RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks
28.7.2015 - (COM(2015)0286 – C8‑0156/2015 – 2015/0125(NLE)) - *
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Ska Keller
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks
(COM(2015)0286 – C8‑0156/2015 – 2015/0125(NLE))
(Konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2015)0286),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0156/2015),
– võttes arvesse eelarvekomisjoni kirja,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0245/2015),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. kiidab heaks Euroopa Parlamendi avalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;
3. palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
5. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
6. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Volitus 3 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 2 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 4 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 15 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 17 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 18 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 19 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 20 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 21 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 21 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 25 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 26 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 26 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 26 b (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 28 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 30 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 30 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||||||||||||||
Määruse (EL) nr 604/2013 artikli 2 kohaselt on lähisugulase mõiste pereliikme mõistest laiem ja seega asjakohasem. | |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||||||||||||||
Taotlejatel ei ole õigust valida oma eelistatud liikmesriiki ega liikmesriikidel õigust valida oma eelistatud taotlejaid. Nende eelistusi tuleks aga arvesse võtta, kuivõrd see on võimalik. | |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 2 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 2 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||||||||||||||
Kontaktametnike ülesanne on täpsustatud uues artiklis 3 b. Selle asemel, et saata ümberpaigutatavate taotlejate kindlakstegemiseks igast liikmesriigist kontaktametnikud, peaksid liikmesriigid tagama riiklike ekspertide olemasolu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis, et abistada Itaaliat ja Kreekat koordineeritult ümberpaigutamismeetmetega (vt artiklit 7). | |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 3 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 3 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 5 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 8 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||||||||||||||
Kontaktametnike ülesanne on täpsustatud uues artiklis 3 b. Selle asemel, et saata ümberpaigutatavate taotlejate kindlakstegemiseks igast liikmesriigist kontaktametnikud, peaksid liikmesriigid tagama riiklike ekspertide olemasolu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis, et abistada Itaaliat ja Kreekat koordineeritult ümberpaigutamismeetmetega (vt artiklit 7). | |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 4 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||||||||||||||
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ümberasustamiseteemalises käsiraamatus (peatükk 7.10) on ette nähtud, et pagulastel peaks olema võimalikult palju teavet selle kohta, mis neid ümberasustamise sihtriiki saabumise korral ees ootab. Nende aktiivne osalemine integratsiooniprotsessis määrab nende tuleviku. Samad järeldused tehti EUREMA projektist. Projekti ebaõnnestumise üks peamisi põhjuseid oli rändajate teadmatus ümberpaigutamise sihtliikmesriigist. | |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõik 1 – punkt d | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||||||||||||||
Nõukogu otsuse eesmärk on kergendada Kreeka ja Itaalia majanduslikku koormust. Sellepärast on neilt asjaomaste lisakulutuste kandmise palumine selle otsusega vastuolus. | |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 8 – lõige 2 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 9 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 11 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 11 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu otsus II a lisa (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
| ||||||||||||||||||||||||||||||
II a lisa | |||||||||||||||||||||||||||||||
Ümberpaigutamismenetlus | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanekus kavandatav menetlus. Euroopa Parlamendi lisatud täiendavad menetlusetapid on alla joonitud. | |||||||||||||||||||||||||||||||
|
1 – Rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute andmete esmane töötlemine | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
– Nende isikute kindlakstegemine, kelle eest Dublini määruse kohaselt vastutab (või peaks vastutama) teine liikmesriik
| ||||||||||||||||||||||||||||||
|
→ Dublini süsteemi kohased üleviimised | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
– Haavatavate taotlejate kindlakstegemine | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
– Pereliikmete kindlakstegemine ühise ümberpaigutamise eesmärgil | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
– Taotlejate eelistuste kindlakstegemine teatavate liikmesriikide suhtes
| ||||||||||||||||||||||||||||||
|
↓ | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
2 – Ümberpaigutatavate taotlejate valimine | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
– Itaalia/Kreeka määrab kindlaks ümberpaigutatavad taotlejad. | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
– Nad teavitavad liikmesriike vajalikust kohtade arvust ja taotlejate eelistustest. | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
↓ | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
3 – Liikmesriikide kaasatus | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
– Liikmesriigid teavitavad Itaaliat/Kreekat ümberpaigutamiseks saadaolevate kohtade arvust. | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
– Kontaktametnikud saavad korraldada vestlusi nende taotlejatega, kes väljendasid eelistust asjaomase liikmesriigi suhtes. | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
– Liikmesriigid märgivad oma eelistused taotlejate suhtes. | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
↓ | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
4 – Ümberpaigutamisotsus | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
– Itaalia/Kreeka otsustab, milline taotleja millisesse liikmesriiki ümber paigutatakse, võttes arvesse taotlejate ja liikmesriikide eelistusi. | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
↓ | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
5 – Teave ja nõusolek | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
– Taotlejatele antakse põhjalikku teavet nende ümberpaigutamise sihtliikmesriigi kohta. | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
– Taotlejad annavad üldjuhul nõusoleku asjaomasesse liikmesriiki ümberpaigutamiseks. | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
↓ | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
6 – Üleviimine | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
Taotlejate üleviimine ümberpaigutamise sihtliikmesriiki ühe kuu jooksul |
LISA: EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS
Võttes arvesse vajadust võtta viivitamata vastu meetmed nende liikmesriikide toetamiseks, kes seisvad silmitsi hädaolukorraga, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool, on Euroopa Parlament nõustunud sellega, et õigusliku alusena komisjoni ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks, käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõiget 3. Euroopa Parlament aktsepteerib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõiget 3 õigusliku alusena siiski üksnes erakorralise meetmena, millele järgneb nõuetekohane seadusandlik ettepanek, et tegeleda tulevaste hädaolukordadega struktuurselt. Euroopa Parlament toonitab, et korrektne õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõige 2, mille kohaselt on vajalik seadusandlik tavamenetlus meetmete vastuvõtmiseks, millega määratakse kindlaks, milline liikmesriik on vastutav rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, koos Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 80 teise lausega, mille sätetega antakse jõud artikli 80 esimeses lauses väljendatud solidaarsuse põhimõtetele. Lisaks toonitab Euroopa Parlament asjaolu, et käesoleva otsuse vastuvõtmine ei piira mingil juhul kaasseadusandjatele tulevikus kättesaadavate õiguslike aluste valikut, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 78 koos artikliga 80. Euroopa Parlament nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2015. aasta lõpuks püsivat ümberpaigutamise kava käsitleva seadusandliku ettepaneku, mis tugineb artikli 78 lõikele 2 ja artiklile 80, nagu komisjon teatas oma Euroopa rände tegevuskavas. Euroopa Parlament jätab endale õiguse koostada seadusandlik algatusraport juhul, kui komisjon ei esita õigeaegselt asjakohast seadusandlikku ettepanekut.
SELETUSKIRI
Vahemerel aset leidnud suurimas katastroofis pärast Teist maailmasõda hukkusid teel Euroopasse 18. aprillil 2015 rohkem kui 800 inimest. Nad olid üle elanud sõja, tagakiusamise ja väärkohtlemise, kuid kaotasid oma elu Euroopa lävel. Selle raporti koostamise ajal otsib Itaalia hukkunuid. Niivõrd paljude inimeste surm – 1867 üksnes 2015. aasta esimese kuue kuu jooksul – ja veel paljude raske olukord, mille tõttu nende elu satub Vahemerel ohtu, on ilmsiks toonud tungiva vajaduse teha Euroopas suuremaid ühiseid jõupingutusi, et hoida ära edasised katastroofid ja reageerida tulemuslikult pagulaskriisile, täites oma kohustust kaitsta hädasolijaid.
Ükski liikmesriik ei saa pagulaskriisiga üksi tulemuslikult hakkama. Euroopa Parlament rõhutas oma 28. aprilli 2015. aasta resolutsioonis, et ELi reageering Vahemerel aset leidvatele tragöödiatele peab põhinema solidaarsusel ja vastutuse õiglasel jagamisel eelkõige nende liikmesriikidega, kes võtavad vastu kõige suurema arvu pagulasi. Euroopa Parlament nõudis siduva kvoodi kehtestamist varjupaigataotlejate jaotamiseks kõikide liikmesriikide vahel.
Solidaarsuse põhimõte on ka rände tegevuskava keskmes, mille puhul on tegemist Euroopa Komisjoni strateegilise reageeringuga Vahemere kriisile. Kava põhineb arusaamal, et meil on vaja uut, euroopalikumat lähenemisviisi rändele. Solidaarsuse põhimõtte elluviimise esimese sammuna esitas komisjon ettepaneku hädaolukorras ümberpaigutamise meetme kohta, et jaotada Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse 40 000 inimest, kes selgelt vajavad rahvusvahelist kaitset.
Raportöör jagab täielikult seisukohta, et kõik liikmesriigid peavad ühte hoidma, et tulla toime rändest tulenevate probleemidega. Hädaolukorras ümberpaigutamist käsitlev ettepanek on piiratud, kuid oluline samm selles osas. Kreeka ja Itaalia on talumatult suure surve all. Kui nad ei saa piisavat toetust, jätkub pagulaste ja rändajate teisene ränne tõenäoliselt märkimisväärses ulatuses. See seab ohtu ELi ühe põhisaavutustest ehk liikumisvabaduse Schengeni alal. Seetõttu toetab raportöör täielikult komisjoni ettepanekut siduva ümberpaigutamismeetme ja sealhulgas siduva jaotamiskvoodi kohta pagulaste jaotamiseks liikmesriikide vahel, tuginedes solidaarsuse ja vastutuse jagamise põhimõttele.
Lisaks teeb raportöör ettepaneku tugevdada solidaarsuse põhimõtete ümberpaigutatavate pagulaste arvu suurendamise teel. Komisjoni ettepanek 40 000 pagulase ümberpaigutamiseks põhines 2014. aastal Euroopasse saabunud pagulaste arvul ja selles ei võetud arvesse, et numbrid on sellest ajast alates järsult suurenenud. Üksnes Kreekasse on 2015. aasta algusest alates saabunud 68 000 pagulast ja rändajat ning Kreeka seisab silmitsi enneolematu saabunute arvuga, mis on eelneva aasta sama perioodiga võrreldes kuus korda suurem. Suurem osa saabunutest on süürlased. Valdav enamus nendest saabub Kreeka saartele, kus varjupaigataotlejate vastuvõtukeskused sageli täiesti puuduvad. Inimesed peavad magama tänavatel või erakorralistes majutuskohtades väga kehvades tingimustes. Igal viiendal Süüria pagulasel puudub isegi võimalus kasutada korrapäraselt tualetti. Kreeka ei saa olukorraga hakkama; varjupaigasüsteem on kokku varisenud. Paljud pagulased liiguvad seetõttu Balkani riikidest edasi Ungarisse ja sealt läbi. Itaaliasse saabunute arv on samuti endiselt väga kõrge. Seni on 2015. aastal saabunud 67 500 pagulast ja rändajat, enamik Eritreast. Neid arenguid silmas pidades soovitab raportöör saata nõukogule selge signaali, et vajalik on suurem solidaarsus. Euroopa peab reageerima kiiresti muutuvatele vajadustele ja asjaolule, et Kreekasse saabunute osakaal on nüüd suurem. Seega tuleks Kreekast ja Itaaliast teistesse liikmesriikidesse ümberpaigutatavate isikute arvu suurendada vähemalt 50 000 inimeseni.
Ümberpaigutamise kvaliteedi parandamine valmistab samuti raportöörile suurt muret. Sellega seoses tuleb teha olulisi järeldusi Maltalt ümberpaigutamise ELi katseprojektist (EUREMA). Esiteks ei olnud see siduv, mistõttu isegi mitte pooled liikmesriigid tegelikult ei näidanud üles solidaarsust Malta suhtes, võttes vastu (tavaliselt väga väikese arvu) pagulasi. Teiseks, ümberpaigutamise projekti raames alahinnati oluliselt eelistuste ja teabe tähtsust. Paljudel pagulastel on juba perekondlikud, sotsiaalsed või kultuurilised sidemed teatavate liikmesriikidega. Nad eelistavad ümberpaigutamist liikmesriiki, kus elavad nende sugulased, kus on juba olemas sotsiaalne kogukond või mille ühist suhtlemiskeelt ka nemad räägivad. Eduka ümberpaigutamise tagamiseks on hädavajalik selliseid eelistusi süsteemselt arvesse võtta. See soodustab inimeste reaalse eluga arvestamist, vähendab teisese rände stiimuleid ja parandab integreerumise väljavaateid. Pagulased integreeruvad hõlpsamini, kui nad juba räägivad liikmesriigi ühist suhtlemiskeelt või kui nad saavad loota oma perekonna või kogukonna toetusele. See aitab kaasa sellele, et neil areneks asjaomasesse liikmesriiki kuulumise tunne ja hoiab mittesunduslikul viisil tulemuslikult ära teisese rände. Pagulastel ei ole õigust valida oma eelistatud liikmesriiki ega liikmesriikidel õigust valida oma eelistatud taotlejaid. Nende eelistusi tuleks aga arvesse võtta, niivõrd kui see on võimalik. Teave ja nõusolek on edukaks ümberpaigutamiseks samuti hädavajalikud. Ootuste tulemuslikuks ohjamiseks peaks pagulastel olema võimalikult palju teavet selle kohta, mis neid ümberpaigutamise sihtriiki saabumise korral ees ootab. Juba algusest peale teisese rände vältimiseks tuleks nad ümber paigutada ainult juhul, kui nad selle otsuse kohta oma nõusoleku annavad.
Hädaolukorras ümberpaigutamine on üksnes esimene, kuigi tähtis samm kõikide liikmesriikide vahel solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtte elluviimiseks. Komisjon kavandas hädaolukorras ümberpaigutamise ajutise erandina Dublini määrusest. See on nii kohaldamisala kui ka aja poolest piiratud. Lisaks vähendab see oluliselt Euroopa Parlamendi õigusi, kuna ta ei saa tegutseda kaasseadusandjana. Seetõttu väljendab raportöör suurt heameelt asjaolu üle, et komisjon teatas oma rände tegevuskavas, et ta esitab 2015. aasta lõpuks seadusandliku ettepaneku püsiva ümberpaigutamise kava kohta, mis tugineb kaasotsustamismenetlusele. Lisaks teeb raportöör ettepaneku, et parlament võtaks initsiatiivi ja esitaks seadusandliku algatusraporti juhul, kui komisjon ei esita vastavat ettepanekut.
Erakorraliste meetmetega jätkamine ei oleks üksnes parlamendi kui kaasseadusandja jaoks vastuvõetamatu, vaid see ei tooks kaasa ka reforme, mis on hädavajalikud praeguse Dublini süsteemi puudujääkide kõrvaldamiseks. Dublini süsteem on loonud liikmesriikide vahel jätkusuutmatu tasakaalustamatuse nii pagulaste ja rändajate saabumise kui ka nende lõppsihtkoha aspektist. Selle keskmes on sunnimeetodite kasutamine, sealhulgas suured inimkannatused, nagu sõjast ja tagakiusamisest traumeeritud varjupaigataotlejate kinnipidamine, samal ajal kui teisene ränne on endiselt märkimisväärne. Seetõttu palub raportöör komisjonil täielikult arvesse võtta ümberpaigutamismeetme kogemust, sealhulgas eelistuste tunnustamist, kui komisjon korraldab Dublini toimivuskontrolli, mis peaks teate kohaselt toimuma 2016. aastal. Pagulaskriis on Euroopa jaoks tohutu väljakutse. Euroopa peaks sellega tegelema pagulaste elu ja eelistusi silmas pidades, mitte kohtlema neid kui lihtsalt numbreid. Samas saab Euroopa sellega tulemuslikult tegeleda üksnes juhul, kui liikmesriigid hoiavad kindlalt ühte ja järgivad solidaarsuse põhimõtet.
LISA: EELARVEKOMISJONI KIRI
D(2015)34431
Claude Moraes
Esimees
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Teema: Eelarvekomisjoni arvamus nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks (COM(2015)0286 – C8-0156/2015)
Austatud härra esimees,
kirjutan Teile seoses nõukogu otsuse eelnõuga, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks (COM(2015)0286 – C8-0156/2015) ning mille pärast konsulteeriti Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni kui vastutava parlamendikomisjoniga.
Nimetatud ettepanekuga kaasnevad ELi eelarvele kahe aasta jooksul kokku 240 000 000 euro suurused kulud ja sellepärast palus eelarvekomisjon kooskõlas kodukorra artikliga 53 arvamust. Võttes arvesse piiratud aega – kuna ettepaneku projekt esitati seoses ELi lõunapiiridel tekkinud hädaolukorraga –, nõustus eelarvekomisjon kirjutama lihtsalt kirja, et kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon saaks kiirelt tegutseda.
Otsuse eelnõud toetab Euroopa Komisjoni vastav ettepanek näha 2016. aasta eelarveprojektis Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi jaoks ette 150 miljoni euro suurused kulukohustuste assigneeringud. Maksete assigneeringuid 2016. aastal ei nõuta. Kuna selle lisakulutusega ületatakse 3. rubriigi ülemmäära 124 miljoni euroga, tegi Euroopa Komisjon ühtlasi ettepaneku vastava paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta (2015/2126(BUD)).
Kõige selle taustal ning olles konsulteerinud koordinaatoritega, palub eelarvekomisjon kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta raporti vastuvõtmisel arvesse alljärgnevat.
Nagu 2016. aasta eelarve projekti kolmepoolsete läbirääkimiste volitust käsitlevas raporti projektis juba rõhutatud, kiidab eelarvekomisjon heaks Euroopa Komisjoni Euroopa rände tegevuskava ning kordab oma toetust ELi vahendite tõhustamisele ning vastutuse õiglase jagamise ja solidaarsuse kultuuri arendamisele varjupaigataotluse, rände ja välispiiride haldamise valdkonnas. Sellega seoses toetab eelarvekomisjon Euroopa Komisjoni ettepanekut võtta 2016. aasta eelarves kasutusele paindlikkusinstrument, et rahastada Itaalia ja Kreeka hüvanguks rahvusvahelise kaitse valdkonna ajutisi meetmeid, kuigi lõplikku summat ja paindlikkusinstrumendi kohaldamisala võib olla tarvis eelarvemenetluse tulemuse põhjal kohandada. Eelarvekomisjon rõhutab siiski vajadust nende rahastamisvahendite otstarvet rangelt kontrollida, et teha kindlaks, kas neid kasutatakse ettenähtud eesmärkidel.
Eelarvekomisjon märgib, et ettepanek näeb Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi õigusliku aluse (määrus (EL) nr 516/2014) artikli 18 kohase vastutuse jagamise ja finantssolidaarsuse meetmena ette ühekordsete summade (6000 eurot iga rahvusvahelise kaitse taotleja kohta) eraldamise taotlejaid ümber paigutavate liikmesriikide toetamiseks.
Eelarvekomisjon kahtleb siiski, kas kavandatavatest rahastamisvahenditest piisab praegustele Vahemere piirkonna rändesuundumustele reageerimiseks. Lisaks ümberpaigutamiskavale juhib eelarvekomisjon tähelepanu 3. rubriigi (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ning Sisejulgeolekufond) asjakohaste programmide ja asjaomaste asutuste võimalikule tugevdamisele nii eelarvet kui ka töötajaskonda silmas pidades, et need oleksid rohkemate ülesannete täitmiseks piisavad. Samuti soovitab eelarvekomisjon välja töötada rände tegevuskava välismõõtme ning kaaluda selleks 4. rubriigis algatusi (ja vastavaid tugevdusmeetmeid) naabruse, arengu, humanitaarabi, stabiilsuse, rahu jne vallas. Eelarvekomisjon tuletab ühtlasi meelde, et hädaabireservi saab eelarveaasta jooksul kasutusele võtta kolmandate riikide konkreetsete abivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas liidu välispiiridel rändevoogude põhjustatud erakordse surve korral.
Parlamendikomisjon on siiski arvamusel, et praeguses geopoliitilises olukorras, võttes iseäranis arvesse rändevoogude suurenevat survet, võib 3. rubriigi – mis on mitmeaastases finantsraamistikus kahtlemata väikseim rubriik – jaoks ette nähtud piirmäärade tase olla aegunud ning sellega tuleks uue mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel tegeleda.
Lõpetuseks kasutan võimalust ja rõhutan, et eelarvekomisjon jätkab selles valdkonnas tihedat koostööd kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoniga ning jääb eelarvemenetluse raames ootama kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni muudatusettepanekuid eelarve kohta.
Lugupidamisega
Jean Arthuis
[allkiri]
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
16.7.2015 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
42 13 3 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Martina Anderson, Gerard Batten, Heinz K. Becker, Malin Björk, Caterina Chinnici, Ignazio Corrao, Frank Engel, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Lorenzo Fontana, Kinga Gál, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Sophia in ‘t Veld, Iliana Iotova, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Barbara Kudrycka, Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Vicky Maeijer, Roberta Metsola, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Harald Vilimsky, Udo Voigt, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Anna Maria Corazza Bildt, Gérard Deprez, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Marek Jurek, Ska Keller, Miltiadis Kyrkos, Jean Lambert, Jeroen Lenaers, Emilian Pavel, Kazimierz Michał Ujazdowski, Elissavet Vozemberg |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2) |
Fredrick Federley, Herbert Reul, Jutta Steinruck, Vladimir Urutchev, Tom Vandenkendelaere, Wim van de Camp |
||||