RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise ning direktiivi 2003/35/EÜ muutmise kohta

27.8.2015 - (COM(2013)0920 – C7-0004/2014 – 2013/0443(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Julie Girling

Menetlus : 2013/0443(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0249/2015

Esitatud tekstid :

A8-0249/2015

Arutelud :

PV 28/10/2015 - 6
CRE 28/10/2015 - 6
PV 23/11/2016 - 7
CRE 23/11/2016 - 7

Hääletused :

PV 28/10/2015 - 7.7
CRE 28/10/2015 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
PV 23/11/2016 - 10.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0381
P8_TA(2016)0438

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
MENETLUS
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise ning direktiivi 2003/35/EÜ muutmise kohta

(COM(2013)0920 – C7-0004/2014 – 2013/0443(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0920),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0004/2014),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuli 2014. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Regioonide Komitee 7. oktoobri 2014. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0249/2015),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) ELis on inimtekkelise õhusaaste ja õhu kvaliteedi valdkonnas viimase 20 aasta jooksul saavutatud märkimisväärset edu spetsiaalse liidu poliitikaga, sealhulgas komisjoni 2005. aasta teatis „Õhusaastet käsitlev temaatiline strateegia” („õhusaaste teemastrateegia”)¹⁵. Nimetatud edusammudes on olnud oluline osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2001/81/EÜ,¹⁶ millega kehtestati liikmesriikidele vääveldioksiidi (SO₂), lämmastikoksiidide (NO_x), ammoniaagi (NH₃) ja muude lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kui metaan aastased ülemmäärad 2010. aastaks ja edaspidiseks. Selle tulemusena vähenesid aastatel 1990–2010 SO₂ heitkogused 82 % võrra, NO_x heitkogused 47 % võrra, muude LOÜde kui metaan heitkogused 56 % võrra ja NH₃ heitkogused 28 % võrra. Kuid nagu on märgitud Euroopa puhta õhu programmis („läbivaadatud õhusaaste teemastrateegia”), esineb endiselt märkimisväärseid kahjulikke mõjusid ja riske keskkonnale ja inimeste tervisele. Kuid nagu on märgitud Euroopa puhta õhu programmis („läbivaadatud õhusaaste teemastrateegia”),¹⁷ esineb endiselt märkimisväärseid kahjulikke mõjusid ja riske keskkonnale ja inimeste tervisele.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

__________________

¹⁵Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, 21. september 2005, „Õhusaastet käsitlev temaatiline strateegia”, KOM(2005) 446 (lõplik).

¹⁶Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22).

¹⁷Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Euroopa puhta õhu programm”, COM(2013) [xxx].

Keeleline muudatus, mida ei hääletatud.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis¹⁸ on kinnitatud ELi õhukvaliteedipoliitika pikaajalist eesmärki, st saavutada selline õhu kvaliteet, mis ei põhjustaks olulist negatiivset mõju ega riske inimeste tervisele ja keskkonnale. Selleks on nõutud täielikku vastavust kehtivatele õhukvaliteeti käsitlevatele ELi õigusaktidele, 2020. aasta järgseid strateegilisi eesmärke ja meetmeid, suuremaid jõupingutusi valdkondades, kus elanikkond ja ökosüsteemid puutuvad kokku suure hulga õhusaasteainetega, ja suuremat sünergiat õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide ning eelkõige ELi kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkide vahel.

__________________

¹⁸ Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”, COM(2012) 710, 29.11.2012.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 a) ELi liikmesriigid ja liit tervikuna on ühinenud 2013. aasta Minamata elavhõbedakonventsiooniga, mille eesmärk on parandada inimeste tervist ja keskkonnakaitset, vähendades olemasolevate ja uute saasteallikate elavhõbedaheidet. Käesoleva direktiiviga tuleks kaasa aidata elavhõbedaheite vähendamisele liidus, nagu nõutakse komisjoni 28. jaanuari 2005. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile ühenduse elavhõbedastrateegia ja Minamata elavhõbedakonventsiooni kohta.

Selgitus

Minamata konventsioonile allakirjutanutena peaksid EL ja liikmesriigid tagama, et heitkoguste vähendamise direktiiv aitab vähendada elavhõbedaheidet, mis tõsiselt kahjustab inimeste tervist.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Direktiiviga 2001/81/EÜ kehtestatud heite riiklike ülemmäärade kord tuleks seetõttu läbi vaadata, et viia see vastavusse ELi ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega.

(6) Direktiiviga 2001/81/EÜ kehtestatud heite riiklike ülemmäärade kord tuleks seetõttu läbi vaadata, et tagada ELi ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste täitmine.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Käesolev direktiiv peaks aitama saavutada ka liidu õigusaktides sätestatud õhukvaliteedi eesmärke ja leevendada kliimamuutuste mõju, vähendades lühiajalise kliimamõjuga saastet, ning parandada õhukvaliteeti üldiselt.

(8) Käesolev direktiiv peaks aitama kulutõhusalt saavutada ka liidu õigusaktides sätestatud õhukvaliteedi eesmärke ja leevendada kliimamuutuste mõju, vähendades lisaks üldise õhukvaliteedi parandamisele ka lühiajalise kliimamõjuga saastet, suurendades koostoimet liidu kliima- ja energiapoliitikaga ja tagades, et kehtivaid õigusakte ei dubleerita. Käesolev direktiiv peaks eelkõige olema kooskõlas paindlike liidu ja rahvusvaheliste kliimamuutuste meetmetega, sealhulgas, kuid mitte ainult 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikuga ning tervikliku, siduva ja ülemaailmse kliimamuutuste kokkuleppega.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 a) Käesolev direktiiv peaks ühtlasi aitama vähendada õhusaastest tulenevaid tervishoiukulusid liidus, parandades ELi kodanike elukvaliteeti, samuti peaks see toetama üleminekut keskkonnasäästlikule majandusele.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 b) Meretranspordi heitkoguste vähendamiseks tuleb tagada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kehtestatud piirmäärade täielik ja õigeaegne rakendamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/33/EL^1a range rakendamine. Samuti on vaja edasisi meetmeid meretranspordist pärit heite kontrollimiseks. On asjakohane, et liit ja liikmesriigid kaaluksid uute heitekontrollialade kindlaksmääramist ja jätkaksid IMO raames tööd heitkoguste edasiseks vähendamiseks.

______________

^1aEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/33/EL, 21. november 2012, millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega (ELT L 327, 27.11.2012, lk 1).

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Liikmesriigid peaksid täitma heite vähendamise kohustusi, mis on käesolevas direktiivis sätestatud 2020. ja 2030. aastaks. Et tagada märgatavad edusammud 2030. aasta kohustuste täitmisel, peaksid liikmesriigid, välja arvatud juhul, kui sellega kaasneksid ebaproportsionaalselt suured kulud, saavutama 2025. aastal heite vahetasemed, mis kehtestatakse vastavalt lineaarsele vähendamiskavale, milles võetakse arvesse nende 2020. aastaks määratud heitetasemeid ja 2030. aastaks seatud vähendamiskohustuste kohaseid heitetasemeid. Kui heitekoguseid ei suudeta 2025. aastaks selliselt vähendada, peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi kohastes aruannetes selgitama selle põhjuseid.

(9) Et vältida saasteainete õhku eraldumist ja tõhusalt toetada liidu eesmärki saavutada selline õhukvaliteet, mis ei põhjusta märgatavat kahjulikku tervisemõju ega -ohtu, ning vähendada hapestavate ja eutrofeerivate saasteainete sadestumise määra allapoole kriitilisi saastekoormusi ja -tasemeid, seatakse käesolevas direktiivis 2020., 2025. ja 2030. aastaks siduvad riiklikud heite vähendamise kohustused.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Selleks et edendada riiklike heite vähendamise kohustuste ja heite vahetasemete saavutamist kulutasuval viisil, peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta arvesse rahvusvahelisest laevaliiklusest pärit heitkoguste vähendamisi, kui heitkoguste hulk selles sektoris on väiksem kui see, mis saavutataks ELi õigusnormide (sealhulgas kütuste väävlisisalduse piirnormid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/32/EÜ²¹) järgimisest tuleneva heitkoguste vähendamise abil. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalus täita oma kohustusi ja saavutada heite vahetasemed seoses metaaniga (CH₄) ühiselt ja kasutada seejuures Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 406/2009/EÜ²². Selleks et kontrollida oma riiklike heite ülemmäärade, heite vähendamise kohustuste ja heite vahetasemete järgimist, peaks liikmesriikidel olema võimalus kohandada oma riiklikke heiteinventuure, võttes arvesse heitkogustega seotud teaduslike arusaamade ja meetodite täienemist. Komisjonil peaks juhul, kui käesolevas direktiivis sätestatud tingimused ei ole täidetud, olema võimalik esitada vastuväiteid selliste paindlikkusmeetmete kasutamisele liikmesriigi poolt.

(11) Selleks et edendada riiklike heite vähendamise kohustuste täitmist kulutasuval viisil, peaks liikmesriikidel olema võimalus täita oma kohustusi seoses metaaniga (CH₄) ühiselt ja kasutada seejuures Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 406/2009/EÜ²². Selleks et kontrollida oma riiklike heite ülemmäärade, heite vähendamise kohustuste ja heitetasemete järgimist, peaks liikmesriikidel olema võimalus kohandada oma riiklikke heiteinventuure, võttes arvesse heitkogustega seotud teaduslike arusaamade ja meetodite täienemist. Komisjonil peaks juhul, kui käesolevas direktiivis sätestatud tingimused ei ole täidetud, olema võimalik esitada vastuväiteid nende paindlikkusmeetmete kasutamisele liikmesriigi poolt.

__________________

²¹Nõukogu direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ (EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13).

²² Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Liikmesriigid peaksid võtma vastu ja viima ellu riikliku õhusaaste kontrolli programmi, et täita oma heite vähendamise kohustusi ja saavutada heite vahetasemed ning aidata tõhusalt kaasa ELi õhukvaliteedi eesmärkide saavutamisele. Selleks peaksid liikmesriigid võtma arvesse vajadust vähendada heitkoguseid piirkondades ja linnastutes, kus on ülemäärane õhusaasteainete kontsentratsioon ja/või mis suurendavad märkimisväärset õhusaastet muudes piirkondades ja linnastutes, sealhulgas naaberriikides. Riiklike õhusaaste kontrolli programmidega tuleks sel eesmärgil aidata edukalt rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ²³ artikli 23 alusel kehtestatud õhukvaliteedi kavasid.

(12) Liikmesriigid peaksid võtma vastu ja viima ellu riikliku õhusaaste kontrolli programmi, et täita oma heite vähendamise kohustusi ning aidata tõhusalt kaasa ELi õhukvaliteedi eesmärkide saavutamisele. Selleks peaksid liikmesriigid võtma arvesse vajadust vähendada heitkoguseid piirkondades ja linnastutes, kus on ülemäärane õhusaasteainete kontsentratsioon ja/või mis suurendavad märkimisväärset õhusaastet muudes piirkondades ja linnastutes, sealhulgas naaberriikides. Riiklike õhusaaste kontrolli programmidega tuleks sel eesmärgil aidata edukalt rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ²³ artikli 23 alusel kehtestatud õhukvaliteedi kavasid.

__________________

²³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ, 21. mai 2008, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Selleks et vähendada peamiste saastajate põhjustatud NH₃ and PM_2,5atmosfääriheidet, peaksid riiklikud õhusaaste kontrolli programmid sisaldama põllumajandussektori suhtes kohaldatavaid meetmeid. Liikmesriikidel peaks riigi konkreetsest olukorrast tulenevalt olema õigus rakendada muid kui käesolevas direktiivis sätestatud meetmeid, millel on samaväärne keskkonnamõju.

(13) Selleks et vähendada peamiste saastajate põhjustatud NH₃, CH₄ ja PM_2,5 atmosfääriheidet, peaksid riiklikud õhusaaste kontrolli programmid sisaldama põllumajandussektori suhtes kohaldatavaid meetmeid. Need meetmed peaksid olema kulutõhusad ja põhinema konkreetsel teabel ning andmetel, võttes arvesse teaduse arengut ja liikmesriikide varasemaid meetmeid. Nende heitkoguste vähendamiseks oleks soovitav välja töötada ka NH₃ kasutamise hea põllumajandustava juhised, mida tuleks liidu tasandil jagada. Liikmesriikidel peaks riigi konkreetsest olukorrast tulenevalt olema õigus rakendada muid kui käesolevas direktiivis sätestatud meetmeid, millel on samaväärne keskkonnamõju.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13 a) Et vähendada peamiste saastajate põhjustatud heidet, peaksid riiklikud õhusaaste kontrolli programmid hõlmama meetmeid, mis oleksid kohaldatavad kõigile asjaomastele sektoritele, kaasa arvatud põllumajandus, tööstus, maanteetransport, väljaspool teid kasutatavad liikurmasinad, sisevee- ja riigisisene veetransport, koduküte ja lahustid. Liikmesriikidel peaks riigi konkreetsest olukorrast tulenevalt olema õigus rakendada muid kui käesolevas direktiivis sätestatud meetmeid, millel on samaväärne keskkonnamõju.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13 b) Kui liikmesriigid lisavad riiklikesse õhusaaste kontrolli programmidesse põllumajandusele kohaldatavaid meetmeid, peaksid nad tagama, et meetmete mõju väikestele ja keskmise suurusega põllumajanduslikele majapidamistele võetakse täielikult arvesse ja et see mõju ei hõlma olulisi täiendavaid kulusid, mida niisugused majapidamised ei suuda kanda. Õhukvaliteedi paranemine tuleks saavutada proportsionaalsete meetmetega, mis ei sea ohtu põllumajanduslike majapidamiste tulevikku. Riiklikud õhusaaste kontrolli programmid peaksid võimaldama tasakaalustada loomakasvatuse huvisid ja saastekontrolli.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13 c) Riiklike õhusaaste kontrolli programmide raames võetavad meetmed, mille eesmärk on ennetada NH₃, CH₄ ja PM_2,5heidet põllumajandussektoris, peaksid olema abikõlblikud muuhulgas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi finantstoetuse saamiseks, eelkõige meetmed, mida võtavad väikesed ja keskmise suurusega põllumajanduslikud majapidamised, kes vajavad põllumajandustavade olulist muutust või märkimisväärseid investeeringuid, näiteks selleks, et võtta kasutusele ekstensiivne karjatamine, agroökoloogia, loomsete jäätmete anaeroobne kääritamine biogaasi tootmiseks ning vähese heitega laudasüsteemid.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 a) Õhukvaliteedi parandamiseks, eelkõige linnapiirkondades, peaksid riiklikud õhukvaliteedi kontrolli programmid hõlmama meetmeid lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heite vähendamiseks nendes piirkondades.

Selgitus

Lisaks ELi tasandil rakendatavatele tehnilistele lahendustele (nt Euro standardid) peaksid liikmesriigid koostama, vastu võtma ja rakendama mittetehnilisi meetmeid, mis võivad märgatavalt vähendada sõidukite õhusaastet ning parandada inimeste tervist ja keskkonda.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 a) Kooskõlas keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni ja Euroopa Kohtu praktikaga tuleks hõlbustada üldsuse juurdepääsu õiguskaitsele, et tagada käesoleva direktiivi tulemuslik rakendamine ja jõustamine ning aidata kaitsta inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 b) Käesoleva direktiivi ning selle eesmärkide saavutamiseks võetud meetmete tulemuslikkuse tagamiseks on vaja keskkonna- ja turujärelevalvet.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 c) ELi õhukvaliteedipoliitika ning kliima- ja energiapoliitika koostoimet hinnates peaks komisjon arvesse võtma Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uurimust „Air Quality - Complementary Impact Assessment on interactions between EU air quality policy and climate and energy policy”.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Selleks et võtta arvesse tehnika arengut, peaks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 andma õiguse võtta vastu õigusakte, millega muudetakse I lisas sätestatud aruandluse suuniseid ning samuti III lisa 1. osa ning IV ja V lisa, et kohandada neid tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(21) Selleks et võtta arvesse tehnika arengut, peaks komisjonile kindlaksmääratud ajavahemikuks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 andma õiguse võtta vastu õigusakte, millega muudetakse I lisas sätestatud aruandluse suuniseid ning samuti III lisa 1. osa ning IV ja V lisa, et kohandada neid tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riiklike õigusaktide rikkumise korral, ja tagama nende rakendamise. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Keeleline muudatus, mida ei hääletatud.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26 a) Kandidaatriigid ja võimalikud kandidaatriigid peaksid võimaluste piires viima oma riiklikud õigusaktid kooskõlla käesoleva direktiiviga.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi eesmärk on piirata hapestavate ja eutrofeerivate saasteainete, samuti osooni eellaste, esmaste tahkete osakeste ning teiseste tahkete osakeste eellaste ja muude saasteainete õhku eraldumist, toetades järgmisi eesmärke:

(a) liidu pikaajaline eesmärk saavutada õhukvaliteedi selline tase, mis ei tekita olulist kahjulikku mõju ega ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale ja mis on kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni õhukvaliteedi suunistega;

(b) liidu bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiga seotud eesmärkide saavutamine, vähendades hapestavate ja eutrofeerivate saasteainete ning muude saasteainete, sealhulgas troposfääriosooni määra ja sadestumist allapoole kriitilisi saastekoormusi ja –tasemeid;

(d) kliimamuutuse mõju vähendamine lühiajalise kliimamõjuga saaste vähendamise ning liidu kliima- ja energiapoliitika koostoime suurendamise teel.

Käesolev direktiiv peab olema kooskõlas eelkõige paindlike liidu ja rahvusvaheliste kliimamuutuste meetmetega, sealhulgas, kuid mitte ainult 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikuga ning tervikliku ja siduva ülemaailmse kliimamuutuste kokkuleppega.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. „kriitiline saastekoormus” – kvantitatiivne hinnang kokkupuute kohta ühe või mitme saasteainega, millel allpool seda taset vastavalt praegustele teadmistele puudub märkimisväärne kahjulik toime keskkonna teatavatele tundlikele osadele;

Selgitus

See määratlus tuleneb kehtivast teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivist 2001/81/EÜ ning on vajalik selguse ja järjepidevuse tagamiseks.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 b. „kriitiline saastetase” – saasteainete kontsentratsioon atmosfääris, millest kõrgem tase võib vastavalt praegustele teadmistele olla vastuvõtjatele, nagu inimesed, taimed, ökosüsteemid või ained, otseselt kahjulik;

Selgitus

See määratlus tuleneb kehtivast teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivist 2001/81/EÜ ning on vajalik selguse ja järjepidevuse tagamiseks.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. „troposfääriosoon” – osoon troposfääri kõige madalamas osas;

Selgitus

See määratlus tuleneb kehtivast teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivist 2001/81/EÜ ning on vajalik selguse ja järjepidevuse tagamiseks.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 b. „lenduvad orgaanilised ühendid” (LOÜd) – kõik inimtegevuse tulemusena tekkivad orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan, mis võivad päikesevalguse toimel lämmastikoksiididega reageerides tekitada fotokeemilisi oksüdante;

Selgitus

See määratlus tuleneb kehtivast teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivist 2001/81/EÜ ning on vajalik selguse ja järjepidevuse tagamiseks.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. „muud lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) kui metaan” – kõik inimtekkelised orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan, mis võivad päikesevalguse toimel lämmastikoksiididega reageerides tekitada fotokeemilisi oksüdante;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

Keeleline muudatus, mida ei hääletatud.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a. „heitkoguse riiklik ülemmäär” – aine suurim lubatud kogus kilotonnides, mis võib liikmesriigis eralduda kalendriaasta jooksul;

Selgitus

See määratlus tuleneb kehtivast teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivist 2001/81/EÜ ning on vajalik selguse ja järjepidevuse tagamiseks.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. „rahvusvaheline mereliiklus” – kõikide lippude all sõitvate veesõidukite, välja arvatud kalapüügilaevade sellised sõidud merel ja rannikuvetes, mis väljuvad ühe riigi territooriumilt ja saabuvad teise riigi territooriumile;

välja jäetud

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12 a. „ELi õhusaasteallikatele suunatud poliitika” – määrused või direktiivid, mille eesmärk on – osaliselt või mitte, ning sõltumata neis sätestatud kohustustest – vähendada vääveldioksiidi (SO₂), lämmastikoksiidide (NO_x), muude LOÜde kui metaan, ammoniaagi (NH₃), tahkete osakeste (PM_2,5) ja metaani (CH₄) heitkoguseid, võttes leevendusmeetmeid allikate suhtes, kaasa arvatud vähemalt – kuid mitte ainult – heitkoguste vähendamine, mis on saavutatud järgmiste õigusaktidega:

– direktiiv 94/63/EÜ^1a;

– direktiiv 97/68/EÜ^1b;

– direktiiv 98/70/EÜ^1c;

– direktiiv 1999/32/EÜ^1d;

– direktiiv 2009/126/EÜ^1e;

– direktiiv 2004/42/EÜ^1f;

– direktiiv 2007/46/EÜ^1g, sh määrus (EÜ) nr 715/2007^1h;

– määrus (EÜ) nr 79/2009¹ⁱ;

– määrus (EÜ) nr 595/2009 ^1jja määrus (EÜ) nr 661/2009^1k;

– direktiiv 2010/75/EL^1l;

– määrus (EL) nr 167/2013^1m;

– määrus (EL) nr 168/2013¹ⁿ;

– direktiiv 2014/94/EL^1o.

_______________________

^1aEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/63/EÜ, 20. detsember 1994, bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 24).

^1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/68/EÜ, 16. detsember 1997, väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1).

^1c Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ, 13. oktoober 1998, bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).

^1dNõukogu direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ (EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13).

^1eEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/126/EÜ, 21. oktoober 2009, mootorsõidukite tankimisel teenindusjaamades eralduvate bensiiniaurude regenereerimise II etapi kohta (ELT L 285, 31.10.2009. lk 36).

^1fEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ, 21. aprill 2004, teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodetes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ (ELT L 143, 30.4.2004, lk 87).

^1gEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ, 5. september 2007, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

^1hParlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2007, 20. juuni 2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

¹ⁱParlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 79/2009, 14. jaanuar 2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 35, 4.2.2009, lk 32).

^1j Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 595/2009, 18. juuni 2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1).

^1k Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 661/2009, 13. juuli 2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1).

^1lEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

^1m Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 167/2013, 5. veebruar 2013, põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).

¹ⁿ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 168/2013, 15. jaanuar 2013, kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).

^1o Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL, 22. oktoober 2014, alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).

Selgitus

Komisjoni uue koosseisu parema õigusloome püüetega seoses lisatakse direktiivile ELi õhusaasteallikatele suunatud poliitika. Edaspidi tuleks õhukvaliteedipoliitikas ELi õhusaasteallikatele suunatud poliitikat arvesse võtta ja hinnata selle rakendamist, et vältida kattumist, suurendada koostoimet ja mõista teatavate liikmesriikide edu või ebaõnnestumisi.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12 b. „asjaomane üldsus” – üldsus, keda õhku eralduvate saasteainete heitkogused mõjutavad või tõenäoliselt mõjutavad või kellel on selle vastu huvi; käesoleva mõiste puhul loetakse, et niisugune huvi on keskkonnakaitset propageerivatel vabaühendustel, tarbijaühendustel, haavatavaid elanikkonnarühmi esindavatel organisatsioonidel ja teistel asjaomastel tervishoiuorganisatsioonidel, kes vastavad liikmesriigi õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid piiravad vähemalt oma aastaseid vääveldioksiidi (SO₂), lämmastikoksiidide (NO_x), muude lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kui metaan, ammoniaagi (NH₃), tahkete osakeste (PM_2,5) ja metaani (CH₄) inimtekkelisi heitkoguseid vastavalt riiklikele heite vähendamise kohustustele, mida kohaldatakse alates 2020. ja 2030. aastast ning mis on sätestatud II lisas.

1. Liikmesriigid piiravad vähemalt oma aastaseid vääveldioksiidi (SO₂), lämmastikoksiidide (NO_x), muude lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kui metaan, ammoniaagi (NH₃), tahkete osakeste (PM_2,5) ja elavhõbeda (Hg) inimtekkelisi heitkoguseid vastavalt riiklikele heite vähendamise kohustustele, mida kohaldatakse alates 2020, 2025. ja 2030. aastast ning mis on sätestatud II lisas.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Liikmesriigid piiravad vähemalt oma aastaseid inimtekkelisi metaani (CH₄) heitkoguseid vastavalt riiklikele heite vähendamise kohustustele, mida kohaldatakse alates 2030. aastast ning mis on sätestatud II lisas.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, et piirata oma SO₂, NO_x, muude LOÜde kui metaan, NH₃, PM_2,5 ja CH₄ 2025. aasta inimtekkelisi heitkoguseid. Nende heitkoguste tase tehakse kindlaks müüdud kütuste alusel lineaarses vähendamiskavas, milles võetakse arvesse 2020. aastaks kehtestatud heitkoguste taset ja 2030. aastaks seatud heite vähendamise kohustustes määratud heitetasemeid.

Liikmesriigid teatavad riiklike heite vähendamise kohustuste täitmise edusammudest oma aruannetes, mille nad komisjonile artikli 9 kohaselt esitavad.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõigete 1 ja 2 täitmisel ei võeta arvesse järgmisi heiteid:

3. Lõike 1 täitmisel ei võeta arvesse järgmisi heiteid:

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) rahvusvahelisest mereliiklusest pärit heited, ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 kohaldamist.

(d) rahvusvahelisest mereliiklusest pärit heited.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Selleks et saavutada artikli 4 lõike 2 kohaselt 2025. aastaks kehtestatud heite vahetasemed ning täita II lisas sätestatud, alates 2030. aastast kohaldatavaid riiklikke NO_x, SO₂ ja PM_2,5heite vähendamise kohustusi, võivad liikmesriigid võtta arvesse rahvusvahelises mereliikluses saavutatud NO_x, SO₂ ja PM_2,5heitkoguste vähendamisi muudest allikatest pärinevate NO_x, SO₂ ja PM_2,5sama aasta heitkoguste asemel, kui nad täidavad järgmisi tingimusi:

välja jäetud

(a) heite vähendamine saavutatakse merepiirkondades, mis kuuluvad liikmesriikide territoriaalvetesse, majandusvöönditesse või saastekontrolli vöönditesse, kui neid on loodud;

(b) liikmesriigid on võtnud vastu tulemuslikud järelevalve- ja kontrollimeetmed ning neid rakendanud, et tagada kõnealuse paindlikkusmeetme nõuetekohane toimimine;

(c) liikmesriigid on rakendanud meetmeid, et saavutada rahvusvahelisest mereliiklusest pärit NO_x, SO₂ ja PM_2,5heitkoguste määr, mis on väiksem kui heitkoguste tase, mis saavutataks NO_x, SO₂ ja PM_2,5heite suhtes kohaldatavate liidu standardite täitmiseks, ja on tõendanud, et nende meetmetega on saavutatud piisavalt suur heite täiendav vähendamine;

(d) liikmesriigid ei ole punkti c kohaselt arvutatud NO_x, SO₂ ja PM_2,5heite vähendamisi võtnud arvesse rohkem kui 20 % ulatuses ning see asendamine ei too kaasa 2020. aastaks kehtestatud ja II lisas sätestatud riiklike heite vähendamise kohustuste täitmata jätmist.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad II lisas osutatud metaaniheite vähendamise kohustusi täita ja heite vahetasemed saavutada ühiselt, eeldusel et nad täidavad järgmisi tingimusi:

Liikmesriigid võivad II lisas osutatud metaaniheite vähendamise kohustusi täita ühiselt, eeldusel et nad täidavad järgmisi tingimusi:

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid võivad kohandada SO₂, NO_x, NH₃, muude LOÜde kui metaan ja PM_2,5iga-aastaseid riiklikke heiteinventuure kooskõlas IV lisaga, kui vastavalt teadusandmetele ajakohastatud täiustatud heiteinventuuride meetodite kohaldamise tõttu jääks liikmesriikide heite vähendamise kohustused täitmata või vahetasemed saavutamata.

Selgitus

Raportöör on arvamusel, et teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivis sätestatud kohustused peaksid olema siduvad ka 2025. aastaks, mis muudab heite vahetasemetele osutamise üleliigseks.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid, kes kavatsevad kohaldada lõikeid 1, 2 ja 3, teavitavad sellest komisjoni asjaomasele aruandeaastale eelneva aasta 30. septembriks. Nimetatud teave peab hõlmama asjaomaseid saasteaineid ja sektoreid ning võimaluse korral riiklikele heiteinventuuridele avalduva mõju suurust.

4. Liikmesriigid, kes kavatsevad kohaldada mõnda käesoleva direktiivi kohast paindlikkusmeedet, teavitavad sellest komisjoni asjaomasele aruandeaastale eelneva aasta 31. detsembriks. Nimetatud teave peab hõlmama asjaomaseid saasteaineid ja sektoreid ning võimaluse korral riiklikele heiteinventuuridele avalduva mõju suurust.

Selgitus

Komisjoni ettepaneku kohaselt toodaks tähtaeg riigi eelmise aasta esialgsete heitkoguste kohta aruande esitamiseks 31. detsembrilt 30. septembrile. See ei jäta piisavalt aega andmete koondamiseks ja nende kvaliteedi tagamiseks.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaamet, vaatab läbi ja hindab, kas mis tahes paindlikkusmeetme kasutamine konkreetsel aastal vastab asjakohastele nõuetele ja kriteeriumidele.

Komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaamet, vaatab läbi ja hindab, kas paindlikkusmeetme või kohandamise kasutamine konkreetsel aastal vastab asjakohastele nõuetele ja kriteeriumidele.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui komisjon ei ole esitanud vastuväiteid üheksa kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta sai kätte artikli 7 lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud asjaomase aruande, loeb asjaomane liikmesriik paindlikkusmeetme kasutamise selle aasta jaoks heaks kiidetuks ning kehtivaks. Kui komisjon on seisukohal, et paindlikkusmeetme kasutamine ei ole kooskõlas kohaldatavate nõuete ja kriteeriumidega, võtab ta vastu otsuse ja teatab liikmesriigile, et ta ei saa paindlikkusmeetme kasutamist heaks kiita.

Kui komisjon ei ole esitanud vastuväiteid kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta sai kätte artikli 7 lõigetes 5 ja 6 osutatud asjaomase aruande, loeb asjaomane liikmesriik paindlikkusmeetme kasutamise selle aasta jaoks heaks kiidetuks ning kehtivaks. Kui komisjon on seisukohal, et paindlikkusmeetme kasutamine ei ole kooskõlas kohaldatavate nõuete ja kriteeriumidega, võtab ta üheksa kuu jooksul alates asjaomase aruande kättesaamise kuupäevast vastu otsuse ja teatab liikmesriigile, et ta ei saa paindlikkusmeetme kasutamist heaks kiita. Taotlusele tuleb lisada põhjendus.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjon võib vastavalt artiklis 14 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad selle kohta, kuidas kasutada lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud paindlikkusmeetmeid.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid koostavad ja võtavad vastu riikliku õhusaaste kontrolli programmi kooskõlas III lisa 2. osaga, et piirata vastavalt artiklile 4 oma aastaseid inimtekkelisi heiteid.

1. Liikmesriigid koostavad ja võtavad vastu riikliku õhusaaste kontrolli programmi kooskõlas III lisa 2. osaga, et piirata vastavalt artiklile 4 oma aastaseid heiteid ja saavutada vastavalt artiklile 1 käesoleva direktiivi eesmärgid.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a a) hindavad heitkoguste vähendamise meetmete kulutõhusust ja võtavad arvesse juba saavutatud heitkoguste vähendamist või juhul, kui liikmesriik seab esikohale oma heite vähendamise meetmed, vähendamist, mis on võimalik kehtivate liidu õigusaktide kohaldamise abil;

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a b) seavad esikohale konkreetsed poliitikameetmed, mille eesmärk on vähendada ohtu haavatavate inimrühmade tervisele ning tagada direktiivi 2008/50/EÜ XIV lisa B osa kohaselt kehtestatud kokkupuute vähendamise eesmärgi täitmine;

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) võtavad arvesse vajadust vähendada õhusaasteainete heitkoguseid, et täita õhukvaliteedi eesmärke oma territooriumil ja vajaduse korral naaberliikmesriikides;

(b) vähendavad õhusaasteainete heitkoguseid, et täita õhukvaliteedi eesmärke, eelkõige direktiivi 2008/50/EÜ kohaseid piirtasemeid, oma territooriumil ja vajaduse korral naaberliikmesriikides;

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b a) määravad kindlaks täiendava heitkoguste vähendamise, mis on vajalik, et saavutada 2030. aastaks välisõhu kvaliteedi tase, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemega võrdne või sellest madalam;

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b b) määravad kindlaks täiendava heitkoguste vähendamise, mis võimaldab saavutada 2030. aastaks keskkonna kaitsmiseks vajalikud kriitilised saastekoormused ja -tasemed;

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b c) määravad kindlaks meetmed, mida on vaja punktides b a ja b b osutatud eesmärkide täitmiseks;

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a) toetavad maksustiimulite abil investeeringute ümbersuunamist puhtale ja tõhusale tehnoloogiale ning säästvale tootmisele;

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c b) hindavad, millises ulatuses on liikmesriikide eri geograafilistel piirkondadel seoses õhusaaste vähendamisega selged vajadused ja raskused;

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d a) tagavad, et asjaomased pädevad asutused jälgivad liikmesriikide kehtestatud meetmete tulemuslikkust käesoleva direktiivi täitmisel ja on volitatud vajaduse korral tegutsema.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Komisjon tagab, et kogu ELi õhusaasteainetele suunatud poliitika on otstarbekohane ja aitab saavutada liidu õhukvaliteedi eesmärke.

Selleks kooskõlastavad komisjon ja liikmesriigid viivitamata praegu arutamisel oleva määruse ettepaneku tegelikes sõidutingimustes tekkivate heitkoguste Euro 6 nõuete kohta.

Uut tüübikinnituses rakendatavat katsemeetodit kohaldatakse hiljemalt alates 2017. aastast ja sellega tagatakse, et selliste saasteainete nagu NO_x ning tahked osakesed (PM_2,5ja PM₁₀) kohta kehtestatakse tulemuslikud vastavustegurid, mis on vajalikud tegelike sõidutingimuste kajastamiseks.

Need vastavustegurid on ranged ja koguseliselt piiratud, et kajastada üksnes tegelike sõidutingimuste testi ebakindlust.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b. Liikmesriigid kehtestavad liikuvate ja paiksete allikate suhtes korrapärase ja ebakorrapärase keskkonnakontrolli, turujärelevalve ning avaliku aruandluse süsteemi, et tagada, et poliitika ja meetmed aitavad tegelikes kasutustingimustes tulemuslikult heitkoguseid vähendada.

Komisjon esitab ...* seadusandliku ettepaneku kogu liitu hõlmava kergeveokite heitenormide kasutusaegsete seirekatsete ja avaliku aruandluse süsteemi kohta, mida haldab asjaomane pädev asutus, et kontrollida sõidukite ja mootorite vastavust Euro 6 nõuetele kogu oma kasuliku eluea jooksul.

______________

* Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev kaks aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmist.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Liikmesriigid võivad toetada madalatasemelise heite allikate järkjärgulist kõrvaldamist, ergutades transpordi- ja kütusetarnesektoris poorsete voolikute asendamist heitevaba voolikutehnoloogiaga.

Selgitus

Süsivesinikud soodustavad osooni kogunemist troposfääri. Standardsest kütusevoolikutest lekib mõnikord süsivesinikke, seda saab aga vältida moodsate heitevabade süsteemide kasutamisega.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) liikmesriigid otsustavad kasutada artiklis 5 sätestatud mis tahes paindlikkusmeedet.

(b) liikmesriigid otsustavad kasutada mõnda artiklis 5 sätestatud paindlikkusmeedet.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riiklikes õhusaaste kontrolli programmides märgitakse, kas liikmesriigid kavatsevad kasutada artiklis 5 sätestatud paindlikkusmeetmeid.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele konsulteerivad liikmesriigid oma riikliku õhusaaste kontrolli programmi projekti ja kõigi oluliste muudatuste üle enne nende lõplikku valmimist üldsuse ja pädevate asutustega, keda õhusaaste kontrolli programmi rakendamine nende konkreetsete keskkonnaülesannete tõttu õhusaaste, õhukvaliteedi ja halduse alal kõigil tasanditel tõenäoliselt puudutab. Vajaduse korral tagatakse piiriülesed konsultatsioonid vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele.

5. Vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele konsulteerivad liikmesriigid oma riikliku õhusaaste kontrolli programmi projekti ja kõigi muudatuste üle enne nende lõplikku valmimist pädevate asutustega, keda õhusaaste kontrolli programmi rakendamine nende konkreetsete keskkonnaülesannete tõttu õhusaaste, õhukvaliteedi ja halduse alal kõigil tasanditel tõenäoliselt puudutab. Konsultatsioonid hõlmavad asjaomaseid kohalikke või piirkondlikke ametiasutusi, kes vastutavad heitkoguste vähendamise poliitika rakendamise eest teatavates piirkondades ja/või linnastutes, jätmata kõrvale piirkondi ja/või linnastuid, mis asuvad vähemalt kahes liikmesriigis.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad kooskõlas asjaomaste liidu õigusaktidega, et üldsusega konsulteeritakse riiklike õhusaaste kontrolli programmide projektide koostamise ja läbivaatamise varases etapis ja kõigi nende muudatuste üle enne nende lõplikku valmimist. Vajaduse korral tagatakse piiriülesed konsultatsioonid vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele, sealhulgas direktiivi 2008/50/EÜ artiklile 25.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Liikmesriigid nimetavad oma sõltumatu eksperdiasutuse, kes viib läbi riikliku õhusaaste kontrolli programmi projektide läbivaatamise, et hinnata kõnealustes programmides esitatud teabe õigsust ning poliitika ja meetmete asjakohasust. Läbivaatamise tulemused tehakse enne riikliku õhusaaste kontrolli programmi projekti avaldamist üldsusele kättesaadavaks, et võimaldada üldsuse sisukat osalemist.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab suunised heite vähendamise meetmete kohta, mida ei ole loetletud III lisa 1. osas, sealhulgas kodukütet ja maanteetransporti puudutavad meetmed, mille liikmesriigid võivad lisada oma riiklikusse õhusaaste kontrolli programmi.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Komisjon võib kehtestada riiklike õhusaaste kontrolli programmide väljatöötamise ja rakendamise suuniseid.

8. Komisjon kehtestab riiklike õhusaaste kontrolli programmide väljatöötamise ja rakendamise suuniseid.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Samuti võib komisjon rakendusaktidega täpsustada liikmesriikide õhusaaste kontrolli programmide vormi ja vajaliku teabe. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 14 osutatud kontrollimenetlusega.

9. Samuti täpsustab komisjon rakendusaktidega liikmesriikide õhusaaste kontrolli programmide vormi ja vajaliku teabe. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 14 osutatud kontrollimenetlusega.

Selgitus

Selleks et tagada riiklike õhusaaste kontrolli programmide ühtlustatud formaat, on vaja rakendusakti.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 6 a

Puhta õhu fond

Komisjon hõlbustab juurdepääsu rahalisele toetusele, et aidata tagada asjakohaste meetmete võtmine käesoleva direktiivi kohaste eesmärkide järgimiseks.

See hõlmab olemasolevaid vahendeid, muu hulgas järgmist:

(a) põllumajanduspoliitika rahastamine, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika 2014–2020 perioodi rahastamispoliitika raames, mida on muudetud 2017. aasta vahekokkuvõttes, kuhu on lisatud õhukvaliteet avaliku hüvena ja pööratud erilist tähelepanu ammoniaagile või metaanile või mõlemale, et pakkuda liikmesriikidele ja asjaomastele piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele selle alusel võimalust heite vähendamisele erimeetmete abil kaasa aidata ja abi selle tegemiseks;

(b) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” tulevased tööprogrammid;

(d) keskkonna ja kliimameetmete, näiteks programmi LIFE rahastamisvahendid;

(e) eespool nimetatud vahendite mis tahes kombinatsioon.

Komisjon tagab rahastamismenetluste lihtsuse, läbipaistvuse ja juurdepääsetavuse eri valitsustasandite jaoks.

Komisjon hindab võimalust luua ühtne kontaktpunkt, kus üksused saavad hõlpsasti uurida vahendite kättesaadavust ja menetlusi seoses juurdepääsuga projektidele, mis tegelevad õhusaaste küsimustega.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid vastavalt I lisas sätestatud nõuetele koostama I lisa tabelis B esitatud saasteainete kohta riiklikud heiteinventuurid ja ajakohastama neid kord aastas.

Liikmesriigid koostavad vastavalt I lisas sätestatud nõuetele I lisa tabelis B esitatud saasteainete kohta riiklikud heiteinventuurid ja ajakohastavad neid kord aastas.

Selgitus

Liikmesriikide aruandlus peaks olema kohustuslik. Keeleline muudatus, mida ei hääletatud.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid, kes kohaldavad artikli 5 lõike 1 kohast paindlikkusmeedet, lisavad asjaomase aasta informatiivsesse inventuuriaruandesse järgmise teabe:

välja jäetud

(a) NOx, SO₂ ja PM_2,5heidete kogused, mis oleksid tekkinud heite kontrolli piirkonna puudumise korral;

(b) heitkoguste vähendamise määr, mis on saavutatud liikmesriigile kuuluvas heite kontrolli piirkonnas vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile c;

(d) mis tahes lisaandmed, mida liikmesriigid peavad asjakohaseks, et võimaldada komisjonil, keda abistab Euroopa Keskkonnaamet, täies ulatuses hinnata tingimusi, mille alusel paindlikkusmeedet on rakendatud.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Liikmesriigid koostavad heiteinventuurid, sealhulgas kohandatud heiteinventuurid, heiteprognoosid ja informatiivse inventuuriaruande vastavalt IV lisale.

7. Liikmesriigid koostavad heiteinventuurid, sealhulgas vajaduse korral kohandatud heiteinventuurid, heiteprognoosid ja informatiivse inventuuriaruande vastavalt IV lisale.

Selgitus

Kohandatud heiteinventuurid koostatakse ainult siis, kui liikmesriik otsustab kasutada artikli 5 lõikes 3 osutatud paindlikkusmeetmeid.

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad võimaluste piires, et õhusaaste kahjulikku mõju ökosüsteemidele seiratakse vastavalt V lisas sätestatud nõuetele.

1. Liikmesriigid seiravad õhusaaste kahjulikku mõju ökosüsteemidele vastavalt V lisas sätestatud nõuetele.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid kooskõlastavad õhusaaste mõju seiret vajaduse korral teiste seireprogrammidega, mis on kehtestatud liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2008/50/EÜ ja 2000/60/EÜ alusel.

2. Liikmesriigid kooskõlastavad õhusaaste mõju seiret teiste seireprogrammidega, mis on kehtestatud liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2008/50/EÜ ja 2000/60/EÜ alusel.

__________________

³⁰Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

³⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma riikliku õhusaaste kontrolli programmi [kolme kuu jooksul pärast artiklis 17 nimetatud kuupäeva, mille sisestab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus] ja seejärel selle ajakohastatud versiooni iga kahe aasta tagant.

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma riikliku õhusaaste kontrolli programmi ...* ja seejärel selle ajakohastatud versiooni iga kahe aasta tagant.

_________________

* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev 6 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui riiklikku õhusaaste kontrolli programmi ajakohastatakse artikli 6 lõike 4 kohaselt, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni sellest kahe kuu jooksul.

Kui riiklikku õhusaaste kontrolli programmi ajakohastatakse artikli 6 lõike 4 kohaselt, edastab asjaomane liikmesriik ajakohastatud programmi komisjonile kahe kuu jooksul.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Alates 2017. aastast esitavad liikmesriigid komisjonile ja Euroopa Keskkonnaametile I lisas sätestatud andmete esitamise kuupäevaks oma riiklikud heiteinventuurid, heiteprognoosid, ruumiliselt jaotatud heiteinventuurid, suuri punktreostusallikaid hõlmavad inventuurid ja andmed, millele on osutatud artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, ning kui see on asjakohane, artikli 7 lõigetes 4, 5 ja 6.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon, keda abistavad Euroopa Keskkonnaamet ja liikmesriigid, vaatab riiklikud heiteinventuurid korrapäraselt läbi. Kõnealune läbivaatamine hõlmab järgmist:

4. Komisjon, keda abistavad Euroopa Keskkonnaamet ja liikmesriigid, vaatab riiklikud heiteinventuurid ja riiklikud õhusaaste kontrolli programmid korrapäraselt läbi. Kõnealune läbivaatamine hõlmab järgmist:

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a) kontrollid, et teha kindlaks riiklike õhusaaste kontrolli programmide vastavus artikli 6 nõuetele.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjoni läbivaatamise tulemused tehakse kooskõlas artikliga 11 üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt kord iga viie aasta järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, sealhulgas hinnangu oma panuse kohta käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisel.

1. Komisjon esitab alates ...* iga 30 kuu järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Seejuures hindab komisjon järgmist:

(a) oma panust ja liikmesriikide jõupingutusi käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks;

(b) edusamme õhusaasteainete heite vähendamisel 2025. ja 2030. aastani;

(c) edusamme liikumisel seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kehtestatud pikaajaliste õhu kvaliteedi eesmärkide saavutamise suunas;

(d) seda, kas kriitilisi saastetasemeid ja ‑koormusi ning Maailma Terviseorganisatsiooni soovituslikke väärtusi on ületatud; ning

(e) seda, millisel määral kasutasid liikmesriigid olemasolevat ELi rahastamist õhusaaste vähendamisele kaasaaitamiseks.

______________

* Väljaannete talitus: palun lisada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon lisab aruannetesse liikmesriikide heitkoguste vähendamise kohta 2020., 2025. ja 2030. aastaks vajaduse korral põhjused, miks eesmärgid jäid saavutamata.

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui aruanne näitab, et liikmesriigid ei suuda järgida liidu õigusakte ja direktiivis 2008/50/EÜ sätestatud õhukvaliteedi piirväärtust, siis komisjon

(a) hindab, kas nõuete mittejärgimise põhjustas ebatõhus ELi õhusaasteallikatele suunatud poliitika, sealhulgas selle rakendamine liikmesriigi tasandil,

(b) konsulteerib artiklis 14 osutatud komiteega ja teeb kindlaks vajaduse uute heiteallikaid käsitlevate ELi õigusaktide järele ning vajaduse korral esitab seadusandlikud ettepanekud, et tagada kooskõla käesoleva direktiivi eesmärkidega. Iga sellist ettepanekut peaks toetama põhjalik mõjuhinnang ja selles tuleks arvesse võtta viimaseid teaduslikke andmeid.

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab nimetatud aruande igal juhul 2025. aasta kohta ning lisab ka teabe artikli 4 lõikes 2 osutatud heite vahetasemete saavutamise kohta ning juhul, kui neid ei ole saavutatud, selle põhjused. Ta teeb kindlaks, kas on vaja võtta edasisi meetmeid, arvestades ka rakendamise mõju sektoritele.

Nende aruannete alusel teeb komisjon koos liikmesriikidega kindlaks, kas on vaja võtta edasisi meetmeid, sealhulgas riiklikul tasandil, arvestades ka rakendamise mõju sektoritele.

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud aruanded võivad sisaldada käesoleva direktiivi keskkonnamõju ja sotsiaal-majandusliku mõju hinnangut.

2. Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad käesoleva direktiivi tervise- ja keskkonnamõju ning sotsiaal-majandusliku mõju hinnangut, sealhulgas mõju liikmesriikide tervishoiusüsteemidele ja õigusaktide mitterakendamise hinda. Komisjon teeb need aruanded avalikkusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10 a

Euroopa puhta õhu foorum

Komisjon loob puhta õhu foorumi, et hõlbustada puhta õhu programmi kooskõlastatud rakendamist ja tuua iga kahe aasta järel kokku kõik asjaomased sidusrühmad, kelle hulka kuuluvad liikmesriikide kõikide tasandite pädevad asutused, komisjon, tööstus, kodanikuühiskond ja teadusringkond. Puhta õhu foorum teostab järelevalvet riiklike õhusaaste kontrolli programmide väljatöötamise ja rakendamise suuniste koostamise ning heitkoguste vähendamise kavade kujunemise üle, kaasa arvatud aruandlusnõuete hindamine.

Selgitus

Teatises (COM(2013)918) sätestatakse, et Euroopa Komisjon loob puhta õhu foorumi, et hõlbustada käesoleva direktiivi kooskõlastatud rakendamist iga kahe aasta järel. Nimetatud foorum peaks andma suuniseid riiklikele ametiasutustele, kes vastutavad teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi ja muude õhukvaliteeti käsitlevate liidu õigusaktide rakendamise eest.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 1 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b a) liikmesriikide edusammud 2015. ja 2030. aastaks seatud konkreetsete riigipõhiste siduvate õhusaastega seotud eesmärkide saavutamiseks iga saasteaine puhul.

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b b) artikli 9 lõikes 4 osutatud läbivaatamise tulemused.

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Liikmesriigid tagavad asjaomase üldsuse juurdepääsu haldus- või kohtumenetlustele, et vaidlustada pädevate asutuste või eraõiguslike isikute tegevus või tegevusetus, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele.

Nende menetlustega tagatakse kohane ja tõhus õiguskaitse, sealhulgas vajaduse korral esialgne õiguskaitse, ning need peavad olema ausad, õiglased, õigeaegsed ja mitte takistavalt kallid.

Liikmesriigid tagavad, et teave nendele menetlustele juurdepääsu kohta tehakse avalikkusele kättesaadavaks, ning kaaluvad sobivate abimehhanismide kehtestamist, et kõrvaldada või vähendada õigusemõistmisele juurdepääsu rahalisi ja muid takistusi.

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11 a

Komisjon vaatab käesoleva direktiivi artikli 10 lõikes 1 osutatud aruannete põhjal hiljemalt 2025. aastal läbi, et tagada liikumine Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud õhu kvaliteedi taseme ning seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kehtestatud õhu kvaliteedi pikaajaliste eesmärkide saavutamise poole. Eelkõige esitab komisjon vajaduse korral ning teaduslikku ja tehnoloogilist arengut arvesse võttes ettepanekuid muudatuste tegemiseks II lisas esitatud riiklike heite vähendamise kohustuste muutmiseks.

Komisjon kaalub artikli 10 lõikes 1 osutatud korrapäraste aruannete põhjal meetmeid rahvusvahelisest laevandusest, eelkõige liikmesriikide territoriaalvetest ja majandusvöönditest pärit heite vähendamiseks ning esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks et panna heitkoguste vähendamisele tugevam alus, jätkavad liit ja vastavalt vajadusele liikmesriigid kahepoolset ja mitmepoolset koostööd kolmandate riikidega ning kooskõlastamist asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon (UNECE), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), sealhulgas tehnilise ja teadusliku uurimis- ja arendustegevus alase teabevahetuse kaudu. Liikmesriigid korraldavad piiriüleseid konsultatsioone ühiste ohtude teemal, mida kujutavad endast nende riikide naabruses asuvatest tööstuspiirkondadest pärit heitkoguseid ning asjaomased liikmesriigid töötavad välja ühised kavad heite kaotamiseks või vähendamiseks.

Selgitus

Liikmesriigid peaksid naaberriikidega konsulteerima eriti sel juhul, kui neil on üksteisega piirnevad tööstuspiirkonnad, ja töötama välja ühised plaanid heite vähendamiseks ja kaotamiseks.

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 6 lõikes 7, artikli 7 lõikes 9 ja artikli 8 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

2. Artikli 6 lõikes 7, artikli 7 lõikes 9 ja artikli 8 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ...*. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

_______________

* Väljaannete talitus: palun lisada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad, milles käsitletakse karistusi käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste eeskirjade rakendamine. Ette nähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

_________________

* Väljaannete talitus: palun lisada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

Selgitus

Komisjon peaks suutma tagada karistuste tõhususe ja proportsionaalsuse liikmesriikides ja nende vahel, eriti arvestades õhusaaste piiriülest olemust.

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei anna liikmesriigid nõuete järgimise kohustust edasi asutustele, kellel ei ole strateegilist pädevust direktiivi nõuete täitmiseks.

Selgitus

Kui liikmesriik rikub talle teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiiviga pandud kohustusi, on tähtis takistada sageli piiratud eelarvega tegutsevate kohalike ametiasutuste trahvimist rikkumismenetluste tagajärjel.

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – tabel A – rida 5


			Komisjoni ettepanek
		Riigi esialgsed heitkogused aruandluse koondnomenklatuuri⁽²⁾ põhjal		- SO₂, NO_X, NH₃, muud LOÜd kui metaan, PM_2,5	Kord aastas, aruandeaasta miinus 1 (X–1)	30/09

Muudatusettepanek
	Riigi esialgsed heitkogused aruandluse koondnomenklatuuri⁽²⁾ põhjal			- SO₂, NO_X, NH₃, muud LOÜd kui metaan, PM_2,5	Kord kahe aasta järel, aruandeaasta miinus 1 (X–1)	31/12

Selgitus

Komisjoni ettepanekus toodaks tähtaeg riigi eelmise aasta esialgsete heitkoguste kohta aruande esitamiseks 31. detsembrilt 30. septembrile. See ei jäta piisavalt aega andmete koondamiseks ja nende kvaliteedi tagamiseks.

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – tabel (a)


	Komisjoni ettepanek
	Tabel (a): vääveldioksiidi (SO₂), lämmastikoksiidide (NOx) ja muude lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜd) kui metaan heite vähendamise kohustused. Müüdud kütus, võrdlusaasta 2005.
Liikmesriik		SO₂ vähendamine võrreldes 2005. aastaga		NOx vähendamine võrreldes 2005. aastaga		Muude LOÜde kui metaan vähendamine võrreldes 2005. aastaga
Liikmesriik		Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2029	Mis tahes aastal alates 2030. aastast	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2029	Mis tahes aastal alates 2030. aastast	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2029	Mis tahes aastal alates 2030. aastast
Belgia		43%	68%	41%	63%	21%	44%
Bulgaaria		78%	94%	41%	65%	21%	62%
Tšehhi Vabariik		45%	72%	35%	66%	18%	57%
Taani		35%	58%	56%	69%	35%	59%
Saksamaa		21%	53%	39%	69%	13%	43%
Eesti		32%	71%	18%	61%	10%	37%
Kreeka		74%	92%	31%	72%	54%	67%
Hispaania		67%	89%	41%	75%	22%	48%
Prantsusmaa		55%	78%	50%	70%	43%	50%
Horvaatia		55%	87%	31%	66%	34%	48%
Iirimaa		65%	83%	49%	75%	25%	32%
Itaalia		35%	75%	40%	69%	35%	54%
Küpros		83%	95%	44%	70%	45%	54%
Läti		8%	46%	32%	44%	27%	49%
Leedu		55%	72%	48%	55%	32%	57%
Luksemburg		34%	44%	43%	79%	29%	58%
Ungari		46%	88%	34%	69%	30%	59%
Malta		77%	98%	42%	89%	23%	31%
Madalmaad		28%	59%	45%	68%	8%	34%
Austria		26%	50%	37%	72%	21%	48%
Poola		59%	78%	30%	55%	25%	56%
Portugal		63%	77%	36%	71%	18%	46%
Rumeenia		77%	93%	45%	67%	25%	64%
Sloveenia		63%	89%	39%	71%	23%	63%
Slovakkia		57%	79%	36%	59%	18%	40%
Soome		30%	30%	35%	51%	35%	46%
Rootsi		22%	22%	36%	65%	25%	38%
Ühendkuningriik		59%	84%	55%	73%	32%	49%
EL 28		59%	81%	42%	69%	28%	50%


	Muudatusettepanek
	Tabel (a): vääveldioksiidi (SO₂), lämmastikoksiidide (NOx) ja muude lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜd) kui metaan heite vähendamise kohustused. Müüdud kütus, võrdlusaasta 2005.
Liikmesriik		SO₂ vähendamine võrreldes 2005. aastaga			NOx vähendamine võrreldes 2005. aastaga			Muude LOÜde kui metaan vähendamine võrreldes 2005. aastaga
Liikmesriik		Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2024	Mis tahes aastal ajavahemikul 2025–2029	Mis tahes aastal alates 2030. aastast	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2024	Mis tahes aastal ajavahemikul 2025–2024	Mis tahes aastal alates 2030. aastast	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2024	Mis tahes aastal ajavahemikul 2025–2029	Mis tahes aastal alates 2030. aastast
Belgia		43%	69%	70%	41%	61%	67%	21%	45%	46%
Bulgaaria		78%	93%	94%	41%	64%	68%	21%	61%	64%
Tšehhi Vabariik		45%	70%	74%	35%	63%	70%	18%	55%	58%
Taani		35%	58%	64%	56%	66%	72%	35%	58%	60%
Saksamaa		21%	48%	54%	39%	65%	71%	13%	42%	44%
Eesti		32%	70%	71%	18%	57%	63%	10%	35%	65%
Kreeka		74%	91%	93%	31%	69%	74%	54%	68%	70%
Hispaania		67%	89%	89%	41%	72%	78%	22%	48%	49%
Prantsusmaa		55%	78%	80%	50%	68%	74%	43%	49%	52%
Horvaatia		55%	86%	87%	31%	65%	70%	34%	52%	56%
Iirimaa		65%	84%	86%	49%	67%	79%	25%	34%	39%
Itaalia		35%	76%	77%	40%	67%	72%	35%	54%	56%
Küpros		83%	97%	97%	44%	69%	73%	45%	54%	56%
Läti		8%	50%	50%	32%	38%	49%	27%	58%	60%
Leedu		55%	74%	75%	48%	53%	60%	32%	60%	64%
Luksemburg		34%	46%	48%	43%	76%	82%	29%	58%	59%
Ungari		46%	87%	88%	34%	68%	74%	30%	57%	60%
Malta		77%	98%	99%	42%	86%	90%	23%	32%	32%
Madalmaad		28%	57%	61%	45%	67%	72%	8%	35%	37%
Austria		26%	53%	57%	37%	71%	77%	21%	48%	50%
Poola		59%	76%	81%	30%	52%	62%	25%	55%	59%
Portugal		63%	79%	80%	36%	70%	75%	18%	47%	47%
Rumeenia		77%	92%	93%	45%	65%	71%	25%	64%	66%
Sloveenia		63%	90%	90%	39%	68%	75%	23%	64%	65%
Slovakkia		57%	79%	80%	36%	57%	63%	18%	40%	42%
Soome		30%	32%	36%	35%	47%	54%	35%	47%	54%
Rootsi		22%	18%	20%	36%	63%	67%	25%	35%	39%
Ühendkuningriik		59%	83%	85%	55%	71%	75%	32%	50%	51%
EL 28		59%	80%	83%	42%	66%	72%	28%	50%	53%

Selgitus

Riiklike heite vähendamise kohustuste näitajad aastateks 2025 ja 2030, mille puhul on aluseks võetud Euroopa Parlamendi mõjuhinnang ning kõige kulutasuvam võimalus heite vähendamiseks, võttes arvesse kliima- ja energiapoliitikat.

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – tabel (b)


	Komisjoni ettepanek
	Tabel (b): ammoniaagi (NH₃), tahkete peenosakeste (PM_2,5) ja metaani (CH₄) heite vähendamise kohustused. Müüdud kütus, võrdlusaasta 2005.
	Liikmesriik		NH₃ vähendamine võrreldes 2005. aastaga						PM_2,5vähendamine võrreldes 2005. aastaga					CH₄ vähendamine võrreldes 2005. aastaga
			Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2029		Mis tahes aastal alates 2030. aastast				Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2029			Mis tahes aastal alates 2030. aastast				Mis tahes aastal alates 2030. aastast
	Belgia		2%		16%				20%			47%				26%
	Bulgaaria		3%		10%				20%			64%				53%
	Tšehhi Vabariik		7%		35%				17%			51%				31%
	Taani		24%		37%				33%			64%				24%
	Saksamaa		5%		39%				26%			43%				39%
	Eesti		1%		8%				15%			52%				23%
	Kreeka		7%		26%				35%			72%				40%
	Hispaania		3%		29%				15%			61%				34%
	Prantsusmaa		4%		29%				27%			48%				25%
	Horvaatia		1%		24%				18%			66%				31%
	Iirimaa		1%			7%			18%			35%				7%
	Itaalia		5%		26%				10%			45%				40%
	Küpros		10%		18%				46%			72%				18%
	Läti		1%		1%				16%			45%				37%
	Leedu		10%		10%				20%			54%				42%
	Luksemburg		1%		24%				15%			48%				27%
	Ungari		10%		34%				13%			63%				55%
	Malta		4%		24%				25%			80%				32%
	Madalmaad		13%		25%				37%			38%				33%
	Austria		1%		19%				20%			55%				20%
	Poola		1%		26%				16%			40%				34%
	Portugal		7%		16%				15%			70%				29%
	Rumeenia		13%		24%				28%			65%				26%
	Sloveenia		1%		24%				25%			70%				28%
	Slovakkia		15%		37%				36%			64%				41%
	Soome		20%		20%				30%			39%				15%
	Rootsi		15%		17%				19%			30%				18%
	Ühendkuningriik		8%		21%				30%			47%				41%
	EL 28		6%		27%				22%			51%				33%

Muudatusettepanek
Tabel (b): ammoniaagi (NH₃), tahkete peenosakeste (PM_2,5) ja metaani (CH₄) heite vähendamise kohustused. Müüdud kütus, võrdlusaasta 2005.
Liikmesriik		NH₃ vähendamine võrreldes 2005. aastaga						PM_2,5vähendamine võrreldes 2005. aastaga					CH₄ vähendamine võrreldes 2005. aastaga
		Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2024		Mis tahes aastal ajavahemikul 2025–2029			Mis tahes aastal alates 2030. aastast	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2024		Mis tahes aastal ajavahemikul 2025–2029	Mis tahes aastal alates 2030. aastast				Mis tahes aastal alates 2030. aastast
Belgia		2%		16%			17%	20%		48%	50%				26%
Bulgaaria		3%		11%			10%	20%		64%	70%				53%
Tšehhi Vabariik		7%		35%			36%	17%		51%	59%				31%
Taani		24%		37%			38%	33%		61%	67%				24%
Saksamaa		5%		46%			47%	26%		42%	46%				39%
Eesti		1%		10%			10%	15%		51%	74%				23%
Kreeka		7%		28%			28%	35%		71%	73%				40%
Hispaania		3%		29%			30%	15%		63%	64%				34%
Prantsusmaa		4%		31%			32%	27%		46%	52%				25%
Horvaatia		1%		27%			29%	18%		67%	71%				31%
Iirimaa		1%		11%			14%	18%		35%	44%				7%
Itaalia		5%		29%			29%	10%		44%	56%				40%
Küpros		10%		21%			21%	46%		73%	74%				18%
Läti		1%		3%			4%	16%		56%	63%				37%
Leedu		10%		4%			1%	20%		57%	65%				42%
Luksemburg		1%		25%			25%	15%		48%	50%				27%
Ungari		10%		38%			38%	13%		63%	66%				55%
Malta		4%		25%			28%	25%		80%	81%				32%
Madalmaad		13%		24%			26%	37%		40%	42%				33%
Austria		1%		20%			19%	20%		56%	59%				20%
Poola		1%		28%			29%	16%		37%	53%				34%
Portugal		7%		22%			20%	15%		70%	71%				29%
Rumeenia		13%		25%			25%	28%		64%	69%				26%
Sloveenia		1%		25%			26%	25%		76%	77%				28%
Slovakkia		15%		41%			41%	36%		63%	66%				41%
Soome		20%		17%			17%	30%		41%	48%				15%
Rootsi		15%		18%			18%	19%		35%	44%				18%
Ühendkuningriik		8%		22%			22%	30%		48%	50%				41%
EL 28		6%		29%			30%	22%		51%	58%				33%

Selgitus

NH₃ja PM_2,5: riiklike heite vähendamise kohustuste näitajad aastateks 2025 ja 2030, mille puhul on aluseks võetud Euroopa Parlamendi mõjuhinnang ning kõige kulutasuvam võimalus heitkoguste vähendamiseks, võttes arvesse kliima- ja energiapoliitikat. Metaani puhul jäädakse komisjoni ettepaneku juurde.

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – tabel (b) a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tabel (b a): elavhõbeda (Hg) heite vähendamise kohustused, võrdlusaasta 2005*

Mis tahes aastal ajavahemikul 2025–2029

Mis tahes aastal alates 2030. aastast

* Näitajad põhinevad Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringu „Air Quality - Complementary Impact Assessment on interactions between EU air quality policy and climate and energy policy” meetodil: kliima- ja energiapoliitika stsenaarium 75% erinevuste vähendamiseks, mis on esitatud ELi 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikus komisjoni teatises „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030”.

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) lämmastiku käitlemine, arvestades kogu lämmastikuringet;

(a) lämmastiku käitlemine, arvestades kogu lämmastikuringet ning pidades silmas mulla ja toitainete majandamise kavade koostamist;

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) vähesaastavad sõnniku töötlemise ja kompostimise tehnikad;

(e) vähesaastavad sõnniku töötlemise ja kompostimise tehnikad, sh vedelike ja tahke aine eraldamine;

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g a) karjatamise ja ekstensiivse põllumajandustegevuse edendamine ning karjamaade biologilise mitmekesisuse tugevdamine selliste suure aminohappesisaldusega taimede abil nagu aasristik, harilik lutsern ja teraviljad;

Selgitus

Suure aminohappe või proteiinisisaldusega taimede lisamine karjasööda hulka (nt allakülviga ajutistele rohumaadele) suurendatakse mulla viljakust ning vähendatakse söödakulusid, mis tekivad näiteks soja importimise puhul.

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt g b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g b) külvikorra edendamine, sealhulgas lämmastikku siduvate kultuuride abil;

Selgitus

Terviklikumad lähenemisviisid põllumajandustavadele võivad tugevalt mõjutada ammoniaagi heitkoguste vähendamist ja tuua ka märkimisväärset keskkonnaalast kasu (muld, bioloogiline mitmekesisus, vesi). Sellised tavad nagu külvikord suurendavad märkimisväärselt mulla kvaliteeti ja aitavad vähendada põllumajandustootjate sõltuvust kunstlikest sisenditest. Sellised tavad nagu ekstensiivne karjatamine võivad aidata suurendada bioloogilist mitmekesisust, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja õhusaastet ning suurendada loomade heaolu.

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt g c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g c) sellise agroökoloogilise põllumajandustootmise edendamine, mille tulemuseks on suure bioloogilise mitmekesisusega ja ressursitõhusad põllumajandussüsteemid, mis on vähe või parimal juhul üldse mitte sõltuvad kunstlikest sisenditest;

Muudatusettepanek 101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) anorgaanilisi väetisi laotatakse vastavalt väetatava põllukultuuri või rohumaa eeldatavale lämmastiku- ja fosforivajadusele, võttes arvesse ka mulla olemasolevat toitainesisaldust ja muudest väetistest pärinevaid toitaineid.

(d) anorgaanilised väetised asendatakse võimalikult suures ulatuses orgaaniliste väetistega. Kui anorgaaniliste väetiste kasutamist jätkatakse, laotatakse need vastavalt väetatava põllukultuuri või rohumaa eeldatavale lämmastiku- ja fosforivajadusele, võttes arvesse ka mulla olemasolevat toitainesisaldust ja muudest väetistest pärinevaid toitaineid.

Muudatusettepanek 102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 4 – alapunkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) vähendatakse heiteid, mis tulenevad vedel- ja tahesõnniku laotamisest põllu- ja rohumaadele, kasutades meetodeid, millega vähendatakse heitkoguseid ammoniaagi juhenddokumendis osutatuga võrreldes vähemalt 30 %, täites järgmisi tingimusi:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

Keeleline muudatus, mida ei hääletatud.

Muudatusettepanek 103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ii) tahe- ja vedelsõnnikut ei laotata, kui väetatav maa on veega küllastunud, üleujutatud, külmunud või lumega kaetud;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

Keeleline muudatus, mida ei hääletatud.

Muudatusettepanek 104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 4 – alapunkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) vähendatakse väljaspool loomapidamishooneid asuvate sõnnikuhoidlate heiteid, kasutades järgmisi meetodeid:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

Keeleline muudatus, mida ei hääletatud.

Muudatusettepanek 105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 4 – alapunkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) alates 1. jaanuarist 2022 ehitatavates vedelsõnnikuhoidlates kasutatakse hoiusüsteeme või -meetodeid, mille puhul on tõestatud, et ammoniaagi heitkoguseid vähendatakse ammoniaagi juhenddokumendis kirjeldatud standardmeetodiga võrreldes vähemalt 60 % ja olemasolevate vedelsõnnikuhoidlate puhul vähemalt 40 %;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

Keeleline muudatus, mida ei hääletatud.

Muudatusettepanek 106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 4 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) vähendatakse loomapidamishoonetest pärinevaid heiteid, kasutades süsteeme, mille puhul on tõestatud, et ammoniaagi heitkoguseid vähendatakse ammoniaagi juhenddokumendis kirjeldatud standardmeetodiga võrreldes vähemalt 20 %;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

Keeleline muudatus, mida ei hääletatud.

Muudatusettepanek 107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 4 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) vähendatakse sõnnikust pärinevaid heiteid, kasutades vähese proteiinisisaldusega sööda strateegiaid, mille puhul on tõestatud, et ammoniaagi heitkoguseid vähendatakse ammoniaagi juhenddokumendis kirjeldatud standardmeetodiga võrreldes vähemalt 10 %.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

Keeleline muudatus, mida ei hääletatud.

Muudatusettepanek 108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A b jagu (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

A b. Meetmed lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heitkoguste kontrollimiseks linnapiirkondades

Liikmesriigid kaaluvad koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega järgmisi meetmeid:

– säästva linnalise liikumiskeskkonna tegevuskavad, mis hõlmavad selliseid meetmeid nagu madala saastega piirkonnad, liikluse ülekoormustasud, parkimiskontroll, kiiruspiirangud, ühisautode kasutamiskavad ja alternatiivse laadimise infrastruktuuri kasutuselevõtt;

– ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku edendamine, et suurendada rattasõidu, jalgsi liikumise ja ühistranspordi kasutamist;

– säästvad linnade kaubaveo kavad, näiteks ühtsete kaubakeskuste loomine, samuti meetmed, millega ergutatakse piirkondliku kaubaveo üleminekut maanteedelt elektriraudteele ja veeteedele;

– planeerimissüsteemi kasutamine uutest arendus- ja boilersüsteemidest pärit heite piiramiseks; olemasolevate hoonete renoveerimine energiatõhususe meetmete abil;

– renoveerimiskavad, millega toetatakse vanade koduste põletusseadmete asendamiseks majade parema soojustamisega, soojuspumpade, kerge kütteõli, uute pelletikatelde, kaugkütte või gaasiga;

– majanduslikud ja maksustiimulid, et ergutada vähese CO₂-heitega kütteseadmete kasutuselevõttu;

– tahkekütuse põletamise keelamine elamupiirkondades ja muudel tundlikel aladel, et kaitsta haavatavas olukorras rühmade, sealhulgas laste tervist;

– tagada ehitusest pärit heite miinimumini vähendamine, kehtestades ja jõustades poliitikat ehitustolmu vähendamiseks ja kontrollimiseks, ning heite piirmäärade kehtestamine liikurmasinate jaoks;

– sõidukite maksustamismäära läbivaatamine, et võtta arvesse diiselmootoriga sõitvate autode ja otsesissepritsega bensiinimootoritega sõidukite tegelikkuses suuremat heidet, et soodustada vähem saastavate sõidukite müüki;

– riigihanked ja maksustiimulid, millega ergutatakse minimaalse heitega sõidukite varajast kasutuselevõttu;

– toetus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni soovitusele 4. klassi tahkete osakeste filtri kasutuselevõtu kohta diiselmootoriga sõitvates masinates, veokites, bussides ja taksodes;

– tihedalt asustatud aladel liiklevatest ehitusmasinatest ja muudest liikurmasinatest pärit heite reguleerimine (sealhulgas lisaseadmetega varustamise abil);

– teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja hoiatused.

Muudatusettepanek 109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – C a jagu (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

C a. Heitkoguste vähendamise meetmed süsivesinike heite vähendamiseks

Liikmesriigid vähendavad muude lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kui metaan heitkoguseid, edendades paljudes sektorites kasutatavate kaasaegsete nn torutehnoloogiate (tube technologies) kasutamist.

Selgitus

Traditsioonilised tanklavoolikud ei ole täielikult õhukindlad. See võib soodustada süsivesinike lekkimist ja troposfääriosooni teket. Ekstrapoleerimine on näidanud, et Euroopa tanklatest eraldub umbes 45 miljonit liitrit süsivesinikke aastas. Moodne heitevaba tankimissüsteem aitaks süsivesinike heidet vähendada.

Muudatusettepanek 110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 2. osa – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) poliitilised prioriteedid ning nende seos muudes asjakohastes poliitikavaldkondades, sealhulgas kliimamuutuste valdkonnas seatud prioriteetidega;

(i) poliitilised prioriteedid ning nende seos muudes asjakohastes poliitikavaldkondades, sealhulgas põllumajanduse, maapiirkondade majanduse, tööstuse, liikuvuse ja transpordi, looduskaitse ja kliimamuutuste valdkonnas seatud prioriteetidega;

Selgitus

Selles küsimuses esineb kattuvusi ja sünergiat peale kliimamuutuste poliitikavaldkonna ka mujal, seetõttu tuleks ka lisada põllumajandus, tööstus, maapiirkondade majandus ja looduskaitse.

Muudatusettepanek 111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 2. osa – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) poliitikavõimalused, mida kaalutakse 2020. ja 2030. aastaks ning edaspidiseks seatud heite vähendamise kohustuste täitmiseks ja 2025. aastaks määratud heite vahetaseme saavutamiseks ning õhukvaliteedi edasiseks parandamiseks, samuti nende analüüs koos analüüsimeetodiga; heite vähendamise, õhukvaliteedi- ja keskkonnapoliitika ja -meetmete üksik- või koosmõju; sellega seotud määramatus;

(b) poliitikavõimalused, mida kaalutakse 2020., 2025. ja 2030. aastaks ning edaspidiseks seatud heite vähendamise kohustuste täitmiseks ning õhukvaliteedi edasiseks parandamiseks, samuti nende analüüs koos analüüsimeetodiga; heite vähendamise, õhukvaliteedi- ja keskkonnapoliitika ja -meetmete üksik- või koosmõju; sellega seotud määramatus;

Muudatusettepanek 112

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 2. osa – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) kui see on asjakohane, siis selgitus põhjuste kohta, miks ei ole 2025. aastaks seatud heite vahetasemeid võimalik saavutada ilma meetmeteta, mis eeldavad ebaproportsionaalselt suuri kulutusi;

(d) selgitus võetud meetmete kohta, et saavutada riiklikud heite vähendamise kohustused;

Muudatusettepanek 113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 2. osa – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d a) kasutatud meetodi selgitus, et tagada riiklike PM_2,5 heite vähendamise kohustuse meetmete puhul eelkõige musta süsiniku heite vähendamine.

Muudatusettepanek 114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 2. osa – punkt 1 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) hinnang selle kohta, kuidas valitud tegevuspõhimõtted ja meetmed tagavad kooskõla muudes asjaomastes poliitikavaldkondades kehtestatud kavade ja programmidega.

(e) hinnang selle kohta, kuidas valitud tegevuspõhimõtted ja meetmed tagavad kooskõla muudes asjaomastes poliitikavaldkondades kehtestatud kavade ja programmidega, mille puhul eelkõige (kuid mitte ainult) keskendutakse direktiivi 2008/50/EÜ kohastele õhukvaliteedi kavadele, direktiivi 2010/75/EÜ kohastele siseriiklike üleminekukavadele ja järelevalve plaanidele, direktiivi 2012/27/EL kohastele riiklikele energiatõhususe tegevuskavadele, direktiivi 2009/28/EÜ kohastele taastuvenergia riiklikele tegevuskavadele, ja asjakohastele kavadele või programmidele, mis vastavad direktiivi 2001/42/EÜ nõuetele või sellele järgnenud õigusaktide samaväärsetele sätetele.

Muudatusettepanek 115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 2. osa – punkt 2 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) hinnang programmi rakendamisel ning heitkoguste ja kontsentratsiooni vähendamisel tehtud edusammudele;

(a) hinnang programmi rakendamisel ning heitkoguste ja kontsentratsiooni vähendamisel tehtud edusammudele ning sellega seotud keskkonna-, rahvatervisealasele ja sotsiaalmajanduslikule kasule;

Selgitus

Lisateave õhusaaste mõju kohta aitab suurendada üldsuse kaasamist õhusaaste poliitikasse, eriti kontrolliprogrammide koostamisse ja rakendamisse.

Muudatusettepanek 116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 2. osa – punkt 2 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kõik olulised muudatused poliitikaraamistikus, hindamistes, programmis ja rakendamise ajakavas.

(b) kõik olulised muudatused poliitikaraamistikus, hindamistes (sealhulgas artikli 6 lõike 2 b kohaselt läbi viidud kontrollide ja turujärelevalve tulemused), programmis ja rakendamise ajakavas.

Muudatusettepanek 117

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 2. osa – punkt 2 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b a) hinnang liidu pikaajaliste tervishoiu- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks tehtud edusammudele, pidades silmas vajadust nende eesmärkide ajakohastamiseks, muu hulgas kõigi Maailma Terviseorganisatsiooni kehtestatud uute õhukvaliteedi suuniste arvessevõtmiseks;

Muudatusettepanek 118

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 2. osa – punkt 2 – alapunkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b b) riikliku õhusaaste kontrolli programmi ajakohastamisel vastavalt artikli 6 lõikele 4 tuleb sellesse lisada teave kõigi õhusaaste tõrjemeetmete kohta, mille rakendamist on sobival kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil kaalutud heite vähendamise kohustuste ja õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas käesoleva direktiivi III lisa ja direktiivi 2008/50/EÜ XV lisa B jao punktis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

[1] ELT C 451, 16.12.2014, lk 134.
[2] ELT C 415, 20.11.2014, lk 23.

SELETUSKIRI

Tõenditel põhinev poliitikakujundamine peab olema ELi õigusaktide alus. Seadused peaksid olema rajatud tugevatele, põhjalikele mõju hindamistele, mille raames selgitatakse nii seda, kas õigusaktid käsitlevad võtmeküsimusi (kas ettepanek on vajalik ja kas see on proportsionaalne), kui ka hinnatakse seda, kas asjaomaseid meetmeid on parem ellu viia ELi tasandil. Õhukvaliteedi puhul on vastus selge: see on oluline piiriülene inimeste tervist ja keskkonda hõlmav küsimus, mis avaldab tugevat mõju kõikidele ELi kodanikele ja nõuab viivitamatut tegutsemist.

Olles aastaid jäänud poliitilise tähelepanuta, on õhusaaste küsimus poliitilises tegevuskavas esile kerkinud peamise rahvatervise probleemina. Õhu halb kvaliteet soodustab enneaegset surma, haiguse tõttu töölt puudumisi, suuri tervishoiukulutusi, tootlikkuse vähenemist, kaotatud viljasaaki ja kahju hoonetele. Euroopas moodustavad ühiskonnale õhusaastest põhjustatud tervisega seotud väliskulud hinnanguliselt 330–940 miljardit eurot aastas. Lisaks on olemas kasvav hulk tõendeid, mis näitavad, et lämmastiku sadestumine atmosfääris tingib looduskeskkonna muutusi, nagu alustaimestiku vähenenud mitmekesisus, vähenenud taimede kasv ning eutrofeerumise ja hapestumise tõttu tasakaalustamata toitumisseisund.

Kuigi õhusaaste vähendamiseks on tehtud tööd kogu liidus, siis paljud liikmesriigid ei küündi kokkulepitud standarditeni. Veelgi enam, EL on endiselt kaugel oma pikaajalistest eesmärkidest saavutada WHO 2005. aasta õhukvaliteedi suunistes soovitatud saasteainete piirnormid. 18. detsembril 2013 avaldas komisjon oma kauaoodatud puhta õhu paketi, mis tugineb põhjalikul mõju hindamisel. Paketis esitatakse meetmed olemasolevate eesmärkide lühiajaliselt saavutamise tagamiseks ning seatakse uued õhukvaliteedi eesmärgid 2030. aastaks. Pakett koosneb neljast osast: Euroopa puhta õhu programm; otsuse ettepanek, millega EL ratifitseerib Göteborgi protokolli ja UNECE piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 2012. aasta muudatuse; uue direktiivi ettepanek vähendada keskmise võimsusega põletusseadmete saastet, nagu suurte ehitiste energiajaamad ja väikesed tööstuskäitised; õigusakti ettepanek, millel käesoleva raport põhineb ja milles vaadatakse läbi 2001. aasta teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiiv.

Komisjoni ettepanekuga tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse kehtiv teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiiv ning sätestatakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, ammoniaagi ja muude lenduvate orgaaniliste ühendite kui metaan heitkoguste uued ülemmäärad 2020. ja 2030. aastaks. Sellega hõlmab direktiiv ka tahked osakesed (PM_2,5) alates 2020. aastast, et ära kasutada olulist koostoimet kliimaalaste õigusaktidega, ning metaani alates 2030. aastast. 2020. aasta eesmärgid kajastavad piiranguid, millele on rahvusvaheliselt alla kirjutatud vastavalt Göteborgi protokollile.

Ettepaneku uued, 2030. aasta eesmärgid on kõige keerulisem osa, mis sisaldab eri piirnorme iga liikmesriigi ja iga saasteaine jaoks. See põhineb 70 % suurima tehniliselt teostatava tervisemõju vähenemisel, nagu on määratlenud WHO; komisjon kehtestas seejärel piirnormid igale liikmesriigile kõige kulutõhusamate meetmete võtmise hinnangu põhjal. Komisjoni ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid võtma vastu riiklikud õhusaaste kontrolli programmid, mida tuleb uuendada iga kahe aasta järel.

Kuigi esialgne ettepanek läbivaadatud õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi kohta ilmus peaaegu 16 kuud tagasi, on esimene lugemine kaasseadusandjate poolt viibinud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni uue mandaadi ning pikaleveninud arutelude tõttu liikmesriikide ja komisjoni vahel ettepaneku algse lähtestsenaariumi üle 2030. aasta vähendamise eesmärkide kehtestamise kohta. Kasutades seda lisaaega ametiaja alguses, tellis Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon täiendava mõju hindamise, mis avaldati 2014. aasta oktoobris, et uurida vastasmõju ELi õhukvaliteedi poliitika ja komisjoni 2014. aasta alguses esitatud 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika vahel.

See sisaldab ka ebakindlust ettepaneku tuleviku väljavaadete suhtes pärast selle lisamist komisjoni 2015. aasta tööprogrammi II lisasse (menetluses olevate ettepanekute väljavõtete või muudatuste loetelu). Vastuseks liimesriikide murele kumulatiivsete kulude ja uute õigusaktide mõju pärast on komisjon kaalunud ettepaneku tagasivõtmist; soovituse lükkasid jõuliselt tagasi raportöör, Euroopa Parlament ning samuti mitmed liikmesriigid ja mõjutatud sidusrühmad. Arvestades selget kasu inimeste tervisele ja keskkonnale, otsustas komisjon ettepaneku samaks jätta, kuigi mittespetsiifilise mööndusega, et seda muudetakse 2030. aasta kliima- ja energiapaketi seadusandliku järelmeetme osana. Esimene lugemine võib nüüd kindlalt alata.

On oluline märkida, et raportöör toetab uue komisjoni kohustust võtta kasutusele konkreetsemad ja tõhusamad eeskirjad ning vähendada nii ettevõtete kui ka liikmesriikide halduskoormust. Teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiiv ei tohiks olla siinkohal erand. Kuigi raportis sätestatud tähtaegade ülempiirid peaksid ergutama heitkoguste vähendamist, tuleks need siiski kindlaks määrata realistlikul, proportsionaalsel, täidetaval ja tõenduspõhisel tasemel, et need ei mõjuks ühelegi sektorile ebaproportsionaalselt.

Raportöör on käesoleva raporti koostamisel lähtunud põhimõttest, et parem õigusloome ja keskkonnakaitse teineteist ei välista. Näiteks peaks kõnealune direktiiv olema võimaluse korral kooskõlas teiste ELi poliitika tugisammastega ning seotud õigusaktide eelnõudega. Usaldusväärsed andmed, parem teabevahetus, erilise tähelepanu pööramine järelevalvele ja aruandlusele nii heitkoguste riiklike ülemmäärade kui ka kõigi allikaid käsitlevate õigusaktide suhtes on direktiivi pikaajalise edu tagamiseks äärmiselt oluline ning on tähtis, et selle eesmärgi saavutamiseks need tingimused täidetakse.

2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku puhul on tõenäoline, et tulevikus tuleb teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi kohandada seadusandliku tegevuse alusel, mis toetub 2030. aasta raamistikule. EL on viimase kümne aasta jooksul kulutanud palju tähelepanu kliimamuutustega tegelemisele ja seda õhukvaliteedi arvelt. See on põhjustanud hajuvat ja vastuolulist poliitikat. Näiteks on kliimapoliitika soodustanud diiselmootoriga autode osakaalu suurt tõusu, kuigi tegemist on lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heite allikaga, on neil umbes 15 % madalama süsinikdioksiidiheitega summuti kui bensiinimootoriga sõidukitel.

See on oluline vastasmõju kliima- ja õhukvaliteedi poliitika vahel. Seda silmas pidades on raportöör otsustanud jätta metaani kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse. Kuna metaan on võimas kasvuhoonegaas, siis selle heitkogused on juba reguleeritud kehtivate ELi õigusaktidega, näiteks prügila direktiiviga ja kaudselt jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse kaudu. Kuid metaan on oluline osooni eellane ning seetõttu on tähtis tegeleda sellega kõnealuse õigusakti puhul.

Selleks et tagada edusammud 2030. aastaks, lisas raportöör täielikult siduvad 2025. aasta eesmärgid kõigi saasteainete, välja arvatud ammoniaagi kohta. Komisjoni ammoniaagi vähendamise 2030. aasta eesmärke on raske saavutada mõnes liikmesriigis, eelkõige suure põllumajandussektoriga riikides, ning äärmiselt oluline on paindlikkuse tase, kuna ammoniaagi taset on keeruline vähendada kiiresti ja tõhusalt. Sel põhjusel ning arvestades asjaolu, et komisjoni ettepanek ei sisalda paindlikkusmeedet kõnealusele saasteainele, otsustas raportöör piirduda 2030. aastaga.

Raportöör on otsustanud eemaldada ka paindlikkusmeetme, mis võimaldab kompensatsiooni rahvusvahelise laevanduse tekitatud lämmastikoksiidide, vääveldioksiidi ja tahkete osakeste heitkoguste vähendamise eest. Meretranspordi tekitatud heitkoguste vähendamise sätet maapealsete heitkoguste asemel oleks väga keeruline praktikas rakendada ja jälgida. Samuti ei kohaldata paindlikkusmeedet kõigi liikmesriikide suhtes võrdselt, merepiirita riigid jäetakse välja.

Liikmesriike tuleb täielikult teavitada, kuidas nad peavad tegutsema, et täita oma konkreetsed heite vähendamise kohustused. Kui liikmesriike ähvardab kohustuste täitmata jätmise oht, siis peaksid olema kohaldatavad meetmed probleemi varajaseks tuvastamiseks, mis võimaldavad liikmesriikidel võtta parandusmeetmeid. On oluline, et komisjon täidaks selles osas põhjaliku seire ja varajase hoiatamise ülesannet, abistades liikmesriike nende riikliku programmi põhikomponentidega või aidates kõige raskemate juhtumite puhul neil võtta vajalikke meetmeid. Kui rikkumismenetlus on vajalik, siis astub komisjon samme, mida aga ei tohiks käsitleda lihtsalt karistusena; see jääb viimaseks abinõuks.

Raportöör saab aru, et mõningaid eesmärke on liikmesriikidel keeruline saavutada ning mõningatel juhtudel peab EL pakkuma abi vastutasuks ülevõtmise eest. Ta leiab, et õhukvaliteeti tuleks käsitleda avaliku hüvena, kuna sellisel kujul peab liikmesriikidel olema võimalus saada EList rahalist abi. Seetõttu on vaja otsida uusi ja innovaatilisi heitkoguste vähendamise rahastamise võimalusi.

Näiteks on ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) oluline rahaline ressurss ja hiljutine institutsioonidevaheline kokkulepe ÜPP reformimiseks 2013. aastal keskendus rohkem keskkonnasäästlikumate ja keskkonnasõbralikumate meetmete tutvustamisele Euroopa põllumajanduses. Raportööri seisukoha järgi peaks õhu kvaliteet olema selle arutelu osa, nagu ka muud avalikud hüved, kuna põllumajandussektor on suur ammoniaagi ja metaani heitkoguste allikas.

Lõpuks on oluline selgelt tunnistada, et teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiiv on Euroopa õhukvaliteedialaste õigusaktide üldine raamistik ning ilma tõhusa ja rakendatavate allikaid käsitlevate õigusaktideta ei suuda liikmesriigid kunagi saavutada oma heitkoguste vähendamise eesmärke. Teisisõnu, õhukvaliteedi standardite edasine karmistamine on üleliigne, kui me näeme peamiste allikate tekitatud saaste selget vähenemist.

Autotööstus on siinkohal oluline näide: on eluliselt tähtis, et komisjon esitaks oma kaua viibinud Euro 6c heitkoguste määruse, et rakendada tegelikes sõidutingimustes tekkivate heitkoguste tüübikinnituse nõuded uutele sõidukitele. Raportööri arvates on karistuse määramine lämmastikoksiidide ülemmäära täitmata jätmise eest raske põhjendada, kui katse-eeskirjad ei täida oma eesmärki ning oluliselt alahindavad teedel tekkivaid heitkoguseid.

Seda mõistes usub raportöör samuti, et on hädavajalik anda pädevatele asutustele volitus, et nad saaksid võtta vastavaid meetmeid kõigi 2030. aasta piirnormide saavutamist käsitlevate õigusaktide järgimiseks. Parim näide oleks kehtestada „väikese saastega piirkondade” loomine. Liikluse saastetasu kava eesmärk on vähendada diiselmootoriga autode heitgaase linnapiirkonnas, mis on kõige enam mõjutatud lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heitkogustest.

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (22.4.2015)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise ning direktiivi 2003/35/EÜ muutmise kohta
(COM(2013)0920 – C7‑0004/2014 – 2013/0443(COD))

Arvamuse koostaja: Adam Gierek

LÜHISELGITUS

Gaaside ja osakeste inimtekkeline heide tekib peamiselt siis, kui toimub kütuste mittetäielik põlemine soojatootmisel, energiatootmisel ja transpordis, tööstuslike keemiliste protsesside ja ratastega transpordivahendite hõõrdkulumise puhul. Nende mahukus võib olla hooajaline, muu hulgas madalatasemelise heite puhul.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eesmärk on kehtestada uued riiklikud heite piirmäärad tähtsaimate õhusaasteainete liikide jaoks. Kavandatava direktiiviga asendatakse kehtiv direktiiv 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta aastani 2010 ning kohandada ühtlasi ELi õigust vastavalt 1999. aasta Göteborgi protokollist tulenevatele rahvusvahelistele kohustustele. Ettepaneku eesmärk on vähendada võimalikke ohte inimeste tervisele, keskkonnale ja kliimale. Ettepanek on Euroopa Liidu atmosfääri kaitsepoliitika läbivaatamise tulemus ning osa uuest liidu eeskirjade paketist.

Lisaks ELi õiguse kohandamisele selle protokolli muudetud sätetele nähakse kavandatava direktiiviga ette muudatus, st vähendamiskohustuste järkjärguline suurendamine aastatel 2020–2030 ja hiljem praegu kehtivas direktiivis loetletud nelja liiki gaasiliste saasteainete osas (vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan, ammoniaak) ning seoses vähemalt 2,5 mikromeetrise diameetriga tahkete osakestega (vastavalt muudetud protokollile) ja metaaniheitega. Saasteainete piiramise ambitsioonika kava raames nähakse kavandatava direktiiviga ette heite ülemmäärad keskpikaks perioodiks kuni aastani 2025.

Liikmesriikide kohustus vähendada heidet on väljendatud protsendimäärana, mis kajastab tähtajaks seatud kalendriaasta jooksul atmosfääri eraldunud koguheite vähenemist võrreldes alusaasta (st 2005) jooksul eraldunud koguheitega. Direktiiviga kohustatakse liikmesriike koostama riiklikke õhusaaste kontrolli programme ja neid järjepidevalt (iga kahe aasta tagant) ajakohastama. Programmid peavad sisaldama sellise tegevuse loetelu, mis võimaldab riikidel hinnata vähendamise eesmärkide saavutamise rahalist mõju. Lisaks peaksid liikmesriigid teostama seiret õhusaasteainete heite üle ning koostama riiklikke heiteinventuure- ja prognoose. Liikmesriigid peavad esitama Euroopa Komisjonile nii riiklikud programmid kui ka heiteinventuurid.

Kavandatava direktiiviga tehakse samuti üks väike muudatus direktiivis 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse. Muudatus puudutab viidet sättele, mis käsitleb riiklikke õhusaaste kontrolli programme.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/35/EÜ muutmine osutus vajalikuks muu hulgas mulla hapestumise, vete eutrofeerumise ja kliimamuutuse süvenemise tõttu. Seega tuli töötada välja uus õigusakt, mis ühendaks kõiki siiani rakendatud sätteid.

Kõige olulisemad on muudatused, mis puudutavad üldsuse kaasamist keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse käsitlevaid õigusnorme. Nimetatud direktiivi I lisasse on seetõttu lisatud viide riiklikele sätetele, millega reguleeritakse õhusaaste kontrolli.

Arvamuse koostaja seisukoht

Arvamuse koostaja tunnustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu uut direktiivi, kuid tuleb siiski märkida, et selle alused töötati välja juba veerand sajandi eest ning ettepanekus ei viidata vajadusele kõnealuse heite parema reguleerimise ja seire järele, eelkõige kohalikul tasandil ja mõõtmismeetodite parandamise abil.

Konkreetsed märkused

1) Ettepanekus ei võeta arvesse kõikide osakeste heidet, sealhulgas kuni 2,5 mikromeetrise diameetriga tahkete osakeste heidet ja eriti nanomeetrise diameetriga osakeste heidet, mis kujutab endast kõige suuremat ohtu tervisele ja kliimale.

2) Selles ei võeta arvesse klooritud aromaatsete süsivesinike heidet, st dioksiine.

3) Heite hooajalisus on tähtis ja asjakohane probleem, eelkõige kütteperioodil suurenev heide ja samuti nn madalatasemeline heide.

4) Heide kandub laiali sõltumata riigipiiridest ning seepärast ei tohi mereriike, aga ka lennundus- ja meretranspordisektorit vabastada kohustusest heidet piirata. Riigid ei tohiks teha oma heiteinventuuri nn paindlikkusmeetme alusel.

5) Üks ohtlikke inimtekkeliselt atmosfääri paisatud gaase, mis ei ole siiski inimtekkeline suurtes kogustes, on vesiniksulfiid (H2S). Teada on nt bakteriaalsed meetodid suure väävlisisaldusega toornafta puhastamiseks selle mereveo käigus, mille puhul eraldub õhku suures koguses mürgist gaasi (H2S).

6) Formaalsest seisukohast ning eriti viitamise puhul mitmesugustele lisadele komisjoni ettepanekutes puudub komisjoni direktiivi eelnõus läbipaistvus. Kõnealusel analüüsitud õigusaktil peaks arvamuse koostaja arvates olema omad lisad ning vähemalt peaks see osutama täpsemalt sellele, millistele konkreetsetele dokumentidele lisades viidatakse.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 a) Liikmesriigid ja liit on võtnud endale kohustuse vähendada Minamata elavhõbedakonventsiooni rakendamise raames elavhõbedaheidet.

Selgitus

Käesoleva direktiiviga tuleks aidata kaasa elavhõbedaheite vähendamisele ELis, mida on nõutud elavhõbedat käsitlevas ühenduse 2005. aasta strateegias ja Minamata elavhõbedakonventsioonis, mille osalised liikmesriigid ja liit on.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Direktiiviga 2001/81/EÜ kehtestatud heite riiklike ülemmäärade kord tuleks seetõttu läbi vaadata, et viia see vastavusse ELi ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega.

(6) Direktiiviga 2001/81/EÜ kehtestatud heite riiklike ülemmäärade kord tuleks seetõttu läbi vaadata, et tagada selle vastavus ELi ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 a) Käesoleva direktiiviga tuleks aidata kaasa elavhõbedaheite vähendamisele liidus, mida on nõutud elavhõbedat käsitlevas ühenduse 2005. aasta strateegias ja Minamata elavhõbedakonventsioonis, mille osalised liikmesriigid ja liit on.

Selgitus

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Liikmesriigid peaksid täitma heite vähendamise kohustusi, mis on käesolevas direktiivis sätestatud 2020., 2025. ja 2030. aastaks

Selgitus

Riiklikud heite vähendamise kohustused peaksid olema siduvad ka 2025. aastaks, et „saavutada õhu kvaliteedi selline tase, mis ei tekita olulist kahjulikku mõju ega riske inimeste tervisele ega keskkonnale”.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9 a) Riiklike heite ülemmäärade kindlaksmääramisel tuleks arvestada liikmesriikide varasemaid jõupingutusi.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Selleks et edendada riiklike heite vähendamise kohustuste ja heite vahetasemete saavutamist kulutasuval viisil, peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta arvesse rahvusvahelisest laevaliiklusest pärit heitkoguste vähendamisi, kui heitkoguste hulk selles sektoris on väiksem kui see, mis saavutataks ELi õigusnormide (sealhulgas kütuste väävlisisalduse piirnormid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/32/EÜ²¹ järgimisest tuleneva heitkoguste vähendamise abil. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalus täita oma kohustusi ja saavutada heite vahetasemed seoses metaaniga (CH₄) ühiselt ja kasutada seejuures Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 406/2009/EÜ²². Selleks et kontrollida oma riiklike heite ülemmäärade, heite vähendamise kohustuste ja heite vahetasemete järgimist, peaks liikmesriikidel olema võimalus kohandada oma riiklikke heiteinventuure, võttes arvesse heitkogustega seotud teaduslike arusaamade ja meetodite täienemist. Komisjonil peaks juhul, kui käesolevas direktiivis sätestatud tingimused ei ole täidetud, olema võimalik esitada vastuväiteid selliste paindlikkusmeetmete kasutamisele liikmesriigi poolt.

(11) Selleks et edendada riiklike heite vähendamise kohustuste saavutamist kulutasuval viisil, peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta arvesse rahvusvahelisest laevaliiklusest pärit heitkoguste vähendamisi, kui heitkoguste hulk selles sektoris on väiksem kui see, mis saavutataks ELi õigusnormide (sealhulgas kütuste väävlisisalduse piirnormid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/32/EÜ²¹) järgimisest tuleneva heitkoguste vähendamise abil. Selleks et kontrollida oma riiklike heite ülemmäärade, heite vähendamise kohustuste ja heite vahetasemete järgimist, peaks liikmesriikidel olema võimalus kohandada oma riiklikke heiteinventuure, võttes arvesse heitkogustega seotud teaduslike arusaamade ja meetodite täienemist. Komisjonil peaks juhul, kui käesolevas direktiivis sätestatud tingimused ei ole täidetud, olema võimalik esitada vastuväiteid selliste paindlikkusmeetmete kasutamisele liikmesriigi poolt.

__________________

²¹ Nõukogu direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ (EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13).

Selgitus

On kooskõlas muudatusettepanekuga, millega soovitakse jätta direktiivist välja metaani vähendamise kohustused. Ilma kohustusteta ei ole vaja meetodeid, mille abil saavutada ühiselt kohustusi.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

__________________

²³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ, 21. mai 2008, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26 a) Kandidaatriigid ja võimalikud kandidaatriigid peaksid nii palju kui võimalik viima oma riiklikud õigusaktid kooskõlla käesoleva direktiiviga.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriikide territooriumil, nende majandusvööndites ja heite kontrolli piirkondades aset leidvate, kõikidest allikatest pärit ning I lisas osutatud saasteainete heidete suhtes.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriikide territooriumil, nende majandusvööndites ja heite kontrolli piirkondades aset leidvate, kõikidest inimtekkelistest allikatest pärit ning I lisas osutatud saasteainete heidete suhtes.

Selgitus

Kohaldamisala peab olema täpne ja kooskõlas muude artiklitega, näiteks artikliga 4.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid piiravad vähemalt oma aastaseid vääveldioksiidi (SO₂), lämmastikoksiidide (NOx), muude lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kui metaan, ammoniaagi (NH₃), tahkete osakeste (PM_2,5) ja metaani (CH₄) inimtekkelisi heitkoguseid vastavalt riiklikele heite vähendamise kohustustele, mida kohaldatakse alates 2020. ja 2030. aastast ning mis on sätestatud II lisas.

1. Liikmesriigid piiravad oma aastaseid vääveldioksiidi (SO₂), lämmastikoksiidide (NOx), muude lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kui metaan, ammoniaagi (NH₃), tahkete osakeste (PM_2,5) ja elavhõbeda (Hg) inimtekkelisi heitkoguseid. Muude LOÜde kui metaan ja metaani (CH) heitkoguste piiramine tuleb uuesti läbi vaadata kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise laiemas kontekstis.

Selgitus

II lisa tuleb asjaomaselt muuta. Elavhõbe ja selle ühendid on inimestele, eriti närvisüsteemi arengule väga toksilised. Selle sissehingamisel auruna imendub see kiiresti vereringesse. Ladestunud elavhõbe võib muunduda mikroorganismide kaudu metüülelavhõbedaks, mis on hästi dokumenteeritud neurotoksiin, millel on võime koguneda organismidesse ja kuhjuda toiduahelatesse.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, et piirata oma SO₂, NOx, muude LOÜde kui metaan, NH₃, PM_2,5 ja CH₄ 2025. aasta inimtekkelisi heitkoguseid. Nende heitkoguste tase tehakse kindlaks müüdud kütuste alusel lineaarses vähendamiskavas, milles võetakse arvesse 2020. aastaks kehtestatud heitkoguste taset ja 2030. aastaks seatud heite vähendamise kohustustes määratud heitetasemeid.

välja jäetud

Kui 2025. aastaks ei suudeta heidet vastavalt kindlaksmääratud kavale vähendada, selgitavad liikmesriigid selle põhjuseid oma aruannetes, mille nad komisjonile artikli 9 kohaselt esitavad.

Selgitus

Artikli 4 lõike 1 muutmise tõttu, st riiklikud heite vähendamise kohustused peaksid olema siduvad ka 2025. aastaks.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõigete 1 ja 2 täitmisel ei võeta arvesse järgmisi heiteid:

välja jäetud

(a) õhusõidukite heited, välja arvatud maandumis- ja starditsükli heited;

(b) heited Kanaari saartel, Prantsusmaa ülemeredepartemangudes, Madeiral ja Assooridel;

(c) heited, mis pärinevad riigisisesest mereliiklusest, mis toimub punktis b osutatud territooriumidele ja territooriumidelt;

(d) rahvusvahelisest mereliiklusest pärit heited, ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 kohaldamist.

Selgitus

Ei tohi sulgeda silmi kõigi nende heidete eest, mis – nagu CO₂ – jäävad atmosfääri pikaks ajaks ja mõjutavad kliimamuutust.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Inimtekkelise heite tase määratakse kindlaks, lahutades loodusliku heite koguheitest.

Selgitus

See puudutab looduslikku heidet, muu hulgas põllumajandusest pärit heidet, nt lämmastikoksiide ja tahkeid osakesi.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Selleks et saavutada artikli 4 lõike 2 kohaselt 2025. aastaks kehtestatud heite vahetasemed ning täita II lisas sätestatud, alates 2030. aastast kohaldatavaid riiklikke NO_x, SO₂ ja PM_2,5 heite vähendamise kohustusi, võivad liikmesriigid võtta arvesse rahvusvahelises mereliikluses saavutatud NO_x, SO₂ ja PM_2,5 heitkoguste vähendamisi muudest allikatest pärinevate NO_x, SO₂ ja PM_2,5 sama aasta heitkoguste asemel, kui nad täidavad järgmisi tingimusi:	välja jäetud
(a) heite vähendamine saavutatakse merepiirkondades, mis kuuluvad liikmesriikide territoriaalvetesse, majandusvöönditesse või saastekontrolli vöönditesse, kui neid on loodud;
(b) liikmesriigid on võtnud vastu tulemuslikud järelevalve- ja kontrollimeetmed ning neid rakendanud, et tagada kõnealuse paindlikkusmeetme nõuetekohane toimimine;
(c) liikmesriigid on rakendanud meetmeid, et saavutada rahvusvahelisest mereliiklusest pärit NOx, SO₂ ja PM_2,5 heitkoguste määr, mis on väiksem kui heitkoguste tase, mis saavutataks NOx, SO₂ ja PM_2,5 heite suhtes kohaldatavate liidu standardite täitmiseks, ja on tõendanud, et nende meetmetega on saavutatud piisavalt suur heite täiendav vähendamine;
(d) liikmesriigid ei ole punkti c kohaselt arvutatud NOx, SO₂ ja PM_2,5 heite vähendamisi võtnud arvesse rohkem kui 20 % ulatuses ning see asendamine ei too kaasa 2020. aastaks kehtestatud ja II lisas sätestatud riiklike heite vähendamise kohustuste täitmata jätmist.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võivad II lisas osutatud metaaniheite vähendamise kohustusi täita ja heite vahetasemed saavutada ühiselt, eeldusel et nad täidavad järgmisi tingimusi:

välja jäetud

(a) nad täidavad kõiki kohaldatavaid nõudeid ja tingimusi, mis on kehtestatud liidu õigusaktidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 406/2009/EÜ;

(b) nad on võtnud vastu tulemuslikud meetmed ja neid rakendanud, et tagada ühise rakendamise nõuetekohane toimimine.

Selgitus

Juhul kui selles direktiivis õnnestub metaani topeltreguleerimist vältida, tuleb see lõige välja jätta. Metaani on kliimakokkuleppes käsitletud nii jõupingutuste jagamise kui ka heitkogustega kauplemise süsteemiga seonduvalt. Metaani kaasamine teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi tähendaks topeltreguleerimist, mida tuleks aga parema õigusloome ja VKEdega seotud õigusloome kvaliteedi (õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm) poole püüeldes vältida.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad alates 2030. aastast kehtima hakkavatest II lisas sätestatud riiklikest heite vähendamise kohustustest kõrvale kalduda sel määral, kuivõrd on muutunud esialgse eesmärgi arvestuse aluseks olnud tehnilised ja majanduslikud tegurid.

Selgitus

Tuleks võtta õppust minevikus tehtud vigadest seoses fikseerimata stsenaariumide põhjal eesmärkide kehtestamisega. Kui heiteprognoosid, heitetegurid ja majanduslikud või tehnilised olud muutuvad märkimisväärselt, peab olema võimalus üksikute kahjulike ainete ja liikmesriikide eesmärke korrigeerida. Selle kohta tehakse siin ettepanek ning see ei tohiks (koos artikli 5 lõike 1 kohta esitatud muudatusettepanekuga nn valupunktidega seotud paindlikkusmehhanismi kohta) kahjustada üleeuroopalist eesmärgi saavutamist.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid teatavad komisjonile eesmärgi mittetäitmise põhjused ning taotlevad arvestusühikute ülekandmist. Komisjonile antakse sellega seoses õigus võtta artikli 13 alusel vastu delegeeritud õigusakte meetodite ja kriteeriumide väljatöötamise ning heitkoguste arvestusühikute ülekandmise otsustamise kohta.

Selgitus

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 5 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui komisjon ei ole esitanud vastuväiteid üheksa kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta sai kätte artikli 7 lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud asjaomase aruande, loeb asjaomane liikmesriik paindlikkusmeetme kasutamise selle aasta jaoks heaks kiidetuks ning kehtivaks. Kui komisjon on seisukohal, et paindlikkusmeetme kasutamine ei ole kooskõlas kohaldatavate nõuete ja kriteeriumidega, võtab ta vastu otsuse ja teatab liikmesriigile, et ta ei saa paindlikkusmeetme kasutamist heaks kiita.	Kui komisjon ei ole esitanud vastuväiteid üheksa kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta sai kätte artikli 7 lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud asjaomase aruande, loeb asjaomane liikmesriik paindlikkusmeetme kasutamise selle aasta jaoks heaks kiidetuks ning kehtivaks.

Selgitus

Paindlikkusmeetme kasutamise puhul ilmneb selge probleem – selgete kriteeriumide puudumine selle kehtestamiseks. Seepärast on komisjoni ettepanekus säte, mis käsitleb komisjoni enda toimimist lõpliku otsuse tegijana.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a. Kui liikmesriik on seisukohal, et ta ei saa asjaomasel aastal täita II lisas sätestatud heite vähendamise kohustusi, võib ta täita need kohustused nii, et arvutab välja kõnealuse aasta ja sellele eelnenud ühe või kahe aasta riiklikud keskmised heitkogused, tingimusel et see keskmine näitaja ei ole suurem kui tema kohustused.

Selgitus

Konkreetsel aastal võivad välistingimused, näiteks talvel külm ilm või suvel kuiv ilm, mõjutada märkimisväärselt teatavaid heitkoguseid. Need tingimused põhjustavad muutusi elektri- ja soojanõudluses ja võimalusi kasutada heitevaba tootmist. Võimalus kasutada keskmist näitajat aitab tasakaalustada neid aastaseid kõikumisi.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad niivõrd, kui see on vajalik, arvesse ka III lisa 1. osas sätestatud heite vähendamise meetmeid või samaväärse keskkonnamõjuga meetmeid, et täita asjakohaseid riiklikke heite vähendamise kohustusi.

Liikmesriigid võivad võtta arvesse ka III lisa 1. osas sätestatud heite vähendamise meetmeid või samaväärse keskkonnamõjuga meetmeid, et täita asjakohaseid riiklikke heite vähendamise kohustusi.

Selgitus

III lisa 1. osas on esitatud meetmed, mille võib lisada riiklikku õhusaaste kontrolli programmi. Seda tuleks käsitleda suunisena ja anda liikmesriikidele võimalus valida meetmeid, mille abil saavutada vajalik heitkoguste vähendamine. Artikli tekst peab olema järjepidev.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Riiklikku õhusaaste kontrolli programmi ajakohastatakse iga kahe aasta tagant.

3. Riiklikku õhusaaste kontrolli programmi ajakohastatakse iga nelja aasta tagant.

Selgitus

Ettepanekus nõutakse, et programme tuleb ajakohastada iga kahe aasta järel. See läbivaatamiste vaheline ajavahemik on liiga lühike ning oleks nii ebatõhus kui ka kulukas nii pädevatele asutustele kui ka sidusrühmadele. Peale selle ei peaks programmide ajakohastamine olema süsteemne uuendamine, vaid peaks kehtima ainult sellele saasteainele või nendele saasteainetele, mille heite vähendamise kohustusi ei pruugita täita.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, ajakohastatakse riiklikus õhusaaste kontrolli programmis sisalduvaid heite vähendamise põhimõtteid ja meetmeid 12 kuu jooksul järgmistel juhtudel:

4. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, ajakohastatakse riiklikus õhusaaste kontrolli programmis sisalduvaid heite vähendamise põhimõtteid ja meetmeid 24 kuu jooksul, kui:

Selgitus

Arvestades programmi ajakohastamiseks vajalikku aega, peaks juhul, kui direktiivi ei täideta, olema programmi ajakohastamiseks aega 2 aastat.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) liikmesriigid otsustavad kasutada artiklis 5 sätestatud mis tahes paindlikkusmeedet.

välja jäetud

Selgitus

Artikli 5 (paindlikkusmeetmed) välja jätmise tõttu.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid vastavalt I lisas sätestatud nõuetele koostama I lisa tabelis B esitatud saasteainete kohta riiklikud heiteinventuurid ja ajakohastama neid kord aastas.

Liikmesriigid koostavad vastavalt I lisas sätestatud nõuetele I lisa tabelis B esitatud saasteainete kohta riiklikud heiteinventuurid ja ajakohastavad neid kord aastas.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid, kes kohaldavad artikli 5 lõike 1 kohast paindlikkusmeedet, lisavad asjaomase aasta informatiivsesse inventuuriaruandesse järgmise teabe:

välja jäetud

(a) NOx, SO₂ ja PM_2,5 heidete kogused, mis oleksid tekkinud heite kontrolli piirkonna puudumise korral;

(b) heitkoguste vähendamise määr, mis on saavutatud liikmesriigile kuuluvas heite kontrolli piirkonnas vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile c;

Selgitus

Artikli 5 (paindlikkusmeetmed) välja jätmise tõttu.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid, kes otsustavad kasutada artikli 5 lõike 2 kohast paindlikkusmeedet, peavad esitama eraldi aruande, mis võimaldab komisjonil läbi vaadata ja hinnata, kas nimetatud sätte tingimused on täidetud.

välja jäetud

Selgitus

Artikli 5 (paindlikkusmeetmed) välja jätmise tõttu.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad võimaluste piires, et õhusaaste kahjulikku mõju ökosüsteemidele seiratakse vastavalt V lisas sätestatud nõuetele.

1. Liikmesriigid tagavad, et õhusaaste kahjulikku mõju ökosüsteemidele seiratakse vastavalt V lisas sätestatud nõuetele.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid esitavad komisjonile oma riikliku õhusaaste kontrolli programmi [kolme kuu jooksul pärast artiklis 17 nimetatud kuupäeva, mille sisestab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus] ja seejärel selle ajakohastatud versiooni iga kahe aasta tagant.

Selgitus

Arvestades riiklike õhusaaste kontrolli programmide keerulisust, on oluline, et liikmesriikidel oleks piisavalt aega ajakohastamiseks.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid esitavad oma CH4 riiklike heitkoguste andmed ja prognoosid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 525/2013³¹.

välja jäetud

__________________

³¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013, 21. mai 2013, kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas direktiivis ettenähtud metaani vähendamise kohustustega. Ilma kohustusteta ei ole vaja teatada metaani heitkoguseid ega metaani heiteprognoose teatavate õhusaasteainete riiklikke ülemmäärasid käsitleva direktiivi raames.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

välja jäetud

Selgitus

Et muuta 2025. aastaks kehtestatud riiklikud heite vähendamise kohustused siduvaks.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud aruanded võivad sisaldada käesoleva direktiivi keskkonnamõju ja sotsiaal-majandusliku mõju hinnangut.

2. Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad käesoleva direktiivi keskkonnamõju ja sotsiaal-majandusliku mõju hinnangut.

Selgitus

Oluline on tagada käesoleva direktiivi sotsiaal-majandusliku ja keskkonnamõju põhjalik uurimine.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks et panna heitkoguste vähendamisele tugevam alus, jätkavad liit ja vastavalt vajadusele liikmesriigid kahepoolset ja mitmepoolset koostööd kolmandate riikidega ning kooskõlastamist asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon (UNECE), Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), sealhulgas tehnilise ja teadusliku uurimis- ja arendustegevus alase teabevahetuse kaudu.	Selleks et panna heitkoguste vähendamisele tugevam alus, jätkavad liit ja vastavalt vajadusele liikmesriigid kahepoolset ja mitmepoolset koostööd kolmandate riikidega ning kooskõlastamist asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon (UNECE), Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), sealhulgas tehnilise ja teadusliku uurimis- ja arendustegevus alase teabevahetuse kaudu. Liikmesriigid viivad läbi piiriüleseid konsultatsioone ühiste ohtude teemal, mida kujutavad endast nende riikide naabruses asuvatest tööstuspiirkondadest pärit heited ning asjaomased liikmesriigid töötavad välja ühised kavad heite kaotamiseks või vähendamiseks.

Selgitus

Liikmesriigid peaksid naaberriikidega konsulteerima eriti sel juhul, kui neil on üksteisega piirnevad tööstuspiirkonnad, ja töötama välja ühised plaanid heite vähendamiseks ja kaotamiseks.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 5 lõikes 3, artikli 6 lõikes 7, artikli 7 lõikes 9 ja artikli 8 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

Selgitus

Tehniline täiendus artikli 5 lõigete 1 ja 3 muudatusettepanekute rakendamise kohta seoses mõlema neis kavandatud täiendava paindlikkusmehhanismiga.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [18 kuud pärast selle jõustumist – kuupäeva sisestab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus].

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [24 kuud pärast selle jõustumist – kuupäeva sisestab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus].

Selgitus

Oluline on tagada, et liikmesriikidel oleks piisavalt aega võtta direktiiv üle riiklikesse õigussüsteemidesse.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) artikkel 1 ja I lisa kuni 31. detsembrini 2019;

välja jäetud

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – A jagu – rida 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riigi koguheide allikakategooriate kaupa

välja jäetud

- CH₄

Kord aastas, alates 2005. aastast kuni aruandeaastani miinus 2 (X–2)

15/02****

Selgitus

Ettepanek lisada direktiivi metaaniga seonduv alates 2030. aastast ei oleks enam kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste kliimaalaste õigusaktidega ning põhjustaks tööstussektorile ja liikmesriikidele õigusliku lisakoormuse, kuid ei oleks samavõrd kasulik keskkonnale.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – C jagu – rida 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Prognoositud heitkogused koondallikakategooriate kaupa

välja jäetud

- CH₄

15/03

Selgitus

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – tabel (a)


Komisjoni ettepanek
	Tabel (a): vääveldioksiidi (SO₂), lämmastikoksiidide (NO_x) ja muude lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜd) kui metaan heite vähendamise kohustused. Müüdud kütus, võrdlusaasta 2005.
	Liikmesriik	SO₂ vähendamine võrreldes 2005. aastaga			NO_x vähendamine võrreldes 2005. aastaga			Muude LOÜde kui metaan vähendamine võrreldes 2005. aastaga
	Liikmesriik	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2029		Mis tahes aastal alates 2030. aastast	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2029		Mis tahes aastal alates 2030. aastast	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2029		Mis tahes aastal alates 2030. aastast
	Belgia	43%		68%	41%		63%	21%		44%
	Bulgaaria	78%		94%	41%		65%	21%		62%
	Tšehhi Vabariik	45%		72%	35%		66%	18%		57%
	Taani	35%		58%	56%		69%	35%		59%
	Saksamaa	21%		53%	39%		69%	13%		43%
	Eesti	32%		71%	18%		61%	10%		37%
	Kreeka	74%		92%	31%		72%	54%		67%
	Hispaania	67%		89%	41%		75%	22%		48%
	Prantsusmaa	55%		78%	50%		70%	43%		50%
	Horvaatia	55%		87%	31%		66%	34%		48%
	Iirimaa	65%		83%	49%		75%	25%		32%
	Itaalia	35%		75%	40%		69%	35%		54%
	Küpros	83%		95%	44%		70%	45%		54%
	Läti	8%		46%	32%		44%	27%		49%
	Leedu	55%		72%	48%		55%	32%		57%
	Luksemburg	34%		44%	43%		79%	29%		58%
	Ungari	46%		88%	34%		69%	30%		59%
	Malta	77%		98%	42%		89%	23%		31%
	Madalmaad	28%		59%	45%		68%	8%		34%
	Austria	26%		50%	37%		72%	21%		48%
	Poola	59%		78%	30%		55%	25%		56%
	Portugal	63%		77%	36%		71%	18%		46%
	Rumeenia	77%		93%	45%		67%	25%		64%
	Sloveenia	63%		89%	39%		71%	23%		63%
	Slovakkia	57%		79%	36%		59%	18%		40%
	Soome	30%		30%	35%		51%	35%		46%
	Rootsi	22%		22%	36%		65%	25%		38%
	Ühendkuningriik	59%		84%	55%		73%	32%		49%
	EL 28	59%		81%	42%		69%	28%		50%
Muudatusettepanek
	Tabel (a): vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx) ja muude lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜd) kui metaan heite vähendamise kohustused. Müüdud kütus, võrdlusaasta 2005.
	Liikmesriik	SO₂ vähendamine võrreldes 2005. aastaga			NO_x vähendamine võrreldes 2005. aastaga			Muude LOÜde kui metaan vähendamine võrreldes 2005. aastaga
	Liikmesriik	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2024	Mis tahes aastal ajavahemikul 2025–2029	Mis tahes aastal alates 2030. aastast	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2024	Mis tahes aastal ajavahemikul 2025–2029	Mis tahes aastal alates 2030. aastast	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2024	Mis tahes aastal ajavahemikul 2025–2029	Mis tahes aastal alates 2030. aastast
	Belgia	43%	67%	68%	41%	58%	63%	21%	44%	44%
	Bulgaaria	78%	91%	94%	41%	62%	65%	21%	61%	62%
	Tšehhi Vabariik	45%	68%	72%	35%	61%	66%	18%	55%	57%
	Taani	35%	56%	58%	56%	65%	69%	35%	59%	59%
	Saksamaa	21%	46%	53%	39%	63%	69%	13%	42%	43%
	Eesti	32%	70%	71%	18%	55%	61%	10%	31%	37%
	Kreeka	74%	90%	92%	31%	68%	72%	54%	68%	67%
	Hispaania	67%	89%	89%	41%	72%	75%	22%	48%	48%
	Prantsusmaa	55%	77%	78%	50%	66%	70%	43%	49%	50%
	Horvaatia	55%	86%	87%	31%	64%	66%	34%	52%	48%
	Iirimaa	65%	81%	83%	49%	64%	75%	25%	33%	32%
	Itaalia	35%	76%	75%	40%	66%	69%	35%	54%	54%
	Küpros	83%	97%	95%	44%	68%	70%	45%	53%	54%
	Läti	8%	47%	46%	32%	39%	44%	27%	57%	49%
	Leedu	55%	74%	72%	48%	54%	55%	32%	59%	57%
	Luksemburg	34%	44%	44%	43%	73%	79%	29%	58%	58%
	Ungari	46%	86%	88%	34%	66%	69%	30%	57%	59%
	Malta	77%	98%	98%	42%	86%	89%	23%	32%	31%
	Madalmaad	28%	57%	59%	45%	65%	68%	8%	34%	34%
	Austria	26%	52%	50%	37%	69%	72%	21%	47%	48%
	Poola	59%	74%	78%	30%	50%	55%	25%	53%	56%
	Portugal	63%	79%	77%	36%	72%	71%	18%	48%	46%
	Rumeenia	77%	92%	93%	45%	64%	67%	25%	63%	64%
	Sloveenia	63%	88%	89%	39%	66%	71%	23%	62%	63%
	Slovakkia	57%	78%	79%	36%	55%	59%	18%	41%	40%
	Soome	30%	30%	30%	35%	45%	51%	35%	45%	46%
	Rootsi	22%	22%	22%	36%	62%	65%	25%	35%	38%
	Ühendkuningriik	59%	82%	84%	55%	70%	73%	32%	50%	49%
	EL 28	59%	79%	81%	42%	64%	69%	28%	50%	50%

Selgitus

Arvud (heite määrad) on võetud komisjoni mõjuhinnangust alusstsenaariumi ja tehniliselt teostatava maksimaalse vähendamise vahelise lõhe ületamise korral 75% ulatuses, mis on nii komisjoni kui ka Euroopa Parlamendi mõjuhinnangu kohaselt kõige kulutasuvam.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – tabel (b)


Komisjoni ettepanek
Tabel (b): ammoniaagi (NH₃), tahkete peenosakeste (PM_2,5) ja metaani (CH₄) heite vähendamise kohustused. Müüdud kütus, võrdlusaasta 2005.
	Liikmesriik	NH₃ vähendamine võrreldes 2005. aastaga				PM_2,5 vähendamine võrreldes 2005. aastaga			CH₄ vähendamine võrreldes 2005. aastaga
	Liikmesriik	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2029		Mis tahes aastal alates 2030. aastast		Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2029		Mis tahes aastal alates 2030. aastast		Mis tahes aastal alates 2030. aastast
	Belgia	2%		16%		20%		47%		26%
	Bulgaaria	3%		10%		20%		64%		53%
	Tšehhi Vabariik	7%		35%		17%		51%		31%
	Taani	24%		37%		33%		64%		24%
	Saksamaa	5%		39%		26%		43%		39%
	Eesti	1%		8%		15%		52%		23%
	Kreeka	7%		26%		35%		72%		40%
	Hispaania	3%		29%		15%		61%		34%
	Prantsusmaa	4%		29%		27%		48%		25%
	Horvaatia	1%		24%		18%		66%		31%
	Iirimaa	1%			7%	18%		35%		7%
	Itaalia	5%		26%		10%		45%		40%
	Küpros	10%		18%		46%		72%		18%
	Läti	1%		1%		16%		45%		37%
	Leedu	10%		10%		20%		54%		42%
	Luksemburg	1%		24%		15%		48%		27%
	Ungari	10%		34%		13%		63%		55%
	Malta	4%		24%		25%		80%		32%
	Madalmaad	13%		25%		37%		38%		33%
	Austria	1%		19%		20%		55%		20%
	Poola	1%		26%		16%		40%		34%
	Portugal	7%		16%		15%		70%		29%
	Rumeenia	13%		24%		28%		65%		26%
	Sloveenia	1%		24%		25%		70%		28%
	Slovakkia	15%		37%		36%		64%		41%
	Soome	20%		20%		30%		39%		15%
	Rootsi	15%		17%		19%		30%		18%
	Ühendkuningriik	8%		21%		30%		47%		41%
	EL 28	6%		27%		22%		51%		33%
Muudatusettepanek
Tabel (b): ammoniaagi (NH₃), tahkete peenosakeste (PM_2,5) ja elavhõbeda (Hg) heite vähendamise kohustused. Müüdud kütus, võrdlusaasta 2005.
	Liikmesriik	NH₃ vähendamine võrreldes 2005. aastaga				PM_2,5 vähendamine võrreldes 2005. aastaga			Hg vähendamine võrreldes 2005. aastaga
	Liikmesriik	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2024	Mis tahes aastal ajavahemikul 2025–2029	Mis tahes aastal alates 2030. aastast		Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2024	Mis tahes aastal ajavahemikul 2025–2029	Mis tahes aastal alates 2030. aastast	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2029	Mis tahes aastal alates 2030. aastast
	Belgia	2%	16%	16%		20%	46%	47%
	Bulgaaria	3%	11%	10%		20%	60%	64%
	Tšehhi Vabariik	7%	35%	35%		17%	47%	51%
	Taani	24%	40%	37%		33%	62%	64%
	Saksamaa	5%	46%	39%		26%	41%	43%
	Eesti	1%	23%	8%		15%	48%	52%
	Kreeka	7%	28%	26%		35%	71%	72%
	Hispaania	3%	30%	29%		15%	61%	61%
	Prantsusmaa	4%	31%	29%		27%	43%	48%
	Horvaatia	1%	31%	24%		18%	65%	66%
	Iirimaa	1%	14%		7%	18%	32%	35%
	Itaalia	5%	29%	26%		10%	42%	45%
	Küpros	10%	23%	18%		46%	73%	72%
	Läti	1%	1%	1%		16%	52%	45%
	Leedu	10%	10%	10%		20%	55%	54%
	Luksemburg	1%	25%	24%		15%	47%	48%
	Ungari	10%	38%	34%		13%	61%	63%
	Malta	4%	26%	24%		25%	79%	80%
	Madalmaad	13%	24%	25%		37%	38%	38%
	Austria	1%	20%	19%		20%	54%	55%
	Poola	1%	29%	26%		16%	31%	40%
	Portugal	7%	22%	16%		15%	69%	70%
	Rumeenia	13%	29%	24%		28%	61%	65%
	Sloveenia	1%	26%	24%		25%	73%	70%
	Slovakkia	15%	41%	37%		36%	62%	64%
	Soome	20%	20%	20%		30%	37%	39%
	Rootsi	15%	20%	17%		19%	33%	30%
	Ühendkuningriik	8%	22%	21%		30%	47%	47%
	EL 28	6%	30%	27%		22%	48%	51%

Selgitus

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – pealkiri


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
MEETMED, MIDA VÕIB LISADA RIIKLIKKU ÕHUSAASTE KONTROLLI PROGRAMMI	MEETMED, MIS LISATAKSE RIIKLIKKU ÕHUSAASTE KONTROLLI PROGRAMMI

Selgitus

Kui põllumajandussektor ei aitaks kaasa heite vähendamisele, peaksid muud majandussektorid, sealhulgas tööstus- ja energeetikasektor rakendama kulukamaid meetmeid, et saavutada neidsamu keskkonnaalaseid eesmärke.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid kehtestavad ammoniaagiheite vähendamiseks hea põllumajandustava riikliku soovitusliku juhendi, mis põhineb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 2001. aasta heade põllumajandustavade raamjuhendil ammoniaagi heite vähendamiseks³ ja hõlmab vähemalt järgmist:	Liikmesriigid kehtestavad ammoniaagiheite vähendamiseks hea põllumajandustava riikliku soovitusliku juhendi, mis põhineb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 2001. aasta heade põllumajandustavade raamjuhendil ammoniaagi heite vähendamiseks³. Riiklik soovituslik juhend võib hõlmata järgmist:
__________________	__________________
³ Otsus ECE/EB.AIR/75, lõige 28a.	³ Otsus ECE/EB.AIR/75, lõige 28a.

Selgitus

Tähtis on, et liikmesriigid ise valiksid kõige kulutõhusamad meetmed. Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on suurendada paindlikkust.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid vähendavad anorgaanilistest väetistest pärineva ammoniaagi heitkoguseid, kasutades järgmisi meetodeid:	3. Liikmesriigid vähendavad II lisas esitatud riiklikke kohustusi järgides vajalikul määral anorgaanilistest väetistest pärineva ammoniaagi heitkoguseid, kasutades järgmisi meetodeid:

Selgitus

Tähtis on, et liikmesriigid ise valiksid kõige kulutõhusamad meetmed. Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on suurendada paindlikkust.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

V lisa – punkt 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et nende seirealade võrgustik hõlmab magevee, looduslikke ja poollooduslikke ning metsa ökosüsteeme.	1. Liikmesriigid tagavad, et nende seirealade võrgustik hõlmab magevee, looduslikke ja poollooduslikke ökosüsteeme.

Selgitus

Looduslikud ja poollooduslikud ökosüsteemid hõlmavad ka metsa ökosüsteeme.

MENETLUS

Pealkiri	Teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamine ning direktiivi 2003/35/EÜ muutmine
Viited	COM(2013)0920 – C7-0004/2014 – 2013/0443(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.1.2014
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ITRE 13.1.2014
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Adam Gierek 9.9.2014
Arutamine parlamendikomisjonis	25.9.2014	21.1.2015
Vastuvõtmise kuupäev	24.3.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 27 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Bendt Bendtsen, Reinhard Bütikofer, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Juan Carlos Girauta Vidal, Theresa Griffin, Marek Józef Gróbarczyk, András Gyürk, Roger Helmer, Dawid Bohdan Jackiewicz, Eva Kaili, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Ernest Maragall, Edouard Martin, Nadine Morano, Dan Nica, Angelika Niebler, Miroslav Poche, Miloslav Ransdorf, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Miguel Urbán Crespo, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Hermann Winkler, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Simona Bonafè, Cornelia Ernst, Yannick Jadot, Werner Langen, Morten Messerschmidt, Clare Moody, Dominique Riquet, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Massimiliano Salini, Anne Sander, Maria Spyraki, Paul Tang, Pavel Telička, Anneleen Van Bossuyt, Cora van Nieuwenhuizen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Isabella Adinolfi, Ignazio Corrao

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (2.6.2015)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

Arvamuse koostaja: Jan Huitema

LÜHISELGITUS

Taust – komisjoni ettepanek

Käesoleval ettepanekul võtta vastu direktiiv teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise kohta on järgmine eesmärk: vaadata läbi ja ajakohastada direktiivis 2001/81/EÜ sätestatud nõuded, et kõrvaldada allesjäänud väga olulised terviseriskid ja keskkonnamõjud, mida õhusaaste liidus põhjustab, ning viia liidu õigus kooskõlla uute rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad Göteborgi protokolli läbivaatamisest 2012. aastal. Sellega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse vanem direktiiv.

Mõju vähendamise nõuded on esitatud teatises „Euroopa puhta õhu programm”.[1] Komisjon märgib, et kavandatavas direktiivis 2030. aastaks seatud uute vähendamiskohustuste eesmärk on rakendada 2030. aastaks õhukvaliteedi mõju vähendamist, mis on sätestatud kõnealuses teatises.

Ettepanekuga kehtestatakse uued riiklikud heite vähendamise kohustused, mida kohaldatakse SO2, NOx, muude lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kui metaan, NH3, tahkete peenosakeste (PM 2,5) ja metaani (CH4) suhtes alates 2020. ja 2030. aastast, ning heite vahetasemed 2025. aastaks. Lisaks peavad liikmesriigid 2025. aastal vähendama kõnealuste saasteainete aastaseid heitkoguseid tasemeni, mis on kindlaks määratud lineaarse vähendamiskava alusel, välja arvatud juhul, kui selleks oleks vaja meetmeid, mis toovad kaasa ebaproportsionaalselt suured kulud.

Liikmesriigid peavad võtma vastu riikliku õhusaaste kontrolli programmi, milles nad kirjeldavad, kuidas nad oma vähendamiskohustused täita kavatsevad. Lisaks peavad liikmesriigid võimaluse korral teostama seiret kahjuliku mõju üle, mida õhusaaste avaldab vee- ja maismaaökosüsteemidele.

Arvamuse koostaja seisukoht

Arvamuse koostaja juhib tähelepanu kahele peamisele probleemile:

1) Metaani vähendamiskohustuse lisamine heitkoguste ülemmäärade direktiivi on problemaatiline põllumajandussektori jaoks. Metaan on kasvuhoonegaas, mida juba käsitletakse jõupingutuste jagamist käsitlevas otsuses (otsus 406/2009/EÜ) ELi kliima- ja energiapaketi raames. Metaani vähendamiskohustused riiklike heitkoguste ülemmäärade direktiivis tooksid kaasa ülereguleerimise ning vähendaksid paindlikkust, mida pakub liikmesriikidele jõupingutuste jagamist käsitlev otsus. Lisaks sellele tuleks arvesse võtta mõju loomade heaolule. Seetõttu on arvamuse koostaja lisanud muudatusettepaneku metaani väljajätmiseks heitkoguste ülemmäärade direktiivist.

2) Ammoniaagi liiga suurte vähendamiskohustuste lisamine heitkoguste ülemmäärade direktiivi on põllumajandussektori jaoks samuti problemaatiline. Tasub meelde tuletada, et alates aastast 1990 on ammoniaagi heitkoguseid ELis vähendatud peaaegu 30 %[2]. Ammoniaagi heitkoguste ülemmäärade kindlaks määramisel tuleks seetõttu arvestada liikmesriikide varasemaid jõupingutusi ammoniaagi heitkoguste vähendamiseks, et võtta arvesse varasemaid heitkoguste vähendamisi ja investeeringuid ning mitte heidutada varaseid tegutsejaid edaspidiseid meetmeid võtmast. Kuid käesolevas direktiivis aastaks 2030 sätestatud ammoniaagi heite vähendamiskohustused on liiga suured.

Seepärast on arvamuse koostaja lisanud muudatusettepaneku, et jätta II lisast välja aasta 2030 ammoniaagi vähendamiskohustused. Arvamuse koostaja soovitab komisjonil parem esitada ettepaneku, mis sisaldaks ammoniaagi muudetud vähendamiskohustusi, võttes arvesse eri liikmesriikide jaoks saavutatavaid eesmärke ja võrdseid tingimusi.

Muud küsimused

• Tuleks tunnistada, et põllumajandustootjate panus avalikesse hüvedesse on suurem kui üksnes toidu tootmine ja sellel ei pruugi olla otsest turuväärtust, nagu keskkonna- ja kliimaküsimuste puhul.

• Tingimata on vaja rõhutada Euroopa keskkonnakaitse õigusraamistikus olemas olevat sünergiat. Arvesse tuleks võtta ammoniaagi vähendamist, mis on saavutatud eri ELi poliitikameetmete abil, nagu nitraatide direktiiv ning riikliku poliitika rakendamine ammoniaagi vähendamiseks Natura 2000 aladel seoses linnudirektiivi ja elupaikade direktiiviga.

• Lisaks sellele tuleks ammoniaak jätta kõrvale 2025. aasta vahe-eesmärkidest. Vahe-eesmärgid ei võimalda liikmesriikide võetavate meetmete paindlikkust ning lisaks sellele on eri liikmesriikide ja sektorite eesmärkide saavutamise prognoositavus erinev.

• Arvamuse koostaja on nõus, et täielikult tuleks arvesse võtta mõju väikestele ja mikropõllumajandusettevõtetele, kuid ta on samuti seisukohal, et see ei tohiks seada ohtu võrdseid tingimusi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis¹⁸ on kinnitatud ELi õhukvaliteedipoliitika pikaajalist eesmärki, st saavutada selline õhu kvaliteet, mis ei põhjustaks olulist negatiivset mõju ega riske inimeste tervisele ja keskkonnale. Selleks on nõutud täielikku vastavust kehtivatele õhukvaliteeti käsitlevatele ELi õigusaktidele, 2020. aasta järgseid strateegilisi eesmärke ja meetmeid, suuremaid jõupingutusi valdkondades, kus elanikkond ja ökosüsteemid puutuvad kokku suure hulga õhusaasteainetega, ja suuremat sünergiat õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide ning eelkõige ELi kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkide vahel.	(2) Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis¹⁸ on kinnitatud ELi õhukvaliteedipoliitika pikaajalist eesmärki, st saavutada selline õhu kvaliteet, mis ei põhjustaks olulist negatiivset mõju ega riske inimeste tervisele ja keskkonnale. Selleks on nõutud täielikku vastavust kehtivatele õhukvaliteeti käsitlevatele ELi õigusaktidele, 2020. aasta järgseid strateegilisi eesmärke ja meetmeid, suuremaid jõupingutusi valdkondades, kus elanikkond ja ökosüsteemid puutuvad kokku suure hulga õhusaasteainetega, ja suuremat sünergiat õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide ning eelkõige ELi kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkide vahel. Uus ühine põllumajanduspoliitika aastateks 2014–2020 pakub liikmesriikidele võimalust panustada õhukvaliteeti erimeetmete abil. Tulevane hindamine annab parema ettekujutuse nende meetmete mõjust.
–––––––––––––––––––––––	–––––––––––––––––––––––
¹⁸ Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”, COM(2012) 710, 29.11.2012.	¹⁸Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1386/2013/EL, 20. november 2013, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires” (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).

Selgitus

Kui hinnatakse põllumajanduse mõju õhukvaliteedile, tuleks arvesse võtta põllumajanduse panust õhukvaliteeti uuel põllumajanduspoliitikal põhinevate meetmete kaudu, eelkõige keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmete kaudu.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) 2020. aasta ja edaspidise kohta sätestatakse läbivaadatud Göteborgi protokollis, mille nõukogu kiitis heaks otsusega [xxxx/xxxx/EL],²⁰ uued heite vähendamise kohustused, kusjuures kõigi osaliste puhul on SO₂, NO_x, NH₃, muude LOÜde kui metaan ja tahkete peenosakeste (PM_2,5) osas võetud alusaastaks 2005. aasta. Samuti edendatakse sellega musta süsiniku heite vähendamist ning nõutakse sellise teabe kogumist ja talletamist, mis käsitleb õhusaasteainete kontsentratsiooni ja sadestumise kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, ning osalemist mõju vähendamisele suunatud programmides õhusaaste kauglevi konventsiooni raames.

__________________

²⁰ Nõukogu otsus 2013/xxxx/EL, milles käsitletakse 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1999. aasta protokolli (hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta) muudatuse heakskiitmist (ELT L..., lk ...).

²⁰Nõukogu otsus, millega kiidetakse heaks 1979. piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1999. aasta protokolli (hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta) muudatuse heakskiitmist (ELT L..., lk ...).

Selgitus

Euroopa Parlament, nõukogu ja mitmed liikmesriigid ei ole Göteborgi protokolli muudatusi ratifitseerinud. Parlament on seadusandliku tavamenetluse alla kuuluvates küsimustes võrdne kaasseadusandja ja seega on tal õigus komisjoni ettepaneku kõiki osi kas heaks kiita või tagasi lükata, sh neid, mis on seotud rahvusvaheliste lepingute võimaliku rakendamisega, mille kohta küsitakse parlamendi nõusolekut. Parlament peaks ka teadma, kui suurt enamust täpselt on ratifitseerimiseks vaja.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Põllumajandustootjate panus avalikesse hüvedesse on suurem kui üksnes toidu tootmine ja sellel ei pruugi olla otsest turuväärtust, nagu keskkonna ja kliimaga seotud teemade puhul. Seetõttu tuleks põllumajandustootjaid ühise põllumajanduspoliitika raames tunnustada ja premeerida nende jõupingutuste eest, mis annavad panuse käesolevas direktiivis nimetatud saasteainete heitkoguste vähendamisse.

Selgitus

Põllumajandustootjaid tuleks tunnustada ja premeerida nende panuse eest avalike hüvede säilitamisel, nt sertifitseerimiskavade kaudu.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 b) Püsirohumaadel ja ajutistel rohumaad kogu liidus, mida hooldavad põllumajandustootjad oma kariloomadega, on kliimamuutuste leevendamisel tähtis roll, kuna rohumaad on peamised tegurid CO₂ sidumiseks.^1 a

__________________

^1 a Vt Conant, R.T. (2010). Challenges and opportunities for carbon sequestration in grassland systems. A technical report on grassland management and climate change mitigation. Integrated Crop Management, 10, 20ff. (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) taimekasvatuse ja -kaitse üksuse koostatud tehniline aruanne.)

Selgitus

Euroopa Liidu rohumaad on võitluses kliimamuutuste vastu otsustava tähtsusega, kuna need on liidu territooriumil peamised CO₂ sidujad.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 c) Liidu põllumajandustootjad ja põllumajandusmaad aitavad saavutada keskkonna ja õhu kvaliteediga seotud eesmärke. Põllumajandustootjaid tuleks selle eest ÜPP raames vastavalt tasustada nii praeguste kui ka tulevaste jõupingutuste eest.

Selgitus

Põllumajanduse panust keskkonna ja õhu kvaliteediga seotud eesmärkide saavutamisse tuleks piisavalt tunnustada ja tasustada.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Liikmesriigid peaksid täitma heite vähendamise kohustusi, mis on käesolevas direktiivis sätestatud 2020. ja 2030. aastaks. Et tagada märgatavad edusammud 2030. aasta kohustuste täitmisel, peaksid liikmesriigid, välja arvatud juhul, kui sellega kaasneksid ebaproportsionaalselt suured kulud, saavutama 2025. aastal heite vahetasemed, mis kehtestatakse vastavalt lineaarsele vähendamiskavale, milles võetakse arvesse nende 2020. aastaks määratud heitetasemeid ja 2030. aastaks seatud vähendamiskohustuste kohaseid heitetasemeid. Kui heitekoguseid ei suudeta 2025. aastaks selliselt vähendada, peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi kohastes aruannetes selgitama selle põhjuseid.	(9) Liikmesriigid peaksid täitma heite vähendamise kohustusi, mis on käesolevas direktiivis sätestatud 2020. ja 2030. aastaks. Et tagada märgatavad edusammud 2030. aasta kohustuste täitmisel, peaksid liikmesriigid vajaduse korral – välja arvatud juhul, kui sellega kaasneksid ebaproportsionaalselt suured kulud – saavutama 2025. aastal heite vahetasemed, mis kehtestatakse vastavalt lineaarsele vähendamiskavale, milles võetakse arvesse nende 2020. aastaks määratud heitetasemeid ja 2030. aastaks seatud vähendamiskohustuste kohaseid heitetasemeid. Kui heitekoguseid ei suudeta 2025. aastaks selliselt vähendada, peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi kohastes aruannetes selgitama selle põhjuseid.

Selgitus

Käesolevas muudatusettepanekus võetakse arvesse muudatusettepanekut, millega jäetakse ammoniaagi vähendamiskohustused heite vahetasemeid käsitlevatest sätetest välja. Lisaks sellele ei ole ammoniaagi heitkoguste vähendamine tõenäoliselt lineaarne ajaga.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Alates aastast 1990 on NH₃ heitkoguseid ELis vähendatud peaaegu 30 %^1a. NH₃ heitkoguste ülemmäärade kindlaks määramisel tuleks seetõttu arvestada nii liikmesriikide kui ka kogu liidu põllumajandussektori varasemaid jõupingutusi NH₃ heitkoguste vähendamiseks põllumajandussektoris. Lisaks sellele tuleks arvesse võtta mõju loomade heaolule, nt lahtisi talle ja karjamaad, mis tekitavad küll suuremaid heitkoguseid kui kinnised tallid, kuid tagavad kõrgemal tasemel loomade heaolu.
	______________
	^1 a Vt Eurostat (2013). Põllumajandus-, metsandus- ja kalandusstatistika. 2013. aasta väljaanne. Luksemburg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 119.

Selgitus

Põllumajandussektori alusstsenaarium ei alga nullist. Igas tulevases õhukvaliteeti käsitlevas poliitikas tuleks arvesse võtta põllumajandustootjate poolt juba saavutatud vähendamisi (ja selle kulu sektorile), et mitte heidutada varaseid tegutsejaid ja edasiste meetmete võtmist.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 b) Selleks et tagada kogu liidus võrdsed tingimused, tuleks käesolevas määruses sätestatud riiklike kontrolliprogrammide puhul arvesse võtta NH₃atmosfääriheite vähendamist, mis on saavutatud liidu eri poliitikameetmete abil, nagu nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ^1a ning riikliku poliitika rakendamine NH₃ vähendamiseks Natura 2000 aladel, lähtudes nõukogu direktiivist 92/43/EMÜ^1b.
	___________________
	^1aNõukogu direktiiv 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).
	^1bNõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 59, 8.3.1996, lk 63).

Selgitus

Parema reguleerimise huvides on tingimata on vaja rõhutada Euroopa keskkonnakaitse õigusraamistikus olemas olevat sünergiat.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Selleks et edendada riiklike heite vähendamise kohustuste ja heite vahetasemete saavutamist kulutasuval viisil, peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta arvesse rahvusvahelisest laevaliiklusest pärit heitkoguste vähendamisi, kui heitkoguste hulk selles sektoris on väiksem kui see, mis saavutataks ELi õigusnormide (sealhulgas kütuste väävlisisalduse piirnormid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/32/EÜ²¹) järgimisest tuleneva heitkoguste vähendamise abil. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalus täita oma kohustusi ja saavutada heite vahetasemed seoses metaaniga (CH4) ühiselt ja kasutada seejuures Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 406/2009/EÜ²². Selleks et kontrollida oma riiklike heite ülemmäärade, heite vähendamise kohustuste ja heite vahetasemete järgimist, peaks liikmesriikidel olema võimalus kohandada oma riiklikke heiteinventuure, võttes arvesse heitkogustega seotud teaduslike arusaamade ja meetodite täienemist. Komisjonil peaks juhul, kui käesolevas direktiivis sätestatud tingimused ei ole täidetud, olema võimalik esitada vastuväiteid selliste paindlikkusmeetmete kasutamisele liikmesriigi poolt.	(11) Selleks et edendada riiklike heite vähendamise kohustuste ja heite vahetasemete saavutamist kulutasuval viisil, peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta arvesse rahvusvahelisest laevaliiklusest pärit heitkoguste vähendamisi, kui heitkoguste hulk selles sektoris on väiksem kui see, mis saavutataks ELi õigusnormide (sealhulgas kütuste väävlisisalduse piirnormid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/32/EÜ²¹) järgimisest tuleneva heitkoguste vähendamise abil. Selleks et kontrollida oma riiklike heite ülemmäärade, heite vähendamise kohustuste ja heite vahetasemete järgimist, peaks liikmesriikidel olema võimalus kohandada oma riiklikke heiteinventuure, võttes arvesse heitkogustega seotud teaduslike arusaamade ja meetodite täienemist. Komisjonil peaks juhul, kui käesolevas direktiivis sätestatud tingimused ei ole täidetud, olema võimalik esitada vastuväiteid selliste paindlikkusmeetmete kasutamisele liikmesriigi poolt.
_______________________	_____________________
²¹Nõukogu direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ (EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13).	²¹Nõukogu direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ (EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13).
²²Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).

Selgitus

Metaani vähendamiskohustuse lisamine heitkoguste ülemmäärade direktiivi piirab jõupingutuste jagamist käsitlevas otsuses (otsus 406/2009/EÜ) sisalduvat paindlikkust kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ning toob kaasa ülereguleerimise, võttes arvesse, et metaan on kasvuhoonegaas, mille heitkoguseid juba käsitletakse otsuses 406/2009/EÜ ELi kliima- ja energiapaketi raames. Lisaks sellele avaldaksid metaani heitkoguste edasise vähendamise meetmed mõju loomade heaolule.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Liikmesriigid peaksid võtma vastu ja viima ellu riikliku õhusaaste kontrolli programmi, milles võetakse arvesse mitmesuguseid inimtekkelisi heiteid, mis suurendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid, eristades sealjuures tööstuse ja põllumajanduse heitkoguseid, et täita oma heite vähendamise kohustusi ja saavutada heite vahetasemed ning aidata tõhusalt kaasa ELi õhukvaliteedi eesmärkide saavutamisele Selleks peaksid liikmesriigid võtma arvesse vajadust vähendada heitkoguseid piirkondades ja linnastutes, kus on ülemäärane õhusaasteainete kontsentratsioon ja/või mis suurendavad märkimisväärset õhusaastet muudes piirkondades ja linnastutes, sealhulgas naaberriikides. Riiklike õhusaaste kontrolli programmidega tuleks sel eesmärgil aidata edukalt rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ²³ artikli 23 alusel kehtestatud õhukvaliteedi kavasid.

__________________

²³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ, 21. mai 2008, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Selleks et vähendada peamiste saastajate põhjustatud NH3 and PM2,5 atmosfääriheidet, peaksid riiklikud õhusaaste kontrolli programmid sisaldama põllumajandussektori suhtes kohaldatavaid meetmeid. Liikmesriikidel peaks riigi konkreetsest olukorrast tulenevalt olema õigus rakendada muid kui käesolevas direktiivis sätestatud meetmeid, millel on samaväärne keskkonnamõju.	(13) Selleks et vähendada peamiste saastajate põhjustatud NH3 and PM2,5 atmosfääriheidet, peaksid riiklikud õhusaaste kontrolli programmid sisaldama põllumajandussektori suhtes kohaldatavaid meetmeid. Need meetmed peaksid olema kulutõhusad, tuginema teaduslikult saadud andmetele ja teaduslikele järeldustele ning võtma arvesse teaduse edusamme ja liikmesriikide poolt juba rakendatud varasemaid meetmeid. Nende heitkoguste vähendamiseks oleks soovitatav ka töötada välja NH₃ kasutamise hea põllumajandustava juhised, mida tuleks liidu tasandil vahetada. Liikmesriikidel peaks riigi konkreetsest olukorrast tulenevalt olema õigus rakendada muid kui käesolevas direktiivis sätestatud meetmeid, millel on samaväärne keskkonnamõju.

Selgitus

Põllumajandussektorist pärinevad ammoniaagi heitkogused sõltuvad bioloogilistest protsessidest. Seepärast ei ole need heitkogused täielikult välditavad. Äärmiselt olulised on teaduslikul alusel põhinevad strateegiad heitkoguste edasiseks vähendamiseks. Põllumajandussektorist pärit ammoniaagi heitkoguste edasiseks vähendamiseks on erinevaid lähenemisviise.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Selleks et hinnata, kas käesolevas direktiivis sätestatud riiklikke heite vähendamise kohustusi on tõhusalt täidetud, peaksid liikmesriigid vastavalt rahvusvaheliselt kehtestatud suunistele võimaluse korral jälgima ka kõnealuse vähendamise mõju maismaa- ja veeökosüsteemidele ning nimetatud mõjust aru andma.	(18) Selleks et hinnata, kas käesolevas direktiivis sätestatud riiklikke heite vähendamise kohustusi on tõhusalt täidetud, peaksid liikmesriigid vastavalt rahvusvaheliselt kehtestatud suunistele vajaduse ja võimaluse korral jälgima ka kõnealuse vähendamise mõju maismaa- ja veeökosüsteemidele ning nimetatud mõjust aru andma.

Selgitus

Parema reguleerimise taustal on vaja sidusust Euroopa keskkonnakaitse õigusraamistikuga, juhul kui see on vajalik ja võimalik.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Selleks et võtta arvesse tehnika arengut, peaks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 andma õiguse võtta vastu õigusakte, millega muudetakse I lisas sätestatud aruandluse suuniseid ning samuti III lisa 1. osa ning IV ja V lisa, et kohandada neid tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, eelkõige ekspertide ning eri sektorite ja kollektiivide esindajatega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Reguleerimisese

Direktiivi eesmärk

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse liikmesriikidele hapestavate ja eutrofeerivate saasteainete, osooni eellaste, esmaste tahkete osakeste ning teiseste tahkete osakeste eellaste ja muude õhusaasteainete piirmäärad ning nõutakse riiklike õhusaaste kontrolli programmide koostamist, vastuvõtmist ja rakendamist ning saasteainete heitkoguste ja nende mõju seiret ning nendest aruandmist.

Käesoleva direktiivi eesmärk on piirata kahjulike, hapestavate ja eutrofeerivate saasteainete õhku eraldumist, teatavate osoonikihti mõjutavate õhusaasteainete eraldumist, samuti esmaste tahkete osakeste ning teiseste tahkete osakeste eellaste ja muude õhusaasteainete eraldumist, et kaitsta liidus tõhusalt inimeste tervist ja keskkonda õhusaasteainete kahjuliku mõju eest, saavutades pikaajalise eesmärgi mitte ületada Maailma Terviseorganisatsiooni õhukvaliteedi suuniseid ja keskkonnakaitse seisukohast kriitilist taset ning koormust, kehtestades aastateks 2020 ja 2030 riiklikud heite vähendamise kohustused. See nõuab riiklike õhusaaste kontrolli programmide koostamist, vastuvõtmist ja rakendamist ning saasteainete heitkoguste ja nende mõju seiret ning nendest aruandmist.

Selgitus

Ettepanekus ei ole kirjeldatud direktiivi eesmärki, st vastavust praeguse heitkoguste riiklike ülemmäärade direktiivi (2001/81/EÜ) artiklile 1. Ehkki eesmärki on nimetatud ettepaneku eessõnas põhjenduses 7, peaks see olema kirjas ka õiguslikult siduvas tekstis. Siin esitatud eesmärk on kooskõlas sellega, mille EL on juba vastu võtnud heitkoguste riiklike ülemmäärade direktiiviga ning seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. „osooni eellased” – lämmastikoksiidid, muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan, metaan ja süsinikmonooksiid;

2. „osooni eellased” – lämmastikoksiidid ja muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan;

Selgitus

Kooskõlas raportööri muudatusettepanekutega 9, 19 ja 20 ning eelmise muudatusettepanekuga artiklile 1 jäetakse metaani heitkoguste piirmäär ettepanekust välja. Seega tuleks metaan, samuti süsinikmonoksiid (mida käesolevas ettepanekus ei käsitleta) sellest lõikest välja jätta.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12 a. „ELi õhusaasteallikatele suunatud poliitika” – määrused või direktiivid, mille eesmärk on – osaliselt või mitte, ning sõltumata neis sätestatud kohustustest – vähendada vääveldioksiidi (SO₂), lämmastikoksiidide (NO_x), muude LOÜde kui metaan, ammoniaagi (NH₃), tahkete osakeste (PM2,5) ja metaani (CH4) heitkoguseid, võttes leevendusmeetmeid allikate suhtes, kaasa arvatud vähemalt – kuid mitte ainult – heitkoguste vähendamine, mis on saavutatud järgmiste õigusaktidega:

– direktiiv 94/63/EÜ^1a;

– direktiiv 97/68/EÜ^1b;

– direktiiv 98/70/EÜ^1c;

– direktiiv 1999/32/EÜ^1d;

– direktiiv 2009/126/EÜ^1e;

– direktiiv 2004/42/EÜ^1f;

– direktiiv 2007/46/EÜ^1g, sh määrus (EÜ) nr 715/2007^1h, määrus (EÜ) nr 79/2009¹ⁱ, määrus (EÜ) No 595/2009 ^1jja määrus (EÜ) nr 661/2009^1k;

– direktiiv 2010/75/EL^1l;

– määrus (EL) nr 167/2013^1m;

– määrus (EL) nr 168/2013¹ⁿ;

– direktiiv 2014/94/EL^1o;

_______________________

^1bEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/68/EÜ, 16. detsember 1997, väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1).

^1cEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ, 13. oktoober 1998, bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).

^1dNõukogu direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ (EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13).

^1f Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ, 21. aprill 2004, teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodetes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ (ELT L 143, 30.4.2004, lk 87).

^1gEuroopa Parlamendi ja nõukogu 46. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/5/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

^1hEuroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2007, 20. juuni 2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

¹ⁱEuroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 79/2009, 14. jaanuar 2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 35, 4.2.2009, lk 32).

^1jEuroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 595/2009, 18. juuni 2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1).

^1kEuroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1).

^1lEuroopa Parlamendi ja nõukogu 75. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/24/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

^1mEuroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 167/2013, 5. veebruar 2013, põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).

¹ⁿEuroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).

^1oEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL, 22. oktoober 2014, alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12 b. „kriitiline saastekoormus” – kvantitatiivne hinnang kokkupuute kohta ühe või mitme saasteainega, millel allpool seda taset vastavalt praegustele teadmistele puudub märkimisväärne kahjulik toime keskkonna tundlikele osadele;

Selgitus

Kriitilise saastekoormuse määratlus on seotud esildatud uute artiklitega eesmärgi ja läbivaatamise kohta. See on võetud praeguse heitkoguste riiklike ülemmäärade direktiivi (2001/81/EÜ) artiklist 3 (määratlused) ning piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 2012. aasta Göteborgi protokollist.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt 12 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12 c. „kriitiline saastetase” – saasteainete kontsentratsioon atmosfääris või vood vastuvõtjatele, millest kõrgem tase võib vastavalt praegustele teadmistele olla otseselt kahjulik sellistele vastuvõtjatele nagu inimesed, taimed, ökosüsteemid või ained;

Selgitus

Kriitilise saastetaseme määratlus on seotud esildatud uute artiklitega eesmärgi ja läbivaatamise kohta. See on võetud praeguse heitkoguste riiklike ülemmäärade direktiivi (2001/81/EÜ) artiklist 3 (määratlused) ning piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 2012. aasta Göteborgi protokollist.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid piiravad vähemalt oma aastaseid vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx), muude lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kui metaan, ammoniaagi (NH3), tahkete osakeste (PM2,5) ja metaani (CH4) inimtekkelisi heitkoguseid vastavalt riiklikele heite vähendamise kohustustele, mida kohaldatakse alates 2020. ja 2030. aastast ning mis on sätestatud II lisas.	1. Liikmesriigid piiravad oma aastaseid vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx), muude lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kui metaan, ammoniaagi (NH3) ja tahkete osakeste (PM2,5) inimtekkelisi heitkoguseid vastavalt riiklikele heite vähendamise kohustustele, mida kohaldatakse alates 2020. ja 2030. aastast ning mis on sätestatud II lisas.

Selgitus

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, et piirata oma SO₂, NOx, muude LOÜde kui metaan, NH₃, PM2,5 ja CH₄ 2025. aasta inimtekkelisi heitkoguseid. Nende heitkoguste tase tehakse kindlaks müüdud kütuste alusel lineaarses vähendamiskavas, milles võetakse arvesse 2020. aastaks kehtestatud heitkoguste taset ja 2030. aastaks seatud heite vähendamise kohustustes määratud heitetasemeid.	2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid võtta vajalikke meetmed, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, et piirata oma SO₂, NOx, muude LOÜde kui metaan ja PM2,5 2025. aasta inimtekkelisi heitkoguseid. Nende heitkoguste tase tehakse kindlaks müüdud kütuste alusel vähendamiskavas, milles võetakse arvesse 2020. aastaks kehtestatud heitkoguste taset ja 2030. aastaks seatud heite vähendamise kohustustes määratud heitetasemeid.

Selgitus

heitkoguste ülemmäärade kindlaks määramisel tuleks arvestada liikmesriikide varasemaid jõupingutusi NH3 heitkoguste vähendamiseks põllumajandussektoris. Metaani vähendamiskohustuse lisamine heitkoguste ülemmäärade direktiivi piirab jõupingutuste jagamist käsitlevas otsuses (otsus 406/2009/EÜ) sisalduvat paindlikkust kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ning toob kaasa ülereguleerimise, võttes arvesse, et metaan on kasvuhoonegaas, mille heitkoguseid juba käsitletakse nimetatud otsuses.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui 2025. aastaks ei suudeta heidet vastavalt kindlaksmääratud kavale vähendada, selgitavad liikmesriigid selle põhjuseid oma aruannetes, mille nad komisjonile artikli 9 kohaselt esitavad.

välja jäetud

Selgitus

Heitkoguste vähendamise kohustuste kehtestamine 2025. aastaks on ettevõtjate ja administratsioonide jaoks täiendav majanduslik ja halduskoormus. Niisugused eesmärgid ei peaks olema liikmesriikidele kohustuslikud, vaid pigem orienteeruvad, et aidata neid planeerimises. Lisaks ei saa lineaarset vähendamist saavutada, kuna heitkogused erinevad sektorite või liikmesriikide kaupa, ning muudatuste tõttu inventuuride ajakohastamise tulemusel.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriik märgib põhjusena, et kavandatud eesmärke (või eesmärke, mis oleks tulnud saavutada vastavalt lõigetele 1 või 2) ei saa ELi õhusaasteallikatele suunatud poliitika rakendamisega saavutada, esitab komisjon ühe aasta jooksul alates liikmesriigi aruande esitamisest ettepaneku kohandada II lisas sätestatud riiklikke heite vähendamise kohustusi.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d a) soolesisese metaani heited, mis tekivad loomulikul teel mäletsejate kasvatamisel;

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d b) heited, mida tekitavad ebasoodsates mägipiirkondades ja määruse (EL) nr 1305/2013^{1 a} tähenduses äärepoolseimates piirkondades asuvad põllumajandusettevõtted;

_______________

^{1 a}Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 17 detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Komisjon esitab 31. detsembriks 2016 ettepaneku NH₃ läbivaadatud vähendamiskohustustega. Seejuures tagab komisjon:
	a) võrdsed tingimused kogu liidus;
	b) vähendamismäärade edasise ühtlustamise liidus.

Selgitus

heitkoguste ülemmäärade kindlaks määramisel tuleks arvestada liikmesriikide poolt alates 1990. aastast tehtud jõupingutusi NH3 heitkoguste vähendamiseks põllumajandussektoris. Oluline on tagada võrdsed tingimused ja vähendamismäärade edasine ühtlustamine liidus.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Selleks et saavutada artikli 4 lõike 2 kohaselt 2025. aastaks kehtestatud heite vahetasemed ning täita II lisas sätestatud, alates 2030. aastast kohaldatavaid riiklikke NO_x, SO₂ ja PM_2,5 heite vähendamise kohustusi, võivad liikmesriigid võtta arvesse rahvusvahelises mereliikluses saavutatud NO_x, SO₂ ja PM_2,5 heitkoguste vähendamisi muudest allikatest pärinevate NO_x, SO₂ ja PM_2,5 sama aasta heitkoguste asemel, kui nad täidavad järgmisi tingimusi:

1. Selleks et täita II lisas sätestatud, alates 2030. aastast kohaldatavaid riiklikke NOx, SO2 ja PM2,5 heite vähendamise kohustusi, võivad liikmesriigid võtta arvesse rahvusvahelises mereliikluses saavutatud NOx, SO2 ja PM2,5 heitkoguste vähendamisi muudest allikatest pärinevate NOx, SO2 ja PM2,5 sama aasta heitkoguste asemel, kui nad täidavad järgmisi tingimusi:

Selgitus

Muudatus on kooskõlas artikli 4 lõikele 2 tehtud muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad II lisas osutatud metaaniheite vähendamise kohustusi täita ja heite vahetasemed saavutada ühiselt, eeldusel et nad täidavad järgmisi tingimusi:	välja jäetud
(a) nad täidavad kõiki kohaldatavaid nõudeid ja tingimusi, mis on kehtestatud liidu õigusaktidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 406/2009/EÜ;
(b) nad on võtnud vastu tulemuslikud meetmed ja neid rakendanud, et tagada ühise rakendamise nõuetekohane toimimine.

Selgitus

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid, kes kavatsevad kohaldada lõikeid 1 ja 3, teavitavad sellest komisjoni asjaomasele aruandeaastale eelneva aasta 30. septembriks. Nimetatud teave peab hõlmama asjaomaseid saasteaineid ja sektoreid ning võimaluse korral riiklikele heiteinventuuridele avalduva mõju suurust.

Selgitus

Tuleneb käesoleva artikli lõike 2 väljajätmisest.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selgitus

Komisjon peaks sätestama, et liikmesriik põhjendab oma otsust, kui ta loobub paindlikkusmeetme kasutamisest. See parandaks paindlikkusmeetmete kasutamist liikmesriikides.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid koostavad ja võtavad vastu riikliku õhusaaste kontrolli programmi kooskõlas III lisa 2. osaga, et piirata vastavalt artiklile 4 oma aastaseid inimtekkelisi heiteid.

1. Liikmesriigid koostavad ja võtavad vastu riikliku õhusaaste kontrolli programmi kooskõlas III lisa 2. osaga, et piirata vastavalt artiklile 4 oma aastaseid inimtekkelisi heiteid, nii et need ei ületaks kriitilisi saastetasemeid, mis kahjustaks inimeste tervist ja keskkonda, järgides Maailma Terviseorganisatsiooni õhukvaliteedi suuniseid ning mitte ületades kriitilisi saastekoormuseid ja -tasemeid, mis on sätestatud õhusaaste kauglevi konventsioonis.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selgitus

Selleks et tagada riiklike õhusaaste kontrolli programmide ühtlustatud formaat, on vaja rakendusakti.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

välja jäetud

Selgitus

Artikli 5 lõike 2 välja jätmisest tulenev muudatus.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Liikmesriigid koostavad heiteinventuurid, sealhulgas kohandatud heiteinventuurid, heiteprognoosid ja informatiivse inventuuriaruande vastavalt IV lisale.

7. Liikmesriigid koostavad heiteinventuurid, sealhulgas vajaduse korral kohandatud heiteinventuurid, heiteprognoosid ja informatiivse inventuuriaruande vastavalt IV lisale.

Selgitus

Kohandatud heiteinventuurid koostatakse ainult siis, kui liikmesriik otsustab kasutada artikli 5 lõikes 3 osutatud paindlikkusmeetmeid.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid esitavad oma CH4 riiklike heitkoguste andmed ja prognoosid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 525/2013³¹.

välja jäetud

__________________

Selgitus

CH4 heitkoguseid juba reguleeritakse kliimamuutuste alaste õigusaktidega. Ei ole vajadust lisada käesolevasse direktiivi täiendavaid sätteid.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud aruanded võivad sisaldada käesoleva direktiivi keskkonnamõju ja sotsiaal-majandusliku mõju hinnangut.

2. Lõikes 1 osutatud aruanded võivad sisaldada käesoleva direktiivi keskkonnamõju hinnangut ja sisaldavad täielikku sotsiaal-majandusliku mõju hinnangut.

Selgitus

Nimetatud komisjoni aruanded peavad kindlasti sisaldama ettepaneku ja direktiivi sotsiaal-majandusliku mõju hinnangut, see ei tohiks olla üksnes valiku küsimus.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Komisjon teeb need aruanded avalikkusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10 a

Läbivaatamine

Komisjon vaatab läbi käesolevas direktiivis kehtestatud riiklikud heite ülemmäärad, samuti keskmise võimsusega põletusseadmeid käsitlevas direktiivis (EL/205XXX) kehtestatud määrad ja 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärgid.

Selgitus

On oluline saada terviklik ülevaade õhu kvaliteedi ja kliima-alaste õigusaktide sünergiast, nii võimalike positiivsete mõjude (nt kulutõhusus) kui ka negatiivsete mõjude (nt topeltreguleerimise oht) osas. Seepärast peab käesoleva direktiivi läbivaatamine toimuma koos teiste asjaomaste õhu kvaliteedi ja kliima-alaste õigusaktide läbivaatamisega.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selgitus

Arvestades, et ettepaneku mõnedel meetmetel on põllumajanduslik ja geopoliitiline toiduga kindlustatuse aspekt, on kooskõlastamine ja koostöö FAO-ga asjakohane.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – tabel A – rida 3


Komisjoni ettepanek
	Riigi koguheide allikakategooriate kaupa	CH4	Kord aastas, alates 2005. aastast kuni aruandeaastani miinus 2 (X–2)	15/02****
	_________________
	**** Kui andmetes on vigu, tuleb need uuesti esitada hiljemalt nelja nädala jooksul ning tehtud muudatusi üksikasjalikult selgitada.

	Muudatusettepanek
	välja jäetud

Selgitus

Metaani heitkoguseid käsitletakse ka ELi kliima- ja energiapaketi raames otsuses 406/2009/EÜ. Kuna metaani heitkoguste allikad erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt, sõltuvad konkreetsed vähendamismeetmed suuresti riiklikest energia- ja kliimameetmete kavadest ning neid ei tohiks täiendavalt heitkoguste ülemmäärade direktiivis käsitleda.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – tabel C – rida 4


Komisjoni ettepanek
	Prognoositud heitkogused koondallikakategooriate kaupa	CH4	Iga kahe aasta järel iga aasta kohta alates aastast X kuni aastani 2030, võimaluse korral aastani 2040 ja 2050	15/03

	Muudatusettepanek
	välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – tabel b – pealkiri


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ammoniaagi (NH₃), tahkete peenosakeste (PM_2,5) ja metaani (CH₄) heite vähendamise kohustused. Müüdud kütus, võrdlusaasta 2005.	ammoniaagi (NH₃) ja tahkete peenosakeste (PM_2,5) heite vähendamise kohustused. Müüdud kütus, võrdlusaasta 2005.

Selgitus

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – tabel b – veerg 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Mis tahes aastal alates 2030. aastast	välja jäetud
[...]

Selgitus

Alates aastast 1990 on ammoniaagi heitkoguseid ELis vähendatud peaaegu 30 %. NH₃ heitkoguste ülemmäärade kindlaks määramisel tuleks seetõttu arvestada liikmesriikide varasemaid jõupingutusi NH₃ heitkoguste vähendamiseks.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – tabel b – veerg 9


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Mis tahes aastal alates 2030. aastast	välja jäetud
[...]

Selgitus

Väljajätmine on kooskõlas muude muudatusettepanekutega, mille eesmärk on metaani vähendamiskohustused heitkoguste ülemmäärade direktiivist välja jätta.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid kasutavad 1. osas sätestatud meetmete rakendamisel vajaduse korral ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni juhenddokumenti ammoniaagi heite ennetamise ja vähendamise kohta (ammoniaagijuhend)[3] ning parimaid võimalikke meetodeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL².	Liikmesriigid võivad kasutada 1. osas sätestatud meetmete rakendamisel vajaduse korral ja võimalust mööda ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni juhenddokumenti ammoniaagi heite ennetamise ja vähendamise kohta (ammoniaagijuhend)[4] ning parimaid võimalikke meetodeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL².
____________________	____________________
¹ Otsus 2012/11, ECE/EB/AIR/113/Add. 1	¹ Otsus 2012/11, ECE/EB/AIR/113/Add. 1
² Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).	²Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

Selgitus

„Kasutavad” ei vasta 1. osa pealkirjale: „Meetmed, mida võib lisada riiklikku õhusaaste kontrolli programmi”. Liikmesriikidele tuleks jätta võimalus otsustada, milliseid meetmeid nad rakendavad.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – sissejuhatav osa – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Oma meetmeid ja poliitikat välja töötades liikmesriigid:

(i) järgivad Göteborgi protokolli IX lisas sätestatud meetmeid põllumajandusest lähtuva ammoniaagi kontrolliks, ning

(ii) võtavad arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni juhenddokumenti ammoniaagi heite ennetamise ja vähendamise kohta, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni heade põllumajandustavade raamjuhendit ammoniaagi heite vähendamiseks, mis vaadati läbi 2014. aastal, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL sätestatud parimaid võimalikke meetodeid.

Selgitus

III lisas sätestatud meetmed peaksid olema kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tasandil vastu võetud suunistega. Liikmesriigid peaksid oma meetmete väljatöötamisel seda kohustuslikus korras arvesse võtma.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) lämmastiku käitlemine, arvestades kogu lämmastikuringet;

(a) lämmastiku käitlemine, arvestades kogu lämmastikuringet (sh mulla ja toitainete majandamise kavade koostamine);

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) vähesaastavad sõnniku töötlemise ja kompostimise tehnikad;

(e) vähesaastavad sõnniku töötlemise ja kompostimise tehnikad, sh vedelike ja tahke aine eraldamine;

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa III – 1. osa – C jagu – punkt 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid peaksid punktides A ja B sätestatud meetmete võtmisel tagama, et võetakse täielikult arvesse mõju väikestele ja mikropõllumajandusettevõtetele. Liikmesriigid võivad nad näiteks kõnealustest meetmetest vabastada, kui see on võimalik ja asjakohane, pidades silmas kohaldatavaid vähendamiskohustusi.	1. Liikmesriigid peaksid punktides A ja B sätestatud meetmete võtmisel tagama, et võetakse täielikult arvesse mõju väikestele ja mikropõllumajandusettevõtetele, samuti ebasoodsates mägipiirkondades asuvatele põllumajandusettevõtetele. Liikmesriigid võivad nad näiteks kõnealustest meetmetest vabastada, kui see on võimalik ja asjakohane, pidades silmas kohaldatavaid vähendamiskohustusi, tagades samal ajal kogu liidus võrdsed tingimused.

Selgitus

Arvesse tuleks võtta mõju väikestele ja mikropõllumajandusettevõtetele. Samal ajal tuleks tagada ka võrdsed tingimused.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – 2. osa – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) poliitilised prioriteedid ning nende seos muudes asjakohastes poliitikavaldkondades, sealhulgas kliimamuutuste valdkonnas seatud prioriteetidega;

Selgitus

Selles küsimuses on kattuvusi ja sünergiat rohkem kui ainult kliimamuutuse valdkonnaga: lisada tuleks ka põllumajandus, tööstus, maapiirkondade majandus ja looduskaitse.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – sissejuhatav osa – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid koostavad I lisas osutatud saasteainete, välja arvatud CH₄ heiteinventuurid, kohandatud heiteinventuurid, prognoosid ja informatiivsed inventuuriaruanded, kasutades õhusaaste kauglevi konventsiooni osaliste vastuvõetud meetodeid (EMEPi aruandlussuunised), ning neil palutakse kasutada selles osutatud EMEP/EEA juhendit. Lisaks valmistavad nad nimetatud suuniste alusel ette täiendava teabe, eelkõige tegevusandmed, mida on vaja inventuuride ja prognooside hindamiseks.	Liikmesriigid koostavad I lisas osutatud saasteainete heiteinventuurid, kohandatud heiteinventuurid, prognoosid ja informatiivsed inventuuriaruanded, kasutades õhusaaste kauglevi konventsiooni osaliste vastuvõetud meetodeid (EMEPi aruandlussuunised), ning neil palutakse kasutada selles osutatud EMEP/EEA juhendit. Lisaks valmistavad nad nimetatud suuniste alusel ette täiendava teabe, eelkõige tegevusandmed, mida on vaja inventuuride ja prognooside hindamiseks.

Selgitus

Väljajätmine on kooskõlas muude muudatusettepanekutega, mille eesmärk on metaani vähendamiskohustused heitkoguste ülemmäärade direktiivist välja jätta.

MENETLUS

Pealkiri	Teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamine ning direktiivi 2003/35/EÜ muutmine
Viited	COM(2013)0920 – C7-0004/2014 – 2013/0443(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.1.2014
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	AGRI 13.1.2014
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Jan Huitema 15.9.2014
Vastuvõtmise kuupäev	28.5.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	29 12 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, José Bové, Daniel Buda, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Giulia Moi, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Laurenţiu Rebega, Jens Rohde, Bronis Ropė, Jordi Sebastià, Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Janusz Wojciechowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Jørn Dohrmann, Emmanouil Glezos, Karin Kadenbach, Momchil Nekov, Stanislav Polčák, Annie Schreijer-Pierik, Ricardo Serrão Santos, Hannu Takkula, Vladimir Urutchev

[1] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa puhta õhu programm”, COM(2013)0918.
[2] Vt Eurostati teabelehte põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse statistika kohta aastast 2013, lk 115–121.
[3] Otsus 2012/11, ECE/EB/AIR/113/Add. 1
[4] fn

MENETLUS

Pealkiri	Teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamine ning direktiivi 2003/35/EÜ muutmine
Viited	COM(2013)0920 – C7-0004/2014 – 2013/0443(COD)
EP-le esitamise kuupäev	18.12.2013
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.1.2014
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	ITRE 13.1.2014	TRAN 13.1.2014	REGI 13.1.2014	AGRI 13.1.2014
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	TRAN 16.7.2014	REGI 22.9.2014
Raportöörid nimetamise kuupäev	Julie Girling 16.7.2014
Arutamine parlamendikomisjonis	6.11.2014	4.12.2014	13.4.2015	16.6.2015
Vastuvõtmise kuupäev	15.7.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	38 28 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marco Affronte, Pilar Ayuso, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Cristian-Silviu Buşoi, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Iratxe García Pérez, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Marcus Pretzell, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Paul Brannen, Nicola Caputo, Fredrick Federley, James Nicholson, Marit Paulsen, Gabriele Preuß, Keith Taylor
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Lucy Anderson, Malin Björk, Jiří Maštálka

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

38	+
ALDE	Catherine Bearder, José Inácio Faria, Fredrick Federley, Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Marit Paulsen
EFDD	Marco Affronte, Eleonora Evi, Piernicola Pedicini
GUE/NGL:	Malin Björk, Lynn Boylan, Stefan Eck, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka
S&D:	Lucy Anderson, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Nicola Caputo, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Iratxe García Pérez, Matthias Groote, Jytte Guteland, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Gabriele Preuß, Daciana Octavia Sârbu, Damiano Zoffoli
VERTS/ALE:	Bas Eickhout, Benedek Jávor, Michèle Rivasi, Davor Škrlec, Keith Taylor

28	-
ECR:	Jørn Dohrmann, Ian Duncan, Julie Girling, James Nicholson, Bolesław G. Piecha, Marcus Pretzell, Jadwiga Wiśniewska
ENF:	Mireille D'Ornano, Sylvie Goddyn, Jean-François Jalkh
PPE :	Pilar Ayuso, Ivo Belet, Cristian-Silviu Buşoi, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, György Hölvényi, Peter Liese, Norbert Lins, Miroslav Mikolášik, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Dubravka Šuica

2	0
PPE:	Karl-Heinz Florenz, Giovanni La Via

Tähiste seletused

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika