RAPORT Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) rakendamise kohta

24.6.2015 - (2014/2256(INI))

Õiguskomisjon
Raportöör: Julia Reda

Muudatusettepanekud

• 001-001 (PDF - 80 KB)
• 001-001 (DOC - 291 KB)
• 002-002 (PDF - 83 KB)
• 002-002 (DOC - 291 KB)
• 003-003 (PDF - 82 KB)
• 003-003 (DOC - 291 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) rakendamise kohta

(2014/2256(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 4, 26, 34, 114, 118 ja 167,

–       võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 27,

–       võttes arvesse 1994. aasta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut,

–       võttes arvesse UNESCO 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 11, 13, 14, 16, 17, 22 ja 52,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas[1],

–       võttes arvesse kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsiooni ning eelkõige kolmeastmelist testi,

–       võttes arvesse Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) 20. detsembri 1996. aasta autoriõiguse lepingut,

–       võttes arvesse WIPO 20. detsembri 1996. aasta esituste ja fonogrammide lepingut,

–       võttes arvesse WIPO 24. juuni 2012. aasta audiovisuaalsete esituste lepingut, mis võeti vastu Pekingis toimunud WIPO audiovisuaalsete esituste kaitse diplomaatilisel konverentsil,

–       võttes arvesse 2013. aasta septembris esitatud Euroopa Patendiameti (EPO) ja Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM) ühiselt läbi viidud intellektuaalomandi õiguste alast uuringut „Suure intellektuaalomandiõiguse osakaaluga tööstusharude panus Euroopa Liidu majandustulemustesse ja tööhõivesse”,

–       võttes arvesse Marrakechi lepingut avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateoste internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul[2],

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/37/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta[3],

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta[4],

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/116/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta[5],

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2011. aasta direktiivi 2011/77/EL, millega muudetakse direktiivi 2006/116/EÜ autoriõiguse ja teatavate sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta[6],

–       võttes arvesse nõukogu 27. septembri 1993. aasta direktiivi 93/83/EMÜ teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta[7],

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta[8],

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas[9], millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/100/EMÜ[10],

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/84/EÜ algupärase kunstiteose autori õiguse kohta saada hüvitist edasimüügi korral[11],

–       võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni isiklikuks tarbeks kopeerimise maksu kohta[12],

–       võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa loome- ja kultuurisektori kui majanduskasvu ja töökohtade allika edendamise kohta[13],

–       võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni audiovisuaalteoste levitamise kohta interneti kaudu Euroopa Liidus[14],

–       võttes arvesse oma 22. septembri 2010. aasta resolutsiooni intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul[15],

–       võttes arvesse komisjoni avalikku konsultatsiooni ELi autoriõiguste läbivaatamise teemal, mis toimus 5. detsembrist 2013 kuni 5. märtsini 2014,

–       võttes arvesse oma 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni Dan Pescodi (Suurbritannia kodanik) petitsiooni 0924/2011 kohta Euroopa Pimedate Liidu/kuningliku üleriigilise pimedate instituudi nimel pimedate juurdepääsu kohta raamatutele ja muudele trükitoodetele[16],

–       võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Audiovisuaalteoste internetis levitamise kohta Euroopa Liidus: võimalused ja probleemid digitaalse ühtse turu kujundamisel” (COM(2011)0427),

–       võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Autoriõigus teadmistepõhises majanduses” (COM(2008)0466),

–       võttes arvesse komisjoni teatist „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg loovuse ja innovatsiooni soodustamiseks, et tagada Euroopas majanduskasv, kvaliteetsete töökohtade loomine ning kõrgetasemelised tooted ja teenused” (COM(2011)0287),

–       võttes arvesse 20. septembri 2011. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit kaubandusvõrgus mitte kättesaadavate tööde digiteerimise ja kättesaadavaks tegemise peamiste põhimõtete kohta, mille eesmärk on lihtsustada raamatute ja erialaajakirjade digiteerimist ja kättesaadavaks tegemist Euroopa raamatukogude ja muude sarnaste asutuste jaoks,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0209/2015),

A.     arvestades, et direktiivi 2001/29/EÜ läbivaatamine on väga oluline loovuse ja innovatsiooni, kultuurilise mitmekesisuse, majanduskasvu, konkurentsivõime ja digitaalse ühtse turu edendamise ning teadmistele ja teabele juurdepääsu seisukohast, pakkudes samas kirjandus- ja kunstiteoste autoritele piisavat tunnustust ja kaitstes nende õiguseid;

B.     arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 167 sätestatakse, et Euroopa Liit aitab kaasa liikmesriikide kultuuri ja mitmekesisuse õitsengule, toetades eelkõige kunsti- ja kirjandusloomingut;

C.     arvestades, et direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) eesmärk oli autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate õigusaktide kohandamine, et võtta arvesse tehnoloogia arengut;

D.     arvestades, et direktiivis 2001/29/EÜ käsitletakse ka mitmeid ELi kohustusi, mis on sätestatud rahvusvaheliste õigusaktidega, nagu Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni, WIPO autoriõiguste lepingu ning WIPO esituse ja fonogrammide lepingu sätted;

E.     arvestades komisjoni ja liikmesriikide märkimisväärseid investeeringuid Euroopa kultuuripärandiga seotud asutuste rikkalike kogude digiteerimisse ja neile internetipõhise juurdepääsu tagamisse, nii et kodanikel oleks juurdepääs kõikjal ja kõigi seadmete kaudu;

F.     arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomemajandus on ELi majanduskasvu ja töökohtade loomise mootor ning suur ELi majandusse panustaja, kuna annab hiljutise hinnangu kohaselt tööd rohkem kui seitsmele miljonile inimesele ja moodustab rohkem kui 4,2% ELi SKPst, ning arvestades, et kultuurimajandus lõi jätkuvalt töökohti majanduskriisi ajal aastatel 2008–2012;

G.     arvestades, et 2013. aasta septembri EPO ja OHIMi ühisuuringust ilmnes, et ligikaudu 39% ELi kogu majandustegevusest, mille rahaline väärtus on umbes 4 700 miljardit eurot aastas, pärineb intellektuaalomandi õigustega tihedalt seotud tööstusharudest ning seal asub ka 26% otsestest töökohtadest (ehk 56 miljonit töökohta), sellal kui kaudne tööhõive annab veel 9% kõigist ELi töökohtadest;

H.     arvestades, et digitaalse revolutsiooniga on meile saabunud uus tehnoloogia ja sidevahendid, mis on sillutanud teed uutele väljendusvormidele, mis omakorda – seades küll kahtluse alla pikaaegse kolmepoolse loovisikute, kultuurisektori ettevõtjate ja kasutajate vahelise suhte – on tagant kannustanud teadmistepõhise majanduse teket, luues uusi töökohti ja aidates kaasa kultuuri ja innovatsiooni edendamisele;

I.      arvestades, et kõik digitaalset ühtset turgu käsitlevad poliitilised algatused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja eelkõige selle artiklitega 11, 13, 14, 16, 17 ja 22;

J.      arvestades, et kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ulatuvad üle riigipiiride, sest mõnda Euroopa keelt räägitakse mitmes riigis;

K.     arvestades, et põhiõiguste harta kaitseb sõnavabadust, teabevabadust, kunsti ja teaduse vabadust ning tagab isikuandmete kaitse ja kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitse, õiguse omandile ja intellektuaalomandi kaitse ning õiguse haridusele ja ettevõtlusvabaduse;

L.     arvestades, et loovisiku õigus kaitsta oma loometeoseid peab jääma kehtima ka digitaalajastul;

M.    arvestades, et tuleb kaaluda meetmeid, mis toetaksid kultuurialase lävimise edasist arengut ja suurendaksid õiguskindlust selles sektoris; arvestades, et pärast direktiivi 2001/29/EÜ kohaldamist on välja töötatud palju loomealaseid internetiteenuseid ning tarbijatel on enneolematu juurdepääs laiale kultuuri- ja loometeoste valikule; arvestades, et tarbijad vajavad juurdepääsu rikkalikule ja mitmekesisele kvaliteetse sisuga teoste valikule;

N.     arvestades, et 2008. aastal ELi algatuse osana asutatud Euroopa digitaalse raamatukogu EUROPEANA harmooniline ja süsteemne edasiarendamine on teinud kättesaadavaks liikmesriikide raamatukogude teosed;

O.     arvestades, et loometeosed on ühed põhilised allikad, millest toituvad digitaalmajandus ja infotehnoloogia osalejad nagu otsingumootorid, sotsiaalmeedia ja kasutaja loodud sisu platvormid, kuid praktiliselt kogu loometeostega loodav väärtus kantakse üle digitaalvahendajatele, kes keelduvad tasumast autoritele või lepivad kokku äärmiselt madalates tasumäärades;

P.     arvestades, et direktiiviga 2011/77/EL ja direktiiviga 2006/116/EÜ ühtlustati autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtajad, kehtestades kõigi teoseliikide ja kõigi kaasnevate õiguste kaitse tähtaegade täielik ühtlustamine liikmesriikides;

Q.     arvestades, et ELi seadusandlikud institutsioonid on kohustatud edendama autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste selget õigusraamistikku, mis oleks mõistetav kõigile sidusrühmadele, eelkõige avalikkusele, ja mis tagaks õiguskindluse;

R.     võttes arvesse paljude internetis tegutsevate vahendajate konkurentsieelist ja suurenevat võimu ning selle olukorra negatiivset mõju autorite loomingulisele potentsiaalile ja loometeoste muude levitajate pakutavate teenuste arengule;

S.     arvestades, et autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste õigusraamistiku määratlemisel tuleks võtta arvesse vajadust edendada innovatiivseid tööstus- ja kaubandusmudeleid, kasutades ära uue tehnoloogia pakutavaid võimalusi, et suurendada ELi ettevõtjate konkurentsivõimet;

T.     arvestades, et komisjoni prioriteet ja ajavahemiku 2014–2019 programmi kese on majanduskasv ja töökohtade loomine;

1.      juhib tähelepanu asjaolule, et autoriõigus on käegakatsutav võimalus tagada loovisikute tasustamine ja loomeprotsessi rahastamine;

2.      peab kiiduväärseks komisjoni algatust viia läbi autoriõigust käsitlev konsultatsioon, mille vastu mitmed sidusrühmad, sealhulgas kultuurisektor ja kodanikuühiskond elavat huvi tundsid[17];

3.      tervitab komisjoni kindlat otsust arendada uue komisjoni ametiaja vältel edasi ELi digitaalarengu tegevuskava, mis hõlmab autoriõiguse alaseid küsimusi; väljendab heameelt komisjoni 2015. aasta tööprogrammi üle, kuna selles lubatakse kasutusele võtta ühtse e-turu pakett, mis sisaldab seadusandlikku ettepanekut eesmärgiga ajakohastada autoriõiguse eeskirjad, et viia need kooskõlla digitaalajastu nõudmistega;

4.      tuletab meelde, et autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kaitstakse ja stimuleeritakse nii uute kaupade ning teenuste väljatöötamist ja turustamist kui ka nende loomesisu loomist ja kasutamist, aidates seega mitme ELi tööstussektori raames kaasa paremale konkurentsivõimele, tööhõivele ja innovatsioonile;

5.      rõhutab, et autoriõigus on ainult sama tõhus kui selle kaitseks kehtestatud jõustamismeetmed ning loomesektori edukuse ja innovatiivsuse tagamiseks peab autoriõiguse jõustamine olema kindel;

6.      juhib tähelepanu asjaolule, et autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste olemasolu eeldab olemuslikult territoriaalsust; rõhutab, et see põhimõte ei ole vastuolus sisu ülekantavuse tagamise meetmetega;

7.      rõhutab, et direktiivi 2001/29/EÜ igal läbivaatamisel peaks jätkuvalt kaitsma õiguste omajate õiglase tasustamise põhimõtet; nõuab, et kinnitataks taas territoriaalsuse põhimõtet, mis võimaldab igal liikmesriigil tagada õiglase tasu põhimõtte järgimine oma kultuuripoliitika raamistikus;

8.      märgib, et kasutajatele seaduslikult kättesaadavate teoste valik on direktiivi 2001/29/EÜ rakendamisest alates laienenud; märgib lisaks, et piiriülene juurdepääs mitmekesistele kasutusviisidele, mida tehnoloogia arenguga tarbijatele pakutakse, võib tekitada vajaduse kehtiva õigusraamistiku tõenditepõhise parandamise järele, et arendada mitmekesise kultuuri- ja loomesisu veebipõhist seaduslikku pakkumist eesmärgiga võimaldada juurdepääs Euroopa kultuurilisele mitmekesisusele;

9.      tuletab meelde, et tarbijatele keelatakse liiga sageli ligipääs teatud sisuteenustele geograafilistel alustel, mis on vastuolus direktiivi 2001/29/EÜ eesmärgiga rakendada siseturu nelja vabadust; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon teeks ettepanekuid sobivate lahenduste kohta, mis muudaksid teenused ja autoriõigusega kaitstud sisu tarbijate jaoks piiriüleselt paremini kättesaadavaks;

10.    on seisukohal, et õiguste kollektiivset teostamist käsitlevas direktiivis 2014/26/EL võetud lähenemisviisist võib õppida muud liiki sisu puhul, aga ülekantavust ja asukohapõhist piiramist käsitlevaid probleeme ei saa lahendada ühe kõikehõlmava lahendusega, vaid vaja võib minna mitut erinevat sekkumist – nii reguleerivat kui ka turupõhist;

11.    rõhutab, et ELi loomeväljund on üks selle rikkalikumaid ressursse ja need, kes tahavad seda nautida, peaksid saama selle eest ka maksta, isegi kui seda müüakse ainult teises liikmesriigis;

12.    juhib tähelepanu asjaolule, et autoriõiguse kollektiivset teostamist käsitlevas direktiivis 2014/26/EL ette nähtud multiterritoriaalne litsentsimine on valikuvõimalus, kui ringhäälinguorganisatsioonid soovivad üleeuroopalist leviala;

13.    juhib tähelepanu sellele, et filmide ja telesaadete rahastamine, tootmine ja kaastootmine sõltub suurel määral territoriaalsetest ainulitsentsidest, mis antakse kohalikele levitajatele mitmetes kanalites, mis kajastavad Euroopa eri turgude kultuurilist eripära; seda arvestades rõhutab, et võime valida lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt territoriaalse leviku ulatus ja levikanali liik ergutab investeeringuid filmidesse ja telesaadetesse ning edendab kultuurilist mitmekesisust; palub komisjonil tagada, et igale autoriõiguse ajakohastamise algatusele eelneb põhjalik uuring selle kohta, milline on selle tõenäoline mõju filmide ja telesaadete tootmisele, rahastamisele ja levitamisele ning ka kultuurilisele mitmekesisusele;

14.    rõhutab, et tööstusharu kasutatav asukohapõhine piiramine ei tohiks takistada ELi liikmesriikides elavaid kultuurilisi vähemusi pääsemast ligi olemasolevatele tasuta või tasulistele sisule või teenustele nende keeles;

15.    toetab algatusi, mille eesmärk on suurendada ELis seaduslikul teel omandatud ja seaduslikul teel kättesaadavaks tehtud sisu levitamise internetipõhiste teenuste ülekantavust, austades seejuures täielikult autoriõigust ja õiguste omajate huve;

16.    tuletab meelde, et Euroopa kultuuriturud on Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse tõttu loomu poolest heterogeensed; märgib, et seda mitmekesisust tuleks käsitada pigem eelise kui ühtset turgu takistava asjaoluna;

17.    võtab teadmiseks territoriaalsete litsentside olulisuse ELis, eelkõige audiovisuaal- ja filmitööstuses, mis tugineb peaasjalikult ringhäälinguorganisatsioonide etteostu- või eelrahastamissüsteemidele;

18.    võtab murega teadmiseks ebaseaduslike internetipõhiste teenuste kasvava hulga ning piraatluse ja üldisemalt intellektuaalomandi õiguste rikkumiste sagenemise – suundumus, mis ohustab tõsiselt liikmesriikide majandust ja loovust ELis;

19.    rõhutab, et autoriõiguse raamistiku mis tahes reformi aluseks peaks olema kõrgetasemeline kaitse, kuna õigused on intellektuaalse loometegevuse seisukohalt väga olulised ning tagavad stabiilse, selge ja paindliku õigusliku aluse, mis toetab investeeringuid kultuuri- ja loomesektorisse ning selle kasvu, kõrvaldades ühtlasi õigusliku ebakindluse ja õiguslikud vastuolud, mis mõjutavad negatiivselt siseturu toimimist;

20.    rõhutab, et digitaalse ühtse turu toimivate struktuuride laiendamine on tähtis ülesanne, aga lisaks tuleb võtta ka meetmeid, et tagada analoogse ühtse turu jätkuv korralik toimimine;

21.    juhib tähelepanu sellele, et autoriõigustega tihedalt seotud tööstusharudes töötab ELis üle seitsme miljoni inimese; palub komisjonil seepärast tagada, et kooskõlas parema õigusliku reguleerimise põhimõtetega hinnataks enne iga autoriõiguse ajakohastamise seadusandlikku algatust põhjalikult selle mõju majanduskasvule ja töökohtadele, samuti võimalikke kulusid ja kasu, mida see kaasa toob;

22.    rõhutab, et ELi autoriõigusi käsitlevate õigusaktide võimalik läbivaatamine peab olema nõuetekohaselt keskendatud ning põhinema veenvatel andmetel, et kindlustada Euroopa loomemajanduse jätkuv areng;

23.    tunnistab, et autorõigusi rikkuv äritegevus kujutab tõsist ohtu digitaalse ühtse turu toimimisele ning mitmekesise kultuuri- ja loomesisu veebipõhise seadusliku pakkumise arengule;

24.    peab hädavajalikuks tugevdada autorite ja loovisikute positsiooni ning suurendada nende teoste digitaalsest levitamisest ja kasutamisest saadavat tasu;

Ainuõigused

25.    tunnistab, et autorite ja esitajate loome- ja kunstilist tööd on vaja õiguslikult kaitsta; tunnistab, et kultuuri ja teadmiste levitamine on avalikes huvides; tunnistab tootjate ja kirjastajate osatähtsust teoste turule toomisel ning vajadust tagada kõikide eri liiki õiguste omajate õiglane ja asjakohane tasustamine; nõuab autorite ja esitajate lepingulise positsiooni parandamist võrreldes muude õiguste omajate ja vahendajatega, eriti kaaludes autorite poolt kolmandatele isikutele üle antud õiguste kasutamiseks mõistlikku tähtaega, pärast mida muutuksid need õigused kehtetuks, kuna lepingulisi vahetusi võib iseloomustada tasakaalustamata jõuvahekord; rõhutab sellega seoses lepinguvabaduse tähtsust;

26.    märgib, et autoriõigusega kaitstud teoste ja muude kaitstud objektide proportsionaalne kaitse on väga oluline, muu hulgas kultuurilisest seisukohast, ning et ELi toimimise lepingu artikli 167 kohaselt peab liit oma tegevuses kultuuriaspekte arvesse võtma;

27.    rõhutab, et autorid ja esitajad peavad saama õiglase tasu ühteviisi digitaalkeskkonnas ja analoogmaailmas;

28.    palub komisjonil hinnata sihipäraseid ja asjakohaseid meetmeid õiguskindluse parandamiseks kooskõlas komisjoni parema õigusliku reguleerimise eesmärgiga; palub komisjonil uurida Euroopa Liidu ühtse autoriõiguse mõju töökohtadele ja innovatsioonile, autorite, esitajate ja muude õiguste omajate huvidele ning tarbijate ligipääsu edendamisele piirkondlikule kultuurilisele mitmekesisusele;

29.    juhib tähelepanu sellele, et hapras ökosüsteemis, mis toodab ja rahastab loometööd, on ainuõigused ja lepinguvabadus olulised komponendid, kuna need soodustavad paremat riskijagamist, võimaldavad paljudel eri osalejatel osaleda ühisprojektides, mis on mõeldud kultuuriliselt mitmekesisele publikule, ning toestavad stiimulit investeerida professionaalsesse sisu tootmisse;

30.    soovitab ELi seadusandjal selleks, et kaitsta avalikke huve, kaitstes seejuures isikuandmeid, kaaluda, kuidas veelgi vähendada tõkkeid, mis takistavad avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist; märgib, et sellisel õigusaktide kohandamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2013/37/EL, autoriõiguse süsteemi aluspõhimõtteid ja Euroopa Liidu Kohtu asjakohast kohtupraktikat;

31.    palub komisjonil kaitsta tulemuslikult üldkasutatavaid teoseid, mis määratluse kohaselt ei ole autoriõigusega kaitstud; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon selgitaks, et kui teos on juba kord üldkasutatav, siis jääb see üldkasutatavaks ka pärast digiteerimist, mille tulemusel ei sünni uus, teisendav teos; samuti palub komisjonil uurida, kas õiguste omajatele saab anda õiguse kuulutada oma teosed tervikuna või osaliselt üldkasutatavaks;

32.    palub komisjonil veelgi ühtlustada autoriõiguse kaitse tähtaega, hoidudes seejuures kaitsetähtaja täiendavast pikendamisest, vastavalt Berni konventsioonis sätestatud rahvusvahelistele standarditele; ergutab liikmesriike viima sujuvalt lõpule direktiivide 2006/116/EÜ ja 2011/77/EL ülevõtmine ja rakendamine;

Erandid ja piirangud

33.    kutsub ELi seadusandjat üles jääma kindlaks direktiivis 2001/29/EÜ seatud eesmärgile näha ette autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste asjakohane kaitse kui üks peamisi abinõusid Euroopa kultuuri loova tegevuse tagamiseks ning tagada õiglane tasakaal eri liiki õiguste omajate ning kaitstud objekti kasutajate vahel, samuti eri liiki õiguste omajate vahel; lisaks rõhutab, et selles valdkonnas tehtav mis tahes seadusandlik muudatus peaks tagama puudega inimeste juurdepääsu igas vormis teostele ja teenustele, mis on kaitstud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega;

34.    toonitab, et autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused on Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse ning ka haridus- ja teadusuuringute sektori ning nende õiguste eranditest ja piirangutest kasu saava sektori õigusraamistik ning moodustavad nende sektorite tegevuse ja tööhõive aluse;

35.    märgib, et erandeid ja piiranguid tuleb kohaldada nii, et võetaks arvesse eesmärki, milleks need kavandati, ning digitaal- ja analoogkeskkonna erilisi tunnuseid, säilitades seejuures tasakaalu õiguste omajate ja avalike huvide vahel; palub komisjonil seepärast uurida võimalust vaadata läbi hulk olemasolevaid erandeid ja piiranguid selleks, et kohandada need paremini digitaalkeskkonnaga, võttes arvesse digitaalkeskkonna jätkuvat arengut ja vajadust konkurentsivõime järele;

36.    rõhutab, et tähtis on erandite ja piirangute kättesaadavus puudega inimestele; sellega seoses võtab teadmiseks Marrakechi lepingu sõlmimise, mis hõlbustab nägemispuudega inimeste juurdepääsu raamatutele, ning ergutab seda kiiresti ratifitseerima, seadmata ratifitseerimise tingimuseks ELi õigusraamistiku läbivaatamist; on arvamusel, et leping on suur samm edasi, kuid tuleb veel palju tööd teha, et avada juurdepääs sisule ka teistsuguse puudega inimestele;

37.    võtab teadmiseks Euroopa kultuurilise mitmekesisuse tähtsuse ja märgib, et liikmesriikidevahelised erinevused erandite rakendamisel võivad olla proovikiviks siseturu toimimisele, pidades silmas piiriülese tegevuse arengut ning ELi ülemaailmset konkurentsivõimet ja innovatsiooni, ning võivad põhjustada ka õiguskindlusetust autorite ja kasutajate jaoks; on arvamusel, et mõned erandid ja piirangud võivad seetõttu saada kasu ühtsematest eeskirjadest; täheldab siiski, et erinevused võivad olla õigustatud, et lubada liikmesriikidel luua seadusi vastavalt oma erilistele kultuuri- ja majandushuvidele ning kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega;

38.    palub komisjonil uurida erandite ja piirangute suhtes miinimumstandardite kohaldamist ning tagada direktiivis 2001/29/EÜ osutatud erandite ja piirangute nõuetekohane rakendamine ning tagada siseturul piiriülene võrdne juurdepääs kultuurilisele mitmekesisusele ja parandada õiguskindlust;

39.    peab vajalikuks tugevdada üldistes huvides toimivatele institutsioonidele, näiteks raamatukogudele, muuseumidele ja arhiividele, tehtavaid erandeid, et edendada laialdast juurdepääsu kultuuripärandile, sealhulgas veebiplatvormide kaudu;

40.    palub komisjonil hoolikalt kaaluda võimalust muuta teatavad erandid kohustuslikuks, kui nende eesmärk on kaitsta põhiõigusi, eriti võidelda diskrimineerimisega või kaitsta ajakirjandusvabadust; tuletab sellega seoses meelde, et nende erandite eest tuleks ette näha õiglane hüvitis;

41.    tuletab meelde väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) tähtsust kultuuri- ja loomemajanduses ELis töökohtade loomise ja majanduskasvu seisukohast; rõhutab, et valdav enamik kultuuri- ja loomemajanduse VKEdest kasutab ära autoriõiguse-eeskirjade paindlikkust, et kultuuri- ja loometeoseid toota, neisse investeerida ning neid levitada, aga ka selleks, et töötada välja uuenduslikke lahendusi, mis võimaldavad kasutajatel saada veebis juurdepääs loometeostele, mis on kohandatud kohalike turgude eelistustele ja eripäradele;

42.    võtab huviga teadmiseks digitaalvõrkudes teoste kasutamise uute vormide arengu, eelkõige teisendava kasutamise, ning rõhutab vajadust uurida lahendusi, mis ühendavad tulemuslikult kaitse, mis pakub loovisikutele asjakohast tasu ja õiglast hüvitist, avalike huvidega pääseda juurde kultuuriväärtustele ja teadmistele;

43.    rõhutab, et kui erandit või piirangut juba kohaldatakse, tuleks sisu uusi kasutusviise, mille on teinud võimalikuks tehnoloogia areng või tehnoloogia uus kasutus, nii palju kui võimalik tõlgendada kooskõlas kehtiva erandi või piiranguga, tingimusel et uus kasutus on olemasoleva sarnane, et parandada õiguskindlust – selle suhtes kohaldataks kolmeastmelist testi; tunnistab, et selline paindlikkus erandite ja piirangute tõlgendamisel võib lubada kohandada kõnealuseid erandeid ja piiranguid erinevate siseriiklike asjaolude ja sotsiaalsete vajadustega;

44.    rõhutab vajadust tagada erandite ja piirangute tehnoloogiline neutraalsus ja tuleviku lahendustega ühilduvus, võttes nõuetekohaselt arvesse meedia ühtesulamise mõju, teenides sealjuures avalikke huve, edendades stiimuleid uute teoste loomiseks, rahastamiseks ja levitamiseks ning nende teoste avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks uutel, uuenduslikel ja vastupandamatutel viisidel;

45.    teeb ettepaneku vaadata läbi teenuseosutajate ja vahendajate vastutus, et täpsustada nende õiguslikku seisundit ja vastutust autoriõiguse osas, tagamaks, et kogu loomeprotsessi ja tarneahela käigus peetakse kinni hoolsuskohustusest ning loovisikud ja õiguste omajate saavad ELis õiglast tasu;

46.    on seisukohal, et alaliselt avalikes kohtades asuvaid teoseid kujutavate fotode, videosalvestiste või muude jäädvustuste äriliseks kasutamiseks peaks alati olema vaja autorite või neid esindava volitatud isiku eelnevat luba;

47.    jääb arvamuse juurde, et digitaalse turu arendamine on võimatu, kui selle kõrval ei arendata loome- ja kultuurimajandust;

48.    toonitab, et tähtis on teha erand karikatuuri, paroodia ja pastiši puhul, kuna need on demokraatliku arutelu elujõudu tagavad tegurid; arvab, et erand peaks looma tasakaalu loovisikute ja originaaltegelaste huvide ja õiguste ning kaitstud teose kasutaja (kes kasutab karikatuuri, paroodia või pastiši erandit) sõnavabaduse vahel;

49.    rõhutab vajadust hinnata nõuetekohaselt võimalust kasutada teksti ja andmete puhul teadusuuringute eesmärgil automaatseid analüüsitehnikaid (nt teksti- ja andmekaevandamist või sisukaevandamist), tingimusel et teose lugemiseks on luba saadud;

50.    jääb arvamuse juurde, et digitaalse turu areng on tihedalt seotud loome- ja kultuurimajanduse arenguga ning peab käima sellega käsikäes, kuna see on ainus viis kestva õitsengu saavutamiseks;

51.    märgib, et õigus eraomandile on üks tänapäeva ühiskonna aluseid; samuti märgib, et haridusmaterjalidele ja kultuuriväärtustele juurdepääsu hõlbustamine on äärmiselt tähtis teadmistepõhise ühiskonna arengu seisukohast ning seadusandjad peaksid seda arvestama;

52.    nõuab teadusuuringute ja hariduse eesmärgil tehtud erandit, mis peaks hõlmama mitte ainult haridusasutusi, vaid ka akrediteeritud haridus- või teadustegevust, sealhulgas veebipõhist ja piiriülest tegevust, mis on seotud pädevate asutuste poolt või õigusaktidega tunnustatud haridusasutustega või mis toimuvad haridusprogrammi raames;

53.    rõhutab, et võimalikud uued erandid või piirangud, mis ELi autoriõigust käsitlevasse õigussüsteemi tehakse, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud usaldusväärse ja objektiivse majandusliku ja õigusliku analüüsiga;

54.    tunnistab raamatukogude tähtsust teadmistele juurdepääsu seisukohast ning palub komisjonil hinnata sellise erandi vastuvõtmist, mis lubab avalikel ja teadusraamatukogudel laenutada avalikkusele digitaalformaadis teoseid isiklikuks kasutuseks piiratud ajaks interneti või raamatukogude võrgustiku kaudu, nii et raamatukogud saavad tõhusalt ja ajakohaselt täita oma avalike huvidega seotud kohustust levitada teadmisi; soovitab maksta autoritele õiglast hüvitist e-laenutuste eest samas ulatuses nagu füüsiliste raamatute laenutuste eest vastavalt riiklikele territoriaalsetele piirangutele;

55.    palub komisjonil hinnata sellise erandi vastuvõtmist, mis võimaldab raamatukogudel digiteerida sisu järelevaatamise, kataloogimise ja arhiivimise eesmärgil;

56.    rõhutab, kui tähtis on võtta arvesse nende arvukate eksperimentide järeldusi, mida teeb raamatutööstus õiglaste, tasakaalustatud ja toimivate ärimudelite kehtestamiseks;

57.    märgib, et mõnes liikmesriigis on kasutusele võetud hüvitusskeemidele suunatud kohustuslikud litsentsid; rõhutab vajadust tagada, et toimingud, mis on erandi alusel lubatud, jääksid lubatuks; tuletab meelde, et erandite ja piirangute kasutamise eest tuleks kaaluda hüvitise maksmist ainult juhtudel, kui toimingud, mis arvati kuuluvat erandi alla, põhjustavad õiguste omajale kahju; peale selle kutsub intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskust üles hindama täielikult ja teaduslikult neid liikmesriikide meetmeid ja nende mõju igale asjaomasele sidusrühmale;

58.    tuletab meelde isiklikuks tarbeks kopeerimist puudutava erandi tähtsust, mis ei või olla tehniliselt piiratud, ja loovisikutele õiglase hüvitise maksmise tähtsust; palub komisjonil analüüsida teaduslike tõendite põhjal Euroopa Parlamendi 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni isiklikuks tarbeks kopeerimise maksu kohta[18] ja komisjoni poolt läbi viidud viimase vahendamisprotsessi tulemusi[19], samuti seda, kas olemasolevad meetmed õiguste omajatele õiglase hüvitise tagamiseks reproduktsioonide puhul, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks, on toimivad, eriti mis puudutab läbipaistvusmeetmeid;

59.    märgib, et õigust kehtestada isiklikuks tarbeks kopeerimise tasu tuleks reguleerida nii, et teavitada kodanikke tasu praegusest summast, selle eesmärgist ja kasutusviisist;

60.    toonitab, et õiguste omaja ja tarbija õiguste kaitsmiseks tuleks digitaalsisule kohaldatavad tasud läbipaistvamaks muuta ja neid optimeerida, võttes arvesse direktiivi 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateoste internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul;

61.    rõhutab, kui oluline on tuua autoriõiguse kasutajatele mõeldud autoriõiguse korraldusse rohkem selgust ja läbipaistvust, eelkõige seoses kasutaja loodud sisu ja autoritasudega, et edendada loovust ja veebiplatvormide edasiarendamist ning tagada autoriõiguse omajatele asjakohane tasu;

62.    märgib ära direktiivi 2001/29/EÜ artikli 6 lõike 4 tähtsuse ning rõhutab, et erandite või piirangute tõhusast kasutamisest ning juurdepääsust sisule, mis ei ole kaitstud autoriõiguse või sellega kaasnevate õigustega, ei tohiks loobuda lepingu või lepingutingimustega;

63.    kutsub levitajaid üles avalikustama kogu kättesaadavat teavet tehnoloogiliste meetmete kohta, mis on vajalikud nende sisu koostalitlusvõime tagamiseks;

64.    toonitab vajadust edendada suuremat koostalitlusvõimet, eelkõige tarkvara ja terminalide puhul, kuna koostalitlusvõime puudumine takistab innovatsiooni, vähendab konkurentsi ja kahjustab tarbijat; on veendunud, et koostalitlusvõime puudumine tekitab ühe konkreetse toote või teenuse puhul turgu valitseva seisundi, mis omakorda lämmatab konkurentsi ja piirab ELis tarbijate valikuvõimalusi;

65.    juhib tähelepanu asjaolule, et digitaalse turu kiire tehnoloogiline areng nõuab autoriõiguse jaoks tehnoloogiliselt neutraalset õigusraamistikku;

66.    tunnistab proportsionaalse ja tulemusliku jõustamise rolli loovisikute, õiguste omajate ja tarbijate toetamisel;

67.    kutsub komisjoni ja ELi seadusandjat üles kaaluma lahendusi väärtuse sisult teenustele ümberpaigutamiseks; rõhutab vajadust kohandada vahendaja seisundi määratlust praeguses digitaalkeskkonnas;

68.    rõhutab, et tarbijad puutuvad sageli kokku erinevate piirangutega ja et tarbijaõiguste mõiste autoriõiguse raamistikus väga sageli puudub; kutsub komisjoni üles hindama kehtivate autoriõigust käsitlevate õigusaktide tõhusust tarbija vaatepunktist ning töötama välja selged ja kõikehõlmavad tarbijaõigused;

o

o o

69.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

• [1]  EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10.
• [2]  ELT L 84, 20.3.2014, lk 72.
• [3]  ELT L 175, 27.6.2013, lk 1.
• [4]  ELT L 299, 27.10.2012, lk 5.
• [5]  ELT L 372, 27.12.2006, lk 12.
• [6]  ELT L 265, 11.10.2011, lk 1.
• [7]  EÜT L 248, 6.10.1993, lk 15.
• [8]  ELT L 157, 30.4.2004, lk 45.
• [9]  ELT L 376, 27.12.2006, lk 28.
• [10]  EÜT L 346, 27.11.1992, lk 61.
• [11]  EÜT L 272, 13.10.2001, lk 32.
• [12]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0179.
• [13]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0368.
• [14]  ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 64.
• [15]  ELT C 50 E, 21.2.2012, lk 48.
• [16]  ELT C 249 E, 30.8.2013, lk 49.
• [17]  Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste peadirektoraadi aruanne Euroopa autoriõiguse eeskirjade läbivaatamise teemalise avaliku konsultatsiooni tulemuste kohta, juuli 2014.
• [18]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0179.
• [19]  António Vitorino 31. jaanuari 2013. aasta soovitused, mis tulenevad komisjoni poolt läbi viidud isiklikuks tarbeks kopeerimise ja reprograafia tasudega seotud viimasest vahendamisprotsessist.

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (20.4.2015)

õiguskomisjonile

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) rakendamise kohta
(2014/2256(INI))

Arvamuse koostaja: José Blanco López

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, kui tähtis on Euroopa Liidu kultuuriline ja keeleline mitmekesisus, mis loob ühtsele turule pigem võimalusi kui tõkkeid, ning rõhutab, et kultuuri- ja loomemajandus on ELi majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomise mootor, kuna annab tööd rohkem kui 7 miljonile inimesele ja moodustab rohkem kui 4,2 % ELi SKPst; rõhutab, et kultuuri- ja loomemajandus lõi jätkuvalt töökohti majanduskriisi ajal aastatel 2008–2012 ja sellel on olnud oluline roll liidu konkurentsivõime suurendamisel; rõhutab asjaolu, et on loodud uusi ärimudeleid ja uuenduslikke internetipõhiseid teenuseid;

2.  rõhutab, et interneti kultuurilisel ja loomingulisel sisul on infoühiskonna, infotehnoloogia ning digitaalse taristu ja teenuste investeeringute arengus võtmeroll, mis seeläbi soodustab innovatsiooni, majanduskasvu ja loovust;

3.  toonitab, et autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused on Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse õigusraamistik ja moodustavad nende sektorite majandustegevuse, konkurentsivõime, tööhõive, loovuse ja innovatsiooni loomise aluse; rõhutab, et sektori tootlikkus kasvab jätkuvalt, ning toonitab, et praegune killustatud ja vananenud süsteem takistab Euroopa digitaalse ühtse turu täielikku väljaarendamist ja toimimist;

4.  kiidab heaks ELi kodanike suure huvi ja ka suure panuse komisjoni avaliku konsulteerimise voorus ELi autoriõiguse eeskirjade läbivaatamise teemal;

5.  toonitab, et autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused peaksid moodustama Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse tasakaalustatud õigusraamistiku majandustegevuse ja tööhõive loomiseks; rõhutab siiski, et praegune killustatud ja vananenud maksusüsteem tekitab suuri probleeme Euroopa digitaalse ühtse turu arendamisel ning ja ohustab seepärast majanduskasvu ja -arengut;

6.  toonitab, et autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused on Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse sektori õigusraamistik ja moodustavad nende sektorite majandustegevuse ja tööhõive loomise aluse; rõhutab, et kuigi kultuuri- ja loomemajanduse sektori tootlikkus kasvab jätkuvalt, kahanevad sektoris õiguste omajate tulud;

7.  toonitab, et autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused on Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse ning ka haridus- ja teadusuuringute sektori ning nende õiguste eranditest ja piirangutest kasu saava sektori õigusraamistik ning moodustavad nende sektorite tegevuse ja tööhõive aluse;

8.  rõhutab, et autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused on õigused, millele tugineb kogu loomemajandus ja sellega seotud väärtusahel; kutsub seetõttu komisjoni üles toetama ja kaitsma loovisikute intellektuaalomandiõigust, et kaasa aidata Euroopa loomemajanduse õitsengule;

9.  peab tervitatavaks komisjoni pühendumist ELi digitaalarengu tegevuskava, kaasa arvatud autoriõiguse eeskirjade ajakohastamise eesmärgi edasiarendamisele; tunnistab vajadust vaadata läbi direktiiv 2001/29/EÜ, et tagada autoritele, esinejatele ja teistele autoriõiguse omajatele asjakohane tasu ja nende õiguste asjakohane kaitse ning Euroopa kultuurimajanduses õiglane tasakaal kõigi osalejate (VKEd, tarbijad, kasutajad, loovisikud ja õiguste omajad) vahel digitaalajastul, mis tähendab muutuvat ja pidevalt arenevat tehnoloogilist keskkonda ning toob endaga kaasa muutusi kasutajate käitumises koos võimaluste ja väljakutsetega; on seisukohal, et selline läbivaatamine peaks andma vajalikku õigusselgust, -stabiilsust ja -kindlust, aga ka paindlikkust, mida on vaja investeeringute ja kasvu edendamiseks loome- ja kultuurisektoris, kõrvaldades ühtlasi õigusliku ebakindluse ja õiguslikud vastuolud, mis mõjutavad negatiivselt digitaalse ühtse turu toimimist; palub ka selle põhimõtte tugevat kaasamist, et avada järjekindluse huvides niipea kui võimalik uuesti direktiiv 2000/31/EÜ elektroonilise kaubanduse kohta; on veendunud, et selle läbivaatamise üheks peamiseks eesmärgiks peaks olema autoriõiguse ajakohastamine eesmärgiga lihtsustada piiriülest juurdepääsu teenustele ja sisule, säilitades samas intellektuaalomandiõiguse kõrgetasemelise kaitse ning pakkudes arengut ja kultuurilist mitmekesisust;

10. rõhutab, et kehtivate autoriõiguse eeskirjade ajakohastamine on digitaalse majanduse lahutamatu osa;

11. rõhutab, et loovuse innovatsioon ja tehnika areng võivad märkimisväärselt inimeste elu mõjutada, võimaldades erinevatel rühmadel loominguliselt suhelda ning koostööd teha, parandades seeläbi loomeinimeste olemasolevaid oskusi ja luues lisandväärtust; arvab, et see parandab konkurentsivõimet, tööhõivet ja innovatsiooni kogu Euroopas;

12. tunnistab, et autoriõigusi rikkuv äritegevus kujutab tõsist ohtu digitaalse ühtse turu toimimisele ning internetis mitmekesise veebipõhise kultuuri- ja loomesisu seadusliku pakkumise arendamisele;

13. kutsub komisjoni üles viima läbi hindamist erinevate isiklikuks tarbeks kopeerimise mehhanismide kohta Euroopas, võttes arvesse tasude tõhusust ja läbipaistvust ning isiklikuks tarbeks kopeerimise kasutamises toimuvaid muutusi; on seisukohal, et komisjon peaks tegelema isiklikuks tarbeks kopeerimise mehhanismide erinevustega, et tagada siseturul kaupade ja teenuste vaba liikumine ning õiglane tasu loome- ja kultuurilise sisu eest ning lihtsustada uute ja uuenduslike ärimudelite arendamist;

14. rõhutab, et ELi autoriõiguse õigustiku reformimine peaks jätkuvalt tugevdama Euroopa kultuuri- ja loomemajandust, parandades digitaalsektoris kõigi kaasatud osapoolte (sealhulgas õiguste omajad, ettevõtted ja kasutajad) õiguskindlust ning kehtestades stiimulid uuenduslike internetipõhiste litsentsisüsteemide jaoks ja sisu internetipõhise levitamise uute ärimudelite jaoks, võimaldades seeläbi sektoril kasu saada digitaalsest revolutsioonist, kaitstes samas tasakaalustatud väärtusahelat;

15. tuletab meelde, et autoriõiguse erandid ja piirangud on autoriõiguse süsteemi oluline osa ning märkimisväärse panuse ELi majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomisse annavad institutsioonid, mis on sõltuvad sellistest eranditest ja piirangutest; palub komisjonil teha ettepanek ühtlustatud erandite ja piirangute raamistiku kehtestamiseks, et lahendada killustatud turu probleem, parandada õiguskindlust ja edendada piiriülest juurdepääsu autoriõigusega kaitstud sisule, et võimaldada kultuurilisele mitmekesisusele võrdset juurdepääsu kogu ELis ja vastata tarbijate ootustele; tuletab meelde, et kui liikmesriigid näevad ette erandid ja piirangud, peaksid nad tagama, et need ei ole vastuolus teose või materjali tavapärase kasutusega ega kahjusta põhjendamatult õiguste omaja õigustatud huve; nõuab teadusuuringute ja hariduse eesmärgil tehtud erandite uuesti hindamist, mis peaks hõlmama haridus- ja teadustegevust, mis on seotud riiklike asutuste poolt või õigusaktidega tunnustatud haridusasutustega või mis toimuvad haridus- või teadusprogrammi raames; nõuab tungivalt, et komisjon leiaks viise, kuidas avalikud ja teadusraamatukogud saaksid laenutada üldsusele digitaalformaadis raamatuid isiklikuks kasutuseks, sõltumata juurdepääsukohast ja tagades õiguste omajatele õiglase tasu;

16. nõuab, et võetaks vastu kohustuslik erand, mis võimaldab avalikel ja teadusraamatukogudel laenutada üldsusele digitaalformaadis raamatuid isiklikuks kasutuseks, sõltumata juurdepääsukohast;

17. tunnistab, et direktiivi 2001/29/EÜ asjakohane kohandamine digitaalse ajastuga võib anda tõuke ettevõtlusele ja uutele ärimudelitele, edendades seeläbi innovatsiooni ja tööhõivet;

18. kutsub komisjoni üles uurima võimalust märkimisväärselt lühendada autoriõiguse kaitse ühtlustatud tähtaegu nüüdisaegse kaubanduspoliitika tegevuskava raamistikus;

19. rõhutab, kui oluline on lepinguline vabadus kõigile õiguste omajate, kes peaksid saama vabalt oma õigusi teostada; peab vajalikuks arendada välja õigusraamistik, mis on tõenditel põhinev, võttes arvesse kõigi asjakohaste sidusrühmade kogemusi, samas tugevdades kõigi loovisikute läbirääkimis- ja lepingulist positsiooni teiste õiguste omajate ja vahendajate suhtes;

20. teeb ettepaneku vaadata läbi teenusepakkujate ja vahendajate vastutus, et täpsustada nende õiguslikku seisundit ja vastutust autoriõiguse osas, tagada, et kogu loomeprotsessi ja tarneahela käigus on kinni peetud hoolsuskohustusest ning loovisikutele ja õiguste omajatele on liidus tagatud õiglane tasu;

21. peab vajalikuks võtta autoriõiguse põhjaliku reformi raames ka meetmeid, millega saab suurendada digitaalsisu piiriülest pakkumist ja kättesaadavust, näiteks uued eeskirjad tarbijakaitse, e-kaubanduse arendamise, käibemaksumäärade lähendamise ja digitaalvõrkude laiendamise valdkonnas;

22. peab vajalikuks pakkuda kultuuriasutustele selget ajakohastatud raamistikku, mis võimaldab raamatukogudel tegeleda e-laenutusega ning võimaldab raamatukogudel, arhiividel ja muuseumidel teha internetis kättesaadavaks kaitstud teosed, mis ei ole enam kaubanduslikus ringluses;

23. on veendunud, et kodanikel peaks olema võimalik pääseda juurde veebisisule ja veebisisu osta teisest liikmesriigist, ning on seisukohal, et tava piirata juurdepääsu veebisisule sõltuvalt kasutajate asukohast takistab digitaalse ühtse turu väljaarendamist; kiidab heaks direktiivi 2014/26/EL kohase õiguste multiterritoriaalse litsentsimise kui näite ja viisi, kuidas lahendada killustatud siseturu probleem; julgustab tasakaalustatud, paindlike ja turupõhiste lahenduste arendamist, mis aitavad ületada olemasolevad tõkked piiriülesele juurdepääsule ning toodete ja teenuste kättesaadavusele, austades seejuures kultuurilist mitmekesisust, sealhulgas seaduslikult omandatud ja kättesaadavaks tehtud sisu ELi-sisest piiriülest ülekantavust edendavate mehhanismide väljaarendamine;

24. on seisukohal, et tava, mille kohaselt piiratakse juurdepääsu veebisisule sõltuvalt sellele sisule juurdepääsu eest eelnevalt tasunud kasutajate asukohast, kahjustab võrkude toimimist ja takistab digitaalse ühtse turu väljaarendamist;

25. juhib tähelepanu sellele, et digitaalse turu kiire tehnoloogiline areng ja ärimudelite muutumine nõuab autoriõiguse jaoks tehnoloogiliselt neutraalset seaduslikku õigusraamistikku; rõhutab, et autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitsest peab kinni pidama nii internetis kui ka väljaspool internetti, kuid märgib ka, et digitaalne keskkond ei ole sama mis analoogmaailm, ning rõhutab vajadust uurida põhjalikult erandite ja piirangute loetelu ning kaaluda, kas selle küsimuse lahendamiseks ja majanduskasvu, konkurentsivõime ja digitaalse ühtse turu täielikuks väljaarendamiseks on vaja täiendavaid või alternatiivseid autoriõiguse kaitse vorme;

26. võtab teadmiseks territoriaalsete litsentside olulisuse ELis, eelkõige audiovisuaal- ja filmitööstuses, mis tugineb peaasjalikult ringhäälinguorganisatsioonide etteostu- või ettemaksusüsteemidele;

27. toonitab, et õiguste omajate ja tarbijate õiguste kaitsmiseks tuleks digitaalkandjatele kohaldatavad maksud läbipaistvamaks muuta ja neid optimeerida, võttes ka arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateoste internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul;

28. palub komisjonil uurida ja pakkuda välja lahendusi, kuidas kasutada teksti ja andmete puhul automaatseid analüüsitehnikaid (teksti ja andmete hankimine) teadusuuringute eesmärgil, eriti mitteärilisel eesmärgil, tingimusel et on saadud luba teose lugemiseks, ja võttes arvesse selliseid võimalusi nagu litsentsimismudel, mida on juba mõnedes liikmesriikides arendatud, kuna see võimaldaks teadlastel üleilmses keskkonnas säilitada Euroopa konkurentsieelise;

29. toonitab vajadust edendada suuremat koostalitlusvõimet, eelkõige tarkvara ja terminalide puhul, kuna koostalitlusvõime puudumine takistab innovatsiooni, vähendab konkurentsi ja kahjustab tarbijat; on veendunud, et koostalitlusvõime puudumine tekitab ühe konkreetse toote või teenuse puhul turgu valitseva seisundi, mis omakorda lämmatab konkurentsi ja piirab ELis tarbijate valikuvõimalusi;

30. tunnistab, et laiaulatuslik interneti leviala on põhjustanud teoste kasutamise uute vormide arengut, ning nõuab lahendusi, mis tagaks digitaalkeskkonnas õiguste omajatele piisava tasu, tagades samas kodanike juurdepääsu kultuuriväärtustele ja teadmistele;

31. palub, austades täielikult subsidiaarsuse põhimõtet, komisjonil uurida, kas olemasolevad meetmed õiguste omajatele õiglase tasu tagamiseks reproduktsioonide puhul, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks, nagu isiklikuks tarbeks kopeerimise maksud, on ajakohased ja tõhusad lahendused;

32. julgustab raamatukogusid ja arhiive sõlmima õiguste omajatega vabatahtlikke lepinguid, mis võimaldaks neil digitaalses ühiskonnas täita oma avalikku kohustust, samal ajal austades õiguste omajate õigusi;

33. rõhutab, et selles valdkonnas tehtav mis tahes seadusandlik muudatus peaks tagama kõigi ja eelkõige puudega inimeste juurdepääsu toodetele ja teenustele, mis on kaitstud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega, ning peaks vastavalt tagama kohandamise digitaalse keskkonnaga; tunnistab, et see, et puudega kasutajatel ei ole võimalik soetada sisu sobivas formaadis, võib tekitada ettevõtete jaoks kaubandustõkkeid ning vähendada kultuuriloomingut ja sisu pakkumist kõigis liikmesriikides; soovitab tungivalt ELil ratifitseerida Marrakechi leping (avaldatud teostele juurdepääsu hõlbustamiseks nägemispuudega inimeste ja nende inimeste jaoks, kes ei saa muul põhjusel trükikirja lugeda), mille kohaselt on kohustus teha puudega inimestele erand mitteärilistel eesmärkidel kasutamise osas, kui see on otseselt puudega seotud ja konkreetsest puudest tingitud määral;

34. on seisukohal, et kuna autoriõiguse kaitse on ainult sama tõhus kui seda kaitsvad jõustamismeetmed, peab autoriõiguse kaitse olema tugev, et tagada Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse sektori õitseng ja kaitsta innovatsiooni;

35. soovitab tungivalt komisjonil autoriõiguse raamistiku läbivaatamisel arvesse võtta kiirelt kasvavat loometeoste kasutamist kasutajate loodud sisus ja sotsiaalmeedia platvormidel internetis ning parandada kasutajateavet nende isikute kohustuste kohta, kes teadlikult esitavad hüperlinke keelatud sisule või linke, mis aitavad maksmisest kõrvale hoida; on veendunud, et mis tahes uue ettepaneku eesmärk peaks olema leida viis, kuidas kaitsta intellektuaalomandiõigust ja lõppkasutajaid, edendades ka dünaamilist internetti, kus tehnoloogia ja juurdepääs internetile saab jätkuvalt anda inimestele võimaluse olla uuenduslik ja loov; on seisukohal, et lisaks võiks komisjon teha ettepaneku „üldkasutatavate teoste” seadusliku määratluse kohta ja tagada, et sellised teosed on kaitstud erakätesse sattumise eest digiteerimise või teiste vahendite kaudu;

36. märgib murega, et digitaalses majanduses autoriõigusega kaitstud teoste kasutamisest loodav väärtus ei jaotu õiguste omajate vahel õiglaselt, sealhulgas teenuseosutajate maksusüsteemi tõttu; kutsub komisjoni üles uurima interneti vahendajatele väärtuste ülekandmise ulatust ja mõju;

37. soovitab komisjonil jätkata vastavate autoriõiguse õigusraamistike üle dialoogi ja koostööd USAga Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste raames, et kõrvaldada võimalikud turulepääsu ja kaubandustõkked;

38. kutsub komisjoni üles kohandama ja ühtlustama analoogmaailma õigusraamistikus lubatud erandeid ja piiranguid uue digitaalparadigma ja eelkõige pilvandmetöötluse tehnoloogiate kontekstis;

39. on veendunud, et autoriõiguse rikkumiste vastases võitluses ELis tuleks teha ühiseid jõupingutusi, et tagada autoriõiguse kaitse ja õiglane tasu; rõhutab vajadust kasvatada tarbijate teadlikkust autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste rikkumise tagajärgedest ning soovitab tungivalt leida sobiv lahendus, et tagada, et keegi ei teeniks autoriõiguse rikkumiste pealt tulu;

40. juhib tähelepanu 26. juuni 2013. aasta direktiivile 2013/37/EL avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta, millega nähakse ette ühtne õigusraamistik valitsuse valduses olevate andmete (avaliku sektori valduses olev teave) ELi turu jaoks ning mis sisaldab sätteid läbipaistvuse ja konkurentsi kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	14.4.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	47 11 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jerzy Buzek, Soledad Cabezón Ruiz, Philippe De Backer, Christian Ehler, Peter Eriksson, Fredrick Federley, Adam Gierek, Theresa Griffin, András Gyürk, Roger Helmer, Hans-Olaf Henkel, Dawid Bohdan Jackiewicz, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Ernest Maragall, Edouard Martin, Csaba Molnár, Nadine Morano, Dan Nica, Aldo Patriciello, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Miloslav Ransdorf, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Neoklis Sylikiotis, Antonio Tajani, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Miguel Urbán Crespo, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pascal Arimont, José Blanco López, Simona Bonafè, Lefteris Christoforou, Cornelia Ernst, Eugen Freund, Michèle Rivasi, Pavel Telička, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Daniela Aiuto, Stanisław Ożóg

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (25.3.2015)

õiguskomisjonile

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) rakendamise kohta
(2014/2256(INI))

Arvamuse koostaja: Catherine Stihler

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tervitab komisjoni pühendumist ELi digitaalarengu tegevuskava, sealhulgas autoriõiguse alaste küsimuste edasiarendamise suunas uue komisjoni ametiaja vältel; väljendab heameelt komisjoni 2015. aasta tööprogrammi üle, kuna selles lubatakse kasutusele võtta ühtse e-turu pakett, mis sisaldab seadusandlikku ettepanekut koos autoriõiguse eeskirjade ajakohastamise eesmärgiga, et viia need kooskõlla digitaalajastu nõudmistega;

2.  rõhutab autoriõiguse õigusraamistiku kohandamise vajadust, et tagada autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste omajatele asjakohane tasu ja piisav kaitse, pidades silmas tarbijate uusi nõudmisi ning digitaalse majanduse ja ühiskonna väljakutseid; rõhutab samuti, et autoriõigusi käsitlevate kaasajastatud eeskirjadega tuleks tagada õige tasakaal kõikide huvitatud osaliste vahel: tarbijad, kasutajad, loojad ja õiguste omajad;

3.  rõhutab, et digitaalse turu terviklik ja ühtne reguleerimine on majanduskasvu oluline eeltingimus;

4.  märgib, et direktiiv 2001/29/EÜ (infoühiskonna direktiiv) võeti vastu 2001. aastal ning autoriõigusega kaitstud materjali digitaalne kasutamine ja sellega varustamine on pärast seda suurel määral kasvanud; toonitab, et komisjonil on vaja reageerida tehnoloogia arengule ning kohandada kehtivaid õigusakte olemasolevate ja tekkivate probleemidega;

5.  rõhutab asjaolu, et liikmesriikide vahelised õiguslikud erinevused põhjustavad õiguslikku ebakindlust, mis takistab ühtse e-turu loomist ja piiriülest juurdepääsu autoriõigusega kaitstud sisule;

6.  tuletab meelde, et digitaalses majanduses autoriõigusega kaitstud teostega loodud väärtust tuleks jagada õiglaselt õiguste omajatega; kutsub komisjoni üles hindama selle väärtuse ülekandmise ulatust ja mõju tehniliste digitaalvahendajate kasuks;

7.  tuletab meelde, et autoriõigus ja sellega seotud õigused on väga tähtsad, kuna nendega kaitstakse ja stimuleeritakse nii uute kaupade ning teenuste arendamist ja turustamist kui ka nende loomesisu loomist ja kasutamist, aidates seega mitme ELi tööstussektori ulatuses kaasa paremale konkurentsivõimele, tööhõivele ja innovatsioonile, ja seetõttu tuleb autoriõiguse mis tahes ühtlustamise läbi viia kõrgel kaitsetasemel ning tunnistada muudatusi kasutajate käitumises; juhib tähelepanu asjaolule, et direktiivi 2001/29/EÜ vajalik kohandamine digiajastuga võib tõenäoliselt aidata luua uusi ettevõtteid ja idufirmasid, mis on noortele tulevikus töökohtade allikaks;

8.  rõhutab, et autoriõigused on ainult sama tõhusad kui selle kaitseks kehtestatud jõustamismeetmed ning loomesektori edukuse ja innovatiivsuse tagamiseks peab autoriõiguste jõustamine olema kindel; samuti rõhutab, et autoriõigusi käsitlevate eeskirjade jõustamine peaks olema proportsionaalne ning et kasutajate õiguste piirangud tuleb seadusega kehtestada;

9.  on seisukohal, et autoriõiguse eeskirjade kaasajastamine ELis ei oleks täielik, ilma et ajakohastataks direktiivi 2000/31/EÜ (elektroonilise kaubanduse kohta) ning teeb ettepaneku, et Euroopa Komisjon peaks kaaluma selles suunas tegutsemist;

10. tunnistab, et autoriõiguse eesmärk on paremini kaitsta õiguste omajate kõigi kategooriate õigusi, et võimaldada õiguste omajatel saada oma jõupingutuste eest asjakohast tasu, kui teised kasutavad nende loomingut, ja soodustada sellega loomingulisust tulevikus; tuletab meelde, et kuigi kultuuri- ja loomemajandus annab tööd rohkem kui seitsmele miljonile inimesele ja moodustab igal aastal 4,5 % ELi SKPst, ning vastavalt Euroopa Parlamendi uuringule „Ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hind” loob digitaalne ühtne turg 2020. aastaks 223 000 töökohta, ning ehkki teenused, tehnoloogia ja võimalused, mis loometöö avalikkusele kättesaadavaks teevad, arenevad iga päevaga, kahanevad õiguste omajate sissetulekud kultuuri- ja loomemajanduse sektoris jätkuvalt; rõhutab autoriõiguste tõhusa kaitse olulisust ning vajadust tõsta tarbijate teadlikkust autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste rikkumise tagajärgede kohta;

11. rõhutab vajadust tugevdada autorite ja loojate läbirääkimispositsiooni digitaalajastu väärtusahelas;

12. rõhutab asjaolu, et liikmesriikide autoriõiguste ja sellega seotud õiguste alased sätted erinevad märkimisväärselt ning autoriõigusega selle omajale tagatud ainuõiguslikkus on selle õiguse olemasolul piiratud liikmesriikide territoriaalsete piiridega; on arvamusel, et selline territoriaalne piiratus võib tihtipeale põhjustada turu killustatust ja suuri lahknevusi jõustamises kogu ELis; tuletab meelde, et Euroopa turg ei ole ühtlane ning riikide turud arenevad erineva kiirusega; tuletab ühtlasi meelde, et tarbijate eelistused ja tarbimisharjumused ning seega ka sisu vastavad igas liikmesriigis eri ootustele;

13. rõhutab, et on oluline anda tarbijatele vastavalt ELi tarbijaõiguste direktiivile selget teavet nende ostetud sisu toimivuse kohta;

14. on seisukohal, et autoriõiguste rikkumise vastu võitlemisel ELis tuleks teha ühiseid jõupingutusi, et tagada autoriõiguste kaitse ja autoriõigusega kaitstud veebisisu autoritele õiglane tasu;

15. rõhutab, et territoriaalse killustatuse tõttu peavad üle kogu ELi sisuteenuseid pakkuvad kasutajad mõnikord mitmeid litsentse taotlema; rõhutab asjaolu, et erinevused piirangute ja erandite osas põhjustavad liiga sageli täiendavaid õigusabikulusid ja õigusliku selguse puudumist, kahjustades sellega innovatsiooni ja investeeringuid ning aidates mõnel juhul kaasa turu kontsentratsioonile; kutsub seega komisjoni üles uurima, millised direktiivis 2001/29/EÜ ette nähtud erandid ja piirangud saaks muuta kohustuslikuks, et tagada siseturul piiriülene võrdne juurdepääs kultuurilisele mitmekesisusele ja parandada õiguskindlust;

16. tuletab meelde, et tarbijatele keelatakse liiga sageli ligipääs teatud sisuteenustele geograafilistel alustel, mis on vastuolus direktiivi 2001/29/EÜ, eesmärgiga rakendada siseturul nelja vabadust; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon teeks ettepanekuid sobivate lahenduste kohta, mis muudaksid teenused ja autoriõigusega kaitstud sisu tarbijate jaoks piiriüleselt paremini kättesaadavaks;

17. on seisukohal, et tarbijatel peaks olema võimalik osta veebisisu teisest liikmesriigist; toonitab, et tarbijatele tuleks digitaalsisu litsentsi ostu ajal anda selget teavet, sealhulgas selle sisu kasutamise geograafiliste piirangute kohta, kuni nendest saadakse üle; rõhutab asjaolu, et Euroopa loominguline väljund on üks selle rikkalikumaid ressursse ja need, kes tahavad seda nautida, peaksid saama selle eest ka maksta, isegi kui seda müüakse ainult teises liikmesriigis;

18. on arvamusel, et kuigi on vaja leida lahendusi, mis tagaksid teenuste liikuvuse, st kui tarbijad reisivad eri liikmesriikide vahel, on äärmiselt oluline säilitada tarbija valikuvabadus juurdepääsu osas erinevale, sealhulgas keeleliselt erinevale kultuurisisule;

19. rõhutab, kui oluline on tuua autoriõiguse kasutajatele mõeldud autoriõiguse korraldusse rohkem selgust ja läbipaistvust, eelkõige seoses kasutaja loodud sisu ja autoritasudega, et edendada loovust, jätkata veebiplatvormide väljatöötamist ning tagada autoriõiguste omajatele asjakohane tasu;

20. kordab, kui oluline on kaasaegne konkurentsi soodustav ja tarbijasõbralik autoriõiguste raamistik, mis vastab digitaalkeskkonna väljakutsetele; tunnistab vajadust tervikliku lähenemisviisi järele autoriõiguse eeskirjade kaasajastamisel, et tegeleda olemasoleva turu killustatusega, eelkõige veebiõiguste haldamise osas ning tagada tarbijatele, loojatele ja autoriõiguse kasutajatele turvaline, asjakohane ja kindel keskkond;

21. peab seega tervitatavaks direktiivi 2014/26/EL (õiguste kollektiivse teostamise ning õiguste multiterritoriaalse litsentsimise kohta) vastuvõtmist, millega sätestatakse õige tasakaal üldsuse kultuuriteostele juurdepääsu, kasutajate hõlpsama õiguste saamise ja loojate piisava tasustamise vahel, ning on seisukohal, et selle direktiivi rakendamine toob kaasa selgema üleeuroopaliste standardite kogumi, mis loob erilistele kasutusviisidele kohandatud kiirema ja paindlikuma litsentsimise infrastruktuuri; märgib siiski, et killustatus püsib endiselt ning et tuleb proovida leida lahendused, sealhulgas ühiste lähenemisviiside valdkonnas, tagades teoste piiriülest vahetamist mõjutavad piiratud erandid, mis on vajalik digitaalse ühtse turu väljakujundamiseks;

22. on seisukohal, et tuleb pakkuda tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad ületada ja/või parandada piiriülest juurdepääsu ning toodete ja teenuste liikuvust, mis on olulised, et tarbijad saaksid seaduslikult ja loa alusel tarbida teenuseid ja tooteid, mida nad tahavad, kus nad tahavad ja millal nad tahavad, kooskõlas viimase aja tarbijanõudlusega; on arvamusel, et Euroopa identiteet rajaneb suuresti Euroopa kultuurilisel mitmekesisusel ja seda tuleks liikmesriikide vahel soodustada ja edendada;

23. rõhutab, et tarbijad puutuvad sageli kokku erinevate piirangutega ja et tarbijaõiguste mõiste autoriõiguse raamistikus väga sageli puudub; kutsub komisjoni üles hindama kehtivate autoriõiguse seaduste tõhusust tarbija vaatepunktist ning töötama välja selged ja arusaadavad tarbijaõigused;

24. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid suuremat ühtlustamise taset ning erandite ja piirangute tasakaalustatud raamistikku, mis ei teeks liiga õiguste omajatele, oleks kooskõlas tarbijate ootustega, soodustaks loovust ja innovatsiooni ning kohanduks tehnoloogia edusammudega digitaalkeskkonnas; julgustab liikmesriike kasutama neid erandeid suunatud ja tehnoloogiliselt neutraalsel moel; rõhutab avaliku huvi tõttu teadusuuringute, hariduse ja õpetamisega seoses kokkulepitud erandite ja piirangute tähtsust teadmistele juurdepääsu tagamisel ning kultuurilise ja ühiskondliku osaluse julgustamisel; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid hõlbustaksid e-raamatute kaasamist avalikesse laenuskeemidesse, tingimusel et eelnevalt on saavutatud või püütud saavutada kõik vajalikud kokkulepped, et tagada asjaomastele õiguste omajatele õiglane tasu ja nende õigustest kinnipidamine; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kehtestaksid mehhanismi, mis võimaldab raamatukogudel, arhiividel ja muuseumidel teha internetis avalikkusele kättesaadavaks nende kogudes leiduvad autoriõigusega kaitstud teosed, mida õiguste omajad enam ei halda;

25. peab tervitatavaks komisjoni poolt 2013. aastal käivitatud struktureeritud sidusrühmade dialoogi „Euroopa litsentsimine”; on seetõttu seisukohal, et asjaomaste sidusrühmade kaasamine ja parimate tavade vahetamine on väga olulised autoriõigust puudutavate õigusaktide homogeensemaks ja tõenduspõhiseks rakendamiseks üle kogu ELi; kutsub komisjoni üles kontrollima „Euroopa litsentsimise” lubaduste rakendamist ja selle kohta aru andma;

26. rõhutab suurema ristkasutatavuse edendamise tähtsust, kuna ristkasutatavuse puudumine takistab innovatsiooni ja vähendab konkurentsivõimet ELis ning aeglustab innovatsiooni; märgib, et koostalitlusvõime puudumine takistab uute sisuteenuste väljatöötamist nende kunstnike arvelt, kes soovivad leida oma teostele laiemat publikut üle kogu Euroopa; on seisukohal, et ristkasutatavuse puudumine võib kaasa tuua turu valitsemise ühe kindla toote poolt, mis pärsiks omakorda konkurentsi ja piiraks tarbijate valikut ELis;

27. toonitab, kui tähtsad on autoriõiguste erandid, mis võimaldavad puudega inimestele tõhusamat juurdepääsu digitaalse infosisule; tunnistab, et olukord, kus puudega kasutajatel puudub võimalus osta sobivas formaadis sisu, tekitab kaubandusbarjääri ka ettevõtete jaoks; tunnistab lisaks, et olukord, kus puudub võimalus osta sisu sobivas formaadis, mis võib toetada puudega inimesi, kahandab liikmesriikides saadaval olevat kultuuriloomingut ja sisu pakkumist. rõhutab seetõttu, et mis tahes õigusakti muudatused selles valdkonnas peaksid tagama puudega inimeste juurdepääsu teostele ja teenustele, mis on kaitstud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega, ning olema kohandatud digitaalkeskkonnaga.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	24.3.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 3 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Dita Charanzová, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Daniel Dalton, Nicola Danti, Pascal Durand, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Antanas Guoga, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Antonio López-Istúriz White, Jiří Maštálka, Marlene Mizzi, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Emma McClarkin, Roberta Metsola, Franz Obermayr, Adam Szejnfeld, Ulrike Trebesius, Sabine Verheyen, Inês Cristina Zuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Jonathan Arnott, Philippe De Backer, Andrey Novakov

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	16.6.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Laura Ferrara, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Sajjad Karim, Dietmar Köster, Gilles Lebreton, Jiří Maštálka, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Angel Dzhambazki, Jytte Guteland, Constance Le Grip, Angelika Niebler, Cecilia Wikström