101 ja 102. Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmeid ei tohiks kasutada konkurentsi ebaõigeks piiramiseks viisil, mis on vastuolus nimetatud aluslepinguga.

(27) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada konkurentsiõigust käsitlevate õigusnormide kohaldamist, eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 101 ja 102. Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmeid ei tohiks kasutada konkurentsi ebaõiglaseks piiramiseks, siseturule pääsu aeglustamiseks ega töötajate liikuvusele takistuste loomiseks viisil, mis on vastuolus nimetatud aluslepinguga.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada töötajate vaba liikumise ja asutamisvabaduse kohaldamist. Samuti ei tohiks see mõjutada töötajate esindajate õigust ärisaladusi omandada ja avalikustada nende teavitamise, nendega konsulteerimise ja nende osalemise õiguse teostamisel kooskõlas liidu ja siseriikliku õiguse ja tavadega.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Meetmed, mis võetakse vastu ärisaladuste kaitsmiseks ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest, ei tohiks mõjutada ühegi teise valdkonna asjaomase õiguse, sh intellektuaalomandi õiguse, eraelu puutumatuse, dokumentidele juurdepääsu ja lepinguõiguse kohaldamist,. Ent kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ8 ja käesoleva direktiivi reguleerimisala kattuvad, siis on käesolev direktiiv ülimuslik (lex specialis),

(28) Meetmed, mis võetakse vastu ärisaladuste kaitsmiseks ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest, ei tohiks mõjutada ühegi teise valdkonna asjaomase õiguse, sh keskkonnakaitse ja keskkonnavastutuse, tarbijakaitse, tervishoiu- ja ohutusnõuete, tervisekaitse, intellektuaalomandi õiguse, eraelu puutumatuse, dokumentidele ja teabele juurdepääsu ning lepinguõiguse kohaldamist. Ent kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ8 ja käesoleva direktiivi reguleerimisala kattuvad, siis on käesolev direktiiv ülimuslik (lex specialis),

__________________

__________________

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48/EÜ, 29. aprill 2004, intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta, ELT L 157, 30.4.2004, lk 45.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48/EÜ, 29. aprill 2004, intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta, ELT L 157, 30.4.2004, lk 45.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiiviga sätestatakse eeskirjad ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, avalikustamise ja kasutamise eest kaitsmise kohta.

Käesoleva direktiiviga sätestatakse eeskirjad avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, avalikustamise ja kasutamise eest kaitsmise kohta, mis toimub ilma füüsilise või juriidilise isiku loata, kellel on ärisaladuse üle seaduslik kontroll, ning viisil, mis on vastuolus ausa kaubandustavaga. Liikmesriigid võivad näha ette suurema kaitse, eeldusel et tagatakse vastavus artiklitele 4 ja 5, artikli 6 lõikele 1, artiklile 7, artikli 8 lõike 1 teisele lõigule, artikli 8 lõigetele 3 ja 4, artikli 9 lõikele 2, artiklitele 10 ja 12 ning artikli 14 lõikele 3.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu teave, mille avalikustamist nõutakse liidu või liikmesriigi õigusnormides või riigiasutuste poolt nende volituste raames.

Selgitus

See reguleerimisala täpsustus on vajalik vältimaks, et ettevõtjad hoiavad „ärisaladuse” ettekäändel kõrvale teabe avalikustamise kohustusest, mis on kehtestatud liikmesriigi või liidu õigusnormidega.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesolev direktiiv ei piira sotsiaalpartnerite autonoomsust ega nende õigust sõlmida kollektiivlepinguid kooskõlas riikliku õiguse, traditsioonide ja tavadega ning aluslepingu sätteid järgides.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „ärisaladus” – teave, mis vastab kõikidele järgmistele nõuetele:

(1) „ärisaladus” – avalikustamata oskusteave ja äriteave, mis vastab kõikidele järgmistele nõuetele:

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;

(a) on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus teada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

(b) sellel on kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu;

(b) sellel on märkimisväärne tegelik või potentsiaalne kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu ja seetõttu, et selle avalikustamine mõjuks tuntavalt kahjulikult selle üle seaduslikku kontrolli omava isiku õiguspärasele majandushuvile;

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas;

(c) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on võtnud vajalikke ja tõestatavaid meetmeid, et hoida seda salajas, kasutades selleks võimalusi (sh tehnilisi ja lepingulisi), mida pädevad õigusasutused saavad kontrollida.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) „ärisaladuse omaja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on ärisaladuse üle seaduslik kontroll;

(2) „ärisaladuse omaja” – iga registreeritud turuosaline, kellel on ärisaladuse üle õiguslikult kindlaks tehtud kontroll;

Selgitus

Kontroll ärisaladuse üle peab olema seadusega nõuetekohaselt kindlaks tehtud, tagamaks, et ei teki „salajasi” ärisaladusi.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) „rikkuja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kes on ärisaladused ebaseaduslikult omandanud, neid ebaseaduslikult kasutanud või need ebaseaduslikult avalikustanud;

(3) „rikkuja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kes on otse või kolmanda isiku kaudu ärisaladused ebaseaduslikult omandanud, neid ebaseaduslikult kasutanud või need ebaseaduslikult avalikustanud viisil, mis on vastuolus ausa kaubandustavaga;

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) õigusi rikkuvad kaubad” – kaubad, mille väljatöötamisel, kvaliteedi tagamisel, tootmisprotsessis või turustamisel saadakse olulist kasu ebaseaduslikult omandatud, kasutatud või avalikustatud ärisaladustest.

(4) ebaseaduslikud kaubad” – tooted või teenused, mille omaduste puhul, tootmisprotsessis või turustamisel on tõestatult saadud kasu ebaseaduslikult omandatud, kasutatud või avalikustatud ärisaladustest.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et ärisaladuste omajatel on õigus taotleda käesolevas direktiivis sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamist, et hoida ära ärisaladuse ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine või saada selle eest hüvitist.

1. Liikmesriigid tagavad, et füüsilisel või juriidilisel isikul, kellel on ärisaladuse üle seaduslik kontroll, on õigus taotleda käesolevas direktiivis sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamist, et saada ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise eest hüvitist.

Selgitus

Vt eelnevat muudatusettepanekut „omaja” määratluse kohta. Termini „omaja” kasutamine on eksitav ja mittevajalik, sest see viitab intellektuaalomandi õigustele, kuid ärisaladus ei ole intellektuaalne omand. Väljend „iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on ärisaladuse üle seaduslik kontroll” on täpsem ja me teeme ettepaneku kasutada seda väljendit kogu teksti ulatuses.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ärisaladuse omandamist ärisaladuse omaja nõusolekuta käsitatakse ebaseaduslikuna, kui see on toimunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu järgmisel viisil:

2. Ärisaladuse omandamist ärisaladuse omaja nõusolekuta käsitatakse ebaseaduslikuna, kui see on toimunud tahtlikult järgmisel viisil:

Selgitus

Käesoleva ettepaneku raames ei selgitata seoses terminiga „raske hooletuse tõttu”, kuidas pädevad õigusasutused seda ühetaoliselt jõustada saaksid.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) volitamata juurdepääs mis tahes dokumentidele või nende koopiatele, esemetele, materjalidele, ainetele või elektroonilistele failidele, mis on ärisaladuse omaja seadusliku kontrolli all ja mis sisaldavad ärisaladust või millest saab ärisaladuse tuletada;

(a) volitamata juurdepääs mis tahes ärisaladusele, olgu dokumentide, esemete, materjalide, ainete või elektrooniliste failide kujul, mis on ärisaladuse omaja seadusliku kontrolli all ja mis sisaldavad ärisaladust või millest saab ärisaladuse tuletada, või nende kopeerimine või omastamine;

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) vargus;

välja jäetud

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) altkäemaksu andmine ja/või võtmine;

välja jäetud

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) petmine;

välja jäetud

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) konfidentsiaalsuslepingu või mis tahes saladuse hoidmise kohustuse rikkumine või rikkumisele ahvatlemine;

(e) konfidentsiaalsuse hoidmise lepingu rikkumine või rikkumisele ahvatlemine;

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) igasugune käitumine, mida konkreetsete asjaolude korral käsitletakse ausa kaubandustavaga vastuolus olevana.

(f) käitumine, mida käsitletakse ausa kaubandustavaga vastuolus olevana.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ärisaladuse kasutamist või avalikustamist käsitatakse ebaseaduslikuna juhul, kui seda teeb ärisaladuse omaja nõusolekuta tahtlikult või raske hooletuse tõttu isik, kelle puhul leitakse, et ta vastab mis tahes järgmisele tingimusele:

3. Ärisaladuse kasutamist või avalikustamist käsitatakse ebaseaduslikuna juhul, kui seda teeb ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omava füüsilise või juriidilise isiku nõusolekuta tahtlikult ja majandusliku kasu saamise või ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omavale isikule majandusliku kahju tekitamise eesmärgil või raske hooletuse tõttu isik, kelle puhul leitakse, et ta vastab mis tahes järgmisele tingimusele:

Selgitus

Ebaseadusliku omandamise määratlusse kuulub kavatsus kasutada ebaausat kaubandustava, mitte õigustatud avalik huvi teabele juurde pääseda.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) ta on ärisaladuse omandanud ebaseaduslikult;

(a) ta on ärisaladuse ebaseaduslikult omandanud ja seda ebaseaduslikult kasutanud või avalikustanud;

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) ta rikub konfidentsiaalsuslepingut või mis tahes muud ärisaladuse hoidmise kohustust;

(b) ta rikub konfidentsiaalsuslepingut, mis on õiguslikult kehtiv tulenevalt siseriiklikust või liidu õigusest, või mis tahes muud ärisaladuse kasutamise või avalikustamise piiramise kohustust;

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) ta rikub lepingulist või mis tahes muud ärisaladuse kasutamise piiramise kohustust.

(c) ta rikub õiguslikult kehtivat lepingulist ärisaladuse kasutamise või avalikustamise piiramise kohustust.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) ta on omandanud ärisaladuse seaduslikult, kuid kasutab või avalikustab seda viisil, mis on vastuolus ausa kaubandustavaga ning võib kahjustada ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omava isiku ärihuve ja/või siseturu tõrgeteta toimimist.

Selgitus

Seaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine ei ole süstemaatiliselt seotud ning võivad tegelikkuses eelneda ebaseaduslikule (uuesti)kasutamisele või (uuesti)avalikustamisele.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Lõikes 3 sätestatud kohustused ei tohi meelevaldselt piirata tööhõive või mõne muu lepingulise suhte kaudu ausalt omandatud kogemuse kasutamist. See ei mõjuta kollektiivlepingute eeskirju ega riiklikke tööõiguse süsteeme.

Selgitus

Töökogemuse kasutamist ei tohi meelevaldselt piirata, et mitte tekitada takistust töötajate liikuvusele.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Ärisaladuse kasutamist või avalikustamist käsitatakse ebaseaduslikuna ka juhul, kui isik kasutamise või avalikustamise ajal teadis või pidi asjaolusid arvestades teadma, et ärisaladus omandati teiselt isikult, kes kasutas ärisaladust või avalikustas selle ebaseaduslikult lõike 3 tähenduses.

4. Ärisaladuse kasutamist või avalikustamist käsitatakse ebaseaduslikuna ka juhul, kui isik kasutamise või avalikustamise ajal teadis või pidi asjaolusid arvestades teadma, et ärisaladus omandati otseselt või kaudselt teiselt isikult, kes kasutas ärisaladust või avalikustas selle ebaseaduslikult lõike 3 tähenduses.

Selgitus

Ärisaladuse omajal peab olema võimalus võtta meetmeid isiku vastu, kes on saanud teavet, mis oli saadud ebaseaduslikult.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Õigusi rikkuvate kaupade teadlikku ja ettekavatsetud tootmist, pakkumist või turuletoomist või õigusi rikkuvate kaupade sellistel eesmärkidel importimist, eksportimist või ladustamist käsitatakse ärisaladuse ebaseadusliku kasutamisena.

5. Õigusi rikkuvate kaupade tootmist, pakkumist või turuletoomist või õigusi rikkuvate kaupade sellistel eesmärkidel importimist, eksportimist või ladustamist käsitatakse samuti ärisaladuse ebaseadusliku kasutamisena, kui sellist tegevust teostanud isik teadis või pidi asjaolusid arvestades teadma, et ärisaladus omandati, seda kasutati või see avalikustati lõike 3 tähenduses ebaseaduslikult.

Selgitus

Selleks kriteeriumiks, mis määrab, kas teabe passiivse vastuvõtja tegevus on ebaseaduslik, peab olema eelnev teadmine.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ärisaladuste omandamist käsitatakse seaduslikuna, kui see on omandatud mis tahes järgmisel teel:

1. Ärisaladuseks ei loeta teavet, mis omandatakse järgnevalt:

Selgitus

Intellektuaalomandiõigused tuleks registreerida ärisaladustest erinevas vormis, sest määratlusest on selge, et ärisaladuse alla ei peaks kuuluma ei olemasolevad ega potentsiaalsed patendid, tööstusdisainilahendused ega autoriõigus.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a) ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omava isiku ja omandaja vahel sõlmitav ärileping;

Selgitus

Ärisaladuse omandamise kõige tavalisem viis on lihtne äritehing, nagu nähtub mõjuhinnangust: 60% ettevõtteid vahetavad ärisaladusi.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) iseseisev avastamine või loomine;

(a) iseseisvad tehnoloogilised avastused ja disainilahendused ning selliste kaupade sõltumatu tootmine, mille omadused on identsed või sarnased kaupadega, mille on turule viinud ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omavad isikud;

Selgitus

Kui ärisaladus on piiratud üksnes turu ja kaubandusega seotud tegevustega ning olemasoleva või potentsiaalse intellektuaalomandi elemendid on määratlusest välja jäetud, ei saa ühtki iseseisvat avastust või uuendust ärisaladuse rikkumises süüdistada.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) sellise toote või eseme jälgimine, uurimine, demonteerimine või katsetamine, mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks või mis on sellise teabe omandaja seaduslikus valduses;

(b) sellise toote või eseme jälgimine, uurimine, demonteerimine või katsetamine, mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks või mis on füüsilise isiku või ettevõtja seaduslikus valduses koos juurdepääsuga iseseisvatele tehnoloogilistele avastustele ja disainilahendustele ning nende alusel toodetud kaupadele;

Selgitus

Asjaolu, et ühel ettevõttel on ärisaladus, ei tohiks takistada teise ettevõtte teadus- ja arendustegevust, kui tegemist on tehnoloogilise progressiga.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) töötajate esindajate teavitamise ja nendega konsulteerimise õiguse teostamine kooskõlas liidu ja siseriikliku õiguse ja/või tavadega;

(c) töötajate või töötajate esindajate teavitamise, nendega konsulteerimise ja nende osalemise õiguse teostamine kooskõlas liidu ja siseriikliku õiguse ja/või tavadega;

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) seda nõuavad või selleks annavad loa siseriikliku või liidu õiguse kohaselt oma volitusi täitvad avalik-õiguslikud asutused;

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b) teadmised, kvalifikatsioon ja oskused, mis töötajad on saanud eelmises töökohas. Lepingute või muude meetmetega seotud kohustused, mis võivad selliste teadmiste kasutamist piirata, peavad vastama innovatsiooni ja vaba konkurentsi huvides proportsionaalsuse põhimõttele.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c c) juhatusele või nõukogule pandud aruandlusnõuete täitmine;

 

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamise õigus puudub juhul, kui väidetav ärisaladuse ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine toimus mis tahes järgmisel juhul:

2. Ärisaladuse omandamist, kasutamist ja avalikustamist peetakse seaduslikuks siis, kui väidetav ärisaladuse omandamine, kasutamine või avalikustamine toimus mis tahes järgmisel juhul:

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) sõna- ja teabevahetuse seaduslikuks kasutamiseks;

(a) sõna- ja teabevahetuse seaduslikuks kasutamiseks vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 11;

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) hageja üleastumise, väärteo või ebaseadusliku tegevuse paljastamise eesmärgil, tingimusel et ärisaladuse väidetav omandamine, kasutamine või avalikustamine oli selliseks paljastamiseks vajalik ja seega tegutses kostja avalikes huvides;

(b) hageja üleastumise, väärteo või ebaseadusliku tegevuse asjakohasel viisil paljastamise eesmärgil, tingimusel et süüdistatav võis, ilma et ta oleks olnud ettevaatamatu, eeldada, et ärisaladuse väidetav omandamine, kasutamine või avalikustamine oli selliseks paljastamiseks vajalik;

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) töötajate töölepingu tingimuste täitmiseks;

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) seadusjärgse huvi kaitsmise eesmärgil.

(e) liidu või siseriikliku õiguse kohaselt tunnustatud seadusjärgse huvi kaitsmise eesmärgil.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a) avaliku korra tagamiseks, sealhulgas inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitseks või tõsiste keskkonnakahjustuste vältimiseks.

Selgitus

Selleks et vältida ebakindlust õiguse ülimuslikkuse suhtes, tuleb seaduslikuks omandamiseks liigitada kindlasti ka juurdepääs teabele eesmärgiga tagada kõrgetasemeline ühiskonna ja keskkonna kaitse.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e b) ärisaladuse avalikustamine börsil noteerimata äriühingute juhatuse või nõukogu liikmetele aruandlusnõuete täitmisel;

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 2 – punkt e c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e c) ärisaladust nõuab ja/või avalikustab avalik-õiguslik asutus oma volituste täitmisel, nagu on nõutud või lubatud siseriiklikus või liidu õiguses.

Selgitus

Ettevõtetel ei tohiks olla võimalust kasutada ärisaladuse põhjendust vastulausena teabenõuetele, mis on seadusega nõutud või mida nõuab oma volituste täitmiseks avalik-õiguslik asutus. Sellisest tegevusest on palju näiteid ning riigiasutustel või avalik-õiguslikel asutustel, eelkõige kohaliku tasandi omadel, ei ole sageli suutlikkust vastata teabe avalikustamisest keeldumistele.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) on proportsionaalne;

(a) on proportsionaalne majandusliku kahjuga, mida ärisaladuse omajale tekitati;

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) väldib seaduslikule kaubandusele siseturul tõkete loomist;

(b) väldib seaduslikule kaubandusele tõkete loomist ning konkurentsi ja töötajate liikuvuse piiramist siseturul;

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) tagab kaitsemeetmed nende kuritarvitamise vastu.

(c) näeb nende kuritarvitamise vastu ette kaitsemeetmed, mis tagavad kostjatele põhjustatud kahju hüvitamise kuritarvitava või ebaõige süüdistamise puhul.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) tagab selle, et ärisaladuse ebaseadusliku omandamise tõendamise kohustus lasub isikul, kes omab ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli ning et ei kohaldata ühtki artiklis 4 nimetatud erandit.

Selgitus

Ärisaladuse kaitse ei tekita ühtki omandiõigust, seetõttu toimib kaitse omandamise ebaseaduslikkuse vastu. See tähendab, et isikul, kes omab ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli, lasub selle tõendamise kohustus, et omandamine toimus tõepoolest ebaseaduslikult, ning ühtki erandit ei kohaldata. Vastasel juhul oleks sellel isikul de facto omandiõigus.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et kui pädevad õigusasutused otsustavad, et ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega seotud hagi on ilmselgelt alusetu, ja nad leiavad, et hageja on algatanud kohtumenetluse pahatahtlikult eesmärgiga lükata ebaõiglaselt edasi või piirata kostja turulepääsu või hirmutada või ahistada kostjat muul viisil, siis on sellistel pädevatel õigusasutustel õigus võtta järgmisi meetmeid:

Liikmesriigid tagavad, et kui pädevad õigusasutused otsustavad, et ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega seotud hagi on alusetu, ja nad leiavad, et hageja on algatanud kohtumenetluse pahatahtlikult eesmärgiga lükata ebaõiglaselt edasi või piirata kostja turulepääsu või hirmutada või ahistada kostjat muul viisil, või takistada üldist huvi pakkuva teabe avalikustamist, siis on sellistel pädevatel õigusasutustel õigus võtta järgmisi meetmeid:

Selgitus

Alusetu hagi karistusmeetmeid kohaldatakse kõigil juhtudel (mis on sätestatud artiklis 4), kui omandamine, kasutamine või avalikustamine otsustatakse olevat seaduslik.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) määrata täielik hüvitis majandusliku kahju ja kahjumi eest, kui neid esines, samuti moraalse kahju eest, mida potentsiaalselt põhjustati isikule, kes väidetavalt ebaseaduslikult pääses ligi ärisaladusele, omandas selle või kasutas seda.

Selgitus

Vääralt süüdistatule tuleb tagada proportsionaalne hüvitus.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamist käsitlevaid hagisid võib esitada vähemalt ühe aasta jooksul, kuid mitte rohkem kui kahe aasta jooksul pärast seda kuupäeva, kui hageja sai teada või tal oli alus saada teada hagi aluseks olevast viimasest asjaolust.

Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamist käsitlevaid hagisid võib esitada mitte rohkem kui kahe aasta jooksul pärast seda kuupäeva, kui hageja sai teada või tal oli alus saada teada hagi aluseks olevast viimasest asjaolust.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriikidel on õigus kehtestada eeskirju tingimuste kohta, mille puhul aegumine katkestatakse või peatatakse.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et pooltel, nende seaduslikel esindajatel, kohtuametnikel, tunnistajatel, ekspertidel ja mis tahes isikutel, kes osalevad ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega seotud kohtumenetluses või kes pääsevad juurde dokumentidele, mis on sellise kohtumenetluse osa, ei ole lubatud kasutada või avalikustada ühtegi ärisaladust ega väidetavat ärisaladust, millest nad on saanud teada sellise osalemise või juurdepääsu tulemusel.

1. Liikmesriigid tagavad, et pooltel, nende esindajatel, kohtuametnikel, tunnistajatel, ekspertidel ja mis tahes isikutel, kes osalevad ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega seotud kohtumenetluses või kes pääsevad juurde dokumentidele, mis on sellise kohtumenetluse osa, ei ole lubatud kasutada või avalikustada ühtegi ärisaladust ega väidetavat ärisaladust, mille pädevad kohtuasutused on pärast pooltega konsulteerimist määratlenud konfidentsiaalsena ja millest nad on saanud teada sellise osalemise või juurdepääsu tulemusel.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimeses lõigus viidatud kohustus langeb ära mis tahes järgmise ajaolu esinemisel:

Esimeses lõigus viidatud kohustust kohaldatakse kuni kohtumenetluse lõppemiseni, välja arvatud mis tahes järgmise asjaolu esinemisel:

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kui kohtumenetluse käigus leitakse, et väidetav ärisaladus ei vasta artikli 2 punktis 1 sätestatud nõuetele;

(a) kui kohtumenetluse käigus lõplikus ja siduvas otsuses leitakse, et väidetav ärisaladus ei vasta artikli 2 punktis 1 sätestatud nõuetele;

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) piirata kas osaliselt või täielikult juurdepääsu ärisaladusi sisaldavatele dokumentidele, mille on esitanud pooled või kolmandad isikud;

(a) piirata kas osaliselt või täielikult juurdepääsu ärisaladusi sisaldavatele dokumentidele, mille on esitanud pooled või kolmandad isikud, tingimusel et mõlemad asjaomased pooled, nende advokaadid või menetluses esindajad ning vajaduse korral nende eksperdid ja kohtuametnikud omavad neile dokumentidele täielikku juurdepääsu;

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) piirata juurdepääsu kohtuistungile, mille käigus võidakse avalikustada ärisaladusi, ja nendega seotud dokumentidele või ärakirjadele. Erandjuhul ja nõuetekohase põhjenduse alusel võivad pädevad õigusasutused piirata poolte juurdepääsu sellistele kohtuistungitele ning nõuda, et nendel võivad osaleda ainult poolte seaduslikud esindajad ja volitatud eksperdid, kes täidavad lõikes 1 viidatud konfidentsiaalsuskohustust;

(b) piirata juurdepääsu kohtuistungile, mille käigus võidakse avalikustada ärisaladusi, ja nendega seotud dokumentidele või ärakirjadele, tingimusel et kumbki pool, nende advokaadid või menetluses esindajad ning vajaduse korral nende eksperdid ja kohtuametnikud omavad kohtuistungitele, dokumentidele või ärakirjadele täielikku juurdepääsu. Erandjuhul ja nõuetekohase põhjenduse alusel võivad pädevad õigusasutused piirata poolte juurdepääsu sellistele kohtuistungitele ning nõuda, et nendel võivad osaleda ainult kummagi poole üks esindaja ning poolte seaduslikud esindajad ja volitatud eksperdid, kes täidavad lõikes 1 viidatud konfidentsiaalsuskohustust;

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) teha kättesaadavaks mis tahes kohtuotsuse mittekonfidentsiaalne versioon, kust on eemaldatud ärisaladusi sisaldavad lõigud.

(c) teha avalikult kättesaadavaks mis tahes kohtuotsuse mittekonfidentsiaalne versioon, kust on eemaldatud ärisaladusi sisaldavad lõigud.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui pädev õigusasutus otsustab ärisaladuse või väidetava ärisaladuse kaitsmise vajaduse tõttu ja käesoleva lõike teise lõigu punkti a alusel, et poole seaduslikus valduses olevat tõendit ei avalikustata teisele poolele, ja selline tõend on kohtuvaidluse tulemuse seisukohalt oluline, võib õigusasutus sellele vaatamata anda loa sellise teabe avalikustamiseks teise poole seaduslikele esindajatele ja asjakohastel juhtudel volitatud ekspertidele, kes täidavad lõikes 1 viidatud konfidentsiaalsuskohustust.

välja jäetud

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõikes 2 viidatud hagi rahuldamise või tagasilükkamise üle otsustamisel ja selle proportsionaalsuse hindamisel võtavad pädevad õigusasutused arvesse poolte ja asjakohastel juhtudel kolmandate isikute õigustatud huvisid ning ükskõik kummale poolele ja asjakohastel juhtudel kolmandatele isikutele tekkida võivat kahju, mis tuleneb sellise hagi rahuldamisest või tagasilükkamisest.

3. Lõikes 2 viidatud hagi rahuldamise või tagasilükkamise üle otsustamisel ja selle proportsionaalsuse hindamisel võtavad pädevad õigusasutused arvesse vajadust tagada õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, poolte ja asjakohastel juhtudel kolmandate isikute õigustatud huvisid ning ükskõik kummale poolele ja asjakohastel juhtudel kolmandatele isikutele tekkida võivat kahju, mis tuleneb sellise hagi rahuldamisest või tagasilükkamisest.

Selgitus

Ärisaladust ei pea kohtumenetluses kaitsma õiglase kohtupidamise hinnaga.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel õigusasutustel on artiklis 9 viidatud abinõudega seoses õigus nõuda hagejalt mõistlikkuse piires kättesaadavate tõendite esitamist, et õigusasutused saaks veenduda selles, et ärisaladus on olemas, hageja on ärisaladuse seaduslik omaja ning ärisaladus on omandatud ebaseaduslikult, ärisaladust kasutatakse või avalikustatakse ebaseaduslikult või on olemas ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise oht.

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel õigusasutustel on artiklis 9 viidatud abinõudega seoses õigus nõuda hagejalt tõendite esitamist selle kohta, et asjaomane oskusteave või äriteave kujutab endast ärisaladust, et hageja on ärisaladuse omaja ning ärisaladus on omandatud ebaseaduslikult ja ärisaladust kasutatakse või avalikustatakse ebaseaduslikult või on olemas ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise kavatsus.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused on kohustatud hagi rahuldamise või tagasilükkamise ja selle proportsionaalsuse üle otsustades võtma arvesse ärisaladuse väärtust, ärisaladuse kaitsmiseks võetud meetmeid, kostja käitumist ärisaladuse omandamisel, avalikustamisel või kasutamisel, ärisaladuse ebaseadusliku avalikustamise või kasutamise mõju, poolte õigustatud huvisid ning mõju, mida meetmete määramine või tagasilükkamine võib avaldada pooltele, kolmandate isikute õigustatud huvidele, avalikule huvile ja põhiõiguste, sh sõna- ja teabevabaduse kaitsele.

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused on kohustatud hagi rahuldamise või tagasilükkamise ja selle proportsionaalsuse üle otsustades võtma arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid. See hinnang sisaldab asjakohasel juhul ärisaladuse väärtust, ärisaladuse kaitsmiseks võetud meetmeid, kostja kavatsusi ärisaladuse omandamisel, avalikustamisel või kasutamisel, kostja käitumist ärisaladuse omandamisel, avalikustamisel või kasutamisel, ärisaladuse ebaseadusliku avalikustamise või kasutamise mõju, poolte õigustatud huvisid ning mõju, mida meetmete määramine või tagasilükkamine võib avaldada pooltele, kolmandate isikute õigustatud huvidele, avalikule huvile ja põhiõiguste, sh sõna- ja teabevabaduse kaitsele.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) hageja ei algata kohtumenetlust, mille tulemusel teeks pädev õigusasutus juhtumi kohta sisulise otsuse mõistliku aja jooksul, mille määrab meetmete kohta otsust tegev õigusasutus, kui see on lubatud liikmesriigi õigusega, või kui selline tähtaeg puudub, siis ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 20 tööpäeva või 31 kalendripäeva, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem;

(a) hageja ei algata kohtumenetlust, mille tulemusel teeks pädev õigusasutus juhtumi kohta sisulise otsuse mõistliku aja jooksul, mille määrab meetmete kohta otsust tegev õigusasutus, kui see on lubatud liikmesriigi õigusega, või kui selline tähtaeg puudub, siis ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 20 tööpäeva või 31 kalendripäeva, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem, alates õigusasutuse otsuse kuupäevast;

Selgitus

Õiguskindluse huvides tuleks ajutiste abinõude kohaldamise ajavahemik kindlaks määrata, viidates konkreetsele alguskuupäevale.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Kui pädevad õigusasutused on seisukohal, et ärisaladus on olemas, et hageja on selle seaduslik omaja ning on ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise oht, kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklis 9 osutatud ajutisi ettevaatusabinõusid ning mingeid teistes direktiivides sätestatud meetmeid ei kohaldata.

Selgitus

Artiklit 9 ajutiste abinõude ja ettevaatusabinõude kohta kohaldatakse ärisaladust puudutavatel juhtudel. Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada, et need sätted on eranditult eraldiseisvad meetmetest, mis on sätestatud direktiivis 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta, et hoida ära segadust ja väärtõlgendamist, ning et anda piisav kinnitus selle kohta, et pärast käesoleva direktiivi jõustumist ei kohalda ükski liikmesriik ega kohus ärisaladusega seotud juhtumite puhul intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi meetmeid.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et kui võetakse vastu ärisaladuse ebaseaduslikku omandamist, kasutamist või avalikustamist kinnitav kohtuotsus, võivad pädevad õigusasutused hageja taotluse alusel nõuda rikkujalt järgmist:

1. Liikmesriigid tagavad, et kui võetakse vastu ärisaladuse ebaseaduslikku omandamist, kasutamist või avalikustamist kinnitav lõplik kohtuotsus, võivad pädevad õigusasutused hageja taotluse alusel nõuda rikkujalt järgmist:

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a) ebaseadusliku juurdepääsu, avalikustamise või kasutamise asetleidmise tunnistamine;

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) ärisaladust sisaldava või kasutava mis tahes füüsilise ja/või elektroonilise andmekandja või selle osa hävitamine või asjakohastel juhtudel sellise füüsilise ja/või elektroonilise andmekandja või selle osa üleandmine hagejale.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) rikkumise asetleidmise tunnistamine;

välja jäetud

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) õigusi rikkuva omaduse eemaldamine õigusi rikkuvatelt kaupadelt;

(c) õigusi rikkuvatelt kaupadelt selle omaduse eemaldamine, mis tuleneb ärisaladuse ebaseaduslikust kasutamisest;

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) õigusi rikkuvate kaupade hävitamine või asjakohastel juhtudel nende turult kõrvaldamine, tingimusel et selline tegevus ei kahjusta kõnealuse ärisaladuse kaitsmist;

(d) ebaseaduslike kaupade turult kõrvaldamine ja nende jagamine heategevusorganisatsioonidele tingimustel, mille määravad kindlaks õigusasutused eesmärgiga kindlustada, et asjaomased kaubad ei satu uuesti turule ning tingimusel et selline tegevus ei kahjusta kõnealuse ärisaladuse kaitsmist;

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) viimase võimalusena kaupade hävitamine;

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) ärisaladust sisaldava või kasutava mis tahes dokumendi, eseme, materjali, aine või elektroonilise faili või selle osa hävitamine või asjakohastel juhtudel selliste dokumentide, esemete, materjalide, ainete või elektrooniliste failide või nende osade üleandmine ärisaladuse omajale.

välja jäetud

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused võivad õigusi rikkuvate kaupade turult kõrvaldamise otsust tehes ärisaladuse omaja taotluse alusel otsustada, et kaubad antakse üle ärisaladuse omajale või heategevusorganisatsioonile õigusasutuste kehtestatud tingimuste alusel, mille eesmärk on tagada, et kõnealused kaubad ei siseneks uuesti turule.

välja jäetud

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kaaludes parandusmeetmete taotlemist, võetakse rikkumise raskust, kasutatavaid õiguskaitsevahendeid ja kolmandate poolte huvisid arvesse asjakohasel määral, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest.

Selgitus

Tuleb täpsustada, et õigusasutuste meetmed peavad tuginema proportsionaalsuse põhimõttele.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 11 sätestatud ettekirjutuste ja parandusmeetmete määramise taotluse kaalumisel ja nende meetmete proportsionaalsuse hindamisel võtavad pädevad õigusasutused arvesse ärisaladuse väärtust, ärisaladuse kaitsmiseks võetud meetmeid, rikkuja käitumist ärisaladuse omandamisel, avalikustamisel või kasutamisel, ärisaladuse ebaseadusliku avalikustamise või kasutamise mõju, poolte õigustatud huvisid ning mõju, mida meetmete määramine või tagasilükkamine võib avaldada pooltele, kolmandate isikute õigustatud huvidele, avalikule huvile ning põhiõiguste, sh sõna- ja teabevabaduse kaitsele.

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 11 sätestatud ettekirjutuste ja parandusmeetmete määramise taotluse kaalumisel ja nende meetmete proportsionaalsuse hindamisel võtavad pädevad õigusasutused arvesse juhtumi kõiki asjakohaseid aspekte, sh ärisaladuse väärtust, ärisaladuse kaitsmiseks võetud meetmeid, rikkuja tahtlikkust ärisaladuse omandamisel, avalikustamisel või kasutamisel, rikkuja käitumist ärisaladuse omandamisel, avalikustamisel või kasutamisel, ärisaladuse ebaseadusliku avalikustamise või kasutamise mõju, poolte õigustatud huvisid ning mõju, mida meetmete määramine või tagasilükkamine võib avaldada pooltele, kolmandate isikute õigustatud huvidele, avalikule huvile ning põhiõiguste, sh sõna- ja teabevabaduse kaitsele.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui pädevad asutused piiravad artikli 11 lõike 1 punktis a viidatud meetme kestust, peab selline kestus olema piisav selleks, et kõrvaldada igasugune äriline või majanduslik eelis, mille rikkuja võis saada ärisaladuse ebaseaduslikust omandamisest, kasutamisest või avalikustamisest.

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused piiravad artikli 11 lõike 1 punktis a viidatud meetme kestuse pikkust, nii et see oleks piisav selleks, et kõrvaldada igasugune äriline või majanduslik eelis, mille rikkuja võis saada ärisaladuse ebaseaduslikust omandamisest, kasutamisest või avalikustamisest, ning vältida põhjendamatute takistuste loomist õiglasele konkurentsile, innovatsioonile ja tööjõu liikuvusele.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 11 lõike 1 punktis a viidatud meetmed tühistatakse või tunnistatakse kostja taotlusel muul viisil kehtetuks, kui kõnealune teave ei vasta enam artikli 2 punktis 1 sätestatud nõuetele põhjustel, mida ei saa seostada kostjaga.

2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 11 lõike 1 punktides a ja b viidatud meetmed tühistatakse või tunnistatakse kostja taotlusel muul viisil kehtetuks, kui kõnealune teave ei vasta enam artikli 1 punktis 2 sätestatud nõuetele põhjustel, mida ei saa seostada kostjaga.

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) asjaomane isik omandas teadmised ärisaladuse kohta algselt heauskselt ja täidab artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimusi;

(a) asjaomane isik kasutamise või avalikustamise ajal ei teadnud ega asjaolusid arvestades ei pidanudki teadma, et ärisaladus omandati teiselt isikult, kes kasutas ärisaladust või avalikustas selle ebaseaduslikult;

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui artikli 11 lõike 1 punktis a viidatud otsuse asemel määratakse rahaline hüvitis, siis ei tohi selline hüvitis ületada selliste litsentsitasude ja tasude summat, mis oleks tulnud tasuda, kui selline isik oleks taotlenud luba kõnealuse ärisaladuse kasutamiseks selle ajavahemiku eest, mille jooksul ärisaladuse kasutamine oleks olnud keelatud.

Kui artikli 11 lõike 1 punktides a ja b viidatud otsuse asemel määratakse rahaline hüvitis, siis ei tohi selline hüvitis ületada selliste litsentsitasude ja tasude summat, mis oleks tulnud tasuda, kui selline isik oleks taotlenud luba kõnealuse ärisaladuse kasutamiseks selle ajavahemiku eest, mille jooksul ärisaladuse kasutamine oleks olnud keelatud.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused otsustavad kannatanu taotluse alusel, et rikkuja, kes teadis või oleks pidanud teadma, et ta tegeles ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega, peab maksma ärisaladuse omajale kahjutasu, mis vastab tegelikult tekitatud kahjule.

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused otsustavad kannatanu taotluse alusel, et rikkuja, kes teadis või oleks pidanud teadma, et ta tegeles ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega, peab maksma ärisaladuse omajale kahjutasu, mis vastab ärisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu või selle kasutamise või avalikustamise tulemusel tegelikult tekitatud kahjule.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid piiravad kooskõlas oma siseriikliku õiguse ja tavadega töötajate kohustust hüvitada oma tööandjatele kahju tööandjate ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise eest, kui nad tegutsevad ettekavatsematult. See võimalus kehtib ka siis, kui ärisaladuse ebaseaduslik omandamine, kasutamine ja avalikustamine toimub pärast töötaja töösuhte lõpetamist.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kahjutasu määramisel võtavad pädevad õigusasutused arvesse kõiki nõuetekohaseid tegureid, nagu negatiivseid majanduslikke tagajärgi, sh kannatanu saamata jäänud tulu, rikkuja teenitud mis tahes ebaõiglast tulu ja asjakohastel juhtudel muid kui majanduslikke tegureid, nagu ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise tõttu ärisaladuse omajale põhjustatud moraalne kahju.

2. Kahjutasu määramisel võtavad pädevad õigusasutused arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, nagu negatiivseid majanduslikke tagajärgi, sh kannatanu saamata jäänud tulu, rikkuja teenitud mis tahes ebaõiglast tulu ja asjakohastel juhtudel muid kui majanduslikke tegureid, nagu ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise tõttu ärisaladuse omajale põhjustatud moraalne kahju.

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt XX XX 20XX [kolm aastat pärast ülevõtmisperioodi lõppu] koostab Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Amet intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse tegevuse kontekstis esialgse aruande suundumuste kohta kohtuvaidlustes, mis on seotud ning käesoleva direktiivis käsitletud ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega.

1. Hiljemalt XX XX 20XX [kolm aastat pärast ülevõtmisperioodi lõppu] koostab Euroopa Komisjon esialgse aruande suundumuste kohta ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega seotud kohtuvaidlustes, mis tulenevad käesoleva direktiivi kohaldamisest.

Selgitus

Kuna ärisaladust ei käsitata intellektuaalomandi õigusena ning seda kaitstakse seoses ebaausa konkurentsiga, ei näi intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus olevat komisjoni abistamiseks asjakohane organ.

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Hiljemalt XX XX 20XX [neli aastat pärast ülevõtmisperioodi lõppu] koostab komisjon vahearuande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Selles aruandes võetakse igakülgselt arvesse intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse koostatud aruannet.

2. Hiljemalt XX XX 20XX [neli aastat pärast ülevõtmisperioodi lõppu] koostab komisjon vahearuande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, sh selle võimaliku negatiivse mõju kohta põhiõigustele ja töötajate liikuvusele, samuti innovatsioonialase koostöö võimaliku paranemise kohta, pöörates erilist tähelepanu mõju VKEdele, ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Selles aruandes võetakse igakülgselt arvesse suundumusi kohtuvaidlustes ja hinnatakse käesoleva direktiivi mõju eelkõige avatud innovatsiooni, teaduskoostöö ja tööjõu liikuvuse tasemele.

Selgitus

Kuna ärisaladust ei käsitata intellektuaalomandi õigusena ning seda kaitstakse seoses ebaausa konkurentsiga, ei näi intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus olevat komisjoni abistamiseks asjakohane organ.

MENETLUS

Pealkiri

Avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastane kaitse

Viited

COM(2013)0813 – C7-0431/2013 – 2013/0402(COD)

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

JURI

9.12.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

 istungil teada andmise kuupäev

ITRE

9.12.2013

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Michèle Rivasi

22.7.2014

Arutamine parlamendikomisjonis

25.9.2014

22.1.2015

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

14.4.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

5

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bendt Bendtsen, Jerzy Buzek, Soledad Cabezón Ruiz, Philippe De Backer, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Peter Eriksson, Adam Gierek, Theresa Griffin, András Gyürk, Roger Helmer, Hans-Olaf Henkel, Dawid Bohdan Jackiewicz, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Ernest Maragall, Edouard Martin, Csaba Molnár, Nadine Morano, Dan Nica, Aldo Patriciello, Miloslav Ransdorf, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Miguel Urbán Crespo, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pascal Arimont, Simona Bonafè, Lefteris Christoforou, Cornelia Ernst, João Ferreira, Eugen Freund, Michèle Rivasi, Maria Spyraki, Pavel Telička, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Daniela Aiuto, Stanisław Ożóg

30.3.2015

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset

(COM(2013)0813 – C7‑0431/2013 – 2013/0402(COD))

Arvamuse koostaja: Lara Comi

LÜHISELGITUS

Käesolev ettepanek on eriti oluline, kuna selle peamine eesmärk on määrata kindlaks õigusnormid, millega innovatsiooni abil parandada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ja tugevdada ELi juhtrolli maailmaturul tööstuse valdkonnas.

Teadus- ja arendustegevuse ning uute ideede, toodete või teenuste väljatöötamise protsessiga kaasneb hulgaliselt konfidentsiaalset teavet, mis on oluline asjaomase idee või ettevõtte konkurentsivõime seisukohast, kuid millele ei laiene intellektuaalomandi õiguste kaitse.

Ärisaladused on seega täiendavad kaitsevahendid, mistõttu ELi tasandil tuleb tingimata reguleerida nende omandamist, kasutamist ja avalikustamist.

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon hindas siseturu ja tarbijakaitsega seotud aspekte ning võttis ülekaaluka häälteenamusega vastu teksti, milles on pakutud hästi tasakaalustatud lahendusi kõige vastuolulisemate punktide kohta ning võetud arvesse kõikide poolte huve.

Põhjendustesse lisati mõningad selgitused, mis lihtsustavad õigusakti teksti tõlgendamist. Eelkõige täpsustatakse, et direktiiv ei piira põhiõigusi, avalikke huve, töötajate liikuvust ning mõningates liikmesriikides tunnustatud õigust, mille kohaselt ametiühingud võivad pidada kollektiivläbirääkimisi.

Lisaks peeti oluliseks täpsustada, et nimetatud õigusakti kohaldatakse nii toodete kui ka teenustega seotud ärisaladuste suhtes.

Ärisaladuse määratlus kohandati direktiivi ettepaneku pealkirja määratlusega, kusjuures lisaks sellele täpsustati, et ärisaladusel peab olema tegelik või võimalik kaubanduslik väärtus, et oleks tagatud kohaldamisala nõuetekohane laiendamine.

Ärisaladuse omandamist, kasutamist või avalikustamist tuleb pidada õiguspäraseks juhul, kui seda nõuab siseriiklik või Euroopa Liidu õigus ning kui seda lubavad ärisaladuse omaja õigusi kaitsvad õigusaktid. Käesoleva direktiivi eesmärk on tõsta ettevõtete konkurentsivõimet, tagades ärisaladuse kaitse teadusuuringute ja uute ideede väljatöötamise käigus.

Nimetatud eesmärgi tõhustamiseks avaldas siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon erinevalt komisjonist, kes tegi ettepaneku siduda vastutus süü põhimõttega, hinnates tahtlikkuse või hooletuse aspekti, toetust objektiivse vastutuse kontseptile, et tagada ärisaladuse ja ettevõtete, eelkõige VKEde parem kaitse.

Aegumistähtaja osas, mis on üks kõige vastuolulisemaid punkte, otsustati üheainsa tähtaja kasuks erinevalt komisjoni pakutud miinimum- ja maksimumtähtajast ning määrati kindlaks, et tähtaeg, mille kestel võetakse võimalikke meetmeid ärisaladuse kaitsmiseks, on kolm aastat.

Üksainus tähtaeg võimaldab ühtlustada seda olulist aspekti kõikides riiklikes õigusaktides, et ettevõtjad saaksid kõikjal liidus kasutada sama õigust. Kolmeaastane tähtaeg tundus olevat optimaalne, et kaitsta nõuetekohaselt ja tasakaalustatud viisil kõiki huve.

Töötajate ja nende liikuvuse kaitse osas saavutati kokkulepe säilitada töötajate õigus kasutada varasematel töökohtadel omandatud teavet ja teadmisi, ent seda piirides, mida ei ole peetud ebaseaduslikuks artikli 3 tähenduses.

Samuti otsustati, et ei piirata teabe ja ärisaladuste kasutamist riigiasutuste poolt liikmesriigi või liidu õigusnormides sätestatud ülesannete täitmise raames.

Viimasena, kuid mitte vähetähtsana peeti vajalikuks tugevdada ärisaladuste konfidentsiaalsust kohtumenetluste käigus, piirates nende isikute hulka, kes võivad ärisaladusega kokku puutuda.

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni muudatusettepanekud võimaldavad juhul, kui vastutav õiguskomisjon need üle võtab, muuta selle uue vahendi tõhusamaks püstitatud eesmärkide saavutamisel, seejuures peetakse eelkõige silmas ELi ettevõtete ja seega siseturu konkurentsivõime suurendamist ning tarbijakaitse parandamist.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Avatud innovatsioon on oluline uute teadmiste loomise hoob ning ühiselt loodud teadmiste kasutamisel põhinevate uute ja innovaatiliste ärimudelite tekkimise alus. Ärisaladuste oluline roll on kaitsta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raames siseturu piirides ja nende üleselt toimuvat ettevõtjatevahelist teadmiste vahetust. Teaduskoostöö, sealhulgas piiriülene koostöö, on eriti oluline ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse suurendamiseks siseturul. Avatud innovatsioon on katalüsaator, mis võimaldab uutel ideedel turule jõuda, rahuldades tarbijate vajadusi ja lahendades ühiskondlikke probleeme. Siseturul, kus sellise piiriülese koostöö tõkked on muudetud minimaalseks ning koostöö toimib moonutamata, peaks intellektuaalne loometegevus ja innovatsioon julgustama innovaatilistesse tootmisviisidesse, teenustesse ja toodetesse investeerimist. Selline intellektuaalset loometegevust ja innovatsiooni soodustav keskkond on oluline ka tööhõive kasvu ja liidu majanduse konkurentsivõime parandamise seisukohalt. Ärisaladused on üks ettevõtjate poolt enim kasutatav intellektuaalse loomingu ja innovaatilise oskusteabe kaitsmise viise, kuid ometi on need olemasoleva liidu õigusraamistikuga kõige vähem kaitstud kolmandate isikute poolse ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest.

(2) Avatud innovatsioon on oluline uute teadmiste loomise hoob ning ühiselt loodud teadmiste kasutamisel põhinevate uute ja innovaatiliste ärimudelite tekkimise alus. Ärisaladuste oluline roll on kaitsta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raames siseturu piirides ja nende üleselt toimuvat ettevõtjatevahelist teadmiste vahetust. Teaduskoostöö, sealhulgas piiriülene koostöö, on eriti oluline ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse suurendamiseks siseturul. Avatud innovatsioon on katalüsaator, mis võimaldab uutel ideedel turule jõuda, rahuldades tarbijate vajadusi ja lahendades ühiskondlikke probleeme. Siseturul, kus sellise piiriülese koostöö tõkked on muudetud minimaalseks ning koostöö toimib moonutamata, peaks intellektuaalne loometegevus ja innovatsioon julgustama innovaatilistesse tootmisviisidesse, teenustesse ja toodetesse investeerimist. Selline intellektuaalset loometegevust ja innovatsiooni soodustav keskkond on oluline ka tööhõive kasvu ja liidu majanduse konkurentsivõime parandamise seisukohalt. Ärisaladused on üks ettevõtjate poolt enim kasutatav intellektuaalse loomingu ja innovaatilise oskusteabe kaitsmise viise, kuid ometi on need olemasoleva liidu õigusraamistikuga kõige vähem kaitstud kolmandate isikute poolse ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest. Teadmiste ja teabe levitamist tuleks käsitada olulise aspektina ettevõtetele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele dünaamiliste, tõhusate ja võrdsete äritegevuse arendamise võimaluste tagamisel.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Asjakohane on kehtestada õigusnormid liidu tasandil, et ühtlustada riiklikud seadusandlikud süsteemid tagamaks ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise korral piisav ja järjepidev õiguskaitse tase kogu siseturul. Selle saavutamiseks on oluline kehtestada ärisaladuse ühetähenduslik määratlus, ilma et piirataks objekti, mida tuleb omastamise eest kaitsta. Selline määratlus tuleb seega koostada nii, et see hõlmaks äri-, tehnoloogilist ja oskusteavet juhul, kui on olemas nii õigustatud huvid konfidentsiaalsuse hoidmiseks kui ka õiguspärased ootused selle konfidentsiaalsuse säilitamise suhtes. Selline määratlus peaks oma olemuselt välistama vähetähtsa teabe ja ei tohiks laieneda teadmistele ja oskustele, mis töötajad on omandanud oma tavapärast tööd tehes ja mis on teada või kättesaadav nende ringkondade inimestele, kes kõnealuse teabega tavaliselt tegelevad.

(8) Asjakohane on kehtestada õigusnormid liidu tasandil, et ühtlustada riiklikud seadusandlikud süsteemid tagamaks ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise korral piisav ja järjepidev tsiviilõigusliku kaitse tase kogu siseturul. Selle saavutamiseks on oluline kehtestada ärisaladuse ühetähenduslik määratlus, ilma et piirataks objekti, mida tuleb omastamise eest kaitsta. Selline määratlus tuleb seega koostada nii, et see hõlmaks äri-, tehnoloogilist ja oskusteavet juhul, kui on olemas nii õigustatud huvid konfidentsiaalsuse hoidmiseks kui ka õiguspärased ootused selle konfidentsiaalsuse säilitamise suhtes. Lisaks peab sellisel teabel või teadmistel olema kas tegelik või võimalik kaubanduslik väärtus ning nende avalikustamine võib kahjustada neid seaduslikult omava inimese õiguspäraseid majanduslikke huve. Selline määratlus peaks oma olemuselt välistama vähetähtsa teabe ja ei tohiks laieneda teadmistele ja oskustele, mis töötajad on omandanud oma tavapärast tööd tehes ja mis on teada või kättesaadav nende ringkondade inimestele, kes kõnealuse teabega tavaliselt tegelevad.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja rakendada ning õigust osaleda ametiühingualases tegevuses vastavalt liidu õigust järgivatele riiklikele õigusaktidele ja tavadele.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b) Ärisaladuse omandamist või avalikustamist avalik-õigusliku asutuse poolt, kui see on seadusega kohustuseks tehtud või lubatud, ei peaks käsitama ebaseadusliku kasutamise või avalikustamisena. Selline omandamine või avalikustamine peaks siiski toimuma asjakohase avalik-õigusliku asutuse volituste piires ja nende volituste ületamist peaks käsitama ebaseadusliku teona.

Selgitus

Peab selgitama, et ärisaladuse omandamine või avalikustamine ei ole ebaseaduslik, kui seaduses on ette nähtud avalik-õigusliku asutuse poolne teabenõuete esitamine.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt tuleks ärisaladuste kaitsmiseks kavandatud meetmed ja õiguskaitsevahendid välja töötada nii, et need täidaks teadustegevuse ja innovatsiooni siseturu ladusa toimimise eesmärki, seadmata ohtu teisi eesmärke ja avaliku huvi põhimõtteid. Sellega seoses tagavad meetmed ja õiguskaitsevahendid, et pädevad õigusasutused võtavad arvesse ärisaladuse väärtust, käitumise raskusastet, mis viis ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamiseni, ning samuti sellise käitumise mõju. Samuti tuleks tagada, et pädevatele õigusasutustele on antud kaalutlusõigus kaaluda kohtuvaidluse poolte ja kolmandate isikute ning, kui see on asjakohane, ka tarbijate huve.

(11) Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt tuleks ärisaladuste kaitsmiseks kavandatud meetmed ja õiguskaitsevahendid välja töötada nii, et need täidaks teadustegevuse ja innovatsiooni siseturu ladusa toimimise eesmärki, eelkõige et neil oleks piisav hoiatav toime hoidmaks ära ärisaladuse ebaseaduslikku omandamist, kasutamist ja avalikustamist, seadmata ohtu põhiõigusi ja -vabadusi või selliseid avaliku huvi aspekte, nagu avalik julgeolek, tarbijakaitse, rahvatervis ja keskkonnakaitse, piiramata samas mingilgi määral töötajate liikuvust. Sellega seoses tagavad meetmed ja õiguskaitsevahendid, et pädevad õigusasutused võtavad arvesse selliseid tegureid nagu ärisaladuse väärtus, käitumise raskusaste, mis viis ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamiseni, ning samuti sellise käitumise mõju. Samuti tuleks tagada, et pädevatele õigusasutustele on antud kaalutlusõigus kaaluda kohtuvaidluse poolte ja kolmandate isikute ning, kui see on asjakohane, ka tarbijate huve.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Siseturu ladus toimimine satuks ohtu juhul, kui sätestatud meetmeid ja õiguskaitsevahendeid kasutataks ebaseaduslike kavatsuste saavutamiseks, mis on vastuolus käesoleva direktiivi eesmärkidega. Seetõttu on oluline tagada, et õigusasutustel on volitused määrata kuritahtliku käitumise eest karistusi hagejatele, kes tegutsevad pahatahtlikult ja esitavad ilmselgelt põhjendamatuid taotlusi. Samuti on oluline, et sätestatud meetmed ja õiguskaitsevahendid ei piiraks sõnavabadust ja teabevabadust (mis hõlmab massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust, nagu on kirjeldatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11) või rikkumistest teatamist. Seetõttu ei tohiks ärisaladuste kaitset laiendada sellistele juhtumitele, mille korral ärisaladuse avalikustamine teenib avalikku huvi, kui sellega ei kaasne olulist üleastumist või väärtegu.

(12) Siseturu ladus toimimine satuks ohtu juhul, kui sätestatud meetmeid ja õiguskaitsevahendeid kasutataks ebaseaduslike kavatsuste, nagu põhjendamatud tõkked siseturule või tööjõu liikuvusele, saavutamiseks, mis on vastuolus käesoleva direktiivi eesmärkidega. Seetõttu on oluline tagada, et õigusasutustel on volitused määrata kuritahtliku käitumise eest karistusi hagejatele, kes tegutsevad pahatahtlikult ja esitavad ilmselgelt põhjendamatuid taotlusi. Samuti on oluline, et sätestatud meetmed ja õiguskaitsevahendid ei piiraks sõnavabadust ja teabevabadust (mis hõlmab massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust, nagu on kirjeldatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11) või rikkumistest teatamist. Seetõttu ei tohiks ärisaladuste kaitset laiendada sellistele juhtumitele, mille korral ärisaladuse avalikustamine teenib avalikku huvi, kui sellega ei kaasne olulist üleastumist või väärtegu.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Õiguskindluse huvides ja arvestades seda, et ärisaladuste seaduslikelt omajatelt eeldatakse hoolsuskohustuse täitmist seoses nende väärtuslike ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamise ning nende kasutamise jälgimisega, on asjakohane piirata võimalust algatada ärisaladuste kaitseks hagimenetlust teatud tähtajaga, mis algab sellele kuupäevale järgneval kuupäeval, millal ärisaladuse omaja sai teada või tal oli alus saada teada, et kolmas isik on tema ärisaladuse ebaseaduslikult omandanud, seda kasutanud või selle avalikustanud.

(13) Siseturu sujuva toimimise säilitamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks ning õiguskindluse huvides ja arvestades seda, et ärisaladuste seaduslikelt omajatelt eeldatakse hoolsuskohustuse täitmist seoses nende väärtuslike ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamise ning nende kasutamise jälgimisega, on asjakohane piirata võimalust algatada ärisaladuste kaitseks hagimenetlust kolmeaastase tähtajaga, mis algab sellele kuupäevale järgneval kuupäeval, millal ärisaladuse omaja sai teada või tal oli alus saada teada, et kolmas isik on tema ärisaladuse ebaseaduslikult omandanud, seda kasutanud või selle avalikustanud.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Ärisaladuse ebaseaduslik omandamine kolmanda isiku poolt võib ärisaladuse seaduslikule omajale tekitada suurt kahju, sest kui ärisaladus on kord juba avalikustatud, ei ole omajal enam võimalik taastada ärisaladuse kaotamisele eelnenud olukorda. Seetõttu on oluline kehtestada kiired ja kättesaadavad ajutised abinõud ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise koheseks lõpetamiseks. Selline abi peab olema kättesaadav, ilma et tuleks oodata sisulist kohtuotsust, võttes seoses kõnealuse kohtuasja olemusega igakülgselt arvesse kaitseõigusi ja proportsionaalsuse põhimõtet. Samuti võib nõuda tagatisi määral, millest piisab selleks, et hüvitada kostjale kulud ja kahju, mis on põhjustatud põhjendamatu taotluse tõttu, eriti juhul, kui igasugune viivitamine põhjustaks ärisaladuse seaduslikule omajale korvamatut kahju.

(15) Ärisaladuse ebaseaduslik omandamine kolmanda isiku poolt võib ärisaladuse seaduslikule omajale tekitada suurt kahju, sest kui ärisaladus on kord juba avalikustatud, ei ole omajal enam võimalik taastada ärisaladuse kaotamisele eelnenud olukorda. Seetõttu on oluline kehtestada kiired ja kättesaadavad ajutised abinõud ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise koheseks lõpetamiseks, sealhulgas juhul, kui kõnealust ärisaladust kasutatakse teenuste osutamiseks. Selline abi peab olema kättesaadav, ilma et tuleks oodata sisulist kohtuotsust, võttes seoses kõnealuse kohtuasja olemusega igakülgselt arvesse kaitseõigusi ja proportsionaalsuse põhimõtet. Samuti võib nõuda tagatisi määral, millest piisab selleks, et hüvitada kostjale kulud ja kahju, mis on põhjustatud põhjendamatu taotluse tõttu, eriti juhul, kui igasugune viivitamine põhjustaks ärisaladuse seaduslikule omajale korvamatut kahju.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Samal põhjusel on samuti oluline kehtestada meetmed, mis hoiaksid ära ärisaladuse edaspidise ebaseadusliku kasutamise või avalikustamise. Selleks et keelavad meetmed oleks tõhusad, peab nende kestus, juhul kui asjaolude tõttu on vaja aega piirata, olema piisav selleks, et kõrvaldada igasugune äriline eelis, mis kolmas isik võis saada ärisaladuse ebaseaduslikust omandamisest, kasutamisest või avalikustamisest. Ühtegi sellist meedet ei tohiks mingilgi juhul jõustada juhul, kui ärisaladusega algselt kaitstud teave on saanud üldkasutatavaks põhjustel, mida ei saa seostada kostjaga.

(16) Samal põhjusel on samuti oluline kehtestada meetmed, mis hoiaksid ära ärisaladuse edaspidise ebaseadusliku kasutamise või avalikustamise. Selleks et keelavad meetmed oleksid tõhusad ja proportsionaalsed, peab nende kestus olema piisav selleks, et kõrvaldada igasugune äriline eelis, mille kolmas isik võis saada ärisaladuse ebaseaduslikust omandamisest, kasutamisest või avalikustamisest, sealhulgas juhul, kui kõnealust ärisaladust kasutati teenuste osutamiseks, ja selle aeg peaks olema piiratud, et vältida põhjendamatute konkurentsitõkete teket siseturul. Ühtegi sellist meedet ei tohiks mingilgi juhul jõustada juhul, kui ärisaladusega algselt kaitstud teave on saanud üldkasutatavaks põhjustel, mida ei saa seostada kostjaga.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Ärisaladust võidakse kasutada ebaseaduslikult selleks, et töötada välja, toota või turustada kaupu või nende osi, mida võidakse levitada siseturul, kahjustades sellega ärisaladuse omaja ärihuve ja siseturu toimimist. Selliste juhtumite korral ja kui kõnealune ärisaladus avaldab olulist mõju selle tulemusel saadud kauba kvaliteedile, väärtusele või hinnale või kulude vähenemisele, hõlbustades või kiirendades kauba tootmis- või turustamisprotsessi, on oluline anda õigusasutustele volitused nõuetekohaste meetmete kehtestamiseks, mille eesmärk on tagada, et sellised kaubad ei jõuaks turule või need eemaldataks turult. Kaubanduse üleilmset iseloomu arvestades on samuti vajalik, et need meetmed sisaldaks keeldu importida selliseid kaupu liitu või neid turuletoomise või pakkumise eesmärgil ladustada. Võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, ei pea parandusmeetmed ilmtingimata hõlmama kaupade hävitamist, kui on olemas muud kasutatavad võimalused, nagu kauba õigusi rikkuva omaduse eemaldamine või kaupade turult kõrvaldamine näiteks annetusena heategevusorganisatsioonidele.

(17) Ärisaladust võidakse kasutada ebaseaduslikult selleks, et töötada välja, toota või turustada kaupu või nende osi, mida võidakse levitada siseturul, kahjustades sellega ärisaladuse omaja ärihuve ja siseturu toimimist. Nendel juhtudel, kui ebaseaduslik omandamine on tõendatud, ja kui kõnealune ärisaladus avaldab olulist mõju selle tulemusel saadud kauba kvaliteedile, väärtusele või hinnale või kulude vähenemisele, hõlbustades või kiirendades kauba tootmis- või turustamisprotsessi, on oluline anda õigusasutustele volitused nõuetekohaste meetmete kehtestamiseks, mille eesmärk on tagada, et sellised kaubad ei jõuaks turule või need eemaldataks turult. Kaubanduse üleilmset iseloomu arvestades on samuti vajalik, et need meetmed sisaldaks keeldu importida selliseid kaupu liitu või neid turuletoomise või pakkumise eesmärgil ladustada. Võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, ei pea parandusmeetmed ilmtingimata hõlmama kaupade hävitamist, kui on olemas muud kasutatavad võimalused, nagu kauba õigusi rikkuva omaduse eemaldamine või kaupade turult kõrvaldamine näiteks annetusena heategevusorganisatsioonidele.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada konkurentsiõigust käsitlevate õigusnormide kohaldamist, eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 101 ja 102. Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmeid ei tohiks kasutada konkurentsi ebaõigeks piiramiseks viisil, mis on vastuolus nimetatud aluslepinguga.

(27) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada konkurentsiõigust käsitlevate õigusnormide kohaldamist, eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 101 ja 102. Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmeid ei tohiks kasutada konkurentsi ebaausaks piiramiseks, siseturule pääsuga viivitamiseks ja/või tööjõu liikuvusele tõkete loomiseks viisil, mis on vastuolus nimetatud aluslepinguga.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Meetmed, mis võetakse vastu ärisaladuste kaitsmiseks ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest, ei tohiks mõjutada ühegi teise valdkonna asjaomase õiguse, sh intellektuaalomandi õiguse, eraelu puutumatuse, dokumentidele juurdepääsu ja lepinguõiguse kohaldamist,. Ent kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ8 ja käesoleva direktiivi reguleerimisala kattuvad, siis on käesolev direktiiv ülimuslik (lex specialis),

(28) Meetmed, mis võetakse vastu ärisaladuste kaitsmiseks ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest, ei tohiks mõjutada ühegi teise valdkonna asjaomase õiguse, sh keskkonnakaitse ja keskkonnavastutus, tarbijakaitse, tervisekaitse ja ohutusnõuded, tervisekaitse, intellektuaalomandi õiguse, eraelu puutumatuse, dokumentidele ja teabele juurdepääsu ja lepinguõiguse kohaldamist. Ent kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ8 ja käesoleva direktiivi reguleerimisala kattuvad, siis on käesolev direktiiv ülimuslik (lex specialis),

__________________

__________________

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48/EÜ, 29. aprill 2004, intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta, ELT L 157, 30.4.2004, lk 45.

 

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 45).

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiiviga sätestatakse eeskirjad ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, avalikustamise ja kasutamise eest kaitsmise kohta.

Käesoleva direktiiviga sätestatakse eeskirjad avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest kaitsmise kohta.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „ärisaladus” – teave, mis vastab kõikidele järgmistele nõuetele:

(1) „ärisaladus” – oskusteave ja äriteave, mis vastab kõikidele järgmistele nõuetele:

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) sellel on kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu;

b) sellel on tegelik või võimalik kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu;

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas;

c) ärisaladuse omaja on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas;

Selgitus

Asendus, et tagada sidusus artikli 2 lõikes 2 kasutatud terminoloogiaga.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) see puudutab tõendeid või muid salajasi andmeid, mille väljatöötamine nõuab märkimisväärseid pingutusi ning mille esitamisest sõltub uute kemikaalide kasutamist eeldavate kemikaalide, ravimite või põllumajandustoodete turulelaskmise loa saamine.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) „õigusi rikkuvad kaubad” – kaubad, mille väljatöötamisel, kvaliteedi tagamisel, tootmisprotsessis või turustamisel saadakse olulist kasu ebaseaduslikult omandatud, kasutatud või avalikustatud ärisaladustest.

(4) „õigusi rikkuvad kaubad” – kaubad, mille väljatöötamisel, kvaliteedi tagamisel, omaduste kasutamisel, toimimisel, tootmisprotsessis või turustamisel saadakse kasu ebaseaduslikult omandatud, kasutatud või avalikustatud ärisaladustest.

Selgitus

Terminite „omadused” ja „toimimine” lisamisega seonduvad muud aspektid, mis ei kuulu kaupade kvaliteedi alla. Kaupa peaks lugema õigusi rikkuvaks, kui saadakse mis tahes viisil kasu omandatud ärisaladusest, vaatamata sellele, kui „olulist” kasu sellest saadi.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ärisaladuse omandamist ärisaladuse omaja nõusolekuta käsitatakse ebaseaduslikuna, kui see on toimunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu järgmisel viisil:

2. Ärisaladuse omandamist ärisaladuse omaja nõusolekuta käsitatakse ebaseaduslikuna, kui see on toimunud järgmisel viisil:

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) volitamata juurdepääs mis tahes dokumentidele või nende koopiatele, esemetele, materjalidele, ainetele või elektroonilistele failidele, mis on ärisaladuse omaja seadusliku kontrolli all ja mis sisaldavad ärisaladust või millest saab ärisaladuse tuletada;

a) volitamata juurdepääs mis tahes dokumentidele või nende koopiatele, esemetele, materjalidele, ainetele või elektroonilistele failidele, mis on ärisaladuse omaja seadusliku kontrolli all ja mis sisaldavad ärisaladust;

Selgitus

Peab selgitama, et ärisaladuse omaja on kaitstud ainult ärisaladuse ebaseadusliku omandamise eest, mitte pöördprojekteerimise eest, mis on seaduslik.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ärisaladuse kasutamist või avalikustamist käsitatakse ebaseaduslikuna juhul, kui seda teeb ärisaladuse omaja nõusolekuta tahtlikult või raske hooletuse tõttu isik, kelle puhul leitakse, et ta vastab mis tahes järgmisele tingimusele:

3. Ärisaladuse kasutamist või avalikustamist käsitatakse ebaseaduslikuna juhul, kui seda teeb ärisaladuse omaja nõusolekuta isik, kelle puhul leitakse, et ta vastab mis tahes järgmisele tingimusele:

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Ärisaladuse kasutamist või avalikustamist käsitatakse ebaseaduslikuna ka juhul, kui isik kasutamise või avalikustamise ajal teadis või pidi asjaolusid arvestades teadma, et ärisaladus omandati teiselt isikult, kes kasutas ärisaladust või avalikustas selle ebaseaduslikult lõike 3 tähenduses.

4. Ärisaladuse omandamist, kasutamist või avalikustamist käsitatakse ebaseaduslikuna ka juhul, kui isik omandamise, kasutamise või avalikustamise ajal teadis või pidi asjaolusid arvestades teadma, et ärisaladus omandati otse või kaudselt teiselt isikult, kes kasutas ärisaladust või avalikustas selle ebaseaduslikult lõike 3 tähenduses.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Õigusi rikkuvate kaupade teadlikku ja ettekavatsetud tootmist, pakkumist või turuletoomist või õigusi rikkuvate kaupade sellistel eesmärkidel importimist, eksportimist või ladustamist käsitatakse ärisaladuse ebaseadusliku kasutamisena.

5. Õigusi rikkuvate kaupade tootmist, pakkumist või turuletoomist või õigusi rikkuvate kaupade sellistel eesmärkidel importimist, eksportimist või ladustamist käsitatakse samuti ärisaladuse ebaseadusliku kasutamisena, kui sellist tegevust teostanud isik teadis või pidi asjaolusid arvestades teadma, et ärisaladust kasutati ebaseaduslikult lõike 3 tähenduses.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ärisaladuste omandamist käsitatakse seaduslikuna, kui see on omandatud mis tahes järgmisel teel:

1. Ärisaladuste omandamist käsitatakse seaduslikuna, kui see on omandatud mis tahes järgmisel teel:

a) iseseisev avastamine või loomine;

a) iseseisev avastamine või loomine;

b) sellise toote või eseme jälgimine, uurimine, demonteerimine või katsetamine, mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks või mis on sellise teabe omandaja seaduslikus valduses;

b) sellise toote või eseme jälgimine, uurimine, demonteerimine või katsetamine, mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks või mis on sellise teabe omandaja seaduslikus valduses, kes on vaba mis tahes õiguslikult kehtivast kohustusest ärisaladuse omandamist piirata;

c) töötajate esindajate teavitamise ja nendega konsulteerimise õiguse teostamine kooskõlas liidu ja siseriikliku õiguse ja/või tavadega;

c) töötajate esindajate teavitamise ja nendega konsulteerimise õiguse teostamine kooskõlas liidu ja siseriikliku õiguse ja/või tavadega;

c) igasugune muu tava, mis on konkreetsete asjaolude korral vastavuses ausa kaubandustavaga.

d) igasugune muu tava, mis on konkreetsete asjaolude korral vastavuses ausa kaubandustavaga.

 

Ärisaladuse omandamist, kasutamist ja avalikustamist peetakse seaduslikuks juhul, kui seda nõutakse liidu või riiklikes õigusaktides ning on lubatud nimetatud õigusaktide sätetega, millega kaitstakse ärisaladuse omaja õigusi.

2. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamise õigus puudub juhul, kui väidetav ärisaladuse ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine toimus mis tahes järgmisel juhul:

2. Ärisaladuste omandamist, kasutamist või avalikustamist peetakse seaduslikuks juhul, kui väidetav ärisaladuse omandamine, kasutamine või avalikustamine toimus mis tahes järgmisel juhul:

a) sõna- ja teabevahetuse seaduslikuks kasutamiseks;

a) sõna- ja teabevahetuse seaduslikuks kasutamiseks;

b) hageja üleastumise, väärteo või ebaseadusliku tegevuse paljastamise eesmärgil, tingimusel et ärisaladuse väidetav omandamine, kasutamine või avalikustamine oli selliseks paljastamiseks vajalik ja seega tegutses kostja avalikes huvides;

b) üleastumise, väärteo või ebaseadusliku tegevuse paljastamise eesmärgil, tingimusel et ärisaladuse väidetav omandamine, kasutamine või avalikustamine oli selliseks paljastamiseks vajalik ja seega tegutses kostja avalikes huvides;

c) ärisaladuse avalikustasid töötajad oma esindajatele nende esindusülesannete seaduspärase täitmise osana;

c) ärisaladuse avalikustasid töötajad oma esindajatele nende esindusülesannete seaduspärase täitmise osana kooskõlas liidu ja riikliku õiguse ning tavadega.

d) lepingus sätestamata kohustuse täitmiseks;

 

e) seadusjärgse huvi kaitsmise eesmärgil.

e) liidu või siseriikliku õiguse kohaselt tunnustatud seadusjärgse huvi kaitsmise eesmärgil.

 

2 a. Käesolev direktiiv ei mõjuta:

 

a) selliste liidu või riiklike eeskirjade kohaldamist, millega ärisaladuse omajatel nõutakse avaliku huvi põhjendusel avalikustada teavet, sealhulgas ärisaladusi riigiasutustele, et need saaksid oma ülesandeid täita;

 

b) töötajate poolt varasematel töökohtadel omandatud teabe, teadmiste, kvalifikatsioonide ja oskuste kasutamist, mida ei ole hõlmatud artiklis 3.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) väldib seaduslikule kaubandusele siseturul tõkete loomist;

b) väldib seaduslikule kaubandusele, konkurentsile ja töötajate liikuvusele siseturul tõkete loomist;

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamist käsitlevaid hagisid võib esitada vähemalt ühe aasta jooksul, kuid mitte rohkem kui kahe aasta jooksul pärast seda kuupäeva, kui hageja sai teada või tal oli alus saada teada hagi aluseks olevast viimasest asjaolust.

Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamist käsitlevaid hagisid võib esitada kolme aasta jooksul pärast seda kuupäeva, kui hageja sai teada või tal oli alus saada teada hagi aluseks olevast viimasest asjaolust.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et pooltel, nende seaduslikel esindajatel, kohtuametnikel, tunnistajatel, ekspertidel ja mis tahes isikutel, kes osalevad ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega seotud kohtumenetluses või kes pääsevad juurde dokumentidele, mis on sellise kohtumenetluse osa, ei ole lubatud kasutada või avalikustada ühtegi ärisaladust ega väidetavat ärisaladust, millest nad on saanud teada sellise osalemise või juurdepääsu tulemusel.

Liikmesriigid tagavad, et pooltel, nende seaduslikel esindajatel, kohtuametnikel, tunnistajatel, ekspertidel ja mis tahes isikutel, kes osalevad ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega seotud kohtumenetluses või kes pääsevad juurde dokumentidele, mis on sellise kohtumenetluse osa, ei ole lubatud kasutada või avalikustada ühtegi ärisaladust ega väidetavat ärisaladust, millest nad on saanud teada sellise osalemise või juurdepääsu tulemusel. Samuti võivad liikmesriigid lubada pädevatel õigusasutustel võtta selliseid meetmeid omal algatusel.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatav lause

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimeses lõigus viidatud kohustus langeb ära mis tahes järgmise ajaolu esinemisel:

Esimeses lõigus viidatud kohustus jääb kehtima kuni kohtumenetluse lõpetamiseni. Selline kohustus langeb aga ära mis tahes järgmise ajaolu esinemisel:

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kui kohtumenetluse käigus leitakse, et väidetav ärisaladus ei vasta artikli 2 punktis 1 sätestatud nõuetele;

a) kui lõplikus otsuses leitakse, et väidetav ärisaladus ei vasta artikli 2 punktis 1 sätestatud nõuetele;

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Samuti tagavad liikmesriigid, et pädevad õigusasutused võivad poole nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel võtta konkreetseid meetmeid, mis on vajalikud mis tahes sellise ärisaladuse või väidetava ärisaladuse konfidentsiaalsuse säilitamiseks, mida kasutati või millele viidati ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega seotud kohtumenetluse ajal.

Samuti tagavad liikmesriigid, et pädevad õigusasutused võivad poole põhjendatud taotluse alusel võtta konkreetseid meetmeid, mis on vajalikud mis tahes sellise ärisaladuse või väidetava ärisaladuse konfidentsiaalsuse säilitamiseks, mida kasutati või millele viidati ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega seotud kohtumenetluse ajal. Lisaks võivad liikmesriigid lubada pädevatel õigusasutustel vastu võtta omaalgatuslikke meetmeid.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) piirata kas osaliselt või täielikult juurdepääsu ärisaladusi sisaldavatele dokumentidele, mille on esitanud pooled või kolmandad isikud;

a) piirata kas osaliselt või täielikult juurdepääsu ärisaladusi sisaldavatele dokumentidele, mille on esitanud pooled või kolmandad isikud, tingimusel et mõlemal asjaomasel poolel või nende esindajal on neile juurdepääs;

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et mõlemal poolel on juurdepääs teabele, millel on oluline seos juhtumi sisuga.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) piirata juurdepääsu kohtuistungile, mille käigus võidakse avalikustada ärisaladusi, ja nendega seotud dokumentidele või ärakirjadele. Erandjuhul ja nõuetekohase põhjenduse alusel võivad pädevad õigusasutused piirata poolte juurdepääsu sellistele kohtuistungitele ning nõuda, et nendel võivad osaleda ainult poolte seaduslikud esindajad ja volitatud eksperdid, kes täidavad lõikes 1 viidatud konfidentsiaalsuskohustust;

b) piirata juurdepääsu kohtuistungile, mille käigus võidakse avalikustada ärisaladusi või väidetavaid ärisaladusi, ja nendega seotud dokumentidele või ärakirjadele, nii et juurdepääsu omaks piiratud arv isikuid, tingimusel et vähemalt ühele isikule iga poole puhul, tema asjaomasele juristile või esindajale menetlustes ja kohtuametnikele on antud täielik juurdepääs sellistele kohtuistungitele, dokumentidele ja ärakirjadele;

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõikes 2 viidatud hagi rahuldamise või tagasilükkamise üle otsustamisel ja selle proportsionaalsuse hindamisel võtavad pädevad õigusasutused arvesse poolte ja asjakohastel juhtudel kolmandate isikute õigustatud huvisid ning ükskõik kummale poolele ja asjakohastel juhtudel kolmandatele isikutele tekkida võivat kahju, mis tuleneb sellise hagi rahuldamisest või tagasilükkamisest.

3. Ärisaladuse kaitse meetmete kinnitamise või tagasilükkamise üle otsustamisel ja nende proportsionaalsuse hindamisel võtavad pädevad õigusasutused arvesse vajadust tagada õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, poolte ja asjakohastel juhtudel kolmandate isikute õigustatud huvisid ning ükskõik kummale poolele ja asjakohastel juhtudel kolmandatele isikutele tekkida võivat kahju, mis tuleneb sellise hagi rahuldamisest või tagasilükkamisest.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused võivad ärisaladuse omaja taotluse korral teha otsuse väidetava rikkuja suhtes mis tahes järgmiste ajutiste ja ettevaatusabinõude kohaldamiseks:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et õigusasutused võivad seada ärisaladuse väidetava ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise jätkamise tingimuseks tagatiste esitamise, mille eesmärk on tagada ärisaladuse omajale hüvitis.

2. Liikmesriigid tagavad, et õigusasutused võivad, alternatiivina lõikes 1 sätestatud meetmetele, seada ärisaladuse väidetava ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise jätkamise tingimuseks tagatiste esitamise, mille eesmärk on tagada ärisaladuse omajale hüvitis.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel õigusasutustel on artiklis 9 viidatud abinõudega seoses õigus nõuda hagejalt mõistlikkuse piires kättesaadavate tõendite esitamist, et õigusasutused saaks veenduda selles, et ärisaladus on olemas, hageja on ärisaladuse seaduslik omaja ning ärisaladus on omandatud ebaseaduslikult, ärisaladust kasutatakse või avalikustatakse ebaseaduslikult või on olemas ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise oht.

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel õigusasutustel on artiklis 9 viidatud abinõudega seoses õigus nõuda hagejalt mõistlikkuse piires kättesaadavate tõendite esitamist, et õigusasutused saaksid piisava kindlusega veenduda selles, et kõnealune teave kvalifitseerub ärisaladuseks, hageja on ärisaladuse omaja ning ärisaladus on omandatud ebaseaduslikult, ärisaladust kasutatakse või avalikustatakse ebaseaduslikult või on olemas ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise oht.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused on kohustatud hagi rahuldamise või tagasilükkamise ja selle proportsionaalsuse üle otsustades võtma arvesse ärisaladuse väärtust, ärisaladuse kaitsmiseks võetud meetmeid, kostja käitumist ärisaladuse omandamisel, avalikustamisel või kasutamisel, ärisaladuse ebaseadusliku avalikustamise või kasutamise mõju, poolte õigustatud huvisid ning mõju, mida meetmete määramine või tagasilükkamine võib avaldada pooltele, kolmandate isikute õigustatud huvidele, avalikule huvile ja põhiõiguste, sh sõna- ja teabevabaduse kaitsele.

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused on kohustatud hagi rahuldamise või tagasilükkamise ja selle proportsionaalsuse üle otsustades võtma arvesse juhtumi kõiki asjakohaseid aspekte, sh ärisaladuse väärtust, ärisaladuse kaitsmiseks võetud meetmeid, kostja käitumist ärisaladuse omandamisel, avalikustamisel või kasutamisel, ärisaladuse ebaseadusliku avalikustamise või kasutamise mõju, poolte õigustatud huvisid ning mõju, mida meetmete määramine või tagasilükkamine võib avaldada pooltele, kolmandate isikute õigustatud huvidele, avalikule huvile ja põhiõiguste, sh sõna- ja teabevabaduse kaitsele.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused võivad määrata artiklis 9 viidatud ajutiste abinõude rakendamise tingimuseks, et hageja esitab piisava tagatise või sellega võrdväärse garantii selleks, et tagada tekitatud kahju hüvitamine kostjale ja asjakohastel juhtudel teistele isikutele, keda meetmed on mõjutanud.

(Ei puuduta ingliskeelset versiooni.)

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et kui võetakse vastu ärisaladuse ebaseaduslikku omandamist, kasutamist või avalikustamist kinnitav kohtuotsus, võivad pädevad õigusasutused hageja taotluse alusel nõuda rikkujalt järgmist:

1. Liikmesriigid tagavad, et kui võetakse vastu ärisaladuse ebaseaduslikku omandamist, kasutamist või avalikustamist kinnitav kohtuotsus, võivad pädevad õigusasutused hageja taotluse alusel nõuda rikkujalt ühe või mitme järgmise meetme võtmist:

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) rikkumise asetleidmise tunnistamine;

välja jäetud

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et artiklis 11 sätestatud ettekirjutuste ja parandusmeetmete määramise taotluse kaalumisel ja nende meetmete proportsionaalsuse hindamisel võtavad pädevad õigusasutused arvesse ärisaladuse väärtust, ärisaladuse kaitsmiseks võetud meetmeid, rikkuja käitumist ärisaladuse omandamisel, avalikustamisel või kasutamisel, ärisaladuse ebaseadusliku avalikustamise või kasutamise mõju, poolte õigustatud huvisid ning mõju, mida meetmete määramine või tagasilükkamine võib avaldada pooltele, kolmandate isikute õigustatud huvidele, avalikule huvile ning põhiõiguste, sh sõna- ja teabevabaduse kaitsele.

Liikmesriigid tagavad, et artiklis 11 sätestatud ettekirjutuste ja parandusmeetmete määramise taotluse kaalumisel ja nende meetmete proportsionaalsuse hindamisel on pädevad õigusasutused kohustatud võtma arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid. See hinnang sisaldab asjakohasel juhul ärisaladuse väärtust, ärisaladuse kaitsmiseks võetud meetmeid, rikkuja käitumist ärisaladuse omandamisel, avalikustamisel või kasutamisel, ärisaladuse ebaseadusliku avalikustamise või kasutamise mõju, poolte õigustatud huvisid ning mõju, mida meetmete määramine või tagasilükkamine võib avaldada pooltele, kolmandate isikute õigustatud huvidele, avalikule huvile ning põhiõiguste, sh sõna- ja teabevabaduse kaitsele.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui pädevad asutused piiravad artikli 11 lõike 1 punktis a viidatud meetme kestust, peab selline kestus olema piisav selleks, et kõrvaldada igasugune äriline või majanduslik eelis, mille rikkuja võis saada ärisaladuse ebaseaduslikust omandamisest, kasutamisest või avalikustamisest.

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused piiravad artikli 11 lõike 1 punktis a viidatud meetme kestust nii, et see oleks piisav selleks, et kõrvaldada igasugune äriline või majanduslik eelis, mille rikkuja võis saada ärisaladuse ebaseaduslikust omandamisest, kasutamisest või avalikustamisest.

Selgitus

Kui kostja ei saa enam ebaseaduslikust omandamisest ärilist kasu, on ettekirjutuse pikendamise ainus eesmärk hoiatamine ja karistamine, takistades samas konkurentsi ja innovatsiooni.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui artikli 11 lõike 1 punktis a viidatud otsuse asemel määratakse rahaline hüvitis, siis ei tohi selline hüvitis ületada selliste litsentsitasude ja tasude summat, mis oleks tulnud tasuda, kui selline isik oleks taotlenud luba kõnealuse ärisaladuse kasutamiseks selle ajavahemiku eest, mille jooksul ärisaladuse kasutamine oleks olnud keelatud.

Kui artikli 11 lõike 1 punktides a ja b viidatud otsuse asemel määratakse rahaline hüvitis, siis ei tohi selline hüvitis ületada selliste litsentsitasude ja tasude summat, mis oleks tulnud tasuda, kui selline isik oleks taotlenud luba kõnealuse ärisaladuse kasutamiseks selle ajavahemiku eest, mille jooksul ärisaladuse kasutamine oleks olnud keelatud.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused otsustavad kannatanu taotluse alusel, et rikkuja, kes teadis või oleks pidanud teadma, et ta tegeles ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega, peab maksma ärisaladuse omajale kahjutasu, mis vastab tegelikult tekitatud kahjule.

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused otsustavad kannatanu taotluse alusel, et rikkuja, kes teadis või oleks pidanud teadma, et ta tegeles ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega, peab maksma ärisaladuse omajale kahjutasu, mis vastab rikkumise tulemusel tegelikult tekitatud kahjule.

 

Liikmesriigid võivad kooskõlas oma siseriikliku õiguse ja tavadega piirata töötajate kohustust hüvitada oma tööandjatele kahju tööandjate ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise eest, kui nad tegutsevad ettekavatsematult.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kaaludes otsust avalikustamismeetme kohta ja hinnates selle proportsionaalsust, võtavad pädevad õigusasutused arvesse võimalikku kahju, mida selline meede võib põhjustada rikkuja eraelu puutumatusele ja mainele, kui rikkuja on füüsiline isik, samuti ärisaladuse väärtust, rikkuja käitumist ärisaladuse omandamisel, kasutamisel või avalikustamisel, ärisaladuse ebaseadusliku avalikustamise või kasutamise mõju ja seda, kui suur on tõenäosus, et rikkuja jätkab ärisaladuse ebaseaduslikku kasutamist või avalikustamist.

3. Kaaludes otsust ühe lõikes 1 osutatud meetme kohta ja hinnates selle proportsionaalsust, võtavad pädevad õigusasutused arvesse, kas rikkujat puudutav teave võimaldab füüsilist isikut tuvastada ning kui see on nii, asjaolu, kas teabe avaldamine on põhjendatud, eelkõige lähtudes järgmistest kriteeriumidest: võimalik kahju, mida selline meede võib põhjustada rikkuja eraelu puutumatusele ja mainele, rikkuja käitumine ärisaladuse omandamisel, kasutamisel või avalikustamisel, ja see, kui suur on tõenäosus, et rikkuja jätkab ärisaladuse ebaseaduslikku kasutamist või avalikustamist.

MENETLUS

Pealkiri

Avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastane kaitse

Viited

COM(2013)0813 – C7-0431/2013 – 2013/0402(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

9.12.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

9.12.2013

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Lara Comi

7.10.2014

Arutamine parlamendikomisjonis

18.3.2014

5.11.2014

17.11.2014

3.12.2014

 

21.1.2015

23.2.2015

16.3.2015

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

4

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Daniel Dalton, Nicola Danti, Pascal Durand, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Antanas Guoga, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Jiří Maštálka, Marlene Mizzi, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Roberta Metsola, Franz Obermayr, Adam Szejnfeld, Ulrike Trebesius, Sabine Verheyen, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Jonathan Arnott, Philippe De Backer, Ashley Fox, Andrey Novakov

MENETLUS

Pealkiri

Avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastane kaitse

Viited

COM(2013)0813 – C7-0431/2013 – 2013/0402(COD)

EP-le esitamise kuupäev

27.11.2013

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

9.12.2013

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

23.10.2014

ITRE

9.12.2013

IMCO

9.12.2013

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

EMPL

23.10.2014

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Constance Le Grip

22.9.2014

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

13.10.2014

11.11.2014

23.3.2015

16.4.2015

Vastuvõtmise kuupäev

16.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

2

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Laura Ferrara, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Dietmar Köster, Gilles Lebreton, Jiří Maštálka, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Sergio Gaetano Cofferati, Angel Dzhambazki, Jytte Guteland, Constance Le Grip, Cecilia Wikström

Esitamise kuupäev

22.6.2015

(1)

ELT C 226, 16.7.2014, lk 48.

(2)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(3)

ELT C 226, 16.7.2014, lk 48.

(4)

ELT C , , lk. .

(5)

         Nõukogu otsus, 22. detsember 1994, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1367/2006, 6. september 2006, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/4/EÜ, 28. jaanuar 2003, keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 041, 14.2.2003, lk 26).

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL, 26. veebruar 2014, kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48/EÜ, 29. aprill 2004, intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 45).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika