RAPORT ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta
25.6.2015 - (2014/2208(INI))
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Sirpa Pietikäinen
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta
Euroopa Parlament,
‒ võttes arvesse komisjoni teatist „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398),
‒ võttes arvesse komisjoni teatist „Ressursitõhususe võimalused hoonesektoris” (COM(2014)0445),
– võttes arvesse komisjoni teatist „Keskkonnahoidlik tegevuskava VKEde jaoks. Kuidas võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed ärivõimalusteks” (COM(2014)0440),
– võttes arvesse komisjoni teatist „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia” (COM(2015)0080),
‒ võttes arvesse komisjoni teatist „Keskkonnasäästlike toodete ühtse turu väljakujundamine. Parem teavitamine toodete ja organisatsioonide keskkonnatoimest” (COM(2013)0196),
– võttes arvesse komisjoni teatist „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus” (COM(2012)0060),
‒ võttes arvesse komisjoni teatist „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” (COM(2011)0571),
‒ võttes arvesse komisjoni teatist „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus” (COM(2011)0021),
‒ võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),
– võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni ökoinnovatsiooni ning tööhõive ja majanduskasvu edendamise kohta keskkonnapoliitika abil[1]1,
– võttes arvesse oma 14. jaanuar 2014. aasta resolutsiooni keskkonda sattunud plastijäätmete Euroopa strateegia kohta[2]2,
‒ võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni ressursitõhusa Euroopa kohta[3]3,
‒ võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni tõhusa Euroopa toorainestrateegia kohta[4]4,
‒ võttes arvesse seitsmendat keskkonnaalast tegevusprogrammi,
– võttes arvesse ELi 2006. aasta säästva arengu strateegiat ja selle 2009. aastal läbi vaadatud versiooni,
‒ võttes arvesse keskkonna nõukogu 28. oktoobri 2014. aasta järeldusi „Euroopa poolaasta ja strateegia „Euroopa 2020” keskkonnasäästlikumaks muutmine – vahekokkuvõte”,
– võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti kokkuvõtvat aruannet „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2015. aastal”,
‒ võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,
‒ võttes arvesse UNEPi (ÜRO Keskkonnaprogramm) uurimust „Inquiry into the Design of a Sustainable Financial System”,
‒ võttes arvesse UNEPi rahvusvahelise ressursside töörühma järeldusi inimtegevusest põhjustatud metallivoogude ja tsüklite keskkonnariskide ja -probleemide kohta („Environmental Risks and Challenges of Anthropogenic Metals Flows and Cycles” (2013)),
‒ võttes arvesse UNEPi rahvusvahelise ressursside töörühma järeldusi loodusvarade kasutamise ja keskkonnamõju ning majanduskasvu vahelise seose kaotamise kohta („Decoupling natural resource use and environmental impacts from economic growth” (2011)),
‒ võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2014. aasta arvamust[5]5,
‒ võttes arvesse Regioonide Komitee 12. veebruari 2015. aasta arvamust[6]6,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A8-0215/2015),
A. arvestades, et ressursside jätkusuutmatu kasutamine on erinevate keskkonnariskide, näiteks kliimamuutuste, kõrbestumise, raadamise, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemi teenuste nõrgenemise algpõhjus; arvestades, et maailma majanduses kasutatakse pooleteise planeedi väärtuses ressursse üleilmse kogutoodangu tootmiseks ja jäätmete käitlemiseks ning hinnanguliselt küünib ressursside hulk 2030. aastateks kahe planeedi väärtuseni;
B. arvestades, et Euroopa sõltub imporditud ressurssidest rohkem kui ükski teine piirkond maailmas ja et paljud ressursid on suhteliselt lühikese aja pärast ammendumas; arvestades, et Euroopa konkurentsivõimet saab oluliselt parandada ressursside lisandväärtuse suurendamisega majanduses ning Euroopa allikatest pärit materjalide jätkusuutliku tarnimise edendamisega; arvestades, et toorainega varustamise huvides tuleks hoogustada innovatsiooni edendavate partnerluste sõlmimist tööstuse ja jäätmekäitlussektori ning teadusuuringute vahel, et suurendada peamiste toorainete ringlussevõtu potentsiaali;
C. arvestades, et üleminek ringmajandusele on sisuliselt majandusküsimus, mis puudutab juurdepääsu toorainele (või selle jätkusuutlikku kättesaadavust), Euroopa reindustrialiseerimist ja edasist digitaliseerimist, uute töökohtade loomist ning kliimamuutuste, energiavarustuse ebakindluse ja ressursside nappusega seotud probleeme; arvestades, et investeerimine ringmajandusse võib seega olla täielikult kooskõlas komisjoni töökohti, kasvu ja konkurentsivõimet käsitleva tegevuskavaga ning osutuda kasulikuks kõigile asjaomastele huvirühmadele;
D. arvestades, et ressursitõhusus peab olema kooskõlas ka jätkusuutlikkusega laiemas mõttes, sealhulgas tuleb arvesse võtta keskkonna-, eetilist, majanduslikku ja sotsiaalset mõõdet;
E. arvestades, et seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud eesmärgid ja prioriteetsed meetmed on siduvad;
F. arvestades, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) keskkonnaprogrammis on öeldud, et vabatahtliku lähenemisviisi keskkonnaalane tulemuslikkus on sageli küsitav ja selle majanduslik tõhusus on üldiselt väike[7]7;
G. arvestades, et ringmajandusele üleminekuks on vaja süsteemset muutust, mis hõlmaks väärtusahela kõiki sidusrühmi, ning märkimisväärseid uuendusi tehnoloogias, ettevõtluses ja ühiskonnas tervikuna;
H. arvestades, et kodanikel, väikeettevõtetel ja kohalikel ametiasutustel on oluline roll ressursitõhususe suurendamisel ja majanduskasvu lahutamisel loodusvarade kasutamisest;
I. arvestades, et korralikult toimivaks ringmajanduseks on vaja konkurentsivõimelisi ettevõtteid, ning arvestades, et ettevõtted on ise ringmajandusele ülemineku liikumapanevaks jõuks;
J. arvestades, et on oluline seada VKEd ELi ressursitõhususe strateegia keskpunkti, kuna need moodustavad 99% ELi ettevõtetest ja annavad tööd kahele kolmandikule tööjõust;
K. arvestades, et ambitsioonikas Euroopa ringmajanduse pakett loob ettevõtlusvõimalusi, kindlustab juurdepääsu esmasele toorainele, pikendab selle tootlikku kasutamist (korduskasutamise, ümbertöötlemise, ringlussevõtu või tagavaraosadena), tagab kvaliteetse ringlussevõtu kasutusaja lõppemisel ning käsitleb kõiki kõrvalsaadusi ja jäätmeid väärtuslike ressurssidena edasiseks kasutamiseks;
L. arvestades, et esmase tooraine jätkusuutlik ja vastutustundlik hankimine on ressursitõhususe saavutamiseks ja ringmajanduse eesmärkide täitmiseks hädavajalik;
M. arvestades, et ressursitõhususe eesmärkide ja ringmajanduse saavutamiseks on vaja arendada teisese tooraine turgusid;
N. arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt palunud komisjonil kehtestada ressursitõhususe näitajad ja õiguslikult siduvad eesmärgid;
O. arvestades, et ringmajandusele üleminekul on keskne roll selliste mürgiste kemikaalide kasutuse lõpetamisel, millele on ohutumad alternatiivid juba olemas või neid töötatakse välja kooskõlas kemikaalide valdkonna õigusaktidega;
P. arvestades, et Eurostati andmetest linnajäätmete töötlemise kohta ELi 28 liikmesriigis nähtub selgesti, et jäätmepoliitikas puuduvad siiani võrdsed tingimused ning et kehtivate õigusaktide jõustamine valmistab suuri raskusi;
Q. arvestades, et keskmiselt üksnes 40 % tahketest jäätmetest korduskasutatakse või võetakse ringlusse, ülejäänu läheb prügilasse või põletamisele;
R. arvestades, et põllumajanduslike toiduainete tootmisel ja tarbimisel on ressursside kasutamisel märkimisväärne osakaal ja oluline mõju keskkonnale, rahvatervisele ning loomade tervisele ja heaolule; arvestades, et vähesele ressursitõhususele toidu osas tuleks leida jätkusuutlikud lahendused terviklikul viisil;
S. arvestades, et keskkonnale kahjulike ainete keelustamine, sh fossiilkütuste otseste ja kaudsete toetuste kaotamine aitaks oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja võidelda kliimamuutuste vastu ning toetaks üleminekut ringmajandusele;
1. tunneb heameelt komisjoni teatise „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398) üle; toetab komisjoni lähenemisviisi ringmajanduse kavandamisele ja selleks vajalike uuenduste sisseviimisele, kiidab heaks ka poliitikaraamistiku loomise ressursitõhususe toetamiseks, teatises esitatud ressursitõhususe eesmärgi püstitamise ning konkreetse poliitikaraamistiku loomise selleks, et VKEd saaksid muuta keskkonnaalased väljakutsed ärivõimalusteks; rõhutab, et ringmajanduse suunas liikumiseks on vaja õigusmeetmeid ning palub, et komisjon esitaks ringmajanduse teemal ambitsioonika ettepaneku 2015. aasta jooksul, nagu lubati komisjoni 2015. aasta tööprogrammis;
2. rõhutab, et ressursinappusega tegelemiseks on vaja vähendada ressursside kaevandamist ja kasutamist ning lahutada loodusvarade kasutamine täielikult majanduskasvust – see on süsteemne muudatus, mis nõuab 2050. aasta jätkusuutlikkuse väljavaadetest lähtuvate meetmete võtmist ning viivitamatut tegutsemist;
3. juhib tähelepanu tootmisele ja tarbimisele kui valdkondadele, millega tuleb tegeleda, et saavutada nende kooskõla laiemate säästva arengu eesmärkidega;
4. tuletab meelde, et ehkki ressursside tõhusa kasutamise osas on saavutatud edu, on tootmise jätkuv kasv need edusammud üle kaalunud ning ressursside kaevandamine kasvab kogu maailmas dramaatiliselt, seega on tagasilöögiefekti kaotamiseks kiiresti vaja ressursside kaevandamist ja kasutamist vähendada; nõuab tungivalt, et komisjon esildaks vastavaid meetmeid;
5. tuletab meelde, et tooraine tarbimise arvutamisel tuleks arvesse võtta vett, mis on nii tootmises kasutatav loodusvara kui ka avalik hüve, ning seda tuleb kasutada tõhusalt;
6. rõhutab, et ressursikasutuse parandamine paremate projekteerimisnõuete ja jäätmealaste õigusaktide kaudu, mis tagavad jäätmehierarhias ülespoole liikumise ning soodustavad seega jäätmetekke vältimist, korduskasutamist ja selle ettevalmistamist ning ringlussevõttu, võiksid anda ELi ettevõtjatele, avaliku sektori asutustele ja tarbijatele märkimisväärset puhassäästu – hinnanguliselt 600 miljardit eurot ehk 8 % aastakäibest, vähendades samal ajal ka kasvuhoonegaaside heidet aastas 2–4 %; rõhutab, et ressursside tootlikkuse suurendamine 30 % võrra 2030. aastaks võiks suurendada SKPd ligi 1 % võrra ja luua 2 miljonit jätkusuutlikku lisatöökohta[8]1; tuletab meelde, et ressursitõhusus on põhieesmärk seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis, milles rõhutatakse, et on vaja ergutada keskkonnasäästlike toodete ja teenuste tootmist ning tarbijate nõudlust nende järele, kasutades selleks poliitikat, mis suurendab nende toodete ja teenuste kättesaadavust, taskukohasust, funktsionaalsust ja ligitõmbavust;
7. on veendunud, et ressursitõhususe parandamiseks on vaja õigusmeetmeid ja majanduslikke stiimuleid, väliskulude sisestamist ning teadus- ja arendustegevuse edasist rahastamist, samuti muutusi ühiskonnas ja eluviisis; juhib tähelepanu asjaolule, et erinevatel poliitikatasanditel on vaja mitmesuguseid vahendeid, võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet;
8. on veendunud, et ringmajanduse täiemahuliseks rakendamiseks tuleb kaasata kõik asjaomased sidusrühmad, piirkonnad, linnad, kohalikud kogukonnad, VKEd, vabaühendused, tööstuse esindajad, ametiühingud ja kodanikud;
9. kutsub komisjoni üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi kogu ringmajanduse paketi väljatöötamise käigus;
10. rõhutab, et üldsuse teadlikkus ning kodanike suhtumine ja nende kaasamine on ringmajandusele edukaks üleminekuks otsustava tähtsusega; märgib, et tuleb pöörata piisavalt tähelepanu ja eraldada vahendeid haridusele ja teabele, et edendada säästvaid tarbimis- ja tootmismudeleid, ning rõhutab ressursitõhusale ringmajandusele ülemineku kasutegureid;
11. juhib tähelepanu asjaolule, et ringmajandusele üleminekuks on vaja kvalifitseeritud tööjõudu ning et hariduses ja koolituses tuleb võtta arvesse vajadust keskkonnasäästlike oskuste järele;
12. rõhutab, et EL on juba loonud rahastamisvahendid, mis toetavad ringmajandust, nimelt programmid „Horisont 2020” ja LIFE+, ning et õige kasutamise korral võivad need aidata edendada ELi liikmesriikides ja piirkondades ökoinnovatsiooni ja tööstusökoloogiat;
13. rõhutab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi potentsiaali kasutamiseks ringmajanduses on vaja õiguskindlust ja pikaajalist prognoositavust, et suunata investeeringud säästvasse majandusse;
14. toonitab, et üleminek jätkusuutlikule ringmajandusele peaks ühendama ambitsioonikad keskkonnaalased eesmärgid tugevate sotsiaalsete nõuetega, muu hulgas tuleb edendada inimväärset tööd ning tervislikke ja ohutuid töötingimusi (st tagada, et töötajad ei puutuks töökohal kokku kahjulike ainetega);
15. rõhutab, et on vaja rajada ühtsem õiguslik raamistik säästvale tootmisele ja tarbimisele, hõlmates kogu tootmistsükli alates säästvast tarnimisest kuni kasutusaja lõpu järgse taaskasutamiseni;
Näitajad ja eesmärgid
16. rõhutab, et 2050. aastaks peab ELi ressursikasutus olema jätkusuutlik ning et selle jaoks on muu hulgas vaja ilmtingimata vähendada ressursikasutust jätkusuutliku tasemeni, mille aluseks on võetud ressursikasutuse usaldusväärsed mõõtmised kogu tarneahelas, jäätmehierarhia range kohaldamine, ressursside astmelise kasutuse rakendamine, eelkõige biomassi kasutuse puhul, vastutustundlik ja säästev sisseostmine, suletud ahela loomine taastumatute ressursside kasutamiseks, taastuvate ressursside kasutamine nende taastuvuse piires, järkjärguline loobumine mürgiste ainete kasutamisest, eelkõige kui on olemas ohutumad alternatiivid või need töötatakse välja vastavalt kehtivatele kemikaale käsitlevatele õigusaktidele, et tagada mürgivabade materjalitsüklite väljatöötamine, ning ökosüsteemiteenuste kvaliteedi parandamine;
17. tuletab meelde, et parlament nõudis juba 2012. aastal majandustegevuse selgeid, kindlaid ja mõõdetavaid näitajaid, mille puhul võetakse arvesse kliimamuutusi, bioloogilist mitmekesisust ja ressursitõhusust olelusringi perspektiivist, ja nende näitajate kasutamist seadusandlike algatuste ja konkreetsete vähendamiseesmärkide alusena;
18. nõuab, et komisjon esitaks 2015. aasta lõpuks ettepaneku ressursitõhususe, sh ökosüsteemi teenuste põhinäitaja ja osanäitajad; märgib, et selliste ühtlustatud näitajate kasutamine peaks olema alates 2018. aastast kohustuslik, nendega tuleks mõõta ressursikasutust, sh importi ja eksporti ELi, liikmesriikide ja tööstuse tasandil ning võtta arvesse kogu toodete ja teenuste olelusringi ning need näitajad peaksid põhinema ökoloogilise jalajälje metoodikal ning mõõtma vähemalt maa, vee ja materjalide kasutust ja süsinikdioksiidi heidet;
19. nõuab, et komisjon teeks ettepaneku kehtestada siduv eesmärk suurendada 2030. aastaks ELi tasandil ressursitõhusust võrreldes 2014. aastaga 30 % ja individuaalsed eesmärgid igale liikmesriigile; rõhutab, et enne kui ressursitõhususe eesmärke saab rakendada, peavad need olema näitajatega põhjendatud;
20. nõuab tungivalt, et komisjon edendaks ressursitõhususe näitajate kasutamist rahvusvaheliste konventsioonide kaudu, et võimaldada võrreldavust tööstusharude ja eri riikide majanduse vahel ning tagada võrdsed tingimused, ning toetaks dialoogi ja koostööd kolmandate riikidega;
21. rõhutab, et need näitajad tuleks lisada Euroopa poolaastasse ja kõikidesse mõjuhindamistesse;
Tootepoliitika ja ökodisain
22. rõhutab, kui tähtis on hästi läbimõeldud tootepoliitika, mis suurendab toote eeldatavat kasutusaega, vastupidavust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust; märgib, et see, kui palju ressursse kasutab toode oma kasutusaja jooksul, ning selle remonditavus, korduskasutatavus ja ringlussevõetavus määratakse suurel määral toote väljatöötamise etapis; palub komisjonil edendada tootepoliitikas olelusringile keskenduvat käsitust ning eelkõige kehtestada ühtlustatud meetodid toodete ökoloogilise jalajälje kindlakstegemiseks;
23. palub komisjonil sellega seoses esitada ambitsioonikas tööprogramm ning rakendada põhjalikult ja kaugelevaatavalt kehtiva ökodisaini direktiivi ökodisaini käsitlevaid nõudeid uutes ja ajakohastatud rakendusmeetmetes, alustades juba väljatöötatud meetmete viivitamatust vastuvõtmisest;
24. nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku ökodisaini ja muude tootepoliitikat käsitlevate õigusaktide läbivaatamise kohta 2016. aasta lõpuks, võttes aluseks mõjuhinnangu ja arvestades järgimisi olulisi muudatusi: ökodisaininõuete kohaldamisala laiendamine kõigile peamistele tooterühmadele, mitte ainult energiaga seotud toodetele; kõigi asjakohaste ressursitõhususe aspektide järkjärguline lisamine tootedisaini kohustuslikesse nõuetesse; nendel nõuetel põhineva kohustusliku tootepassi kehtestamine; enesekontrolli ja kolmanda isiku poolse auditi rakendamine, et tooted vastaksid kõnealustele standarditele; horisontaalnõuete määratlemine, muu hulgas vastupidavuse, remonditavuse, korduskasutatavuse ja ringlussevõetavuse kohta;
25. palub komisjonil kulude-tulude analüüsi põhjal hinnata võimalust kehtestada seoses ökodisaini direktiivi tulevase läbivaatamisega nõutav ringlussevõetava materjali miinimumsisaldus uutes toodetes;
26. nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja meetmed kavandatud iganemise vastu ja arendaks ringmajanduse jaoks edasi tootestandardite kogumit, mis hõlmab korrastamist ja remontimist, demonteerimise hõlbustamist ning toorainete, taastuvate ressursside ja ringlussevõetavate materjalide tõhusat kasutamist toodetes;
27. tuletab meelde, et standardsete ja moodulkomponentide kättesaadavus, demonteerimise planeerimine, kaua kestvate toodete disainimine ja tõhusad tootmisprotsessid omavad edukas ringmajanduses suurt tähtsust; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et tooted oleksid kestvad ja et neid oleks hõlbus uuendada, korduskasutada, kohandada, remontida, ringlusse võtta ja demonteerida uute ressursside jaoks, ning et ohtlikke aineid sisaldavad osad oleksid kasutusjuhendis selgelt ära toodud, et neid osasid oleks lihtsam enne ringlussevõttu eemaldada; palub komisjonil sellega seoses määratleda bioressursipõhised tooted, mille taastuvate materjalide sisaldus peab olema vähemalt 50 %;
28. nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku nõuete kohta, milline peab olema teave selle kohta, milliseid ressursse toode sisaldab ja milline on toote eeldatav kasutusaeg, ilma et sellega asetataks VKEdele liiga suur halduskoormus; rõhutab, et see teave peaks olema vormis, mis on tarbijatele ja ettevõtetele kergelt kättesaadav, et võimaldada neil teha teadlikke otsuseid ning tooteid remontida ja ringlusse võtta; märgib, et tarbijate teadlikkuse tõstmine ja nende aktiivse rolli suurendamine on ülimalt tähtis;
29. palub komisjonil teha ettepanek kestvuskaupade miinimumgarantii pikendamise kohta, et pikendada toodete eeldatavat kasutusaega ning selgitada, et vastavalt direktiivile 1999/44/EÜ peaksid tarbekaupade müüjad uurima puudusi seadusliku garantii kahe esimese aasta jooksul ja esitama tarbijale arve ainult juhul, kui puudus on tingitud ebaõigest kasutamisest;
30. palub komisjonil teha ettepanek varuosi puudutavate asjakohaste meetmete kohta, et tagada toodete remonditavus nende kasutusaja jooksul;
31. palub komisjonil, liikmesriikidel ja Euroopa Kemikaaliametil suurendada jõupingutusi väga ohtlike ainete asendamiseks ja piirata selliseid aineid, mis REACHi kontekstis kujutavad endast vastuvõetamatut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, et täita 7. keskkonnaalase tegevuskava nõue töötada välja mürgivabad materjalitsüklid, et ringlussevõetud jäätmeid saaks kasutada liidus olulise ja usaldusväärse toorainena; palub komisjonil sellega seoses viivitamata lõpetada oma ühepoolne moratoorium Euroopa Kemikaaliameti selliste soovituste käsitlemise kohta, mis puudutavad väga ohtlike ainete lisamist REACHi XIV lisasse, ning selle asemel tegutseda, et need ained sinna kiiresti lisada; rõhutab, et jäätmehierarhia kohaselt on vältimine ringlussevõtust tähtsam ning seetõttu ei tohiks ohtlike vanade ainete kasutamise jätkamist õigustada ringlussevõtuga;
32. palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada oma ohtlike ainete asendamise alaseid jõupingutusi seoses direktiiviga 2011/65/EL (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes), et luua mürgivabad materjalitsüklid;
33. nõuab tungivalt, et liikmesriigid teostaksid mõjusat turujärelevalvet, et tagada, et nii Euroopa kui ka imporditud tooted vastavad tootepoliitika ja ökodisaini nõuetele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid jätkaksid sellise mõjusa turujärelevalve tagamiseks viivitamata turujärelevalve määruse läbivaatamise seadusandlikku menetlust; märgib, et igasugune edasine viivitus kahjustaks ettevõtete ja kodanike huve;
Jäätmetest vabanemise suunas
34. toob esile komisjoni analüüsi, millest nähtub, et jäätmetega seotud uute eesmärkide vastuvõtmine looks 180 000 töökohta, muudaks Euroopa konkurentsivõimelisemaks ja vähendaks nõudlust kallite ja nappide ressursside järele[9]2; peab kahetsusväärseks jäätmeid käsitleva seadusandliku ettepaneku[10]3 tagasivõtmist, kuid peab asepresidendi Timmermansi 2014. aasta detsembri osaistungjärgul esitatud teadaannet võimaluseks esitada uus ja ambitsioonikam ringmajanduse pakett;
35. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2015. aasta lõpuks lubatud jäätmealaste õigusaktide läbivaatamise ettepaneku, milles on nõuetekohaselt rakendatud jäätmehierarhiat, ja et see hõlmaks järgmisi teemasid:
– selged ja üheselt mõistetavad määratlused;
– jäätmetekke vältimise meetmete väljatöötamine;
– 2025. aastaks saavutatavate siduvate olme-, kaubandus- ja tööstusjäätmete vähendamise eesmärkide kehtestamine;
– laiendatud tootjavastutuse nõudeid käsitlevate selgete miinimumstandardite kehtestamine, et tagada laiendatud tootjavastutuse süsteemide läbipaistvus ja kulutasuvus;
– jäätmete äraviskamise maksustamise põhimõtte kohaldamine olmejäätmete puhul koos kohustuslike paberi, metalli, plasti ja klaasi liigiti kogumise süsteemidega, et parandada ringlussevõetavate materjalide kvaliteeti; biojäätmete kohustusliku liigiti kogumise kehtestamine aastaks 2020;
– ringlussevõtu eesmärgi ja korduskasutamiseks ettevalmistamise eesmärgi suurendamine vähemalt 70 %ni tahkete olmejäätmete puhul ja 80 %ni pakendijäätmete ringlussevõtu puhul aastaks 2030, mis põhineb usaldusväärsel aruandlusel, mis takistab kasutuselt kõrvaldatud (prügilasse ladestatud või põletatud) jäätmete dokumenteerimist ringlussevõetud jäätmetena, kusjuures sama ühtlustatud meetodit koos statistiliste andmete väliskontrolliga tuleks kasutada kõigis liikmesriikides; ringlussevõtjate kohustus anda aru selle kohta, kui suures koguses jäätmeid läheb sorteerimisjaama ja kui suures koguses ringlussevõetud materjale sealt väljub;
– ringlusse mittevõetavate ja mitte-biolagunevate jäätmete põletamise range piiramine koos jäätmete energiakasutusega või ilma selleta aastaks 2020;
– kogu prügilasse ladestamise siduv järk-järguline vähendamine, mida rakendatakse kooskõlas ringlussevõtu nõuetega kolmes etapis (2020, 2025 ja 2030), mille lõppeesmärk on täielik prügilasse ladestamise keeld, välja arvatud teatavad ohtlikud jäätmed ja jäätmejäägid, mille jaoks prügilasse ladestamine on keskkonna mõttes kõige säästvam valik;
– prügilasse ladestamise ja põletamise tasude kehtestamine;
36. rõhutab Euroopa jäätmepoliitika eesmärkide tähtsust ja lisaväärtust mitte ainult õiguskindluse, prognoositavuse ja siseturul võrdsete tingimuste loomise seisukohast, vaid ka seoses selle tagamisega, et kõigi ELi kodanike elukeskkond oleks kaitstud ja parem;
37. palub komisjonil esitada samad eesmärgid kõigile liikmesriikidele, et tagada kogu ELis keskkonnakaitse võrdselt kõrge tase ja mitte kahjustada siseturgu;
38. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et jäätmeid käsitlevaid kehtivaid õigusakte ja eesmärke rakendataks täielikult ja nõuetekohaselt, sh eelkõige liigiti kogumise süsteemide kohustust, tagamaks et liikmesriigid suurendavad oma jõupingutusi kehtivate eesmärkide täitmisel, ning kehtestaks meetmed, millega toetada liikmesriike õigete vahendite kasutuselevõtmisel, et saavutada eesmärgid tähtaegselt;
39. rõhutab, et ELi olemasoleva jäätmekäitlusvõimsuse parimaks ärakasutamiseks on vaja paremat planeerimist ja teabejagamist, et vältida ülevõimsust;
40. palub komisjonil täiendavalt uurida, kas tasuks teha ettepanek prügilates kasulike materjalide olmeprügist eraldamist käsitleva regulatiivse raamistiku kohta, et oleks võimalik saada kätte praegu prügilates olevad sekundaarsed toorained, ning uurida keskkonnaloa süsteemi väljatöötamist ringlussevõtmisega tegeleva tööstuse jaoks;
41. palub komisjonil tagada suurem läbipaistvus ja parem kontroll, et vältida jäätmete vedu riikidesse, kus on madalamad keskkonna- ja sotsiaalstandardid kui ELis;
42. palub komisjonil koos liikmesriikidega suurendada jõupingutusi tarbimisjärgsete jäätmete ebaseadusliku ekspordiga võitlemiseks;
43. palub komisjonil sätestada jäätmete raamdirektiivis miinimumnõuded riiklike jäätmetekke vältimise programmide jaoks ning töötada välja eesmärgid ja näitajad, mis muudaksid liikmesriikide tulemused võrreldavaks;
44. nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks jäätmetega seotud konkreetsete probleemidega ja võtaks meetmed, mis on esitatud ringmajandust käsitlevas komisjoni teatises (COM(2014)0398); innustab liikmesriike ja komisjoni tagama, et võetakse kasutusele ELi rahalised vahendid, mis aitaksid saavutada integreeritud jäätmekäitluse eesmärke, nagu liigiti kogumine ja ringlussevõtu taristu väljatöötamine;
45. nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku seada eesmärk vähendada mereprahti aastaks 2025 võrreldes 2014. aasta tasemega 50 %;
46. rõhutab vajadust seada eesmärgid kriitilise tähtsusega metallide kogumiseks ja ringlussevõtuks, arvestades nende kasvavat nappust ja selleks, et vähendada nendest sõltuvust;
47. palub komisjonil 2015. aasta lõpuks esitada eesmärgid, meetmed ja vahendid, mis aitaksid tõhusalt võidelda toidujäätmete vastu, sh seada 2025. aastaks siduv eesmärk vähendada toidujäätmeid tootmis-, jae-/edasimüügi-, toitlustus-/majutussektoris ja majapidamistes vähemalt 30 %; palub komisjonil uute seadusandlike ettepanekute mõju hindamisel hinnata nende võimalikku mõju toidujäätmetele;
Säästev ehitus
48. peab kiiduväärseks komisjoni teatist „Ressursitõhususe võimaluste kohta hoonesektoris” (COM(2014)0445); on seisukohal, et ehitussektoris on vaja lähtuda tegevuskavast ja selle pikaajalistest eesmärkidest;
49. palub komisjonil esitada ettepanek ringmajanduse põhimõtete ja nõuete täielikuks rakendamiseks ehitussektoris ning arendada veelgi edasi hoonete ressursitõhususe poliitikaraamistikku, mis hõlmaks näitajate, standardite, metoodika ja kvaliteedinõuete väljatöötamist maakasutuse ja linnaplaneerimise, arhitektuuri, inseneriteaduste, ehituse, hoolduse, kohandatavuse, energiatõhususe, renoveerimise, taaskasutamise ja ringlussevõtu jaoks; juhib tähelepanu asjaolule, et säästlikke hooneid puudutavad eesmärgid ja näitajad peaksid hõlmama ka rohelise taristu elemente, näiteks haljaskatuseid; toonitab, kui oluline on omada Euroopa hoonestuse kohta terviklikku nägemust, selgeid ja lennukaid eesmärke nii keskpikaks kui ka pikaks perspektiiviks ning tegevuskavasid selle nägemuse elluviimiseks;
50. on arvamusel, et hoonete säästlikkuse hindamisel tuleks arvesse võtta ka siseruumide õhukvaliteeti ning ruumide kasutajate heaolu ja sotsiaalseid vajadusi;
51. kutsub komisjoni üles töötama ressursitõhususe üldiste näitajate raamistikus välja näitajad hoonete säästlikkuse hindamiseks kogu nende elutsükli jooksul, kasutades olemasolevaid standardeid ja metoodikaid ning lähtudes keskkonnasäästlikkusest ja majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse käsitustest;
52. nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku parima võimaliku tehnoloogia põhimõtete ja standardite kohaldamiseks kõigile materjalidele ja hooneosadele ning töötaks välja hoonepassi, mis põhineb hoonete kogu elutsüklil; on seisukohal, et hoonepass peaks aitama suurendada läbipaistvust ja sisaldama teavet, mis hõlbustab hooldust, remonti, renoveerimist ja ringlussevõttu;
53. on seisukohal, et kuna 2050. aastaks olemasolevast hoonestusest 90% on juba olemas, tuleks renoveerimistööde sektoris kehtestada erinõuded ja stiimulid, et 2050. aastaks oleks enamik hooneid plussenergiahooned; kutsub seega komisjoni üles töötama välja olemasolevate hoonete renoveerimise pikaajalise strateegia ning suurendama energiatõhusust käsitlevas direktiivis 2012/27/EL sätestatud riiklike renoveerimisstrateegiate osatähtsust;
54. nõuab tungivalt, et liikmesriigid hõlbustaksid ringlussevõtu täiustamist, arendades ehitussektori materjalide eraldi kogumise ja ringlussevõtu taristut;
55. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima hoonete lammutamisele eelnevate auditite potentsiaali, et hoonet enne dekonstrueerimist või mahalõhkumist hinnata ning kirjeldada selle materjale ja määrata kindlaks, millised osad oleks võimalik eraldi ringlusse võtta, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üle uurima ka ringlussevõetavate materjalide kohapealset sorteerimist (selle tulemuseks on tavaliselt ringlussevõetud ressursside suurem puhtus kui mujale viidud materjali sorteerimisel võimalik ning see võib aidata vähendada transpordi põhjustatud keskkonnamõju, näiteks tänu kohapealsele purustamisele/kokkupressimisele);
56. märgib, et ehitustööstuses on üks kasutatavamaid materjale betoon; kutsub komisjoni üles hindama betooni suurema ringlussevõtu võimalusi ehitussektoris, lähtudes Saksamaa ja Šveitsi eeskujudest;
Ringlussevõetud ressursside turu arendamine
57. kutsub komisjoni üles töötama välja meetmed, mille abil ergutada ja hõlbustada kvaliteetsete ringlussevõetud ressursside turu arengut ja ringlussevõetud ressursside taaskasutamisel põhinevat ettevõtlust;
58. on seisukohal, et pikaajaline ja prognoositav poliitikaraamistik aitab stimuleerida investeeringuid ja meetmeid, mis on vajalikud keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate turu täielikuks väljaarendamiseks ja jätkusuutlike ettevõtluslahenduste edendamiseks; rõhutab, et ressursitõhususe näitajad ja sihid, mis põhinevad laialdasel andmete kogumisel, on vajalikud selleks, et tagada avaliku ja erasektori otsustajatele vajalikud suunised majanduse ümberkujundamiseks;
59. rõhutab, et on tähtis, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid selliste riikliku tööstussümbioosi programmide loomist, millega toetatakse taaskasutamise ja ringlussevõtu tööstuslikku koostoimet ning aidatakse ettevõtetel ja eriti VKEdel mõista, kuidas nende toodetud energia, jäätmed ja kõrvalsaadused võivad olla teiste jaoks ressurss; juhib tähelepanu sarnastele käsitustele, näiteks nn hällist hällini kontseptsioonile ja tööstusökoloogiale;
Muud meetmed
60. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku kohustusliku keskkonnahoidliku riigihankekorra kohta; on seisukohal, et kõigi riigihangete puhul tuleb eelistada taaskasutatud, remonditud, ümbertöödeldud, renoveeritud ja muid jätkusuutlikke ja ressursitõhusaid tooteid ja lahendusi ning vastasel korral tuleks nende mittekasutamist põhjendada;
61. rõhutab vajadust põhimõttega „saastaja maksab” kooskõlastatud fiskaalraamistiku järele, mis aitab kaasa investeeringutele ressursitõhususse, tootmisprotsesside moderniseerimisse ning paremini remonditavate ja vastupidavamate toodete tootmisse (näiteks madalamad maksud remonditöödele ja kõrgemad maksud ressursimahukatele, ringlussevõtuks kõlbmatutele ja ühekordselt kasutatavatele toodetele); nõuab, et liikmesriigid püüaksid Euroopa poolaasta[11]1 protsessi raames selles valdkonnas edu saavutada;
62. nõuab tungivalt, et komisjon uuriks ja esitaks maksustamisega seotud meetmeid, nagu madalama käibemaksu kehtestamise võimalus ringlussevõetud, taaskasutatavate ja ressursitõhusate toodete jaoks;
63. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid täielikult VKEde keskkonnahoidlikku tegevuskava;
64. nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja toitaineid käsitleva poliitikaraamistiku, et suurendada ringlussevõttu, edendada innovatsiooni, parandada turutingimusi ja viia nende säästvat kasutamist käsitlevad sätted sisse ELi õigusaktidesse väetiste, toidu, vee ja jäätmete valdkonnas;
65. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2016. aasta esimesel poolel teatise jätkusuutliku toidu kohta, mida on alates 2013. aastast mitu korda edasi lükatud; rõhutab, et kuna toidu tootmise ja tarbimise osakaal ressursside kasutamises on märkimisväärne, tuleks selles teatises terviklikult käsitleda vähest ressursitõhusust toiduahelas ning ergutada jätkusuutliku toidupoliitika arengut; kutsub komisjoni üles hindama toiduainete keskkonnahoidlikuma pakendamise võimalust, muu hulgas toidupakendite järk-järgulise bioressursipõhiste, biolagunevate ja kompostitaate materjalidega asendamise teostatavust vastavalt Euroopa normidele;
66. palub komisjonil luua alaline ressursitõhususe platvorm, mis koondaks kõik asjaomased sidusrühmad, et ergutada ja hõlbustada viimaste teadustulemuste rakendamist, parimate tavade vahetamist ning tööstuses uue sünteesi ja tööstuslike ökosüsteemide teket;
67. palub komisjonil luua valdkonnaülene peadirektoraatidevaheline jätkusuutliku rahastamise töörühm, et ressursitõhususe näitajaid võetaks arvesse ettevõtete tasandil integreeritud aruandluses ja raamatupidamises, pidades samal ajal kinni teatava ettevõtlusteabe konfidentsiaalsuse nõudest; kutsub lisaks komisjoni üles uurima, kuidas võtta ressursitõhusust ja keskkonnariske arvesse muu hulgas pankade krediidireitingutes ja kapitalinõuetes, töötada välja terviklik keskkonnaohtude kindlustussüsteem ning sätestada investeerimistoodete kohta teabenõuded, tuginedes nõuetekohastele mõjuhinnangutele; on veendunud, et komisjonile oleks sellega seoses abiks koostöö ÜRO Keskkonnaprogrammi uuringuga jätkusuutliku finantssüsteemi kavandamise kohta („Inquiry into the Design of a Sustainable Financial System”); kutsub komisjoni üles uurima liikmesriikides juba olemas olevaid vabatahtlikke algatusi, pidades silmas võimalikku parimate tavade vahetamist;
68. kutsub seda silmas pidades, et esmase tooraine jätkusuutlik ja vastutustundlik hankimine on ressursitõhususe saavutamiseks ja ringmajanduse eesmärkide täitmiseks hädavajalik, komisjoni üles vaatama läbi Euroopa ressursitõhususe platvormi poliitikasoovitused esmatähtsate materjalide ja kaupade säästva hankimise standardite arengu kohta; märgib sellega seoses, et nii parlament kui ka nõukogu toetavad komisjoni ettepanekuid konfliktipiirkonnast pärit metallide ja mineraalide vastutustundliku hankimise kohta;
69. kutsub komisjoni üles vaatama läbi kriitilise tähtsusega tooraine määratluse, võttes rohkem arvesse kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamõjusid ja ohtusid ning teisese toormega asendamise potentsiaali;
70. rõhutab, et kõik ELi vahendid, sh Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), programmi „Horisont 2020”, ühtekuuluvusfondide ja Euroopa Investeerimispanga vahendid tuleb kasutusele võtta, et edendada ressursitõhusust (kooskõlas jäätmehierarhiaga), ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kaotaksid järk-järgult kõik keskkonda kahjustavad subsiidiumid, sh vastavalt direktiivile 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist põletamise teel energia tootmisele antavad toetused ning fossiilkütustele antavad otsesed ja kaudsed toetused;
71. nõuab, et ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME), programmi „Horisont 2020” ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisega toetataks rohkem jätkusuutlike, innovaatiliste ja ressursitõhusate lahenduste väljatöötamist, uusi ärimudeleid (nt liising või toote-teenuse süsteemid), tootedisaini täiustamist ning toodete materjalitõhusust ja protsesside tulemuslikkust;
72. rõhutab, et teadustöö ja innovatsioon on äärmiselt olulised Euroopas ringmajandusele ülemineku toetamiseks ning programmi „Horisont 2020” raames on vaja toetada teadus- ja innovatsiooniprojekte, mille abil demonstreerida ringmajanduse majanduslikku jätkusuutlikkust ja keskkonnasäästlikkust ning teha sellekohaseid välikatseid; rõhutab samal ajal, et süsteemse lähenemisviisi raames võivad need projektid hõlbustada innovatsiooni soodustavate ja lihtsamini rakendatavate õigusaktide koostamist, kuna tuvastatakse võimalikud regulatiivsed probleemid, takistused ja/või lüngad, mis võivad ressursitõhususel põhinevate ettevõtlusmudelite arengut pärssida;
73. palub komisjonil kasutada digitaalarengu tegevuskava ja infotehnoloogia täit potentsiaali ressursitõhususe edendamiseks ja ringmajandusele üleminekuks;
74. rõhutab, et ELil on avatud majandus ning maailmaturul tegeletakse nii impordi kui ka ekspordiga; juhib tähelepanu vajadusele tegeleda ressursside ammendumise ülemaailmse probleemiga ka rahvusvahelisel tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama aktiivselt loodusvarade säästva majandamise rahvusvahelise töörühma tööd ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) raames, mis uurib maailma loodusvaradega seotud elulise tähtsusega küsimusi ja töötab välja praktilisi lahendusi poliitikakujundajate, tööstuse ja ühiskonna jaoks;
75. kutsub komisjoni üles võtma rahvusvahelisel tasandil vajalikke meetmeid toodete jälgitavuse parandamiseks;
76. juhib tähelepanu asjaolule, et suurem energiatõhusus võib vähendada ELi energiasõltuvust ja kütteostuvõimetust, mis on probleemiks vähemalt 125 miljonile Euroopa kodanikule; märgib, et energiatõhusust võib pidada eraldi energiaallikaks, mille kogukasv aitab märkimisväärselt kaasa ELi tööstuse kasvule, töökohtade loomisele ja elanike energiaarvete mõistlikkuse piires püsimisele;
77. nõuab tungivalt, et komisjon uuriks, kas olemasolevad ja kavandatavad õigusaktid takistavad ringmajandust, olemasolevaid innovaatilisi ettevõtlusmudeleid või uute innovaatiliste ettevõtlusmudelite esilekerkimist (liisingumajandus või ühis-/osalustarbimise majandus) või kas sellega seoses esineb finants- või institutsioonilisi tõkkeid; nõuab tungivalt, et komisjon täiustaks asjaomaseid õigusakte ning tegeleks vajaduse korral nimetatud tõketega; palub komisjonil vaadata läbi seotud õigusaktid, et parandada toodete keskkonnatoimet ja ressursitõhusust kogu nende elutsükli jooksul ning suurendada kehtivate õigusaktide kooskõla ja töötada välja eesrindlik lähenemisviis;
78. palub komisjonil täpsustada ringmajandust puudutavaid ELi konkurentsipoliitika aspekte ning eelkõige selgitada turgudel toimuva kokkumänguohu ning tootjate ja tarnijate vahelise koostöö süvendamise vajaduse vahel tehtavat kompromissi;
79. palub komisjonil anda parlamendile aru kõikidest eespool mainitud meetmetest ja pakkuda 2018. aastaks välja järgmised meetmed;
o
o o
80. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
- [1] 1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0584.
- [2] 2 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0016.
- [3] 3Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0223.
- [4] 4 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0364.
- [5] 5 Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
- [6] 6 Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
- [7] 7 OECD keskkonnaprogramm „Voluntary approaches to environmental policy”, 2003.
- [8] 1 Komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatis „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398).
- [9] 2 Komisjoni talituste 2. juuli 2014. aasta töödokument, mis sisaldab mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõtet ning on lisatud ettepanekule võtta vastu direktiiv, millega muudetakse jäätmeid käsitlevaid direktiive (COM(2014)0397) (SWD(2014)0208).
- [10] 3 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2008/98/EÜ jäätmete kohta, 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, 1991/31/EÜ prügilate kohta, 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (COM(2014)0397).
- [11] 1 Euroopa eelarve 2015, riigipõhised soovitused Euroopa poolaasta protsessi toetuseks,
lk 6, http://www.foes.de/pdf/2015-02-25_CSR%20Recommendations_FINAL.pdf.
SELETUSKIRI
Ressursitõhususe pakilisus
Ressursside pillav kasutamine on kahjulik nii keskkonnale kui ka majandusele. Maailma majandus kasutab kogu maailma toodangu tootmiseks ja jäätmete käitlemiseks pooleteise planeedi väärtuses ressursse. Hinnangute põhjal küünib ressursside kogus 2030. aastateks kahe planeedi väärtuseni.
Prognooside kohaselt on 2050. aastaks mineraalide, fossiilkütuste ja biomassi aastane tarbimine kahekordistunud, ulatudes 140 miljoni tonnini. See on tingitud rahvaarvu, kasutatava tulu ja toodete mitmekesisuse suurenemise ning toodete kasutusaja lühenemise kombinatsioonist.
Sellisel viisil jätkamine tooks kaasa ökoloogilise ja majandusliku ummikseisu.
Inimkond on juba ületamas mitut meie planeedi seatud piiri, millest peaksime hoiduma, et vältida negatiivsete ökoloogiliste muutuste murdepunkti. Ökoloogilisi tagajärgi on mitu ja paljudel juhtudel on need pöördumatud: kliimamuutused, raadamine, kõrbestumine, mulla degradatsioon, bioloogilise ja geneetilise mitmekesisuse vähenemine ja ökosüsteemi teenuste nõrgenemine.
Nende biosfääri muutuste vältimiseks peame kasutama vähem ressursse. Peame säilitama praegusega võrreldes vähemalt sama hea elatustaseme ja heaolu ühe kümnendikuga praegustest ressurssidest ning me suudame seda. Suudame suurendada oma konkurentsivõimet, muuta Euroopa taas tööstuspiirkonnaks ja parandada meie elatustaset ainult siis, kui lahutame majanduskasvu loodusvarade kasutamisest.
Euroopa sõltub imporditud ressurssidest rohkem kui ükski teine piirkond maailmas. 40 protsenti kõigist ELis kasutatavatest materjalidest on imporditud. Mõne strateegiliselt tähtsa ressursi, nt metallimaakide ja toitainete korral on see osakaal veelgi suurem. Euroopa põllumajanduses hädavajalikust fosforist on 92 protsenti imporditud, enamjaolt Venemaalt, Süüriast, Marokost ja Tuneesiast.
Ressursitõhususe suurendamine oleks kasulik meie majandusele ja julgeolekule. Ressursside tõhusam kasutamine vähendaks ressursisõltuvust ja hoiaks kokku materjalikuludelt. Sellele lisaks suurendaks see Euroopas ettevõtlust ja looks uusi töökohti. Euroopa Komisjoni hinnangul looks ressursitootlikkuse suurendamine ELis 2 % aastas 2030. aastaks 2 miljonit uut töökohta.
Sellest võidaksid kõik. Ressursitõhusus on lahendus meie ökoloogilisele dilemmale ja Euroopa rasketele majanduslikele probleemidele.
Paradigma muutus
Ressursside tõhusam kasutamine põhineb kuuel kesksel mõistel: ringmajandus, astmeline ressursside kasutamine, jäätmehierarhia, tootja laiendatud vastutus, tööstussümbioos ja uued ärimudelid.
1. Ressursside tõhusam kasutamine tähendab loobumist praegusest lineaarmajandusest, mida iseloomustab „võta-valmista-tarbi-viska ära” (take-make-consume and dispose) tootmis- ja tarbimismudel. Ringmajanduses ringlevad peaaegu kõik materjalid suletud ahelas. Tarbimisjärgsed jäätmed kogutakse tõhusalt kokku, võetakse ringlusse ja neid kasutatakse uute toodete valmistamiseks. Ringmajanduses mõeldakse jäätmete vähendamisele juba toote kavandamise etapis. Uut toorainet – taastuvat või taastumatut – kasutatakse ainult juhul, kui teisene toore ei ole kättesaadav. Taastuvaid ressursse kasutatakse säästvuse ja ökosüsteemide taluvusvõime piires.
2. Astmeline ressursside kasutamine on ressursitõhususe suurendamise viis, mis hõlmab süstemaatilisi jõupingutusi, et esmalt kasutada materjale suurema lisandväärtusega toodete valmistamiseks ja seejärel kasutada neid mitu korda teistes tootekategooriates.
3. Jäätmehierarhia (ennetus, korduskasutus, ringlussevõtt, korduskasutamine, kõrvaldamine) abil saadakse toodetest võimalikult suurt kasu, tekitamata peaaegu mingeid jäätmeid, mis viib lõpuks jäätmetevaba majanduseni.
4. Tootja laiendatud vastutus tähendab, et tootja vastutab oma toodete käitlemise eest nende olelusringi lõpus. Jaemüüjat tohib pidada ainult toote pakutava teenuse müüjaks: toode jääb tootja omandiks ja toote olelusringi lõpus on tootjal kohustus käidelda toodet kehtivate määruste kohaselt.
5. Tööstussümbioosi puhul teevad tootjad koostööd üksteise kõrvalsaaduste kasutamiseks.
6. Ressursside tõhusamaks kasutamiseks luuakse uusi ärimudeleid. Üks uue ressursitõhusa ärimudeli näide on üürimajandus, mis tähendab, et toote müümise asemel müüakse ja hooldatakse toote teenusefunktsiooni. Üürimine tagab ettevõtjatele stabiilse sissetuleku ja ergutab nii ettevõtjaid kui ka kliente vähendama ressursside kasutamist ja säilitama toote kvaliteeti.
Seadusandlikud ja majanduslikud stiimulid loovad vajaliku võimenduse
Praegune poliitika ei keskendu piisavalt paradigma muutmise pingutustele. Euroopa on suletud süsteemi, kus väärtuslikud materjalid, millest paljud on keskkonnale ja ühiskonnale kulukad, ladestatakse prügilasse või põletatakse. Teisese toorme jaoks ei ole veel olemas toimivat turgu.
Selle muutmiseks on vaja nii seadusandlikke kui ka majanduslikke stiimuleid, et tekitada finantsvõimendust, näiteks:
• toetades erinevate rahastamismehhanismide kaudu innovatsiooni ressursitõhusate toodete ja teenuste valdkonnas;
• toetades nõudlust selliste toodete järele riigihangete ja keskkonnasõbraliku maksustamise kaudu ning kehtestades tasu, mis ei soodusta selliste toodete ja teenuste tarbimist, mis ei ole ressursitõhusad;
• kehtestades toodetele ökodisaini nõuded, näiteks asjaliku ökodisaini direktiivi kaudu. Toodete ressursitõhususe tagamise eeldus on see, et ka imporditud kaup vastab nendele nõuetele ja et märkimisväärselt parandatakse meie praegu jõuetut turujärelevalvet;
• tagades, et kehtivad õigusaktid ei takista ressursitõhusate toodete, teenuste või ärimudelite väljatöötamist. Selliseid takistusi võib leida näiteks ohutust ja konkurentsi käsitlevates õigusaktides;
• kaotades järk-järgult keskkonnale kahjulikud toetused (nt uute prügilate või põletustehaste ehitamise toetused ühtekuuluvusvahenditest).
Finants- ja majandusalastes õigusaktides ei ole võetud arvesse ökosüsteemi teenuste ja bioloogilise mitmekesisuse väärtust ega ökoloogilisi ja sotsiaalseid riske. Need ohud on ka pikaajaliste majandustulemuste jaoks majanduslik risk, mis ei kajastu tavalises finantsanalüüsis. See põhjustab vigu kapitali jaotamises.
Finantsaruannetes, raamatupidamiseeskirjades ja integreeritud aruandluses tuleks paremini aru anda süsteemsetest riskidest, mida põhjustavad keskkonnaseisundi halvenemine, ressursside liigne kasutamine ja turusuundade praegune lühiajaline tegevusetus. Ressursinappust ja keskkonnariske tuleks arvesse võtta finantsalastes õigusaktides, muu hulgas seoses krediidireitingute, kapitalinõuete, kindlustuste, finantstooteid puudutava teabe, raamatupidamise ja audititega. Kapitaliturge saab suunata pikaajalise jätkusuutlikkuse poole keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kaasamise kaudu. Suured keskkonnariskid peaksid kajastuma suuremates kapitalinõuetes.
Vaja on ka selget uut poliitilist raamistikku, et institutsionaalsetel ja erainvestoritel oleks võimalik juhtida oma investeerimisparadigma pikaajaliste jätkusuutlike investeeringute suunas. Poliitikakujundajad peavad tagama ressursitõhusate investeeringute ja äristrateegiate loomiseks vajaliku õiguskindluse.
Vastuolude asemel on ettevõtluse ja keskkonna huvid ja kasu vastastikused. Kõigis tööstusharudes tekivad pinged oma äri innovatsioonile ja ressursitõhususele rajavate ettevõtjate ja nende vahel, kes hoiavad kinni mineviku oludele kohandatud poliitikast ja turutingimustest.
Euroopat on võimalik uuesti tööstuspiirkonnaks muuta ainult ressursitõhusate ja uuenduslike ettevõtetega. Muutus peab algama kohe, et mitte takerduda struktuuridesse, mis ei ole ressursitõhusad.
Säästev ehitus
Hooned annavad 40 protsenti ELi energia lõpptarbimisest ja 36 protsenti CO2-heitest. Seepärast on vaja eritähelepanu tehiskeskkonna ja hoonete ressursitõhususele.
„Säästev ehitus” on kontseptsioon, mille tähendust mõnikord pisendatakse, hõlmates ainult materjalivalikut või energiatõhusust. Mõiste on aga palju laiem. Et ehitus oleks säästev, tuleb arvesse võtta hoonete täit olelusringi, arhitektuuriplaneerimisest, ehitustehnikast ja kavandamisest kuni ehitamise ja materjalivaliku, hoone kasutamise, muutmise ja renoveerimise ning lõpliku kõrvaldamiseni. Samuti on vaja säästva ehituse raamistikku kaasata intelligentne ja säästev maakasutuse planeerimine ja roheline taristu. Säästva ühiskonna rajamisel on tähtis roll ka linnaplaneerimisel ja transpordilahendustel.
Säästva ehituse standardite kehtestamisel tuleb olla ambitsioonikas. Renoveerimistöid tehakse suhteliselt harva, seega on ühiskonna ja hoone omaniku huvides töö kohe õigesti ära teha. Kõigis praegu toimuvates renoveerimistöödes tuleks eesmärgiks seada võimalikult suur ressursitõhusus.
Kuna 90 protsenti 2050. aasta elamutest on juba olemas, on tulevikus hästitoimiva ressursitõhusa tehiskeskkonna jaoks otsustava tähtsusega kaugeleulatuv poliitika, mis toetab olemasolevate hoonete renoveerimist. Renoveerimisel on mitu eelist eri valdkondades, nagu siseõhu kvaliteet ja suurenenud nõudlus VKEde järele, kes moodustavad suurema osa Euroopa renoveerimissektorist, kusjuures see sektor ei saa viia oma töökohti Euroopast välja.
Sektoris on veel palju lahknevusi seoses säästva ehituse ja ehitusmaterjalide määratlusega. Säästva ehituse kontseptsioon on nõrk, sest sektor on ühtlustamata, ja sellega kaasnevad suured kulud, usalduse puudumine, keeruline teabevahetus ja see, et võrdlusuuringuid on peaaegu kogu sektoris võimatu läbi viia.
Hoonete ressursside potentsiaali ärakasutamist takistavad tegurid on sageli majanduslikud: prügilasse ladestamine on odavam kui kogumine, sorteerimine ja ringlussevõtt. Pealegi puudub paljudes liikmesriikides ringlussevõtu taristu.
Stiimulid ja kohustused tooksid kaasa parema ressursside kasutamise planeerimise ja säästva materjalivaliku kogu olelusringis.
Edusammude mõõtmine
Tõhus ressursside juhtimine eeldab mõõtmist ja see omakorda ühiselt kokkulepitud näitajaid ja kõigi poolte osavõttu.
Seepärast peab Euroopa Liit välja töötama ressursitõhususe siduva põhinäitaja. Põhinäitajast üksi aga edusammude mõõtmiseks ei piisa. Seda tuleb täiendada ressursitõhususe erinevate aspektide osanäitajatega. Tänu osanäitajatele on lihtsam vaadelda, millised valikud on kõige säästvamad ja mõistlikumad.
Näitajate tähtsusest on kerge aru saada, mõeldes raamatupidamisele. Ettevõtted esitavad oma arvestatud tulud korrapäraselt, nagu on sätestatud raamatupidamisstandardites. Arvestatud kasumit märkiv arv näitab, kui palju raha teenis ettevõte teatud aja jooksul. Tänu mitmele finantsosanäitajale on võimalik näha, mis on põhjustanud ettevõtte puudujäägi või kasumi.
Kui iga ettevõte teataks oma finantsvood oma eelistatud süsteemide kohaselt ja kui aruandlus oleks vabatahtlik, ei oleks need andmed kuidagi võrreldavad ega mõttekad. Samadel põhjustel on kasulikud ressursitõhususe näitajad. Iga liikmesriigi ressursside tarbimist ning ressursside tarbimist avalikus ja erasektoris tuleks mõõta ühetaoliselt. Näitajates tuleks arvesse võtta ka importi, mitte ainult kodumaal toodetud kaupa. Ettevõtete tasandil tähendab ressursside aruandlus finantsaruandlusega sarnaste meetodite väljatöötamist.
Näitajate põhjal peab EL seadma kaugeleulatuva ressursitõhususe põhieesmärgi ning jätma suure valikuvõimaluse innovaatiliste ärimudelite ja poliitiliste valikute jaoks.
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (1.6.2015)
keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile
ressursitõhususe ning ringmajanduse poole liikumise kohta
(2014/2208(INI))
Arvamuse koostaja: Tiziana Beghin
ETTEPANEKUD
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. peab kahetsusväärseks ringmajanduse õigusaktide paketi tagasivõtmist, sest selle sätetega oleks aidatud luua ainuüksi ELi jäätmekäitlussektoris kuni 180 000 töökohta, ning nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2015. aasta lõpuks uue tasakaalustatud ettepaneku, mis oleks vähemalt sama ambitsioonikas kui esialgne ettepanek ning millele lisataks põhjalik mõjuhinnang ja milles keskendutaks sellele, et jäätmeid üldse ei tekitataks;
2. juhib tähelepanu asjaolule, et keskkonnateenuste sektor on isegi majanduskriisi aastatel näidanud üles tugevat vastupidavust, ning rõhutab, et hästi arenenud ringmajandus võib luua kogu Euroopas miljoneid uusi mitteümberpaigutatavaid töökohti, mis eeldavad erinevaid oskuste tasemeid, austades samal ajal töötajate õigusi ja kollektiivlepinguid; juhib tähelepanu asjaolule, et selle potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks on vaja muuta ühiskonna arusaamist ressursitõhususe otsustavast tähtsusest; rõhutab, et valitused peavad selle muutuse toetuseks tagama sidusa ja tervikliku poliitikakäsituse ning et luua tuleks võimalused ringmajanduse jaoks vajalike uute oskuste omandamiseks;
3. toonitab, et ringmajandusega kaasneb jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv ning sellel on tööturule püsiv kasulik mõju kvaliteetsete ja jätkusuutlike töökohtade loomist võimaldades ja innovatsiooni edendades; on seisukohal, et oluline on saavutada tõeline Euroopa tööstuspoliitika, mis põhineb majanduslikul jätkusuutlikkusel ja keskkonnasäästlikkusel ning mille eesmärk on loobuda „võta-valmista-tarbi-viska ära”ärimudelist;
4. nõuab kindlalt, et ringmajandusega loodaks hajutatud, mittetsentraliseeritud töökohti ning seega toetataks VKEsid, aidataks võidelda suure töötuse probleemiga vaestes globaliseerumisest ja deindustrialiseerimisest mõjutatud piirkondades, vähendataks ebavõrdsust ning saavutataks ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid; rõhutab kohalike ja piirkondlike ametiasutuste tähtsat rolli sellise arengu kavandamisel ja toetamisel;
5. tunnistab olulist rolli, mida mängivad sotsiaalsed ettevõtted, muu hulgas tööturult väljatõrjutud isikute töövõimaluste suurendamisel, nt parandus- ja korduskasutussektoris; on veendunud, et ökodisain, mis toetab parandamist, korduskasutamist ja ringlussevõttu, on ringmajanduse lahutamatu osa;
6. rõhutab, et kuigi ringmajanduse tegevused ei ole ressursside kasutamise seisukohalt intensiivsed, kasutavad nad tavapärase majandusega võrreldes intensiivselt tööjõudu ning seega on neil suur töökohtade loomise potentsiaal; palub, et liikmesriigid tagaksid töötajate töötervishoiu tervikliku kaitse, eelkõige nendes sektorites, kus võetakse ringlusse eriti ohtlikke koostisosi sisaldavaid tooteid; märgib, et neid tegevusi tuleks seetõttu pidada esmatähtsaks Euroopa investeeringute ja eelkõige Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (EFSI) tehtavate investeeringute puhul;
7. on veendunud, et investeerimisega prügilatesse ja jäätmepõletusse juhitakse kõrvale vahendeid, mida võiks investeerida töökohti loovatesse tegevustesse, nagu jäätmetekke vältimine, korduskasutamine, parandamine ja korduskasutamiseks ettevalmistamine; palub komisjonil tagada, et ELi ühtekuuluvuspoliitika alusel toimuva rahastamise puhul keskendutaks ringmajanduse tegevustele ning ei eraldataks vahendeid prügilatele ja jäätmepõletusele;
8. on veendunud, et ringmajandus kuulub põhielementide hulka, millega kompenseeritakse kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade ja keskastme ametite arvu kahanemist ning luuakse püsivaid töökohti, mis nõuavad kõrgetasemelisi kutseoskusi, näiteks teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning kogu toote olelusringi hõlmavas kavandamistöös;
9. rõhutab, et tulemuslik ja töökohti loov üleminek ringmajandusele nõuab ettekavandamist (st oskuste nappuse tuvastamist), ennetavat ülemineku juhtimist ning pikaajalist kavandamist, seda ka reindustrialiseerimise kontekstis, eelkõige majanduskriisist kõige rängemalt tabatud piirkondades; märgib seetõttu, kui tähtis on hariduse, kutseõppe ja ümberõppe pakkumine töötajatele eelkõige ressursitõhusates sektorites ning kui tähtsal kohal on sotsiaalne dialoog ringmajanduse agendas; nõuab meetmeid, mis parandavad ringmajanduse pakutavate töövõimaluste kasutamiseks vajalikke oskusi ning asjaomast karjääri käsitleva teabe, nõu ja nõustamise kvaliteeti;
10. märgib, et suure heitkoguste osakaaluga sektoreid võivad üleminekul ringmajandusele mõjutada sisemine ümberkujundamine ja töökohtade määratluste muutmine; palub seetõttu liikmesriikidel ja komisjonil teha koostööd sotsiaalpartneritega ning töötada välja vajalikud tegevuskavad ja asjakohased solidaarsusmehhanismid (st rahaline toetus, rahalised stiimulid ettevõtlusalgatuste jaoks ning olemasolevate ELi vahendite kasutamine ümberõppeks ja täiendõppeks), et tasakaalustada ülemineku negatiivset mõju kõikidele asjaosalistele, peamiselt teatavate kategooriate töötajatele ja sotsiaalselt haavatavatele rühmadele;
11. on kindlalt veendunud, et üleminek ringmajandusele nõuab otsustavaid meetmeid ja stiimuleid nii liikmesriikide kui ka komisjoni poolt; palub, et liikmesriigid ja komisjon looksid usaldusväärse regulatiivse keskkonna ning kehtestaksid asjakohase poliitika korduskasutamise, parandamise ja korduskasutamiseks ettevalmistamise jaoks; julgustab liikmesriike seadma sisse rahalisi stiimuleid, mis soodustaksid ringmajanduse arengut, näiteks maksukoormuse tööjõult eemale nihutamine ning käibemaksumäärade eristamine vastavalt jäätmehierarhiale, muutes seeläbi ressursitõhususe, ringlussevõtu, renoveerimise ja korduskasutamise atraktiivsemaks ning aidates tekitada töökohti loovat majanduskasvu; rõhutab, et võetavate meetmete tagajärjel ei tohi mingil juhul väheneda töötajate sotsiaalkindlustuskate ning nende puhul tuleb järgida töötajate sotsiaalkaitseõigusi;
12. palub liikmesriikidel edendada ringmajandust kohalike, piirkondlike ja munitsipaalasutuste hulgas, mis kujutavad endast kõige asjakohasemat tasandit, kus pikaajaliselt viia ellu seonduvaid tegevusi;
13. rõhutab vajadust vähendada halduskoormust, mis lasub ettevõtjatel, eelkõige VKEdel ja mikroettevõtjatel, mis moodustavad 99 % liidu ettevõtjatest ja mis loovad enam kui 85 % mandri töökohtadest, ning samal ajal säilitada töötajate samad sotsiaalsed õigused; tuletab meelde, et maksustiimulid ja laenude kättesaadavuse hõlbustamine sektori ettevõtete jaoks võivad olla ennetava lähenemisviisi osana tähtsad hoovad;
14. toonitab, et üleminek jätkusuutlikule ringmajandusele peaks ühendama ambitsioonikad keskkonnaalased eesmärgid tugevate sotsiaalsete nõuetega, muu hulgas tuleb edendada inimväärset tööd ning tervislikke ja ohutuid töötingimusi (st tagada, et töötajad ei puutu töökohal kokku kahjulike ainetega);
15. tuletab meelde, kui tähtis on lihtsustada liikmesriikide aruandluskohustusi, sealhulgas ühtlustada arvutusmeetodeid, mida kohaldatakse olmejäätmeid, prügilasse ladestamist ja pakendijäätmeid käsitlevate sihtide suhtes;
16. palub komisjonil tagada riigihankemenetluste puhul sotsiaalsete ja keskkonnaalaste küsimuste arvessevõtmine, mis on hädavajalik, et edendada säästvat arengut ning üleminekut ringmajandusele;
17. palub eri osalejatel arendada avaliku ja erasektori partnerlusi, et optimeerida ringmajanduse loomist mitmel rindel;
18. tuletab meelde, et ohtlike jäätmete asjakohane käitlemine on jätkuvalt problemaatiline, eriti töötajate tervise ja ohutuse seisukohast; tunneb sellega seoses heameelt soovi üle parandada andmete registreerimist ja jälgitavust ohtlike jäätmete registrite loomise abil ning liikmesriikide käitlussüsteemide võimekuste ja kitsaskohtade kindlakstegemise abil; palub liikmesriikidel ja komisjonil võtta kasutusele kõik vajalikud vahendid, et kaitsta töötajaid, kes puutuvad kokku ohtlike ainetega.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
28.5.2015 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
50 0 0 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, David Casa, Ole Christensen, Agnes Jongerius, Jan Keller, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Krasnodębski, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Terry Reintke, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Amjad Bashir, Heinz K. Becker, Lynn Boylan, Mercedes Bresso, Deirdre Clune, Tania González Peñas, Eduard Kukan, Edouard Martin, Evelyn Regner, Csaba Sógor |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2) |
Marco Affronte, Andor Deli, Norica Nicolai, Urmas Paet, Pavel Telička, Marco Zanni |
||||
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (2.6.2015)
keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile
ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta
(2014/2208(INI))
Arvamuse koostaja: Benedek Jávor
ETTEPANEKUD
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. tuletab meelde, et Euroopa on loodusvarade netoimportija ja et 21. sajandi esimesel kümnendil on ressursside hinnad 147 % tõusnud[1]1, muutes Euroopa majanduse eriti haavatavaks; on veendunud, et nii ülemaailmsete väljakutsete kui ka ELi ressursisõltuvusega seotud probleemidega toime tulemiseks peavad energia ja ressursitõhusus saama Euroopa tööstusliku taassünni vundamendiks, mis aitaks ELil ka tulevikus säilitada innovatiivsetel sektoritel põhineva konkurentsivõime, ergutada tootmisvõimsust ning luua uusi, jätkusuutlikke ja inimväärse palgaga töökohti, sealhulgas töökohti kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele;
2. toonitab, et ringmajanduse edendamiseks on vaja muuta paradigmat, et ressursse ei raisataks; on seisukohal, et paradigma muutmine tähendab et, tootjatele ja tarbijatele tuleb anda asjakohaseid signaale, näiteks dünaamilise fiskaal- ja õigusraamistiku kaudu, millega kiirendatakse üleminekut taastuvenergial põhinevale majandusele ning leevendatakse võimalikku tagasilöögiefekti; on seisukohal, et on vaja kasutada erinevaid lähenemisviise, järgides poliitika eri tasanditel subsidiaarsuse põhimõtet, sealhulgas järgmised lähenemisviisid:
– väliskulude sisestamine ning ressursside astmelise kasutuse edendamine,
– ringlussevõetavate jäätmete kasutamine peamise ja usaldusväärse toormeallikana mittetoksiliste materjalide tsüklite arendamise kaudu,
– keskendumine esmatähtsate materjalide voogudele, tegelemine ressursimahukate toodetega ning eestvedajate premeerimine,
– selliste ärimudelite kavandamine, mis sisaldavad stiimulit suletud materjali- ja tooteahelate ühendamiseks;
– toodete projekteerimine nii, et need kestavad kaua, neid on lihtne parandada ja nende komponente saab lihtsasti korduskasutada või ringlusse võtta;
– logistika korraldamine nii, et tooted, mida enam ei kasutata, saadetakse lihtsalt ja tõhusalt tagasi ahela algusesse;
– püüdlemine aruka reguleerimise poole, säilitades ennast tõestanud head tavad, vajaduse korral ELi õigusaktide kooskõlastamine ja/või ühtlustamine ning nende parema rakendamise tagamine;
3. rõhutab, et ressursikasutuse parandamine paremate projekteerimisnõuete ja jäätmealaste õigusaktide kaudu, mis tagavad jäätmehierarhias ülespoole liikumise ning soodustavad seega jäätmetekke vältimist, korduskasutamist ja selle ettevalmistamist ning ringlussevõttu, võiksid anda ELi ettevõtjatele, avaliku sektori asutustele ja tarbijatele märkimisväärset puhassäästu – hinnanguliselt 600 miljardit eurot ehk 8 % aastakäibest, vähendades samal ajal ka kasvuhoonegaaside heidet aastas 2–4 %; rõhutab, et ressursside tootlikkuse suurendamine 30 % võrra 2030. aastaks võiks suurendada SKPd ligi 1 % võrra ja luua 2 miljonit jätkusuutlikku lisatöökohta[2]1; tuletab meelde, et ressursitõhusus on põhieesmärk seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis, milles rõhutatakse vajadust ergutada keskkonnasäästlike toodete ja teenuste tootmist ning pakkumist ja tarbijate nõudlust nende järele, kasutades selleks kõnealuste toodete ja teenuste kättesaadavust, taskukohasust, funktsionaalsust ja ligitõmbavust edendavat poliitikat; rõhutab, et ressursinappuse tõttu on vaja loodusvarade kasutamine lahutada täielikult majanduskasvust, et hoida vahendite kasutamine ja SKP kasv planeedi biofüüsiliste võimaluste piires;
4. rõhutab ELi eesmärkide tähtsust võrdsete tingimuste loomiseks;
5. tõstab esile komisjoni analüüsi, millest nähtub, et jäätmete majandamise uute eesmärkide vastuvõtmine looks 180 000 töökohta, muudaks Euroopa konkurentsivõimelisemaks ja vähendaks nõudlust kallite ja nappide ressursside järele[3]2; peab kahetsusväärseks jäätmeid käsitleva seadusandliku ettepaneku[4]3 tagasivõtmist, kuid tervitab asepresidendi Timmermansi 2014. aasta detsembri täiskogu osaistungjärgul tehtud teadaannet võimaluse kohta esitada uus ja ambitsioonikam ringmajanduse pakett, mis tuleb esitada enne 2015. aastat; nõuab mõjuhinnangul põhineva ja mitte üksnes olme-, vaid ka tööstus- ja kaubandusjäätmete voogusid käsitleva ning kvantitatiivseid eesmärke hõlmava seadusandliku ettepaneku esitamist 2015. aastal uue ringmajanduse paketi raames; nõuab, et uues ringmajanduse paketis tegeletaks konkreetsete jäätmevoogudega, kaasa arvatud orgaaniliste jäätmete, elektri- ja elektroonikaseadmete romude ning ehitusjäätmetega;
6. nõuab, et ringmajanduse paketiga kehtestataks kooskõlas Euroopa ressursitõhususe platvormi[5]4 soovitustega, ELi kliima- ja energiapaketiga ning seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga terviklik poliitikaraamistik, mis suurendab oluliselt Euroopa ressursisõltumatust, hõlmab konkreetseid poliitikaeesmärke ning aitab rakendada ja optimeerida paremini olemasolevaid poliitikavahendeid, näiteks ökodisaini direktiivi ja ökomärgise direktiivi täieliku rakendamise ning erinevatele tooteliikidele ja ressursitõhususe mõõtmele laiendamise kaudu; rõhutab, et nende vahendite ja meetmetega tuleb tagada VKEdele kui peamistele osalejatele ning ka sotsiaalsetele ettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele reaalsed võimalused ja aktiivne osalemine ringmajanduses; rõhutab, et see raamistik peab hõlmama konkreetseid poliitikavaldkondi jätkusuutlike ja kohalike töökohtade loomiseks, vältima ebaproportsionaalseid haldusnõudeid ja olema majapidamiste jaoks taskukohane;
7. kutsub üles lisama ringmajanduse paketti sätteid konkreetsete VKEde toetusmeetmete kohta, näiteks meetmed, millega edendatakse teadlikkuse suurendamist, tehnilist abi ning juurdepääsu rahastamisele, teabele ja oskustele; toetab komisjoni VKEde keskkonnahoidliku tegevuskava rakendamist ja tunneb heameelt Euroopa ressursitõhususe tippkeskuse asutamise üle, mille eesmärk on nõustada ja abistada VKEsid, kes soovivad parandada oma ressursitõhususe alaseid tulemusi;
8. rõhutab vajadust tagada eraettevõtete ja avalik-õiguslike ettevõtete vahel jäätmete käitlemise puhul õiglane konkurents, isegi kui jäätmete kogumisega tegeleval omavalitsusel või avaliku sektori asutusel on jäätmemonopol;
9. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama tootja laiendatud vastutuse õigusraamistikku ja suurendama läbipaistvust tootja laiendatud vastutuse süsteemide rakendamisel; on seisukohal, et selles osas on keskse tähtsusega selged määratlused, tõenduspõhistele andmetele tuginev üks ühine arvutusmeetod ja laiendatud tootjavastutuse süsteemide miinimumnõuded; rõhutab vajadust täiustada pakendite disaininõudeid, et vähendada materjalide kasutamist ja suurendada ringlussevõttu;
10. nõuab, et ringmajanduse paket hõlmaks sätteid kehtivate õigusaktide rakendamise parandamiseks ja tugevdamiseks ning et paketiga kehtestataks ELi tasandil materjalide säästva majandamise poliitika, millesse oleks kaasatud kõik asjakohased sidusrühmad, mis põhineks olelusringil ning mille eesmärk oleks ökotõhus, kestlik ja keskkonna suhtes vastutustundlik materjalide kasutamine, sealhulgas kaevandamise, projekteerimise, tootmise, tarbimise, hooldamise ja jäätmete käitlemise ajal, ning ohtlike ainete ja materjalide asendamine; märgib, et kõik eelnimetatud meetmete puhul tuleb alati arvestada kodumajapidamiste eelarvete võimalustega;
11. rõhutab, et bioressursipõhistele toodetele ja nendega seotud teenustele tuleb ringmajanduses tagada eriline staatus; kutsub komisjoni üles võtma arvesse 2012. aasta biomajanduse strateegia[6] eesmärke; on seisukohal, et puitu ja puitmaterjale jätkusuutlikult kasutades on võimalik asendada mittetaastuvaid materjale primaarses sektoris, tugevdades nii ringmajanduse jätkusuutlikkust kogu väärtusahela ulatuses;
12. tuletab meelde vajadust tagada töötervishoiu- ja tööohutusmeetmete kõrge tase vastavalt konkreetsetele riskidele, millega töötajad mõnes kõnealuses sektoris kokku puutuvad;
13. rõhutab kasulike materjalide olmeprügist eraldamise potentsiaali, mille eesmärk on vähendada ELi sõltuvust toormaterjali impordist; kutsub liikmesriike üles rakendama täielikult jäätmeid käsitlevaid õigusakte, eriti jäätmete ja ohtlike jäätmete veo osas, ning tõhustama ebaseadusliku jäätmeveo vastu võitlemisega seotud kontrollimeetmeid; kutsub komisjoni üles kõrvaldama võimalikud tühimikud jäätmesaadetiste määruses; rõhutab vajadust soodustada ringlussevõetud materjalide ja toodete turunõudlust, stimuleerida teiseste toormaterjalide turgu ning luua ringlussevõetud toodete Euroopa turg;
14. tõstab esile võimalusi, mida pakub suurem toodete korduskasutamine, parandustööde ja parandustöödeks ettevalmistamise poliitika kvaliteetsete, jätkusuutlike ja kohalike töökohtade loomiseks, ressursside säästmiseks ning sotsiaalmajanduse, ettevõtluse ja VKEde valdkonna osalejate rolli, sealhulgas sotsiaalsete ettevõtete arendamiseks; nõuab, et uus ringmajanduse pakett hõlmaks sätteid, millega stimuleeritakse kvantitatiivsete eesmärkide kaudu korduskasutamist ja korduskasutamiseks ettevalmistumist, tagatakse tunnustatud korduskasutuskeskuste kaudu juurdepääs jäätmevoole ning toetatakse korduskasutamise ja toodete parandamise arendamise ning konsolideerimise jaoks taristu ja võrkude tugevdamist; rõhutab vajadust tagada paremad tootedisaini standardid, et muuta tarbekaubad kestvamaks, kergesti lahtivõetavaks, uuendatavaks, parandatavaks ja ringlussevõetavaks; palub komisjonil volitada Euroopa standardiorganisatsioone tegema selle nimel VKEde esindajate, tarbijate ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega aktiivset koostööd;
15. kaalub vajadust Euroopa tasandi meetmete järele kavandatud aegumise vastu võitlemiseks; palub komisjonil kaaluda näiteks tarbekaupade miinimumgarantiide laiendamist ning viima asjaomastesse õigusaktidesse sisse parandusmeetmed, millega tootjatelt nõutakse asjaomaste direktiivide (jäätmed, ökodisain, elektri- ja elektroonikaseadmete romud, patareid, tarbijaõigused) raames asjaomase ja usaldusväärse teabe (nt olelusring, käitlemine olelusringi lõppedes, ringlussevõetavus, demonteerimine, keskkonnamõju) kättesaadavaks tegemist korduskasutamisega tegelevatele ettevõtjatele, hankijatele ja tarbijatele, et võimaldada informeeritud ostmist, uuendamist ja parandustöid, korduskasutamist ja ringlussevõttu;
16. kutsub liikmesriike üles stimuleerima korduskasutamist, parandustöid ja nõudlust vastupidavate toodete järele, kasutades selleks nõudluse poole vahendeid, näiteks nullkäibemaksu kehtestamine remonditöödele ja kasutatud toodete müügile ning keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide karmistamine, et arendada ressursitõhusamate, vähem jäätmeid tekitavate ja lihtsamini ringlussevõetavate toodete ostmist;
17. tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon tegeleb oma teatises erinevate konkreetsete jäätmealaste probleemidega, näiteks jäätmetekke vältimine, merepraht ja toidujäätmed; juhib tähelepanu otsestele majanduslikele tagajärgedele, mida toidu raiskamine jäätmete kõrvaldamise kulude ning müügi- ja söömiskõlbliku toidu (igal aastal läheb ELis raisku rohkem kui 100 miljonit tonni toitu) äraviskamisest tuleneva majandusliku kahju näol põhjustab ettevõtjatele ja tarbijatele; tuletab meelde, et toiduraiskamise vastasele võitlusele kulutatud 1 euro võib ära hoida 500 eurot maksva 250-kilogrammise toidukoguse sattumise jäätmete hulka; rõhutab linna- ja maapiirkondade vahelise toitainete ringluse keskkonna- ja majandusalast potentsiaali ning võimalusi, mida loob linnade ja põllumajandustööstuse vahelise ahela sulgemine; nõuab tungivalt, et komisjon käsitleks ringmajanduse paketis toidujäätmete ja toitainete ringluse küsimust; kutsub komisjoni üles kehtestama toidu ja orgaaniliste jäätmete jaoks eraldi kogumissüsteeme (mis vajaduse korral hõlmavad jäätmete ukselt-uksele kogumist) ning seadma esikohale orgaanilise aine kompostimist;
18. rõhutab, et on tähtis, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid selliste riikliku tööstussümbioosi programmide loomist, millega toetatakse korduskasutamise ja ringlussevõtu koostoimet ning millega aidatakse ettevõtetel, eriti VKEdel mõista, kuidas nende toodetud energia, jäätmed ja kõrvalsaadused võivad olla teiste jaoks ressurss; juhib tähelepanu sarnastele käsitustele, näiteks nn hällist hällini tootmisele ja tööstusökoloogiale;
19. kutsub autosid tootvaid ja müüvaid emaettevõtteid ja ELi liikmesriike, kes on avanud oma turud nende ettevõtete toodetele, turutingimustel looma kasutatud autode ja seadmete kokkuostu- ja vastuvõtupunkte, mis võimaldaks ringlussevõetud toorainet turutingimustel otse korduskasutada;
20. rõhutab vajadust põhimõttega „saastaja maksab” kooskõlastatud fiskaalraamistiku järele, mis aitab suunata investeeringuid ressursitõhususse, tootmisprotsesside moderniseerimisse ning paremini remonditavate ja vastupidavamate toodete tootmisesse (näiteks madalamad maksud remonditöödele ja kõrgemad maksud ressursimahukatele, ringlussevõtuks kõlbmatutele ja ühekordselt kasutatavatele toodetele); nõuab, et liikmesriigid püüaksid Euroopa poolaasta protsessi raames selles valdkonnas edu saavutada[7]; kutsub liitu ja liikmesriike üles kaotama järk-järgult keskkonnakahjulikud toetused ja kehtestama asjakohased tasud tegevustele, mis ei ole ressursitõhusad, nt prügilasse ladestamisele ning taaskasutatavate ja ringlussevõetavate materjalide põletamisele;
21. märgib, et tootlik ressursikasutus võib Euroopa ettevõtetel aidata ära kasutada kiiresti kasvavate ökotööstusharude turgusid, kuid märgib, et tihtipeale ei suudeta tagada investeeringuid innovatiivsetesse ärimudelitesse; õhutab komisjoni looma ringmajandusele soodsat poliitilist alust; palub komisjonil ja Euroopa Investeerimispangal tagada, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) toetaks ressursi- ja energiatõhususe eesmärke, pöörates erilist tähelepanu projektidele, mis parandavad hoonete (sealhulgas sotsiaalelamute) energiatõhusust ning toetavad keskkonnasäästlike ja innovatiivsete VKEde, eelkõige ökoinnovatsiooniga tegelevate VKEde, idufirmade ja ettevõtjate arengut, ning tugevdavad nõustamisteenuseid ressursitõhususe valdkonnas; nõuab, et ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME), programmi „Horisont 2020” ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisega toetataks rohkem jätkusuutlike, ökoinnovaatiliste ja ressursitõhusate lahenduste väljatöötamist, uusi ärimudeleid (nt liising või toote-teenuse süsteemid), tootedisaini täiustamist ja protsesside tulemuslikkust; kutsub komisjoni üles lõpetama ELi vahendite eraldamise prügilasse ladestamise jaoks, et vältida väärtuslike materjalide raiskamist, siduva mõju tekitamist ja ülemäärase võimsuse loomist, ning hoiduma jäätmetest energia tootmise taristu edendamisest ja sellesse investeerimisest;
22. rõhutab, et ELil on nii impordil kui ka ekspordil põhinev avatud majandus, mis toimib ülemaailmsel konkurentsiturul; juhib tähelepanu vajadusele tegeleda ressursside kahanemise ülemaailmse väljakutsega ka rahvusvahelisel tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama aktiivselt loodusvarade säästva majandamise rahvusvahelise töörühma tööd ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) raames, mis uurib maailma loodusvaradega seotud elulise tähtsusega küsimusi ja töötab välja praktilisi lahendusi poliitikakujundajate, tööstuse ja ühiskonna jaoks;
23. palub komisjonil jõulisemalt rõhutada vajadust arendada sobilikke kutseoskusi ning juhib tähelepanu sellele, et ringmajanduse pakett peab sisaldama töötajatele ja töötutele suunatud meetmeid ning haridus- ja koolitusprogrammide rahastamist;
24. juhib tähelepanu, et energiatõhususe kasv vähendab Euroopa ressursisõltuvust ning kütteostuvõimetust, mis on probleemiks vähemalt 125 miljonile Euroopa kodanikule; leiab, et energiatõhusust võib pidada eraldi energiaallikaks, mille kogukasv aitab märkimisväärselt kaasa ELi tööstuse kasvule, töökohtade loomisele ja elanike küttearvete vähenemisele.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
28.5.2015 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
53 8 0 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Nicolas Bay, Jerzy Buzek, Soledad Cabezón Ruiz, Philippe De Backer, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Peter Eriksson, Adam Gierek, Theresa Griffin, Marek Józef Gróbarczyk, András Gyürk, Roger Helmer, Hans-Olaf Henkel, Dawid Bohdan Jackiewicz, Eva Kaili, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Csaba Molnár, Nadine Morano, Dan Nica, Morten Helveg Petersen, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Henna Virkkunen, Martina Werner, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Pervenche Berès, David Coburn, Miriam Dalli, João Ferreira, Francesc Gambús, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Benedek Jávor, Constanze Krehl, Barbara Kudrycka, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Vladimír Maňka, Marian-Jean Marinescu, Sofia Sakorafa, Massimiliano Salini |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2) |
Eleonora Evi, Cecilia Wikström |
||||
- [1] 1 McKinsey Global Institute’i andmetel kallinesid energiahinnad 190 %, toidu hinnad 135 % ning materjalide hinnad 135 %; Vt „Ressursirevolutsioon: maailma energia-, materjali-, toidu- ja veevajaduse rahuldamine”, november 2011, lk 30, (http://www.mckinsey.com/insights/energy_resources_materials/resource_revolution).
- [2] 1 Komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatis „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398).
- [3] 2Komisjoni talituste 2. juuli 2014. aasta töödokument, mis sisaldab mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõtet ning on lisatud ettepanekule võtta vastu direktiiv, millega muudetakse jäätmeid käsitlevaid direktiive (COM(2014)0397) (SWD(2014)0208).
- [4] 3 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2008/98/EÜ jäätmete kohta, 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, 1991/31/EÜ prügilate kohta, 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (COM(2014)0397).
- [5] 4 Euroopa ressursitõhususe platvorm – manifest ja poliitikasoovitused, märts 2014: http://ec.europa.eu/environment/resource_efficiency/documents/erep_manifesto_and_policy_recommendations_31-03-2014.pdf.
- [6] Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus (COM(2012)0060), (SWD(2012)0011) http://ec.europa.eu/research/bioeconomy/pdf/official-strategy_en.pdf.
- [7] Euroopa keskkonnahoidlik eelarve, 2015, riigipõhised soovitused Euroopa poolaasta protsessi toetuseks, lk 6, http://www.foes.de/pdf/2015-02-25_CSR%20Recommendations_FINAL.pdf
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
17.6.2015 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
56 5 5 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Lynn Boylan, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Seb Dance, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Iratxe García Pérez, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Pavel Poc, Marcus Pretzell, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Glenis Willmott, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Nikos Androulakis, Paul Brannen, Renata Briano, Nicola Caputo, Mark Demesmaeker, James Nicholson, Marit Paulsen, Marijana Petir, Sirpa Pietikäinen, Bart Staes, Claude Turmes, Tom Vandenkendelaere |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2) |
Damian Drăghici, Fredrick Federley, Anthea McIntyre, Jens Nilsson, Morten Helveg Petersen |
||||