Menetlus : 2015/2061(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0244/2015

Esitatud tekstid :

A8-0244/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 09/09/2015 - 8.17
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0313

RAPORT     
PDF 174kWORD 101k
24.7.2015
PE 551.920v02-00 A8-0244/2015

Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi suhete ning siseturu täielikku rakendamist takistavate asjaolude kohta

(2015/2061(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Andreas Schwab

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi suhete ning siseturu täielikku rakendamist takistavate asjaolude kohta

(2015/2061(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 22. juulil 1972 sõlmitud vabakaubanduslepingut,

–       võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel 21. juunil 1999 sõlmitud isikute vaba liikumise lepingut, ning eriti selle I lisa isikute vaba liikumise kohta ning III lisa kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta,

–       võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 25. juunil 2009. aastal sõlmitud lepingut kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamise ning tolli turvameetmete kohta,

–       võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 21. juunil 1999. aastal sõlmitud lepingut vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kohta,

–       võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 21. juunil 1999. aastal sõlmitud kokkulepet riigihangete teatavate aspektide kohta,

–       võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu 27. mai 2008. aasta protokolli, mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga,

–       võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu 26. oktoobri 2004. aasta protokolli, mis käsitleb Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga,

–       võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingut,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (teenuste direktiiv)(1),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiivi 2013/55/EL kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta(2),

–       võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi ning takistuste kohta siseturu täielikul rakendamisel(3),

–       võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Islandi 2012. aasta eduaruande ja valimistejärgsete väljavaadete kohta(4),

–       võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni ühtse turu juhtimise kohta Euroopa 2015. aasta poolaasta raames(5),

–       võttes arvesse nõukogu 21. märtsi 2014. aasta järeldusi,

–       võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2014. aasta järeldusi homogeensema laiema ühtse turu ja ELi suhete kohta ELi mittekuuluvate Lääne-Euroopa riikidega,

–       võttes arvesse EMP nõukogu 42. koosolekul 19. novembril 2014 vastuvõetud järeldusi,

–       võttes arvesse komisjoni talituste 7. detsembri 2012. aasta töödokumenti Euroopa Majanduspiirkonna toimimise läbivaatamise kohta (SWD(2012)0425),

–       võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2012. aasta teatist „ELi suhted Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi ja San Marino Vabariigiga – Võimalused suuremaks integratsiooniks ELiga” (COM(2012)0680),

–       võttes arvesse komisjoni 18. novembri 2013. aasta aruannet „ELi suhted Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi ja San Marino Vabariigiga: võimalused nende riikide osalemiseks siseturul”,

–       võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna parlamentaarse ühiskomisjoni aruannet EMP lepingu toimimist 2013. aastal käsitleva aruande kohta,

–       võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna parlamentaarse ühiskomisjoni 30. mai 2013. aasta resolutsiooni EMP tuleviku ja ELi suhete kohta väikeste riikide ja Šveitsiga,

–       võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna parlamentaarse ühiskomisjoni 26. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ühtse turu juhtimise kohta,

–       võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna parlamentaarse ühiskomisjoni 17. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa tööstuspoliitika kohta,

–       võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna parlamentaarse ühiskomisjoni 17. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse ning selle võimaliku mõju kohta EMP EFTA riikidele,

–       võttes arvesse 14. jaanuari 2015. aasta raportit Šveitsi välispoliitika kohta,

–       võttes arvesse EMP EFTA riikide 35. siseturu tulemustabelit,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 217, milles antakse liidule õigus sõlmida rahvusvahelisi lepinguid,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0244/2015),

A.     arvestades, et Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) kuuluvad Euroopa Liidu olulisemate kaubanduspartnerite hulka, kusjuures Šveits on kaubavahetuse mahu poolest neljandal ja Norra viiendal kohal;

B.     arvestades, et ELi ja kolme EFTA riigi (Islandi, Liechtensteini ja Norra) suhted põhinevad Euroopa Majanduspiirkonnal (EMP), mis annab võimaluse osaleda siseturul, kuna Euroopa Majanduspiirkonna lepingut hallatakse ja kontrollitakse suurel määral institutsioonilises raamistikus;

C.     arvestades, et Šveitsi rahvas hääletas 1992. aasta rahvahääletusel EMP lepingus osalemise vastu ning seetõttu põhinevad Šveitsi ja ELi suhted praegu rohkem kui 100 sektoripõhisel lepingul, mis võimaldavad siseturuga suures osas integreeruda;

D.     arvestades, et hästi toimiv ja tõhus ühtne turg, mis põhineb suure konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, on vajalik majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamiseks ning töökohtade loomiseks Euroopa majanduse elavdamise eesmärgil, kuid ühtset turgu käsitlevad õigusaktid tuleb asjakohaselt siseriiklikusse õigusse üle võtta, neid tuleb rakendada ja järgida, et ELi liikmesriigid ning EMP ja EFTA riigid saaksid sellest täiel määral kasu;

Sissejuhatus

1.      on seisukohal, et EMP leping on üks peamisi majanduskasvu edendavaid tegureid ning kõige kaugeleulatuvam ja laiahaardelisem vahend, mis võimaldab laiendada ühtset turgu kolmandatesse riikidesse; on veendunud, et arvestades ELi-siseseid suundumusi, on see osutunud usaldusväärseks, tõhusaks ja hästi toimivaks lepinguks, mis aitab tagada ühtse turu terviklikkuse ka pikaajalises perspektiivis;

2.      tunnistab, et ELi, EMP EFTA riikide ning Šveitsi vahelised tugevad suhted ei piirdu majandusintegratsiooni ja ühtse turu laiendamisega, vaid aitavad suurendada stabiilsust ja heaolu kõigi kodanike ja ettevõtete, sealhulgas VKEde hüvanguks; rõhutab, kui oluline on tagada ühtse turu asjakohane toimimine, et luua kõigile võrdsed võimalused ja luua uusi töökohti;

Ühtset turgu reguleerivate õigusaktide rakendamine EMP ja EFTA riikides

3.      märgib murega, et EMP EFTA riikide siseturu tulemustabeli kohaselt on kolme EFTA riigi keskmine õigusaktide ülevõtmise puudujääk 1,9 %-lt 2014. aasta juulis suurenenud nüüdseks 2 %-ni;

4.      peab kiiduväärseks märkimisväärseid jõupingutusi, mis on tehtud asjaomase õigustiku kiiremaks lisamiseks EMP lepingusse, ja hiljuti saavutatud kokkulepet finantsteenuste valdkonnas Euroopa järelevalveasutuse loomist käsitlevate ELi õigusaktide inkorporeerimise põhimõtete kohta;

5.      juhib tähelepanu asjaolule, et EMP EFTA riigid osalevad paljudes ELi programmides ja ametites ning praktilistes koostöömeetmetes, nagu siseturu infosüsteem või SOLVIT, ning aitavad EMP ja Norra finantsmehhanismi kaudu kaasa ELi ühtekuuluvusele; on seisukohal, et see koostöö stimuleerib suurema ühtse turu tulemuslikku toimimist; kutsub ELi ja EMP EFTA riike üles jätkama ennetusvahendite ja vastusmeetmete väljatöötamist võimalikele ohtudele reageerimiseks, eesmärgiga tagada energia siseturu funktsioneerimine;

6.      on seisukohal, et asjaomaste ühtse turu õigusaktide õigeaegne ja võimalikult üheaegne rakendamine EMP ja EFTA riikide poolt on ülimalt oluline ning et seda protsessi saab parandada ja kiirendada;

7.      rõhutab, et inkorporeerimist vajavate õigusaktide hulk on jätkuvalt murettekitav, ja kutsub seetõttu EMP EFTA riike üles tihedas koostöös ELiga suurendama jõupingutusi, et tagada ühtse turu terviklikkus;

8.      tunnistab, et õigusaktide EMPs kohaldatavuse kindlaksmääramiseks on vajalik kõigi EMP EFTA riikide poolne eelnev nõusolek ja et enne õigusnormide inkorporeerimist võivad olla vajalikud tehnilised kohandused; tunneb aga muret selle pärast, et arvukad taotlused kohanduste ja erandite tegemiseks põhjustavad viivitusi ja võivad ühtset turgu killustada; kutsub neid riike tungivalt üles olukorda selles osas parandama ja tegema koostööd ELiga, et tagada laiemal ühtsel turul võrdsed võimalused;

9.      juhib tähelepanu asjaolule, et pärast Euroopa Majanduspiirkonna lepingule allakirjutamist on EL hakanud üha rohkem ameteid kasutama; väljendab rahulolu selle üle, et nende ametite toimingutes osalevad EMP EFTA riigid; kutsub EMP EFTA riike ning Euroopa Komisjoni üles seda koostööd ja osalust jätkuvalt parandama;

10.    juhib tähelepanu asjaolule, et EL ja USA peavad praegu läbirääkimisi laiaulatusliku vabakaubandus- ja investeerimislepingu üle; rõhutab, et Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kohaselt kohaldavad EMP EFTA riigid ühtse turu eeskirju ning et eduka kaubandus- ja investeerimispartnerluse mõju siseturule avaldub tõenäoliselt ka EMP EFTA riikide puhul; rõhutab ühtlasi, et TTIP sõlmimine ei tohi kaasa tuua uute kaubandustõkete kehtestamist ELi ja EMP EFTA riikide vahel;

Liechtensteini Vürstiriik

11.    peab murettekitavaks asjaolu, et Liechtensteini puudujääk õigusaktide ülevõtmisel suurenes 0,7 %-lt 1,2 %-ni; on mures ka selle pärast, et Liechtensteini õigusaktid, mis käsitlevad EMP riikide kodanike teatavate pereliikmete õigust riiki siseneda ja seal elada ning Liechtensteinis elavatele EMP riikide kodanikele kehtestatud piiranguid asuda tööle teises EMP riigis, mida Liechtenstein käsitab EMP lepingu kohastel kvoodieeskirjadel põhineva korrana, ei ole nähtavasti täielikult kooskõlas EMP õigusega;

Islandi Vabariik

12.    võtab teadmiseks Islandi valitsuse 12. märtsil 2015 saadetud kirja tema kui ELi kandidaatriigi seisukoha kohta; palub Islandil tungivalt suurendada jõupingutusi EMP lepingus kindlaks määratud kohustuste täitmisel, arvestades, et õigusaktide ülevõtmise puudujääk on Islandi puhul 2,8 %, mis on kõigi asjaomaste riikide seas kõrgeim; kutsub ELi ja Islandit üles veelgi tugevdama koostööd, muu hulgas Põhja-Atlandi piirkonnas suurõnnetusteks valmisoleku suurendamiseks ning vahendite eraldamiseks, et lahendada suurõnnetustega kaasnevaid probleeme;

Norra Kuningriik

13.    hindab positiivselt asjaolu, et Norra, kellega on sidemed viimastel aastatel tihenenud, osaleb nn eesrindlikus algatuses (Frontrunners initiative), mille eesmärk on ühtse turu edendamine; märgib aga, et õigusaktide ülevõtmise puudujääk on suurenenud 2 %-ni, ja palub Norral tungivalt suurendada jõupingutusi sellega seoses, pidades silmas eeskätt energia siseturu lõpuleviimist; soovitab koostööd tõhustada, muu hulgas energiapoliitika vallas; rõhutab, et ikka veel on teatavate toodete suurte impordimaksudega seotud probleeme, millega tuleb tegeleda;

Andorra Vürstiriik, Monaco Vürstiriik ja San Marino Vabariik

14.    tunnistab, et tihedamad sidemed võivad olla vastastikku kasulikud, eeskätt ELi naaberpiirkondade piirkondlikul ja kohalikul tasandil ja peab seetõttu kiiduväärseks assotsieerimislepingu läbirääkimiste alustamist, mis on märkimisväärne samm nende riikide ühtsel turul osalemise suunas ja võib-olla ka valdkondades, mis sellega ei piirdu, võttes arvesse nende riikide eripära;

Ühtset turgu reguleerivate õigusaktide rakendamine Šveitsi Konföderatsiooni poolt

15.    peab kiiduväärseks ELi ja Šveitsi tugevaid, püsivalt väga häid ja pikaajalisi suhteid, mis on viimastel kümnenditel aidanud kindlustada Euroopa rahu, heaolu ja majanduskasvu; on veendunud, et suhteid saab tihendada mõlemale poolele kasulikul viisil, muutes täielikus kooskõlas ELi aluspõhimõtetega põhjalikult sektoripõhiseid lepinguid, ning et need suhted aitavad suurendada arvukaid ühisjooni ja tugevdada vastastikuseid huve;

16.    väljendab sellega seoses heameelt läbirääkimiste alustamise üle 2014. aasta mais institutsioonilise raamistiku loomiseks, mis on kahepoolse lähenemisviisi arendamise eeltingimus; rõhutab, et sellise raamlepinguta täiendavaid lepinguid Šveitsi osalemise kohta siseturul ei sõlmita; palub Šveitsi valitsusel tungivalt suurendada jõupingutusi, et hoogustada läbirääkimisi pooleliolevate küsimuste lahendamiseks;

17.    võtab teadmiseks 9. veebruari 2014. aasta rahvaalgatuse „Peatage massiline sisseränne” tulemuse ja Šveitsi Liidunõukogu 11. veebruari 2015. aasta otsused sellega seotud rakendusakti eelnõu ja uute kõrvalmeetmete rakendamise kohta; juhib tähelepanu asjaolule, et see on vastuolus kohustustega, mis tulenevad isikute vaba liikumist käsitlevast kokkuleppest, ja ootab, et Šveits neid kohustusi täidaks; juhib tähelepanu sellele, et kolmandatest riikidest pärit kodanike rände küsimust ei tohiks segi ajada aluslepingutes sätestatud isikute vaba liikumisega; märgib sellega seoses, et Šveitsi kehtestatud ühepoolsed meetmed Horvaatia kodanike diskrimineerimise vältimiseks ei asenda täielikult selle protokolli ratifitseerimist, millega laiendatakse isikute vaba liikumist käsitlevat lepingut Horvaatiale, ning et selle protokolli ratifitseerimine teeks võimalikuks Šveitsi osaluse jätkamise ja laiendamise programmis „Horisont 2020” pärast 2016. aastat, soodustades teadlaste juurdepääsu „Horisont 2020” kaudu rahastamisele; kutsub komisjoni üles tegema koostööd Šveitsi ja liikmesriikidega, et jõuda rahuldava lahenduseni, millega respekteeritaks asjaomaste lepingute sätteid ja järgitaks õigusriigi põhimõtteid;

18.    rõhutab, et isikute vaba liikumine on üks põhivabadusi ja ühtse turu üks tugisambaid ning et see on alati olnud ELi ja Šveitsi vahelise kahepoolse lähenemisviisi lahutamatu osa ja eeltingimus; toetab seetõttu täielikult ELi 2014. aasta juuli otsust jätta rahuldamata Šveitsi ametiasutuste taotlus pidada uusi läbirääkimisi isikute vaba liikumist käsitleva lepingu üle, et kehtestada kvoodid või oma kodanike eelistamise süsteem; võtab murelikult teadmiseks teated selle kohta, et mõned ettevõtted ja kantonid rakendavad oma kodanike eelistamise süsteemi, ning tuletab meelde, et selline praktika on vastuolus isikute vaba liikumist käsitleva lepinguga;

19.     märgib, et isikute vaba liikumist piiravad meetmed, mida nõuti Šveitsi rahvahääletusel, ähvardavad tekitada tasakaalustamatust ja seavad ohtu ELi liikmesriikide jaoks kokkulepetest tuleneva kasu;

20.    märgib, et pärast Šveitsi programmis ERASMUS + osalemise üle peetud läbirääkimiste peatamist võttis Šveits kasutusele üleminekukorra; on mures selle pärast, et need meetmed mõjutavad tõenäoliselt kõrgharidusega üliõpilaste liikumist ELi ja Šveitsi vahel; palub Šveitsil ELil teha kõik endast olenev, et täita nõuded, mis on seatud riigi osalemiseks programmis Erasmus+, et tagada vahetuste vastastikkus ja mitte karistada noori;

21.    soovitab jätkata praegust tava, mille kohaselt ELi liikmesriikide taksoettevõtjad saavad Šveitsis piiramatult teenuseid osutada, kuna see on juba pikka aega aidanud kaasa majanduse arengule Šveitsi piirialadel ja on vastastikku kasutoov;

22.    kutsub komisjoni üles põhjalikumalt uurima, millised tagajärjed on sellel, et Šveitsi põllumajandustootjad ostavad ja rendivad maad ELi piirialadel;

23.    peab kahetsusväärseks, et Šveits on isikute vaba liikumist käsitleva lepinguga seoses ühepoolselt kasutusele võtnud ja seejärel konsolideerinud kõrvalmeetmeid, nagu näiteks tasu kehtestamine halduskulude katteks, pangatagatiste esitamise nõue või sedalaadi meetmete kombinatsioon, kuna need takistavad eeskätt VKEdel tugevalt Šveitsis lepingu alusel teenuste osutamist; kutsub Šveitsi üles eeltoodut arvesse võttes neid meetmeid läbi vaatama, et viia need kooskõlla isikute vaba liikumist käsitleva lepinguga;

24.    on seisukohal, et kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitleva direktiivi 2005/36/EÜ rakendamine 2013. aastal oli kõvasti hiljaks jäänud, ja nõuab, et direktiiv 2013/55/EL lisataks kiiresti isikute vaba liikumist käsitleva lepingu lisasse, ning väljendab lootust, et Šveits leiab mooduse, millega tagada selle lepingu kehtivuse säilimine; märgib, et isikute vaba liikumise lepingu II lisa uuendati hiljuti, et tagada ELi ja Šveitsi sotsiaalkindlustuse süsteemide tõhusam koordineerimine; kutsub Šveitsi üles nõuetekohaselt jätkama ELi õigusaktide rakendamist;

25.    on seisukohal, et vastastikkus ja õiglus EMP riikide ja Šveitsi vahel on mõlemale poolele ühtse turu kasutamisel vajalik.

26.    kutsub komisjoni üles edaspidi arvestama kõiki tagajärgi Šveitsiga piirnevate ELi regioonide jaoks, enne kui kehtestatakse uusi eeskirju, nagu komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artikli 561 hiljutine muutmine, mille eesmärk on seada ranged piirangud kolmandas riigis registreeritud ametiauto kasutamisele isiklikuks otstarbeks töötaja poolt, kelle elukoht on ELi tolliterritooriumil;

27.    täheldab, et koostööga vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkuleppe raames võib üldiselt rahule jääda, kuid leppe toimimist saaks oluliselt parandada, kui Šveits kohustuks kokkulepet pidevalt ajakohastama vastavalt uuendustele ELi õiguses;

28.    nõuab riigiülest tööalast liikuvust takistavate asjaolude kõrvaldamist, et tugevdada siseturgu; rõhutab sellega seoses, kui oluline on soodustada keeleõpet ning parandada eelkõige Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) kaudu tööotsijate teavitamist ja praktilist juhendamist Šveitsis ja kõigis Euroopa Majanduspiirkonna riikides; tunnustab sellega seoses Šveitsi aktiivset osalemist EURESe võrgustiku tegevuses, eelkõige piiriülestes piirkondades; kutsub Šveitsi üles jätkama oma riikidevaheliste ja piiriüleste EURESe teenuste ülesehitamist vastavalt praegu kehtivale EURESe määrusele, et soodustada töötajate liikuvust ja luua ELi ja Šveitsi vahel tõeliselt integreeritud tööturg; pidades silmas töötajate liikuvuse edendamist, kutsub lisaks üles tegema pingutusi selleks, et välja selgitada mitmesuguseid arenevaid tööstusvaldkondi ja peamisi kasvusektoreid, millele EMP riigid, Šveits ja liikmesriigid peaksid keskendama oma oskuste baasi, eesmärgiga viia töötajate oskused ja kvalifikatsioon paremini vastavusse pakkumise ja nõudlusega.

29.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

     ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

(2)

     ELT L 354, 28.12.2013, lk 132.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0300.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0041.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2015)0069.


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (23.6.2015)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi ning takistuste kohta siseturu täielikul rakendamisel

(2015/2061(INI))

Arvamuse koostaja: Anne Sander

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  hindab positiivselt Euroopa Majanduspiirkonna riikide ja Šveitsi osalemist Euroopa Liidu siseturul, kuna see soodustab majanduskasvu, konkurentsivõimet ja töökohtade loomist;

2.  innustab Euroopa Majanduspiirkonna riike ja Šveitsi jätkama ja suurendama jõupingutusi siseturgu käsitlevate õigusaktide ülevõtmiseks, täielikuks rakendamiseks ja järgimiseks; kutsub Šveitsi üles jõustama täielikult kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi 2005/36/EÜ ja võtma kiiresti üle direktiivi 2013/55/EL, millega eespool nimetatud direktiivi täiendatakse; märgib, et isikute vaba liikumise lepingu II lisa uuendati hiljuti, et tagada ELi ja Šveitsi sotsiaalkindlustuse süsteemide tõhusam koordineerimine; kutsub Šveitsi üles nõuetekohaselt jätkama ELi õigusaktide rakendamist;

3.  nõuab läbirääkimiste jätkamist Šveitsiga, eesmärgiga luua institutsiooniline raamistik, mis annaks suurema õiguskindluse nii Šveitsile kui ka ELile ja aitaks Šveitsil üle võtta vajalikud ELi õigusaktid; palub Euroopa Komisjonil ja Šveitsil hoida Euroopa Parlamenti kursis läbirääkimiste käiguga;

4.  rõhutab referendumite demokraatlikku legitiimsust ning vajadust arvesse võtta nende tulemusi, järgides samal ajal õigusriigi põhimõtteid; on mures 9. veebruari 2014. aasta kodanikualgatuse tulemuse järelmite pärast, mis võivad kahjustada kahepoolseid kokkuleppeid ELi ja Šveitsi vahel; palub Šveitsil siiski kinni pidada oma kohustustest ELi suhtes; nõuab sellega seoses tungivalt, et Euroopa Liit jääks kindlaks inimeste vaba liikumise aluspõhimõttele, nii et Šveits jätkaks privilegeeritud vastuvõtutingimuste kohaldamist ELi töötajatele ja ettevõtjatele, austades ja järgides samal ajal kahepoolsete kokkulepete nõudeid;

5.  rõhutab, et Šveitsi võetud ühepoolsed meetmed Horvaatia kodanike kasuks ei saa asendada nõutavat protokolli ratifitseerimist, millega isikute vaba liikumist käsitlevat kokkulepet laiendatakse Horvaatiale; soovitab Šveitsil seetõttu selle protokolli viivitamatult ratifitseerida;

6.  märgib, et pärast Šveitsi programmis ERASMUS + osalemise üle peetud läbirääkimiste peatamist võttis Šveits kasutusele üleminekukorra; on mures selle pärast, et need meetmed mõjutavad tõenäoliselt kõrgharidusega üliõpilaste liikumist ELi ja Šveitsi vahel; palub Šveitsil ELil teha kõik endast olenev, et täita nõuded, mis on esitatud riigi osalemiseks programmis Erasmus+, et tagada vahetuste vastastikkus ja mitte karistada noori;

7.  märgib, et Šveits ja EL on allkirjastanud osalise assotsieerimise kokkuleppe programmi „Horisont 2020” kohta, mis on ajutisena kehtinud alates 15. septembrist 2014 ja mis jääb esialgu kehtima 2016. aasta lõpuni; soovitab Šveitsil teha kõik võimaliku, et täita nõuded, mis on seatud tema täielikuks osalemiseks programmis „Horisont 2020” alates 2017. aastast, et tagada teadusuurijatele tööõigused ja -lepingud ning soodustada nende juurdepääsu rahastamisele programmi „Horisont 2020” kaudu;

8.  märgib ära tugimeetmete ühepoolse kasutuselevõtu ja hilisema konsolideerimise Šveitsi poolt seoses isikute vaba liikumise lepinguga; peab kahetsusväärseks, et mõned neist meetmetest piiravad lepingukohaste teenuste osutamist ja avaldavad eriti negatiivset mõju VKEdele, kes soovivad Šveitsis teenuseid osutada; kutsub seetõttu Šveitsi üles neid meetmeid läbi vaatama, et kindlaks teha, kas need on kooskõlas töötajate vaba liikumise lepinguga;

9.  nõuab riigiülest tööalast liikuvust takistavate asjaolude kõrvaldamist, et tugevdada siseturgu; rõhutab sellega seoses, kui oluline on soodustada keeleõpet ning parandada eelkõige Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) kaudu tööotsijate teavitamist ja praktilist juhendamist Šveitsis ja kõigis Euroopa Majanduspiirkonna riikides; tunnustab sellega seoses Šveitsi aktiivset osalemist EURESe võrgustiku tegevuses, eelkõige piiriülestes piirkondades; kutsub Šveitsi üles jätkama oma riikidevaheliste ja piiriüleste EURESe teenuste ülesehitamist vastavalt praegu kehtivale EURESe määrusele, et soodustada töötajate liikuvust ja luua ELi ja Šveitsi vahel tõeliselt integreeritud tööturg; pidades silmas töötajate liikuvuse edendamist, kutsub lisaks üles tegema pingutusi selleks, et välja selgitada mitmesuguseid arenevaid tööstusvaldkondi ja peamisi kasvusektoreid, millele EMP riigid, Šveits ja liikmesriigid peaksid keskendama oma oskuste baasi, eesmärgiga viia töötajate oskused ja kvalifikatsioon paremini vastavusse pakkumise ja nõudlusega.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

8

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Lampros Fountoulis, Marian Harkin, Rina Ronja Kari, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Kostadinka Kuneva, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Marek Plura, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Marita Ulvskog, Renate Weber, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Tim Aker, Maria Arena, Georges Bach, Heinz K. Becker, Miapetra Kumpula-Natri, Paloma López Bermejo, António Marinho e Pinto, Edouard Martin, Tamás Meszerics, Csaba Sógor, Michaela Šojdrová, Helga Stevens, Ivo Vajgl, Tom Vandenkendelaere

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Branislav Škripek


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.7.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

7

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Pascal Durand, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Marlene Mizzi, Eva Paunova, Marcus Pretzell, Robert Rochefort, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pascal Arimont, Birgit Collin-Langen, Julia Reda, Marc Tarabella, Ulrike Trebesius, Ulla Tørnæs, Lambert van Nistelrooij, Sabine Verheyen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Diane James, Mihai Ţurcanu


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

29

+

fraktsioon ALDE

Dita Charanzová, Robert Rochefort, Ulla Tørnæs

fraktsioon ECR

 

Anneleen Van Bossuyt

ERP fraktsioon

Pascal Arimont, Carlos Coelho, Birgit Collin-Langen, Ildikó Gáll-Pelcz, Philippe Juvin, Eva Paunova, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mihai Ţurcanu, Sabine Verheyen, Lambert van Nistelrooij

fraktsioon S&D

Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Marlene Mizzi, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Marc Tarabella,

fraktsioon Verts/ALE

Pascal Durand, Julia Reda

7

-

fraktsioon ECR

Daniel Dalton, Vicky Ford, Marcus Pretzell, Ulrike Trebesius

fraktsioon EFDD

Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Diane James

fraktsioon ENL

Mylène Troszczynski

1

0

fraktsioon GUE/NGL

Dennis de Jong

Märkide seletused:

+ : poolt

-  : vastu

0  : erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika