Menetlus : 2014/2240(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0214/2015

Esitatud tekstid :

A8-0214/2015

Arutelud :

PV 07/09/2015 - 27
CRE 07/09/2015 - 27

Hääletused :

PV 08/09/2015 - 5.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0291

RAPORT     
PDF 204kWORD 138k
25.6.2015
PE 546.875v02-00 A8-0214/2015

teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali vabastamise kohta meremajanduses töökohtade ja majanduskasvu loomise eesmärgil

(2014/2240(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: João Ferreira

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali vabastamise kohta meremajanduses töökohtade ja majanduskasvu loomise eesmärgil

(2014/2240(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni 13. mai 2014. aasta teatist „Innovatsioon meremajanduses: merede ja ookeanide potentsiaali kasutamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks” (COM(2014)0254),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik(1),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)(2),

–       võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit” (COM(2010)0546),

–       võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2007. aasta teatist „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” COM(2007)0575,

–       võttes arvesse 8. oktoobri 2012. aasta Limassoli avaldust, milles käsitletakse mere- ja merendusalast tegevuskava majanduskasvu ja töökohtade heaks,

–       võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2012. aasta teatist „Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas” (COM(2012)0494),

–       võttes arvesse komisjoni 13. mai 2013. aasta teatist „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia tegevuskava. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamine” COM(2013)0279,

–       võttes arvesse komisjoni 29. augusti 2012. aasta rohelist raamatut „Merealased teadmised 2020: merepõhja kaardistamisest ookeaniprognooside koostamiseni” (COM(2012)0473),

–       võttes arvesse oma 2. juuli 2013. aasta resolutsiooni sinise majanduskasvu – jätkusuutliku majanduskasvu soodustamise kohta ELi merendussektoris, meretranspordis ja turismisektoris(3),

–       võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni merealaste teadmiste 2020 ja merepõhja parema kaardistamise kohta säästva kalapüügi edendamiseks(4),

–       võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ühise kalanduspoliitika erimeetmete kohta naiste rolli edendamiseks(5),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ(6),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1292/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut(7),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta otsust nr 1312/2013/EL Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegilise innovatsioonikava kohta: EIT panus innovaatilisemasse Euroopasse(8),

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. oktoobri 2014. aasta arvamust teatise „Innovatsioon meremajanduses: merede ja ookeanide potentsiaali kasutamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks” kohta (2015/C 012/15),

–       võttes arvesse Regioonide Komitee 21. jaanuari 2015. aasta arvamust teatise „Innovatsioon meremajanduses: merede ja ookeanide potentsiaali kasutamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks” kohta (2015/C 019/05),

–       võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2014. aasta teatist „Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegia” (COM(2014)0086),

–       võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 4. detsembri 2014. aasta järeldusi „Turismi edendamine Euroopa kultuuri-, loodus- ja merepärandi parema esiletoomise abil”,

–       võttes arvesse 20.–22. juunil 2012 Rio de Janeiros (Brasiilia) toimunud ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsil (Rio+20) vastu võetud lõppdeklaratsiooni,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja kalanduskomisjoni arvamusi (A8-0214/2015),

A.     arvestades, et meremajanduse mõiste hõlmab väga erinevaid merede ja ookeanidega seotud majandussektoreid, mis võivad olla traditsioonilised või väljakujunenud ja alles esile kerkivad, nagu kalandus, vesiviljelus, mere- ja jõetransport, sadamad ja logistika, turism, lõbusõit ja ristlus, laevaehitus ja -remont, mererajatised ja rannikukaitse, avamere mineraalide geoloogiline luure ja hõlvamine, avamere tuuleenergia ja mereenergia kasutamine ning biotehnoloogia;

B.     arvestades, et meremajanduse areng peaks keskenduma säästvale majandustegevusele, mis rahuldab praeguste ja tulevaste põlvkondade vajadused ning loob ühiskonnas heaolu;

C.     arvestades, et meremajanduse arendamine nõuab teadusuuringute ja innovatsiooni lähtealuseks olevate teaduslike teadmiste kindlat integreerimist, ning arvestades, et meremajandusega on seotud väga erinevad teadus- ja tehnoloogiavaldkonnad;

D.     arvestades, et loodusliku merekeskkonna kaitsel ja säilitamisel on põhjapanev tähtsus meremajanduse säilitamise, toetamise ja arendamise seisukohast ning lisaks on elujõulised mereökosüsteemid mere- ja ookeaniressursside kasutamise eeltingimus; arvestades, et innovatsioon ja jätkusuutlikkus peaksid olema meremajanduse tugisambad majanduskasvu ja töökohtade loomisel;

E.     arvestades, et andmed, teave ja teadmised merede ja ookeanide, nende ressursside ja bioloogilise mitmekesisuse kohta, nende vastastikuse mõju kohta inimtegevusega ning nii praeguse kui ka alles kujuneva inimtegevuse keskkonna- ja kumulatiivse mõju kohta on vägagi lünklikud, ning arvestades, et need ebapiisavad teadmised pärsivad oluliselt nimetatud ressursside säästvat kasutamist, takistavad innovatsiooni ning piiravad merede ja ookeanide täielikku potentsiaali maailma kasvava elanikkonna kontekstis, kui meie meresid ja ookeane kasutatakse aina enam toidu, ruumi, energia ja mineraalidega seotud vajadusteks, mistõttu on vajalik süsteemsem lähenemisviis nende jätkusuutlikuks kasutamiseks;

F.     arvestades, et mereökosüsteemid on haavatavad bioloogilise mitmekesisuse koondumispaigad, mis on inimtegevuse suhtes tundlikud, ning et aina olulisemaks on muutumas täpse teabe saamine ja jagamine elupaigatüüpide asukoha ja ulatuse kohta tundlike piirkondade usaldusväärse haldamise, arengu ja kaitse toetamiseks;

G.     arvestades, et meremajanduse innovatsiooni edukust ei takista mitte ainult teaduslikes teadmistes esinevad puudujäägid, mida ülikoolid, ettevõtted ja teadusasutused püüavad lahendada tipptasemel teaduse abil, vaid oluline roll on ka avaliku ja erasektori vahenditest rahastamise takistustel;

H.     arvestades, et mereressursside kasutamise võimalused säästvate taastuvate energiaallikate arendamiseks võivad oluliselt toetada ELi energiajulgeoleku strateegiat, kui need vähendavad liikmesriikide sõltuvust ELi-välistest energiaallikatest;

I.      arvestades, et meremajanduse säästev arendamine võib tugevalt võimendada majanduskasvu, majanduslikku arengut ja töökohtade loomist eelkõige rannikuäärsetes ja äärepoolseimates piirkondades ning saareriikides, võttes seejuures arvesse iga geograafilise piirkonna konkreetseid ja erinevaid vajadusi ning erisusi;

J.      arvestades, et suuremad investeeringud merede ja ookeanidega seotud teadus- ja uuendustegevusse võivad olla kasulik vahend majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide toetamiseks, võideldes liikmesriikidevahelise asümmeetria ja kasvava ebavõrdsusega ning tugevdades ELi positsiooni maailmas merenduspoliitika ja meremajanduse valdkonnas (näiteks keskkonnatehnoloogia eksportimise teel), võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) ja pereettevõtete tähtsust innovatsiooni ja töökohtade puhul;

K.     arvestades, et meremajanduse tegevuses tuleb arvesse võtta erinevaid asjakohaseid pädevustasandeid, täpsemalt rahvusvahelist, Euroopa ja liikmesriikide tasandit; arvestades, et valdkondlikud prioriteedid meremajanduse arendamiseks võivad olla liikmesriigiti erinevad, olenevalt ühelt poolt vastavast traditsiooniliste või väljakujunenud sektorite arenguloost ja teiselt poolt igas liikmesriigis olemasolevatest vahenditest ja esilekerkivate sektorite arengupotentsiaalist;

L.     arvestades, et innovatsiooni võimaluste kasutamine meremajanduses vajab oskustega, haritud ja piisavalt koolitatud tööjõudu; arvestades, et praegune oskuste nappuse probleem tuleb lahendada;

M.    arvestades, et meremajanduse potentsiaali ärakasutamise sildi all ei tohi meredel ja ookeanidel rakendada ressursside jätkusuutmatu kasutamise viise ja kasvumudeleid, mis on juba osutunud jätkusuutmatuks, ning arvestades, et mere- ja ookeaniressursside kasutamisel tuleb rangelt arvestada vajadusega tagada nende nõuetekohane majandamine ja säilitamine, muutmata mereökosüsteemide tasakaalu ja taastades halvenenud seisus mereökosüsteemid, näiteks kasutades uuenduslikke võtteid võitluseks merereostusega, eriti üha suurenevates kogustes plastjäätmete, plastglomeraatide ja lagunevate plastmikroosakestega, ning võttes jäätmed ringlusse ressursse kahandamata;

N.     arvestades, et arvukaid ranniku- ja merealade keskkonnajuhtimisvahendeid toetavad keskkonda säästval viisil merepõhja kaardistamine, sealhulgas seireuuringute kavandamine selliste piirkondade tuvastamiseks, mis võivad toetada konkreetseid huvipakkuvaid elupaiku, või teabe pakkumine abiks avamere projektide asukoha määramisel ja kavandamisel, nagu muulide ja jahisadamate arendamine, rannikualade kaitserajatised, avamere tuulepargid ja maaparandustööd;

O.     arvestades, et vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 190 ja Rio+20 deklaratsioonile peaks ettevaatuspõhimõte ja ökosüsteemil põhinev lähenemisviis olema iga merekeskkonda mõjutava tegevuse juhtimise keskmes;

P.     arvestades, et EL on koostanud rea programme ja suuniseid, mis moodustavad meremajandusega seotud tegevuse ja innovatsiooni raamistiku; arvestades, et selle raamistiku hindamisel tuleks lähtuda selle praktilisest kasulikkusest meremajanduse arendamiseks tehtavate liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike asutuste jõupingutuste toetamisel;

Q.     arvestades, et uue säästva meremajanduse toetamine ja arendamine peab olema osa ELi arengu- ja välispoliitikast ning Vahemere Liidu poliitikast ning Vahemere-äärseid Aafrika riike, India ookeanis asuvaid Ida-Aafrika saareriike ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riike tuleb käsitada partneritena säästva meremajanduse loomiseks jõupingutuste tegemisel;

R.     arvestades, et meremajanduse potentsiaali ja selle realiseerimise üle peetavatel aruteludel on hädavajalikud sidusrühmad ranniku- ja saarte kogukonnad ning kohalikud ja piirkondlikud asutused;

S.     arvestades, et rannikualadel on eriomased tunnused, mis eraldavad neid ning määravad nende arenguvõimalused keskpika ja pika aja jooksul;

T.     arvestades, et Euroopa mered ja ookeanid on väga mitmekesised, varieerudes Atlandi ookeani sügavikest Iirimaa lähedal kuni Musta mere sügavikeni Rumeenia lähedal ning Arktika külmadest vetest Vahemere soojade veteni;

U.     arvestades, et turism moodustab 5 % ELi SKPst ning annab 12 miljonit töökohta ja tegevust 2,2 miljonile ettevõttele; arvestades, et kultuuriturism moodustab peaaegu 40 % üleeuroopalisest turismist; arvestades, et mere- ja rannikuturism moodustab ühe kolmandiku kogu turismitegevusest Euroopas, andes tööd 3,2 miljonile töötajale;

V.     arvestades, et hinnangute kohaselt tuleb praegu 3–5 % ELi SKPst kogu merendussektorist, mis annab tööd ligikaudu 5,6 miljonile inimesele ja toodab Euroopa majandusele 495 miljardit eurot;

W.    arvestades, et praegu ollakse seisukohal, et molekulide arv meres on tunduvalt suurem kui maismaal ning et see kujutab endast tohutut potentsiaali teadusuuringute läbiviimiseks tervishoiu-, kosmeetikatööstuse ja biotehnoloogia valdkonnas;

X.     arvestades, et integreeritud merenduspoliitika toimib meremajanduse tegevuse tugeva võimendajana, eriti siis, kui püütakse leida integreeritud lahendus kõikide Euroopa merede ees praegu seisvatele probleemidele;

Y.     arvestades, et kalanduse arengu töörühmad osutusid eelmise ühise kalanduspoliitika raames väga vajalikeks vahenditeks tööhõive ja jõukuse ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse loomisel ning otsuste tegemisel ja aktiivsel tegutsemisel oma valdkonna edasiarendamisel;

1.      võtab teadmiseks komisjoni teatise „Innovatsioon meremajanduses: merede ja ookeanide potentsiaali kasutamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks”; märgib, et teatise ulatus on piiratud ja ei hõlma kõiki meremajandust moodustavaid sektoreid; kutsub komisjoni üles võtma omaks integreeritud ja ulatuslikum lähenemisviis, mis hõlmab väljakutseid, mis on seotud innovatsiooni ja töökohtade loomisega erinevates üksteist vastastikku mõjutavates valdkondades;

2.      on arvamusel, et meremajandus tuleks määratleda konkreetselt ja hõlmavalt, nii et haarataks kõik merede, ookeanide, rannikualade ökosüsteemide, ühendatud sisemaa ja rannikualadega seotud valdkondlikud ja valdkondadevahelised tegevused, sealhulgas otsese ja kaudse toetuse vormid; juhib tähelepanu innovatsiooni olulisusele kõigi nende traditsiooniliste ja ka alles arenevate tegevuste puhul;

3.      pooldab vajadust meremajanduses tegevuse strateegilise kavandamise, rahastamise otseste meetodite, prioriteetide eesmärgiks seadmise ja tegevuskava järele, et anda sellele sektorile aastaks 2020 hoogu, sealhulgas konkreetsed ideed koostöömehhanismide ja infrastruktuuri investeerimise kohta;

4.      nõuab tungivalt, et liikmesriigid viiksid läbi oma olemasolevate meremajandustegevuste analüüsi ja kvantifitseeriksid nende ulatuse, ning nõuab sellise strateegia väljatöötamist, mis peaks koondama algatused kõigis merendusega seotud sektorites; kutsub komisjoni üles loendama arvukaid meremajandusega seotud projekte, mida ta on varem rahastanud, ning käivitama ulatusliku uuringu meremajanduse tähtsuse ja osakaalu kohta;

5.      rõhutab, et mered ja ookeanid on juba suure inimtegevusest tingitud surve all ning kannatavad sellega seotud tagajärgede all (saastatus, keskkonna muutumine ja kliimamuutused, ressursside liigkasutus, ülepüük jne), kuid siiski säilitavad mered ja ookeanid olulisi ökosüsteemi reserve, mis on ligipääsmatud ja seega puutumatud; on arvamusel, et seetõttu peaks meremajandus kaaluma merede ja ookeanide ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, vastupidavuse ja tootlikkuse kaitsmist, taastamist ja säilitamist, sealhulgas mere bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi toimimisega seotud teenused; on arvamusel, et ettevaatuspõhimõte ja ökosüsteemil põhinev lähenemisviis peaksid olema meremajanduses kesksel kohal;

6.      rõhutab uue tehnoloogia olulist rolli võitluses mereökosüsteemide seisundi halvenemise vastu ning rõhutab meremajanduse ja keskkonnasäästliku majanduse tihedaid seoseid, eelkõige seoses merede puhastamise uuenduslike meetoditega, sealhulgas keskkonda kahjustava plasti kulutõhusa ringlussevõtuga;

7.      juhib tähelepanu sellele, et merede ja ookeanide, sealhulgas merepõhja ja mereelustiku parem tundmine ning keskkonnamõju hindamine võimaldab mereressursse säästlikult kasutada, täiustades ELi erinevate merenduspoliitika meetmete teaduslikke aluseid;

8.      kutsub komisjoni üles hindama tihedas koostöös liikmesriikidega (pärast eespool nimetatud teadusliku analüüsi ja loenduse läbiviimist) meremajanduses peituva jätkusuutliku majanduskasvu, arengu ja töökohtade loomise potentsiaali realiseerimiseks vajalikke rahalisi vajadusi (valdkondade, piirkondade, riikide ja Euroopa tasandil), pöörates erilist tähelepanu piirkondadele, mis sõltuvad väga olulisel määral kalandusest, ning võttes eriti arvesse idufirmasid, VKEsid ja pereettevõtteid;

9.      rõhutab, et meremajanduse säästev arendamine nõuab rohkem investeeringuid teadmistesse ja teadusuuringutesse; taunib lühi- ja pikaajalist mõju, mida teadus- ja arendustegevusse tehtavate riiklike investeeringute kärped avaldavad riiklikele teadusprogrammidele; on seisukohal, et selleks, et parandada arusaamist merekeskkonnast ja selle majanduslikust potentsiaalist, peavad EL ja liikmesriigid tagama kindla, pideva ja pikaajaliselt prognoositava rahastamise, ohustamata seejuures juba olemasolevate ja käimasolevate programmide rahastamist;

10.    nõuab tungivalt, et komisjon edendaks perioodiliste ajakohastatud teaduslike andmete hankimist merepopulatsioonide seisukorra kohta ELi vetes ja nendest väljaspool koostöös teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega; kordab, et mere- ja merendusuuringud on olemuselt mitut valdkonda hõlmavad, ning rõhutab, kui tähtis on toetada läbivat lähenemisviisi, mis hõlmaks mere- ja merendusuuringute eri sektoreid ja valdkondi;

11.    nõuab tungivalt, et kehtestataks selged eesmärgid ja ajavahemikud, et muuta nii merepõhja, veesammast kui ka elusressursse käsitlevad andmed läbipaistvaks, kergemini kättesaadavaks ning täielikult koostalitlusvõimeliseks ja ühtlustatuks; nõuab, et innovatsiooni edendamiseks antaks üldsusele teavet merede ja ookeanide kohta, tagades seejuures, et rahalisi vahendeid ei raisata ja projekte ei dubleerita; on arvamusel, et investeeringud andmete kogumise projektidesse aitavad samuti suurendada tootlikkust ja innovatsiooni;

12.    nõuab, et avaliku sektori vahenditest rahastatud uuringute tulemused tehtaks mitteärilisel eesmärgil üldkasutatavaks (kaitstes liikmesriikidele strateegiliselt tähtsaid andmeid) ning et see põhimõte oleks kohustuslik ELi teadusprogrammides osalevatele partneritele; nõuab avatud juurdepääsu andmist kõnealuste uuringute tulemusi toetavatele andmetele; nõuab ELi algatust, millega julgustataks merendussektori eraettevõtjaid jagama majanduslikult mittetundlikke andmeid teadusuuringute eesmärgil, ning nõuab tungivalt, et komisjon looks võimalikult kiiresti programmi „Horisont 2020” uuringutega seotud teabe platvormi;

13.    nõuab, et Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu projekt hõlmaks inimmõju käsitlevas osas sõnaselgelt kumulatiivset mõju, mereprahti, meremüra ja lahustuvaid sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid käsitlevate andmete uurimist;

14.    lükkab tagasi komisjoni kavandatud kärped teadusuuringute raamprogrammi „Horisont 2020” eelarves;

15.    nõuab tungivalt, et komisjon hindaks korrapäraselt programmi „Horisont 2020” rakendamist meremajandusega seotud sektorites ning avalikustaks tulemused; toetab meretööstuse jaoks eripartnerluse loomist programmi „Horisont 2020” raames ning nõuab selle lisamist programmi „Horisont 2020” 2016.–2017. aasta tööprogrammi; on arvamusel, et suuremaid jõupingutusi tuleks teha sideme tugevdamiseks teadustegevuse ja tööstuse vahel uute toodete ja protsesside väljatöötamisel ning majanduskasvu ja töökohtade loomisel;

16.    juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikidel ja piirkondlikel asutustel on täita tähtis roll meremajanduse arendamisel, ning ergutab komisjoni toetama ja edendama kõiki koostöövorme liikmesriikide ja piirkondlike asutuste vahel (tegeledes selle valdkonna praeguste puudujääkidega), näiteks ühise kavandamise algatusi, kaasates seejuures ka merendusklastrid, kalandussektori ja kohalikud kogukonnad; rõhutab, et tähtis osa on makropiirkondlikel strateegiatel kui ühiste probleemidega tegelemise ja ühiste võimaluste kasutamise viisil (nt ELi strateegia Aadria ja Joonia mere piirkonnas), ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama toetumist edukatele piirkondlikele uurimisprojektidele (nt BONUS);

17.    nõuab liikmesriikidevahelist koostööd ja partnerlussuhteid, et aidata kaasa ELi ja riiklikest vahenditest rahastamise tõhusamale suunamisele; rõhutab, et prioriteetide eesmärgiks seadmisel tuleks võtta arvesse rahastamise otsest mõju meremajandusele ja rahastamise otsest panust meremajandusse;

18.    tõstab esile liikmesriikide huvi laiendada koostööd Vahemere lõunakaldal asuvate riikidega ning palub liikmesriikidel kaaluda meremajandust koostöö lisavaldkonnana; ergutab koostöövorme kolmandate riikidega (nt Vahemere Liit, Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsioon) ning kutsub komisjoni üles lisama jätkusuutliku meremajanduse arendamise toetamist ELi arengupoliitika eesmärkide hulka;

19.    palub komisjonil luua soodsad regulatiivsed ja õiguslikud tingimused meremajanduses taastuvenergiasse investeerimiseks ning esitada selge ja stabiilne raamistik nende teadusuuringute, ettevõtete ja valitsuste toetamiseks, mis võimaldavad suurendada investeeringuid uuenduslikesse projektidesse taastuvenergia arendamiseks;

20.    rõhutab, et Euroopa ookeanid ja mered on väga mitmekesised ning seetõttu on oluline, et komisjon ei võtaks vastu lähenemisviisi, mis näeb ette kõigile sobiva ühe lahenduse; juhib tähelepanu vajadusele edendada meremajanduse eri sektorite integreeritud käsitlusviisi, mis tugineb ühistele põhimõtetele, nagu jätkusuutlikkus, tunnistab ja järgib eri piirkondade eripära ja vajadusi ning eri liikmesriikide prioriteete ning toetab liikmesriike nende prioriteetide arendamisel;

21.    kutsub komisjoni ja tema ameteid üles toetama liikmesriike riiklike ja piirkondlike meremajanduse arendamise strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel;

22.    juhib tähelepanu meremajanduse mõne kõige traditsioonilisema sektori (näiteks kalapüük ning laevaehitus ja -remont) negatiivsele arengule ja seisundi selgele halvenemisele, eriti piirkondades, kus need toimisid tõeliste ankruks olevate tegevusaladena, mis toetasid majandustegevust kas tootmisahela eelnevas või järgnevas etapis, lõid töökohti ja edendasid arengut; on seisukohal, et igasuguses ELi meremajandusstrateegias ei tohiks neid tegevusalasid ja piirkondi unustada ning tuleks esile tõsta innovatsioonipotentsiaal ja kasutada Euroopa oskusteavet (nt laevade moderniseerimine) selle languse tõusule pööramiseks;

23.    rõhutab mere- ja merendusuuringute tähtsust ning teadlaste, liikmesriikide ja piirkondade koostöö tugevdamise olulisust nendes valdkondades, et ületada lõhed liikmesriikide vahel ja geograafiline koondumine mõnedes piirkondades ning edendada rannikualade konkurentsivõimet ning kvaliteetsete ja püsivate kohalike töökohtade loomist;

24.    on arvamusel, et kogenud asjatundjate puudus eri teadus- ja tegevusvaldkondades – eelkõige puudutab see teadlasi, insenere, tehnikuid ja töölisi – on suur tõke, mis võib takistada meremajanduse potentsiaali täielikku realiseerimist; on arvamusel, et selline vajakajäämine on tihedalt seotud liikmesriikide kasvava kohustustest lahtiütlemise ja investeeringute vähendamisega teaduse ja hariduse valdkonnas, samuti olemasolevate asjatundjate puuduliku väärtustamisega, eriti nendes liikmesriikides, mis kannatasid majanduskriisi tõttu kõige rohkem, ning nõuab seepärast nende kahe suundumuse kiiret ümberpööramist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja piirkondlikud asutused investeeriksid meremajanduse kasvu ambitsioonikasse sotsiaalmõõtmesse ja merendusvaldkonna oskustesse, et edendada koolitust ja noorte juurdepääsu merendusvaldkonna elukutsetele; palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada nii kõrgharidust kui ka kutsehariduse ja kutsealase täiendõppe programme ning tagada meremajanduse perspektiivide lisamine nendesse programmidesse;

25.    innustab liikmesriike, piirkondlikke asutusi, haridusasutusi ja tööstust kooskõlastama, looma koostoimet ning selgitama välja valdkondadevahelised teadusuuringute küsimused meremajanduses, et edendada koolitust ja noorte juurdepääsu merendusvaldkonna elukutsetele;

26.    on seisukohal, et meremajanduse nõuetekohane väljaarendamine eeldab sellega seotud elukutsete väärikust ning meremeestele õigustega, sealhulgas tervise- ja ohutusalaste õigustega kvaliteetsete töökohtade loomist, samuti on vaja teadlikkust nendest õigustest, et tagada sektori jätkuv ligitõmbavus; on lisaks arvamusel, et kuna meremajanduses on traditsiooniliselt domineerinud ja domineerivad suures osas ikka veel mehed, siis nüüd on ELil sobiv tunnistada, et praegu on ideaalne aeg meelitada sellesse majandusnišši naisi; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid integreeriksid soolise mõõtme kõikidesse meremajanduse arendamise etappidesse ning toetaksid ja suurendaksid naiste tegelikku osalemist meremajanduses;

27.    nõuab tungivalt, et komisjon toetaks töötajate õigusi ja tagaks ohutud töötingimused meremajanduse kõigis juba väljakujunenud ja alles esilekerkivates sektorites;

28.    palub komisjonil koguda ja analüüsida andmeid merendusalase karjääri kõigi tasandite kohta (õigusteadusest inseneriteaduse ja keskkonnajuhtimiseni, sukeldumisõpetajatest meremeeste ja merendusvaldkonna tehnikuteni) ning kasutada neid andmeid töövõimaluste uurimiseks eri tasanditel – traditsioonilistel, esilekerkivatel ja täiesti uutel tasanditel, mis võivad tekkida;

29.    kutsub komisjoni üles tegema kindlaks kõik Euroopa rahalised vahendid, mis on kättesaadavad meremajanduse tegevuste rahastamiseks, ja koondama need ühele ainsale kodanikele kättesaadavale platvormile; samuti kutsub komisjoni üles eraldama osa innovatsiooniks ja meremajanduse kasvuks ettenähtud vahenditest sihtotstarbeliselt alusuuringutele, teadus- ja arendustegevusele, koolitusele, töökohtade loomisele, ettevõtluse alustamisele, VKEdele, sotsiaalsetele ettevõtetele, ühistutele, haridusele ja väljaõppele, rannikualade vaesuse vähendamisele, biotehnoloogilisele arengule, transpordiühendustele, energiasüsteemide seotavusele, laevaehitusele ja -remondile, rannikualade ligipääsule lairibaühendusele, keskkonnakaitsele ning innovaatiliste toodete, teenuste ja protsesside müümisele;

30.    on arvamusel, et investeerimisel meremajandusse tuleks keskenduda muu hulgas piiratud ressurssidele mittetuginevale ökoinnovatsioonile, ressursitõhususele, ringmajandusele, looduskaitsele, mere- ja rannikukaitsele, kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning ressursside säästlikule kasutamisele (tagades, et nende kasutamismäär ei ületa pikas perspektiivis nende looduslikku taastekkimismäära); nõuab tungivalt, et komisjon lisaks need põhimõtted olemasolevatesse ja tulevastesse toetusprogrammidesse;

31.    nõuab innovatsiooni ergutamiseks, meremajanduse säästvaks arendamiseks ja töökohtade loomiseks asjakohase finantsraamistiku kehtestamist, mis võimaldab ühendada, koordineerida ja hõlbustada juurdepääsu olemasolevatele rahastamisvahenditele – struktuurifondidest rahastamine ja investeeringud (Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Ühtekuuluvusfond), teadusuuringute raamprogramm, meremajandusele keskenduva teadmis- ja innovaatikakogukonna võimalik loomine tulevikus, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) jne; juhib tähelepanu sellele, et vahendid peaksid paremini kokku sobima eri sidusrühmade (avaliku sektori institutsioonid, kohalikud asutused, ettevõtjad, eriti VKEd, vabaühendused jt) vajadustega ning pakutavaid võimalusi tuleks laialdaselt reklaamida;

32.    väljendab sügavat kahetsust teatavates liikmesriikides ilmnenud viivituste pärast EMKFi kavandamisel;

33.    on seisukohal, et avaliku sektori investeeringutel on eriti mõnes liikmesriigis määrav tähtsus meremajanduse potentsiaali väljaarendamise ja täieliku ärakasutamise edendamisel, unustamata seejuures erainvesteeringute rolli; rõhutab, et meremajandusse investeerimine nõuab eri projektidele keskendumist, alates taristuprojektidest kuni erinevate väikesemahuliste investeeringuteni VKEdesse, mis vajavad täiendavat abi rahastamise leidmiseks;

34.    rõhutab, et avameremajandust toetavad maismaa tööstusharud on oluline lüli merendusalase innovatsiooni tagamisel, ning palub komisjonil pakkuda nendele maismaa tööstusharudele suuremat toetust;

35.    nõuab tungivalt, et komisjon toetaks liikmesriikide jõupingutusi aruka spetsialiseerumise strateegiate edendamisel eesmärgiga luua ja kasutada väärtusahelaid, mis on seotud meremajanduse paljude eri tegevustega; on seisukohal, et klastrite või hüperklastrite väljaarendamine tähendab, et liikmesriigid peavad täitma aktiivset rolli valdkondliku ja valdkonnaülese koostoime edendamisel; on arvamusel, et merendusuuringute ja -tehnoloogia arendamise strateegiaid võiks kõigepealt katsetada ning edaspidi kasutada neid parima tava näitena meremajanduses laiemalt;

36.    on seisukohal, et strateegiate, kavade ja programmide, nagu ka riikide eriseaduste rakendamine võib pakkuda meremajanduse arenguks soodsamat poliitilist ja institutsioonilist raamistikku eri liikmesriikides; rõhutab, et need strateegiad, kavad ja programmid koos riikide eriseadustega peavad kaasa aitama inimtegevuse ning mere- ja rannikukeskkonna harmoonilisele ja jätkusuutlikule vastasmõjule; rõhutab mereruumi planeerimise tähtsust merendustegevuse jätkusuutlikul ja kooskõlastatud arendamisel, võttes kõigi asjaomaste sektorite huve võrdsetel alustel arvesse, samuti maa- ja merealade koostoimet ning rannikualade integreeritud majandamist; tuletab meelde mereruumi planeerimise direktiivi, merestrateegia raamdirektiivi ja integreeritud merenduspoliitikat ELi ja merealade tasanditel;

37.    juhib tähelepanu riigiettevõtete või enamjaolt riigi kapitalil põhinevate ettevõtete tähtsusele sellistes valdkondades nagu kaubalaevandus, sadamahaldus, laevatööstus ning mere- ja rannikukaitserajatised; ei nõustu käsitusega, milles kaldutakse esikohale seadma ainult erasektorit, ning on seisukohal, et avaliku sektori tugevdamine ja ajakohastamine võib olla oluline tõukejõud meremajanduse elavdamiseks;

38.    on arvamusel, et meremajanduse säästva arengu tagamiseks tuleks ELi tasandil taotleda jõupingutuste ja pädevuste paremat integreerimist ja kooskõlastamist sidusate ja järjekindlate meetmetega; nõuab vajadust viia kokku asjaomased ametid ja hajutatud pädevused, mis on juba olemasoleval merenduspädevusega ametil, et tugevdada kooskõlastamist, koostööd ja toetust liikmesriikidele meremajanduse potentsiaali arendamisel ja täielikul ärakasutamisel;

39.    on seisukohal, et rannikuäärsed ja saarte kogukonnad peaksid täiel määral osalema kõigis meremajanduse arenguetappides, kuna see on oluline eeltingimus meremajanduse potentsiaali realiseerimiseks innovatsiooni, tööhõive, jõukuse ja säästva arengu seisukohast; tunnistab innovaatiliste lahenduste potentsiaali ja vajadust nende järele seoses ujuva linna laienemisega;

40.    tunnustab ranniku- ja saarekogukondade mitmekesisust ja eripära ning nõuab erakorraliste meetmete vastuvõtmist, et edendada tulemuslikult nende piirkondade meremajanduse arengut, kõrvaldades investeerimistakistused ja luues majanduskasvuks soodsad tingimused;

Sektoripõhised lähenemisviisid

41.    nõuab aktiivsemat toetust kalandussektori ja kalandustoodete töötlemise ajakohastamisele ja säästvale arendamisele, et luua suuremat lisaväärtust, pannes rõhku väikesemahulisele kalapüügile ning püüdes muuta kalapüügivahendid selektiivsemaks, vähendada energiatarbimist ja kalapüügi keskkonnamõju, pakkudes ühtlasi tõhusamaid viise võitluseks ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata kalapüügi vastu; tuletab meelde, et elupaikade ressursside kaardistamine ja liigitamine on oluline elujõulise, jätkusuutliku ja hästi juhitud kalandussektori loomiseks; rõhutab, et poliitilisi otsuseid suunavad teaduslikud andmed kalanduse kohta tuleks täielikult avalikustada;

42.    palub komisjonil võtta vajalikud meetmed kalanduse arengu töörühmade rolli tugevdamiseks uue ühise kalanduspoliitika raames, andes neile rohkem vahendeid, mis võimaldaksid neil oma tööd jätkata, et arendada oma rolli ja soodustada seda territooriumidevahelist koostööd;

43.    pooldab vajadust selgitada välja kultuurilised ja looduslikud vaatamisväärsused ning neid edendada; rõhutab keelualade rolli, et aidata ürgaladel ellu jääda ja merepõhja ülekasutatud aladel taastuda ning seeläbi aidata kaasa meie merede tulevasele jätkusuutlikkusele;

44.    on seisukohal, et Euroopa vesiviljeluse säästev areng nõuab tugevat toetust teadusuuringutele ja tehnoloogilisele arengule seoses uute liikide, eriti kohalike liikide kasvatamisega, tagades sööda säästva hankimise, vältides põgenemist, minimeerides mõju bioloogilisele mitmekesisusele ning vähendades kemikaalide ja ravimite kasutamise mõju, samuti uute või olulisel määral täiustatud toodete väljatöötamise valdkonnas, et võimaldada tootmist ja toiduainete pakkumist mitmekesistada ja tõsta nende kvaliteeti, tõstes ühtlasi keskkonnaohutuse taset; märgib, et batümeetria ja merepõhja koostise täpne tundmine on oluline kohaliku vesiviljelustööstuse laiendamisel kõige sobivamate asukohtade valimisel, hinnates selleks nende taluvusvõimet ja vesiviljelusest tulenevat arvatavat reostust;

45.    toetab keskkonna- ja laiemate säästlikkuskriteeriumide integreerimist tootmise standarditesse ja märgistamisse, et premeerida vastutustundlikke tootjaid ja võimaldada tarbijatel teha teadlikumaid valikuid, kui sektor laieneb; nõuab nõuetekohaseid vesiviljeluseeskirju ja meetmeid veekvaliteedi muutuse leevendamiseks; nõuab vesiviljeluse tavapärastelt tootmismeetoditelt mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele ülemineku toetamist;

46.    on arvamusel, et energiatarbimisega ja vedelgaasiks (LPG) muutmise tehnilise lihtsusega seotud põhjustel suureneb jätkuvalt kauba- ja jõelaevastiku strateegiline tähtsus muude kaubaveoviisidega võrreldes; nõuab vahendite suunamist innovatsiooni toetamiseks selles sektoris, et parandada energiatõhusust, mitmekesistada primaarenergia allikaid ja vähendada kahjulikke heitkoguseid;

47.    kordab vajadust võtta meretranspordis viivitamata meetmeid, et parandada tõhusust ja kiirendada sektori CO2-heite vähendamist, ning lisab, et kõnealuses sektoris tuleks julgustada veeldatud maagaasi kui puhtama üleminekukütuse arendamist ja kasutamist;

48.    rõhutab laevaehituse ja -remondi strateegilist tähtsust ning nende seotust muude sektoritega, nagu terasetööstus, kaubalaevandus, kalandus ja ristlusturism; on arvamusel, et lisaväärtuse loomist võimaldav panustamine tehnoloogilistele uuendustele ja protsessi kitsale spetsialiseeritusele võib kõnealusele sektorile tähendada väiksemat rahvusvahelist konkurentsi, kui sektor püüab oma senist allakäigusuundumust ümber pöörata; rõhutab, et eriliselt tuleks toetada Euroopa laevaehituse ja eriterase tööstuse elavdamist ja ajakohastamist;

49.    kutsub komisjoni üles oma poliitikat Euroopa laevaehitustööstuse suhtes põhjalikult läbi vaatama ning toetab kindlalt Euroopa laevaehituse taaskäivitamiseks ja ajakohastamiseks mõeldud eriabi;

50.    on arvamusel, et rohkem tuleks keskenduda mere rollile turismis ja selle jätkusuutlikkusele; märgib, et Euroopa mere- ja rannikuturism konkureerib kolmandate riikidega; juhib tähelepanu sellele, et EL peaks kasutama oma kultuurilist rikkust ning pakkuma jätkusuutlikke ja kvaliteetseid mere- ja rannikuturismi teenuseid; on arvamusel, et kultuuripärand ning mere- ja rannikuturism võivad eristaval moel meelitada ligi rohkem tarbijaid ja ettevõtjaid, mitmekesistades pakutavaid turismiteenuseid; rõhutab kultuuripärandi, mere- ja rannikuturismi positiivset panust Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise eesmärkide saavutamisse; nõuab suuremat toetust VKEdele, mis moodustavad valdava enamuse veeturismi sektorist, et tagada olemasolevate ja uute töökohtade jätkusuutlikus, kvaliteet ja aastaringsus;

51.    rõhutab, et tähtis on edendada turismi sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnaalaselt jätkusuutlikke vorme, mis võivad olla olulise lisaväärtuse allikas merendusvaldkonnas;

52.    on arvamusel, et on hädavajalik omistada veealusele kultuuripärandile kohane tähtsus meremajanduses, eelkõige kuna veealune kultuuripärand võib õpetada tänapäeva ühiskonnale, kuidas kasutati merd minevikus ning kuidas reageerisid inimesed kliimamuutustele ja merevee taseme tõusule, ning samuti kuna veealune kultuuripärand on turismiressurss;

53.    rõhutab asjaolu, et kuigi EL on meremajanduses endiselt maailmas juhtpositsioonil, on rahvusvaheline konkurents selles sektoris terav ja üksnes ülemaailmselt võrdsed võimalused võivad veelgi kindlustada jätkusuutlikku majanduskasvu ja Euroopas töökohtade loomist selles keerulises sektoris;

54.    on seisukohal, et uuringud rannikusüsteemide keskkonnaseisundi halvenemise (saaste ja bioloogilise mitmekesisuse kadu), ökosüsteemi vastupanu- ja taastumisvõime, rannikuerosiooni, selle põhjuste leevendamise ja rannikualade kaitseks mõeldud mererajatiste (sealhulgas looduslikud lahendused, näiteks rohelised taristud) kohta on meremajanduse olulised valdkonnad, mille tähtsus kasvab seoses kliimamuutustega; nõuab nendele valdkondadele suuremat ELi toetust ja paindlikkust eriomase rannajoonega piirkondadele, kus esineb korduvalt loodusõnnetusi rannikuerosiooni tõttu;

55.    juhib tähelepanu sellele, et meredest ja ookeanidest saadaval energial on suur potentsiaal omamaiste ressursside kasutamise, energiaallikate mitmekesistamise ning kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamise seisukohast; rõhutab, et taastuv mereenergia on tuleviku tööstusharu, ning juhib sellega seoses tähelepanu sellise puhta ja nn sinise energia uuenduslike allikate väljaarendamise tähtsusele nagu tõusu- ja mõõnaenergia, laineenergia ja osmootne energia, nagu on viidanud komisjon oma 20. jaanuari 2014. aasta teatises sinise energia kohta; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikidevahelised avamere energiavõrgud on väga tähtsad; rõhutab vajadust võtta arvesse ja täiendavalt uurida süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise potentsiaali;

56.    rõhutab, et merede ja ookeanide energiaressursside võimaluste uurimisel ja kasutamisel tuleb arvestada tehnosiirde vajadusega, pidades eelkõige silmas oskusliku ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu koolitamist ning keskkonnasäästlikkuse rangete kriteeriumide täitmist; juhib tähelepanu selliste tööhõivega seotud tegevuste, samuti seonduvate tegevuste potentsiaalsele mitmekordistavale mõjule nii väärtusahela eelnevates kui ka järgnevates etappides;

57.    rõhutab uue tehnoloogia olulist rolli, näiteks võitluses mere ökosüsteemide seisundi halvenemise vastu või süsinikdioksiidi heite kogumisel ja säilitamisel; palub komisjonil täiendavalt analüüsida, kuidas saab CO2 ohutu ja kulutõhusa transportimise tehnoloogiat ja kaasnevat infrastruktuuri kohaldada majanduslikult elujõulisel viisil;

58.    juhib tähelepanu sellele, et elektrigeneraatorite optimaalne asukoht sinise energia, nagu tuule-, laine- või päikeseenergia, ookeani hoovuste, osmootse energia ja soojusenergia muundamise rakendamiseks võib sõltuda mitmetest teguritest, sealhulgas vee sügavus, merepõhja tingimused, okeanograafilised omadused ja kaugus kaldast; on seetõttu arvamusel, et erinevate riiklike programmide abil batümeetria, merepõhja omaduste ja ookeani vertikaalse profiili kohta kogutud andmete ühtlustamine võib olla abiks taastuvenergia arendustegevuse asukohavaliku- ja loaandmispoliitikas; rõhutab samuti, et tuleb läbi viia mereenergia lahenduste täiendavad uuringud, et oleks võimalik arendada taskukohaseid, kulu- ja ressursitõhusaid tehnoloogilisi lahendusi energia valdkonnas;

59.    on arvamusel, et mandrilava maavarade uurimine ja kaevandamine eeldab riigi pidevat osalemist, eriti seoses teabe, kaevandamiseks keelatud piirkondade kindlaksmääramise, keskkonnamõju hindamise, analüüsimise ja riskide minimeerimisega ning suveräänsete õiguste teostamisega; kutsub komisjoni üles esitama ja ajakohastama selliste merendustegevuste (nt energiatootmine avamerel, veealune kaevandamine, merest pärit liiva ja kruusa kasutamine jne) mittetäielikku loetelu, mille puhul on nõutav eelnev keskkonna- ja sotsiaal-majanduslik hinnang; nõuab, et pöörataks tähelepanu mineraalide taaskasutamisele ja ringlussevõtule, mis on veealuse kaevandamise alternatiivvõimalus, ning nende tegevuste pakutavatele võimalustele integreerida teaduslikud teadmised ja areng ning tehnosiire;

60.    toetab ELi kooskõlastatud ja aktiivset osalemist Rahvusvahelises Süvamerepõhja Organisatsioonis, et tagada tõhus ja ennetav keskkonnaalane õigusraamistik, et vältida veealuse kaevandamise uurimise ja kasutamise kahjulikku mõju, sealhulgas erilise keskkonnahuvi objektiks olevatel aladel, samuti veealuse kaevandamise ja geneetiliste ressursside võimalike kasutusvõimaluste sotsiaalset mõju kohalikele kogukondadele, ning et tagada andmete täielik läbipaistvus;

61.    on arvamusel, et mere- ja ookeanipõhine biotehnoloogia on äärmiselt mitmetahuline valdkond, mis üldiselt peidab endas tohutult võimalusi uute teadmiste saamiseks ja rakendamiseks ning suure lisandväärtusega uute toodete ja protsesside (uued materjalid, toiduained, ravimite koostisosad jm) loomiseks; juhib tähelepanu kõnealuse sektori haridus- ja koolitusvajadustele, mis nõuab liikmesriikidelt suure vastutuse võtmist koos erasektoriga ning sarnaselt ulatuslikku rahvusvahelist koostööd;

62.    rõhutab sotsiaaldialoogi olulisust ning on seisukohal, et kõik meremajanduses osalevad sotsiaalpartnerid peaksid olema selles esindatud; toonitab meremajanduse üldise arengu küsimuses sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna ning piirkondlike ja kohalike asutustega konsulteerimise tähtsust;

63.    toetab teatisesse lisatud komisjoni algatust edendada oskuste ühendust ja teadmiste innovatsiooni keskust meremajanduse valdkonnas;

64.    on arvamusel, et suurte merekatastroofide edasiseks vältimiseks tuleks käivitada meresõiduohutuse pakett „Erika IV”; on seisukohal, et kõnealune pakett peaks tunnistama merealale tekitatud ökoloogilist kahju Euroopa õigusaktides;

65.    rõhutab, et tuleb suurendada kodanikuühiskonna teadlikkust mere tähtsusest majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse ressursina, samuti teadusuuringute ja dialoogi olulisusest sidusrühmade ja kodanike vahelise integreeritud jätkusuutlikkuse saavutamisel;

66.    arvab, et meri ja rannik on väärtuslik ressurss, mis peaks moodustama ühe ELi tööstuse taaselustamise poliitika tugisamba; juhib tähelepanu sellele, et tuleks püüda meretööstust elavdada, toetades samas Euroopa majanduse ühtsust ja säästvat arengut, eriti piirkondades, kus see potentsiaal on globaliseerumise tagajärjel kasutamata jäänud;

67.    on seisukohal, et teabe ja parimate tavade vahetamine võib valdkonna kiirele ja säästvale arengule kaasa aidata;

68.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikidele.

(1)

ELT L 257, 28.8.2014, lk 135.

(2)

ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0300.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0438.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0178.

(6)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.

(7)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 174.

(8)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 892.


SELETUSKIRI

Merd on antiikajast peale peetud loodusrikkuste lätteks.

Meretransport oli kuni 19. sajandi lõpuni peamine viis inimeste ja kaupade vedamiseks lähedale ja kaugele. Kalapüük oli ja on rannikualadel oluline toiduallikas. Siia tuleks lisada maismaal toimuvad merega seotud tegevused (nii väärtusahela eelnevates kui ka järgnevates etappides): laevaehitus ja -remont, sadamate ehitamine ja ülalpidamine, kalapüügivahendite tootmine, kindlustus ja pangandus ning palju muud.

Viimase 50 aasta jooksul on inimese ja mere vahelistes suhetes toimunud suured kvalitatiivsed muudatused, eelkõige reisijateveo mahu vähenemine lennureisijate kasuks, vaba aja tegevuste osakaalu kasv, fossiilkütuste uurimine ja kasutuselevõtmine (üha suurematel sügavustel paiknevad nafta- ja gaasivarud) nende kasvava nappuse tõttu maismaal, merepõhja loodusvarade geoloogiline luure (kujunemisjärgus) ja nende kasutamise väljavaated, merelainetes, loodetes, hoovustes ja biomassis (vetikad) peituva energiapotentsiaali arendamise võimalused elektri tootmiseks, avamere tuuleenergia tootmine, merega seotud biotehnoloogia arendamine.

Paljud inimkonna ees seisvad sotsiaalsed probleemid võiksid leida lahenduse, kui tunneksime paremini merekeskkonda ning suudaksime paremini kasutada, majandada ja säilitada merede, ookeanide ja rannikualade ressursse.

Meremajanduse mõiste hõlmab väga erinevaid merede ja ookeanidega seotud nii traditsioonilisi kui ka alles esile kerkivaid majandussektoreid, näiteks kalandus, vesiviljelus, mere- ja jõetransport, sadamad ja logistika, lõbusõidu- ja ristlusturism, laevaehitus ja -remont, mere- ja rannakaitseehitised, avamere mineraalide geoloogiline luure ja hõlvamine, avamere energiaallikate uurimine ja kasutamine ning biotehnoloogia.

Kuigi mitme alles arenemisjärgus sektori potentsiaal on väga suur, on eri liikmesriikides traditsiooniliste sektorite positsioon endiselt tugev ning neid ei tohiks unarusse jätta. Kindlasti ei tohiks arvata, et innovatsioon on üksnes uute valdkondade jaoks. Sama oluline on siduda innovatsioon asjakohasel viisil ka traditsiooniliste sektoritega. Näiteks õnnestus mõnel liikmesriigil, olles silmitsi Euroopa laevaehitust viimase 30 aasta jooksul kimbutanud suurte probleemidega, seda üldist halvenemistendentsi muuta ja positiivsemale kursile suunata tänu väga kitsalt spetsialiseeritud protsesside juurutamisele, mis annavad selgelt lisandväärtust ning mistõttu see tööstusharu on nüüd soodsamas konkurentsikeskkonnas, kus ta on suutnud võistelda Ida-Aasia võimsa laevaehitustööstusega. Ka kalandussektori ees seisavad väga kaalukad ülesanded: tagada tegevuse säästlikkus, parandada püügivahendite selektiivsust, võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, kui nimetada vaid mõned neist.

Kuigi on tõsi, et alles arenemisjärgus uutel sektoritel, eelkõige avamere mineraalide geoloogilised luurel ja hõlvamisel, avamere energiaallikate uurimisel ja kasutamisel ning biotehnoloogial on väga suur potentsiaal, tuleb samavõrra arvestada mere ökosüsteemide haavatavusega ning merede ja ookeanide keskkonnaalase, ökoloogilise ja sotsiaalse funktsiooniga, mis eeldab liikmesriikide jõulist tegevust ressursside säästva majandamise ja säilitamise nimel, võimaldades kindlustada avaliku huvi ja avalike hüvede esmasuse ühepoolsete, valdkondlike ja erahuvide ees. Tuleb vältida maismaal tehtud vigade kordamist meredel ja ookeanidel ning selliste ressursikasutuskavade rakendamist, mille tagajärjel ressursid kiiresti ammenduvad ja kaotavad jätkusuutlikkuse, samuti nende kasutamisest tuleneva kasu koondumist vaid väheste isikute kätte.

Tuleb võidelda merede ja ookeanide uurimisprojektide ja kampaaniatega seotud teabe läbipaistvuse eest, eriti avaliku sektori vahenditega rahastatud projektide puhul.

Meremajanduse jätkusuutliku arengu põhielementideks on haridus ja koolitus ning teadus- ja arendustegevus.

Oluline on hinnata meremajanduse praeguste programmide ja meetmete (sealhulgas rahastamise) ning arengueesmärkide adekvaatsust ning eri struktuuride ja programmide vastastikust mõju ja tulemusi.


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (2.6.2015)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali vabastamise kohta meremajanduses töökohtade ja majanduskasvu loomise eesmärgil

(2014/2240(INI))

Arvamuse koostaja: Laura Agea

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks komisjoni teatise, mille eesmärk on täielikult kasutada Euroopa rannikualade, mere ja ookeaniga seotud tööhõivepotentsiaali ning maismaa ja merega seotud tööhõive vastastikust mõju innovatsiooni abil, mis on oluline nii traditsioonilistes kui ka uuenduslikes sektorites nagu mereveod ja muu transport, laevaehitus, turism, vesiviljelus, säästev energiatootmine, merebiotehnoloogia, keskkonnakaitse, sadama- ja lõbusõidulaevanduse infrastruktuurid ning kalandus;

2.  tuletab meelde, et merede ja ookeanide, sealhulgas merepõhja ja mereelustiku parem tundmine ning keskkonnamõju hindamine võimaldab mereressursse säästlikult kasutada, täiustades ELi merenduspoliitika teaduslikke aluseid;

3.  rõhutab, et VKEdel, idufirmadel ja pereettevõtetel on meremajanduse innovatsioonis ja töökohtade loomisel tähtis roll; leiab, et VKEde parem juurdepääs laenudele ja olemasolevate ärivõrgustike (klastrite) täiustamine on vajalik, et luua meremajanduse valdkonnas kvaliteetseid ja kestlikke töökohti;

4.  võtab teadmiseks strateegilised eesmärgid ja soovitused seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani, mida praegu vahekokkuvõtte raames läbi vaadatakse, ning toetab neid täielikult;

5.  palub komisjonil ja liikmesriikidel teha koostööd meremajanduse andmete kogumisel, töötlemisel ja vahetamisel, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

6.  rõhutab meremajanduse ja keskkonnasäästliku majanduse tihedaid seoseid, sealhulgas majanduse ja tööhõivepoliitika seisukohast, eelkõige seoses uuenduslike mere puhastamise meetoditega ning merekeskkonnale võõraste, keskkonda kahjustavate ja osaliselt kantserogeensete plastmaterjalide tulusa ringlussevõtuga;

7.  usub, et usaldusväärsemate andmete olemasolu soodustaks avaliku ja erasektori investeerimist meremajandusse;

8.  rõhutab, et meremajanduse kasvu käsitlemisel ei tohiks jätta arvesse võtmata selle mõju keskkonnale ja inimestele ning loodusvarade kasutamisele sotsiaalse ja majandusliku kestlikkuse ja keskkonnasäästlikkuse seisukohast, mis hõlmab ka ökosüsteemide kaitset ja taastamist teaduslike andmete alusel; rõhutab majanduslikke võimalusi, mida pakub uuenduslike meetodite arendamine ja edendamine Euroopas, et vähendada merereostust, sealhulgas aina murettekitavamat plastjäätmete, plastglomeraatide ja laguneva mikroplasti kogust;

9.  rõhutab mere- ja merendusuuringute tähtsust ning teadlaste, liikmesriikide ja piirkondade koostöö tugevdamise olulisust nendes valdkondades, et ületada lõhed liikmesriikide vahel ja ühtlustada geograafilist koondumist mõnedes piirkondades ning edendada rannikualade konkurentsivõimet ja kvaliteetsete ning püsivate kohalike töökohtade loomist;

10. märgib, et meremajanduse kasvu ja töökohtade loomise potentsiaal on saavutatav üksnes piisavate investeeringutega;

11. võttes arvesse uusi võimalusi mere loodusvarade kasutamiseks, mida pakuvad biotehnoloogia, süvamereuuringud ja alternatiivsed energiaallikad (tuul, lained, merehoovused), rõhutab VKEde osalemise olulisust ja hoiatab, et kui rasketööstus saab nendes sektorites ülekaalu, pärsib see pikaajalist tööhõivet;

12. rõhutab, et tähtis on parandada oskusi uue tehnoloogia rakendamiseks merekeskkonnas ning tugevdada teadus- ja arendustegevuse koordineerimist, demonstreerimist ja kasutuselevõttu, et luua püsivaid töökohti ning toetada strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täielikku saavutamist;

13. rõhutab, et meretööga kaasneb suur tööõnnetuste oht, ning kutsub liikmesriike ja ELi üles tagama töötajate tervise ja ohutuse kõrgetasemelist kaitset seoses seadmete ja alustega;

14. rõhutab, et uue säästva meremajanduse edendamine ja arendamine peab kuuluma ELi arengu- ja välispoliitikasse ning Vahemere Liidu poliitikasse ning et Vahemere-äärsete Aafrika riikidega, Ida-Aafrika saareriikidega India ookeanis ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) majanduspartnerluslepingutega hõlmatud saareriikidega tuleb säästva meremajanduse loomiseks koostööd teha;

15. on seisukohal, et meremajandus hõlmab väga erinevaid sektoreid ja et selle areng eeldab kõigis neis sektorites suurte oskustega tööjõudu; palub liikmesriikidel oma hariduskavades edendada meremajanduse eri sektoreid, võttes arvesse kooli- ja kogemusõpet, elukestva õppe süsteeme ning teooriat ja praktikat ühendavat õpet;

16. rõhutab, et tuleb keskenduda keskkonnaaspektidele ja merekeskkonna kvaliteedi parandamisele, et tagada kestlik meremajandus ning suurendada selle kasvu- ja tööhõivepotentsiaali, eelkõige tärkavates taastuvenergiasektorites, nagu avamere tuuleenergiasektor, kujundades ümber asjaomaseid sadamaid ja hoolitsedes selle eest, et spetsialiseerunud avamerelaevanduse avamere-tuuleparkide valdkonnas oskustöötajate nappust kiiresti vähendatakse; soovitab siinjuures tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid meetmeid selle nappuse ületamiseks; toonitab, et see on oluline ka avamere energia, nagu loodete, lainete, osmootse energia, ookeani soojusenergia ja ookeanihoovuste energia rakendamisel;

17. on seisukohal, et ranniku-, mere- ja sisemaaturism võib anda suure panuse majanduskasvu ning paremate ja kestlike töökohtade loomisse, eelkõige kõige nõrgemas seisundis ühiskonnarühmade jaoks, tingimusel, et võetakse arvesse säästva arengu põhimõtet ja turism ei kahjusta ühiskonda ega keskkonda; ergutab liikmesriike turismiarenduse parimaid tavasid jagama ja koostöös komisjoniga rannikupiirkondade majanduskasvu ning tööhõive suurendamiseks lahendusi otsima;

18. rõhutab asjaolu, et kuigi Euroopa Liit on meremajanduses endiselt maailmas juhtpositsioonil, on rahvusvaheline konkurents selles sektoris terav ja üksnes ülemaailmselt võrdsed võimalused võivad veelgi kindlustada kestlikku majanduskasvu ja Euroopas töökohtade loomist selles keerulises sektoris;

19. juhib tähelepanu tõsiasjale, et põhivastutus meremajanduse arendamise eest lasub liikmesriikidel ja piirkondadel, ning ergutab komisjoni toetama ja edendama nende koostööd, näiteks ühise kavandamise algatuste abil; rõhutab, et rannikualade säästva arengu huvides on oluline kogu meremajandusega seotud majandustegevust ühiselt kooskõlastada, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

20. rõhutab, kui tähtis on välja arendada päikese- ja rannikuturismile alternatiivseid või neid täiendavaid turismimudeleid, mis aitaksid võidelda turismi hooajalisuse vastu, nagu ökoturism ja kultuuriturism;

21. rõhutab Euroopa rannikupiirkondade tähtsat osa säästva meremajanduse arendamisel ning nõuab seepärast, et otsitaks uusi võimalusi, et tagada piirkondade otsene kaasamine ja osalemine;

22. rõhutab, kui oluline on sotsiaaldialoog, ning on seisukohal, et kõik meremajanduses osalevad sotsiaalpartnerid peaksid olema selles esindatud; toonitab sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna ning piirkondlike ja kohalike ametiasutustega konsulteerimise üldist tähtsust meremajanduses;

23. rõhutab, et tuleb suurendada kodanikuühiskonna teadlikkust mere tähtsusest majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse ressursina, samuti teadusuuringute ja dialoogi olulisusest sidusrühmade ja kodanike vahelise integreeritud kestlikkuse saavutamisel;

24. palub komisjonil tihedas koostöös liikmesriikide ja piirkondadega hinnata meremajanduse majanduskasvu ja töökohtade potentsiaali realiseerimiseks vajalikke rahalisi vajadusi (valdkondade, riikide ja Euroopa tasandil), pöörates erilist tähelepanu idufirmadele, VKEdele ja pereettevõtetele;

25. on seisukohal, et jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive ning meremajanduse tehnoloogial põhinevate töökohtade loomise võimalikult tõhusaks suurendamiseks tuleks edendada ideede ühist arendamist ning parimate tavade jagamist teadlaste ja ettevõtjate vahel;

26. leiab, et meri ja rannik on väärtuslik ressurss, mis peaks olema üks ELi tööstuse taaselustamise poliitika tugisambaid; juhib tähelepanu sellele, et tuleb püüda meretööstust elavdada, toetades samas Euroopa majanduse ühtsust ja kestlikku arengut, eriti neis piirkondades, kus see potentsiaal on globaliseerumise tagajärjel kasutamata jäänud;

27. on seisukohal, et teabe ja parimate tavade jagamine võib valdkonna kiirele ja säästvale arengule kaasa aidata;

28. rõhutab meremajandusega seotud sotsiaal-majandusliku süsteemi tegevusalade, sektorite ja teadusharude keerukust ning peab seetõttu äärmiselt oluliseks suurendada muutuste, innovatsiooni ja multidistsiplinaarsusega ning muutuva koolitusvajadusega kohanemise võimet.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Lampros Fountoulis, Arne Gericke, Agnes Jongerius, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Krasnodębski, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Terry Reintke, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Ulla Tørnæs, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Heinz K. Becker, Lynn Boylan, Mercedes Bresso, Eva Kaili, Eduard Kukan, António Marinho e Pinto, Evelyn Regner, Michaela Šojdrová, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Csaba Sógor


KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (11.5.2015)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali vabastamise kohta meremajanduses töökohtade ja majanduskasvu loomise eesmärgil

(2014/2240(INI))

Arvamuse koostaja: Isabelle Thomas

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et meresid ja ookeane on hakatud lõpuks nägema Euroopa majanduse võimsa liikumapaneva jõuna, ning et neis peitub märkimisväärne innovatsiooni, majanduskasvu ja tööhõive potentsiaal; arvestades, et selline potentsiaal on realiseeritav üksnes juhul, kui on täidetud teatavad tingimused;

B.  arvestades, et üks neid tingimusi on kogu meremajanduse raames toimuva tegevuse igakülgne määratlemine, ning et neid tegevusi tuleb analüüsida vastavalt ühtsele lähenemisviisile, eesmärgiga luua mereökosüsteem, mis hõlmaks kõiki sidusrühmasid;

C. arvestades, et rannikualadel on konkreetsed omadused, mis määravad nende arenguvõimalused keskpika ja pika aja jooksul;

D. arvestades, et praegu ollakse seisukohal, et molekulide arv meres on tunduvalt suurem kui maismaal, ning et see kujutab endast tohutut potentsiaali teadusuuringute läbiviimiseks tervishoiu-, kosmeetikatööstuse ja biotehnoloogia valdkonnas;

E.  arvestades, kui suurt tähtsust omab integreeritud merenduspoliitika meremajanduse tegevuse võimendamises, püüdes eelkõige leida integreeritud lahendusi kõikide Euroopa merenduses praegu esinevate probleemide jaoks;

F.  arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad ja saared on sageli seotud merendusvaldkonnaga, ning et meremajanduse arendamisega aidatakse kaasa tasakaalu ja võrdsuse tagamisele kõikide Euroopa Liidu piirkondade vahel;

G. arvestades, et kalanduse arengu töörühmad osutusid eelmise ühise kalanduspoliitika ajal väga vajalikeks vahenditeks tööhõive ja jõukuse ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse loomisel ning otsuste tegemisel ja aktiivsel tegutsemisel oma valdkonna edasiarendamisel;

H. arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata äärepoolseimatele piirkondadele, mis on tihedalt seotud meremajandusega, mille biotoop on eriti rikkalik ning mille eriline kliima võimaldab töötada välja uusi mereenergia tootmisviise;

I.   arvestades, et mereala ruumiline planeerimine ja rannikuala integreeritud haldamine on konfliktide vältimisel ja eri sektorite vastikuse sõltuvuse optimeerimisel asendamatud korralduslikud vahendid, ning arvestades, et loobumine rannikuala tervikmajandamisest liidu tasandil on sellega seoses kahetsusväärne;

J.   arvestades, et hoolimata rannikuala tervikmajandamisest loobumisest liidu tasandil on oluline võtta arvesse maa- ja merealade koostoimet ja korraldada kõikide merendustegevuste koostoimimist, et vältida huvide konflikti, käsitleda vastastikust sõltuvust ning tagada kooskõlastamine ja hea valitsemistava;

K. arvestades, et maa- ja merealade koostoime puudutab eelkõige merereostust, mis pärineb sageli maismaal paiknevatest allikatest, aga ka merendustegevuse järelmitega maismaal, näiteks kalatöötlemissektor, energiastruktuuride ja sadamate ehitamine, laevaehitus ja kutseõppeasutuste loomine;

L.  arvestades, et meremajandusse tehtavate investeeringute puhul on andmete kogumine, töötlemine ja jagamine äärmiselt oluline ning vältimatult vajalik tingimus nende tehnilise, majandusliku ja rahalise elujõulisuse tagamiseks;

M. arvestades, et hinnangute kohaselt tuleb praegu umbes 3–5% Euroopa Liidu SKPst tervest merendussektorist, mis annab tööd ligikaudu 5,6 miljonile inimesele ja toodab Euroopa majandusele 495 miljardit eurot;

N. arvestades, et meremajanduse kasv peab toimuma ranges kooskõlas jätkusuutliku arengu ning kasutusega laiemas tähenduses ning arvesse tuleb võtta keskkonna- ja majandusalaseid ja sotsiaalseid aspekte, ning kasvu saab tagada ainult siis, kui merestrateegia raamdirektiivi eesmärgid rakendatakse kindlalt 2020. aastaks;

O. arvestades, et merenduspoliitika jätkusuutliku arendamise puhul ei tohiks korrata maismaal tehtud vigu; arvestades, et mered ja ookeanid on ühine hüve, mis peab sellisena säilima ja mida ei tohi mingil viisil erastada; arvestades, et avaliku sektori asutused peavad neid kaitsma turuspekulatsioonide, ülepüügi ja sellise tegevuse eest, mis võib põhjustada muutusi, mis mõjutavad negatiivselt elu, bioloogilist mitmekesisust ja kliimat; arvestades, et uute meetmete käivitamisele peaksid eelnema muu hulgas keskkonnamõju uuringud;

P.  arvestades, et merendustegevuse säästev areng peaks hõlmama ka tugevat sotsiaalset elementi, ning et paremad töötajate õigused ja töökohakindlus aitavad samuti majanduskasvule kaasa;

Q. arvestades, et poliitiline eesmärk ei ole prioriteet, kuni sellele ei ole määratud eelarvet;

1.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse Euroopa Parlamendi ettepanekuid ja esitaks meremajanduse määratluse, mis hõlmaks kogu merel toimuvat tootmistegevust ning kõiki töökohti, nii olemasolevaid kui ka tulevasi, ning järelmeid maismaal; palub komisjonil teha kindlaks tegevusalad, mis aitavad Euroopa Liidus kõige suurema tõenäosusega kaasa meremajanduse arendamisele ja kindlustamisele, ning koostada selleks mitteammendava ülevaatlik loetelu, mis sisaldab vähemalt järgmisi tegevusalasid: meretehnoloogia ja innovatsioon, säästev kalapüük, laevaehitus, taastuvad mereenergiaallikad, merepõhja ja selle aluspinnase kasutamine, mere biotehnoloogia, vetikakasvatus, kalakasvandus, koorikloomakasvatus, ranniku- ja mereturism, avamere platvormide arendamine, meretransport, merede ja sadamate reostusest puhastamine, süvendamine ja merevee magestamine;

2.  nõuab, et Euroopa Komisjon ei piiraks innovatsiooni ulatust üksnes uute tegevusvaldkondadega, vaid võtaks arvesse kõikide merendusvaldkondadega seotud innovatsiooni potentsiaali;

3.  rõhutab kalanduse ja vesiviljeluse olulisust meremajanduses; on seisukohal, et samal ajal tuleb arvestada nii kalandustegevuse konkurentsivõimet kui ka kalavarude säästvat majandamist ühise kalanduspoliitika eeskirjade raames;

4.  nõuab vesiviljeluse projektide tasakaalustatud arengut ja suuremat reguleerimist, et mitte põhjustada degradatsiooni vesiviljelusrajatiste lähipiirkonnas, konkreetsemalt negatiivset mõju kohalikule majandusele, mille põhjuseks on looduslike kalavarude geneetiline degradatsioon vabanenud kasvatatud kalade tõttu, elupaikade hävitamisest tekkinud degradatsioon ja muutumine ning ökosüsteeme mõjutav ja laiaulatusliku ja intensiivse vesiviljelusega seotud keemiline, patogeenne ja parasiitide põhjustatud saaste;

5.  rõhutab, et mered ja ookeanid juba kannatavad inimtekkelise koormuse ja sellega seotud probleemide tõttu (reostus, keskkonnamuutused, kliimamuutused, ressursside ülemäärane kasutamine, ülepüük), kuid neist on endiselt palju kasutamata loodusvarasid ning keskkondi, millele on raske ligi pääseda ning mis on seetõttu puutumata; nõuab tungivalt, et komisjon viiks enne määratluse kohta ettepaneku koostamist läbi põhjaliku ja range uuringu meremajanduse nime all kavandatavate tegevuste arendamise mõju kohta bioloogilisele mitmekesisusele, kliimale, kalandusele, majandusele ja tööhõivele;

6.  märgib, et hoolimata teatavate tegevusvaldkondade, näiteks kalanduse iidsest olemusest on ka nendel tegevusvaldkondadel innovatsioonipotentsiaali, näiteks seoses kalanduse uute kontrollivahendite väljatöötamise või tulevaste äärmiselt selektiivsete, kütusesäästlike ja vähese CO2-heitega, ohutute ja mugavate laevade ehitamisega;

7.  rõhutab, et mere looduskeskkonna kaitse ja säilitamine on meremajanduse, näiteks kalapüügi ja turismi säilitamise, toetamise ja arendamise peamine eeltingimus;

8.  palub komisjonil anda tihedas koostöös liikmesriikidega arvuline hinnang nn sinise majanduskasvu vajadustele, eriti seoses andmete kogumise, uuringute ja koolitusega; soovitab koostada kõnealuse rahastamiskava 2020. aastaks; rõhutab sellega seoses Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) rahalise panuse olulisust;

9.  väljendab sügavat kahetsust teatavates liikmesriikides ilmnenud viivituste pärast EMKF kavandamisel;

10. kutsub komisjoni üles tegema kindlaks kõik Euroopa rahalised vahendid, mis on kättesaadavad meremajanduse tegevuste rahastamiseks, ja koondama need ühele ainsale kodanikele kättesaadavale platvormile; kutsub komisjoni üles eraldama osa innovatsiooniks ja meremajanduse kasvuks ettenähtud vahenditest sihtotstarbeliselt alusuuringutele, teadus- ja arendustegevusele, koolitusele, töökohtade loomisele, ettevõtlusele, VKEdele, sotsiaalsetele ettevõtetele, ühistutele, haridusele ja väljaõppele, rannikualade vaesuse vähendamisele, biotehnoloogilisele arengule, transpordiühendustele, energiasüsteemide seotavusele, laevaehitusele ja -remondile, rannikualade ligipääsule lairibaühendusele, keskkonnakaitsele ning innovaatiliste toodete, teenuste ja protsesside müümisele;

11. pooldab vajadust arendada välja meremajanduse strateegiline planeerimine, otsese rahastamise viisid ja tegevuskava, et muuta see sektor 2020. aastaks dünaamiliseks; on arvamusel, et iga kindlaksmääratud tegevus peaks sisaldama konkreetseid ideid alates teaduskoostööst, infrastruktuuriinvesteeringutest ja koostöömehhanismidest – mida palutakse liikmesriikidel rakendada, kasutades selleks ELi rahalisi vahendeid ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) vahendeid, kaasates erasektori, nagu see on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi puhul, mille eesmärk on toetada suuri infrastruktuuriinvesteeringuid ning tagada innovaatiliste projektide rahastamine; nõuab sellega seoses, et komisjon lisaks täidetavate meremajanduse arengu eesmärkide loetellu nõue, et projekt oleks kõlblik Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist toetuse saamiseks;

12. rõhutab mereala ruumilise planeerimise olulisust meremajanduse säästva ja kooskõlastatud arengu tagamisel; nõuab sellega seoses integreeritud merenduspoliitika valitsemistava tugevdamist Euroopa Liidu ja merepiirkondade tasandil;

13. rõhutab, kui oluline on omandada põhjalikumaid teadmisi ookeanide kohta, et parandada vajalikke oskusi uute tehnoloogiate rakendamiseks merekeskkonnas;

14. rõhutab vajadust meremajandusele suunatud teadmis- ja innovaatikakogukonna loomise järele, et edendada teadusuuringuid selles valdkonnas ning määratleda meremajandus ELi prioriteetse eesmärgina ja mitte taandada seda energiaga varustatuse või toiduga kindlustatuse eesmärgi valikuliseks osaks;

15. kutsub komisjoni üles asutama ametit, mis vastutaks meremajanduse arengu, andmete kogumise ja selle eesmärgi saavutamiseks vajalike projektide kooskõlastamise eest;

16. nõuab, et komisjon võtaks konkreetseid meetmeid liidu piirkondliku ja riikliku tasandi vaheliste kontaktide ja koostöö hõlbustamiseks, näiteks programmi INTERREG ning merepiirkonna strateegiate abil; nõuab tungivalt, et komisjon tooks kokku peamised meremajanduses tegevad rahvusvahelised osalejad ja juhiks rahvusvahelist projekti, mis võimendaks seda uut majandustegevuse sektorit;

17. palub komisjonil võtta vajalikud meetmed kalanduse arengu töörühmade rolli tugevdamiseks uue ühise kalanduspoliitika raames, andes neile rohkem vahendeid, mis võimaldaksid neil oma tööd jätkata ja täiustada ning soodustada seda territooriumidevahelist koostööd;

18. palub komisjonil lisada merepiirkonna strateegiatesse aruka spetsialiseerumise põhimõte, et merendusalased teadusuuringud ja innovatsioon muutuksid piirkonnapõhiseks ning piirkondlikke põhipädevusi saaks sihipäraselt arendada;

19. kutsub komisjoni üles soodustama uute ettevõtete loomist meremajanduses, stimuleerides ettevõtlust ning tõenäoliselt edukaid idufirmasid merendussektoris;

20. nõuab, et komisjon tagaks läbipaistvuse vahendite kasutamisel ning tema rahastatud uurimistöö tulemuste säilitamise avalikus sektoris vastavalt ELi avaliku sektori koguvahenditele seoses erasektori vahenditega, tagades samal ajal kõikidele huvitatud osalistele lihtsa, vaba ja tasuta juurdepääsu sellele teabele ning edendades nende tulemuste levitamist;

21. nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks ja hoogustaks mereruumi planeerimist ja rannikuala tervikmajandamist liidu tasandil;

22. pooldab vajadust teha kindlaks ja edendada traditsioonilisi, kultuuri ja turismiga seotud tegevusvaldkondi, mis väärtustavad kohalike kogukondade eripära ja aitavad säilitada väikesemahulist kalapüüki;

23. kutsub komisjoni üles tugevdama ja ühtlustama andmete töötlemist, kasutamist ja levitamist hõlbustavaid süsteeme;

24. nõuab tungivalt, et komisjon edendaks ajakohastatud ja perioodiliste teaduslike andmete hankimist merepopulatsioonide seisundi kohta ELi vetes ja nendest väljaspool koostöös teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega;

25. palub komisjonil toetada kõrg- ja kutseharidust ning elukestvale õppele keskenduvaid programme, tagades, et need lisatakse meremajanduse arenguvõimalustesse ning suurendatakse teadlikkust noorte hulgas, muutes valdkonna nähtavaks kõikidel haridustasanditel; väljendab muret komisjoni ettepaneku kohase Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi mõju pärast teadus- ja arendustegevusele, arvestades asjaolu, et järgmise viie aasta jooksul kärbitakse programmi „Horisont 2020” rahalistest vahenditest 2,7 miljardit eurot;

26. rõhutab, et koolitusvõimaluste arendamise soodustamine ühendab merendusega seotud ametid ühtseks tervikuks; märgib sellega seoses, et erinevate merendusega seotud koolitusvõimaluste vaheline koostoime peaks soodustama integreeritud merenduse tegevusvaldkondade arengut ning tagama, et omandatud oskuseid saab kasutada ka laiemas kontekstis.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Linnéa Engström, Raymond Finch, Ian Hudghton, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Liadh Ní Riada, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, José Blanco López, Ole Christensen, Jens Gieseke, Sylvie Goddyn, Anja Hazekamp, Verónica Lope Fontagné, Francisco José Millán Mon, Cláudia Monteiro de Aguiar

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Peter Lundgren, Miguel Viegas


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

49

8

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Bendt Bendtsen, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Philippe De Backer, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, Marek Józef Gróbarczyk, András Gyürk, Roger Helmer, Eva Kaili, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Ernest Maragall, Edouard Martin, Nadine Morano, Dan Nica, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Miloslav Ransdorf, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Miguel Urbán Crespo, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Michał Boni, Lefteris Christoforou, David Coburn, Miriam Dalli, João Ferreira, Gerben-Jan Gerbrandy, Françoise Grossetête, Constanze Krehl, Olle Ludvigsson, Piernicola Pedicini, Sofia Sakorafa, Maria Spyraki, Indrek Tarand, Mihai Ţurcanu, Anneleen Van Bossuyt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Marietje Schaake, Bart Staes

Õigusteave - Privaatsuspoliitika